Datasets:

TalTechNLP

/

instructERRReddit

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Käit kogus koguni 52% protsenti häältest, jättes järgmised mehed kaugele seljataha. Juulis klubisse saabunud 26-aastane prantslane Jayson Papeau sai 17% ja mullu oktoobris liitunud 28-aastane rumeenlane Alexandru Ionita 12% häältest, vahendab Soccernet.ee. Käit liitus Rapidiga jaanuaris ning tõusis otsekohe põhimeheks, tänaseks on tema arvel Rumeenia kõrgliigas 34 mängu ja kaks väravat. Suvel soovis üks Šveitsi klubi eestlast välja osta, kuid Rapid keeldus teda müümast. Loe edasi Soccernet.ee portaalist.

Rapidi toetajad valisid Mattias Käidi aasta poolkaitsjaks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Käit kogus koguni 52% protsenti häältest, jättes järgmised mehed kaugele seljataha. Juulis klubisse saabunud 26-aastane prantslane Jayson Papeau sai 17% ja mullu oktoobris liitunud 28-aastane rumeenlane Alexandru Ionita 12% häältest, vahendab Soccernet.ee. Käit liitus Rapidiga jaanuaris ning tõusis otsekohe põhimeheks, tänaseks on tema arvel Rumeenia kõrgliigas 34 mängu ja kaks väravat. Suvel soovis üks Šveitsi klubi eestlast välja osta, kuid Rapid keeldus teda müümast. Loe edasi Soccernet.ee portaalist. ### Response: Rapidi toetajad valisid Mattias Käidi aasta poolkaitsjaks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Venemaa müüb Aasia riikidele naftat suure allahindlusega. Moskva proovib säilitada naftaturul oma turuosa. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Saudi Araabia, AÜE vaatavad nüüd Aasia turu asemel üha rohkem Euroopa poole, vahendas The Wall Street Journal. Energiatarnete muutumine mõjutab ka rahvusvahelist geopoliitikat, kuna riigid proovivad tugevdada oma energiajulgeolekut. Moskva tahab leevendada sanktsioonide mõju riigi majandusele. Venemaa tahab seetõttu suurendada oma turuosa Indias ja Hiinas. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel on Venemaa alates novembri lõpust müünud Uralsi toornaftat 17 dollari võrra ülempiirist odavamalt. Venemaa naftaeksport Hiinasse möödus eelmisel kuul Saudi Araabiast. Pekingi andmetel eksportis Venemaa Hiinasse 1,9 miljonit barrelit päevas. Saudi Araabia müüs Hiinale 1,61 miljonit barrelit päevas. Andmefirma Kpler teatel tarnis Venemaa Indiasse 1,4 miljonit barrelit päevas, aasta varem oli see vaid 36 000 barrelit päevas. Jaapan, Lõuna-Korea on aga Venemaalt pärit nafta ostmise praktiliselt lõpetanud. Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak väitis 23. detsembril, et riik suunas osa tarneid ümber Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. "Ebasõbralike tegude tõttu suunatakse meie tarned teistele turgudele, sõbralike riikide turgudele," väitis Novak.

Moskva-vastased sanktsioonid kujundavad ümber globaalset naftaturgu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa müüb Aasia riikidele naftat suure allahindlusega. Moskva proovib säilitada naftaturul oma turuosa. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Saudi Araabia, AÜE vaatavad nüüd Aasia turu asemel üha rohkem Euroopa poole, vahendas The Wall Street Journal. Energiatarnete muutumine mõjutab ka rahvusvahelist geopoliitikat, kuna riigid proovivad tugevdada oma energiajulgeolekut. Moskva tahab leevendada sanktsioonide mõju riigi majandusele. Venemaa tahab seetõttu suurendada oma turuosa Indias ja Hiinas. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel on Venemaa alates novembri lõpust müünud Uralsi toornaftat 17 dollari võrra ülempiirist odavamalt. Venemaa naftaeksport Hiinasse möödus eelmisel kuul Saudi Araabiast. Pekingi andmetel eksportis Venemaa Hiinasse 1,9 miljonit barrelit päevas. Saudi Araabia müüs Hiinale 1,61 miljonit barrelit päevas. Andmefirma Kpler teatel tarnis Venemaa Indiasse 1,4 miljonit barrelit päevas, aasta varem oli see vaid 36 000 barrelit päevas. Jaapan, Lõuna-Korea on aga Venemaalt pärit nafta ostmise praktiliselt lõpetanud. Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak väitis 23. detsembril, et riik suunas osa tarneid ümber Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. "Ebasõbralike tegude tõttu suunatakse meie tarned teistele turgudele, sõbralike riikide turgudele," väitis Novak. ### Response: Moskva-vastased sanktsioonid kujundavad ümber globaalset naftaturgu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Kas keegi juhtkonnast toetas Aasiat? Keegi sellist positsiooni ei väljendanud. Tänased arutelud ei olnud üleminekust Aasiasse. Täna tegi juhatus otsuse kaasata koondpositsiooni väljaselgitamiseks kõik asjaosalised," lausus Venemaa jalgpalliliidu president Aleksandr Djukov meediale. Venemaa jalgpalliiidu loodav töögrupp hakkab pidama läbirääkimisi rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA), Euroopa jalgpalliliidu (UEFA), Aasia jalgpalliliidu (AFC) ja ülejäänud osapooltega. Juhatusse kuuluv Leonid Fedun sõnas, et on ülejäänud liikmetega samal lainel. "Me otsustasime luua töögrupi, et seda situatsiooni veel kord vaadelda ja otsustada, kui realistlik hüpoteetiline üleminek oleks," lisas ta Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS. "Samuti on see viimane võimalus Euroopaga läbi rääkida. Kiirustamine oleks vale. See on väga keeruline sotsiopoliitiline teema ja vajab väga põhjalikku uurimist." Pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse eemaldasid FIFA ja UEFA Venemaa koondised ja klubid kõigist rahvusvahelistest võistlussarjadest. Lisaks MM-valikturniiri poolelijäämisele ei loositud rahvuskoondist ka 2024. aasta EM-valikturniiri gruppidesse. Eriti just Euroopa vastuseis Venemaa osalemisele rahvusvahelises jalgpallis on toonud riigis kaasa mõtteid hakata edaspidi mängima Aasia piirkonnas. Venemaa jalgpalliliit on viimastel nädalatel teemat korduvalt arutanud, aga pole vastava otsuse langetamiseni jõudnud.

Venemaa jalgpalliliit viivitab, üleminekuotsuse asemel luuakse töögrupp

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kas keegi juhtkonnast toetas Aasiat? Keegi sellist positsiooni ei väljendanud. Tänased arutelud ei olnud üleminekust Aasiasse. Täna tegi juhatus otsuse kaasata koondpositsiooni väljaselgitamiseks kõik asjaosalised," lausus Venemaa jalgpalliliidu president Aleksandr Djukov meediale. Venemaa jalgpalliiidu loodav töögrupp hakkab pidama läbirääkimisi rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA), Euroopa jalgpalliliidu (UEFA), Aasia jalgpalliliidu (AFC) ja ülejäänud osapooltega. Juhatusse kuuluv Leonid Fedun sõnas, et on ülejäänud liikmetega samal lainel. "Me otsustasime luua töögrupi, et seda situatsiooni veel kord vaadelda ja otsustada, kui realistlik hüpoteetiline üleminek oleks," lisas ta Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS. "Samuti on see viimane võimalus Euroopaga läbi rääkida. Kiirustamine oleks vale. See on väga keeruline sotsiopoliitiline teema ja vajab väga põhjalikku uurimist." Pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse eemaldasid FIFA ja UEFA Venemaa koondised ja klubid kõigist rahvusvahelistest võistlussarjadest. Lisaks MM-valikturniiri poolelijäämisele ei loositud rahvuskoondist ka 2024. aasta EM-valikturniiri gruppidesse. Eriti just Euroopa vastuseis Venemaa osalemisele rahvusvahelises jalgpallis on toonud riigis kaasa mõtteid hakata edaspidi mängima Aasia piirkonnas. Venemaa jalgpalliliit on viimastel nädalatel teemat korduvalt arutanud, aga pole vastava otsuse langetamiseni jõudnud. ### Response: Venemaa jalgpalliliit viivitab, üleminekuotsuse asemel luuakse töögrupp

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Paljud tšetšeenid sõitsid Bosniasse, kuhu nad saavad siseneda ilma viisata, teatas The Times. "Suurim probleem on mobilisatsioon. Kui keeldutakse armeega liitumast, siis ähvardab vanglakaristus," ütles Euroopa tšetšeenide assamblee liige Isa Dadujev. Tšetšeenid on viimaste nädalate jooksul kogunenud Horvaatia piiri lähedale ja ootavad võimalust, et saaksid siseneda Euroopa Liitu (EL). "Mõned saavad lubada, et lähevad hotelli. Paljud peavad aga magama õues," ütles Dadujev. Venemaalt on põgenenud juba sajad tuhanded venemaalased. Umbes 45 000 Venemaa kodanikku on põgenenud Serbiasse. Tšetšeenid saabuvad Bosniasse sageli Serbia kaudu või lendavad sinna otse Türgist. Tšetšeenid on Ukraina sõja suhtes eriarvamusel, mõlemal poolel võitlevad Tšetšeeni üksused. Kremlile lojaalsed tšetšeenid väidavad Ramzan Kadõrovi juhtimisel, et võitlevad Ukrainas natside vastu. Paljud tšetšeenid siiski lükkavad Kadõrovi väited ümber. "Me teame väga hästi, et sellel sõjal pole natsidega mitte mingit seost," ütles Dadujev.

Mobilisatsiooni tõttu põgenevad Venemaalt ka tšetšeenid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Paljud tšetšeenid sõitsid Bosniasse, kuhu nad saavad siseneda ilma viisata, teatas The Times. "Suurim probleem on mobilisatsioon. Kui keeldutakse armeega liitumast, siis ähvardab vanglakaristus," ütles Euroopa tšetšeenide assamblee liige Isa Dadujev. Tšetšeenid on viimaste nädalate jooksul kogunenud Horvaatia piiri lähedale ja ootavad võimalust, et saaksid siseneda Euroopa Liitu (EL). "Mõned saavad lubada, et lähevad hotelli. Paljud peavad aga magama õues," ütles Dadujev. Venemaalt on põgenenud juba sajad tuhanded venemaalased. Umbes 45 000 Venemaa kodanikku on põgenenud Serbiasse. Tšetšeenid saabuvad Bosniasse sageli Serbia kaudu või lendavad sinna otse Türgist. Tšetšeenid on Ukraina sõja suhtes eriarvamusel, mõlemal poolel võitlevad Tšetšeeni üksused. Kremlile lojaalsed tšetšeenid väidavad Ramzan Kadõrovi juhtimisel, et võitlevad Ukrainas natside vastu. Paljud tšetšeenid siiski lükkavad Kadõrovi väited ümber. "Me teame väga hästi, et sellel sõjal pole natsidega mitte mingit seost," ütles Dadujev. ### Response: Mobilisatsiooni tõttu põgenevad Venemaalt ka tšetšeenid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas kohtus neljapäeval Pariisis oma Prantsuse kolleegi Sebastien Lecorniga. Leedu liitus Caesar Mark II arendusprogrammiga, vahendas LRT. Ministrite sõnul tugevdab tehing Leedu sõjalist koostööd Prantsusmaaga. "Ukraina sõja käiku analüüsides näeme vajadust tugevdada Leedu relvajõudude tulejõu toetust. Kuna Leedu jätkab regulaarselt Ukraina toetamist sõjatehnikaga, siis peame oma võimekused üles uuesti ehitama. Seetõttu oleme otsustanud hankida Caesar Mark II uue põlvkonna suurtükisüsteemid," ütles Anušauskas. Leedu plaanib suurtükkide soetamisele kulutada 110-150 miljonit eurot. Leedu peaks relvad kätte saama 2027. aastal.

Leedu ostab Prantsusmaalt 18 uue põlvkonna haubitsat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas kohtus neljapäeval Pariisis oma Prantsuse kolleegi Sebastien Lecorniga. Leedu liitus Caesar Mark II arendusprogrammiga, vahendas LRT. Ministrite sõnul tugevdab tehing Leedu sõjalist koostööd Prantsusmaaga. "Ukraina sõja käiku analüüsides näeme vajadust tugevdada Leedu relvajõudude tulejõu toetust. Kuna Leedu jätkab regulaarselt Ukraina toetamist sõjatehnikaga, siis peame oma võimekused üles uuesti ehitama. Seetõttu oleme otsustanud hankida Caesar Mark II uue põlvkonna suurtükisüsteemid," ütles Anušauskas. Leedu plaanib suurtükkide soetamisele kulutada 110-150 miljonit eurot. Leedu peaks relvad kätte saama 2027. aastal. ### Response: Leedu ostab Prantsusmaalt 18 uue põlvkonna haubitsat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tamm jäi alla turniirile esimese paigutuse saanud prantslasele Robin Bertrandile (ATP 460.) 4:6, 0:6. Esimeses ringis oli Tamm alistanud leedulase Matas Vasiliauskase (ATP 1117.) 6:3, 6:1 ja teises jaapanlase Ryuki Matsuda (ATP 716.) 3:6, 6:2, 6:2.

Tamm pidi tunnistama turniiri esimese asetuse paremust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tamm jäi alla turniirile esimese paigutuse saanud prantslasele Robin Bertrandile (ATP 460.) 4:6, 0:6. Esimeses ringis oli Tamm alistanud leedulase Matas Vasiliauskase (ATP 1117.) 6:3, 6:1 ja teises jaapanlase Ryuki Matsuda (ATP 716.) 3:6, 6:2, 6:2. ### Response: Tamm pidi tunnistama turniiri esimese asetuse paremust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Teatriaasta ülevaates osalesid Riina Oruaas, Madis Kolk, Reet Weidebaum, Karin Allik, Andrei Liimets, Valle-Sten Maiste, Andrus Karnau, Pille-Riin Purje, Jelena Skulskaja, Kadi Herkül, Jaak Allik, Karmen Rebane, Kärt Kelder, Keiu Virro. Riina Oruaas teatriteadlane "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Lauri Lagle ja Ekspeditsiooni uuslavastus tõi endaga kaasa viimaste aastate ühe kõige huvitavama vastuvõtuolukorra. Esialgne mõnetine segadus (mis see nüüd oli? kontsert? teater?) lavastuses vastuvõtus asendus õige pea vaimustusega, kui lavastus ja publik ühise keele leidsid. Minu jaoks on nii selle kui mitme teise Lauri Lagle lavastuse peategelane rütm. Muusika on selle rütmi väljendus, rütm ise on aga inimese sees. Inimese sisemine ärevus, võbelus, rutakus, mis end tõusumööda järjest intensiivsemaks kerib, et jõuda haripunkti ja siis vaibuda. Vaibub, et uue lainega, uuel ringil tagasi tulla. "Paradiis" rütmi tõusudes ja langustes võib näha lakkamatut täiuslikkuse-iha, olgu armastuses, elus või surmas. "Suures õgimises" oli selles täitmatus, iha selle brutaalsemates vormides, mida toiduga kinni topiti. Lavastuses "Sa oled täna ilusam kui homme" püüti luulest leitud kujutluspilte realiseerida. Koos Uue Loomingu Majas välja toodud Lepo Sumera "Südameasjadega" oli "Ainult jõed …" domineerivalt meelelahutuslikule teatrisuvele hoopis teises, tundlikumas registris lõpp ja samas lootusrikas algus uuele hooajale. Von Krahli kontekstis on lisaks Lagle enda lavastustele "Ainult jõgesid…" võrreldud sama intensiivse atmosfääriga "Melanhooliaga". "Ainult jõed voolavad vabalt" on Lagle senistest töödest üks tihendatumaid ja samas avatuimaid erinevatele tõlgendusvõimalustele, sh väga isiklikele. Selle kulgemine on kui pikaks venitatud hetketaju: see hetk, kui tead, et argine banaalsus lämmatab ja glamuurseim su elus on öine kontsert roosale peldikupotile. Ja ise naerad enda üle. Hommikune erksus, päevane toimekus, pikale veninud õhtu pikk tüdimus, öö kaasa toodud segadus ja väsinud hommik kätkevad endas kõik nimetut igatsust. Ära-igatsust, läheduse-igatsust, armastuse-igatsust või veel midagi neljanda-viiendat. Madis Kolk Teater. Muusika. Kino peatoimetaja "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Von Krahli ja Ekspeditsiooni "Ainult jõed voolavad vabalt" ei ole lõppevast teatriaastast minu lemmiklavastus, kuid see väljendas väga tundlikult midagi praegusele ajale iseloomulikku. Midagi sellist visati õhku ka sama trupi "Melanhooliaga", kuid "Jõgedes" viidi see tunne ülimale abstraktsusastmele. Me räägime, et maailm on polariseerunud, iga väljaöeldud sõna sünnitab selle vastandi, kuid selle käigus on sõna ise devalveerunud. Samas oleme sõna suhtes paranoiliseks muutunud. Kallite inimeste seltskonnas ei taha me laskuda vaidlustesse vaktsineerimise küsimuses, me oleme ülitundlikud selle suhtes, millises sõnastuses inimene täpselt väljendas oma sõjavastasust. Kui tahame vastandust, saame rakendada väga lihtsat ja suhteliselt lühikest päästiksõnade leksikoni, aga kui tahame tüli vältida, siis püüame end kuidagi teisel lainel väljendada. Ma ei mõtle siin tühisõnalist mõminat, ümarat keerutamist, vaid üldse sõnade vältimist. Hetkel tundub, et pole selline peenhäälestuse aeg, kus ühe või teise näidendi sõnumit lihtsalt ümber mõtestada, vaid teatris on praegu aktuaalsem pöörata tähelepanu meediumile, sellele, kuidas me üldse mingit sõnumit väljendame, milliseid vahendeid selleks kasutame. Christofer Kivipalu teatrikriitik Mõtted heast lavastusest. Henrik Ibseni "Ehitusmeister Solness" on Eesti Draamateatris kaasaegsema kõla ja pildi saanud. Laval toimetavad 21.sajandi tegelased, kes on iseteadlikud ning elust frustreeritud. "Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis Eesti Draamateatri lavastus kõneleb üksindusest, vabadusest ja tänapäeva inimeste valikutest, need teemapüstitused mõjusid 2022.aastal nagu rusikas silmaauku. Tõnu Oja, Laine Mägi ja eriti Kersti Heinloo teevad oma rollidega midagi sellist, mida pole nende näitlejate puhul varem täheldanud."Meister Solnessi" jään veel pikalt meenutama. Reet Weidebaum "Aktuaalse kaamera" kultuuritoimetaja "Võõrad" Eesti Draamateatris, lavastaja Taavi Teplenkov Draamateatri lavastuse "Võõrad" trupp. Autor/allikas: Heikki Leis Hea ilus puhas haarav psühholoogiline teater. Lavastaja Taavi Teplenkov on kolleegidele andnud võimaluse teha rollid, pakkudes võimalust uhketeks soolodeks ja siis taas harmooniliseks ansamblimänguks. Hästi ära kasutatud lavaruum ja kujundus. Suurepärane sooritus kõigilt – alates autorist ja tõlkijast kuni osatäitjate ja taustajõududeni. Karin Allik teatrikriitik "Identiteedikabaree DRAG SHOW vol 3" Sakala 3 teatrimajas, lavastaja Jüri Nael Üks vähestest kordadest möödunud aasta jooksul, kus tahtsin teatris, et etendus ei lõpeks, mis siis, et show kestis rohkem kui kolm tundi. See oli igatepidi laetud vaatamine – nii poliitiliselt, energeetiliselt kui ka emotsionaalselt –, pärast mida oli ka endal keset sombust sügist tunne, et aku sai mõneks ajaks laetud. Andrei Liimets kultuurikriitik "Oaas" Paide Teatris, lavastaja Jan Teevet Paide teatri viimase lavastuse "Oaas" proov. Autor/allikas: Paide teater Esiteks räägib siin kindlasti mälestuse värskus ja teiseks ei ole tervikuna tegemist ehk aasta tugevaima lavastusega. Küll aga emotsionaalseimaga, sest enim sümboliseerib lõppevat teatriaastat kahe olulise maamärgi lõppakord – senises asukohas pakib asjad Von Krahl (kelle "Melanhoolia" kuulub aasta suurimate elamuste sekka) ja senine trupp lõpetab niivõrd paljulubava ja märgilise tegutsemise Paides. Viimaseks jäänud lavastus "Oaas" oli väärikaim võimalik viis lõpetada, pühitsedes ühtaegu teatritegemise vahetust ja tehes samas seda, mida niivõrd olulisel kombel nelja aasta jooksul teha püüti – vedades vaataja teatrisaalist välja kohalike kodudesse, lugusid kuulama, tuttavaks saama ja lõhesid ületama. Ilus. Aitäh. Valle-Sten Maiste teatrikriitik "Divide et Impera" Kopli rahvamajas, lavastajad Jarmo Reha ja Aare Pilv "Divide et Impera" lavastajad Jarmo Reha (paremal) ja Aare Pilv. Autor/allikas: Alan Proosa Teatriaasta oli huvitav, aga erendavaid tippe tuli tavapärasest vähem ette. Minu jaoks oli meeldejäävaim lavastus Jarmo Reha ja Aare Pilve "Divide et Impera". Pätsu-aegses, ent valdavalt proletaar-militaarseid sihte teeninud Kopli rahvamajas etendunud taieses ühinesid harvaesineval moel koha- ja ajavaim, minevik ja tänapäev, isiklik ja ühiskondlik, profaanne ja sakraalne, dramaatiline ja postdramaatiline jne. Banaalsed argimured ja sotsiaalsed valupunktid olid rüütatud muljet avaldava vormilise uuenduslikkuse ja mitmekihilise erudeeritud kontekstitundlikkusega. Jarmo Reha võimas etendajaisiksus kandis kõik selle unustamatu ekspressiivsusega välja. Andrus Karnau teatrikriitik "Ai velled..." Pikavere vallamajas Pärnumaal, lavastaja Raivo Trass ERR-i kultuuritoimetuse antud ülesanne valida üks lavastus, mis defineerib 2022. teatriaastat, on keeruline täita. Kui valida vaid üks, siis teised justkui polekski tähtsad. Aga iga lavastus pakub midagi. Kui mitte midagi enamat, siis vähemalt romantilise jalutuskäigu Eesti ilmselt kõige pikema õitsva sirelihekiga palistatud rajal Rakveres Ivo Schenkenbergi vabaõhulavastuse mängupaika. "Ai, vellede…" eel ootasid vaatajaid kohvikus piimanõgesed. Ma teadsin, et nad on ilusad, aga poleks tulnud selle peale, et neid õitena vaasi korjata. Kui teatrikriitika kirjutamine on midagi õpetanud, siis seda, et lavastus algab ammu enne, kui valgus saalis kustub. "Ai, vellede…" trupp andis õige vähe etendusi, vana vallamaja ajaloolise Läänemaa metsade-soode vahel on õige pisike. Nii et vaatajate arvu järgi on see lavastus tibatilluke kild teatripildis. Urmas Lennuki kirjutatud näidend jutustab formaalselt metsavend Ants Kaljurannast ehk Hirmsast Antsust, kelle elu jäi suure sõja tõttu lühikeseks (1917–1951). Lavastus küpses mitu aastat, sest koroonapiirangud takistasid selle välja toomist. Nii oli Lennukil aega seda kadunud Raivo Trassi ja ajaloolase Mati Mandeli nõuannete järgi lihvida. Koostööst sündis originaalkäsikiri, mis oli palju enam kui lihtsalt ühe inimese eluloo ümberjutustus. Eesti teatrile omaselt peidavad lavastaja ja näidendi autor lavastusse mitu kihti kultuurivihjeid, millel esmapilgul seost lavastusega polegi. Nii pikib Lennuk metsavendade näidendisse Tammsaaret. Pausid ja vaikimine iseloomustavad Eesti teatrit päris täpselt. Nii jäi "Ai, vellede…" lavastusest välja stseen, kus metsavennad vägistavad talutüdruku ja tapavad tema vanemad. Näiteseltskond kartis vaatajaid ärritada. Võimalik, et olid ka muud põhjused, aga peamiselt ikkagi peljati tagasilööki, et inimesed panevad pahaks: kuidas siis nüüd niimoodi? Eesti riikliku propaganda konteksti poleks vägistajatest metsavendade narratiiv mahtunud, aga teatris ja kunstis pole ju piire. Katkestust tajub ka "Ai, vellesid…" vaadates. "Ai, vellede…" esietendus sattus ilmselt tahtmatult aega, mis võimendas metsavendade aja kajastust. Butša veretöö, Mariupoli teatrihoone hävitamine ja veel kümned vägivallakuriteod, mille Vene väed Ukrainas korda saatsid, asetasid lavastuse õõvastavalt reaalsesse tänapäeva. Lavastus ise pole poliitiline avaldus ega Hirmsa Antsu elulugu. Suurepärased näitlejatööd: eriti Indrek Taalmaa ja Sulev Teppart, paljud tulid ilmselt vaatama ka Nero Urke ande pärast. Ja siis veel Laura Linnu ja Janek Joosti armustseen ning efektne finaal, kus kolm metsavenda surma astuvad nagu Ferdi Sannamehe reaalkooli poiss. "Ai, velled…" lavastas Raivo Trass ja kui ta enam ei jaksanud, siis Nero Urke ja Sulev Teppart tegid edasi. Peamine põhjus, miks "Ai, velled…" valida üheks ainsaks teatriaastat defineerivaks lavastuseks, ongi terviklikkus. Piimanõgesest supitirinas ja metsavenna punkrit originaalmõõdus kujutavast kuusepalkidest lavakujundusest kuni viimase kui sõna, heli ja näitlejate liigutuseni laval. "Ai, vellesid…" iseloomustab lavastaja selge mõte, aga samuti tegijate tagasihoidlikkus ja lihtsus. See ongi Eesti teater, vähemalt parem osa sellest. Pille-Riin Purje teatrivaatleja "Tõrksa taltsutus" Vanemuise teatris, lavastaja Priit Strandberg William Shakespeare'i komöödia "Tõrksa taltsutus" Vanemuise teatris. Autor/allikas: Maris Savik Kui teatriaastas on nähtud üle saja uuslavastuse, pole ühtainukest nii lihtne valida. Sõelale jäi esimese hooga vähemalt kümme. Valin elurõõmu, särava näitlejateatri ja läbitunnetatud lavastajasõnumi harmoonilise kooskõla maailmaklassika kaudu. William Shakespeare'i "Tõrksa taltsutus" Vanemuises. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg. Tosin temperamentset rolli, kellest olgu ekstra nimetatud Janek Joost, Hannes Kaljujärv, Kristjan Üksküla, Andres Mähar, Oskar Seeman, Markus Habakukk, Ken Rüütel. Pluss Jakobi Mäe teatristuudio noorte energia ja musikaalsus. Haruharva juhtub nõnda, et tuttavat näitlejat ei tunne laval äragi! Kusjuures põhjus ei ole tingimata grimm ega parukas, kuigi need ka, aga ennekõike tegelaskuju ootamatu knihviga hingeelu, vallutav vallatlemine, totaalne lust, maksimalistlik mängutuju ja stiilitaju. Ja see harukordne finaal! Katharina – Maria Annuse hingestatud laul, mis kogu mehe ja naise taltsutamise ja kuuletumise duelli niivõrd elutarga ja nõtke, vaimuka ja väärika uperpallina ümber mõtestab, et juhul kui keegi on tulnud teatrisse valvsana, kandes nagu ränkrasket voorusevööd tänapäevaste soorollide jäiku ja vahel suisa sõgedaid eelarvamuste ahelaid, siis langevad need teatrisaalis mängleva, meloodilise kilina-kolinaga. Jelena Skulskaja teatrikriitik "Sinel" Eesti Noorsooteatris, lavastaja Daniil Zandberg (Vene teater) "Sinel" Eesti Noorsooteatris. Autor/allikas: Siim Vahur Kõige armsam lavastus minu jaoks oli "Sinel" Noorsooteatris. Tegemist on Gogoli jutustusel põhineva sõnadeta visuaalteatrilavastusega. Ja ma mõtlesin, et mõnikord ongi nii – inimesed saavad sõnu kasutamata, üksteisest väga hästi aru. Nad naeratavad, kallistavad, unistavad ja saavad aru, et keegi pole ei hea ega halb, vaid me näitame maailmale endast üht või teist külge. Kui inimesel on talvel seljas uus ja soe kasukas, võib ta muutuda uhkeks. Aga peagi tuleb kuum suvi ja kasukas ei peida meie rumalust või kadedust, kui me oma hinges sellised oleme. Aga peidame oma halvad mõtted ja proovime olla head. Ehk harjume sellega ja muutumegi päriselt heaks. Kadi Herkül teatrikriitik Järjekord tähistab vaatamise, mitte paremusjärjestust: Sõnadeta maiuspala silmale ja kõrvale: "72 päeva" (EMTA lavakunstikool, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) Kütkestav helide, värvide ja plastika kaleidoskoop meeldesööbiva finaaliga, kus modellimõõtu noored kaunid naised siugudena laoriiulitele libisevad. Rusikaga näkku: "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt." (Vaba Lava, lavastaja Julia Aug) "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt." (Vaba Lava, lavastaja Julia Aug). Autor/allikas: Argo Argel Korraga isiklik ja üldistav, napp ja jõhker dokumentaaldraama. Esietendus lõppes kummarduste ja aplausita, vaikides seisva publikuga. Ukraina sõja algusest oli toona möödunud vähem kui kaks kuud. Jõhker ja jõuline partnerlus: "Musträstas" (lavastaja Johan Elm) "Musträstas" (lavastaja Johan Elm). Autor/allikas: Pressimaterjalid Ester Kuntu ja Hendrik Toompere ülimalt füüsiline, kujundlik ja pööraste tempovahetustega partnerlus. Kas lapsepilastajat on võimalik mõista… Toompere suudab. Parim meelelahutus: "Ada. Rääkimata lugu" (Thor's Productions, lavastaja Ain Mäeots) Hinnaalanduseta suurproduktsioon. Hoogne režii, mõnuga mängitud karakterid, väga hea videomontaaž, mis näitlejat ära ei tapa. Kõnekaim klassikalavastus: "Kirsiaed" (Ugala, lavastaja Andres Noormets) "Kirsiaed" (Ugala, lavastaja Andres Noormets). Autor/allikas: SIlver Kaljula Väga stiilne ja kaasaegne, mitte hingepugev, aga mõtlemapanev tõlgendus. Matiundilik valguse-muusika-näitlejate-kujunduse polüfoonia parimas mõttes. Ning jubedad, aga jube huvitavad ja lavastuse laadiga haakuvad kostüümid. Hullumeelne ettevõtmine: "Tiit Pagu" (Tallinna Linnateater, lavastaja Jaak Prints) "Tiit Pagu" (Tallinna Linnateater, lavastaja Jaak Prints). Autor/allikas: Siim Vahur Neli tundi Jaan Krossi kaelamurdvat värssi lavakate esituses. Vägevalt massiivne töö. Tõenäoselt oleks pisut kärpeid nii esitajatele kui publikule kasuks tulnud, aga "läheme läbi halli kivi" nõudlikkus on lummav. Ja kabareevinjetid enne etenduse algust lihtsalt võluvad. Mängulisuse meistriklass: "Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater, lavastaja Tanel Jonas) "Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater, lavastaja Tanel Jonas). Autor/allikas: Sabine Burger Lavastus nagu pusle või sudoku, aga selle võrra keerukam, et numbrite või papitükkide asemel peab näitleja endale vajalikul hetkel mängu haarama pärispubliku. Ja mitte ühe või kaks vaatajat, vaid kümneid. Tanel Jonasel väga täpselt ja nutikalt komponeeritud lahendus, esitajatele kindlasti kübaratrikk. Jaak Allik teatrikriitik Üht lavastust on lihtne esile tõsta inimesel, kes vaatab aastas kuni viit lavastust, isegi kümne puhul võib juba kimpu jääda, sest ühes tõuseb esile tekst, teises lavastajamõte, kolmandas kunstnikunägemus, neljandas näitlejatööd ja kuidas sa siis ühte nimetades teised ära solvad. Aga minusuguste jaoks, kes on aastas näinud kindlasti üle poolesaja uuslavastuse, on see küll päris ilmvõimatu ülesanne. Lähtudes kõigi ülalnimetatud komponentide maksimaalsest täiuslikkusest, tõuseb minu jaoks lõppeval aastal ehk esile David Harroweri näidend "Musträstas" Johan Elmi lavastuses ning Ester Kuntu ja Hendrik Toompere esituses (Teater Nuutrum ja OÜ Oliivipuu koosproduktsioonina). Aga kui mõelda, et teatril on võimalus ja kohustus öelda midagi olulist meid ümbritsevas maalimas toimuva kohta, siis ei ületanud midagi Julia Augi hingekarjet lavastusega "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt.", mis kasvas meie näitlejate Ivo Uukkivi, Rea Lesta, Simeon Sundja ja Loviise Kapperi ning norralase Harald T. Rosenstromi karjeks ning jõudis kindlasti etendustel viibijate teadvuse sügavamate kihtideni. Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski initsiatiivil võimaldati sellest tasuta osa saada keskkooliõpilastel Tallinna venekeelseist koolidest, selline kiire ja sihipärane reageering teatrikunsti poolt pakutavale on minu mälus esmakordne. Saksa lavastajate Helgard Haugi ja Danieil Wetzeli (Rimnini Protokoll) 100 narvalasega lavaline uuring "100% Narva". Aga professionaalse meisterlikkusega vapustas mind kõige enam saksa lavastajate Helgard Haugi ja Danieil Wetzeli (Rimnini Protokoll) töö 100 narvalasega lavalise uuringu "100% Narva" loomisel. Kavandatud ja ka realiseeritud täpsus kõigis detailides, mis oli saavutatud paarinädalase tööga teatrikunsti seisukohalt täiesti juhuslike inimestega ja mille tulemus oli mitte ainult vapustavalt aus sotsioloogiline läbilõige meie kõige "keerulisemast" linnast, vaid ka täisväärtuslik kunstielamus, tunduks uskumatuna, kui seda ise kogenud poleks. Jah, see oli neljakümnes linn, mille nad selliselt avasid, vahendid olid kindlasti korduvalt aprobeeritud ja küllap ka töö käigus edasi arenenud, kuid meie nägime ja kuulsime meie Narvat ja tema inimesi ning see oli kindlasti ka hea TEATER. Karmen Rebane ERR kultuuriportaali toimetaja "In memoriam Bellingshausen" VAT teatris, lavastaja Joel Väli "In memoriam Bellingshausen" VAT teatris. Autor/allikas: Joel Väli Üldiselt tänavusele teatriaastale tagasi vaadates nõustun teatrivaatleja Pille-Riin Purjega, kes Sirbis ilmunud teatriaasta kokkuvõttes tõdes, et see aasta on teatrimaastikul olnud väheste tippudega – lihtsalt okeisid lavastusi oli nähtud tükkide nimekirjas rohkem kui silmapaistvalt häid või halbu. Küll aga eristus minu jaoks teistest oktoobris VAT teatris esietendunud Joel Välja "In memoriam Bellingshausen", mis mõjus nagu sõõm värsket õhku, mida olin pikalt taga igatsenud. Enim kütkestas mind Välja diplomilavastuse puhul see, et seal ei räägitud. Üleüldiselt aastale tagasi vaadates tundub, et sõnad ongi tihti üleliigsed, mistõttu suutis see oma sõnatuses väga hästi kaasaega kõnetada. Maailmas, kus informatsiooni voolab aknast ja uksest, mõjus selline vaikuses mõtisklemine eriti teravalt, viies vaataja teatavasse transsi, kus sai rakutasandil inimolemuse üle mõtiskleda. Tagantjärele analüüsides on huvitav näha, kuidas ühtegi küsimust kõva häälega välja ütlemata suudeti küsida nii teravaid ja vajalikke küsimusi, mis enda sees asuva maailma jälle kuidagi paika raputasid. Samuti pakkus "In memoriam Bellingshausen" täielikku visuaalset naudingut. Elamuse sai nii kostüümidest, ruumikujundusest kui ka sellest, mida tehti. Põhimõtteliselt võiks Välja lavastuse ümber tituleerida tantsuks kahe raudvoodiga. Juba ainuüksi selleks, et näha, mida kõike suudab inimaju kahe voodiga välja genereerida, soovitan tee Sakala 3 teatrimajja ette võtta. Kärt Kelder kultuurikriitik "72 päeva" Eesti muusika- ja teatriakadeemia black box 'is, lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper "72 päeva" (EMTA lavakunstikool, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo). Autor/allikas: Tiit Ojasoo 2022. aasta lavastustest tekitab siiani mõtteainet Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "72 päeva". Kahe ja poole tunnine etendus oli oma kestuse kohta kaasahaarav ja minimalistlike vahenditega (loe: suur hunnik riideid ja riiulid) oli tekitatud piisavalt mõjus lavaruum. Laval olid ideaalsed naisekehad, naeratused nägudel, ülakeha nii mitmelgi korral paljastatud. Nõustudes erineval arvamusel olevate kriitikutega, siis etendust sai vaadata kui naiste emantsipeerumist, aga ka kui objektistamist. Etendajate kohatine (ülakeha)alastus pani mind aga mõtlema hoopis küsimusele: kelle keha on lavale oodatud? Ja seda mitte vaid "72 päeva" kontekstis, vaid üleüldiselt. Alasti keha on muutunud etenduskunstides aina tavapärasemaks. Lavastaja on tihtilugu ka etendaja ning nii otsustab, mida enda ihuga teha. Kui aga lavastab mitte see, kes etendab, kuivõrd mitmekesiseid valikuid kehade puhul langetatakse? Ei mäleta, et ideaalse noorema naisekeha kõrval oleks lavalaudadel olnud näha korpulentsemat, vanemat või kväärilikku keha. Meeste ihu on näidatud, kuid siiski võrreldes naistega on nende alastus pigem harvem ning mitte nn ürgse elevuse tekitamise eesmärgil. Vahepeal on paljastatud ihul otsene eesmärk, teinekord ta lihtsalt on. Kui aga pidevalt on eesmärk naise kui kauni ja maagilise olendi kuvandi kinnistamine, mis, olgem ausad, on juba selge ja iganemas, ei astu me sammu edasi, et kasutada keha teiste teemapüstituste katmiseks. Mõeldes teatrisaalis aastate jooksul nähtule, kehapositiivsuse tõusule kaasaegses ühiskonnas ning keha ja sugulisuse mõiste mitmekesistumisele, tundub just praegu olevat aeg hakata valikuid laiendama. See pole üleskutse, et kõik alasti, vaid pigem korra võtta mõttekoht, miks kehad on alasti. Või kas üldse peakski kehadele mingi tähelepanu ja mõtet laiendama? "72 päeva" oli niisiis lüke ütlemaks järgmiste aastate tegijatele teatris, kui julgeme kehasid näidata, julgegem ka kehasid mitmekesisemalt valida. Keiu Virro teatrikriitik "Oaas" Paide Teatris, lavastaja Jan Teevet Minu jaoks jääb üheks aastat iseloomustavaks lavastuseks Paide teatri "Oaas". Nii lavastuses kui selle ümber toimunus on koos palju, mis iseloomustab ühe teatrikoosluse tegemisi, aga mis annab võimaluse tõmmata ka mõnevõrra laiemaid üldistusi. "Oaas" lõpetab perioodi, kus energiat täis noored kunstnikud lõid keset Eestit midagi väga väärtuslikku nii kogukonnale kui ka Eesti teatripildile. Lavastuse saatetekstis räägitakse küll sellest, et tegemist ei ole lõpp-punktiga. Aga lihtsalt teel olemine vist nii palju pisaraid kaasa ei tooks, kui viimase etenduse lõpus näha võis. Kogu suurejoonelisuses toob (tõi! Nojah, ikka tahaks olevikus rääkida) lavastus esile ka omalaadse egoismi. Nii Paide teatri sulgemise kui selle lavastuse ümber toimunud kommunikatsioonis on trupp jätnud mulje, et tegemist on teatri lõpuga Paides üleüldse. Tegemist on siiski selle koosluse lõpuga ja see ei ole sama asi. Ma ei kujuta ette, kas või kuidas selline mõtestamine mõjutas Paide teatrile uue kontseptsiooni otsimiseks korraldatud konkursi osalejaid, aga omamoodi veider võib olla siseneda ideedega kuhugi, kus ei tohiks enam justkui olla midagi peale suure musta teatrikujulise augu. Suurejoonelisust ja ilu on (praeguse) Paide teatri enam kui nelja aasta pikkustes tegemistes ja ka lõpus palju, ent suuremeelsust potentsiaalsete järeltulijate ja kohaliku kogukonna liikmete osas, kes teatri tegemistele kaasa elasid, võib-olla mitte nii palju? Kõigini ei jõutud, aga paljudeni ometi. Lavastuses on (oli!) midagi maagilist, imelisi hetki, emotsionaalseid hetki, vaimukaid ja värvilisi hetki, püüd hetkes olla. Olin saalis 15. detsembril ehk viimasel etendusel, kus publikust kutsuti lavale intervjueeritavaks Tiit Pruuli. Küsimusele, mis puudutas õnne, vastas ta üldjoontes midagi sellist, et ehkki isiklikus elus on kõik hästi, on keeruline säilitada optimismi, kui ümberringi on sõda ja ehkki see on võtnud tähelepanu paljult muult, pole vahepeal kuhugi kadunud ka näiteks globaalne soojenemine. Ka see on osa põhjusest, miks "Oaas" minu jaoks (teatri)aastat iseloomustab. "Oaasis" tungivad üheskoos tuppa maagia, energia, matusemeeleolu ja taamalt terendab ka maailm, kus asetleidvad kriisid on jätkuvalt seal. Igaüks saab ja võib tegeleda isikliku oaasi leidmisega. Selles on midagi, mis tundub vaata et ellujäämise seisukohalt oluline. Aga samal ajal ei saa unustada välist maailma. Ja teatritrupi puhul seda, et tuleb elu pärast neid ja sellelegi võiks anda võimaluse. Steven-Hristo Evestus teatrikriitik "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Kui valida teatriaasta kriteeriumiks atmosfäär, siis seda (kontsert)lavastust poleks mingil juhul maha magada soovi(ta)nud. Bändi lavaletoomine või traditsioonilise sõnateatri omaks võetud piiridest muul viisil eemaldumine on üha rohkem võimu haaramas ja kaasnevad variatsioonid väärivad märkamist ja tunnustamist. Selle lavastuse puhul ei jäänud kinni õnnestunud või ebaõnnestunud formaadi mõtestamisse, sest tekkinud seisund kandis ja lisas helget tooni kohaliku teatrivälja mitmekesisusele. Õnnestumise defineerimisel ei saa mööda eraldiseisvatest ja kordumatutest vaataja hingeseisundiga kooskõla otsivatest ja leidvatest hetkedest. Elujaatav kriitilisus ja kriitiline ellusuhtumine tabasid tundlikkusega ning sulandusid tänapäeva inimese elu sümfooniaks. Just sedavõrd mõjusaks, et see 2022. aastast kaasa võtta ja mäletada.

