küsimus
stringlengths 12
4.16k
| vastusevariandid
sequencelengths 2
15
| vastus
int64 0
14
| kategooria
stringclasses 8
values |
|---|---|---|---|
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"nihik",
"soojuspaisumine",
"temperatuur",
"manomeeter",
"patarei"
] | 4 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"aku",
"temperatuur",
"voltmeeter",
"inerts",
"Kuu tiirlemine ümber Maa"
] | 0 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"kasutegur",
"mõõdulint",
"objektiiv",
"taimede härmatumine",
"termomeeter"
] | 2 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"kell",
"elektritakisti",
"elektriväli",
"Kuu tiirlemine ümber Maa",
"võnkeperiood"
] | 1 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"soojushulk",
"taimede härmatumine",
"temperatuur",
"manomeeter",
"luup"
] | 4 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"mõõtesilinder",
"ülemaailmne gravitatsioon",
"sirkel",
"gaasi rõhk",
"laeng"
] | 2 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"ruumala",
"müra",
"oommeeter",
"püsimagnet",
"temperatuur"
] | 3 | füüsika |
Leia valikutest füüsikaline keha. | [
"areomeeter",
"valgusvihk",
"temperatuur",
"plokk",
"termotuumareaktsioon"
] | 3 | füüsika |
Pinget vooluringis suurendati viis korda. Milline väide on õige? | [
"Tarbija takistus ei muutunud.",
"Tarbija takistus suurenes viis korda.",
"Tarbija takistus vähenes viis korda."
] | 0 | füüsika |
Pinget vooluringis vähendati kaks korda. Milline väide on õige? | [
"Voolutugevus suurenes tarbijas kaks korda.",
"Voolutugevus vähenes tarbijas kaks korda.",
"Pinge muutmine vooluringis ei mõjuta voolutugevust tarbijas."
] | 1 | füüsika |
Klaasist valmistatud läätse optiline tugevus on +5 dpt õhus. See tähendab, et … | [
"selline lääts on alati valgust koondav.",
"sellise läätse fookuskaugus on 20 cm.",
"sellise läätse fookuskaugus on 5 m."
] | 1 | füüsika |
Beetakiirgus on ... | [
"vesiniku aatomi tuumad.",
"suure sagedusega elektromagnetkiirgus.",
"kiirete elektronide voog."
] | 2 | füüsika |
Keemilise elemendi järjekorranumber keemiliste elementide perioodilisustabelis võrdub... | [
"kõigi neutronite arvuga tuumas.",
"kõigi prootonite ja neutronite arvuga tuumas.",
"kõigi prootonite arvuga tuumas."
] | 2 | füüsika |
Termotuuma reaktsiooniks on vaja ... | [
"kriitilist massi.",
"kõrget temperatuuri ja suurt rõhku.",
"madalat temperatuuri ja väikest rõhku."
] | 1 | füüsika |
Süsiniku isotoobid $^{14}_{6}\text{C}$, $^{13}_{6}\text{C}$, $^{12}_{6}\text{C}$ on ... | [
"süsiniku aatomid, milles on erinev arv elektrone.",
"süsiniku aatomi tuumad, milles on erinev arv neutroneid.",
"süsiniku aatomi tuumad, milles on erinev arv prootoneid."
] | 1 | füüsika |
Vase tihedus on 8900 kg/m^3. See tähendab, et | [
"1 kilogrammi vase ruumala on 8900 m³.",
"1 kuupmeetri vase mass on 8900 kg.",
"8900 kuupmeetri vase mass on 1 kg."
] | 1 | füüsika |
Kehade heljumisel on | [
"kehale mõjuv raskusjõud suurem kui üleslükkejõud.",
"kehale mõjuv raskusjõud võrdne üleslükkejõuga.",
"kehale mõjuv raskusjõud väiksem kui üleslükkejõud."
] | 1 | füüsika |
Isotoopide aatomi tuumades on | [
"ühepalju prootoneid.",
"ühepalju neutroneid.",
"prootonite ja neutronite arv võrdne."
