Datasets:

TalTechNLP

/

exam_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb kõvadest tahketest kivimitest.

geograafia

Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Ulatub kuni 2900 km sügavuseni.

geograafia

Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb valdavalt basaltsetest kivimitest.

geograafia

Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Väikesed, madalad ja lauged saared, kus ülekaalus on lainete kuhjav tegevus.

geograafia

Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Madalad kaljusaared, mis koosnevad peamiselt tard- ja moondekivimitest ning kus ülekaalus on lainete kulutav tegevus.

geograafia

Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Järsud rannaastangud, mida lainetus on aja jooksul kulutanud.

geograafia

Kas öökülmad mai lõpus avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?

geograafia

Kas sagedased ja pikemad kuumalained avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?

geograafia

Kas tugevad tuuled ja sagedased tormid avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?

geograafia

Kas intensiivsed suvised vihmad avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?

geograafia

Millisest kivimist Kilimanjaro mägi peamiselt koosneb?

geograafia

Mis tegur on Kilimanjaro mäge aja jooksul muutnud?

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Bergeni lähistel leidub kivisütt.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Iirimaal on peamine loomakasvatusharu seakasvatus.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Katalaanid elavad Hispaania lõunaosas.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Merevee soolsus Põhjalahe põhjaosas on suurem kui Liivi lahes.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Madrid asub Pekingist läänes.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Vaher ja toomingas hakkavad Kagu-Eestis õitsema umbes nädal hiljem kui Loode-Eestis.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Jõgeval on külmavaba periood lühem kui Haapsalus.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Verevi järve kaldad asuvad merepinnast kõrgemal kui Arbi järve kaldad.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Verevi järve kagukallas on soine.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Muhu saarel näeme paljandumas Ordoviitsiumi ladestu kivimeid.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Tuha- ja aherainemägesid leidub Eestis kõige rohkem Lääne-Virumaal.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Lääne-Saaremaa kõrgustik on otsamoreen.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Suurima vooluhulgaga jõgi Eestis on Emajõgi.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Päike tõuseb Tartus varem kui Kuressaares.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Siumäe absoluutne kõrgus on suurem kui Jaanimäe absoluutne kõrgus.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Jaanimäe idanõlv on laugem kui läänenõlv.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Siumäest lääne ja loode suunda jääb soostunud ala.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 1922. aastal suri Eestis rohkem eakaid inimesi kui 2016. aastal.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 2016. aastal suri Eestis üle 450 inimese, kes olid vanemad kui 80 aastat.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Eestis on perioodil 1922-2016 märgatavalt vähenenud imikusurmade arv.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Brüsselis jaotuvad sademed aasta jooksul ühtlaselt, igas kuus sajab keskmiselt 60–80 mm.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Oslos sajab aasta jooksul rohkem kui Bergenis.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Vorkutas kestab polaaröö kauem kui Rovaniemis.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Kaks olulist maavara, mida kaevandatakse Alaskal, on nafta ja põlevkivi.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Austraalias ei esine tugevaid maavärinaid, sest Austraalia asub laama keskosas.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Bellingshausen oli esimene inimene maailmas, kes nägi Antarktise mandrit.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Bellingshauseni ümbermaailmareis kestis 5 aastat.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Ekspeditsioon sõitis ümber Antarktise läänest itta.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Bellingshauseni meri asub põhjapoolkeral.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 2017–18 on Eesti rahvaarv kasvanud peamiselt loomuliku iibe tõttu.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 2014. aastal oli Eestis rändesaldo 0.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 2016–17 on Eestis rahvaarv kasvanud ligikaudu 6000 inimese võrra.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Windhoekis ei ole päike kunagi seniidis.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Namiibias võib temperatuur ööpäeva jooksul suures ulatuses kõikuda.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Tartu ja Windhoek asuvad samal geograafilisel pikkusel.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Kui Tartus on kell 18.00, siis samal ajal on Quitos kell 2.00 öösel.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Quito geograafilised koordinaadid on 1°10' N ja 78° 30' S.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Andide mäestik on noor.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Andide mäestiku kõrgeim tipp on Aconcagua.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Eestis paljanduvad Devoni ajastust nooremate ajastute settekivimid.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Lämmijärve ääres paljanduvad Kambriumi kivimid.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Narva jõe keskjooksul paljanduvad Devoni ajastu kivimid.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Hiiumaa põhjaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Kui Eestis on keskpäev, siis Yellowstone’is on kell 3 öösel.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Los Angeles jääb Yellowstone’ist kirdesse.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? Yellowstone jääb Los Angelesest ligikaudu 1300 km kaugusele.

geograafia

Kas väide on tõene või väär? 4197 m kõrgune Grand Teton on Yellowstone´i rahvuspargi kõrgeim mägi.

geograafia

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: Näidis

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Võistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba 11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle: Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema, tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,” jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas. Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt, et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini. Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna. Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla, aga peab saali minema, olema kinnises ruumis. Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta. Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.” Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata. „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks muuta.” Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire õppija su partner on. Aga praeguse partneriga me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva ei kuluta,” räägib ta. Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab, et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,” naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,” kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega. Organiseerimised, välismaale minekud – ma ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,” kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha. Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb Emma-Leena. Küsimus: küsimus

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud, siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood, tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne, justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana. Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib seljal sätendav Armani logo anda märku kandja madalast enesehinnangust – uhke märk nagu aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis, lepib Volkswageniga. Kas olete mõnikord poes riideid proovides imestanud, et kui varem sobis teile keskmine suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha? See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks. See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit, eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem, kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber taaskasutatakse

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Millist vett müüakse praegu poodides üha enam?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Millises vees on kõige rohkem vitamiine?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Milline tähtsus on mineraalidel ja vitamiinidel?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Millal peaks jooma naatriumirikast vett?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Millal peaks jooma mineraalidega ja vitamiinidega vett?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Mis iseloomustab maitsevett?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Kui palju vett on tervisele kasulik?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: Kuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev tarvitada? Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale, aitab rahuldada organismi toitainete vajadust. Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke vitamiine, nagu toote etiketil lubatud. Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll. Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta. Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust, sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained, mida me saame ainult toidust. Toidud sisaldavad palju soola ja sool omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi palaval suvepäeval, kui organismist läheb Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida. Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett. Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid. Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii, et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest võib asendada ka teega või kohviga. Küsimus: Milline on tänapäeva inimeste joomisharjumus?

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis viimasel kümnendil valminud ehitistest üks paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust, sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid ereda päikese ning liiklusmüra eest. Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus. Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka avar siseõu. Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks. Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa. Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda, teistega suhelda või ka rühmatööd teha. Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset tehnoloogilist lahendust pakuvad nn automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel paikneva automaadi abil. Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril 1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning human understanding“, mis ilmus 1760. aastal. See raamat on välja pandud ka raamatukogu püsinäituse vitriinis. Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul. Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist. Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima 1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium. 1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem, 1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni, kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga. Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre. Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil 1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat, mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal. Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata, Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe, putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima. Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud. Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi. Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus. Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud, meenutavad mõned vanemad elanikud veel tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes seenemetsades või poe järjekorras mõne kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri. Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail 2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90 üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50 bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased, teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)

Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst: Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil. Esialgu oli see küll praegusest väiksem ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti. Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada, kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni 1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama. Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu. Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid soovisid raekoja tornis näha pigem punast viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis. Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks valmistati omaaegsetest viiekopikalistest müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel, kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti kroonid ja dokument torniehitajate nimedega. Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III linnakodanike suure aplausi saatel koos lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine, Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonis.

eesti keel teise keelena (gümnaasium)