Ülevaade. Teatriaasta 2022

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Teatriaasta ülevaates osalesid Riina Oruaas, Madis Kolk, Reet Weidebaum, Karin Allik, Andrei Liimets, Valle-Sten Maiste, Andrus Karnau, Pille-Riin Purje, Jelena Skulskaja, Kadi Herkül, Jaak Allik, Karmen Rebane, Kärt Kelder, Keiu Virro. Riina Oruaas teatriteadlane "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Lauri Lagle ja Ekspeditsiooni uuslavastus tõi endaga kaasa viimaste aastate ühe kõige huvitavama vastuvõtuolukorra. Esialgne mõnetine segadus (mis see nüüd oli? kontsert? teater?) lavastuses vastuvõtus asendus õige pea vaimustusega, kui lavastus ja publik ühise keele leidsid. Minu jaoks on nii selle kui mitme teise Lauri Lagle lavastuse peategelane rütm. Muusika on selle rütmi väljendus, rütm ise on aga inimese sees. Inimese sisemine ärevus, võbelus, rutakus, mis end tõusumööda järjest intensiivsemaks kerib, et jõuda haripunkti ja siis vaibuda. Vaibub, et uue lainega, uuel ringil tagasi tulla. "Paradiis" rütmi tõusudes ja langustes võib näha lakkamatut täiuslikkuse-iha, olgu armastuses, elus või surmas. "Suures õgimises" oli selles täitmatus, iha selle brutaalsemates vormides, mida toiduga kinni topiti. Lavastuses "Sa oled täna ilusam kui homme" püüti luulest leitud kujutluspilte realiseerida. Koos Uue Loomingu Majas välja toodud Lepo Sumera "Südameasjadega" oli "Ainult jõed …" domineerivalt meelelahutuslikule teatrisuvele hoopis teises, tundlikumas registris lõpp ja samas lootusrikas algus uuele hooajale. Von Krahli kontekstis on lisaks Lagle enda lavastustele "Ainult jõgesid…" võrreldud sama intensiivse atmosfääriga "Melanhooliaga". "Ainult jõed voolavad vabalt" on Lagle senistest töödest üks tihendatumaid ja samas avatuimaid erinevatele tõlgendusvõimalustele, sh väga isiklikele. Selle kulgemine on kui pikaks venitatud hetketaju: see hetk, kui tead, et argine banaalsus lämmatab ja glamuurseim su elus on öine kontsert roosale peldikupotile. Ja ise naerad enda üle. Hommikune erksus, päevane toimekus, pikale veninud õhtu pikk tüdimus, öö kaasa toodud segadus ja väsinud hommik kätkevad endas kõik nimetut igatsust. Ära-igatsust, läheduse-igatsust, armastuse-igatsust või veel midagi neljanda-viiendat. Madis Kolk Teater. Muusika. Kino peatoimetaja "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Von Krahli ja Ekspeditsiooni "Ainult jõed voolavad vabalt" ei ole lõppevast teatriaastast minu lemmiklavastus, kuid see väljendas väga tundlikult midagi praegusele ajale iseloomulikku. Midagi sellist visati õhku ka sama trupi "Melanhooliaga", kuid "Jõgedes" viidi see tunne ülimale abstraktsusastmele. Me räägime, et maailm on polariseerunud, iga väljaöeldud sõna sünnitab selle vastandi, kuid selle käigus on sõna ise devalveerunud. Samas oleme sõna suhtes paranoiliseks muutunud. Kallite inimeste seltskonnas ei taha me laskuda vaidlustesse vaktsineerimise küsimuses, me oleme ülitundlikud selle suhtes, millises sõnastuses inimene täpselt väljendas oma sõjavastasust. Kui tahame vastandust, saame rakendada väga lihtsat ja suhteliselt lühikest päästiksõnade leksikoni, aga kui tahame tüli vältida, siis püüame end kuidagi teisel lainel väljendada. Ma ei mõtle siin tühisõnalist mõminat, ümarat keerutamist, vaid üldse sõnade vältimist. Hetkel tundub, et pole selline peenhäälestuse aeg, kus ühe või teise näidendi sõnumit lihtsalt ümber mõtestada, vaid teatris on praegu aktuaalsem pöörata tähelepanu meediumile, sellele, kuidas me üldse mingit sõnumit väljendame, milliseid vahendeid selleks kasutame. Christofer Kivipalu teatrikriitik Mõtted heast lavastusest. Henrik Ibseni "Ehitusmeister Solness" on Eesti Draamateatris kaasaegsema kõla ja pildi saanud. Laval toimetavad 21.sajandi tegelased, kes on iseteadlikud ning elust frustreeritud. "Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis Eesti Draamateatri lavastus kõneleb üksindusest, vabadusest ja tänapäeva inimeste valikutest, need teemapüstitused mõjusid 2022.aastal nagu rusikas silmaauku. Tõnu Oja, Laine Mägi ja eriti Kersti Heinloo teevad oma rollidega midagi sellist, mida pole nende näitlejate puhul varem täheldanud."Meister Solnessi" jään veel pikalt meenutama. Reet Weidebaum "Aktuaalse kaamera" kultuuritoimetaja "Võõrad" Eesti Draamateatris, lavastaja Taavi Teplenkov Draamateatri lavastuse "Võõrad" trupp. Autor/allikas: Heikki Leis Hea ilus puhas haarav psühholoogiline teater. Lavastaja Taavi Teplenkov on kolleegidele andnud võimaluse teha rollid, pakkudes võimalust uhketeks soolodeks ja siis taas harmooniliseks ansamblimänguks. Hästi ära kasutatud lavaruum ja kujundus. Suurepärane sooritus kõigilt – alates autorist ja tõlkijast kuni osatäitjate ja taustajõududeni. Karin Allik teatrikriitik "Identiteedikabaree DRAG SHOW vol 3" Sakala 3 teatrimajas, lavastaja Jüri Nael Üks vähestest kordadest möödunud aasta jooksul, kus tahtsin teatris, et etendus ei lõpeks, mis siis, et show kestis rohkem kui kolm tundi. See oli igatepidi laetud vaatamine – nii poliitiliselt, energeetiliselt kui ka emotsionaalselt –, pärast mida oli ka endal keset sombust sügist tunne, et aku sai mõneks ajaks laetud. Andrei Liimets kultuurikriitik "Oaas" Paide Teatris, lavastaja Jan Teevet Paide teatri viimase lavastuse "Oaas" proov. Autor/allikas: Paide teater Esiteks räägib siin kindlasti mälestuse värskus ja teiseks ei ole tervikuna tegemist ehk aasta tugevaima lavastusega. Küll aga emotsionaalseimaga, sest enim sümboliseerib lõppevat teatriaastat kahe olulise maamärgi lõppakord – senises asukohas pakib asjad Von Krahl (kelle "Melanhoolia" kuulub aasta suurimate elamuste sekka) ja senine trupp lõpetab niivõrd paljulubava ja märgilise tegutsemise Paides. Viimaseks jäänud lavastus "Oaas" oli väärikaim võimalik viis lõpetada, pühitsedes ühtaegu teatritegemise vahetust ja tehes samas seda, mida niivõrd olulisel kombel nelja aasta jooksul teha püüti – vedades vaataja teatrisaalist välja kohalike kodudesse, lugusid kuulama, tuttavaks saama ja lõhesid ületama. Ilus. Aitäh. Valle-Sten Maiste teatrikriitik "Divide et Impera" Kopli rahvamajas, lavastajad Jarmo Reha ja Aare Pilv "Divide et Impera" lavastajad Jarmo Reha (paremal) ja Aare Pilv. Autor/allikas: Alan Proosa Teatriaasta oli huvitav, aga erendavaid tippe tuli tavapärasest vähem ette. Minu jaoks oli meeldejäävaim lavastus Jarmo Reha ja Aare Pilve "Divide et Impera". Pätsu-aegses, ent valdavalt proletaar-militaarseid sihte teeninud Kopli rahvamajas etendunud taieses ühinesid harvaesineval moel koha- ja ajavaim, minevik ja tänapäev, isiklik ja ühiskondlik, profaanne ja sakraalne, dramaatiline ja postdramaatiline jne. Banaalsed argimured ja sotsiaalsed valupunktid olid rüütatud muljet avaldava vormilise uuenduslikkuse ja mitmekihilise erudeeritud kontekstitundlikkusega. Jarmo Reha võimas etendajaisiksus kandis kõik selle unustamatu ekspressiivsusega välja. Andrus Karnau teatrikriitik "Ai velled..." Pikavere vallamajas Pärnumaal, lavastaja Raivo Trass ERR-i kultuuritoimetuse antud ülesanne valida üks lavastus, mis defineerib 2022. teatriaastat, on keeruline täita. Kui valida vaid üks, siis teised justkui polekski tähtsad. Aga iga lavastus pakub midagi. Kui mitte midagi enamat, siis vähemalt romantilise jalutuskäigu Eesti ilmselt kõige pikema õitsva sirelihekiga palistatud rajal Rakveres Ivo Schenkenbergi vabaõhulavastuse mängupaika. "Ai, vellede…" eel ootasid vaatajaid kohvikus piimanõgesed. Ma teadsin, et nad on ilusad, aga poleks tulnud selle peale, et neid õitena vaasi korjata. Kui teatrikriitika kirjutamine on midagi õpetanud, siis seda, et lavastus algab ammu enne, kui valgus saalis kustub. "Ai, vellede…" trupp andis õige vähe etendusi, vana vallamaja ajaloolise Läänemaa metsade-soode vahel on õige pisike. Nii et vaatajate arvu järgi on see lavastus tibatilluke kild teatripildis. Urmas Lennuki kirjutatud näidend jutustab formaalselt metsavend Ants Kaljurannast ehk Hirmsast Antsust, kelle elu jäi suure sõja tõttu lühikeseks (1917–1951). Lavastus küpses mitu aastat, sest koroonapiirangud takistasid selle välja toomist. Nii oli Lennukil aega seda kadunud Raivo Trassi ja ajaloolase Mati Mandeli nõuannete järgi lihvida. Koostööst sündis originaalkäsikiri, mis oli palju enam kui lihtsalt ühe inimese eluloo ümberjutustus. Eesti teatrile omaselt peidavad lavastaja ja näidendi autor lavastusse mitu kihti kultuurivihjeid, millel esmapilgul seost lavastusega polegi. Nii pikib Lennuk metsavendade näidendisse Tammsaaret. Pausid ja vaikimine iseloomustavad Eesti teatrit päris täpselt. Nii jäi "Ai, vellede…" lavastusest välja stseen, kus metsavennad vägistavad talutüdruku ja tapavad tema vanemad. Näiteseltskond kartis vaatajaid ärritada. Võimalik, et olid ka muud põhjused, aga peamiselt ikkagi peljati tagasilööki, et inimesed panevad pahaks: kuidas siis nüüd niimoodi? Eesti riikliku propaganda konteksti poleks vägistajatest metsavendade narratiiv mahtunud, aga teatris ja kunstis pole ju piire. Katkestust tajub ka "Ai, vellesid…" vaadates. "Ai, vellede…" esietendus sattus ilmselt tahtmatult aega, mis võimendas metsavendade aja kajastust. Butša veretöö, Mariupoli teatrihoone hävitamine ja veel kümned vägivallakuriteod, mille Vene väed Ukrainas korda saatsid, asetasid lavastuse õõvastavalt reaalsesse tänapäeva. Lavastus ise pole poliitiline avaldus ega Hirmsa Antsu elulugu. Suurepärased näitlejatööd: eriti Indrek Taalmaa ja Sulev Teppart, paljud tulid ilmselt vaatama ka Nero Urke ande pärast. Ja siis veel Laura Linnu ja Janek Joosti armustseen ning efektne finaal, kus kolm metsavenda surma astuvad nagu Ferdi Sannamehe reaalkooli poiss. "Ai, velled…" lavastas Raivo Trass ja kui ta enam ei jaksanud, siis Nero Urke ja Sulev Teppart tegid edasi. Peamine põhjus, miks "Ai, velled…" valida üheks ainsaks teatriaastat defineerivaks lavastuseks, ongi terviklikkus. Piimanõgesest supitirinas ja metsavenna punkrit originaalmõõdus kujutavast kuusepalkidest lavakujundusest kuni viimase kui sõna, heli ja näitlejate liigutuseni laval. "Ai, vellesid…" iseloomustab lavastaja selge mõte, aga samuti tegijate tagasihoidlikkus ja lihtsus. See ongi Eesti teater, vähemalt parem osa sellest. Pille-Riin Purje teatrivaatleja "Tõrksa taltsutus" Vanemuise teatris, lavastaja Priit Strandberg William Shakespeare'i komöödia "Tõrksa taltsutus" Vanemuise teatris. Autor/allikas: Maris Savik Kui teatriaastas on nähtud üle saja uuslavastuse, pole ühtainukest nii lihtne valida. Sõelale jäi esimese hooga vähemalt kümme. Valin elurõõmu, särava näitlejateatri ja läbitunnetatud lavastajasõnumi harmoonilise kooskõla maailmaklassika kaudu. William Shakespeare'i "Tõrksa taltsutus" Vanemuises. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg. Tosin temperamentset rolli, kellest olgu ekstra nimetatud Janek Joost, Hannes Kaljujärv, Kristjan Üksküla, Andres Mähar, Oskar Seeman, Markus Habakukk, Ken Rüütel. Pluss Jakobi Mäe teatristuudio noorte energia ja musikaalsus. Haruharva juhtub nõnda, et tuttavat näitlejat ei tunne laval äragi! Kusjuures põhjus ei ole tingimata grimm ega parukas, kuigi need ka, aga ennekõike tegelaskuju ootamatu knihviga hingeelu, vallutav vallatlemine, totaalne lust, maksimalistlik mängutuju ja stiilitaju. Ja see harukordne finaal! Katharina – Maria Annuse hingestatud laul, mis kogu mehe ja naise taltsutamise ja kuuletumise duelli niivõrd elutarga ja nõtke, vaimuka ja väärika uperpallina ümber mõtestab, et juhul kui keegi on tulnud teatrisse valvsana, kandes nagu ränkrasket voorusevööd tänapäevaste soorollide jäiku ja vahel suisa sõgedaid eelarvamuste ahelaid, siis langevad need teatrisaalis mängleva, meloodilise kilina-kolinaga. Jelena Skulskaja teatrikriitik "Sinel" Eesti Noorsooteatris, lavastaja Daniil Zandberg (Vene teater) "Sinel" Eesti Noorsooteatris. Autor/allikas: Siim Vahur Kõige armsam lavastus minu jaoks oli "Sinel" Noorsooteatris. Tegemist on Gogoli jutustusel põhineva sõnadeta visuaalteatrilavastusega. Ja ma mõtlesin, et mõnikord ongi nii – inimesed saavad sõnu kasutamata, üksteisest väga hästi aru. Nad naeratavad, kallistavad, unistavad ja saavad aru, et keegi pole ei hea ega halb, vaid me näitame maailmale endast üht või teist külge. Kui inimesel on talvel seljas uus ja soe kasukas, võib ta muutuda uhkeks. Aga peagi tuleb kuum suvi ja kasukas ei peida meie rumalust või kadedust, kui me oma hinges sellised oleme. Aga peidame oma halvad mõtted ja proovime olla head. Ehk harjume sellega ja muutumegi päriselt heaks. Kadi Herkül teatrikriitik Järjekord tähistab vaatamise, mitte paremusjärjestust: Sõnadeta maiuspala silmale ja kõrvale: "72 päeva" (EMTA lavakunstikool, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) Kütkestav helide, värvide ja plastika kaleidoskoop meeldesööbiva finaaliga, kus modellimõõtu noored kaunid naised siugudena laoriiulitele libisevad. Rusikaga näkku: "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt." (Vaba Lava, lavastaja Julia Aug) "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt." (Vaba Lava, lavastaja Julia Aug). Autor/allikas: Argo Argel Korraga isiklik ja üldistav, napp ja jõhker dokumentaaldraama. Esietendus lõppes kummarduste ja aplausita, vaikides seisva publikuga. Ukraina sõja algusest oli toona möödunud vähem kui kaks kuud. Jõhker ja jõuline partnerlus: "Musträstas" (lavastaja Johan Elm) "Musträstas" (lavastaja Johan Elm). Autor/allikas: Pressimaterjalid Ester Kuntu ja Hendrik Toompere ülimalt füüsiline, kujundlik ja pööraste tempovahetustega partnerlus. Kas lapsepilastajat on võimalik mõista… Toompere suudab. Parim meelelahutus: "Ada. Rääkimata lugu" (Thor's Productions, lavastaja Ain Mäeots) Hinnaalanduseta suurproduktsioon. Hoogne režii, mõnuga mängitud karakterid, väga hea videomontaaž, mis näitlejat ära ei tapa. Kõnekaim klassikalavastus: "Kirsiaed" (Ugala, lavastaja Andres Noormets) "Kirsiaed" (Ugala, lavastaja Andres Noormets). Autor/allikas: SIlver Kaljula Väga stiilne ja kaasaegne, mitte hingepugev, aga mõtlemapanev tõlgendus. Matiundilik valguse-muusika-näitlejate-kujunduse polüfoonia parimas mõttes. Ning jubedad, aga jube huvitavad ja lavastuse laadiga haakuvad kostüümid. Hullumeelne ettevõtmine: "Tiit Pagu" (Tallinna Linnateater, lavastaja Jaak Prints) "Tiit Pagu" (Tallinna Linnateater, lavastaja Jaak Prints). Autor/allikas: Siim Vahur Neli tundi Jaan Krossi kaelamurdvat värssi lavakate esituses. Vägevalt massiivne töö. Tõenäoselt oleks pisut kärpeid nii esitajatele kui publikule kasuks tulnud, aga "läheme läbi halli kivi" nõudlikkus on lummav. Ja kabareevinjetid enne etenduse algust lihtsalt võluvad. Mängulisuse meistriklass: "Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater, lavastaja Tanel Jonas) "Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater, lavastaja Tanel Jonas). Autor/allikas: Sabine Burger Lavastus nagu pusle või sudoku, aga selle võrra keerukam, et numbrite või papitükkide asemel peab näitleja endale vajalikul hetkel mängu haarama pärispubliku. Ja mitte ühe või kaks vaatajat, vaid kümneid. Tanel Jonasel väga täpselt ja nutikalt komponeeritud lahendus, esitajatele kindlasti kübaratrikk. Jaak Allik teatrikriitik Üht lavastust on lihtne esile tõsta inimesel, kes vaatab aastas kuni viit lavastust, isegi kümne puhul võib juba kimpu jääda, sest ühes tõuseb esile tekst, teises lavastajamõte, kolmandas kunstnikunägemus, neljandas näitlejatööd ja kuidas sa siis ühte nimetades teised ära solvad. Aga minusuguste jaoks, kes on aastas näinud kindlasti üle poolesaja uuslavastuse, on see küll päris ilmvõimatu ülesanne. Lähtudes kõigi ülalnimetatud komponentide maksimaalsest täiuslikkusest, tõuseb minu jaoks lõppeval aastal ehk esile David Harroweri näidend "Musträstas" Johan Elmi lavastuses ning Ester Kuntu ja Hendrik Toompere esituses (Teater Nuutrum ja OÜ Oliivipuu koosproduktsioonina). Aga kui mõelda, et teatril on võimalus ja kohustus öelda midagi olulist meid ümbritsevas maalimas toimuva kohta, siis ei ületanud midagi Julia Augi hingekarjet lavastusega "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt.", mis kasvas meie näitlejate Ivo Uukkivi, Rea Lesta, Simeon Sundja ja Loviise Kapperi ning norralase Harald T. Rosenstromi karjeks ning jõudis kindlasti etendustel viibijate teadvuse sügavamate kihtideni. Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski initsiatiivil võimaldati sellest tasuta osa saada keskkooliõpilastel Tallinna venekeelseist koolidest, selline kiire ja sihipärane reageering teatrikunsti poolt pakutavale on minu mälus esmakordne. Saksa lavastajate Helgard Haugi ja Danieil Wetzeli (Rimnini Protokoll) 100 narvalasega lavaline uuring "100% Narva". Aga professionaalse meisterlikkusega vapustas mind kõige enam saksa lavastajate Helgard Haugi ja Danieil Wetzeli (Rimnini Protokoll) töö 100 narvalasega lavalise uuringu "100% Narva" loomisel. Kavandatud ja ka realiseeritud täpsus kõigis detailides, mis oli saavutatud paarinädalase tööga teatrikunsti seisukohalt täiesti juhuslike inimestega ja mille tulemus oli mitte ainult vapustavalt aus sotsioloogiline läbilõige meie kõige "keerulisemast" linnast, vaid ka täisväärtuslik kunstielamus, tunduks uskumatuna, kui seda ise kogenud poleks. Jah, see oli neljakümnes linn, mille nad selliselt avasid, vahendid olid kindlasti korduvalt aprobeeritud ja küllap ka töö käigus edasi arenenud, kuid meie nägime ja kuulsime meie Narvat ja tema inimesi ning see oli kindlasti ka hea TEATER. Karmen Rebane ERR kultuuriportaali toimetaja "In memoriam Bellingshausen" VAT teatris, lavastaja Joel Väli "In memoriam Bellingshausen" VAT teatris. Autor/allikas: Joel Väli Üldiselt tänavusele teatriaastale tagasi vaadates nõustun teatrivaatleja Pille-Riin Purjega, kes Sirbis ilmunud teatriaasta kokkuvõttes tõdes, et see aasta on teatrimaastikul olnud väheste tippudega – lihtsalt okeisid lavastusi oli nähtud tükkide nimekirjas rohkem kui silmapaistvalt häid või halbu. Küll aga eristus minu jaoks teistest oktoobris VAT teatris esietendunud Joel Välja "In memoriam Bellingshausen", mis mõjus nagu sõõm värsket õhku, mida olin pikalt taga igatsenud. Enim kütkestas mind Välja diplomilavastuse puhul see, et seal ei räägitud. Üleüldiselt aastale tagasi vaadates tundub, et sõnad ongi tihti üleliigsed, mistõttu suutis see oma sõnatuses väga hästi kaasaega kõnetada. Maailmas, kus informatsiooni voolab aknast ja uksest, mõjus selline vaikuses mõtisklemine eriti teravalt, viies vaataja teatavasse transsi, kus sai rakutasandil inimolemuse üle mõtiskleda. Tagantjärele analüüsides on huvitav näha, kuidas ühtegi küsimust kõva häälega välja ütlemata suudeti küsida nii teravaid ja vajalikke küsimusi, mis enda sees asuva maailma jälle kuidagi paika raputasid. Samuti pakkus "In memoriam Bellingshausen" täielikku visuaalset naudingut. Elamuse sai nii kostüümidest, ruumikujundusest kui ka sellest, mida tehti. Põhimõtteliselt võiks Välja lavastuse ümber tituleerida tantsuks kahe raudvoodiga. Juba ainuüksi selleks, et näha, mida kõike suudab inimaju kahe voodiga välja genereerida, soovitan tee Sakala 3 teatrimajja ette võtta. Kärt Kelder kultuurikriitik "72 päeva" Eesti muusika- ja teatriakadeemia black box 'is, lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper "72 päeva" (EMTA lavakunstikool, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo). Autor/allikas: Tiit Ojasoo 2022. aasta lavastustest tekitab siiani mõtteainet Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "72 päeva". Kahe ja poole tunnine etendus oli oma kestuse kohta kaasahaarav ja minimalistlike vahenditega (loe: suur hunnik riideid ja riiulid) oli tekitatud piisavalt mõjus lavaruum. Laval olid ideaalsed naisekehad, naeratused nägudel, ülakeha nii mitmelgi korral paljastatud. Nõustudes erineval arvamusel olevate kriitikutega, siis etendust sai vaadata kui naiste emantsipeerumist, aga ka kui objektistamist. Etendajate kohatine (ülakeha)alastus pani mind aga mõtlema hoopis küsimusele: kelle keha on lavale oodatud? Ja seda mitte vaid "72 päeva" kontekstis, vaid üleüldiselt. Alasti keha on muutunud etenduskunstides aina tavapärasemaks. Lavastaja on tihtilugu ka etendaja ning nii otsustab, mida enda ihuga teha. Kui aga lavastab mitte see, kes etendab, kuivõrd mitmekesiseid valikuid kehade puhul langetatakse? Ei mäleta, et ideaalse noorema naisekeha kõrval oleks lavalaudadel olnud näha korpulentsemat, vanemat või kväärilikku keha. Meeste ihu on näidatud, kuid siiski võrreldes naistega on nende alastus pigem harvem ning mitte nn ürgse elevuse tekitamise eesmärgil. Vahepeal on paljastatud ihul otsene eesmärk, teinekord ta lihtsalt on. Kui aga pidevalt on eesmärk naise kui kauni ja maagilise olendi kuvandi kinnistamine, mis, olgem ausad, on juba selge ja iganemas, ei astu me sammu edasi, et kasutada keha teiste teemapüstituste katmiseks. Mõeldes teatrisaalis aastate jooksul nähtule, kehapositiivsuse tõusule kaasaegses ühiskonnas ning keha ja sugulisuse mõiste mitmekesistumisele, tundub just praegu olevat aeg hakata valikuid laiendama. See pole üleskutse, et kõik alasti, vaid pigem korra võtta mõttekoht, miks kehad on alasti. Või kas üldse peakski kehadele mingi tähelepanu ja mõtet laiendama? "72 päeva" oli niisiis lüke ütlemaks järgmiste aastate tegijatele teatris, kui julgeme kehasid näidata, julgegem ka kehasid mitmekesisemalt valida. Keiu Virro teatrikriitik "Oaas" Paide Teatris, lavastaja Jan Teevet Minu jaoks jääb üheks aastat iseloomustavaks lavastuseks Paide teatri "Oaas". Nii lavastuses kui selle ümber toimunus on koos palju, mis iseloomustab ühe teatrikoosluse tegemisi, aga mis annab võimaluse tõmmata ka mõnevõrra laiemaid üldistusi. "Oaas" lõpetab perioodi, kus energiat täis noored kunstnikud lõid keset Eestit midagi väga väärtuslikku nii kogukonnale kui ka Eesti teatripildile. Lavastuse saatetekstis räägitakse küll sellest, et tegemist ei ole lõpp-punktiga. Aga lihtsalt teel olemine vist nii palju pisaraid kaasa ei tooks, kui viimase etenduse lõpus näha võis. Kogu suurejoonelisuses toob (tõi! Nojah, ikka tahaks olevikus rääkida) lavastus esile ka omalaadse egoismi. Nii Paide teatri sulgemise kui selle lavastuse ümber toimunud kommunikatsioonis on trupp jätnud mulje, et tegemist on teatri lõpuga Paides üleüldse. Tegemist on siiski selle koosluse lõpuga ja see ei ole sama asi. Ma ei kujuta ette, kas või kuidas selline mõtestamine mõjutas Paide teatrile uue kontseptsiooni otsimiseks korraldatud konkursi osalejaid, aga omamoodi veider võib olla siseneda ideedega kuhugi, kus ei tohiks enam justkui olla midagi peale suure musta teatrikujulise augu. Suurejoonelisust ja ilu on (praeguse) Paide teatri enam kui nelja aasta pikkustes tegemistes ja ka lõpus palju, ent suuremeelsust potentsiaalsete järeltulijate ja kohaliku kogukonna liikmete osas, kes teatri tegemistele kaasa elasid, võib-olla mitte nii palju? Kõigini ei jõutud, aga paljudeni ometi. Lavastuses on (oli!) midagi maagilist, imelisi hetki, emotsionaalseid hetki, vaimukaid ja värvilisi hetki, püüd hetkes olla. Olin saalis 15. detsembril ehk viimasel etendusel, kus publikust kutsuti lavale intervjueeritavaks Tiit Pruuli. Küsimusele, mis puudutas õnne, vastas ta üldjoontes midagi sellist, et ehkki isiklikus elus on kõik hästi, on keeruline säilitada optimismi, kui ümberringi on sõda ja ehkki see on võtnud tähelepanu paljult muult, pole vahepeal kuhugi kadunud ka näiteks globaalne soojenemine. Ka see on osa põhjusest, miks "Oaas" minu jaoks (teatri)aastat iseloomustab. "Oaasis" tungivad üheskoos tuppa maagia, energia, matusemeeleolu ja taamalt terendab ka maailm, kus asetleidvad kriisid on jätkuvalt seal. Igaüks saab ja võib tegeleda isikliku oaasi leidmisega. Selles on midagi, mis tundub vaata et ellujäämise seisukohalt oluline. Aga samal ajal ei saa unustada välist maailma. Ja teatritrupi puhul seda, et tuleb elu pärast neid ja sellelegi võiks anda võimaluse. Steven-Hristo Evestus teatrikriitik "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris, lavastaja Lauri Lagle "Ainult jõed voolavad vabalt" Von Krahli teatris. Autor/allikas: Kristiina Praks Kui valida teatriaasta kriteeriumiks atmosfäär, siis seda (kontsert)lavastust poleks mingil juhul maha magada soovi(ta)nud. Bändi lavaletoomine või traditsioonilise sõnateatri omaks võetud piiridest muul viisil eemaldumine on üha rohkem võimu haaramas ja kaasnevad variatsioonid väärivad märkamist ja tunnustamist. Selle lavastuse puhul ei jäänud kinni õnnestunud või ebaõnnestunud formaadi mõtestamisse, sest tekkinud seisund kandis ja lisas helget tooni kohaliku teatrivälja mitmekesisusele. Õnnestumise defineerimisel ei saa mööda eraldiseisvatest ja kordumatutest vaataja hingeseisundiga kooskõla otsivatest ja leidvatest hetkedest. Elujaatav kriitilisus ja kriitiline ellusuhtumine tabasid tundlikkusega ning sulandusid tänapäeva inimese elu sümfooniaks. Just sedavõrd mõjusaks, et see 2022. aastast kaasa võtta ja mäletada. ### Response: Ülevaade. Teatriaasta 2022

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Hispaania andmed on esimesed euroala liikmesriigi inflatsiooninäitajad. Saksamaa avaldab andmed teisipäeval. Hispaania tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6,9 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Eelmisel kuul oli see 6,3 protsenti, vahendas Financial Times. Euroopa Keskpank (ECB) tõstis hiljuti intressimäärasid 50 baaspunkti, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära 1,5 protsendilt kahele protsendile. ECB nõukogu koguneb järgmise rahapoliitika kehtestamise kindlaksmääramiseks 2. veebruaril. ECB president Christine Lagarde vihjas hiljuti, et keskpank jätkab karmi rahapoliitikat. Inflatsiooni aeglustumine suurendab aga võimalust, et ECB tõstab veebruaris intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, hindas Financial Times. Hispaania valitsus on sel aastal astunud mitmeid samme, et piirata riigis energiakulude kasvamist. Madrid kehtestas ka autokütuse toetuse, kuid see saab läbi 31. detsembril. Võrreldes Saksamaaga sõltus Hispaania vähem Venemaa gaasitarnetest. "Kõik meie meetmed on suunatud hinnatõusu ohjeldamisele, me näeme, et need olid tõhusad," ütles Hispaania majandusminister Nadia Calvino.

Hispaanias aeglustus inflatsioon 5,8 protsendile

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hispaania andmed on esimesed euroala liikmesriigi inflatsiooninäitajad. Saksamaa avaldab andmed teisipäeval. Hispaania tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6,9 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Eelmisel kuul oli see 6,3 protsenti, vahendas Financial Times. Euroopa Keskpank (ECB) tõstis hiljuti intressimäärasid 50 baaspunkti, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära 1,5 protsendilt kahele protsendile. ECB nõukogu koguneb järgmise rahapoliitika kehtestamise kindlaksmääramiseks 2. veebruaril. ECB president Christine Lagarde vihjas hiljuti, et keskpank jätkab karmi rahapoliitikat. Inflatsiooni aeglustumine suurendab aga võimalust, et ECB tõstab veebruaris intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, hindas Financial Times. Hispaania valitsus on sel aastal astunud mitmeid samme, et piirata riigis energiakulude kasvamist. Madrid kehtestas ka autokütuse toetuse, kuid see saab läbi 31. detsembril. Võrreldes Saksamaaga sõltus Hispaania vähem Venemaa gaasitarnetest. "Kõik meie meetmed on suunatud hinnatõusu ohjeldamisele, me näeme, et need olid tõhusad," ütles Hispaania majandusminister Nadia Calvino. ### Response: Hispaanias aeglustus inflatsioon 5,8 protsendile

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Laupäeva varahommikul kella neljast viieni langeb hind negatiivseks, ulatudes -0,04 euroni ning kella viiest kuueni -0,01 euroni. Kõige kallim on elekter laupäeva õhtul kella neljast viieni, mil ulatub 59,29 euroni megavatt-tunni kohta. Hinnad on käibemaksuta. Viimati oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas madalam 2021. aasta 5. aprillil, mil see oli 7,10 eurot megavatt-tunnist. Elektri hind on laupäeval Eestiga samal tasemel ka Lätis ja Leedus, Soomes langeb see 8,72 eurole megavatt-tunnist. Päeva keskmine hind on kõrgem Poolas, kus ulatub üle 63 euro megavatt-tunnist, Norra lõunaosa hinnapiirkondades, kus ulatub üle 110 euro ning Ühendkuningriigis, kus on 147 eurot megavatt-tunnist. Saksamaal langeb päeva keskmine hind 79 sendiga negatiivseks. Esmakordselt langes Eestis elektri börsihind negatiivseks 2020. aasta juulis. Elektrihinnad võivad langeda miinusesse, kuna elektrijaamade ajutine seismapanek on tunduvalt kallim kui ajutiselt tarbijatele peale maksmine.