] | 0 | füüsika |
Vertikaalselt ülesvisatud kivi | [
"kineetiline energia suureneb ja potentsiaalne energia väheneb.",
"potentsiaalne energia suureneb ja kineetiline energia väheneb.",
"kineetiline energia on kogu aeg muutumatu."
] | 1 | füüsika |
Aatomi tuuma ümber tiirlevad | [
"neutronid",
"prootonid",
"elektronid"
] | 2 | füüsika |
Aatomis elektriliselt positiivselt laetud osakesed on | [
"neutronid",
"prootonid",
"elektronid"
] | 1 | füüsika |
Aatomi tuumas paiknevad prootonid ja | [
"neutronid",
"elektronid",
"footonid"
] | 0 | füüsika |
Helilained saavad levida | [
"... vedelikes, gaasides ja vaakumis.",
"... ainult gaasides ja vedelikes.",
"... vedelikes, gaasides ja tahkistes"
] | 2 | füüsika |
Liikuvas rongis on vaja raske ese nihutada rongi liikumise suunas. Seda on kõige | [
"lihtsam teha kui",
"... rong seisab paigal.",
"... rong kiirendab järsult.",
"... rong pidurdab järsult."
] | 3 | füüsika |
Silma võrkkestal tekkiv kujutis on | [
"... näiline, vähendatud.",
"... tõeline, vähendatud.",
"... tõeline, suurendatud."
] | 1 | füüsika |
Tikutoosil on kolm erineva pindalaga külge: ots (kõige väiksem külg), väävliga kaetud | [
"külg (keskmise suurusega külg) ja pildiga külg (kõige suurem külg). Tikutoosi rõhk",
"lauale on vähim siis, kui tikutoos toetub lauale",
"... küljega, millel on pilt.",
"... väävliga kaetud küljega.",
"... otsaga."
] | 2 | füüsika |
Mis juhtub, kui 0 °C olevasse piiritusse lasta tükk jääd? | [
"Jäätükk hõljub piirituses.",
"Jäätükk ujub piirituses.",
"Jäätükk vajub põhja."
] | 2 | füüsika |
Kütuse kütteväärtuse leidmiseks peab teadma | [
"... kütuse erisoojust, massi ja alg- ning lõpptemperatuuri.",
"... kütuse algtemperatuuri ja täielikul põlemisel eraldunud soojushulka.",
"... kütuse massi ja selle täielikul põlemisel eraldunud soojushulka."
] | 2 | füüsika |
Mida suurem on heliallika võnkesagedus, | [
"... seda madalamat heli see tekitab.",
"... seda puhtamat heli see tekitab.",
"... seda kõrgemat heli see tekitab."
] | 2 | füüsika |
Energia jäävuse seadusest järeldub, et kui võidetakse jõus neli korda, siis | [
"... võidetakse teepikkuses neli korda.",
"... võidetakse töös neli korda.",
"... kaotatakse teepikkuses neli korda."
] | 2 | füüsika |
Kui ese asub kumerläätse fookuse ja kahekordse fookuse vahel, siis tekkinud kujutis on | [
"... tõeline, pööratud, vähendatud.",
"... näiline, pööratud, vähendatud.",
"... tõeline, pööratud, suurendatud."
] | 2 | füüsika |
Kui voolutugevus lambipirni hõõgniidis on 0,1 A, siis tähendab see, et | [
"... hõõgniidi ristlõiget läbib 1 sekundis 0,1 C suurune elektrilaeng.",
"... hõõgniidis tehakse 0,1 J tööd.",
"... 0,1 C suuruse elektrilaengu nihutamiseks tehakse tööd 1 J."
] | 0 | füüsika |
Valguse langemisnurgaks nimetatakse | [
"... nurka ristsirge ja pinna vahel.",
"... nurka langeva kiire ja pinna vahel.",
"... nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel."