Elektri börsihind langeb laupäeval 11,46 eurole

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Laupäeva varahommikul kella neljast viieni langeb hind negatiivseks, ulatudes -0,04 euroni ning kella viiest kuueni -0,01 euroni. Kõige kallim on elekter laupäeva õhtul kella neljast viieni, mil ulatub 59,29 euroni megavatt-tunni kohta. Hinnad on käibemaksuta. Viimati oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas madalam 2021. aasta 5. aprillil, mil see oli 7,10 eurot megavatt-tunnist. Elektri hind on laupäeval Eestiga samal tasemel ka Lätis ja Leedus, Soomes langeb see 8,72 eurole megavatt-tunnist. Päeva keskmine hind on kõrgem Poolas, kus ulatub üle 63 euro megavatt-tunnist, Norra lõunaosa hinnapiirkondades, kus ulatub üle 110 euro ning Ühendkuningriigis, kus on 147 eurot megavatt-tunnist. Saksamaal langeb päeva keskmine hind 79 sendiga negatiivseks. Esmakordselt langes Eestis elektri börsihind negatiivseks 2020. aasta juulis. Elektrihinnad võivad langeda miinusesse, kuna elektrijaamade ajutine seismapanek on tunduvalt kallim kui ajutiselt tarbijatele peale maksmine. ### Response: Elektri börsihind langeb laupäeval 11,46 eurole

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Vihmametsa hoone uus asunik binturong on veidi kassi meenutava näo, tüseda keha ja üsna pika sabaga loom, kes on osav ronija ning elab enamasti puude otsas. Tsiibetlaste sugukonda kuuluv binturong on segatoiduline: tema põhitoiduks on puuviljad, kuid ta püüab ka linde, pisiimetajaid, selgrootuid ning sööb mune ja raipeid. Maailma Looduskaitseliidu punases nimistus olev binturong on ohualtis kategooriasse ning tema arvukus looduses väheneb. Looduses väheneb arvukus ka Maailma Looduskaitseliidu samasse ohukategooriasse kuuluval väikseimal saarmaliigil, aasia sõrmiksaarmal, kes on väga osavad oma lühikeste küünistega esikäppadega mudas ja taimestikus limuseid ja koorikloomi kompima ning suhu pistma. Sõrmiksaarmad harjuvad hetkel enda uues elukohas ning on tagasihoidlikud. Vihmametsa hoone külastusalal hakkavad loomad jagama ühist ekspositsiooni. Sõrmiksaarmad uue elukohaga harjumas. Autor/allikas: Tallinna loomaaed/ Inari Leiman

Tallinna loomaaia Kagu-Aasia vihmametsa hoonesse kolisid uued asukad

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vihmametsa hoone uus asunik binturong on veidi kassi meenutava näo, tüseda keha ja üsna pika sabaga loom, kes on osav ronija ning elab enamasti puude otsas. Tsiibetlaste sugukonda kuuluv binturong on segatoiduline: tema põhitoiduks on puuviljad, kuid ta püüab ka linde, pisiimetajaid, selgrootuid ning sööb mune ja raipeid. Maailma Looduskaitseliidu punases nimistus olev binturong on ohualtis kategooriasse ning tema arvukus looduses väheneb. Looduses väheneb arvukus ka Maailma Looduskaitseliidu samasse ohukategooriasse kuuluval väikseimal saarmaliigil, aasia sõrmiksaarmal, kes on väga osavad oma lühikeste küünistega esikäppadega mudas ja taimestikus limuseid ja koorikloomi kompima ning suhu pistma. Sõrmiksaarmad harjuvad hetkel enda uues elukohas ning on tagasihoidlikud. Vihmametsa hoone külastusalal hakkavad loomad jagama ühist ekspositsiooni. Sõrmiksaarmad uue elukohaga harjumas. Autor/allikas: Tallinna loomaaed/ Inari Leiman ### Response: Tallinna loomaaia Kagu-Aasia vihmametsa hoonesse kolisid uued asukad

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Raamat, mida ma viimasel ajal öökapiraamatuna loen, on Loomingu Raamatukogus välja antud Mihhail Šiškini "Sõda või rahu?". Hea raamat neile, keda huvitab Venemaa n-ö progressiivsete intellektuaalide ja liberaalide mõttemaailm. Raamatut läbib kaks ideed. Esiteks see, et venelased on mahajäänud, orjalik ja tuim rahvas. Seda narratiivi kasutavad vene intellektuaalid sellest ajast, kui Venemaal tekkisid tänapäeva mõistes haritlased, millalgi 18. sajandil vast. Teine postulaat on, et Venemaa valitsus ja rahvas on kaks täiesti eraldi nähtust. Valitsejad teevad, mida tahavad, rahvas aga elab oma elu. Tavavenelane ei suuda valitsejate tegemisi kuidagi mõjutada ja ei vastuta seega ka kuidagi selle eest, mida "nemad seal" teevad või ei tee. Šiškin viib sellise sotsiaalse ja poliitilise eraldatuse tagasi Kuldhordi aega, kui Vene vürstid olid mongolite käsutäitjad, keda huvitas vaid lojaalsus Kuldhordile, mitte rahva heaolu. See viimane, kõiges mongolite süüdistamine, pole ka vene intellektuaalses traditsioonis just ebatavaline. Üks teema, mis viimasel ajal ei sure, on "heade venelaste" teema. Mulle pakub erilist huvi diskussioon sel teemal venelaste endi keskel ja vene keeles. On hulk tegelasi, ka minu Venemaa kolleegide seas, kes suhtuvad vene liberaalidesse kriitiliselt. Üks põhjus on selles, et vene liberaalid üritavad vastutust Ukrainas juhtuva ees lükata ainuüksi Vladimir Putinile ja tema lähikonnale. Mul oli suvel oma kogemus "heade venelastega". Minuga kontakteerus Novaja Gazeta, Riias baseeruv Venemaa opositsiooniline eksiilväljaanne. No saime siis ajakirjanikega ühes Telliskivi tänavakohvikus kokku. Kes veel mäletab, siis see oli aeg, kui olid aktuaalsed igasugused viisa- ja õppimiskeelud venemaalastele. Ma alles pärast sain aru, et ajakirjanik üritas minult välja pressida arvamust, et turisti- ja tudengiviisadest keeldumine Venemaa inimestele on paha. Mina jälle keerutasin ja ajasin vastu. Nii me seal rääkisime, kuni ühel hetkel tuli ära: "Milles mina süüdi olen, mina pole Putinit valinud!" Ma siis ütlesin, et kuulge, see on ju teie armee, kes seal teie presidendi käsul igasugu asju teeb. See on see sama seisukoht, mille pärast Venemaa opositsioonilisi liberaale kritiseerivad adekvaatsed inimesed nii Venemaal kui ka väljaspool seda: toosama ka Šiškini raamatust läbi käiv teema, et tavavenemaalane ei puutu üldse asjasse, kui me räägime Venemaa vägede tegemistest Ukrainas. Selle seisukohaga paralleelselt eksisteerib "headel venelastel" arusaam, et Putini-vastasus on umbes nagu garanteeritud auhinnaline koht võistlustel. Piisab sellest, kui minna välismaale, lüüa endale rusikaga rinnale ja öelda: "Aga mina olen Putini vastu!". Umbes sama seisukoha lõksu langes ka Lätis äsja kinni pandud telekanal Dožd. Nende arusaam, et igasugune Kremlile opositsiooniline tegevus on midagi, mida välismaalased automaatselt peavad toetama ja armastama ning sellesse kriitikavabalt suhtuma, saigi Dozdile saatuslikuks. Kõrvaltvaadates on see absurdne seisukoht, mida võib-olla on osaliselt toetanud ka lääne poliitikad ning avaliku elu tegelased, kes korrutavad kogu aeg, et kunagi lõppeb ka Putini režiim ja et muidugi peame "meie" toetama režiimivastaseid. Kes need "meie" oleme ja milles toetus seisneb, seda ei täpsustata. Tegelikult on see sama sisutühi ja populistlik seisukoht nagu "heade venelaste" sõprade kedratav mantra: "Kui me Venemaa liberaale ei aita, neile turistiviisasid ei anna ning Venemaa tudengitel läänes õppida ei lase, siis tõukame Venemaa elanikkonna Putini käte vahele." "Lõviosa elanikkonnast toetab kas rohkem või vähem aktiivselt ja entusiastlikult seda, mida nende president teeb." Vabandust, aga Venemaa riik ja ühiskond on juba ammu Putini käte vahel. Kusjuures mitte lihtsalt oma armastatud presidendi käte vahel, vaid lõviosa elanikkonnast toetab kas rohkem või vähem aktiivselt ja entusiastlikult seda, mida nende president teeb. Ja seda mitte esimest aastat, vaid juba vähemalt alates 2014. aastast. Seda enam on naeruväärne Vene liberaalide katsed näidata ennast Venemaa rahva eestkõnelejatena ja miski revolutsioonilise jõuna, mis kohe-kohe muudab ära Putini režiimi, kui ainult Euroopa vajalikus suuruses toetust annab. On vene keeles ütlus " все нам должны" ehk "kõik on kohustatud meie jaoks [midagi] tegema". Umbes selle loogika järgi elabki Vene liberaalne opositsioon vähemalt viisteist aastat. Sest – lähme tagasi keskse teema juurde – Putini vastane olemine on nagu auhinnaline koht. See, et enese Putini-vastaseks tunnistamine on alles algus ja et alles nüüd algab ümbritseva maailma veenmine selles, et tegelikult ollakse Kremli režiimi vastu ja soovitakse käimasolevas sõjas Venemaa kaotust ning Ukraina võitu, jõuab enamikele opositsionääridele suure vaevaga kohale. Vene (eksiil)opositsioon pole nagu saksa Hitleri-vastane opositsioon Teise maailmasõja ajal. Need sakslased soovisid Saksamaale kaotust ning suur osa – kommunistid, sotsiaaldemokraadid või siis töölisklassi vastupanuliikumine Weisse Rose – aitasid ka aktiivselt liitlaste võidule kaasa. Artikkel, kus oli ka paar lauset minu intervjuust, ilmus Novaja Gazetas alles septembris. Peamine kangelane selles loos oli selleks ajaks juba skandaalidega ümbritsetud Filipp Loss. Filipp Loss oli solvunud, loo kirjutaja oli solvunud, Venemaa "progressiivne üldsus" oli solvunud. Kõik selle pärast, et tundsid distantsi ja kohati isegi võõristust endi kui Venemaa Föderatsiooni inimeste suhtes. Ma sain Jõhvis toimunud integratsioonikonverentsil juhuslikult kokku oma ammuse kolleegiga Raadio 2 päevilt, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga. Rääkisime sellest, miks Loss (ja mitte ainult tema) süüdistab eurooplasi russofoobias. Ka sellest, et kas lääs on tegelikult kohustatud Vene liberaale aitama. Ka sellest, miks ukrainlased lähevad raevu, kui Vene liberaalid järjekordselt väidavad, et "ka meie, venelased, oleme Putini ohvrid". Viktoria võttis asja väga hästi kokku: "Point on siis selles, et kui Euroopas on sõda, peab fookuses olema esmalt meie julgeolek, sellest tulenevalt tuleb toetada Ukrainat (ta sõdib ka meie eest, oleme ühel taldrikul) ja aidata ukrainlasi nii siin kui ka seal. Esmalt mõistagi meie ise, Eesti. Seejärel liitlased ja alles siis (juhul, kui üldse) mured, mis kostavad idapiiri tagant."

Aimar Ventsel: veel kord "heade venelaste" ärkamisest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Raamat, mida ma viimasel ajal öökapiraamatuna loen, on Loomingu Raamatukogus välja antud Mihhail Šiškini "Sõda või rahu?". Hea raamat neile, keda huvitab Venemaa n-ö progressiivsete intellektuaalide ja liberaalide mõttemaailm. Raamatut läbib kaks ideed. Esiteks see, et venelased on mahajäänud, orjalik ja tuim rahvas. Seda narratiivi kasutavad vene intellektuaalid sellest ajast, kui Venemaal tekkisid tänapäeva mõistes haritlased, millalgi 18. sajandil vast. Teine postulaat on, et Venemaa valitsus ja rahvas on kaks täiesti eraldi nähtust. Valitsejad teevad, mida tahavad, rahvas aga elab oma elu. Tavavenelane ei suuda valitsejate tegemisi kuidagi mõjutada ja ei vastuta seega ka kuidagi selle eest, mida "nemad seal" teevad või ei tee. Šiškin viib sellise sotsiaalse ja poliitilise eraldatuse tagasi Kuldhordi aega, kui Vene vürstid olid mongolite käsutäitjad, keda huvitas vaid lojaalsus Kuldhordile, mitte rahva heaolu. See viimane, kõiges mongolite süüdistamine, pole ka vene intellektuaalses traditsioonis just ebatavaline. Üks teema, mis viimasel ajal ei sure, on "heade venelaste" teema. Mulle pakub erilist huvi diskussioon sel teemal venelaste endi keskel ja vene keeles. On hulk tegelasi, ka minu Venemaa kolleegide seas, kes suhtuvad vene liberaalidesse kriitiliselt. Üks põhjus on selles, et vene liberaalid üritavad vastutust Ukrainas juhtuva ees lükata ainuüksi Vladimir Putinile ja tema lähikonnale. Mul oli suvel oma kogemus "heade venelastega". Minuga kontakteerus Novaja Gazeta, Riias baseeruv Venemaa opositsiooniline eksiilväljaanne. No saime siis ajakirjanikega ühes Telliskivi tänavakohvikus kokku. Kes veel mäletab, siis see oli aeg, kui olid aktuaalsed igasugused viisa- ja õppimiskeelud venemaalastele. Ma alles pärast sain aru, et ajakirjanik üritas minult välja pressida arvamust, et turisti- ja tudengiviisadest keeldumine Venemaa inimestele on paha. Mina jälle keerutasin ja ajasin vastu. Nii me seal rääkisime, kuni ühel hetkel tuli ära: "Milles mina süüdi olen, mina pole Putinit valinud!" Ma siis ütlesin, et kuulge, see on ju teie armee, kes seal teie presidendi käsul igasugu asju teeb. See on see sama seisukoht, mille pärast Venemaa opositsioonilisi liberaale kritiseerivad adekvaatsed inimesed nii Venemaal kui ka väljaspool seda: toosama ka Šiškini raamatust läbi käiv teema, et tavavenemaalane ei puutu üldse asjasse, kui me räägime Venemaa vägede tegemistest Ukrainas. Selle seisukohaga paralleelselt eksisteerib "headel venelastel" arusaam, et Putini-vastasus on umbes nagu garanteeritud auhinnaline koht võistlustel. Piisab sellest, kui minna välismaale, lüüa endale rusikaga rinnale ja öelda: "Aga mina olen Putini vastu!". Umbes sama seisukoha lõksu langes ka Lätis äsja kinni pandud telekanal Dožd. Nende arusaam, et igasugune Kremlile opositsiooniline tegevus on midagi, mida välismaalased automaatselt peavad toetama ja armastama ning sellesse kriitikavabalt suhtuma, saigi Dozdile saatuslikuks. Kõrvaltvaadates on see absurdne seisukoht, mida võib-olla on osaliselt toetanud ka lääne poliitikad ning avaliku elu tegelased, kes korrutavad kogu aeg, et kunagi lõppeb ka Putini režiim ja et muidugi peame "meie" toetama režiimivastaseid. Kes need "meie" oleme ja milles toetus seisneb, seda ei täpsustata. Tegelikult on see sama sisutühi ja populistlik seisukoht nagu "heade venelaste" sõprade kedratav mantra: "Kui me Venemaa liberaale ei aita, neile turistiviisasid ei anna ning Venemaa tudengitel läänes õppida ei lase, siis tõukame Venemaa elanikkonna Putini käte vahele." "Lõviosa elanikkonnast toetab kas rohkem või vähem aktiivselt ja entusiastlikult seda, mida nende president teeb." Vabandust, aga Venemaa riik ja ühiskond on juba ammu Putini käte vahel. Kusjuures mitte lihtsalt oma armastatud presidendi käte vahel, vaid lõviosa elanikkonnast toetab kas rohkem või vähem aktiivselt ja entusiastlikult seda, mida nende president teeb. Ja seda mitte esimest aastat, vaid juba vähemalt alates 2014. aastast. Seda enam on naeruväärne Vene liberaalide katsed näidata ennast Venemaa rahva eestkõnelejatena ja miski revolutsioonilise jõuna, mis kohe-kohe muudab ära Putini režiimi, kui ainult Euroopa vajalikus suuruses toetust annab. On vene keeles ütlus " все нам должны" ehk "kõik on kohustatud meie jaoks [midagi] tegema". Umbes selle loogika järgi elabki Vene liberaalne opositsioon vähemalt viisteist aastat. Sest – lähme tagasi keskse teema juurde – Putini vastane olemine on nagu auhinnaline koht. See, et enese Putini-vastaseks tunnistamine on alles algus ja et alles nüüd algab ümbritseva maailma veenmine selles, et tegelikult ollakse Kremli režiimi vastu ja soovitakse käimasolevas sõjas Venemaa kaotust ning Ukraina võitu, jõuab enamikele opositsionääridele suure vaevaga kohale. Vene (eksiil)opositsioon pole nagu saksa Hitleri-vastane opositsioon Teise maailmasõja ajal. Need sakslased soovisid Saksamaale kaotust ning suur osa – kommunistid, sotsiaaldemokraadid või siis töölisklassi vastupanuliikumine Weisse Rose – aitasid ka aktiivselt liitlaste võidule kaasa. Artikkel, kus oli ka paar lauset minu intervjuust, ilmus Novaja Gazetas alles septembris. Peamine kangelane selles loos oli selleks ajaks juba skandaalidega ümbritsetud Filipp Loss. Filipp Loss oli solvunud, loo kirjutaja oli solvunud, Venemaa "progressiivne üldsus" oli solvunud. Kõik selle pärast, et tundsid distantsi ja kohati isegi võõristust endi kui Venemaa Föderatsiooni inimeste suhtes. Ma sain Jõhvis toimunud integratsioonikonverentsil juhuslikult kokku oma ammuse kolleegiga Raadio 2 päevilt, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga. Rääkisime sellest, miks Loss (ja mitte ainult tema) süüdistab eurooplasi russofoobias. Ka sellest, et kas lääs on tegelikult kohustatud Vene liberaale aitama. Ka sellest, miks ukrainlased lähevad raevu, kui Vene liberaalid järjekordselt väidavad, et "ka meie, venelased, oleme Putini ohvrid". Viktoria võttis asja väga hästi kokku: "Point on siis selles, et kui Euroopas on sõda, peab fookuses olema esmalt meie julgeolek, sellest tulenevalt tuleb toetada Ukrainat (ta sõdib ka meie eest, oleme ühel taldrikul) ja aidata ukrainlasi nii siin kui ka seal. Esmalt mõistagi meie ise, Eesti. Seejärel liitlased ja alles siis (juhul, kui üldse) mured, mis kostavad idapiiri tagant." ### Response: Aimar Ventsel: veel kord "heade venelaste" ärkamisest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Carlsen alustas välkmale MM-i teist päeva liidrist Hikaru Nakamurast ühe punkti kaugusel ning alistas reedel esmalt Haik Martirosjani ja seejärel põnevas matšis Richard Rapporti. "See on hullumeelne, võib-olla oli see mu karjääri kõige pöörasem ja vingem partii," ütles norralane NRK-le pärast võitu Rapporti üle. Päeva kolmandas matšis kaotas Carlsen Jan Nepomnjaštšile, kuid võitis järgmisest kuuest partiist viis ning krooniti kuuendat korda välkmale maailmameistriks. Mõned päevad varem võitis Carlsen oma neljanda kiirmale MM-tiitli ning kuna ta on ka valitsevaks klassikalise male maailmameistriks, hoiab ta kolmandat korda karjääris korraga kõiki kolme male MM-tiitlit. 16 punkti kogunud Carlseni järel oli teine Hikaru Nakamura ning kolmas Martirosjan (mõlemad 15), neile järgnseid 14,5 punkti kogunud Anish Giri, Jan-Krzysztof Duda, Daniil Dubov ja Aleksei Sarana. Eesti maletaja Andrei Šiškov kogus sarnaselt avapäevale ka reedel neli punkti ning lõpetas 162. kohal. Naiste seas krooniti maailmameistriks hiinlanna Zhongyi Tan Kasahstani maletaja Bibisara Assaubajeva ees (mõlemad 12).

Carlsenist sai taas maailmameister kõigis maleliikides

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Carlsen alustas välkmale MM-i teist päeva liidrist Hikaru Nakamurast ühe punkti kaugusel ning alistas reedel esmalt Haik Martirosjani ja seejärel põnevas matšis Richard Rapporti. "See on hullumeelne, võib-olla oli see mu karjääri kõige pöörasem ja vingem partii," ütles norralane NRK-le pärast võitu Rapporti üle. Päeva kolmandas matšis kaotas Carlsen Jan Nepomnjaštšile, kuid võitis järgmisest kuuest partiist viis ning krooniti kuuendat korda välkmale maailmameistriks. Mõned päevad varem võitis Carlsen oma neljanda kiirmale MM-tiitli ning kuna ta on ka valitsevaks klassikalise male maailmameistriks, hoiab ta kolmandat korda karjääris korraga kõiki kolme male MM-tiitlit. 16 punkti kogunud Carlseni järel oli teine Hikaru Nakamura ning kolmas Martirosjan (mõlemad 15), neile järgnseid 14,5 punkti kogunud Anish Giri, Jan-Krzysztof Duda, Daniil Dubov ja Aleksei Sarana. Eesti maletaja Andrei Šiškov kogus sarnaselt avapäevale ka reedel neli punkti ning lõpetas 162. kohal. Naiste seas krooniti maailmameistriks hiinlanna Zhongyi Tan Kasahstani maletaja Bibisara Assaubajeva ees (mõlemad 12). ### Response: Carlsenist sai taas maailmameister kõigis maleliikides

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Aastaid kurtsid bussivedajad, et riigi seatud kohustus puudega inimesi ja mudilasi tasuta vedada on ebaõiglane, sest mingit kompensatsiooni ettevõtted ei saa. Pärast seda, kui Euroopa Kohus sama ütles, on riik küsimuse ees, kuidas edasi. Nüüd saatis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kooskõlastusringile kiire lahenduse: kommertsvedajatelt võetakse see kohustus lihtsalt ära. "Tasuta sõidutamise kohustuse võtame eelnõuga vaid kommertsliinidelt ehk bussiliinidelt, mis sõidavad Eestis suuremate linnade vahet ja millele enamike liinide puhul on olemas alternatiiv Elroni rongiliini näol," kommenteeris Sikkut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et tasuta sõidu õigus jääb alles avalikel liinidel, see tähendab suuremal osal maakonnaliinidel, samuti rongis ja riigi tellitud parvlaevadel. Ministeeriumi usub, et ka linnadevahelistes bussides kõigilt piletiraha küsima ei hakata. "Eeldada võib, et kommertsvedajad on huvitatud ikkagi täiskasvanud vanema piletirahast. Ja suur tõenäosus on, et enamik ettevõtteid teeb selle eelkooliealisele lapsele tasuta," sõnas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter Tatter. Tasuta sõit võib naasta aastate pärast Plaanitav seadusemuudatus võib puudutada enam kui 90 000 last ja umbes 20 000 puudega inimest. Samas jätab eelnõu riigile võimaluse neile tasuta sõitu lubada. Selleks peaks minister tegema eraldi määruse, kus ta teatab, millistel marsruutidel ja kes tasuta või soodsamalt sõita saavad ja kui suurt hüvitist makstakse vedajale. Aga lähiajal niisugust määrust oodata ei tasu. "Meil ei ole täna seadusandja poolt ette nähtud rahalisi vahendeid," ütles Tatter. "Meil ei ole ka ette nähtud, mis metoodika alusel see hüvitamine toimib." Metoodika koostamine on Tatteri sõnul keeruline. Teatavasti peaks bussivedajad saama hüvitist ka varasemate aastate eest. Neli ettevõtet on pöördunud raha saamiseks kohtusse, ülejäänud ootavad riigi pakkumist. Mitmed ettevõtted usuvad, et müüdud nullpiletid tuleks hüvitada täies mahus. Tatter jälle ütles, et hüvitis on tõenäoliselt väiksem. "Hinnatakse ka seda turu elastsust. Kui seda kohustust ei oleks olnud, siis väga suur osa inimesi ei oleks seda teenust kasutanud," sõnas Tatter, kelle sõnul ei luba ka Euroopa Liidu reeglid liialt suurt kompensatsiooni maksta. "Näiteks Suurbritannia mudeli põhjal võib öelda, et täispileti hinna ja hüvitamise vahe on umbes 50 protsenti." Riik ei saa ettevõtteid pimesi uskuda Ees tõotavad seista tulised vaidlused riigi ja ettevõtete vahel. Kuid neist kauemgi aega võib võtta IT-arendus. Tatter märkis, et praegu pole riigil tegelikult ülevaadet, kui palju tasuta sõiduõigust kasutatakse. "Täiesti vabalt võib vedaja esitada meile lihtsalt nullpiletite pataka, öelda, et nii palju on mul sellel kuul tasuta sõiduõigusega inimesi, riik, palun maksa kinni," rääkis Tatter. "See ei ole ka kindlasti mõistlik riigieelarve vaates, et riigil puudub igasugune kontroll ja ta maksab raha heas usus." Selleks, et pilt oleks selgem, peaks kõik tasuta sõidud riigi infosüsteemidest läbi käima. "Inimene, kellel see õigus on, valideerib sisenedes oma kaardi ja siis juba sotsiaalministeeriumi registri alusel tuleb jah/ei vastus, et tal on õigus tasuta sõita," kirjeldas Tatter plaanitavat lahendust, mille hinda praegu veel pakkuda ei osata. Infosüsteeme ei hakata üldjuhul enne looma, kui selleks on seaduslik alus olemas. Kui töö viimaks algab, kulub selleks sotsiaalministeeriumi hinnangul kaks-kolm aastat. "Võib-olla oleks mõistlik seadusandjal ette näha mingi täiendav transporditoetus selle sihtgrupi inimestele," pakkus Tatter võimaliku vahepealse lahenduse. Muudatuse mõju peetakse väikeseks Aastate pärast, kui raha on leitud, infosüsteem välja arendatud ja hüvitamismetoodika kokku vaieldud, pole siiski kindel, et kõik täna tasuta sõita tohtivad inimesed samast kohast jätkata saavad. Ka seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et see sõltub poliitilisest valikust, täpsemalt määrust kirjutava ministri soovist. "Meil põhisuundadel, ikkagi Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Viljandisse, tulevikus ka Pärnusse sõidab riigi poolt doteeritav rong. Rong on sellele sihtgrupile ka oluliselt parem sõiduriist, ehk ta on ka füüsiliselt ligipääsetav," märkis Tatter ning möönis, et kui poliitikud soovivad, võivad nad tasuta sõidu õigust senisest kitsamalt raamida. Paljuski just selle pärast, et linnadevahelisele bussiveole on kohati alternatiive, märgitakse eelnõu seletuskirjas, et suurt mõju seadusemuudatusel pole. Ühtlasi seisab seal, et kaugliinidel sõitmine on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. "Muudatuse tõttu võivad tõusta väikeste lastega leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," seisab dokumendis. Sarnane kokkuvõte on seal ka puudega inimeste kohta, kelle kohta küll kirjutatakse, et mõned sõidud võivad olla seotud ka õppimise ja töötamisega. "Õppivale või töötavale puudega inimesele on ette nähtud ka sotsiaaltoetused. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," usub ministeerium.

Värske eelnõu: mudilased ja puudega inimesed valmistugu bussipileteid ostma

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Aastaid kurtsid bussivedajad, et riigi seatud kohustus puudega inimesi ja mudilasi tasuta vedada on ebaõiglane, sest mingit kompensatsiooni ettevõtted ei saa. Pärast seda, kui Euroopa Kohus sama ütles, on riik küsimuse ees, kuidas edasi. Nüüd saatis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kooskõlastusringile kiire lahenduse: kommertsvedajatelt võetakse see kohustus lihtsalt ära. "Tasuta sõidutamise kohustuse võtame eelnõuga vaid kommertsliinidelt ehk bussiliinidelt, mis sõidavad Eestis suuremate linnade vahet ja millele enamike liinide puhul on olemas alternatiiv Elroni rongiliini näol," kommenteeris Sikkut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et tasuta sõidu õigus jääb alles avalikel liinidel, see tähendab suuremal osal maakonnaliinidel, samuti rongis ja riigi tellitud parvlaevadel. Ministeeriumi usub, et ka linnadevahelistes bussides kõigilt piletiraha küsima ei hakata. "Eeldada võib, et kommertsvedajad on huvitatud ikkagi täiskasvanud vanema piletirahast. Ja suur tõenäosus on, et enamik ettevõtteid teeb selle eelkooliealisele lapsele tasuta," sõnas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter Tatter. Tasuta sõit võib naasta aastate pärast Plaanitav seadusemuudatus võib puudutada enam kui 90 000 last ja umbes 20 000 puudega inimest. Samas jätab eelnõu riigile võimaluse neile tasuta sõitu lubada. Selleks peaks minister tegema eraldi määruse, kus ta teatab, millistel marsruutidel ja kes tasuta või soodsamalt sõita saavad ja kui suurt hüvitist makstakse vedajale. Aga lähiajal niisugust määrust oodata ei tasu. "Meil ei ole täna seadusandja poolt ette nähtud rahalisi vahendeid," ütles Tatter. "Meil ei ole ka ette nähtud, mis metoodika alusel see hüvitamine toimib." Metoodika koostamine on Tatteri sõnul keeruline. Teatavasti peaks bussivedajad saama hüvitist ka varasemate aastate eest. Neli ettevõtet on pöördunud raha saamiseks kohtusse, ülejäänud ootavad riigi pakkumist. Mitmed ettevõtted usuvad, et müüdud nullpiletid tuleks hüvitada täies mahus. Tatter jälle ütles, et hüvitis on tõenäoliselt väiksem. "Hinnatakse ka seda turu elastsust. Kui seda kohustust ei oleks olnud, siis väga suur osa inimesi ei oleks seda teenust kasutanud," sõnas Tatter, kelle sõnul ei luba ka Euroopa Liidu reeglid liialt suurt kompensatsiooni maksta. "Näiteks Suurbritannia mudeli põhjal võib öelda, et täispileti hinna ja hüvitamise vahe on umbes 50 protsenti." Riik ei saa ettevõtteid pimesi uskuda Ees tõotavad seista tulised vaidlused riigi ja ettevõtete vahel. Kuid neist kauemgi aega võib võtta IT-arendus. Tatter märkis, et praegu pole riigil tegelikult ülevaadet, kui palju tasuta sõiduõigust kasutatakse. "Täiesti vabalt võib vedaja esitada meile lihtsalt nullpiletite pataka, öelda, et nii palju on mul sellel kuul tasuta sõiduõigusega inimesi, riik, palun maksa kinni," rääkis Tatter. "See ei ole ka kindlasti mõistlik riigieelarve vaates, et riigil puudub igasugune kontroll ja ta maksab raha heas usus." Selleks, et pilt oleks selgem, peaks kõik tasuta sõidud riigi infosüsteemidest läbi käima. "Inimene, kellel see õigus on, valideerib sisenedes oma kaardi ja siis juba sotsiaalministeeriumi registri alusel tuleb jah/ei vastus, et tal on õigus tasuta sõita," kirjeldas Tatter plaanitavat lahendust, mille hinda praegu veel pakkuda ei osata. Infosüsteeme ei hakata üldjuhul enne looma, kui selleks on seaduslik alus olemas. Kui töö viimaks algab, kulub selleks sotsiaalministeeriumi hinnangul kaks-kolm aastat. "Võib-olla oleks mõistlik seadusandjal ette näha mingi täiendav transporditoetus selle sihtgrupi inimestele," pakkus Tatter võimaliku vahepealse lahenduse. Muudatuse mõju peetakse väikeseks Aastate pärast, kui raha on leitud, infosüsteem välja arendatud ja hüvitamismetoodika kokku vaieldud, pole siiski kindel, et kõik täna tasuta sõita tohtivad inimesed samast kohast jätkata saavad. Ka seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et see sõltub poliitilisest valikust, täpsemalt määrust kirjutava ministri soovist. "Meil põhisuundadel, ikkagi Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Viljandisse, tulevikus ka Pärnusse sõidab riigi poolt doteeritav rong. Rong on sellele sihtgrupile ka oluliselt parem sõiduriist, ehk ta on ka füüsiliselt ligipääsetav," märkis Tatter ning möönis, et kui poliitikud soovivad, võivad nad tasuta sõidu õigust senisest kitsamalt raamida. Paljuski just selle pärast, et linnadevahelisele bussiveole on kohati alternatiive, märgitakse eelnõu seletuskirjas, et suurt mõju seadusemuudatusel pole. Ühtlasi seisab seal, et kaugliinidel sõitmine on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. "Muudatuse tõttu võivad tõusta väikeste lastega leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," seisab dokumendis. Sarnane kokkuvõte on seal ka puudega inimeste kohta, kelle kohta küll kirjutatakse, et mõned sõidud võivad olla seotud ka õppimise ja töötamisega. "Õppivale või töötavale puudega inimesele on ette nähtud ka sotsiaaltoetused. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," usub ministeerium. ### Response: Värske eelnõu: mudilased ja puudega inimesed valmistugu bussipileteid ostma

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Näitusel on välja toodud 24 erinevat preemiat, millest osa on rahvusvahelised (Nobel ja Booker), osa aga kitsalt ühe keeleruumi kirjandusauhinnad. Samuti on näitusel välja toodud teatud riikide kodanikele jagatavad preemiad, näiteks Pulitzeri preemia saavad pälvida vaid Ameerika kodanikud. Eraldi rühma moodustavad žanripreemiad, näiteks ulmeauhinnad Nebula ja Hugo. Kirjandusauhindade ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil hakati jagama Nobeli (1901) ja Goncourt`i (1903) preemiaid. 1917. aastal anti USA-s esmakordselt välja Pulitzeri preemia ja 1923. aastal Saksamaal Georg Büchneri auhind. 1969. aastal anti välja esimene Bookeri auhind ja seejärel toimus 1970. aastatel tõeline kirjandusauhindade plahvatus. Kirjandusauhinnad asutati kirjandusliku tipptaseme tunnustuseks ja see on üks peamisi auhindamise eesmärke ka täna. Kuigi kirjanduspreemiate ja enim müüdud raamatute nimekirjad ei lange kokku, mõjutavad auhinnad raamatute läbimüüki ja tõlgete arvu. Eesti keelde tõlgitakse praegu enim Briti kirjandusauhindade (Booker, Costa, Dublin) ning Põhjamaade kirjanduspreemiate (Augustpriset, Finlandia) võitjaid. Näituse koostas raamatukoguhoidja Annika Hramov. Väljapanekut saab vaadata 25. jaanuarini.

Tartu Linnaraamatukogus näeb ülevaadet kirjandusauhindadest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Näitusel on välja toodud 24 erinevat preemiat, millest osa on rahvusvahelised (Nobel ja Booker), osa aga kitsalt ühe keeleruumi kirjandusauhinnad. Samuti on näitusel välja toodud teatud riikide kodanikele jagatavad preemiad, näiteks Pulitzeri preemia saavad pälvida vaid Ameerika kodanikud. Eraldi rühma moodustavad žanripreemiad, näiteks ulmeauhinnad Nebula ja Hugo. Kirjandusauhindade ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil hakati jagama Nobeli (1901) ja Goncourt`i (1903) preemiaid. 1917. aastal anti USA-s esmakordselt välja Pulitzeri preemia ja 1923. aastal Saksamaal Georg Büchneri auhind. 1969. aastal anti välja esimene Bookeri auhind ja seejärel toimus 1970. aastatel tõeline kirjandusauhindade plahvatus. Kirjandusauhinnad asutati kirjandusliku tipptaseme tunnustuseks ja see on üks peamisi auhindamise eesmärke ka täna. Kuigi kirjanduspreemiate ja enim müüdud raamatute nimekirjad ei lange kokku, mõjutavad auhinnad raamatute läbimüüki ja tõlgete arvu. Eesti keelde tõlgitakse praegu enim Briti kirjandusauhindade (Booker, Costa, Dublin) ning Põhjamaade kirjanduspreemiate (Augustpriset, Finlandia) võitjaid. Näituse koostas raamatukoguhoidja Annika Hramov. Väljapanekut saab vaadata 25. jaanuarini. ### Response: Tartu Linnaraamatukogus näeb ülevaadet kirjandusauhindadest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Qin oli Hiina suursaadik USA-s ja asendab nüüd Wang Yi-d, kes oli viimase kümnendi jooksul välisminister. Wang liitus oktoobris kommunistliku partei poliitbürooga ja suure tõenäosusega kasvab tema mõjuvõim riigi välispoliitika kujundamisel veelgi, vahendas Reuters. Qin töötas varem välisministeeriumis, aastatel 2014-2018 oli ta Xi Jinpingi protokolliülem. Washingtonis veedetud perioodi jooksul sõitis Qin koos Elon Muskiga Tesla autos ja käis vaatamas Washington Wizardsi korvpallimängu. Samuti osales ta pesapallimeeskonna St. Louis Cardinalsi mängul, kus viskas esimese viske, vahendas Bloomberg. Tried my first throw at an NBA game @WashWizards. Also renewed our special relationship as Washington Wizards was the first NBA team to visit China in 1979 when our two countries established diplomatic relationship. pic.twitter.com/VCX7JncN7i — Qin Gang 秦刚 (@AmbQinGang) December 28, 2022

Hiina nimetas ametisse uue välisministri

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Qin oli Hiina suursaadik USA-s ja asendab nüüd Wang Yi-d, kes oli viimase kümnendi jooksul välisminister. Wang liitus oktoobris kommunistliku partei poliitbürooga ja suure tõenäosusega kasvab tema mõjuvõim riigi välispoliitika kujundamisel veelgi, vahendas Reuters. Qin töötas varem välisministeeriumis, aastatel 2014-2018 oli ta Xi Jinpingi protokolliülem. Washingtonis veedetud perioodi jooksul sõitis Qin koos Elon Muskiga Tesla autos ja käis vaatamas Washington Wizardsi korvpallimängu. Samuti osales ta pesapallimeeskonna St. Louis Cardinalsi mängul, kus viskas esimese viske, vahendas Bloomberg. Tried my first throw at an NBA game @WashWizards. Also renewed our special relationship as Washington Wizards was the first NBA team to visit China in 1979 when our two countries established diplomatic relationship. pic.twitter.com/VCX7JncN7i — Qin Gang 秦刚 (@AmbQinGang) December 28, 2022 ### Response: Hiina nimetas ametisse uue välisministri

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Letrosooli kasutatakse tavaliselt rinnavähi ravi ajal östrogeeni blokeerimiseks, kuid samal ajal aitab aine suurendada testosterooni tootmist, sestap on sportlastel selle kasutamine keelatud, kirjutab EJL. 29-aastane Aerts avalikustas neljapäeva hommikul peetud pressikonverentsil, et positiivse tulemuseni viidud proov võeti temalt poolteist nädalat enne hooaja esimest MK-etappi. Kuigi praegu ei ole UCI veel võistluskeeldu belglasele määranud, siis kõrvaldas ta end jõuproovidelt ise, et keskenduda enda süütuse tõestamisele. "Pean maailmale rääkima midagi, mida ma tegelikult ei taha," alustas Aerts sõnavõttu pressikonverentsil. "Kahjuks sain UCI-lt kirja, mida ei taha keegi kunagi saada. Kaheaastane võistluskeeld on väga karm karistus. Liiga karm inimese jaoks, kes saab kindlalt öelda, et ta ei ole keelatud aineid kasutanud. Teen endast kõik oleneva, et oma süütust tõestada." Aerts loodab halba analüütilist leidu ümber lükata juustest tehtava analüüsiga, mida ta pole lõiganud alates hetkest, mil ta positiivsest proovist teada sai. Praeguse seisuga peaks Aertsi võistluskeeld läbi saama 15. veebruaril 2024.

Belglasest Euroopa meistri dopinguproovist leiti keelatud ainet

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Letrosooli kasutatakse tavaliselt rinnavähi ravi ajal östrogeeni blokeerimiseks, kuid samal ajal aitab aine suurendada testosterooni tootmist, sestap on sportlastel selle kasutamine keelatud, kirjutab EJL. 29-aastane Aerts avalikustas neljapäeva hommikul peetud pressikonverentsil, et positiivse tulemuseni viidud proov võeti temalt poolteist nädalat enne hooaja esimest MK-etappi. Kuigi praegu ei ole UCI veel võistluskeeldu belglasele määranud, siis kõrvaldas ta end jõuproovidelt ise, et keskenduda enda süütuse tõestamisele. "Pean maailmale rääkima midagi, mida ma tegelikult ei taha," alustas Aerts sõnavõttu pressikonverentsil. "Kahjuks sain UCI-lt kirja, mida ei taha keegi kunagi saada. Kaheaastane võistluskeeld on väga karm karistus. Liiga karm inimese jaoks, kes saab kindlalt öelda, et ta ei ole keelatud aineid kasutanud. Teen endast kõik oleneva, et oma süütust tõestada." Aerts loodab halba analüütilist leidu ümber lükata juustest tehtava analüüsiga, mida ta pole lõiganud alates hetkest, mil ta positiivsest proovist teada sai. Praeguse seisuga peaks Aertsi võistluskeeld läbi saama 15. veebruaril 2024. ### Response: Belglasest Euroopa meistri dopinguproovist leiti keelatud ainet

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lõppeva aasta jooksul jõudis rahvusooperis publiku ette viis esietendust, nende seas kaks algupärandit. Lavaküpseks said W. A. Mozarti ooper "Võluflööt", T. Härmi ballett "Õhtused majad", T. Kaumanni ooper "Naksitrallid", J. Offenbachi operett "Orpheus põrgus" ning A. Adami ballett "Korsaar". 2022. aastal said täiendust nii ooperi- kui balletitrupp. Metsosopran Karis Trassist, kes eelmisel hooajal oli rahvusooperi stipendiaat, sai juulis koosseisuline solist. Sügisel liitusid ooperitrupiga ka ukrainlasest sopran Elena Bražnik ja brasiilia bariton Leonardo Neiva. Rahvusballeti trupiga liitus sügisel kuuba päritolu solist Nelson Peña. Samuti täienesid kordeballeti read. Eesti teatri aastaauhindade jagamisel pärjati rahvusooperi tegemisi viie auhinnaga. Muusikaauhinna pälvisid Verdi "Trubaduuris" Fernando rolli laulnud Märt Jakobson ning kontsertlavastuse "Idomeneo" muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Balletiauhinna tõi koju Eesti Rahvusballeti tantsija Marcus Nilson Sulase rolli eest lavastuses "Kratt" ja Karenini rolli eest lavastuses "Anna Karenina". Otto Hermanni nimelise auhinna laureaat oli rahvusooperi orkestri metsasarverühma kontsertmeister Rait Erikson. Georg Otsa nimelise muusikateatri auhinna laureaat pälvis Janne Ševtšenko. Aasta jooksul said estoonlased tunnustust ka mujalt. SEB publikupreemia pälvisid ooperisolistid Karis Trass ja Tamar Nugis. Harjumaa teatripreemia 2022 laureaat oli kontrabassimängija Toivo Unt. Eesti Rahvusballeti esisolist Jevgeni Grib pälvis Eesti Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Zagrebis toimunud Lions European Thomas Kuti nimelisel võistlusel saavutas II koha ooperisolist Heldur Harry Põlda. Novembris toimunud Vello Jürna nimelisel vokalistide konkursil võitis kooriartist Yixuan Wang II koha ning Vanemuise teatri eripreemia pälvis kooriartist Kadri Kõrvek ning Mirjam Helini nimelise eriauhinna laureaat oli kooriartist Tambet Kikas. Eesti interpreetide liidu välja antava aasta interpreedi tiitli pälvis rahvusooperi oboemängija Ingely Laiv-Järvi.

Rahvusooper kogus lõppeval aastal 133 988 külastust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lõppeva aasta jooksul jõudis rahvusooperis publiku ette viis esietendust, nende seas kaks algupärandit. Lavaküpseks said W. A. Mozarti ooper "Võluflööt", T. Härmi ballett "Õhtused majad", T. Kaumanni ooper "Naksitrallid", J. Offenbachi operett "Orpheus põrgus" ning A. Adami ballett "Korsaar". 2022. aastal said täiendust nii ooperi- kui balletitrupp. Metsosopran Karis Trassist, kes eelmisel hooajal oli rahvusooperi stipendiaat, sai juulis koosseisuline solist. Sügisel liitusid ooperitrupiga ka ukrainlasest sopran Elena Bražnik ja brasiilia bariton Leonardo Neiva. Rahvusballeti trupiga liitus sügisel kuuba päritolu solist Nelson Peña. Samuti täienesid kordeballeti read. Eesti teatri aastaauhindade jagamisel pärjati rahvusooperi tegemisi viie auhinnaga. Muusikaauhinna pälvisid Verdi "Trubaduuris" Fernando rolli laulnud Märt Jakobson ning kontsertlavastuse "Idomeneo" muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Balletiauhinna tõi koju Eesti Rahvusballeti tantsija Marcus Nilson Sulase rolli eest lavastuses "Kratt" ja Karenini rolli eest lavastuses "Anna Karenina". Otto Hermanni nimelise auhinna laureaat oli rahvusooperi orkestri metsasarverühma kontsertmeister Rait Erikson. Georg Otsa nimelise muusikateatri auhinna laureaat pälvis Janne Ševtšenko. Aasta jooksul said estoonlased tunnustust ka mujalt. SEB publikupreemia pälvisid ooperisolistid Karis Trass ja Tamar Nugis. Harjumaa teatripreemia 2022 laureaat oli kontrabassimängija Toivo Unt. Eesti Rahvusballeti esisolist Jevgeni Grib pälvis Eesti Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Zagrebis toimunud Lions European Thomas Kuti nimelisel võistlusel saavutas II koha ooperisolist Heldur Harry Põlda. Novembris toimunud Vello Jürna nimelisel vokalistide konkursil võitis kooriartist Yixuan Wang II koha ning Vanemuise teatri eripreemia pälvis kooriartist Kadri Kõrvek ning Mirjam Helini nimelise eriauhinna laureaat oli kooriartist Tambet Kikas. Eesti interpreetide liidu välja antava aasta interpreedi tiitli pälvis rahvusooperi oboemängija Ingely Laiv-Järvi. ### Response: Rahvusooper kogus lõppeval aastal 133 988 külastust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Auvergne-Rhone-Alpes'i piirkonnas asuva suusakeskuse töötajad leidsid jõulupühade ajal masinad, millel olid juhtmed läbi lõigatud. Masinad olid kaetud grafitiga, masinate peale oli joonistatud sümbol. Sarnast sümbolit kasutab ka aktivistide rühmitus Extinction Rebellion, vahendas The Times. Kohalik Extinction Rebellioni rühmitus eitas oma seotust vandalismiga. "Me pole ökosaboteerijad, see pole meie tegutsemise viis ja me pole seda meie kollektiivis kunagi arutanud," ütlesid aktivistid. Pooled Prantsusmaa suusanõlvad on sooja ilma tõttu suletud. Teised suusakeskused peavad kasutama lumekahureid. Kliimamuutuste tõttu lähevad talved aina soojemaks ning suusakeskuste tegutsemiseks on lumekahurid hädavajalikud. "Meie jaoks on olukord väga keeruline, sel aastal on meil tohutu lumepuudus. Meid on väga lihtne rünnata," ütles Le Getsi tippjuht Jerome Scarabelli. Lumekahurid nõuavad oma töö tegemisel suures koguses vett. Septembris hõivasid aktivistid Auvergne-Rhone-Alpes'i piirkonda ehitatava veehoidla koha. Veehoidlat ehitati ka selleks, et veega saaks varustada lumekahureid. Aktivistid väitsid siis, et võimud hävitavad suusatamise pärast kohalikku loodust.

Times: kliimaaktivistid lõhkusid Prantsuse Alpides ära kaks lumekahurit

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Auvergne-Rhone-Alpes'i piirkonnas asuva suusakeskuse töötajad leidsid jõulupühade ajal masinad, millel olid juhtmed läbi lõigatud. Masinad olid kaetud grafitiga, masinate peale oli joonistatud sümbol. Sarnast sümbolit kasutab ka aktivistide rühmitus Extinction Rebellion, vahendas The Times. Kohalik Extinction Rebellioni rühmitus eitas oma seotust vandalismiga. "Me pole ökosaboteerijad, see pole meie tegutsemise viis ja me pole seda meie kollektiivis kunagi arutanud," ütlesid aktivistid. Pooled Prantsusmaa suusanõlvad on sooja ilma tõttu suletud. Teised suusakeskused peavad kasutama lumekahureid. Kliimamuutuste tõttu lähevad talved aina soojemaks ning suusakeskuste tegutsemiseks on lumekahurid hädavajalikud. "Meie jaoks on olukord väga keeruline, sel aastal on meil tohutu lumepuudus. Meid on väga lihtne rünnata," ütles Le Getsi tippjuht Jerome Scarabelli. Lumekahurid nõuavad oma töö tegemisel suures koguses vett. Septembris hõivasid aktivistid Auvergne-Rhone-Alpes'i piirkonda ehitatava veehoidla koha. Veehoidlat ehitati ka selleks, et veega saaks varustada lumekahureid. Aktivistid väitsid siis, et võimud hävitavad suusatamise pärast kohalikku loodust. ### Response: Times: kliimaaktivistid lõhkusid Prantsuse Alpides ära kaks lumekahurit

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Erinevates maailma väljaannetes hõivas Pele surm reedel mõistagi esikoha. Brasiilia päevaleht O Globo andis pretsedenditult välja neli esikaant, meenutades kolme Pele MM-tiitlit ja tema karjääri 1000. väravat. Prantslaste L'Equipe oli reedel tavatult rüütatud Brasiilia värvidesse ning mälestas Peled esikaanel kirjaga "ta oli kuningas", paljud ajalehed ja ajakirjad kasutasid esikaanel ajakirjandusklassikasse kuuluvat fotot Pelest ja Jairzinhost tähistamas Brasiilia esimest väravat 1970. aasta MM-finaalis. ADEUS AO REI | Em homenagem a Pelé, O GLOBO terá edição inédita com quatro capas que ilustram grandes momentos do Rei. Faça download das Primeiras Páginas nas versões Copas de 1958, 1962, 1970 e 1.000 gols: https://t.co/JVQ4FQBUkn pic.twitter.com/3WnW9WhV9V — Jornal O Globo (@JornalOGlobo) December 29, 2022 Breathtaking @lequipe front page, switching headline colours into Brazilians'. "Pelé. He was a King" pic.twitter.com/kx0DeVXSFa — Tancredi Palmeri (@tancredipalmeri) December 29, 2022 Tomorrow's front page leads on Pele. The death of a legend. #scotpapers #tomorrowspaperstoday @sgfmann pic.twitter.com/cuCkDpjlB3 — The Daily Record (@Daily_Record) December 29, 2022 Merece la pena hoy pasarse por el quiosco... y ver los preciosos homenajes a Pelé en #LasPortadas de todo el mundo https://t.co/tFxDPPJR8T pic.twitter.com/1jOY2eMkFc — MARCA (@marca) December 30, 2022 What a beautiful front page from Brazil's @Estadao: "Pelé has died, if Pelé can die" via @glauco_pierri pic.twitter.com/nF9WTtSLRI — Tom Phillips (@tomphillipsin) December 30, 2022 This is my favourite #Pele front page thus far. There's something very poignant about seeing a young man with the world at his feet on the day he dies as an old man. The photo captures a moment in time in a literal footballing sense but hindsight also gives us so much more pic.twitter.com/mg3osyMXoF — Henry Bell (@HenryBellCalcio) December 30, 2022

FOTOD | Maailma meedia jättis Pelega hüvasti esikaantel

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Erinevates maailma väljaannetes hõivas Pele surm reedel mõistagi esikoha. Brasiilia päevaleht O Globo andis pretsedenditult välja neli esikaant, meenutades kolme Pele MM-tiitlit ja tema karjääri 1000. väravat. Prantslaste L'Equipe oli reedel tavatult rüütatud Brasiilia värvidesse ning mälestas Peled esikaanel kirjaga "ta oli kuningas", paljud ajalehed ja ajakirjad kasutasid esikaanel ajakirjandusklassikasse kuuluvat fotot Pelest ja Jairzinhost tähistamas Brasiilia esimest väravat 1970. aasta MM-finaalis. ADEUS AO REI | Em homenagem a Pelé, O GLOBO terá edição inédita com quatro capas que ilustram grandes momentos do Rei. Faça download das Primeiras Páginas nas versões Copas de 1958, 1962, 1970 e 1.000 gols: https://t.co/JVQ4FQBUkn pic.twitter.com/3WnW9WhV9V — Jornal O Globo (@JornalOGlobo) December 29, 2022 Breathtaking @lequipe front page, switching headline colours into Brazilians'. "Pelé. He was a King" pic.twitter.com/kx0DeVXSFa — Tancredi Palmeri (@tancredipalmeri) December 29, 2022 Tomorrow's front page leads on Pele. The death of a legend. #scotpapers #tomorrowspaperstoday @sgfmann pic.twitter.com/cuCkDpjlB3 — The Daily Record (@Daily_Record) December 29, 2022 Merece la pena hoy pasarse por el quiosco... y ver los preciosos homenajes a Pelé en #LasPortadas de todo el mundo https://t.co/tFxDPPJR8T pic.twitter.com/1jOY2eMkFc — MARCA (@marca) December 30, 2022 What a beautiful front page from Brazil's @Estadao: "Pelé has died, if Pelé can die" via @glauco_pierri pic.twitter.com/nF9WTtSLRI — Tom Phillips (@tomphillipsin) December 30, 2022 This is my favourite #Pele front page thus far. There's something very poignant about seeing a young man with the world at his feet on the day he dies as an old man. The photo captures a moment in time in a literal footballing sense but hindsight also gives us so much more pic.twitter.com/mg3osyMXoF — Henry Bell (@HenryBellCalcio) December 30, 2022 ### Response: FOTOD | Maailma meedia jättis Pelega hüvasti esikaantel

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sydneys juhtis ameeriklane Frances Tiafoe Tomaš Machaci vastu 6:3, 2:4, kui tšehh tegi poolteist tundi kestnud mängu järel oma hüppeliigesele viga ning otsustas pärast arstiga konsulteerimist matši pooleli jätta. Petra Kvitova päästis avasetis seitse settpalli ning alistas maailma kolmanda reketi Jessica Pegula 7:6 (6), 6:4, paarismängus olid Pegula ja Taylor Fritz 2:6, 6:3, 10:7 üle Marie Bouzkovast - Jiri Leheckast ning USA sai 4:1 võidu. Perthis oli Kreeka sama skooriga üle Bulgaariast, kui Maria Sakkari viis Viktoria Tomova 6:3, 6:2 alistamisega kreeklased 3:0 ette ning tagas koondisele üldvõidu. Dimitar Kuzmanov võitis 6:1, 6:1 Michail Pervolarakist, tuues bulgaarlastele lohutuseks matšivõidu, enne kui Sakkari ja Stefanos Tsitsipas olid 6:4, 6:4 üle Gergana Topalovast ning Adrian Andrejevist.

Sakkari ja Tsitsipas tõid Kreekale uuel tenniseturniiril kindla võidu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sydneys juhtis ameeriklane Frances Tiafoe Tomaš Machaci vastu 6:3, 2:4, kui tšehh tegi poolteist tundi kestnud mängu järel oma hüppeliigesele viga ning otsustas pärast arstiga konsulteerimist matši pooleli jätta. Petra Kvitova päästis avasetis seitse settpalli ning alistas maailma kolmanda reketi Jessica Pegula 7:6 (6), 6:4, paarismängus olid Pegula ja Taylor Fritz 2:6, 6:3, 10:7 üle Marie Bouzkovast - Jiri Leheckast ning USA sai 4:1 võidu. Perthis oli Kreeka sama skooriga üle Bulgaariast, kui Maria Sakkari viis Viktoria Tomova 6:3, 6:2 alistamisega kreeklased 3:0 ette ning tagas koondisele üldvõidu. Dimitar Kuzmanov võitis 6:1, 6:1 Michail Pervolarakist, tuues bulgaarlastele lohutuseks matšivõidu, enne kui Sakkari ja Stefanos Tsitsipas olid 6:4, 6:4 üle Gergana Topalovast ning Adrian Andrejevist. ### Response: Sakkari ja Tsitsipas tõid Kreekale uuel tenniseturniiril kindla võidu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Turniir peetakse 9.-15. jaanuarini ja kohe järgmisel nädalal on kavas sama auhinnafondiga Paf Open, kus suure tõenäosusega teevad kaasa samad mängijad, aga esialgu ametlikku ülesandmist sellele turniirile veel pole tehtud, vahendab Tennisnet.ee. Kuna 16. jaanuariks on lõppenud Austraalia lahtiste kvalifikatsioon, pole välistatud, et sealt saabub Eestisse täiendavalt mõni TOP200 mängija, kes 9.-15. jaanuarini ei saa siin kaasa teha, sest viibib samal ajal Melbourne'is eesmärgiga pääseda slämmi põhiturniirile. Esialgse ülesandmise põhjal on Tallink Openil kõrgeima asetusega mängijaks hollandlanna Lesley Pattinama Kerkhove, kes on praegu maailma 233. reket, aga parimal nädalal olnud 135. kohal. Kokku on TOP300 seast üles antud lausa 13 mängijat, aga külalistest tähelepanuväärseim on hoopis maailma 322. reket, 33-aastane belglanna Yanina Wickmayer, kes oli 2010. aasta aprillis maailma 12. reketiks. Wickmayer on karjääri jooksul võitnud viis WTA turniiri ja jõudnud 2009. aastal US Openi poolfinaali. Eesti mängijatest pääseb Elena Malõgina edetabelikohaga (WTA 347.) otse põhiturniirile, aga Maileen Nuudi teenib sinna vabapääsme. Mitmed Eesti tennisistid saavad vabapääsme või isegi edetabelikohaga kvalifikatsiooniturniirile. Esialgu on peamised kandidaadid valikturniirile Katriin Saar, Elisabeth Iila ja Laura Rahnel, neist kaks viimast omavad ITF-i, aga mitte WTA edetabelikohta.

Tallinna tenniseturniiril mängib ka endine maailma 12. reket

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Turniir peetakse 9.-15. jaanuarini ja kohe järgmisel nädalal on kavas sama auhinnafondiga Paf Open, kus suure tõenäosusega teevad kaasa samad mängijad, aga esialgu ametlikku ülesandmist sellele turniirile veel pole tehtud, vahendab Tennisnet.ee. Kuna 16. jaanuariks on lõppenud Austraalia lahtiste kvalifikatsioon, pole välistatud, et sealt saabub Eestisse täiendavalt mõni TOP200 mängija, kes 9.-15. jaanuarini ei saa siin kaasa teha, sest viibib samal ajal Melbourne'is eesmärgiga pääseda slämmi põhiturniirile. Esialgse ülesandmise põhjal on Tallink Openil kõrgeima asetusega mängijaks hollandlanna Lesley Pattinama Kerkhove, kes on praegu maailma 233. reket, aga parimal nädalal olnud 135. kohal. Kokku on TOP300 seast üles antud lausa 13 mängijat, aga külalistest tähelepanuväärseim on hoopis maailma 322. reket, 33-aastane belglanna Yanina Wickmayer, kes oli 2010. aasta aprillis maailma 12. reketiks. Wickmayer on karjääri jooksul võitnud viis WTA turniiri ja jõudnud 2009. aastal US Openi poolfinaali. Eesti mängijatest pääseb Elena Malõgina edetabelikohaga (WTA 347.) otse põhiturniirile, aga Maileen Nuudi teenib sinna vabapääsme. Mitmed Eesti tennisistid saavad vabapääsme või isegi edetabelikohaga kvalifikatsiooniturniirile. Esialgu on peamised kandidaadid valikturniirile Katriin Saar, Elisabeth Iila ja Laura Rahnel, neist kaks viimast omavad ITF-i, aga mitte WTA edetabelikohta. ### Response: Tallinna tenniseturniiril mängib ka endine maailma 12. reket

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

The Washington Post teatas oma allikatele tuginedes, et Vene presidendi Vladimir Putini ja ülejäänud Vene eliidi vahel on suurenemas lõhe ning Putin on üha enam isoleeritud. Seda kinnitasid lehele nii erinevad ärimehed, ametiisikud kui ka analüütikud. Ühe Vene riigiametniku sõnul tunneb Putin sõprade kadu. Venemaa president saab tõsiselt minna külla ainult Valgevene presidendile Aljaksandr Lukašenkale. Ülejäänud riigijuhid kohtuvad Putiniga ainult siis, kui see on vajalik. Allikate kinnitusel on Vene eliidi seas tekkinud kaks leeri – ühed tahavad Venemaa sõjategevuse lõpetamist Ukrainas ja teised selle eskaleerimist. Ühe Kremli siseeluga kursis oleva Vene miljardäri sõnul on Putinit ümbritsevate inimeste seas väga suur frustratsioon. "Ta selgelt ei tea, mida teha," ütles allikas. Üks Vene riigiametnik ütles, et tema hinnangul tundub Putini ainus plaan olevat valetada, sundimaks lääneriike ja Ukrainat alustama [rahu]kõnelusi, rünnates Ukraina kriitilist taristut ning tehes ka muid ähvardusi. Sama allikas kinnitas, et Putin on valmis kõnelusi pidama ainult enda tingimustel. Mitmed allikad ja analüütikud juhtisid tähelepanu Putini otsusele mitte pidada see aasta oma iga-aastast kõnet Vene parlamendi mõlemale kojale. Tavaliselt räägib Putini selles kõnes oma järgmise aasta plaanidest. Samuti jäeti ära Putinile tavaks saanud aastalõpu pressikonverents, kus ta mitme tunni jooksul väljavalitud ajakirjanike küsimustele vastas. Mõlema ürituse ärajätmine näitab Putini suuremat isoleeritust ja katset varjata Vene presidenti otseste küsimuste eest, kuna tal puudub teekaart, mis näitaks, kuidas edasi minna. Washington Posti hinnangul oleks tavapärane maratonpressikonverents olnud Putinile riskantne, kuna Moskvasse tuuakse kohale ajakirjanikud üle terve Venemaa ning kohale tulevad ka Venemaa kaugemates provintsides tegutsevad ajakirjanikud. Neid piirkondi on ebaproportsionaalselt palju mõjutanud Vene mobilisatsioon ja sõjakaotused. Putin on oma avalikes kommentaarides Vene-Ukraina sõja osas püsinud napp ning korranud vaid, et Venemaa ebaseaduslikult okupeeritud ja annekteeritud nelja Ukraina oblasti olukord on väga keeruline ning Vene valitsus püüab võimalikult kiiresti konflikti lõpetada. Keskuse Carnegie Endowment for International Peace analüütik Tatjana Stanovaja sõnul näib Putin oma avalikes esinemistes viimasel ajal olevat väsinud. Isegi kui tal on oma salajane plaan, kuidas edasi liikuda, siis on suur osa Vene eliidist Putini suhtes usu kaotanud. Samas Vene elanikud üldiselt veel nõnda kriitilised ei ole. "Suures osas on tundmus, et puudub pääsetee ning olukord on parandamatu," ütles Stanovaja. "Nad sõltuvad täielikult ühest inimesest ning on võimatu midagi muuta," lisas ta. Ühe teise allika sõnul on kõik saanud aru, et algselt seatud eesmärke Venemaa sõjas Ukraina vastu ei saavuta, kuid keegi ei tea, kui suuri kaotusi peab Venemaa enne kandma, kuniks selle liidrid usuvad, et riik on ohus. Peale sisemaise rahulolematuse eliidi seas on Venemaa kallaletung Ukrainale häirinud ka Hiinat ning Indiat. India peaminister Narendra Modi kirjutas detsembri arvamusloo Vene Kommersant lehte, kus kutsus üles lõpetama sõda. Üks Vene riigiametnik kinnitas The Washington Postile, et seda kõike loeti ning tema sõnul luges ka Putin ja sai sellest aru. Hiina president Xi Jinping teatas septembris, et tal on Vene-Ukraina sõja osas tekkinud omad mured. Samuti varem ettevaatlikumat joont hoidnud paavst võrdles detsembris Vene sõjakuritegusid Ukrainas natside genotsiidiga juutide vastu. Putini üks väheseid liitlasi Valgevene president Aljaksandr Lukašenka naljatles Venemaa ja Valgevene liidrite isoleerituse üle kui Putin Minskit külastas. "Meie kaks oleme kaasagressorid, kõige kahjulikumad ja toksilisemad inimesed sel planeedil. Meil on ainult üks vaidlus: kes on suurem (agressor). See on kõik," ütles Lukašenka ennast ebamugavalt tundva Putini kõrval. Lukashenka: "The two of us are co-aggressors, the most harmful, toxic people on this planet. We have only one dispute - who is a bigger one. Vladimir Vladimirovich says that I am. And I'm starting to think that he is." At the end of the day, the two are just inefficient losers. pic.twitter.com/Z052urs6Wj — Hanna Liubakova (@HannaLiubakova) December 19, 2022

Washington Post: Putin on üha enam isoleeritud

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: The Washington Post teatas oma allikatele tuginedes, et Vene presidendi Vladimir Putini ja ülejäänud Vene eliidi vahel on suurenemas lõhe ning Putin on üha enam isoleeritud. Seda kinnitasid lehele nii erinevad ärimehed, ametiisikud kui ka analüütikud. Ühe Vene riigiametniku sõnul tunneb Putin sõprade kadu. Venemaa president saab tõsiselt minna külla ainult Valgevene presidendile Aljaksandr Lukašenkale. Ülejäänud riigijuhid kohtuvad Putiniga ainult siis, kui see on vajalik. Allikate kinnitusel on Vene eliidi seas tekkinud kaks leeri – ühed tahavad Venemaa sõjategevuse lõpetamist Ukrainas ja teised selle eskaleerimist. Ühe Kremli siseeluga kursis oleva Vene miljardäri sõnul on Putinit ümbritsevate inimeste seas väga suur frustratsioon. "Ta selgelt ei tea, mida teha," ütles allikas. Üks Vene riigiametnik ütles, et tema hinnangul tundub Putini ainus plaan olevat valetada, sundimaks lääneriike ja Ukrainat alustama [rahu]kõnelusi, rünnates Ukraina kriitilist taristut ning tehes ka muid ähvardusi. Sama allikas kinnitas, et Putin on valmis kõnelusi pidama ainult enda tingimustel. Mitmed allikad ja analüütikud juhtisid tähelepanu Putini otsusele mitte pidada see aasta oma iga-aastast kõnet Vene parlamendi mõlemale kojale. Tavaliselt räägib Putini selles kõnes oma järgmise aasta plaanidest. Samuti jäeti ära Putinile tavaks saanud aastalõpu pressikonverents, kus ta mitme tunni jooksul väljavalitud ajakirjanike küsimustele vastas. Mõlema ürituse ärajätmine näitab Putini suuremat isoleeritust ja katset varjata Vene presidenti otseste küsimuste eest, kuna tal puudub teekaart, mis näitaks, kuidas edasi minna. Washington Posti hinnangul oleks tavapärane maratonpressikonverents olnud Putinile riskantne, kuna Moskvasse tuuakse kohale ajakirjanikud üle terve Venemaa ning kohale tulevad ka Venemaa kaugemates provintsides tegutsevad ajakirjanikud. Neid piirkondi on ebaproportsionaalselt palju mõjutanud Vene mobilisatsioon ja sõjakaotused. Putin on oma avalikes kommentaarides Vene-Ukraina sõja osas püsinud napp ning korranud vaid, et Venemaa ebaseaduslikult okupeeritud ja annekteeritud nelja Ukraina oblasti olukord on väga keeruline ning Vene valitsus püüab võimalikult kiiresti konflikti lõpetada. Keskuse Carnegie Endowment for International Peace analüütik Tatjana Stanovaja sõnul näib Putin oma avalikes esinemistes viimasel ajal olevat väsinud. Isegi kui tal on oma salajane plaan, kuidas edasi liikuda, siis on suur osa Vene eliidist Putini suhtes usu kaotanud. Samas Vene elanikud üldiselt veel nõnda kriitilised ei ole. "Suures osas on tundmus, et puudub pääsetee ning olukord on parandamatu," ütles Stanovaja. "Nad sõltuvad täielikult ühest inimesest ning on võimatu midagi muuta," lisas ta. Ühe teise allika sõnul on kõik saanud aru, et algselt seatud eesmärke Venemaa sõjas Ukraina vastu ei saavuta, kuid keegi ei tea, kui suuri kaotusi peab Venemaa enne kandma, kuniks selle liidrid usuvad, et riik on ohus. Peale sisemaise rahulolematuse eliidi seas on Venemaa kallaletung Ukrainale häirinud ka Hiinat ning Indiat. India peaminister Narendra Modi kirjutas detsembri arvamusloo Vene Kommersant lehte, kus kutsus üles lõpetama sõda. Üks Vene riigiametnik kinnitas The Washington Postile, et seda kõike loeti ning tema sõnul luges ka Putin ja sai sellest aru. Hiina president Xi Jinping teatas septembris, et tal on Vene-Ukraina sõja osas tekkinud omad mured. Samuti varem ettevaatlikumat joont hoidnud paavst võrdles detsembris Vene sõjakuritegusid Ukrainas natside genotsiidiga juutide vastu. Putini üks väheseid liitlasi Valgevene president Aljaksandr Lukašenka naljatles Venemaa ja Valgevene liidrite isoleerituse üle kui Putin Minskit külastas. "Meie kaks oleme kaasagressorid, kõige kahjulikumad ja toksilisemad inimesed sel planeedil. Meil on ainult üks vaidlus: kes on suurem (agressor). See on kõik," ütles Lukašenka ennast ebamugavalt tundva Putini kõrval. Lukashenka: "The two of us are co-aggressors, the most harmful, toxic people on this planet. We have only one dispute - who is a bigger one. Vladimir Vladimirovich says that I am. And I'm starting to think that he is." At the end of the day, the two are just inefficient losers. pic.twitter.com/Z052urs6Wj — Hanna Liubakova (@HannaLiubakova) December 19, 2022 ### Response: Washington Post: Putin on üha enam isoleeritud

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

SZA uus album "SOS" ilmus detsembri alguses ning "Kill Bill" on siiani olnud üks selle albumi populaarseimaid lugusid. Jõululaupäeval, 24. detsembril jõudis "Kill Bill" ka Billboardi enimstriimitud lugude muusikaedetabelis esikohale. "See on see, mida te väärite," sõnas SZA uue singli õrritusvideot jagades, mis ilmus tema Twitteri kontol. 20-sekundilises klipis saab näha R'n'B lauljat kättemaksuks valmistamas ja mootorrattaga sõitmas. It's what y'all deserve pic.twitter.com/Lx9s31ICaD — SZA (@sza) December 29, 2022

SZA avaldas uuest singlist õrritusvideo

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: SZA uus album "SOS" ilmus detsembri alguses ning "Kill Bill" on siiani olnud üks selle albumi populaarseimaid lugusid. Jõululaupäeval, 24. detsembril jõudis "Kill Bill" ka Billboardi enimstriimitud lugude muusikaedetabelis esikohale. "See on see, mida te väärite," sõnas SZA uue singli õrritusvideot jagades, mis ilmus tema Twitteri kontol. 20-sekundilises klipis saab näha R'n'B lauljat kättemaksuks valmistamas ja mootorrattaga sõitmas. It's what y'all deserve pic.twitter.com/Lx9s31ICaD — SZA (@sza) December 29, 2022 ### Response: SZA avaldas uuest singlist õrritusvideo