] | 2 | füüsika |
Vesiniku üks isotoopidest on H. See tähendab, et selle isotoobi | [
"... aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 elektroni.",
"... aatomi tuumas on 2 prootonit ja 1 neutron.",
"... aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit."
] | 2 | füüsika |
Päikesetõus ja -loojang on tingitud | [
"... Maa pöörlemisest ümber oma telje.",
"... Maa tiirlemisest ümber oma telje.",
"... Maa tiirlemisest ümber Päikese."
] | 0 | füüsika |
Hõbeda sulamissoojus 88 000 J/kg tähendab, et | [
"... hõbeda soojendamiseks kulub 88 000 J energiat;",
"... hõbeda sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub 88 000 J energiat;",
"... ühe kilogrammi hõbeda tahkumisel sulamistemperatuuril eraldub 88 000 J energiat."
] | 0 | füüsika |
Läätse optiline tugevus – 2,5 dpt tähendab, et | [
"... läätse fookuskaugus on 40 cm;",
"... läätse fookuskaugus on 40 m;",
"... läätse fookuskaugus on 5 cm."
] | 0 | füüsika |
Uraani $^{238}_{92}\text{U}$ aatomis on | [
"... 92 elektroni ja 146 neutronit;",
"... 92 prootonit ja 238 elektroni;",
"... 92 neutronit ja 146 elektroni."
] | 0 | füüsika |
Aastaajad vahelduvad Maal, sest | [
"... Maa pöörlemistelg ei ole risti orbiidi tasandiga;",
"... talvel on Maa Päikesest kaugemal kui suvel;",
"... talvel on päev lühem kui suvel."
] | 0 | füüsika |
Valemi p = F / S õige teisendus on | [
"... S = F / p",
"... S = p * F",
"... F = S / p"
] | 0 | füüsika |
Keha kiirus suurenes 4 korda; keha kineetiline energia | [
"... suureneb 4 korda;",
"... suureneb 16 korda;",
"... suureneb 8 korda;"
] | 1 | füüsika |
Prootoni laeng on | [
"... negatiivne ja arvuliselt võrdne neutroni laenguga.",
"... negatiivne ja arvuliselt võrdne elektroni laenguga.",
"... positiivne ja arvuliselt võrdne elektroni laenguga."
] | 2 | füüsika |
Läätse optiline tugevus 4 dpt tähendab, et | [
"... läätse fookuskaugus on 25 cm.",
"... läätse fookuskaugus on 25 m.",
"... läätse fookuskaugus on 4 cm."
] | 0 | füüsika |
Heli kõrguse määrab ära | [
"... võnkumise amplituud.",
"... võnkumise sagedus.",
"... võnkumise levimise kiirus."
] | 1 | füüsika |
Ookeanides liikuvate hoovuste puhul on tegemist soojusenergia ülekandeviisiga, | [
"mida nimetatakse",
"... konvektsiooniks.",
"... soojusjuhtivuseks.",
"... soojuskiirguseks."
] | 1 | füüsika |
Juhtme takistus sõltub | [
"... pingest juhtme otstel.",
"... juhtme ristlõikepindalast.",
"... voolutugevusest juhtmes."
] | 1 | füüsika |
Meteoorkeha on | [
"... kosmiline keha, mis Maa atmosfääri jõudes ei aurustu seal täielikult ja langeb osaliselt maapinnani.",
"... kosmiline keha, mis Maa atmosfääri jõudes aurustub seal täielikult.",
"... kosmiline keha, mis tiirleb kord ümber Maa ja kord ümber Kuu."