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Fenomenidest räägitakse teatavasti kui vaimsetest nähtusest, mis paistavad silma oma erilisusega. Kaks asja omakorda iseloomustavad seda erilisust ehk erandlikkust, fenomenide sisemine liikuvus külgetõmbe- ja eemaletõukejõu vahel ning nähtuste sügavuse tabamatus, neid ümbritsev müstiline nimbus. 2022. aasta lõpus Hadese valdustesse langenud Edgar Savisaar (31. mai 1950 – 29. detsember 2022) oli kahtlemata 20. sajandi ja uue sajandivahetuse Eesti üks isiksuslikke fenomene. Juba Savisaare eluajal võis tähele panna, kuidas kõik (kuulu)jutud temast, ajakirjanduslikud käsitlused, isegi raamatud püüdsid välja tuua tema isiksuse ja poliitiku erilisust määrani, kus need hakkasid elama omaenda elu repliikide, anekdootide, seisukohtade kaskaadina. Nii nagu Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elust ja tegevusest võime rääkida nende isikute semiootikast (resp fenomenoloogiast), nii hakkab see kuju võtma ka nende kõrval uuema aja Eesti ühiskonna- ja poliitilise elu kolmanda karismaatilise tegelase, Edgar Savisaarega seoses. Kümmekond aastat, 1980. aastate keskpaigast kuni 1990. aastate keskpaigani (sealt edasi juba langevas trajektooris) avaldas ta mõju eesti poliitilise maastiku kujunemisele, dikteeris selle hingamisrütmi, oli koguni hingeks endaks Rahvarinde loomisel 1988 kuni Eesti Vabariigi taastamiseni 1991. Savisaar on elav näide üksikisiku osast rahva ajaloos. Seetõttu on tal ka õigus väita oma monumentaalses teoses "Peaminister" (2004), et ta räägib ajaloost, mille kaasautor ta oli. Ajalooline isik pole ainult see, kes seotud ajaloo "liigutamisega" mingite ideede või tegude abil, vaid millised lood hakkavad teda seejärel ümbritsema. Keeruline ongi Savisaarest kõnelda-kirjutada põhjusel, et teda ümbritseb müütide (sh tema enda omamüüt) rägastik, millest läbimurdmine on kui mitte üle jõu käiv, siis vähemalt problemaatiline. Ma ei salga, et Savisaarest rääkides tunnen end mõnikord otsekui Ameerika action -filmide kurjategija, kellele tabamishetkel karjub politseinik näkku: "Kõik, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu." Savisaar ei jätnud ega jäta surmajärgseltki kedagi ükskõikseks, sest Savisaarega on tihkelt, mõnikord lausa eluliselt seotud olnud nii tema jäägitud oponendid kui ka samameelsed. Võttes järgnevalt meenutada siiski mõnda episoodi temaga seoses, olen valinud need selliselt, et nad tooksid esile Savisaare kolm, ajalises, aga võib-olla ka arenguloolises järgnevuses ilmnevat palet: Savisaar kui idealist, kui tegutseja ja kui mängur. Savisaar kui idealist Edgar Savisaart tundsin juba 1984. aastast, kui ta oli veel Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Käisin tema juures Loomingu peatoimetaja asetäitjana, vastutavana Loomingus avaldatava publitsistika eest. Savisaare kabinet oli Narva maantee alguses olnud majas, mille kohal on praegu ärikeskus Forum Plaza (milline iroonia!). Kolmekümne nelja aastane Rooma klubi globaalmudelite eest filosoofiakandidaadi kraadi saanud ning õpetlase või administraatori karjääri teelahkmel seisvale Savisaarele oli Loomingus avaldamine omamoodi initsiatsiooni küsimus. See tähendas vastuvõtmist loovharitlaste tsunfti, keda Looming esindas ja esindab tänini. Artiklisse toitlustusprobleemidest maailmas, mille avaldamist ta lootis, suhtuti toimetuses reserveeritult: Looming on ju ikkagi vaimutoidu ajakiri! Aga artikkel oli jõuliselt kirjutatud ja perestroika just-just käivitunud. Savisaarestki oli saanud vahepeal toonase Eesti NSV valitsuse plaanikomitee osakonnajuhataja. Nii et, kui artikkel 1985. aasta juuninumbris ilmus, siis pälvis see ka ajakirja publitsistikapreemia. Samal aastal hakkasin juba ise liikuma Vikerkaare poole, sest uue ajakirja asutamise otsus oli vastu võetud ning kui algselt komsomoli- ja parteiringkondades peatoimetajaks kavandatud, tõlkija taustaga, hilisema diplomaadi Toivo Tasa kandidatuur kõrvale jäeti (Tasa toimetas Vikerkaart pärast minu valimist Ülemnõukokku 1990 – 1994), hakati "tegelema" minuga. Võtsin väljakutse vastu. Kõik oleks jätkunud vanaviisi, kui poleks olnud võimalik teha Vikerkaart sellisena, nagu ta 1986. aasta suvel sündis. Ajakirja publitsistika osast sai vaba ja kriitilise mõtte tribüün. Ühiskonna analüütik ja ideedemees – sellisena astub Savisaar üles uue ajakirja neljandas numbris, mis ilmus oktoobris 1986. Läbi kolme numbri avaldatud artikkel "Võitlus mõtteviisi pärast" oli programmiline, kirjutatud säärase intensiivsusega, et see paistis talle endale tähtis olevat tulevase tegutsemise platvormina, aga jäi silma ka mitut sorti võimuritele. Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest "nakatatud" ja vasaktsentristliku mõttelaadiga Savisaarel polnud juba 1980. aastate lõpus illusiooni nn kapitalistliku (lääne) avalikkuse suhtes. Sealsamas argumenteerib ta oma öeldut näitega New York Timesi arvamusküsitlusest, mille kohaselt ameeriklased olevat harjunud kuulama oma valitsuselt valet ja poolikuid tõdesid. Ja kui lugeda Jürgen Habermasi diagnoosi kaasaja avalikkuse poliitilisest struktuurimuutusest, mille tulemuseks on avalikkuse muutmine õukonnaks ja kommunikatsiooni asendumine kommunifikatsiooniga (st et avalikkust tehakse, see pole ette antud oma kujunemisega) (J. Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus. Kunst, 2001, lk. 263), siis polnud Savisaarel küll põhjust häbeneda seda, mida ta kolmkümmend kuus aastat tagasi mõtles või ütles. Ja tänastel lugejatel pole põhjust talle ka seda ette heita. Savisaare artiklid rändasid enne ilmumist Glavlitist (tsensuurist) partei keskkomitee propaganda osakonda. Aga kuna Savisaar opereeris sotsioloogide ja teiste demokraatiameelsete ühiskonnateadlaste andmete ja väidetega, siis oli tema "vahelevõtmine" peaaegu võimatu. Mäletan, et mulle meeldis hirmsasti, kui Savisaar lõpetas artikli esimese osa, n-ö avalikustamise apoloogia tsitaadiga luuletaja ja hiljem pikalt poliitikas olnud, ministri ametitki pidanud Paul-Eerik Rummolt: "Üheksakümmend üheksa protsenti tõest on vale / kõik sada või mitte midagi." See oli rida toona võimu poolt vaenatud Rummo luulekogust "Saatja aadress", täpsemalt näidendi "Pseudopus" süidist ja finaalist. Tookord hakkasingi nägema Savisaares liidrit, sest inimhulki juhtima pääseb see, kes on valmis vastutama teiste eestki, kes tajub meeleheite piiri, aga tegutseb tuleviku-usus. Ajakiri "jooksis kinni" tsensuuris ja parteikomitees Savisaare järgmise artikliga "Rahvussuhetest Eestis" (Vikerkaar 9 – 10, 1987). Põhjuseks oli Savisaare nõustumine ajakirja eelmistes numbrites ilmunud Mati Hindi (1937 – 2019, temagi hiljem Rahvarinde üks liidritest) "Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta" artiklis väljendatud seisukohtadega. Hindi artikkel tekitas tormi kogu Nõukogude impeeriumis. Seda võeti ja "esitleti" Moskva parteiringkondades venevastase ning natsionalismi-ilminguna. Ehk osalt ohutundest, et rahvusküsimus võib perestroika-vastaseid ühendada, tundis Savisaar vajadust tõsta kogu probleem laiemasse valgusvihku (sega-abielude, migratsiooni mõjud rahvussuhetes). Mäletan selgelt, et see oli minu kui peatoimetaja ettepanek Savisaarele, pärast "vaibalt tulemist" partei keskkomiteest, lisada artikli ilmumise huvides sinna moto "usutunnistuse" näol: "olla eestlane, nõukogude inimene ja kommunist..." Jah, tol ajal tuli isegi usutunnistusega teatavas piires näidelda! See oli ju absurdimaiguline parafraas nooreestlaste loosungist "olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Artikli avaldamise eesmärk pühendas abinõu. Aga olen kindel: eestlane olla oli siin enesestmõistetavalt omal kohal. Loetagu kasvõi Savisaare raamatut "Usun Eestisse" (1999). "Pärast artiklit rahvussuhetest jätkas Savisaar piltlikult öeldes hagude ahju ajamist." Savisaarele endale paistis tema publitsistika ka ametkondliku talutavuse piiri kompimisena. Elasime perega 1984 – 1987 Tallinnas Narva maantee alguse stalinistlikult pompoosses kortermajas. Savisaar oli meil sage külaline. Lugesime koos tema artiklite käsikirju ning arutasime võimaluste üle läbi lipsata tsensuurist. Olin mõneski mõttes algul ka tema mõtteilma ja retoorika sparringupartner. Pärast artiklit rahvussuhetest jätkas Savisaar piltlikult öeldes hagude ahju ajamist. Septembris oli Edasis ilmunud Savisaare algatatud nelja mehe IME-ettepanek, juba käis ka "fosforiidisõda". Savisaar kui tegutseja Savisaarest kui tegutsejast sain osa kohe selle algusjärgus. Olen juba varem ja mitmel pool meenutanud, kuidas ta mind ühel jaanuari lõpu sulavesisel talvepäeval meelitas korterisoojast oma Ladasse, kuidas me sõitsime Kloostrimetsa ja kuidas ta seal ühel välul ringi jalutades loetles väikeselt paberilipakalt ette kõik need sammud, mis õige pea tuli ette võtta, et rahvas liikuma pääseks. Rahvarinde asutamise väljakuulutamiseni 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel" jäi siis veel paar kuud. Edasine on, nagu öeldakse, juba ajalugu. 1988. aasta oli üksainus tegude aasta ja kui üldse action man 'ile on isikulist sünonüümi, siis Savisaar on selleks sobivaim kehastus. Ent Savisaare korraldajaande – mis võis mõnikord tunduda ta lähimatele võitluskaaslastele "tülikas", sest tal oli kombeks ülesandeid käsu korras "väljastada" – , kõrval lõi välja veel üks väga harv anne: olla sütitav kõnemees. Tema kahel aastal 1988 – 1990 peetud kõnedest koostatud valimikule kirjutasin saatesõna, milles osutasin, et just Savisaar oli see, kellele ka kõned olid teod – kõneteod. Ta tõi poliitilisse avalikkusesse uue – jõulisuse, otsustavuse ja selguse stiili. Arvan, et praegugi tema pöördumisi krooninud sellised laused, nagu näiteks "Ükski rahvas siin ei saa olla vaba, kui eestlased – selle maa põliselanikud – pole vabad!", "Kõik ajaloolised ürikud ja dokumendid jäävad paberilipakateks, kui nende taga pole rahva tahet!" või "Kõik me peame selja sirgu hoidma, ükskõik, mis meie kohta ka ei räägitaks, mida meist ka ei arvataks, me peame ise teadma, kuhu me läheme, kuhu me jõuda tahame ja palju me väärt oleme!" – jah, arvan, et neil on nüüdki tegevteolist väärtust. Savisaare kui tegudeinimese puhul oli ju nii, et kui ta kellegi oli välja valinud või kedagi usaldanud oma kaaskonda, siis sa seal ka oma rolli täitsid. Küllap võivad paljud meenutada, kuidas Savisaare sisenedes mõnda ruumi see ruum ka kohe elektriseerus – niisugune oli tema karisma. Savisaare otsustuskindlus kriitilistel hetkedel, pidev initsiatiivi haaramise valmidus, manööverdusvõime tulid kasuks kõigis olukordades, mis Rahvarindele kas ette mängiti või mida sündmuste areng ise ette mängis. Kõik see kasvatas Savisaare autoriteedi aastatel 1988 – 1991 mäekõrguseks, nii et ootuspäraselt hakkasid tema poole lendama süüdistused autoritaarsuses, ent ometi võime tagantjärele olla tunnustavalt tänulikud, et Savisaare edev ego oli tookord allutatud veel nii tema enda kui meie kõigi idealismile ja entusiasmile. Savisaar kui mängur Võimalik, et mängurlust oligi temas algusest peale. Järele mõeldes on mitmed seigad, mida mul temaga jagada tuli, kantud poisikeselikust vembutamisest. Mõnda aega (1990 – 1996) elasime suviti lähestikku, valitsuse Keila-Joa suvilate alal, Vilja ja Edgar Savisaar uhkes eestiaegses häärberis mere ääres, mina, ülemnõukogu komisjoni esimehena koos oma perega 1960. aastal ehitatud lamekatusega suvilas. Õhtuti olime sageli kutsutud Edgari ja Vilja juurde õhtusöögile. Enne südaööd söödi seal praekartuleid ja peekonit või suitsuribi. Siis vaatasime õudusfilme. Kui mõni süngem koht tuli, peitis Edgar end ukse taha ja palus pärast jutustada, mis ja kuidas toimus. Oli see mäng või ta tõesti pelgas verd ja vägivalda? Kui Mart Laar 1992 peaministriks valiti ning Edgar Savisaare suvila vastas üleaedsena suvila sai, siis "korraldas" Savisaar oma suvila terrassil lärmaka tervituspeo – õrritamiseks muidugi! Mäletan Savisaare võidupidu kevadest 1995, mil tal Keskerakonna juhina õnnestus "manööverdada" iseend ja erakonda Tiit Vähi valitsusse. Ta kutsus mind ja mu abikaasat oma ametiautosse ja seejärel kihutasime Haapsalu poole. Roostal ootas meid ees toonane Eesti Ühispanga juht Ain Hanschmidt. "Mis asju Savisaar veel ajas, mida plaanis, sellesse meid enam ei pühendatud. "Lindiskandaalini" jäi vaid pool aastat." Laud oli lookas, Savisaar oli oma sõiduvees. Ta tutvustas Hanschmidtile Andra Veidemanni kui moodustatava Vähi valitsuse tulevast välisministrit. See praalimine tuli meile mõistagi kainestava üllatusena. Aga pidu jätkus samas tempos Haapsalu ööklubis Aafrika. Mis asju Savisaar veel ajas, mida plaanis, sellesse meid enam ei pühendatud. "Lindiskandaalini" jäi vaid pool aastat. See Savisaare mäng igatahes ei väärinud enam küünlaid. Mina olin lahkunud poliitikast juba selsamal kevadel. Abikaasa jätkas veel pärast Savisaare põrumist Keskerakonna esimehe ja seejärel erakonnast lahkunute ringist kujunenud Arengupartei juhina. Ilmselt ei mahtunud Savisaare mänguplaani see, et just Andra Veidemannist sai tema järel Keskerakonna valitud esimees. Nõnda ei figureeri see fakt ka Keskerakonna ametlikes annaalides. Savisaarest kui mängurist on kirjutatud omaette raamat (Tuuli Koch. Savisaar – tujukas mängur. Ajakirjade Kirjastus, 2011). Uue, 21. sajandi Savisaar Keskerakonna esimehe ja kauaaegse Tallinna linnapeana kujutaski endast minu jaoks juba elukutselist hasartmängijat, kes võidu nimel on valmis bluffima, sohki tegema, aga mis peamine, kelle põhiliseks eesmärgiks saabki mängu kontrollimine (resp võimul püsimine). Igaüks teab, et viimseni on see võimatu. Erinevalt mängu elututest vahenditest (täringud, nupud, kaardid, žetoonid), mida võib vahetada sama elutuks rahaks, on inimestel hing ja tahe. Nendega manipuleerida võib üksnes teatud piirini. Piiri ületamine viib sageli tragöödia(te)ni. Savisaarestki lavastati NO99 teatris 2015. aastal tragöödialaadne muusikal. Aga traagilise kangelase mõõtu Savisaares siiski polnud. Laiemas plaanis polnud tema poliitiku-karjääris midagi erakorralist. Euroopagi poliitilisest ajaloost võib leida samasuguseid võidukaari, tõuse ja langusi, murdumisi ja hääbumisi. Loetagu kas või Savisaarele eeskujuks olnud Winston Churchilli luigelaulu (Roy Jenkins. Churchill. Inimene ja ajalugu. Varrak, 2011, ptk. Pidu ja viimane lahkumine lk. 786 – 797.). Savisaartki kutsuti meelitavalt üksvahe tänu tema kerekale kogule (Churchill: "No sports!"), nasaalsele häälele, jonnakusele ning võiduhetkedel "Victory!"- sõrmeviibutusele Eesti Churchilliks. Enne Churchilli sunnitud tagasiastumist valitsusjuhi kohalt 7. aprillil 1955 kirjutab tema tütar Mary Soames oma isast: "Nüüdsest kuni "selle päevani" saab olema raske aeg. Ta mõtleb sellele nii palju. ...See on tema esimene surm." (lk. 795) Ja biograafia autor kommenteerib omalt poolt: "Karistus, mida ta [Churchill – R.V.] oma ametist kinnihoidmise tõttu ehk kandma pidi, seisnes selles, et kui ta pensionil oli, konsulteerisid tema kunagised alluvad ja kõrgetel kohtadel olevad järeltulijad temaga vähem, kui siis, kui ta oleks kergemini ametist läinud." Ma ei tea, kas Savisaar tundis samuti seda sic transit gloria mundi – üksindust. Järelhüüdena lohutuseks ja tema, kuni surmani kestnud poliitilise kire tunnustuseks võin korrata vaid seda, mida ma Savisaare n-ö vahekaotushetkedel talle ütlesin: "Ükskord saad sa oma ratsamonumendi niikuinii." Mälestuskirjutise aluseks on 2018. aastal Rahvarinde Muuseumi kirjastatud raamatus "Eestimaa Rahvarinne 30 : artiklite kogumik I" (Koostajad Kostel Gerndorf ja Ignar Fjuk, toimetaja Ester Šank) ilmunud artikkel "Edgar Savisaare kolmest palgest."

Rein Veidemann: Edgar Savisaare fenomen

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Fenomenidest räägitakse teatavasti kui vaimsetest nähtusest, mis paistavad silma oma erilisusega. Kaks asja omakorda iseloomustavad seda erilisust ehk erandlikkust, fenomenide sisemine liikuvus külgetõmbe- ja eemaletõukejõu vahel ning nähtuste sügavuse tabamatus, neid ümbritsev müstiline nimbus. 2022. aasta lõpus Hadese valdustesse langenud Edgar Savisaar (31. mai 1950 – 29. detsember 2022) oli kahtlemata 20. sajandi ja uue sajandivahetuse Eesti üks isiksuslikke fenomene. Juba Savisaare eluajal võis tähele panna, kuidas kõik (kuulu)jutud temast, ajakirjanduslikud käsitlused, isegi raamatud püüdsid välja tuua tema isiksuse ja poliitiku erilisust määrani, kus need hakkasid elama omaenda elu repliikide, anekdootide, seisukohtade kaskaadina. Nii nagu Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elust ja tegevusest võime rääkida nende isikute semiootikast (resp fenomenoloogiast), nii hakkab see kuju võtma ka nende kõrval uuema aja Eesti ühiskonna- ja poliitilise elu kolmanda karismaatilise tegelase, Edgar Savisaarega seoses. Kümmekond aastat, 1980. aastate keskpaigast kuni 1990. aastate keskpaigani (sealt edasi juba langevas trajektooris) avaldas ta mõju eesti poliitilise maastiku kujunemisele, dikteeris selle hingamisrütmi, oli koguni hingeks endaks Rahvarinde loomisel 1988 kuni Eesti Vabariigi taastamiseni 1991. Savisaar on elav näide üksikisiku osast rahva ajaloos. Seetõttu on tal ka õigus väita oma monumentaalses teoses "Peaminister" (2004), et ta räägib ajaloost, mille kaasautor ta oli. Ajalooline isik pole ainult see, kes seotud ajaloo "liigutamisega" mingite ideede või tegude abil, vaid millised lood hakkavad teda seejärel ümbritsema. Keeruline ongi Savisaarest kõnelda-kirjutada põhjusel, et teda ümbritseb müütide (sh tema enda omamüüt) rägastik, millest läbimurdmine on kui mitte üle jõu käiv, siis vähemalt problemaatiline. Ma ei salga, et Savisaarest rääkides tunnen end mõnikord otsekui Ameerika action -filmide kurjategija, kellele tabamishetkel karjub politseinik näkku: "Kõik, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu." Savisaar ei jätnud ega jäta surmajärgseltki kedagi ükskõikseks, sest Savisaarega on tihkelt, mõnikord lausa eluliselt seotud olnud nii tema jäägitud oponendid kui ka samameelsed. Võttes järgnevalt meenutada siiski mõnda episoodi temaga seoses, olen valinud need selliselt, et nad tooksid esile Savisaare kolm, ajalises, aga võib-olla ka arenguloolises järgnevuses ilmnevat palet: Savisaar kui idealist, kui tegutseja ja kui mängur. Savisaar kui idealist Edgar Savisaart tundsin juba 1984. aastast, kui ta oli veel Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Käisin tema juures Loomingu peatoimetaja asetäitjana, vastutavana Loomingus avaldatava publitsistika eest. Savisaare kabinet oli Narva maantee alguses olnud majas, mille kohal on praegu ärikeskus Forum Plaza (milline iroonia!). Kolmekümne nelja aastane Rooma klubi globaalmudelite eest filosoofiakandidaadi kraadi saanud ning õpetlase või administraatori karjääri teelahkmel seisvale Savisaarele oli Loomingus avaldamine omamoodi initsiatsiooni küsimus. See tähendas vastuvõtmist loovharitlaste tsunfti, keda Looming esindas ja esindab tänini. Artiklisse toitlustusprobleemidest maailmas, mille avaldamist ta lootis, suhtuti toimetuses reserveeritult: Looming on ju ikkagi vaimutoidu ajakiri! Aga artikkel oli jõuliselt kirjutatud ja perestroika just-just käivitunud. Savisaarestki oli saanud vahepeal toonase Eesti NSV valitsuse plaanikomitee osakonnajuhataja. Nii et, kui artikkel 1985. aasta juuninumbris ilmus, siis pälvis see ka ajakirja publitsistikapreemia. Samal aastal hakkasin juba ise liikuma Vikerkaare poole, sest uue ajakirja asutamise otsus oli vastu võetud ning kui algselt komsomoli- ja parteiringkondades peatoimetajaks kavandatud, tõlkija taustaga, hilisema diplomaadi Toivo Tasa kandidatuur kõrvale jäeti (Tasa toimetas Vikerkaart pärast minu valimist Ülemnõukokku 1990 – 1994), hakati "tegelema" minuga. Võtsin väljakutse vastu. Kõik oleks jätkunud vanaviisi, kui poleks olnud võimalik teha Vikerkaart sellisena, nagu ta 1986. aasta suvel sündis. Ajakirja publitsistika osast sai vaba ja kriitilise mõtte tribüün. Ühiskonna analüütik ja ideedemees – sellisena astub Savisaar üles uue ajakirja neljandas numbris, mis ilmus oktoobris 1986. Läbi kolme numbri avaldatud artikkel "Võitlus mõtteviisi pärast" oli programmiline, kirjutatud säärase intensiivsusega, et see paistis talle endale tähtis olevat tulevase tegutsemise platvormina, aga jäi silma ka mitut sorti võimuritele. Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest "nakatatud" ja vasaktsentristliku mõttelaadiga Savisaarel polnud juba 1980. aastate lõpus illusiooni nn kapitalistliku (lääne) avalikkuse suhtes. Sealsamas argumenteerib ta oma öeldut näitega New York Timesi arvamusküsitlusest, mille kohaselt ameeriklased olevat harjunud kuulama oma valitsuselt valet ja poolikuid tõdesid. Ja kui lugeda Jürgen Habermasi diagnoosi kaasaja avalikkuse poliitilisest struktuurimuutusest, mille tulemuseks on avalikkuse muutmine õukonnaks ja kommunikatsiooni asendumine kommunifikatsiooniga (st et avalikkust tehakse, see pole ette antud oma kujunemisega) (J. Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus. Kunst, 2001, lk. 263), siis polnud Savisaarel küll põhjust häbeneda seda, mida ta kolmkümmend kuus aastat tagasi mõtles või ütles. Ja tänastel lugejatel pole põhjust talle ka seda ette heita. Savisaare artiklid rändasid enne ilmumist Glavlitist (tsensuurist) partei keskkomitee propaganda osakonda. Aga kuna Savisaar opereeris sotsioloogide ja teiste demokraatiameelsete ühiskonnateadlaste andmete ja väidetega, siis oli tema "vahelevõtmine" peaaegu võimatu. Mäletan, et mulle meeldis hirmsasti, kui Savisaar lõpetas artikli esimese osa, n-ö avalikustamise apoloogia tsitaadiga luuletaja ja hiljem pikalt poliitikas olnud, ministri ametitki pidanud Paul-Eerik Rummolt: "Üheksakümmend üheksa protsenti tõest on vale / kõik sada või mitte midagi." See oli rida toona võimu poolt vaenatud Rummo luulekogust "Saatja aadress", täpsemalt näidendi "Pseudopus" süidist ja finaalist. Tookord hakkasingi nägema Savisaares liidrit, sest inimhulki juhtima pääseb see, kes on valmis vastutama teiste eestki, kes tajub meeleheite piiri, aga tegutseb tuleviku-usus. Ajakiri "jooksis kinni" tsensuuris ja parteikomitees Savisaare järgmise artikliga "Rahvussuhetest Eestis" (Vikerkaar 9 – 10, 1987). Põhjuseks oli Savisaare nõustumine ajakirja eelmistes numbrites ilmunud Mati Hindi (1937 – 2019, temagi hiljem Rahvarinde üks liidritest) "Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta" artiklis väljendatud seisukohtadega. Hindi artikkel tekitas tormi kogu Nõukogude impeeriumis. Seda võeti ja "esitleti" Moskva parteiringkondades venevastase ning natsionalismi-ilminguna. Ehk osalt ohutundest, et rahvusküsimus võib perestroika-vastaseid ühendada, tundis Savisaar vajadust tõsta kogu probleem laiemasse valgusvihku (sega-abielude, migratsiooni mõjud rahvussuhetes). Mäletan selgelt, et see oli minu kui peatoimetaja ettepanek Savisaarele, pärast "vaibalt tulemist" partei keskkomiteest, lisada artikli ilmumise huvides sinna moto "usutunnistuse" näol: "olla eestlane, nõukogude inimene ja kommunist..." Jah, tol ajal tuli isegi usutunnistusega teatavas piires näidelda! See oli ju absurdimaiguline parafraas nooreestlaste loosungist "olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Artikli avaldamise eesmärk pühendas abinõu. Aga olen kindel: eestlane olla oli siin enesestmõistetavalt omal kohal. Loetagu kasvõi Savisaare raamatut "Usun Eestisse" (1999). "Pärast artiklit rahvussuhetest jätkas Savisaar piltlikult öeldes hagude ahju ajamist." Savisaarele endale paistis tema publitsistika ka ametkondliku talutavuse piiri kompimisena. Elasime perega 1984 – 1987 Tallinnas Narva maantee alguse stalinistlikult pompoosses kortermajas. Savisaar oli meil sage külaline. Lugesime koos tema artiklite käsikirju ning arutasime võimaluste üle läbi lipsata tsensuurist. Olin mõneski mõttes algul ka tema mõtteilma ja retoorika sparringupartner. Pärast artiklit rahvussuhetest jätkas Savisaar piltlikult öeldes hagude ahju ajamist. Septembris oli Edasis ilmunud Savisaare algatatud nelja mehe IME-ettepanek, juba käis ka "fosforiidisõda". Savisaar kui tegutseja Savisaarest kui tegutsejast sain osa kohe selle algusjärgus. Olen juba varem ja mitmel pool meenutanud, kuidas ta mind ühel jaanuari lõpu sulavesisel talvepäeval meelitas korterisoojast oma Ladasse, kuidas me sõitsime Kloostrimetsa ja kuidas ta seal ühel välul ringi jalutades loetles väikeselt paberilipakalt ette kõik need sammud, mis õige pea tuli ette võtta, et rahvas liikuma pääseks. Rahvarinde asutamise väljakuulutamiseni 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel" jäi siis veel paar kuud. Edasine on, nagu öeldakse, juba ajalugu. 1988. aasta oli üksainus tegude aasta ja kui üldse action man 'ile on isikulist sünonüümi, siis Savisaar on selleks sobivaim kehastus. Ent Savisaare korraldajaande – mis võis mõnikord tunduda ta lähimatele võitluskaaslastele "tülikas", sest tal oli kombeks ülesandeid käsu korras "väljastada" – , kõrval lõi välja veel üks väga harv anne: olla sütitav kõnemees. Tema kahel aastal 1988 – 1990 peetud kõnedest koostatud valimikule kirjutasin saatesõna, milles osutasin, et just Savisaar oli see, kellele ka kõned olid teod – kõneteod. Ta tõi poliitilisse avalikkusesse uue – jõulisuse, otsustavuse ja selguse stiili. Arvan, et praegugi tema pöördumisi krooninud sellised laused, nagu näiteks "Ükski rahvas siin ei saa olla vaba, kui eestlased – selle maa põliselanikud – pole vabad!", "Kõik ajaloolised ürikud ja dokumendid jäävad paberilipakateks, kui nende taga pole rahva tahet!" või "Kõik me peame selja sirgu hoidma, ükskõik, mis meie kohta ka ei räägitaks, mida meist ka ei arvataks, me peame ise teadma, kuhu me läheme, kuhu me jõuda tahame ja palju me väärt oleme!" – jah, arvan, et neil on nüüdki tegevteolist väärtust. Savisaare kui tegudeinimese puhul oli ju nii, et kui ta kellegi oli välja valinud või kedagi usaldanud oma kaaskonda, siis sa seal ka oma rolli täitsid. Küllap võivad paljud meenutada, kuidas Savisaare sisenedes mõnda ruumi see ruum ka kohe elektriseerus – niisugune oli tema karisma. Savisaare otsustuskindlus kriitilistel hetkedel, pidev initsiatiivi haaramise valmidus, manööverdusvõime tulid kasuks kõigis olukordades, mis Rahvarindele kas ette mängiti või mida sündmuste areng ise ette mängis. Kõik see kasvatas Savisaare autoriteedi aastatel 1988 – 1991 mäekõrguseks, nii et ootuspäraselt hakkasid tema poole lendama süüdistused autoritaarsuses, ent ometi võime tagantjärele olla tunnustavalt tänulikud, et Savisaare edev ego oli tookord allutatud veel nii tema enda kui meie kõigi idealismile ja entusiasmile. Savisaar kui mängur Võimalik, et mängurlust oligi temas algusest peale. Järele mõeldes on mitmed seigad, mida mul temaga jagada tuli, kantud poisikeselikust vembutamisest. Mõnda aega (1990 – 1996) elasime suviti lähestikku, valitsuse Keila-Joa suvilate alal, Vilja ja Edgar Savisaar uhkes eestiaegses häärberis mere ääres, mina, ülemnõukogu komisjoni esimehena koos oma perega 1960. aastal ehitatud lamekatusega suvilas. Õhtuti olime sageli kutsutud Edgari ja Vilja juurde õhtusöögile. Enne südaööd söödi seal praekartuleid ja peekonit või suitsuribi. Siis vaatasime õudusfilme. Kui mõni süngem koht tuli, peitis Edgar end ukse taha ja palus pärast jutustada, mis ja kuidas toimus. Oli see mäng või ta tõesti pelgas verd ja vägivalda? Kui Mart Laar 1992 peaministriks valiti ning Edgar Savisaare suvila vastas üleaedsena suvila sai, siis "korraldas" Savisaar oma suvila terrassil lärmaka tervituspeo – õrritamiseks muidugi! Mäletan Savisaare võidupidu kevadest 1995, mil tal Keskerakonna juhina õnnestus "manööverdada" iseend ja erakonda Tiit Vähi valitsusse. Ta kutsus mind ja mu abikaasat oma ametiautosse ja seejärel kihutasime Haapsalu poole. Roostal ootas meid ees toonane Eesti Ühispanga juht Ain Hanschmidt. "Mis asju Savisaar veel ajas, mida plaanis, sellesse meid enam ei pühendatud. "Lindiskandaalini" jäi vaid pool aastat." Laud oli lookas, Savisaar oli oma sõiduvees. Ta tutvustas Hanschmidtile Andra Veidemanni kui moodustatava Vähi valitsuse tulevast välisministrit. See praalimine tuli meile mõistagi kainestava üllatusena. Aga pidu jätkus samas tempos Haapsalu ööklubis Aafrika. Mis asju Savisaar veel ajas, mida plaanis, sellesse meid enam ei pühendatud. "Lindiskandaalini" jäi vaid pool aastat. See Savisaare mäng igatahes ei väärinud enam küünlaid. Mina olin lahkunud poliitikast juba selsamal kevadel. Abikaasa jätkas veel pärast Savisaare põrumist Keskerakonna esimehe ja seejärel erakonnast lahkunute ringist kujunenud Arengupartei juhina. Ilmselt ei mahtunud Savisaare mänguplaani see, et just Andra Veidemannist sai tema järel Keskerakonna valitud esimees. Nõnda ei figureeri see fakt ka Keskerakonna ametlikes annaalides. Savisaarest kui mängurist on kirjutatud omaette raamat (Tuuli Koch. Savisaar – tujukas mängur. Ajakirjade Kirjastus, 2011). Uue, 21. sajandi Savisaar Keskerakonna esimehe ja kauaaegse Tallinna linnapeana kujutaski endast minu jaoks juba elukutselist hasartmängijat, kes võidu nimel on valmis bluffima, sohki tegema, aga mis peamine, kelle põhiliseks eesmärgiks saabki mängu kontrollimine (resp võimul püsimine). Igaüks teab, et viimseni on see võimatu. Erinevalt mängu elututest vahenditest (täringud, nupud, kaardid, žetoonid), mida võib vahetada sama elutuks rahaks, on inimestel hing ja tahe. Nendega manipuleerida võib üksnes teatud piirini. Piiri ületamine viib sageli tragöödia(te)ni. Savisaarestki lavastati NO99 teatris 2015. aastal tragöödialaadne muusikal. Aga traagilise kangelase mõõtu Savisaares siiski polnud. Laiemas plaanis polnud tema poliitiku-karjääris midagi erakorralist. Euroopagi poliitilisest ajaloost võib leida samasuguseid võidukaari, tõuse ja langusi, murdumisi ja hääbumisi. Loetagu kas või Savisaarele eeskujuks olnud Winston Churchilli luigelaulu (Roy Jenkins. Churchill. Inimene ja ajalugu. Varrak, 2011, ptk. Pidu ja viimane lahkumine lk. 786 – 797.). Savisaartki kutsuti meelitavalt üksvahe tänu tema kerekale kogule (Churchill: "No sports!"), nasaalsele häälele, jonnakusele ning võiduhetkedel "Victory!"- sõrmeviibutusele Eesti Churchilliks. Enne Churchilli sunnitud tagasiastumist valitsusjuhi kohalt 7. aprillil 1955 kirjutab tema tütar Mary Soames oma isast: "Nüüdsest kuni "selle päevani" saab olema raske aeg. Ta mõtleb sellele nii palju. ...See on tema esimene surm." (lk. 795) Ja biograafia autor kommenteerib omalt poolt: "Karistus, mida ta [Churchill – R.V.] oma ametist kinnihoidmise tõttu ehk kandma pidi, seisnes selles, et kui ta pensionil oli, konsulteerisid tema kunagised alluvad ja kõrgetel kohtadel olevad järeltulijad temaga vähem, kui siis, kui ta oleks kergemini ametist läinud." Ma ei tea, kas Savisaar tundis samuti seda sic transit gloria mundi – üksindust. Järelhüüdena lohutuseks ja tema, kuni surmani kestnud poliitilise kire tunnustuseks võin korrata vaid seda, mida ma Savisaare n-ö vahekaotushetkedel talle ütlesin: "Ükskord saad sa oma ratsamonumendi niikuinii." Mälestuskirjutise aluseks on 2018. aastal Rahvarinde Muuseumi kirjastatud raamatus "Eestimaa Rahvarinne 30 : artiklite kogumik I" (Koostajad Kostel Gerndorf ja Ignar Fjuk, toimetaja Ester Šank) ilmunud artikkel "Edgar Savisaare kolmest palgest." ### Response: Rein Veidemann: Edgar Savisaare fenomen

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Aastaid on tehtud rasket tööd. Saada valitud näitab, et senine töö ei ole tehtud asjata, ja see lisab enesekindlust, et tööd on tehtud õigesti. Emotsionaalselt oli see hetk põnev ja positiivne, extra feeling 'u andis teadmine, et valituks osutusin esimese eestlasena," kommenteeris Meinhard intervjuus Soccernet.ee -le. Profina MLS-is Meinhard siiski vähemalt esialgu tegutsema ei hakka. Ta jätkab üliõpilasliigas, kuid mitte enam Tulsas, vaid Clemsoni ülikoolis, mis tuli üle-eelmisel hooajal USA ülikoolide meistriks. Clemsonis alustab Meinhard ka magistrantuuriõpinguid, erialadest on tema valikud transpordi ohutus ja turundus. "Clemson võitis 2021. aastal ülikoolide meistritiitli, on korduvalt jalgpallis ülikoolide top viie seas. Taristu on täiesti uus: 2020. aastal ehitati kaheksa miljonit dollarit maksev klubihoone koos treeningväljakutega, jõusaalidega jne. Sealsed tingimused on paremad mitmetest MLS-i klubidest. Sisuliselt ongi tegemist profimeeskonnaga," selgitas Meinhard valiku tagamaid. Loe täispikka intervjuus portaalist Soccernet.ee.

Esimese eestlasena MLS-idraft'is valitud Meinhard jätkab NCAA-s

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Aastaid on tehtud rasket tööd. Saada valitud näitab, et senine töö ei ole tehtud asjata, ja see lisab enesekindlust, et tööd on tehtud õigesti. Emotsionaalselt oli see hetk põnev ja positiivne, extra feeling 'u andis teadmine, et valituks osutusin esimese eestlasena," kommenteeris Meinhard intervjuus Soccernet.ee -le. Profina MLS-is Meinhard siiski vähemalt esialgu tegutsema ei hakka. Ta jätkab üliõpilasliigas, kuid mitte enam Tulsas, vaid Clemsoni ülikoolis, mis tuli üle-eelmisel hooajal USA ülikoolide meistriks. Clemsonis alustab Meinhard ka magistrantuuriõpinguid, erialadest on tema valikud transpordi ohutus ja turundus. "Clemson võitis 2021. aastal ülikoolide meistritiitli, on korduvalt jalgpallis ülikoolide top viie seas. Taristu on täiesti uus: 2020. aastal ehitati kaheksa miljonit dollarit maksev klubihoone koos treeningväljakutega, jõusaalidega jne. Sealsed tingimused on paremad mitmetest MLS-i klubidest. Sisuliselt ongi tegemist profimeeskonnaga," selgitas Meinhard valiku tagamaid. Loe täispikka intervjuus portaalist Soccernet.ee. ### Response: Esimese eestlasena MLS-idraft'is valitud Meinhard jätkab NCAA-s

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Catherine Grace Katz "Jalta tütred. Churchillid, Rooseveltid ja Harrimanid – armastuse ja sõja lugu" (Vesta) Aasta 1945, ilmasõja lõpukuud, läänepoolsete liitlaste viimane kokkusaamine jõudu kogunud idapoolse barbari leeris. Tulevase maailma paikapanemine nappide päevade jooksul. Jalta konverents. Ja juhtumisi olid mitmel olulisel tegijal kaasas tütred. Kes korraldasid, toetasid, tõlkisid, nõustasid – tegid kõike, mis vanameeste vaidlemised võimalikuks muutis. Ja kelle pilkude läbi pole olulist sündmust seni vaadeldud. Nüüd on. Väga valgustav on näha harjumuspärase ajaloo tuttava telgi taguseid uues võtmes. Kõigil on meeles paar-kolm fotot ja mõned põhilised asjad, mis justnagu otsustet saivad, ent tegelikkus, nagu ikka, märksa mitmekirevam oli. Ükskõik missuguse ajalooliselt olulise sündmuse puhul on hulk igapäevaelulisi pisiasju, millest vähesed teavad ja kõike vast mitte keegi, ent mis kokkuvõttes võivad avaldada ulatuslikku mõju hoopis kaugemale tulevikule kui hetkel aimakski. Noid üksikasjakesi kirjeldab "Jalta tütred" üksikasjalikult. Ja asjalikult. Kõik need kohalesõitmised, sööma- ja joomaajad, kemmergute puudus, losside ettevalmistamine, tõved-tervisehädad, tohutud taustategijate hulgad, kogu logistika, sõjaaegne Krimm seal ümber… Väga värvikas, väga informatiivne, põnev sõna igas seitsmes mõttes. Siin ei ole teragi piinlikult poliitkorrektset tunnet, nagu üritataks vägisi ja linnukese pärast tuua teemasse kunstlikku nais-vaatenurka. Kaugel sellest. Antakse võimalus vaadata üht ajaloo suursündmust inimeste kaudu, kes seni on teenimatult kõrvale jäänud. Ent just kõrvalejäetute silme läbi näeb sageli paljutki, mida rambivalguses olijad ei saagi märgata. Ning see on vaatamist väärt. Stalin, sitapea, muidugi tütart kaasa ei võtnud. Vladislav M. Zubok "Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine" (Varrak) Kuidagi on mulle alati tundunud, et 1991. aasta putš kärisevas Nõukogude Liidus tegelikult õnnestus. Augustiteater augustiteatriks, ent tõsiasi on, et vähem kui pool aastat hiljem oli Mihhail Gorbatšov ekraanilt kadunud ning järgneva kümnendi jooksul näitasid segameelne president Boriss Jeltsin ja tema ajutised möllukaaslased silmapaistvat võimekust kaose loomisel. Vähemalt sama silmapaistvat kui Vladimir Lenin, Lev Trotski ja teised omal ajal. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui uuel pisistalinil esile tõusta. Ikka tost ainsana toimivast süsteemist ehk tšekaast, mis nime see ka parasjagu ei kandnuks. Üheksakümnendad aastad Venemaal olid veel jälgimad kui Eestis, ja see juba ütleb midagi. Ent nendeni jõudmine ja kogu jama tagamaad on muidugi märksa keerukamad kui mingi iseoma õrna ajaloolise mälu tundmus. Noid tagamaid saab huviline "Kollapsit" lugedes endale tuttavamaks teha küll. Iseasi, kas ja kuipalju raamat kõnetab inimest, kes toda aega sugugi ei taju ja kellele ükski nimi ega taustsüsteem mitte kui midagi ei ütle. Esimeseks arusaamiseks Nõukogude Liidu nimelise tapva olluse olemusest ei pruugi lugu olluse ametlikust lõpust parimaks sissejuhatuseks olla. Eestikeelne inimene üldiselt seda matsu terake jagab ning seepärast soovitan. Saab tükk maad targemaks, ehkki mitte iga nuka peal ei saa kindel olla, kas asjalood just täpselt nõndasi juhtusivad. Aga see on üks võimalik ja kaunikesti põhjalik vaatenurk. Väärib tudeerimist. Et Venemaa üritab oma õnnetut libaimpeeriumi jätkuvalt mitte ainult koos hoida, vaid tagasi laiendada, siis on õige aeg vaadata, mäherduse visina ja koletulestikuga viimane varisemine toimus. Ehk annab arutule ajale arukust juurde. Päris ära ei kao see mõttetu riiklik moodustis niipea, eeskätt iseoma inimeste, ent paraku ka naaberrahvaste igikestvaks õnnetuseks. Toopärast tasub teda tunda, vainlast valvata. Loodan, et õnnestub elu jooksul lugeda raamatut ka Venemaa lõplikust kokkuvarisemisest. Samas kardan, et see raamat tuleb paljudel meist esmalt üheskoos valmis kirjutada.

Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Jalta tütred ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Catherine Grace Katz "Jalta tütred. Churchillid, Rooseveltid ja Harrimanid – armastuse ja sõja lugu" (Vesta) Aasta 1945, ilmasõja lõpukuud, läänepoolsete liitlaste viimane kokkusaamine jõudu kogunud idapoolse barbari leeris. Tulevase maailma paikapanemine nappide päevade jooksul. Jalta konverents. Ja juhtumisi olid mitmel olulisel tegijal kaasas tütred. Kes korraldasid, toetasid, tõlkisid, nõustasid – tegid kõike, mis vanameeste vaidlemised võimalikuks muutis. Ja kelle pilkude läbi pole olulist sündmust seni vaadeldud. Nüüd on. Väga valgustav on näha harjumuspärase ajaloo tuttava telgi taguseid uues võtmes. Kõigil on meeles paar-kolm fotot ja mõned põhilised asjad, mis justnagu otsustet saivad, ent tegelikkus, nagu ikka, märksa mitmekirevam oli. Ükskõik missuguse ajalooliselt olulise sündmuse puhul on hulk igapäevaelulisi pisiasju, millest vähesed teavad ja kõike vast mitte keegi, ent mis kokkuvõttes võivad avaldada ulatuslikku mõju hoopis kaugemale tulevikule kui hetkel aimakski. Noid üksikasjakesi kirjeldab "Jalta tütred" üksikasjalikult. Ja asjalikult. Kõik need kohalesõitmised, sööma- ja joomaajad, kemmergute puudus, losside ettevalmistamine, tõved-tervisehädad, tohutud taustategijate hulgad, kogu logistika, sõjaaegne Krimm seal ümber… Väga värvikas, väga informatiivne, põnev sõna igas seitsmes mõttes. Siin ei ole teragi piinlikult poliitkorrektset tunnet, nagu üritataks vägisi ja linnukese pärast tuua teemasse kunstlikku nais-vaatenurka. Kaugel sellest. Antakse võimalus vaadata üht ajaloo suursündmust inimeste kaudu, kes seni on teenimatult kõrvale jäänud. Ent just kõrvalejäetute silme läbi näeb sageli paljutki, mida rambivalguses olijad ei saagi märgata. Ning see on vaatamist väärt. Stalin, sitapea, muidugi tütart kaasa ei võtnud. Vladislav M. Zubok "Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine" (Varrak) Kuidagi on mulle alati tundunud, et 1991. aasta putš kärisevas Nõukogude Liidus tegelikult õnnestus. Augustiteater augustiteatriks, ent tõsiasi on, et vähem kui pool aastat hiljem oli Mihhail Gorbatšov ekraanilt kadunud ning järgneva kümnendi jooksul näitasid segameelne president Boriss Jeltsin ja tema ajutised möllukaaslased silmapaistvat võimekust kaose loomisel. Vähemalt sama silmapaistvat kui Vladimir Lenin, Lev Trotski ja teised omal ajal. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui uuel pisistalinil esile tõusta. Ikka tost ainsana toimivast süsteemist ehk tšekaast, mis nime see ka parasjagu ei kandnuks. Üheksakümnendad aastad Venemaal olid veel jälgimad kui Eestis, ja see juba ütleb midagi. Ent nendeni jõudmine ja kogu jama tagamaad on muidugi märksa keerukamad kui mingi iseoma õrna ajaloolise mälu tundmus. Noid tagamaid saab huviline "Kollapsit" lugedes endale tuttavamaks teha küll. Iseasi, kas ja kuipalju raamat kõnetab inimest, kes toda aega sugugi ei taju ja kellele ükski nimi ega taustsüsteem mitte kui midagi ei ütle. Esimeseks arusaamiseks Nõukogude Liidu nimelise tapva olluse olemusest ei pruugi lugu olluse ametlikust lõpust parimaks sissejuhatuseks olla. Eestikeelne inimene üldiselt seda matsu terake jagab ning seepärast soovitan. Saab tükk maad targemaks, ehkki mitte iga nuka peal ei saa kindel olla, kas asjalood just täpselt nõndasi juhtusivad. Aga see on üks võimalik ja kaunikesti põhjalik vaatenurk. Väärib tudeerimist. Et Venemaa üritab oma õnnetut libaimpeeriumi jätkuvalt mitte ainult koos hoida, vaid tagasi laiendada, siis on õige aeg vaadata, mäherduse visina ja koletulestikuga viimane varisemine toimus. Ehk annab arutule ajale arukust juurde. Päris ära ei kao see mõttetu riiklik moodustis niipea, eeskätt iseoma inimeste, ent paraku ka naaberrahvaste igikestvaks õnnetuseks. Toopärast tasub teda tunda, vainlast valvata. Loodan, et õnnestub elu jooksul lugeda raamatut ka Venemaa lõplikust kokkuvarisemisest. Samas kardan, et see raamat tuleb paljudel meist esmalt üheskoos valmis kirjutada. ### Response: Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Jalta tütred ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kui inimene koroonaviirusega nakatub, laseb keha vastukaaluks käiku oma immuunsüsteemi ja hakkab tootma T-rakke. Need immuunrakud ründavad muu hulgas ninas asuvaid närvirakke ja võivad viimaste hulka vähendada. Vähem närvirakke ninas tähendab aga tavapärasest kehvemat lõhnameelt, vahendab ScienceAlert. Kui uuringu tulemus pädeb, on arste pikalt vaevanud küsimus võimaliku vastuse saanud. Samuti võivad niinimetatud pika-Covidi all kannatavad inimesed nüüd paremini mõista, miks nad haiguse põdemisest täielikult ei taastu. Immuunrakkude karuteene Uuringu autori ja Duke'i Ülikooli neurobioloogi Bradley Goldsteini sõnul taastub enamiku inimeste muutnud lõhnameel mõne nädalaga. Samas leidub neid, kelle lõhnameel jääb kehvemaks veel kuudeks või aastateks. Sellistele inimestele mõeldes Goldsteini töörühm küsimuse vaagida võttiski. Täpsemalt uurisid nad 24 inimese nina epiteelkoe proove. Uuritavatest üheksa olid peale koroonahaiguse läbipõdemist lõhnameele pikaks ajaks kaotanud. Uuritud kude asub just seal, kus paiknevad lõhna eristavad närvirakud. Põhjalik analüüs näitas, et ninakoes leidus hulganisti T-rakke. Tegu on teatud tüüpi valgete vererakkudega, mille abil keha võitleb nakkustega. Ilmnes, et just T-rakud põhjustasid ninas põletikku. Nagu paljude bioloogiliste immuunvastustega olema kipub, toovad ka T-rakud nina epiteelkoele nähtavasti rohkem kahju kui kasu. Kuigi koroonaviirust koes alati ei leidunud, oli põletikuprotsess seal endiselt näha. Goldsteini sõnul meenutab ootamatu leid ninas toimuvat omalaadset autoimmuunset protsessi. Ehkki lõhnameele kaotanud uuritavatel oli ninakoes vähem lõhnatajuga seotud närvirakke, märkas töörühm ka midagi julgustavat. Nimelt võib osa närvirakke nende sõnul suuta end isegi peale T-rakkude rünnakut ise ära parandada. Autorid viitavad, et teistegi pika-Covidi sümptomite taga võivad olla sarnased põletikulised bioloogilised mehhanismid. Näiteks võiks samamoodi seletada liigset väsimust, õhupuudust ja keskendumisraskusi. Edaspidi tahab töörühm saada täpsemat aimdust, millised osad koest täpsemalt kahjustada saavad. Samuti huvitab neid, millist tüüpi rakud selles protsessis osalevad. Nende teadmiste põhjal võiks autorite sõnul tulevikus olla võimalik luua ravimeid pikaks ajaks lõhnameele kaotanutele. Teadustöö ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.

Koroonajärgne lõhnatundetus võib olla usinate T-rakkude süü

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kui inimene koroonaviirusega nakatub, laseb keha vastukaaluks käiku oma immuunsüsteemi ja hakkab tootma T-rakke. Need immuunrakud ründavad muu hulgas ninas asuvaid närvirakke ja võivad viimaste hulka vähendada. Vähem närvirakke ninas tähendab aga tavapärasest kehvemat lõhnameelt, vahendab ScienceAlert. Kui uuringu tulemus pädeb, on arste pikalt vaevanud küsimus võimaliku vastuse saanud. Samuti võivad niinimetatud pika-Covidi all kannatavad inimesed nüüd paremini mõista, miks nad haiguse põdemisest täielikult ei taastu. Immuunrakkude karuteene Uuringu autori ja Duke'i Ülikooli neurobioloogi Bradley Goldsteini sõnul taastub enamiku inimeste muutnud lõhnameel mõne nädalaga. Samas leidub neid, kelle lõhnameel jääb kehvemaks veel kuudeks või aastateks. Sellistele inimestele mõeldes Goldsteini töörühm küsimuse vaagida võttiski. Täpsemalt uurisid nad 24 inimese nina epiteelkoe proove. Uuritavatest üheksa olid peale koroonahaiguse läbipõdemist lõhnameele pikaks ajaks kaotanud. Uuritud kude asub just seal, kus paiknevad lõhna eristavad närvirakud. Põhjalik analüüs näitas, et ninakoes leidus hulganisti T-rakke. Tegu on teatud tüüpi valgete vererakkudega, mille abil keha võitleb nakkustega. Ilmnes, et just T-rakud põhjustasid ninas põletikku. Nagu paljude bioloogiliste immuunvastustega olema kipub, toovad ka T-rakud nina epiteelkoele nähtavasti rohkem kahju kui kasu. Kuigi koroonaviirust koes alati ei leidunud, oli põletikuprotsess seal endiselt näha. Goldsteini sõnul meenutab ootamatu leid ninas toimuvat omalaadset autoimmuunset protsessi. Ehkki lõhnameele kaotanud uuritavatel oli ninakoes vähem lõhnatajuga seotud närvirakke, märkas töörühm ka midagi julgustavat. Nimelt võib osa närvirakke nende sõnul suuta end isegi peale T-rakkude rünnakut ise ära parandada. Autorid viitavad, et teistegi pika-Covidi sümptomite taga võivad olla sarnased põletikulised bioloogilised mehhanismid. Näiteks võiks samamoodi seletada liigset väsimust, õhupuudust ja keskendumisraskusi. Edaspidi tahab töörühm saada täpsemat aimdust, millised osad koest täpsemalt kahjustada saavad. Samuti huvitab neid, millist tüüpi rakud selles protsessis osalevad. Nende teadmiste põhjal võiks autorite sõnul tulevikus olla võimalik luua ravimeid pikaks ajaks lõhnameele kaotanutele. Teadustöö ilmus ajakirjas Science Translational Medicine. ### Response: Koroonajärgne lõhnatundetus võib olla usinate T-rakkude süü

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Pääsküla raba servas asuv prügila rajati pool sajandit tagasi ajutise olme- ja tööstusjäätmete ladestuspaigana. 2003. aastal lõpetati seal jäätmete vastuvõtmine ning prügila suleti lõplikult 2007. aastal keskkonnaameti otsusega. 2003. aastal oli prügila maht ligikaudu 4,5 miljonit kuupmeetrit ning kõrgus 30 meetrit. Pindalaks oli 30 hektarit. Peale sulgemist hakati prügila territooriumil tegema järelhooldust, mis kestab siiani. Järgmisel aastal on Tallinna eelarves selleks ette nähtud 1,15 miljonit eurot. Järelhooldus tähendab seda, et opereeritakse niisutus- ja nõrgveesüsteemi ja biogaasi, tehakse keskkonnaseiret ja erinevaid rekonstrueerimistöid, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Joosep Vimm. Tallinna 2023. aasta eelarves on miljon eurot prügila metaanilagunduskihtide rajamiseks biogaasi kogumiskohtadesse ning lisaks 150 000 eurot Pääsküla prügila kraavide ümberehitamiseks kogu perimeetri ulatuses, lisas Vimm. "Prügila amortisatsiooni käigus on sademevee äravoolud ära vajunud. Seega on vajalik sademevee äravoole rekonstrueerida, et vältida suurel hulgal sademevee sattumist mäkke," lausus ta. Prügilas tegi osaühing Kobras uuringu ning see näitas, et prügila on biogaasi osas jõudnud anaeroobse staadiumi lõppu ning on üle minemas aeroobsesse staadiumisse. See tähendab, et alal tekkivad gaasikogused on nii väikesed, et biogaasi kogumise võib lõpetada, ütles Vimm. "Biogaasi kogumise lõpetamisel on vajalik rajada biometaani lagundavad kihid mäe kõige kõrgematesse tippudesse, kus koguneb biogaas. Sellega välditakse metaani eraldumist atmosfääri," selgitas ta. Maapinna suurem vajumine on praeguseks samuti lõppenud. "Mägi ei ohusta keskkonda, kuid sulgemisotsuse tõttu ei ole territooriumile lubatud kõrvalisi isikuid," ütles Vimm. Samuti ei ole alale praegu lubatud ehitada midagi, mille jaoks oleks vaja teha kaevetöid. Linn ise kaalub luua mäe päikesepoolsele küljele päikesepark ehk panna sinna päikesepaneelid, läbirääkimised keskkonnaametiga käivad. Pääsküla prügila sulgemine läks maksma üle 11 miljoni euro ehk toonases rahas 175 miljonit krooni. Peale Pääsküla prügila sulgemist asub Tallinna linna prügila Jõelähtmel. Suletud prügimägi Pääskülas on väidetavalt Tallinna linna üks kõrgemaid punkte, ulatudes 66 meetrit üle merepinna. Tallinna prügila Jõelähtmel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Suletud prügila hooldus nõuab Tallinnalt järgmisel aastal üle miljoni euro

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Pääsküla raba servas asuv prügila rajati pool sajandit tagasi ajutise olme- ja tööstusjäätmete ladestuspaigana. 2003. aastal lõpetati seal jäätmete vastuvõtmine ning prügila suleti lõplikult 2007. aastal keskkonnaameti otsusega. 2003. aastal oli prügila maht ligikaudu 4,5 miljonit kuupmeetrit ning kõrgus 30 meetrit. Pindalaks oli 30 hektarit. Peale sulgemist hakati prügila territooriumil tegema järelhooldust, mis kestab siiani. Järgmisel aastal on Tallinna eelarves selleks ette nähtud 1,15 miljonit eurot. Järelhooldus tähendab seda, et opereeritakse niisutus- ja nõrgveesüsteemi ja biogaasi, tehakse keskkonnaseiret ja erinevaid rekonstrueerimistöid, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Joosep Vimm. Tallinna 2023. aasta eelarves on miljon eurot prügila metaanilagunduskihtide rajamiseks biogaasi kogumiskohtadesse ning lisaks 150 000 eurot Pääsküla prügila kraavide ümberehitamiseks kogu perimeetri ulatuses, lisas Vimm. "Prügila amortisatsiooni käigus on sademevee äravoolud ära vajunud. Seega on vajalik sademevee äravoole rekonstrueerida, et vältida suurel hulgal sademevee sattumist mäkke," lausus ta. Prügilas tegi osaühing Kobras uuringu ning see näitas, et prügila on biogaasi osas jõudnud anaeroobse staadiumi lõppu ning on üle minemas aeroobsesse staadiumisse. See tähendab, et alal tekkivad gaasikogused on nii väikesed, et biogaasi kogumise võib lõpetada, ütles Vimm. "Biogaasi kogumise lõpetamisel on vajalik rajada biometaani lagundavad kihid mäe kõige kõrgematesse tippudesse, kus koguneb biogaas. Sellega välditakse metaani eraldumist atmosfääri," selgitas ta. Maapinna suurem vajumine on praeguseks samuti lõppenud. "Mägi ei ohusta keskkonda, kuid sulgemisotsuse tõttu ei ole territooriumile lubatud kõrvalisi isikuid," ütles Vimm. Samuti ei ole alale praegu lubatud ehitada midagi, mille jaoks oleks vaja teha kaevetöid. Linn ise kaalub luua mäe päikesepoolsele küljele päikesepark ehk panna sinna päikesepaneelid, läbirääkimised keskkonnaametiga käivad. Pääsküla prügila sulgemine läks maksma üle 11 miljoni euro ehk toonases rahas 175 miljonit krooni. Peale Pääsküla prügila sulgemist asub Tallinna linna prügila Jõelähtmel. Suletud prügimägi Pääskülas on väidetavalt Tallinna linna üks kõrgemaid punkte, ulatudes 66 meetrit üle merepinna. Tallinna prügila Jõelähtmel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR ### Response: Suletud prügila hooldus nõuab Tallinnalt järgmisel aastal üle miljoni euro

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Flora kogus kuuest kohtumisest viis võitu ja sai kirja 15 punkti. Neile järgnesid Saku Sporting 13 punkti ja Põlva FC Lootos kümne punktiga. Neljandale kohale mängis end JK Tabasalu (9 punkti), viies oli JK Tallinna Kalev (8), kuuendaks tuli Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond (3) ja seitsmendaks jäi Viimsi JK (3). Turniiri suurim väravakütt oli Saku Sportingu ründaja Emma Treiberg kuue tabamusega. Parimaks mängijaks valiti tema võistkonnakaaslane Katriin Saulus. Turniiri parim väravavaht oli JK Kalevi mängija Birgit Rammo.

Aastalõputurniiril saatis edu FC Flora naiskonda

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Flora kogus kuuest kohtumisest viis võitu ja sai kirja 15 punkti. Neile järgnesid Saku Sporting 13 punkti ja Põlva FC Lootos kümne punktiga. Neljandale kohale mängis end JK Tabasalu (9 punkti), viies oli JK Tallinna Kalev (8), kuuendaks tuli Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond (3) ja seitsmendaks jäi Viimsi JK (3). Turniiri suurim väravakütt oli Saku Sportingu ründaja Emma Treiberg kuue tabamusega. Parimaks mängijaks valiti tema võistkonnakaaslane Katriin Saulus. Turniiri parim väravavaht oli JK Kalevi mängija Birgit Rammo. ### Response: Aastalõputurniiril saatis edu FC Flora naiskonda

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Quressi uus muusikavideo valmis pooleteise aastaga ning see filmiti Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ja Pääsküla rabas. Lisaks arvukatele eriefektidele on videos kasutatud ka arvutianimatisooni. "Me ei saanud ühegi Tallinna kõrghoonega jutule, et neid päriselt filmida, vaatamata sellele, et lubasime seda turvaliselt teha. Seega pidime teesklema drooniga, et filmime kõrghoonet, hoone arvutiga sinna peale ehitama ja hiljem Steni katusele panema," selgitas video produtsent Mihkel Stint projekti ajamahukust. Ansambel sõnas, et lugu "Born & Raised" on justkui utreeritud sisevaade endasse läbi tugeva eneseiroonilise prisma. Lugu kujutab tänapäeva noort ja edukat karjääriinimest, kelle sisemuses möllab vastuoluline tunnetetulv, dilemma õigete ja valede valikute tegemisel ning soov olla enda sisekosmosega sünkroonis. Singli kirjutasid ja mängisid sisse Olev Sten Erik Jõgi (vokaal), Henri Põld (kitarr), Kaupo Saar (trummid) and Lennart Pihl (bass). Värske muusikavideo peaosas astub üles Jõgi koos külalisnäitleja Andrus Vaarikuga.

Saaremaa ansambel Quress andis välja uue videosingli

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Quressi uus muusikavideo valmis pooleteise aastaga ning see filmiti Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ja Pääsküla rabas. Lisaks arvukatele eriefektidele on videos kasutatud ka arvutianimatisooni. "Me ei saanud ühegi Tallinna kõrghoonega jutule, et neid päriselt filmida, vaatamata sellele, et lubasime seda turvaliselt teha. Seega pidime teesklema drooniga, et filmime kõrghoonet, hoone arvutiga sinna peale ehitama ja hiljem Steni katusele panema," selgitas video produtsent Mihkel Stint projekti ajamahukust. Ansambel sõnas, et lugu "Born & Raised" on justkui utreeritud sisevaade endasse läbi tugeva eneseiroonilise prisma. Lugu kujutab tänapäeva noort ja edukat karjääriinimest, kelle sisemuses möllab vastuoluline tunnetetulv, dilemma õigete ja valede valikute tegemisel ning soov olla enda sisekosmosega sünkroonis. Singli kirjutasid ja mängisid sisse Olev Sten Erik Jõgi (vokaal), Henri Põld (kitarr), Kaupo Saar (trummid) and Lennart Pihl (bass). Värske muusikavideo peaosas astub üles Jõgi koos külalisnäitleja Andrus Vaarikuga. ### Response: Saaremaa ansambel Quress andis välja uue videosingli

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Vene uuriv ajakirjandusväljaanne Meduza väidab, et septembris Ukraina-Vene vangidevahetuse käigus Venemaale antud Viktor Medvedtšuki perekond on Moskvas. Kus endine mõjukas Ukraina venemeelne poliitik ise asub, pole teada. Ukraina Telegrami kanalites levis novembris info, et Medvedtšukki nähti Krimmis Jaltas, kuid seda infot ei ole ametlikult kinnitatud. Ukrainas Vene täieulatusliku invasiooni alguses arreteeritud Viktor Medvedtšuk anti vangidevahetuse käigus septembris Venemaale. Tollase vangidevahetusega sai Venemaa tagasi 56 inimest ning Ukraina 215, sh Mariupolis vangi langenud Azovi polgu juhtivad ohvitserid. Medvedtšukki peetakse lähedalt seotuks Vene presidendi Vladimir Putiniga. Ameerika Ühendriikide luureandmete kohaselt kavatses Kreml teha Viktor Medvedtšukist Kiievi nukuvalitsuse juhi peale Ukraina vallutamist. Meduza koos korruptsioonivastase projektiga "Ülikooli läbipaistvus" (Лаборатория университетской прозрачности) tuvastas, et Medvedtšuki abikaasa Oksana Maršenko ja 19-aastane tütar Daria on juba Moskvas. Medvedtšuki noorim tütar Daria elab Moskvas alates 2021. aastast. Daria ema, Oksana Maršenko, on Viktor Medvedtšuki kolmas abikaasa ning endine Ukraina telediktor. 2004. aastal sai Daria ristiisaks Venemaa president Vladimir Putin. Daria ristiemaks sai Putini poliitilise liitlase Dmitri Medvedevi abikaasa Svetlana Medvedeva. Oksana Maršenkot nähti vahetult enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale Moskvas ning ta kõneles Moskvas aprillis ühel pressikonverentsil. Selleks ajaks oli invasioon mitu kuud kestnud ning vahepeal põgenenud Viktor Medvedtšuk võeti Ukrainas uuesti vahi alla. Daria Medvedtšuk immatrikuleeriti 31. augustil 2021. aastal Moskva kõrgemasse majanduskooli ärihalduse erialale koos kahe teise Ukraina kodanikuga, kelle vanemad olid Ukrainas Viktor Medvedtšuki poliitilised liitlased.

Meduza: Viktor Medvedtšuki perekond on Moskvas

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vene uuriv ajakirjandusväljaanne Meduza väidab, et septembris Ukraina-Vene vangidevahetuse käigus Venemaale antud Viktor Medvedtšuki perekond on Moskvas. Kus endine mõjukas Ukraina venemeelne poliitik ise asub, pole teada. Ukraina Telegrami kanalites levis novembris info, et Medvedtšukki nähti Krimmis Jaltas, kuid seda infot ei ole ametlikult kinnitatud. Ukrainas Vene täieulatusliku invasiooni alguses arreteeritud Viktor Medvedtšuk anti vangidevahetuse käigus septembris Venemaale. Tollase vangidevahetusega sai Venemaa tagasi 56 inimest ning Ukraina 215, sh Mariupolis vangi langenud Azovi polgu juhtivad ohvitserid. Medvedtšukki peetakse lähedalt seotuks Vene presidendi Vladimir Putiniga. Ameerika Ühendriikide luureandmete kohaselt kavatses Kreml teha Viktor Medvedtšukist Kiievi nukuvalitsuse juhi peale Ukraina vallutamist. Meduza koos korruptsioonivastase projektiga "Ülikooli läbipaistvus" (Лаборатория университетской прозрачности) tuvastas, et Medvedtšuki abikaasa Oksana Maršenko ja 19-aastane tütar Daria on juba Moskvas. Medvedtšuki noorim tütar Daria elab Moskvas alates 2021. aastast. Daria ema, Oksana Maršenko, on Viktor Medvedtšuki kolmas abikaasa ning endine Ukraina telediktor. 2004. aastal sai Daria ristiisaks Venemaa president Vladimir Putin. Daria ristiemaks sai Putini poliitilise liitlase Dmitri Medvedevi abikaasa Svetlana Medvedeva. Oksana Maršenkot nähti vahetult enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale Moskvas ning ta kõneles Moskvas aprillis ühel pressikonverentsil. Selleks ajaks oli invasioon mitu kuud kestnud ning vahepeal põgenenud Viktor Medvedtšuk võeti Ukrainas uuesti vahi alla. Daria Medvedtšuk immatrikuleeriti 31. augustil 2021. aastal Moskva kõrgemasse majanduskooli ärihalduse erialale koos kahe teise Ukraina kodanikuga, kelle vanemad olid Ukrainas Viktor Medvedtšuki poliitilised liitlased. ### Response: Meduza: Viktor Medvedtšuki perekond on Moskvas

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Praegu on Eesti Gaasi kodukliendi paindliku paketi hind 1,75 eurot kuupmeetrist koos käibemaksuga. Oktoobris ja novembris müüdi kodutarbijale gaasi hinnaga 2,85 eurot kuupmeetri kohta. "Euroopa on gaasinappuse kartuses mahutid täis varunud ning tagavara on oluliselt suurem kui varasematel aastatel sel ajal. Samas mahutid tühjenevad sooja ilma ja energiakulude säästmise tõttu aeglaselt, mis on ka nõudlust vähendanud ja toonud maailmaturu hinna alla," ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. See, kas langustrend jätkub, sõltub Kotovi sõnul ilmaoludest ja nõudlusest. "Oleme omalt poolt ka gaasitarbimise suurenemiseks valmis ning kindlustanud lähikuude varud LNG tarnetega," ütles Kotov. Tänavu on Eesti Gaas tarninud maagaasi viie suure LNG laeva mahus. Mais jõudis Klaipeda terminali Ameerika Ühendriikidest gaasitanker Aristidis. Juunis saabus Ameerika Ühendriikidest Diamond Gas Crystal ja Norrast Arctic Princess, oktoobris Ameerika Ühendriikidest Isabella ning novembris Norrast Arctic Aurora. Riik kompenseerib tänavu oktoobrist tuleva aasta märtsini 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta ehk 0,7744 eurot kuupmeeter.

Eesti Gaas langetab veebruarist gaasi hinda

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Praegu on Eesti Gaasi kodukliendi paindliku paketi hind 1,75 eurot kuupmeetrist koos käibemaksuga. Oktoobris ja novembris müüdi kodutarbijale gaasi hinnaga 2,85 eurot kuupmeetri kohta. "Euroopa on gaasinappuse kartuses mahutid täis varunud ning tagavara on oluliselt suurem kui varasematel aastatel sel ajal. Samas mahutid tühjenevad sooja ilma ja energiakulude säästmise tõttu aeglaselt, mis on ka nõudlust vähendanud ja toonud maailmaturu hinna alla," ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. See, kas langustrend jätkub, sõltub Kotovi sõnul ilmaoludest ja nõudlusest. "Oleme omalt poolt ka gaasitarbimise suurenemiseks valmis ning kindlustanud lähikuude varud LNG tarnetega," ütles Kotov. Tänavu on Eesti Gaas tarninud maagaasi viie suure LNG laeva mahus. Mais jõudis Klaipeda terminali Ameerika Ühendriikidest gaasitanker Aristidis. Juunis saabus Ameerika Ühendriikidest Diamond Gas Crystal ja Norrast Arctic Princess, oktoobris Ameerika Ühendriikidest Isabella ning novembris Norrast Arctic Aurora. Riik kompenseerib tänavu oktoobrist tuleva aasta märtsini 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. ### Response: Eesti Gaas langetab veebruarist gaasi hinda

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Kui juunioride arvestuses on võistlejaid vähem, siis näiteks M17 ja M19 vanuseklassides on väga palju osalejaid. Konkurentsi ei vähenda isegi paari tugevama sõitja haigestumine," ütles Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni noortesarjade juht Kauri Kõiv. Kui M17 klassis võidutses mõlemal võistluspäeval Marten Frederik Välbe, siis M19 klassis tõusis esimesel päeval poodiumi kõrgeimale astmele Ivar Všivtsev ja teisel Mark-Markos Kehva. N17 vanuseklassis tuli esimesel võistluspäeval Eesti meistriks Pillerin Vilipuu ja teisel Mia Mai Huik. N19 klassis sai sprindis esikoha Vibeke Välbe ja ühisstardist sõidus Violetta Konopljova. Meesjuunioride arvestuses tuli sprindi Eesti meistriks Joosep Perv. Ühisstardist sõidus võidutses juunioride arvestuses sel hooajal IBU Junior Cupil seitsmenda koha saavutanud Tuudor Palm. Naisjuunioride värsked Eesti meistrid on Sofija Balabanova ja Lisbeth Liiv. Jaanuarist jätkub ka Baltic Biathlon Cup, laskesuusatamise noortesari ja õhkrelva noortesari Even Tudebergi auhindadele. "Oluline on pakkuda noortele sportlastele võimalusi ennast võistlusolukorras proovile panna," ütles Kõiv.

Noored laskesuusatajad jagasid Otepääl Eesti meistritiitleid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui juunioride arvestuses on võistlejaid vähem, siis näiteks M17 ja M19 vanuseklassides on väga palju osalejaid. Konkurentsi ei vähenda isegi paari tugevama sõitja haigestumine," ütles Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni noortesarjade juht Kauri Kõiv. Kui M17 klassis võidutses mõlemal võistluspäeval Marten Frederik Välbe, siis M19 klassis tõusis esimesel päeval poodiumi kõrgeimale astmele Ivar Všivtsev ja teisel Mark-Markos Kehva. N17 vanuseklassis tuli esimesel võistluspäeval Eesti meistriks Pillerin Vilipuu ja teisel Mia Mai Huik. N19 klassis sai sprindis esikoha Vibeke Välbe ja ühisstardist sõidus Violetta Konopljova. Meesjuunioride arvestuses tuli sprindi Eesti meistriks Joosep Perv. Ühisstardist sõidus võidutses juunioride arvestuses sel hooajal IBU Junior Cupil seitsmenda koha saavutanud Tuudor Palm. Naisjuunioride värsked Eesti meistrid on Sofija Balabanova ja Lisbeth Liiv. Jaanuarist jätkub ka Baltic Biathlon Cup, laskesuusatamise noortesari ja õhkrelva noortesari Even Tudebergi auhindadele. "Oluline on pakkuda noortele sportlastele võimalusi ennast võistlusolukorras proovile panna," ütles Kõiv. ### Response: Noored laskesuusatajad jagasid Otepääl Eesti meistritiitleid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tomas Dimsa kaugvise 53 sekundit enne lõpusireeni vähendas otsustava perioodi alguses ka seitsme punktiga juhtinud Žalgirise kaotusseisu minimaalseks, aga järgmisel rünnakul vastas tabava kolmesega Elie Okobo ning kuigi Edgaras Ulanovasel õnnestus veel läbi korvirõnga saata kolm vabaviset, pidas Monaco lõpusekunditel vastu. Okobo viskas üleplatsimehena lõpuks 22 punkti ja kostitas tiimikaaslasi üheksa resultatiivse sööduga, Alpha Diallo ja Yakuba Ouattara lisasid 14 silma. Rolands Smits viskas Žalgirise kasuks 18 punkti, Keenan Evans toetas teda 17 punktiga. Monaco (11-5) kerkis ühtlasi Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste kodumeeskonan Baskonia järel teiseks, Žalgiris (8-8) on kümnendal kohal. Tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes (8-8) suutis viimasel veerandajal visata vaid seitse punkti ja kaotas võõrsil Tel Avivi Maccabile (9-7) 72:80. Lorenzo Brown oli Tel Avivi resultatiiveim 23 punktiga, Will Clyburn vedas Türgi tiimi 20 punktiga. Milano Olimpia (6-10) alistas Billy Baroni 24 punkti toel Valencia (7-9) 90:79, Dante Exum viskas Belgradi Partizani (7-9) 83:77 võidumängus Müncheni Bayerni (5-11) üle 19 punkti.

Žalgiris ei suutnud viimasel veerandajal Monacoga sammu pidada

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tomas Dimsa kaugvise 53 sekundit enne lõpusireeni vähendas otsustava perioodi alguses ka seitsme punktiga juhtinud Žalgirise kaotusseisu minimaalseks, aga järgmisel rünnakul vastas tabava kolmesega Elie Okobo ning kuigi Edgaras Ulanovasel õnnestus veel läbi korvirõnga saata kolm vabaviset, pidas Monaco lõpusekunditel vastu. Okobo viskas üleplatsimehena lõpuks 22 punkti ja kostitas tiimikaaslasi üheksa resultatiivse sööduga, Alpha Diallo ja Yakuba Ouattara lisasid 14 silma. Rolands Smits viskas Žalgirise kasuks 18 punkti, Keenan Evans toetas teda 17 punktiga. Monaco (11-5) kerkis ühtlasi Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste kodumeeskonan Baskonia järel teiseks, Žalgiris (8-8) on kümnendal kohal. Tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes (8-8) suutis viimasel veerandajal visata vaid seitse punkti ja kaotas võõrsil Tel Avivi Maccabile (9-7) 72:80. Lorenzo Brown oli Tel Avivi resultatiiveim 23 punktiga, Will Clyburn vedas Türgi tiimi 20 punktiga. Milano Olimpia (6-10) alistas Billy Baroni 24 punkti toel Valencia (7-9) 90:79, Dante Exum viskas Belgradi Partizani (7-9) 83:77 võidumängus Müncheni Bayerni (5-11) üle 19 punkti. ### Response: Žalgiris ei suutnud viimasel veerandajal Monacoga sammu pidada

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Subkultuursus oli 1990. aastatel tervikuna marginaliseeriv, sest värskes rahvusriigis olid üsna ranged piirid, mis on aktsepteeritud ja mis mitte," ütleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants. Ühiskonna üldise viltuvaatamise kõrvale jättes huvitasid Davidjantsi tema uurimisprojektis kitsamalt topeltmarginaliseeritud ehk niigi kõrvaliseks peetud kogukonna sees omakorda kõrvaliseks tembeldatud identiteedid. "Subkultuursus oli 1990. aastatel tervikuna marginaliseeriv, sest värskes rahvusriigis olid üsna ranged piirid, mis on aktsepteeritud ja mis mitte." Oma töös tegi ta intervjuusid näiteks 1980. ja 1990. aastate naispunkarite, venekeelsete muusikute ja futuristidega, kes kõik erinesid oma subkultuuri tõttu nii-öelda põhimassist. Muu hulgas tuli intervjuudes välja, et naispunkarid ei pidanud end piisavalt punkariteks, venekeelsed rokkbändid ei erinenud eestikeelsetest kuigivõrd ja vanalinn oli nende kõigi ühine kohtumispaik. Kes on õige punkar? Brigitta Davidjantsi sõnul olid subkultuurid Eestis olemas kogu Nõukogude aja vältel ja nende palett kirju. "1980. aastatel oli metalit, oli punki, oli rockabilly 't ja diskot, mis meil esindas vihatud peavoolu. Oli juba futuriste ja mõningaid indie algeid," toob ta välja. Davidjantsi teisel uuritud kümnendil, 1990. aastatel, toimus tema sõnul aga täielik subkultuuriplahvatus. Peavoolu esindas endiselt disko, kuid korraga tuli justkui leida kõigile lääne popkultuuri avaldustele eesti vaste. "Ligipääs infole suurenes, mistõttu avardusid inimeste võimalused paigutada end kõikvõimalike identiteedisiltide alla," arutleb ta. Tema uuritud naispunkarid paigutasid end küll pungi sildi alla, ent kahtlesid endas sealjuures meestest rohkem. "Näiteks joonistus punknaiste lugudest välja – ja samuti mäletan seda oma kogemusest –, kuidas enamik neist tundis, et nad pole piisavad, nii-öelda õiged punkarid," meenutab ta. "Näiteks joonistus punknaiste lugudest välja – ja samuti mäletan seda oma kogemusest –, kuidas enamik neist tundis, et nad pole piisavad, nii-öelda õiged punkarid." Intervjueeritavate sõnul oli õige punk kusagil mujal ja teisel ajal ning kellegi teise isikus, aga kindlasti mitte naine. "See läbis kõiki põlvkondi, kellega rääkisin: nii 1970.–1980. aastate kui ka 1990.–2000. aastate vahetusest," märgib Davidjants. Siiski möönab ta, et enda eheduses kõhklesid meespunkaridki, kuid nemad ilmselt rohkem oma (post)sovetliku kogemuse tõttu. Lugedes teiste riikide subkultuuri-kogemuste kohta, täheldas Davidjants, et naiste kõhklused on tavalised mujalgi. "Võib-olla argitasandile ei ole jõudnud ka tunnetus, et subkultuursus on sageli väga oma kohast ja ajast sõltuv," lisab ta. Nii nagu tänapäeval populaarne mõiste queer ei pruugi tähendada sama Berliinis ja Jerevanis, oli ka punk Inglismaal ja Nõukogude Liidus mõneti erineva sisuga. Üheülbalised müüdid Intervjuud teise uuritud rühma ehk venekeelsete muusikutega andsid Brigitta Davidjantsi sõnul võimaluse müüte vaidlustada. "Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, oli levinud narratiiv, et eesti ja vene popmuusikaelu olid nii Nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus," meenutab ta. "Postsovetlikul ajajärgul kartis ontlik keskiga tänavapildis pikkade juustega venekeelseid poisse täiesti samamoodi nagu eestikeelseid." Muusikute enestega vesteldes tuli välja, et tegelikult oli kokkupuutepunkte kahe muusikaringkonna vahel siiski rohkem. "Kas või seepärast, et meid ühendas sama linnaruum ja sarnane muusikaarmastus," pakub ta. Levinud arvamuste varjus olid muusikaelu protsessid Davidjantsi sõnul niisiis mitmekihilised. Näiteks on tema jaoks jäänud nõukogudeagsetest popinarratiividest kõlama, et eesti ja vene noortel oli suur vastasseis. Väidetavalt esindasid venekeelsed noored rõhuvat peavoolu ja eestlased allasurutud, aga elujõulist underground 'i. "Tegelikult ei sallinud võimud ka vene rokkbände, sarnaselt eesti omadele ning postsovetlikul ajajärgul kartis ontlik keskiga tänavapildis pikkade juustega venekeelseid poisse täiesti samamoodi nagu eestikeelseid," sedastab ta. Vanalinn ühendas juba enne Nokiat Uuringus huvitas Brigitta Davidjantsi seegi, kuidas olid omavahel seotud marginaliseeritud subkultuuriesindajate identiteediloome ja linnaruum. "Mind tõesti intrigeeris Tallinna linnaruumist rääkides see, mis muutis ühe koha subkultuurseks ja teise mitte," ütleb ta. Samuti huvitas teda, miks jäid subkultuuridele läbi aegade oluliseks samad kohad. "Vanalinn tervikuna on olnud siin võtmetähtsusega, kui me mõtleme, et juba 1950. aastatel kogunesid seal lõngused, samuti hiljem hipid ja punkarid ja kõik teised," osutab Davidjants. Tema kurvastuseks suruti vanalinnast kogu see kirev elu ühel hetkel välja. "Vanalinn tervikuna on olnud siin võtmetähtsusega, kui me mõtleme, et juba 1950. aastatel kogunesid seal lõngused, samuti hiljem hipid ja punkarid ja kõik teised." "Teine asi on muidugi mobiiltelefonide-eelsus. Isegi lauatelefone ju ei olnud," jätkab ta. Nii saabus 1980. aastatel Plaadimäele ehk Harjumäe tippu kokku rahvast üle terve Eesti: osad tuli defitsiitse muusika pärast, osad aga lihtsalt suhtlema. Omad kohtumispaigad olid vanalinnas ka 1990. aastate subkultuuridel. "Mu intervjuud kinnitasid samuti, et oli umbes viis kohtumispaika, mida skeenede üleselt külastati, kui oli vaja kedagi üles leida," meenutab Davidjants. Näiteks oli selline koht täistunnil Raekoja kella all. "Mis aga puutub baaridesse, siis ega naispunkar ega üldse punkar, mulle tundub, teatud kohtadesse ei läinudki," arutleb Davidjants veel. Pigem külastasid nad Levikat või Baari 13 kui Nimeta baari. Intervjuudes mainis tema sõnul mitu naispunkarit sedagi, et linnaruumis vaadati neile viltu: "Said ikka sõimata küll ja samuti kõvasti nilbeid märkusi." Samas leidus Davidjantsi sõnul Eestis subkultuure, kelle enesemääratlus polnud linnaruumiga üldse seotud. "Siinkohal mõneti mõisted kattuvad ning ma räägiksin paralleelselt subkultuurist ja fännikogukonnast," täpsustab ta. Kui subkultuuris annavad inimesed teatud kogemustele, sealhulgas muusikale kindlaid tähendusi, siis fännikogukonnal on sügav huvi mõne popkultuuri objekti vastu. "Said ikka sõimata küll ja samuti kõvasti nilbeid märkusi." "Selles plaanis torkab silma Eesti Depeche Mode'i fännklubi, kellesse ma samuti sel aastal süvenesin," toob Davidjants välja. Klubi paistis silma sellega, et sinna kaasati üsna võrdselt tüdrukuid ja keskmisest rohkem ka venekeelseid inimesi. "Põhjus on ilmselt selles, et subkultuurid olid varasemalt üsna linnaruumikesksed ja seetõttu ka maskuliinsed. Nemad tulid aga kokku kirja teel üle Eesti, mis oli üks väga ilus ja turvaline moodus oma kogukonda luua," arutleb Davidjants. Nirvana logo ei räägi enam Nirvanast Võrreldes 1980. ja 1990. aastatega on Brigitta Davidjantsi sõnul tänapäeval peavoolust eristuda lihtsam, sest inimesed on erinevuste suhtes palju sallivamad. Samuti näeb Tallinna tänaval tema sõnul üha rohkem teineteisel käest kinni liikuvaid poisse, tüdrukutest rääkimata. "Järelikult siis on ruum meile kõigile turvalisemaks läinud," tõdeb ta. Davidjants juhib siinkohal tähelepanu, et subkultuursus ei pea tingimata üldse visuaalselt väljenduma. "Ka intervjuud naistega, kes pungiskeenedesse kuulusid, näitasid, et mõne jaoks olid tõepoolest visuaalid väga olulised. Teise jaoks jällegi pruukis sellest, et luges Villu Tamme luulekogu – ja oligi kõik," kõrvutab ta. "Kõiges vaid elustiilide valikute nägemine näib lihtsustav." Samas võib tema sõnul tänapäeval küsida, mis üldse on peavool. "Sajandivahetusest alates oleme näinud ühest küljest mõnede subkultuuride selgemat ideologiseerumist võrreldes postsovetliku esimese kümnendiga," osutab ta. Teisest küljest on piirid nüüdseks tugevalt hägustunud ja subkultuurseid sümboleid tarbitakse niisama, neile tähendust omistamata. "Näiteks kui nägin üleeile trammis Nirvana mütsiga noort, siis ma ei eeldanud enam automaatselt, et ta seostab end grunge 'i subkultuuriga; isegi mitte seda, et talle meeldib Nirvana, vaid ta ostab oma riideid H&M-ist," selgitab Davidjants. Kuigi tänapäeval räägitakse elustiilikesksusest ja isegi postsubkultuursest ajast, peab Davidjants ise subkultuursuse mõistet liiga ilusaks, et seda päriselt hüljata. "Kõiges vaid elustiilide valikute nägemine näib lihtsustav," ütleb ta. Edaspidi tahab ta koos muusikapsühholoog Marju Raju ja muusikateaduse magistrant Anita Maasaluga uurida, mida on toonud Eesti subkultuuridele uus sajand, stabiilsem ühiskond ja sellega kaasas käinud teatav ideoloogiline selginemine.