] | 1 | füüsika |
Missugune taevakeha järgnevast loetelust kuulub Päikesesüsteemi? | [
"kulgur Marsil",
"asteroid",
"eksoplaneet"
] | 1 | füüsika |
Kambriumi kivimid on ... kui Ordoviitsiumi kivimid. | [
"vanemad",
"nooremad"
] | 0 | geograafia |
Põlevkivi on tekkinud ... ajastul. | [
"Devoni",
"Ordoviitsiumi"
] | 1 | geograafia |
Kristalne aluskord paljandub Soome lahe .... | [
"põhjarannikul",
"lõunarannikul"
] | 0 | geograafia |
Kus on lumikate õhem, kas Hiiumaal või Kagu-Eestis? | [
"Hiiumaal",
"Kagu-Eestis"
] | 0 | geograafia |
Millisest ilmakaarest puhub tuul Vilsandil enamasti? | [
"Kirdest",
"Kagust",
"Edelast",
"Loodest"
] | 2 | geograafia |
Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud kahe mandrilise laama põrkumisega? | [
"Andid",
"Himaalaja mäestik",
"Araabia poolsaar",
"Madagaskari saar",
"Jaapani saared",
"Atlandi ookeani keskmäestik"
] | 1 | geograafia |
Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud kahe ookeanilise laama eemaldumisega? | [
"Andid",
"Himaalaja mäestik",
"Araabia poolsaar",
"Madagaskari saar",
"Jaapani saared",
"Atlandi ookeani keskmäestik"
] | 5 | geograafia |
Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud ookeanilise laama sukeldumisega mandrilise laama alla? | [
"Andid",
"Himaalaja mäestik",
"Araabia poolsaar",
"Madagaskari saar",
"Jaapani saared",
"Atlandi ookeani keskmäestik"
] | 0 | geograafia |
Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? | [
"Läänemeres on organismid suuremad kui Atlandi ookeanis.",
"Läänemere elustik on liigivaene.",
"Läänemere elustik on isendivaene"
] | 1 | geograafia |
Jõe laugveerul on voolukiirus ... kui põrkeveerul. | [
"suurem",
"väiksem"
] | 1 | geograafia |
Jõe põrkeveerul on ülekaalus ... tegevus. | [
"kulutav",
"kuhjav"
] | 0 | geograafia |
Milline väide iseloomustab voori? | [
"Need on tekkinud liustiku kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel.",
"Need on tekkinud liustikulõhedes voolanud jõgede setetest.",
"Need on tekkinud kivimiosakeste settimisel jääjärve põhja.",
"Need on pikad, piklikud ja järsunõlvalised vallid."
] | 0 | geograafia |
Millises Eesti maakonnas leidub palju voori? | [
"Harjumaa",
"Pärnumaa",
"Raplamaa",
"Jõgevamaa"
] | 3 | geograafia |
Millises neist Euroopa riikidest kujundab mandrijää tänapäeval pinnavorme? | [
"Austria",
"Island",
"Poola",
"Soome"
] | 1 | geograafia |
Mis riigis asub Cotopaxi vulkaan? | [
"Brasiilias",
"Ecuadoris",
"Mehhikos",
"Egiptuses"
] | 1 | geograafia |
Milline on tekkelt kõige noorem Eesti maavara? | [
"lubjakivi",
"turvas",
"sinisavi",
"kruus",
"põlevkivi"
] | 1 | geograafia |
Kaart mõõtkavaga 1:4000 on ... kaart. | [
"suuremõõtkavaline",
"väikesemõõtkavaline"
] | 0 | geograafia |
Suuremõõtkavalisel kaardil kujutatakse .... | [
"väikest ala suure täpsusega",
"suurt ala väikese täpsusega"
] | 0 | geograafia |
Kui tahad vaadata, kuidas sõita Tartust Pariisi, peab kasutama ... kaarti. | [
"väikesemõõtkavalist",
"suuremõõtkavalist"
] | 0 | geograafia |
2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonia Rio de Janeiros algas reedel 5. augustil kell 20.00 kohaliku aja järgi. Millises linnas oli avatseremoonia otseülekande ajal juba laupäev 6. august? | [
"London",
"Sydney",
"Los Angeles",
"Oslo",
"Mexico"
] | 1 | geograafia |
Põlevkivi on ..., mis sisaldab mereorganismide kivistisi. | [
"settekivim",
"moondekivim"
] | 0 | geograafia |
Põlevkivi leidub Põhja- ja Kirde-Eestis, kuid seda kaevandatakse .... | [
"Jõgevamaal",
"Ida-Viru maakonnas",
"Lääne-Viru maakonnas"
] | 1 | geograafia |
Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Viljakad mustmullad on suures osas põldudeks haritud? | [
"lehtmetsavööndit",
"parasvöötme rohtlaid"
] | 1 | geograafia |
Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Suured tamme- ja pöögimetsad on säilinud vähestel aladel? | [