Punk on lahe ehk Kuidas Eesti naispunkarid oma koha leidsid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Subkultuursus oli 1990. aastatel tervikuna marginaliseeriv, sest värskes rahvusriigis olid üsna ranged piirid, mis on aktsepteeritud ja mis mitte," ütleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants. Ühiskonna üldise viltuvaatamise kõrvale jättes huvitasid Davidjantsi tema uurimisprojektis kitsamalt topeltmarginaliseeritud ehk niigi kõrvaliseks peetud kogukonna sees omakorda kõrvaliseks tembeldatud identiteedid. "Subkultuursus oli 1990. aastatel tervikuna marginaliseeriv, sest värskes rahvusriigis olid üsna ranged piirid, mis on aktsepteeritud ja mis mitte." Oma töös tegi ta intervjuusid näiteks 1980. ja 1990. aastate naispunkarite, venekeelsete muusikute ja futuristidega, kes kõik erinesid oma subkultuuri tõttu nii-öelda põhimassist. Muu hulgas tuli intervjuudes välja, et naispunkarid ei pidanud end piisavalt punkariteks, venekeelsed rokkbändid ei erinenud eestikeelsetest kuigivõrd ja vanalinn oli nende kõigi ühine kohtumispaik. Kes on õige punkar? Brigitta Davidjantsi sõnul olid subkultuurid Eestis olemas kogu Nõukogude aja vältel ja nende palett kirju. "1980. aastatel oli metalit, oli punki, oli rockabilly 't ja diskot, mis meil esindas vihatud peavoolu. Oli juba futuriste ja mõningaid indie algeid," toob ta välja. Davidjantsi teisel uuritud kümnendil, 1990. aastatel, toimus tema sõnul aga täielik subkultuuriplahvatus. Peavoolu esindas endiselt disko, kuid korraga tuli justkui leida kõigile lääne popkultuuri avaldustele eesti vaste. "Ligipääs infole suurenes, mistõttu avardusid inimeste võimalused paigutada end kõikvõimalike identiteedisiltide alla," arutleb ta. Tema uuritud naispunkarid paigutasid end küll pungi sildi alla, ent kahtlesid endas sealjuures meestest rohkem. "Näiteks joonistus punknaiste lugudest välja – ja samuti mäletan seda oma kogemusest –, kuidas enamik neist tundis, et nad pole piisavad, nii-öelda õiged punkarid," meenutab ta. "Näiteks joonistus punknaiste lugudest välja – ja samuti mäletan seda oma kogemusest –, kuidas enamik neist tundis, et nad pole piisavad, nii-öelda õiged punkarid." Intervjueeritavate sõnul oli õige punk kusagil mujal ja teisel ajal ning kellegi teise isikus, aga kindlasti mitte naine. "See läbis kõiki põlvkondi, kellega rääkisin: nii 1970.–1980. aastate kui ka 1990.–2000. aastate vahetusest," märgib Davidjants. Siiski möönab ta, et enda eheduses kõhklesid meespunkaridki, kuid nemad ilmselt rohkem oma (post)sovetliku kogemuse tõttu. Lugedes teiste riikide subkultuuri-kogemuste kohta, täheldas Davidjants, et naiste kõhklused on tavalised mujalgi. "Võib-olla argitasandile ei ole jõudnud ka tunnetus, et subkultuursus on sageli väga oma kohast ja ajast sõltuv," lisab ta. Nii nagu tänapäeval populaarne mõiste queer ei pruugi tähendada sama Berliinis ja Jerevanis, oli ka punk Inglismaal ja Nõukogude Liidus mõneti erineva sisuga. Üheülbalised müüdid Intervjuud teise uuritud rühma ehk venekeelsete muusikutega andsid Brigitta Davidjantsi sõnul võimaluse müüte vaidlustada. "Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, oli levinud narratiiv, et eesti ja vene popmuusikaelu olid nii Nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus," meenutab ta. "Postsovetlikul ajajärgul kartis ontlik keskiga tänavapildis pikkade juustega venekeelseid poisse täiesti samamoodi nagu eestikeelseid." Muusikute enestega vesteldes tuli välja, et tegelikult oli kokkupuutepunkte kahe muusikaringkonna vahel siiski rohkem. "Kas või seepärast, et meid ühendas sama linnaruum ja sarnane muusikaarmastus," pakub ta. Levinud arvamuste varjus olid muusikaelu protsessid Davidjantsi sõnul niisiis mitmekihilised. Näiteks on tema jaoks jäänud nõukogudeagsetest popinarratiividest kõlama, et eesti ja vene noortel oli suur vastasseis. Väidetavalt esindasid venekeelsed noored rõhuvat peavoolu ja eestlased allasurutud, aga elujõulist underground 'i. "Tegelikult ei sallinud võimud ka vene rokkbände, sarnaselt eesti omadele ning postsovetlikul ajajärgul kartis ontlik keskiga tänavapildis pikkade juustega venekeelseid poisse täiesti samamoodi nagu eestikeelseid," sedastab ta. Vanalinn ühendas juba enne Nokiat Uuringus huvitas Brigitta Davidjantsi seegi, kuidas olid omavahel seotud marginaliseeritud subkultuuriesindajate identiteediloome ja linnaruum. "Mind tõesti intrigeeris Tallinna linnaruumist rääkides see, mis muutis ühe koha subkultuurseks ja teise mitte," ütleb ta. Samuti huvitas teda, miks jäid subkultuuridele läbi aegade oluliseks samad kohad. "Vanalinn tervikuna on olnud siin võtmetähtsusega, kui me mõtleme, et juba 1950. aastatel kogunesid seal lõngused, samuti hiljem hipid ja punkarid ja kõik teised," osutab Davidjants. Tema kurvastuseks suruti vanalinnast kogu see kirev elu ühel hetkel välja. "Vanalinn tervikuna on olnud siin võtmetähtsusega, kui me mõtleme, et juba 1950. aastatel kogunesid seal lõngused, samuti hiljem hipid ja punkarid ja kõik teised." "Teine asi on muidugi mobiiltelefonide-eelsus. Isegi lauatelefone ju ei olnud," jätkab ta. Nii saabus 1980. aastatel Plaadimäele ehk Harjumäe tippu kokku rahvast üle terve Eesti: osad tuli defitsiitse muusika pärast, osad aga lihtsalt suhtlema. Omad kohtumispaigad olid vanalinnas ka 1990. aastate subkultuuridel. "Mu intervjuud kinnitasid samuti, et oli umbes viis kohtumispaika, mida skeenede üleselt külastati, kui oli vaja kedagi üles leida," meenutab Davidjants. Näiteks oli selline koht täistunnil Raekoja kella all. "Mis aga puutub baaridesse, siis ega naispunkar ega üldse punkar, mulle tundub, teatud kohtadesse ei läinudki," arutleb Davidjants veel. Pigem külastasid nad Levikat või Baari 13 kui Nimeta baari. Intervjuudes mainis tema sõnul mitu naispunkarit sedagi, et linnaruumis vaadati neile viltu: "Said ikka sõimata küll ja samuti kõvasti nilbeid märkusi." Samas leidus Davidjantsi sõnul Eestis subkultuure, kelle enesemääratlus polnud linnaruumiga üldse seotud. "Siinkohal mõneti mõisted kattuvad ning ma räägiksin paralleelselt subkultuurist ja fännikogukonnast," täpsustab ta. Kui subkultuuris annavad inimesed teatud kogemustele, sealhulgas muusikale kindlaid tähendusi, siis fännikogukonnal on sügav huvi mõne popkultuuri objekti vastu. "Said ikka sõimata küll ja samuti kõvasti nilbeid märkusi." "Selles plaanis torkab silma Eesti Depeche Mode'i fännklubi, kellesse ma samuti sel aastal süvenesin," toob Davidjants välja. Klubi paistis silma sellega, et sinna kaasati üsna võrdselt tüdrukuid ja keskmisest rohkem ka venekeelseid inimesi. "Põhjus on ilmselt selles, et subkultuurid olid varasemalt üsna linnaruumikesksed ja seetõttu ka maskuliinsed. Nemad tulid aga kokku kirja teel üle Eesti, mis oli üks väga ilus ja turvaline moodus oma kogukonda luua," arutleb Davidjants. Nirvana logo ei räägi enam Nirvanast Võrreldes 1980. ja 1990. aastatega on Brigitta Davidjantsi sõnul tänapäeval peavoolust eristuda lihtsam, sest inimesed on erinevuste suhtes palju sallivamad. Samuti näeb Tallinna tänaval tema sõnul üha rohkem teineteisel käest kinni liikuvaid poisse, tüdrukutest rääkimata. "Järelikult siis on ruum meile kõigile turvalisemaks läinud," tõdeb ta. Davidjants juhib siinkohal tähelepanu, et subkultuursus ei pea tingimata üldse visuaalselt väljenduma. "Ka intervjuud naistega, kes pungiskeenedesse kuulusid, näitasid, et mõne jaoks olid tõepoolest visuaalid väga olulised. Teise jaoks jällegi pruukis sellest, et luges Villu Tamme luulekogu – ja oligi kõik," kõrvutab ta. "Kõiges vaid elustiilide valikute nägemine näib lihtsustav." Samas võib tema sõnul tänapäeval küsida, mis üldse on peavool. "Sajandivahetusest alates oleme näinud ühest küljest mõnede subkultuuride selgemat ideologiseerumist võrreldes postsovetliku esimese kümnendiga," osutab ta. Teisest küljest on piirid nüüdseks tugevalt hägustunud ja subkultuurseid sümboleid tarbitakse niisama, neile tähendust omistamata. "Näiteks kui nägin üleeile trammis Nirvana mütsiga noort, siis ma ei eeldanud enam automaatselt, et ta seostab end grunge 'i subkultuuriga; isegi mitte seda, et talle meeldib Nirvana, vaid ta ostab oma riideid H&M-ist," selgitab Davidjants. Kuigi tänapäeval räägitakse elustiilikesksusest ja isegi postsubkultuursest ajast, peab Davidjants ise subkultuursuse mõistet liiga ilusaks, et seda päriselt hüljata. "Kõiges vaid elustiilide valikute nägemine näib lihtsustav," ütleb ta. Edaspidi tahab ta koos muusikapsühholoog Marju Raju ja muusikateaduse magistrant Anita Maasaluga uurida, mida on toonud Eesti subkultuuridele uus sajand, stabiilsem ühiskond ja sellega kaasas käinud teatav ideoloogiline selginemine. ### Response: Punk on lahe ehk Kuidas Eesti naispunkarid oma koha leidsid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Ukrainas toimuva sõja taustal on Eesti jaoks vähemalt sama oluline küsimus, mida me ise ette võtame, et Eestis oleks turvaline elada? Mida teeme, et iga inimene ja ettevõte saaks tunda kindlalt, et Eestis on parim koht, kus kasvatada lapsi, rajada kodu, investeerida ettevõtlusesse. Seetõttu on paslik vaadata kontsentreerituna, mis muutus Eestis tulenevalt Ukrainas toimuvast. Eesti relvastamise aasta Eesti laskemoona varud olid juba enne Ukraina sõda NATO liitlastega võrreldes päris kõrgel tasemel. Teadsime varemgi, et varude hankimine on meile tähtis. 2022. aastal hankisime aga kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Sel aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks laskemoona ligi 900 miljoni euro eest, sh kõikidele kaliibritele alustades käsitulirelvadest ja lõpetades haubitsate ja õhutõrjega. 2022. aasta lõpuks on Eestisse tarnitud 18 liikursuurtükki K9, millest kaksteist jõudsid Eestisse just sel aastal. HIMARS-i ning ründedroonide hankimine venitavad kaitseväe kaudtule võimekuse kuni 300 kilomeetrini. Meremiinid on meil juba olemas. Peagi saabuvad laevavastased raketid loovad meile varem puudunud võime takistada vastast Eesti merealadel ja kaugemalgi. Samuti vahetasime sel aastal välja vanemad tankitõrje süsteemid ja asendasime need uutega (Spike, Javelin, Instalaza, Carl Gustav M4). Tankitõrjet oleme sel aastal juurde ostnud palju: üle tuhande raketi ning enam kui 15 000 tankitõrjelasku. Õhutõrje on oluliselt suurenenud. Hangime koos Poolaga lühimaa õhutõrje raketisüsteemi PIORUN. Pakkumised on laual ja 2023. aasta alguses jõuame lepingusse ka pikalt oodatud keskmaa õhutõrje võimega. Soomustatud jalaväest rääkides on teada fakt, et praegu on soomustatud vaid esimese jalaväebrigaadi manööverpataljonid. Järgmisel aastal saavad aga sarnase soomuskaitse ka teise brigaadi manööverpataljonid. Ja kõikide nende investeeringute juures on meile tähtis, et iga investeeritud euro tooks võimalikult palju riigikaitset. Kolme protsendi piiri ületamise aasta Eesti riigikaitse investeeringud osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust on aastaid olnud NATO riikide tipus. Võrreldes 2021. aasta lõpuga on valitsus järgmiseks viieks aastaks riigikaitsesse lisanud enam kui 1,6 miljardit eurot. See tähendab, et juba järgmisel aastal tõuseb kaitse-eelarve esmakordselt üle miljardi euro. 2024. aastal ületame järgmise teetähisena kolme protsendi piiri (täpsemalt 3,26 protsenti) ja see summa ei arvesta toimuvaid valimisi ning nende võimalikku mõju kaitse-eelarvele. Täiendavalt on Euroopa Liit Ukrainale antud abi taastamiseks Eestile eraldanud 156 miljonit eurot. HIMARS-i hankimist toetab USA 140 miljoni dollariga. Mõni nädal tagasi avalikustas USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi, mis on 225 miljoni dollariga ajaloo suurim julgeolekupakett Balti riikidele. Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb investeeringute osakaal kaitse-eelarves 55 protsendini. See protsent on NATO riikide seas pretsedenditult kõrge ning näitab, et iga täiendavalt riigikaitsesse investeeritud euro läheb otsesuunas paremasse relvastusse. Kaitsevalmiduse aasta Tulles veelkord lõppeval aastal tehtud oluliste otsuste juurde, ei saa üle ega ümber väga suure mõjuga otsusest Eesti kaitsevõimesse ehk märtsis tehtud otsusest suurendada maakaitset kaks korda 20 000 võitlejani. Koos täiendreservi ning lisanduvate üksustega suurendab see Eesti kaitseväe sõjaaja koosseisu seniselt 26 000 võitlejalt 44 000-ni. Lisaks korraldasime ajaloo suurima lisaõppekogunemise Okas 2022, millest võttis osa 1700 reservväelast ja kaitseliitlast. Suurõppusel Siil 2022 kutsuti kokku ligi 15 000 reservväelast, ajateenijat, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlassõdurit kümnest riigist. Reservväelasi osales õppekogunemisel 3,5 korda rohkem kui 2021. aastal. Järgmisel aastal tõuseb see veelgi. Võime olla kindlad, et Eesti reservvägi on igal hetkel valmis Eestit kaitsma. Eestlaste kaitsetahte aasta Nagu juba märgitud, me suudame Eestit kaitsta ja hakkame Eestit kaitsma esimesest meetrist. Ukrainas toimuv on ka meie inimeste üldist kaitsetahet oluliselt kasvatanud. Lausa 81 protsenti Eesti elanikest peab rünnaku korral Eesti kaitsmist vajalikuks ning 66 protsenti on valmis ka ise panustama. Mõlemad arvud on kümme protsenti kõrgemad kui eelmine aasta. "Erilist heameelt teeb fakt, et kaitseliiduga on sel aastal liitunud 4200 inimest." Eraldi tahan esile tuua näitaja, mis on kõige kõnekam: 60 protsenti elanikest arvab, et Eesti suudab ennast ise kaitsta ja see on viiendiku võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Me usume – ja tõele au andes peamegi uskuma –, et saame Eesti kaitsmisega hakkama. Erilist heameelt teeb fakt, et kaitseliiduga on sel aastal liitunud 4200 inimest. Väga paljud inimesed ja pered langetasid sel aastal oma mõtteis otsuse, mida nad plaanivad teha, kui Eestit rünnatakse. Paljude jaoks oli see otsus, et kui vaja, seisame oma riigi ja rahva vabaduse eest kõhklematult. NATO tõkestusheidutuse aasta Aga ka rahvusvaheliselt oli Eesti vaatest meie julgeoleku tagamiseks väga hea aasta. Madridi tippkohtumiselt soovisime saada kolme otsust: Venemaa on oht number üks; NATO strateegia peab olema kohene tõkestamine; selle elluviimise tagatiseks tuleb Eestisse luua diviisi struktuur. Selle kõik me ka saavutasime. Nüüd tuleb see ellu viia. Elluviimine on raske, aga läheb õiges suunas. Hiljuti kirjutasin Ühendkuningriigi kaitseministriga alla kokkuleppe, millega Ühendkuningriik määrab Eesti kaitsmiseks brigaadi ning abistab ülejäänud eesmärkide täitmisega. Lisaks saime üliolulise kokkuleppe NATO suurima sõjalise jõu, Ameerika Ühendriikidega, mis veel enne jõule saatis siia HIMARS mitmikraketiheitjate üksuse ning jalaväeüksuse. Samuti kinnitas Prantsusmaa oma Eestis viibimise rotatsioonipõhiselt kohalolult pikaajaliseks. Eesti taevast valvavad Saksamaa hävitavad. Liitlased on kohal ja signaliseerivad igapäevaselt, et on esimesest sekundist ja esimesest meetrist koos eestlastega valmis Eestist kaitsma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lõppeva aasta sisse jäi veel terve rida algatusi ja reforme, mille saaks tavapärasel aastal üles lugeda üle-eestilise tippsaavutusena. Näiteks tegime seni suurema ministeeriumideülese asutuste ühinemisprotsessi Eesti ajaloos ja ühendasime politsei- ja piirivalveameti ning mereväe laevastiku. Samuti alustas Eesti ja Ühendkuningriigi juhtimisel tööd DIANA kaitsetööstuskiirendi, mis hakkab juhtima innovatsiooniprojekte NATO-s. Aga kuna veelgi suuremad otsused on need, mis rohkem silma paistavad, on need üliolulised verstapostid justkui tahaplaanile jäänud, kuigi asjata. Kindlasti on palju veel teha ning iga järgmine samm on eelmisest keerulisem. Nimekiri väljakutsetest on üsna pikk, aga jätan need valimisdebattidesse. Eestil on professionaalne kaitsevägi, kaitseministeerium, kaitseliit ning teised asutused, mis riigikaitset juhivad. Samuti on meil valmis ning motiveeritud reservvägi. Võin täie kindlusega öelda, et me saame Eesti kaitsmisega hakkama. Eesti on kindlates kätes!

Hanno Pevkur: me suudame Eestit kaitsta esimesest meetrist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ukrainas toimuva sõja taustal on Eesti jaoks vähemalt sama oluline küsimus, mida me ise ette võtame, et Eestis oleks turvaline elada? Mida teeme, et iga inimene ja ettevõte saaks tunda kindlalt, et Eestis on parim koht, kus kasvatada lapsi, rajada kodu, investeerida ettevõtlusesse. Seetõttu on paslik vaadata kontsentreerituna, mis muutus Eestis tulenevalt Ukrainas toimuvast. Eesti relvastamise aasta Eesti laskemoona varud olid juba enne Ukraina sõda NATO liitlastega võrreldes päris kõrgel tasemel. Teadsime varemgi, et varude hankimine on meile tähtis. 2022. aastal hankisime aga kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Sel aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks laskemoona ligi 900 miljoni euro eest, sh kõikidele kaliibritele alustades käsitulirelvadest ja lõpetades haubitsate ja õhutõrjega. 2022. aasta lõpuks on Eestisse tarnitud 18 liikursuurtükki K9, millest kaksteist jõudsid Eestisse just sel aastal. HIMARS-i ning ründedroonide hankimine venitavad kaitseväe kaudtule võimekuse kuni 300 kilomeetrini. Meremiinid on meil juba olemas. Peagi saabuvad laevavastased raketid loovad meile varem puudunud võime takistada vastast Eesti merealadel ja kaugemalgi. Samuti vahetasime sel aastal välja vanemad tankitõrje süsteemid ja asendasime need uutega (Spike, Javelin, Instalaza, Carl Gustav M4). Tankitõrjet oleme sel aastal juurde ostnud palju: üle tuhande raketi ning enam kui 15 000 tankitõrjelasku. Õhutõrje on oluliselt suurenenud. Hangime koos Poolaga lühimaa õhutõrje raketisüsteemi PIORUN. Pakkumised on laual ja 2023. aasta alguses jõuame lepingusse ka pikalt oodatud keskmaa õhutõrje võimega. Soomustatud jalaväest rääkides on teada fakt, et praegu on soomustatud vaid esimese jalaväebrigaadi manööverpataljonid. Järgmisel aastal saavad aga sarnase soomuskaitse ka teise brigaadi manööverpataljonid. Ja kõikide nende investeeringute juures on meile tähtis, et iga investeeritud euro tooks võimalikult palju riigikaitset. Kolme protsendi piiri ületamise aasta Eesti riigikaitse investeeringud osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust on aastaid olnud NATO riikide tipus. Võrreldes 2021. aasta lõpuga on valitsus järgmiseks viieks aastaks riigikaitsesse lisanud enam kui 1,6 miljardit eurot. See tähendab, et juba järgmisel aastal tõuseb kaitse-eelarve esmakordselt üle miljardi euro. 2024. aastal ületame järgmise teetähisena kolme protsendi piiri (täpsemalt 3,26 protsenti) ja see summa ei arvesta toimuvaid valimisi ning nende võimalikku mõju kaitse-eelarvele. Täiendavalt on Euroopa Liit Ukrainale antud abi taastamiseks Eestile eraldanud 156 miljonit eurot. HIMARS-i hankimist toetab USA 140 miljoni dollariga. Mõni nädal tagasi avalikustas USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi, mis on 225 miljoni dollariga ajaloo suurim julgeolekupakett Balti riikidele. Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb investeeringute osakaal kaitse-eelarves 55 protsendini. See protsent on NATO riikide seas pretsedenditult kõrge ning näitab, et iga täiendavalt riigikaitsesse investeeritud euro läheb otsesuunas paremasse relvastusse. Kaitsevalmiduse aasta Tulles veelkord lõppeval aastal tehtud oluliste otsuste juurde, ei saa üle ega ümber väga suure mõjuga otsusest Eesti kaitsevõimesse ehk märtsis tehtud otsusest suurendada maakaitset kaks korda 20 000 võitlejani. Koos täiendreservi ning lisanduvate üksustega suurendab see Eesti kaitseväe sõjaaja koosseisu seniselt 26 000 võitlejalt 44 000-ni. Lisaks korraldasime ajaloo suurima lisaõppekogunemise Okas 2022, millest võttis osa 1700 reservväelast ja kaitseliitlast. Suurõppusel Siil 2022 kutsuti kokku ligi 15 000 reservväelast, ajateenijat, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlassõdurit kümnest riigist. Reservväelasi osales õppekogunemisel 3,5 korda rohkem kui 2021. aastal. Järgmisel aastal tõuseb see veelgi. Võime olla kindlad, et Eesti reservvägi on igal hetkel valmis Eestit kaitsma. Eestlaste kaitsetahte aasta Nagu juba märgitud, me suudame Eestit kaitsta ja hakkame Eestit kaitsma esimesest meetrist. Ukrainas toimuv on ka meie inimeste üldist kaitsetahet oluliselt kasvatanud. Lausa 81 protsenti Eesti elanikest peab rünnaku korral Eesti kaitsmist vajalikuks ning 66 protsenti on valmis ka ise panustama. Mõlemad arvud on kümme protsenti kõrgemad kui eelmine aasta. "Erilist heameelt teeb fakt, et kaitseliiduga on sel aastal liitunud 4200 inimest." Eraldi tahan esile tuua näitaja, mis on kõige kõnekam: 60 protsenti elanikest arvab, et Eesti suudab ennast ise kaitsta ja see on viiendiku võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Me usume – ja tõele au andes peamegi uskuma –, et saame Eesti kaitsmisega hakkama. Erilist heameelt teeb fakt, et kaitseliiduga on sel aastal liitunud 4200 inimest. Väga paljud inimesed ja pered langetasid sel aastal oma mõtteis otsuse, mida nad plaanivad teha, kui Eestit rünnatakse. Paljude jaoks oli see otsus, et kui vaja, seisame oma riigi ja rahva vabaduse eest kõhklematult. NATO tõkestusheidutuse aasta Aga ka rahvusvaheliselt oli Eesti vaatest meie julgeoleku tagamiseks väga hea aasta. Madridi tippkohtumiselt soovisime saada kolme otsust: Venemaa on oht number üks; NATO strateegia peab olema kohene tõkestamine; selle elluviimise tagatiseks tuleb Eestisse luua diviisi struktuur. Selle kõik me ka saavutasime. Nüüd tuleb see ellu viia. Elluviimine on raske, aga läheb õiges suunas. Hiljuti kirjutasin Ühendkuningriigi kaitseministriga alla kokkuleppe, millega Ühendkuningriik määrab Eesti kaitsmiseks brigaadi ning abistab ülejäänud eesmärkide täitmisega. Lisaks saime üliolulise kokkuleppe NATO suurima sõjalise jõu, Ameerika Ühendriikidega, mis veel enne jõule saatis siia HIMARS mitmikraketiheitjate üksuse ning jalaväeüksuse. Samuti kinnitas Prantsusmaa oma Eestis viibimise rotatsioonipõhiselt kohalolult pikaajaliseks. Eesti taevast valvavad Saksamaa hävitavad. Liitlased on kohal ja signaliseerivad igapäevaselt, et on esimesest sekundist ja esimesest meetrist koos eestlastega valmis Eestist kaitsma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lõppeva aasta sisse jäi veel terve rida algatusi ja reforme, mille saaks tavapärasel aastal üles lugeda üle-eestilise tippsaavutusena. Näiteks tegime seni suurema ministeeriumideülese asutuste ühinemisprotsessi Eesti ajaloos ja ühendasime politsei- ja piirivalveameti ning mereväe laevastiku. Samuti alustas Eesti ja Ühendkuningriigi juhtimisel tööd DIANA kaitsetööstuskiirendi, mis hakkab juhtima innovatsiooniprojekte NATO-s. Aga kuna veelgi suuremad otsused on need, mis rohkem silma paistavad, on need üliolulised verstapostid justkui tahaplaanile jäänud, kuigi asjata. Kindlasti on palju veel teha ning iga järgmine samm on eelmisest keerulisem. Nimekiri väljakutsetest on üsna pikk, aga jätan need valimisdebattidesse. Eestil on professionaalne kaitsevägi, kaitseministeerium, kaitseliit ning teised asutused, mis riigikaitset juhivad. Samuti on meil valmis ning motiveeritud reservvägi. Võin täie kindlusega öelda, et me saame Eesti kaitsmisega hakkama. Eesti on kindlates kätes! ### Response: Hanno Pevkur: me suudame Eestit kaitsta esimesest meetrist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesandeks hakata 1. oktoobrist kõrgete energiahindade mõjude leevendamiseks kodutarbijatele maksma ajutisi toetusi. Toetusi ei maksta samas otse tarbijatele, vaid elektri, gaasi või toasooja müüja vähendab ise hinda ning riik maksab keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) näol müüjatele hinnavahe kinni. 1. oktoobrist järgmise aasta märtsini makstavate hüvitiste jaoks eraldati KIK-ile 153 miljonit eurot. Esimese kahe kuuga, oktoobri ja novembriga, on kodutarbijate hüvitiste maksmiseks läinud 32,1 miljonit eurot, summa pole samas veel lõplik ning tõenäoliselt kasvab veel. Detsembris makstud summad saab teada jaanuari keskpaigaks, öeldi ERR-ile majandusministeeriumist. Enim raha on läinud elektrile Oktoobri ja novembri tarbimise eest seni makstud elektrihinna hüvitiste kogusumma on 17,4 miljonit eurot. Kuivõrd veidi on lisandunud avaldusi, siis muutub see summa veel suuremaks. Summasse on arvestatud ka elektri universaalteenuse kompensatsioon. Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni viis senti/kWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 10 senti. Universaalteenuse hind kodutarbija jaoks koos käibemaksuga on eri müüjatel 19 ja 20 sendi vahel kWh kohta. Kuna universaalteenuse hind on kõrgem kui hüvitisele seatud piir ehk kaheksa senti/kWh, siis said ka universaalteenuse kliendid elektrimüüjalt automaatselt hüvitist 5 senti/kWh. Elektri keskmine börsihind (ilma käibemaksuta) oli oktoobris Eestis 17,4 ja novembris 21,9 senti kilovatt-tunni kohta. Elektrihinna hüvitis põhineb kodutarbija kuu keskmisel elektrienergia kulul. MKM-i andmetel väheneb toetuse abil väheneb keskmise elektritarbija kulu elektrile umbes 21 protsenti. Vähim on toetust läinud kaugküttele Oktoobris ja novembris tarbitud maagaasi eest on välja makstud 9,4 miljonit eurot hüvitisi. Ka see ei ole veel päris lõplik arv ning võib suureneda. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. Maksimaalselt kompenseeritakse kuni 2,6 MWh ehk 251,7 kuupmeetrit. See piir on välja arvestatud kui keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Kaugküttehinna hüvitist maksti oktoobri ja novembri eest välja 5,3 miljonit eurot. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot, mis Tallinnas kehtiv piirhind, väheneb see tarbija jaoks tasemele 83,4 eurot.

Riigil läks kahe kuuga kodutarbijate energiakulude hüvitamiseks 32 miljonit

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesandeks hakata 1. oktoobrist kõrgete energiahindade mõjude leevendamiseks kodutarbijatele maksma ajutisi toetusi. Toetusi ei maksta samas otse tarbijatele, vaid elektri, gaasi või toasooja müüja vähendab ise hinda ning riik maksab keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) näol müüjatele hinnavahe kinni. 1. oktoobrist järgmise aasta märtsini makstavate hüvitiste jaoks eraldati KIK-ile 153 miljonit eurot. Esimese kahe kuuga, oktoobri ja novembriga, on kodutarbijate hüvitiste maksmiseks läinud 32,1 miljonit eurot, summa pole samas veel lõplik ning tõenäoliselt kasvab veel. Detsembris makstud summad saab teada jaanuari keskpaigaks, öeldi ERR-ile majandusministeeriumist. Enim raha on läinud elektrile Oktoobri ja novembri tarbimise eest seni makstud elektrihinna hüvitiste kogusumma on 17,4 miljonit eurot. Kuivõrd veidi on lisandunud avaldusi, siis muutub see summa veel suuremaks. Summasse on arvestatud ka elektri universaalteenuse kompensatsioon. Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni viis senti/kWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 10 senti. Universaalteenuse hind kodutarbija jaoks koos käibemaksuga on eri müüjatel 19 ja 20 sendi vahel kWh kohta. Kuna universaalteenuse hind on kõrgem kui hüvitisele seatud piir ehk kaheksa senti/kWh, siis said ka universaalteenuse kliendid elektrimüüjalt automaatselt hüvitist 5 senti/kWh. Elektri keskmine börsihind (ilma käibemaksuta) oli oktoobris Eestis 17,4 ja novembris 21,9 senti kilovatt-tunni kohta. Elektrihinna hüvitis põhineb kodutarbija kuu keskmisel elektrienergia kulul. MKM-i andmetel väheneb toetuse abil väheneb keskmise elektritarbija kulu elektrile umbes 21 protsenti. Vähim on toetust läinud kaugküttele Oktoobris ja novembris tarbitud maagaasi eest on välja makstud 9,4 miljonit eurot hüvitisi. Ka see ei ole veel päris lõplik arv ning võib suureneda. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. Maksimaalselt kompenseeritakse kuni 2,6 MWh ehk 251,7 kuupmeetrit. See piir on välja arvestatud kui keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Kaugküttehinna hüvitist maksti oktoobri ja novembri eest välja 5,3 miljonit eurot. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot, mis Tallinnas kehtiv piirhind, väheneb see tarbija jaoks tasemele 83,4 eurot. ### Response: Riigil läks kahe kuuga kodutarbijate energiakulude hüvitamiseks 32 miljonit

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Igor Kotjuhi "Sireenid ja sähvatused" on tema viies eestikeelne luulekogu ja kümnes luuleraamat. Raamatu osad koonduvad kolme sündmuse ümber: 2014. aasta Ukraina sündmused, 2020. aasta koroonaepideemia ja praegune sõda Ukrainas. "Tundliku meelega ja ümbritseva suhtes tähelepanelik autor peab omalaadset päevikut, milles kajastub nende kriiside nii avalik kui ka isiklik traagika. Lisaks peegelduvad siin ka Igor Kotjuhi kui mitme keele vahel liikuva isiksuse enesetunne, kõhklused ja sillaloomised," kirjeldas raamatu toimetaja Aare Pilv. "Senisega võrreldes uus on kindlasti Kotjuhi Ukraina-juurte selgem avaldumine. "Sireenid ja sähvatused" on keeruliste aegade poeetiline dokument, mis ühendab kollektiivse ja intiimse." Raamatu saatesõna on kirjutanud kirjandusteadlane Aija Sakova, luulekogu andis välja kirjastus Kite. Igor Kotjuh tutvustab luulekogu reedel, 30. detsembril kell 19 Paide Wabakohvikus (Keskväljak 12). Tekste saadab India traditsiooniline muusika Leho Rubise (bambusflööt bansuri) ja Liina Vainumetsa (tanpuri) esituses.