"lehtmetsavööndit",
"parasvöötme rohtlaid"
] | 0 | geograafia |
Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Suvel esineb sageli pikki põuaperioode? | [
"lehtmetsavööndit",
"parasvöötme rohtlaid"
] | 1 | geograafia |
Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Loomastikus on palju pisiimetajaid ja närilisi? | [
"lehtmetsavööndit",
"parasvöötme rohtlaid"
] | 1 | geograafia |
Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Sademed ületavad enamasti aurumise? | [
"lehtmetsavööndit",
"parasvöötme rohtlaid"
] | 0 | geograafia |
Pikajärve ümbruse pinnamood on .... | [
"mägine",
"künklik",
"tasane."
] | 1 | geograafia |
Pikajärve ümbruse kõrgeim koht on Suuremõtsa saar, mille absoluutne kõrgus on .... | [
"184,9 m",
"182,1 m",
"173,7 m"
] | 0 | geograafia |
Kõige järsem on Suuremõtsa saare .... | [
"kirdenõlv",
"kagunõlv",
"läänenõlv"
] | 1 | geograafia |
Ookeaniline maakoor on ... kui mandriline maakoor. | [
"õhem",
"paksem"
] | 0 | geograafia |
Ookeaniline maakoor on ... kui mandriline maakoor. | [
"noorem",
"vanem"
] | 0 | geograafia |
Mis riigi pealinn on La Paz? | [
"Egiptus",
"Boliivia",
"Saudi Araabia"
] | 1 | geograafia |
Mis riigi pealinn on Kairo? | [
"Egiptus",
"Boliivia",
"Saudi Araabia"
] | 0 | geograafia |
Mis riigi pealinn on Ar-Riyad? | [
"Egiptus",
"Boliivia",
"Saudi Araabia"
] | 2 | geograafia |
Kui kaugel asub Ar-Riyad Kairost? | [
"1096 km",
"1396 km",
"1696 km",
"1966 km",
"2169 km"
] | 2 | geograafia |
Mis ilmakaarde jääb Ar-Riyad Kairost? | [
"kirdesse",
"kagusse",
"edelasse",
"loodesse"
] | 1 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Tuul puhub juba teist nädalat idast. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 0 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Möödunud talvel oli palju lund. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 0 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Veebruar on Eesti kõige külmem kuu, keskmise temperatuuriga 3,8 °C. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 1 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Eestis valitsevad sageli tsüklonid ja puhub tugev tuul. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 1 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Aastas sajab keskmiselt 550-800 mm. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 1 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Juunikuu oli nii jahe, et ujuma ei saanudki. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 0 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Suvel sadas Tartumaal väga vähe ja sellepärast jäi kartulisaak väikseks. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 0 | geograafia |
Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Juulikuu 30 aasta keskmine temperatuur oli 17,8 °C. | [
"ilma",
"kliimat"
] | 1 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: liigirikkamaid piirkondi maailmas? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 0 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad aeglaselt? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 1 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: asuvad Kamerunis ja Sumatra saarel? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 0 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: asuvad Newfoundlandis, Winnipegi järve ümbruses? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 1 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad lehis, nulg, tsuuga? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 1 | geograafia |
Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad eebenipuu ja mahagon? | [
"vihmamets",
"okasmets"
] | 0 | geograafia |
Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb valdavalt niklist ja rauast. | [
"sisetuum",
"maakoor",
"ookeamiline maakoor",
"vahevöö"
] | 0 | geograafia |