Ilmus Igor Kotjuhi viies eestikeelne luulekogu "Sireenid ja sähvatused"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Igor Kotjuhi "Sireenid ja sähvatused" on tema viies eestikeelne luulekogu ja kümnes luuleraamat. Raamatu osad koonduvad kolme sündmuse ümber: 2014. aasta Ukraina sündmused, 2020. aasta koroonaepideemia ja praegune sõda Ukrainas. "Tundliku meelega ja ümbritseva suhtes tähelepanelik autor peab omalaadset päevikut, milles kajastub nende kriiside nii avalik kui ka isiklik traagika. Lisaks peegelduvad siin ka Igor Kotjuhi kui mitme keele vahel liikuva isiksuse enesetunne, kõhklused ja sillaloomised," kirjeldas raamatu toimetaja Aare Pilv. "Senisega võrreldes uus on kindlasti Kotjuhi Ukraina-juurte selgem avaldumine. "Sireenid ja sähvatused" on keeruliste aegade poeetiline dokument, mis ühendab kollektiivse ja intiimse." Raamatu saatesõna on kirjutanud kirjandusteadlane Aija Sakova, luulekogu andis välja kirjastus Kite. Igor Kotjuh tutvustab luulekogu reedel, 30. detsembril kell 19 Paide Wabakohvikus (Keskväljak 12). Tekste saadab India traditsiooniline muusika Leho Rubise (bambusflööt bansuri) ja Liina Vainumetsa (tanpuri) esituses. ### Response: Ilmus Igor Kotjuhi viies eestikeelne luulekogu "Sireenid ja sähvatused"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Esitamisele tulevad eesti rahva südamesse läinud Olav Ehala laulud "Siin on oja", "Vaid see on armastus", "Jõuluingel" ja teised. Klaveril on helilooja ja pianist Olav Ehala isiklikult. Küünlavalguskontserdiga võtab tänavu 19. augustil avatud Viimsi Artium kokku oma esimese hooaja, pannes ühtlasi aluse Küünlavalguskontsertide traditsioonile.

Otseülekanne lõppenud: Viimsi Artiumi Küünlavalguskontserdil kõlasid Olav Ehala laulud

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esitamisele tulevad eesti rahva südamesse läinud Olav Ehala laulud "Siin on oja", "Vaid see on armastus", "Jõuluingel" ja teised. Klaveril on helilooja ja pianist Olav Ehala isiklikult. Küünlavalguskontserdiga võtab tänavu 19. augustil avatud Viimsi Artium kokku oma esimese hooaja, pannes ühtlasi aluse Küünlavalguskontsertide traditsioonile. ### Response: Otseülekanne lõppenud: Viimsi Artiumi Küünlavalguskontserdil kõlasid Olav Ehala laulud

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Drell sai neljapäeva õhtul mänguaega lausa 38 minutit ja kogus selle ajaga 17 punkti (kaugvisked 2/6, kahepunktivisked 4/7, vabavisked 2/2), kaheksa lauapalli, kaks korvisöötu, ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu. Bullsi resultatiivseim oli 34 punkti visanud Ethan Thompson, Carlik Jones lisas 23 silma ja Nick King 20 punkti ning 13 lauapalli. NBA söödukuninga John Stocktoni poeg David Stockton tõi Fort Wayne'i kasuks 27 punkti ja 15 resultatiivset söötu. Windy City jaoks oli tegu NBA tütarliiga põhihooaja esimese mänguga. Järgmisena sõidetakse külla Motor City Cruise'ile, mis, nagu nimestki võib arvata, on Detroit Pistonsi tütartiimiks.

Drelli resultatiivne mäng ei päästnud Bullsi kaotusest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Drell sai neljapäeva õhtul mänguaega lausa 38 minutit ja kogus selle ajaga 17 punkti (kaugvisked 2/6, kahepunktivisked 4/7, vabavisked 2/2), kaheksa lauapalli, kaks korvisöötu, ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu. Bullsi resultatiivseim oli 34 punkti visanud Ethan Thompson, Carlik Jones lisas 23 silma ja Nick King 20 punkti ning 13 lauapalli. NBA söödukuninga John Stocktoni poeg David Stockton tõi Fort Wayne'i kasuks 27 punkti ja 15 resultatiivset söötu. Windy City jaoks oli tegu NBA tütarliiga põhihooaja esimese mänguga. Järgmisena sõidetakse külla Motor City Cruise'ile, mis, nagu nimestki võib arvata, on Detroit Pistonsi tütartiimiks. ### Response: Drelli resultatiivne mäng ei päästnud Bullsi kaotusest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Vaatamata koroonapandeemiale, sõjale Ukrainas, peamiselt massiivsest rahatrükist tulenevale kõrgele inflatsioonile, majandustempo aeglustumisele ja kõikuvatele kütusehindadele võib arvata, et 2023. aasta toob ülemaailmsele tsiviillennundusele kaasa positiivsemaid noote kui aastatel 2020-2022. Sellest annavad märku 2022. aasta planeeritust paremad tulemused ning samuti lennufirmade optimistlikumad ootused. Rahvusvaheline lennufirmasid ühendav organisatsioon IATA loodab isegi, et lennufirmad hakkavad 2023. aastal teenima marginaalset kasumit ehk siis naasevad peaaegu pandeemiaeelsesse olukorda. Kriisid ja kriiside ootused erinevad regiooniti oluliselt ja nii ka lennunduses. Senini on paremini läinud Põhja-Ameerikas, aga ka Euroopas ja Lähis-Idas, halvemini Aasias ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas. 2022. aastal suurenes reisijate huvi märgatavalt. Analüütikud prognoosivad, et lennufirmad lõpetavad aasta ca 7 miljardi dollari suuruse (ka edaspidi on andmed USA dollarites) kahjumiga, mis ei ole muidugi meeliülendav, kuid võrreldes 2021. aastaga on läinud tunduvalt paremini, sest siis suudeti kahjumit toota 42 miljardit ja esimesel pandeemia-aastal ehk 2020 koguni 138 miljardit. 2023. aastaks on juba prognoosid helgemad, loodetavalt saavad lennufirmad juba 4,7 miljardit kasumit, mis siiski veel ei ületa pandeemia eelset 2019. aastat, kui kasum oli 26,4 miljardit. Reisijaid prognoositakse 2023. aastaks üle nelja miljardi, mis on peaaegu analoogne 2019. aastaga. Põhja-Ameerika on ainuke regioon, mille lennufirmad tootsid kasumit juba 2022. aastal, peamiselt seetõttu, et võrreldes teiste regioonidega olid seal pandeemiast tingitud regulatiivsed kitsendused väiksemad. Samuti on selles regioonis suur osakaal siselendudel, mis pandeemia ajal oluliselt ei vähenenud. 2023. aasta viib loodetavasti kasumisse ka Euroopa ja Lähis-Ida lennufirmad. Euroopale avaldas ja ilmselt edaspidigi avaldab suurt mõju sõda Ukrainas, mis sundis lennufirmasid oma lennutrajektoore ümber mängima ja isegi strateegiat muutma, mille ilmekaks näiteks on Finnair, mis ei saanud enam kasutada Venemaa õhuruumi. Kui lisada energiakriis, mis avaldus lennufirmade jaoks olulise lennukikütuse hinna suure kõikumisena, tarneraskused, ülemäärane inflatsioon ning majandussurutis, mis kõik hoidsid kõrgel firmade operatiivkulusid, siis pole ka ime, et Euroopa jäi konkurentsis Põhja-Ameerikale alla. Lähis-Ida lennundus on sõjast Ukrainas pigem majanduslikult võitnud, sest nii mõnedki Euroopa lennufirmad on sunnitud kasutama rohkem nende lennundustaristut. Probleemne on olnud Aasia piirkond eelkõige Hiina väga drastiliste pandeemiavastaste piirangute tõttu, millest johtuvalt planeeritakse nende firmadele 2023. aastaks 6,6 miljardit kahjumit. Mis siis toimus tsiviillennunduses turbulentsel 2022. aastal? "Pandeemia ajal, kui mahud vähenesid, lasti osa töötajaid lahti, nende võimalik tööle ennistamine ja uute värbamine võtab aga aega." Eelkõige tuleb mainida pandeemiast tulenevat lennundussektori tööjõupuudust. See käib nii pilootide, salongipersonali kui ka maapealsete teenindajate kohta. Eriti markantsena väljendus see pudelikaelades lennundusjulgestuse kontrollides lennujaamades. Probleem ei ole niivõrd soovijate puudumises asuda tööle lennundussektoris, vaid spetsialistide pikaajalises koolituse vajaduses. Pandeemia ajal, kui mahud vähenesid, lasti osa töötajaid lahti, nende võimalik tööle ennistamine ja uute värbamine võtab aga aega. Pandeemia tõi lennunduses kaasa olulisi struktuurseid muutusi. Näib, et üha enam lennufirmasid konsolideerub ühendustesse ja kapitali põhjal, samas väiksemad tegijad leiavad oma niši suurematele ette vedamiseks. Siin on heaks näiteks meie seni veel Nordica tütarfirma staatuses olev Regional Jet, mis lendab Xfly kaubamärgi all. Xfly liisib täiendavalt uusi Airbus 320neo-sid, et muuhulgas teenindada uut lennufirmat Marabu, mille lendude lähtekohad on München ja Hamburg ning sihtkohtadeks Vahemere maad. Säilib ka lootus, et lubatult viiakse lõpuni Transpordi Varahalduse, Regional Jeti ja Nordica konsolideerimine ühise katusorganisatsiooni alla, mis tulevikus võiks anda paremaid võimalusi mitte üksnes raha teenimiseks Euroopa turgudel, vaid ka lendudeks Tallinnast välja ja sisse igapäevaselt tähtsamatesse Euroopa sõlmpunktidesse, aga ka mõningase Eesti-sisese lennunduse arendamiseks. Euroopa lennunduse kõige kurvemaks näiteks oli Itaalia nn rahvusliku lennukompanii Alitalia pikalt veninud agoonia lõpetamine. Alitalia asemele rajati ITA Airways. Majanduslikus mõttes on see ilmekas näide, kuidas riigid sekkuvad järjest enam majandusse, suurendades veelgi riigikapitalismi. Enam ei kehti n-ö vanad riigiabi reeglid, mille kurvaks ohvriks sai meie kunagine rahvuslik lennukompanii Estonian Air. Nüüd võivad riigid valimatult kallata raha oma lennufirmade bilanssidesse. Euroopast on ka positiivsemaid näiteid. Suure ja vana kolossi Lufthansa majandusnäitajad paranevad ning meie naaber Finnair hakkab üle saama majanduskahjudest, mis tulenesid üle Venemaa lendamisest loobumisest. Mainimata ei saa jätta ka Ryanairi majandusmudeli jätkuvat edukust. Konsolideerumine toimub väljaspool Euroopatki. Indias ühinesid Air India ja Vistara Tata katusorganisatsiooni alla ning USA-s ühinesid JetBlue ja Spirit. Ladina-Ameerikas liitusid Avianca ja Viva Colombia, kui mainida suuremaid tegijaid. Oluline sündmus oli Venemaa drastiline otsus rekvireerida peamiselt Iirimaal registreeritud liisingfirmade omanduses ja Venemaa firmade käsutuses olevat ca 400 lennukit väärtuses 10 miljardit dollarit. See ühepoolne samm on vastuolus igasuguse turumajandusloogikaga, aga veelgi tähtsama komponendiga – lennuohutusega. Selline aktsioon tähendab lennukite varuosade tarnimise ja senise lennukõlblikkuse tunnistamise süsteemi katkemist. Positiivse momendina võiks märkida, et on alustatud läbirääkimisi lennukite väljaostmiseks ja seda Venemaa riiklike vahendite eest. Paralleelselt nende protsessidega on Vene lennufirmad tellinud 300 Venemaal toodetavat lennukit. Aga aeg on näidanud, et nende produktsioon ja efektiivsus ei vasta alati tänapäevastele nõudmistele. Kokkuvõtvalt võib väita, et tsiviillennundus on vaatamata kõikvõimalikele kriisidele ja kriisikestele väljumas viimaste aastate madalseisust ning näitab saabuval 2023. aastal kosumise märke.

Toomas Peterson: tsiviillennundus 2022. aastal ja lootused uueks aastaks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vaatamata koroonapandeemiale, sõjale Ukrainas, peamiselt massiivsest rahatrükist tulenevale kõrgele inflatsioonile, majandustempo aeglustumisele ja kõikuvatele kütusehindadele võib arvata, et 2023. aasta toob ülemaailmsele tsiviillennundusele kaasa positiivsemaid noote kui aastatel 2020-2022. Sellest annavad märku 2022. aasta planeeritust paremad tulemused ning samuti lennufirmade optimistlikumad ootused. Rahvusvaheline lennufirmasid ühendav organisatsioon IATA loodab isegi, et lennufirmad hakkavad 2023. aastal teenima marginaalset kasumit ehk siis naasevad peaaegu pandeemiaeelsesse olukorda. Kriisid ja kriiside ootused erinevad regiooniti oluliselt ja nii ka lennunduses. Senini on paremini läinud Põhja-Ameerikas, aga ka Euroopas ja Lähis-Idas, halvemini Aasias ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas. 2022. aastal suurenes reisijate huvi märgatavalt. Analüütikud prognoosivad, et lennufirmad lõpetavad aasta ca 7 miljardi dollari suuruse (ka edaspidi on andmed USA dollarites) kahjumiga, mis ei ole muidugi meeliülendav, kuid võrreldes 2021. aastaga on läinud tunduvalt paremini, sest siis suudeti kahjumit toota 42 miljardit ja esimesel pandeemia-aastal ehk 2020 koguni 138 miljardit. 2023. aastaks on juba prognoosid helgemad, loodetavalt saavad lennufirmad juba 4,7 miljardit kasumit, mis siiski veel ei ületa pandeemia eelset 2019. aastat, kui kasum oli 26,4 miljardit. Reisijaid prognoositakse 2023. aastaks üle nelja miljardi, mis on peaaegu analoogne 2019. aastaga. Põhja-Ameerika on ainuke regioon, mille lennufirmad tootsid kasumit juba 2022. aastal, peamiselt seetõttu, et võrreldes teiste regioonidega olid seal pandeemiast tingitud regulatiivsed kitsendused väiksemad. Samuti on selles regioonis suur osakaal siselendudel, mis pandeemia ajal oluliselt ei vähenenud. 2023. aasta viib loodetavasti kasumisse ka Euroopa ja Lähis-Ida lennufirmad. Euroopale avaldas ja ilmselt edaspidigi avaldab suurt mõju sõda Ukrainas, mis sundis lennufirmasid oma lennutrajektoore ümber mängima ja isegi strateegiat muutma, mille ilmekaks näiteks on Finnair, mis ei saanud enam kasutada Venemaa õhuruumi. Kui lisada energiakriis, mis avaldus lennufirmade jaoks olulise lennukikütuse hinna suure kõikumisena, tarneraskused, ülemäärane inflatsioon ning majandussurutis, mis kõik hoidsid kõrgel firmade operatiivkulusid, siis pole ka ime, et Euroopa jäi konkurentsis Põhja-Ameerikale alla. Lähis-Ida lennundus on sõjast Ukrainas pigem majanduslikult võitnud, sest nii mõnedki Euroopa lennufirmad on sunnitud kasutama rohkem nende lennundustaristut. Probleemne on olnud Aasia piirkond eelkõige Hiina väga drastiliste pandeemiavastaste piirangute tõttu, millest johtuvalt planeeritakse nende firmadele 2023. aastaks 6,6 miljardit kahjumit. Mis siis toimus tsiviillennunduses turbulentsel 2022. aastal? "Pandeemia ajal, kui mahud vähenesid, lasti osa töötajaid lahti, nende võimalik tööle ennistamine ja uute värbamine võtab aga aega." Eelkõige tuleb mainida pandeemiast tulenevat lennundussektori tööjõupuudust. See käib nii pilootide, salongipersonali kui ka maapealsete teenindajate kohta. Eriti markantsena väljendus see pudelikaelades lennundusjulgestuse kontrollides lennujaamades. Probleem ei ole niivõrd soovijate puudumises asuda tööle lennundussektoris, vaid spetsialistide pikaajalises koolituse vajaduses. Pandeemia ajal, kui mahud vähenesid, lasti osa töötajaid lahti, nende võimalik tööle ennistamine ja uute värbamine võtab aga aega. Pandeemia tõi lennunduses kaasa olulisi struktuurseid muutusi. Näib, et üha enam lennufirmasid konsolideerub ühendustesse ja kapitali põhjal, samas väiksemad tegijad leiavad oma niši suurematele ette vedamiseks. Siin on heaks näiteks meie seni veel Nordica tütarfirma staatuses olev Regional Jet, mis lendab Xfly kaubamärgi all. Xfly liisib täiendavalt uusi Airbus 320neo-sid, et muuhulgas teenindada uut lennufirmat Marabu, mille lendude lähtekohad on München ja Hamburg ning sihtkohtadeks Vahemere maad. Säilib ka lootus, et lubatult viiakse lõpuni Transpordi Varahalduse, Regional Jeti ja Nordica konsolideerimine ühise katusorganisatsiooni alla, mis tulevikus võiks anda paremaid võimalusi mitte üksnes raha teenimiseks Euroopa turgudel, vaid ka lendudeks Tallinnast välja ja sisse igapäevaselt tähtsamatesse Euroopa sõlmpunktidesse, aga ka mõningase Eesti-sisese lennunduse arendamiseks. Euroopa lennunduse kõige kurvemaks näiteks oli Itaalia nn rahvusliku lennukompanii Alitalia pikalt veninud agoonia lõpetamine. Alitalia asemele rajati ITA Airways. Majanduslikus mõttes on see ilmekas näide, kuidas riigid sekkuvad järjest enam majandusse, suurendades veelgi riigikapitalismi. Enam ei kehti n-ö vanad riigiabi reeglid, mille kurvaks ohvriks sai meie kunagine rahvuslik lennukompanii Estonian Air. Nüüd võivad riigid valimatult kallata raha oma lennufirmade bilanssidesse. Euroopast on ka positiivsemaid näiteid. Suure ja vana kolossi Lufthansa majandusnäitajad paranevad ning meie naaber Finnair hakkab üle saama majanduskahjudest, mis tulenesid üle Venemaa lendamisest loobumisest. Mainimata ei saa jätta ka Ryanairi majandusmudeli jätkuvat edukust. Konsolideerumine toimub väljaspool Euroopatki. Indias ühinesid Air India ja Vistara Tata katusorganisatsiooni alla ning USA-s ühinesid JetBlue ja Spirit. Ladina-Ameerikas liitusid Avianca ja Viva Colombia, kui mainida suuremaid tegijaid. Oluline sündmus oli Venemaa drastiline otsus rekvireerida peamiselt Iirimaal registreeritud liisingfirmade omanduses ja Venemaa firmade käsutuses olevat ca 400 lennukit väärtuses 10 miljardit dollarit. See ühepoolne samm on vastuolus igasuguse turumajandusloogikaga, aga veelgi tähtsama komponendiga – lennuohutusega. Selline aktsioon tähendab lennukite varuosade tarnimise ja senise lennukõlblikkuse tunnistamise süsteemi katkemist. Positiivse momendina võiks märkida, et on alustatud läbirääkimisi lennukite väljaostmiseks ja seda Venemaa riiklike vahendite eest. Paralleelselt nende protsessidega on Vene lennufirmad tellinud 300 Venemaal toodetavat lennukit. Aga aeg on näidanud, et nende produktsioon ja efektiivsus ei vasta alati tänapäevastele nõudmistele. Kokkuvõtvalt võib väita, et tsiviillennundus on vaatamata kõikvõimalikele kriisidele ja kriisikestele väljumas viimaste aastate madalseisust ning näitab saabuval 2023. aastal kosumise märke. ### Response: Toomas Peterson: tsiviillennundus 2022. aastal ja lootused uueks aastaks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Helilooja sattus detsembri alguses COVID-19 tõttu Moskvas haiglasse. Arstid teatasid, et Artemjevi seisund oli stabiilne, kuid tema olukorda raskendas krooniline südamehaigus. Helilooja ütles toona TASS-iga rääkides, et ta tundis end normaalselt. Helilooja poeg teatas hiljem, et tema isa viidi intensiivraviosakonda pärast seda, kui tal tekkisid bakteriaalse kopsupõletiku ravi ajal tüsistused. 1937. aasta 30. novembril Novosibirskis sündinud Eduard Artemjev lõpetas 1960. aastal Moskva konservatooriumi kompositsiooni eriala Juri Šaporini õpilasena. Pärast õpinguid tutvus ta vene inseneri Jevgeni Murziniga, kes on tuntud süntesaatori ANS loojana. Sealt sai alguse Artemjevi huvi elektronmuusika vastu. Teda peetakse koos Murziniga elektroonilise filmimuusika juurutajaks NSV Liidus. Artemjevi esimene filmitöö oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu". See oli esimene Nõukogude Liidu film, kus kasutati elektroonilist muusikat. Ta kirjutas karjääri jooksul muusikat enam kui 200 multi- ja mängufilmile, sealhulgas Andrei Tarkovski filmidele "Solaris" (1972), "Peegel" (1975) ja "Stalker" (1979); Nikita Mihhalkovi filmidele "Võõrastele oma, omadele võõras" (1974), "Armastuse ori" (1976), "Lõpetamata pala pianoolale" (1977), "Päevi Oblomovi elust" (1979), "Suguselts" (1981) jt; samuti Andrei Kontšalovski filmile "Siberiaad" (1979).

Suri helilooja Eduard Artemjev

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Helilooja sattus detsembri alguses COVID-19 tõttu Moskvas haiglasse. Arstid teatasid, et Artemjevi seisund oli stabiilne, kuid tema olukorda raskendas krooniline südamehaigus. Helilooja ütles toona TASS-iga rääkides, et ta tundis end normaalselt. Helilooja poeg teatas hiljem, et tema isa viidi intensiivraviosakonda pärast seda, kui tal tekkisid bakteriaalse kopsupõletiku ravi ajal tüsistused. 1937. aasta 30. novembril Novosibirskis sündinud Eduard Artemjev lõpetas 1960. aastal Moskva konservatooriumi kompositsiooni eriala Juri Šaporini õpilasena. Pärast õpinguid tutvus ta vene inseneri Jevgeni Murziniga, kes on tuntud süntesaatori ANS loojana. Sealt sai alguse Artemjevi huvi elektronmuusika vastu. Teda peetakse koos Murziniga elektroonilise filmimuusika juurutajaks NSV Liidus. Artemjevi esimene filmitöö oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu". See oli esimene Nõukogude Liidu film, kus kasutati elektroonilist muusikat. Ta kirjutas karjääri jooksul muusikat enam kui 200 multi- ja mängufilmile, sealhulgas Andrei Tarkovski filmidele "Solaris" (1972), "Peegel" (1975) ja "Stalker" (1979); Nikita Mihhalkovi filmidele "Võõrastele oma, omadele võõras" (1974), "Armastuse ori" (1976), "Lõpetamata pala pianoolale" (1977), "Päevi Oblomovi elust" (1979), "Suguselts" (1981) jt; samuti Andrei Kontšalovski filmile "Siberiaad" (1979). ### Response: Suri helilooja Eduard Artemjev

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Elche pidas võõrsil avapoolajal hästi vastu ja kuigi nende kapten Gonzalo Verdu saadeti lisaminutitel Alvaro Moratale tehtud vea tõttu punase kaardiga ära, jäi ka Atletico kohe teise poolaja alguses Mario Hermoso kahe kollase kaardi järel väljakule kümnekesi. Kodumeeskond jõudis viimaks sihile 56. minutil, kui MM-il säranud Antoine Griezmann tõstis palli Joao Felixi pea peale ning portugallane ei eksinud mõnelt meetrilt. Lõppskoori vormistas Morata mängu 74. minutil, viimased momendid mängis Elche Domingos Quina teise kollase kaardi tõttu üheksakesi. Võit tõstis 27 punkti kogunud Atletico tabelis kolmandaks, kuigi punkti vähem teeninud Real Sociedad on ka mänginud ühe kohtumise vähem. Elchel on 15 mänguga koos vaid neli punkti, millega ollakse Euroopa viie tippliiga kõige kehvemaks meeskonnaks. Real Betis ja Bilbao Athletic leppisid neljapäeval väravateta viiki, Girona ja Rayo Vallecano kohtumine lõppes 2:2.

Tippliigade punase laternaga vaeva näinud Atletico naasis pausilt võiduga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Elche pidas võõrsil avapoolajal hästi vastu ja kuigi nende kapten Gonzalo Verdu saadeti lisaminutitel Alvaro Moratale tehtud vea tõttu punase kaardiga ära, jäi ka Atletico kohe teise poolaja alguses Mario Hermoso kahe kollase kaardi järel väljakule kümnekesi. Kodumeeskond jõudis viimaks sihile 56. minutil, kui MM-il säranud Antoine Griezmann tõstis palli Joao Felixi pea peale ning portugallane ei eksinud mõnelt meetrilt. Lõppskoori vormistas Morata mängu 74. minutil, viimased momendid mängis Elche Domingos Quina teise kollase kaardi tõttu üheksakesi. Võit tõstis 27 punkti kogunud Atletico tabelis kolmandaks, kuigi punkti vähem teeninud Real Sociedad on ka mänginud ühe kohtumise vähem. Elchel on 15 mänguga koos vaid neli punkti, millega ollakse Euroopa viie tippliiga kõige kehvemaks meeskonnaks. Real Betis ja Bilbao Athletic leppisid neljapäeval väravateta viiki, Girona ja Rayo Vallecano kohtumine lõppes 2:2. ### Response: Tippliigade punase laternaga vaeva näinud Atletico naasis pausilt võiduga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

1980. aasta filmi "Cannibal Holocaust" peetakse üheks kõigi aegade verisemaks filmiks ja esimeseks omataoliseks, mis kasutas nn leitud kaadreid. See keelati mitmes riigis ära vägivalla, seksuaalrünnaku ja loomadevastase julmuse graafilise kujutamise tõttu ning Deodato isegi vahistati ebasündsuse paragrahvi alusel, vahendab Variety. Teda süüdistati mitme näitleja mõrvamises kaamera ees eesmärgiga saavutada realistliku jõhkruse efekt, kuid hiljem ta vabastati ja süüdistused võeti tagasi. Ta lavastas oma karjääri jooksul ka teisi filme, kuid "Cannibal Holocaust" oli tema kuulsaim ja saavutas õudusfilmifännide kogukonnas kultusklassika staatuse. Sellega teenis ta Prantsusmaal ka hüüdnime Monsieur Cannibal. 7. mail 1929 Itaalias Potenzas sündinud Deodato õppis selliste Itaalia režissööride nagu Roberto Rossellini ja Sergio Corbucci käe all. Ta lavastas 60ndatel ja 70ndatel mõned muusikalid, komöödiad ja põnevusfilmid, seejärel lõi laineid 1976. aasta spageti-krimifilmiga (Itaalias tuntud kui "poliziotteschi") pealkirjaga "Live Like a Cop, Die Like a Man" (eesti keeles "Ela nagu võmm, sure nagu mees"). Film tsenseeriti algselt taalias stseeni tõttu, kus mehe silmamunad torgati peast välja ja tallati jalge alla. Pärast 1977. aasta filmi "Last Cannibal World" tegemist, mis Ühendkuningriigis loomadevastase julmuse tõttu tsenseeriti, lavastas ta filmi "Cannibal Holocaust", kus peaosades astusid üles Robert Kerman, Gabriel Yorke ja Francesca Ciardi. Film räägib Ameerika päästemeeskonnast, kes otsib kadunud dokumentaliste, kes läksid tegema filmi kannibalistlikest hõimudest Amazonase vihmametsas. Võtted toimusid Amazonases, mis koos kujuka vägivalla, verisuse ja alastusega osutus mõne näitleja jaoks väljakutseks. Väidetavalt on film 50 riigis keelatud ja see võeti vastu kahetise tagasisidega, kuid on inspireerinud selliseid filmitegijaid nagu Quentin Tarantino, Eli Roth ja Oliver Stone. Pärast filmi ilmumist lavastas Deodato veel teisigi õudusfilme, nagu "Body Count", "Phantom of Death" ja palju muud, ning tal oli kannibalina isegi roll Rothi õudusfilmis "Hostel: Part II".

Suri filmilavastaja Ruggero Deodato

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 1980. aasta filmi "Cannibal Holocaust" peetakse üheks kõigi aegade verisemaks filmiks ja esimeseks omataoliseks, mis kasutas nn leitud kaadreid. See keelati mitmes riigis ära vägivalla, seksuaalrünnaku ja loomadevastase julmuse graafilise kujutamise tõttu ning Deodato isegi vahistati ebasündsuse paragrahvi alusel, vahendab Variety. Teda süüdistati mitme näitleja mõrvamises kaamera ees eesmärgiga saavutada realistliku jõhkruse efekt, kuid hiljem ta vabastati ja süüdistused võeti tagasi. Ta lavastas oma karjääri jooksul ka teisi filme, kuid "Cannibal Holocaust" oli tema kuulsaim ja saavutas õudusfilmifännide kogukonnas kultusklassika staatuse. Sellega teenis ta Prantsusmaal ka hüüdnime Monsieur Cannibal. 7. mail 1929 Itaalias Potenzas sündinud Deodato õppis selliste Itaalia režissööride nagu Roberto Rossellini ja Sergio Corbucci käe all. Ta lavastas 60ndatel ja 70ndatel mõned muusikalid, komöödiad ja põnevusfilmid, seejärel lõi laineid 1976. aasta spageti-krimifilmiga (Itaalias tuntud kui "poliziotteschi") pealkirjaga "Live Like a Cop, Die Like a Man" (eesti keeles "Ela nagu võmm, sure nagu mees"). Film tsenseeriti algselt taalias stseeni tõttu, kus mehe silmamunad torgati peast välja ja tallati jalge alla. Pärast 1977. aasta filmi "Last Cannibal World" tegemist, mis Ühendkuningriigis loomadevastase julmuse tõttu tsenseeriti, lavastas ta filmi "Cannibal Holocaust", kus peaosades astusid üles Robert Kerman, Gabriel Yorke ja Francesca Ciardi. Film räägib Ameerika päästemeeskonnast, kes otsib kadunud dokumentaliste, kes läksid tegema filmi kannibalistlikest hõimudest Amazonase vihmametsas. Võtted toimusid Amazonases, mis koos kujuka vägivalla, verisuse ja alastusega osutus mõne näitleja jaoks väljakutseks. Väidetavalt on film 50 riigis keelatud ja see võeti vastu kahetise tagasisidega, kuid on inspireerinud selliseid filmitegijaid nagu Quentin Tarantino, Eli Roth ja Oliver Stone. Pärast filmi ilmumist lavastas Deodato veel teisigi õudusfilme, nagu "Body Count", "Phantom of Death" ja palju muud, ning tal oli kannibalina isegi roll Rothi õudusfilmis "Hostel: Part II". ### Response: Suri filmilavastaja Ruggero Deodato

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Viimastel nädalatel on Eesti meedias lahti rullunud ohtlik ihalus vasakpöörde järele. Ettevõtja ja parempoolsena pole võimalik sotsialismi ülistamist vaikides pealt vaadata, isegi kui tagurlikku vasakpööret kaunistavad suhkruvaabaga sellised eksperdid, nagu Tõnis Saarts või Rainer Kattel. Õnneks või kahjuks oli mul ja paljudel teistelgi inimestel võimalus lapsepõlves kogeda Nõukogude Liidu sotsialistliku majandussüsteemi "viljastavaid" tingimusi ja sellega kaasnenud kasinat elustandardit, mis on omane just totalitaarsetele riikidele. Seetõttu mäletan selgelt, milliseks ühe riigi vasakäärmuslik ideoloogia koos vasakpoolse majanduspoliitikaga kujundada võib. Selle mälestuse õige koht on ajalooraamatutes ning sellest meil midagi kasulikku kaasa võtta ei ole. Küll aga teame sellest lähtuvalt hästi, mille eest soovime kaitsta Eesti riiki ning millest soovime hoiduda edaspidi. Vasakpoolsuse eest hoiatavad ka kuubalased, kes on Ameerika Ühendriikidesse põgenenud. Vasakpoliitika kütab inflatsioonilõket Kõik praegused parlamendierakonnad on astunud jõulisi samme suurema laialijagamise ja riikliku sekkumise suunas. Selline sotsialismisuunale kaldumine ohustab Eesti riigi arengut, edasiliikumist ja uusi samme, mida Eesti võiks paremuse poole teha. Meil on vaja tasakaalustavat poliitikat ja seista parempoolsete väärtuste eest, mis on taasiseseisvumise järgselt Eesti riiki hästi teeninud. Vasakkurss ei ole meid viimase 30. aasta jooksul siia toonud ega vii ka meid edasi. Vastupidiselt praegusele vasaktrendile tuleb riik tüürida tagasi paremale, et tagada majanduse jätkusuutlikkus ja vastupanuvõime globaalsetele kriisidele. Eestis on ametis Eesti ajaloo kõige vasakpoolsem valitsus, mis enne majanduskriisi kulutab kergekäeliselt pea 1,5 miljardit eurot laenuraha 2023. aasta riigieelarve jooksevkulude katmiseks. Vaatamata haprale majandusolukorrale ning faktile, et riigieelarve jooksevkulude defitsiit on aegade suurim. See kõik on tingitud riigi kulutuste kasvust, mida veavad ulatuslik palgatõus avalikus sektoris, miinimumpalga tõus ning peretoetuste hüppeline kasv. Helde rahakülv võib saada riigieelarvele ja meie maksumaksjatele suureks koormaks ning sellega kaasnev ebavõrdne kohtlemine tekitab asjatuid ühiskondlikke ja sotsiaalseid pingeid. "Tulemuseks on Eestis jätkuvalt kiirenev hinnakasv, mis küünib juba hüperinflatsioonilisele tasemele." Vaatamata Euroopa keskpankade (sh Eesti Panga) rahapoliitilistele pingutustele ja püüetele intressimäärade tõstmisega inflatsiooni ohjeldada töötab valitsuse eelarvepoliitika täielikult keskpanga eesmärkidele. Tulemuseks on Eestis jätkuvalt kiirenev hinnakasv, mis küünib juba hüperinflatsioonilisele tasemele. Valitsuse inflatsiooni küttev kergekäeline eelarvepoliitika karistab ka kõiki kodulaenu omanikke, kelle igakuised intressimaksed võivad juba lähiajal mitmekordistuda. Paraku on inflatsioonilõkkesse kütuse loopimisel ka teine väga ebameeldiv tagajärg Eesti inimestele: selle aasta ülikõrge ca 20-protsendiline inflatsioon on viinud inimeste säästude ja hoiuste vähenemisele. Keskpanga hinnangul jõuame järgmisel aastal juba selleni, et inimeste säästud hakkavad lõppema ning seetõttu tuleb ka väljaminekuid otsustavalt kärpida. Toetused peavad olema vajaduspõhised Üle võimete ei saa elada eraisik, ettevõte ega riik. Tõsi, riigi rahapoliitika on keerulisem kui ühe pere eelarve, kuid see ei tähenda, et riik ei peaks ajama konservatiivset rahapoliitikat, mille kulud ei ületa tulusid. Sellise rahapoliitika üks osa on kahtlemata targalt sihitud toetused, mitte kõigi lausaline toetamine. Ma ei näe, et sihitud toetused tekitaks kuidagi suurt halduskoormust. Ma ei tea, milleks meile e-riik, kui me ei suuda toetusi jagada andmepõhiselt? Kui maksuamet teab meie kulusid ja tulusid sendipealt ning tuludeklaratsiooni esitamine võtab vaid paar minutit, ei tohiks inimeste ja ettevõtete toetusvajaduse hindamine riigile kuidagi üle jõu käia. Seega tuleb lahendust otsida mitte rahakülvist, vaid praeguste tõkete kõrvaldamisest, mis ei lase tegelikke abivajajaid välja sõeluda. Ennekõike tuleb luua vajalik seadusandlik raamistus, mis lubaks isikuandmeid kasutada ja vahetada andmekogude üleselt. Teiseks on vaja luua tehnilised võimalused otsuste automaatseks läbivaatamiseks ja vajadusel ka nende vaidlustamiseks, et kokkuvõttes vähendada ametnikkonna käsitööd. Kindlasti nõuab süsteemi korrastamine teatud investeeringuid, kuid pikas vaates on kokkuhoid seda suurem. Madalad tööjõumaksud suurendavad konkurentsivõimet Riigil tuleb maksude kehtestamisel arvestada ettevõtete vajadustega majanduskeskkonnale, et Eesti konkurentsivõime kasvaks. See võimaldab Eestisse luua senisest enam kõrge lisandväärtusega töökohti. Samuti peaks Eesti maksupoliitika toetama senisest enam motiveerima Eestisse ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste loomist. Näeme, kuidas neid luuakse Leetu ja Poola, aga miks ei tehta neid Eestisse? Riik on jätnud loomata keskkonna, mis nende loomist soosiks. Muutuvate töösuhete kontekstis tuleb tööjõumakse langetada. Üks lahendus, mis soodustab Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist, on sotsiaalmaksu määra langetamine või minimaalse eesmärgina sotsiaalmaksu lae kehtestamine. See ergutab majanduskasvu, kasvatab eksporti ja omab positiivset mõju sisemajanduse kogutoodangule. Jõukate riikide arengulood kinnitavad, et kiire ja püsiv majanduskasv põhineb innovatsioonil, sest see tõstab kõige rohkem ettevõtete kasumlikkust ja käivet. Teadus- ja arendustegevuse põhise innovatsiooni keskmes on alus- ja rakendusuuringud ning eksperimentaalarendused. Praegu ei suuda Eesti ettevõtted innovatsiooni osas konkureerida välismaiste konkurentidega. See tähendab ühtlasi klaaslage rikkale läänele järele jõudmisel. Me ei vaja vasakpoolset toetuste külvamist, vaid sihipärast jõukuse kasvatamist, mis eeldab tugevat arengut ettevõtete innovatsioonis. Eelkõige tuleb soodustada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja efektiivsemaks muutumist, mis peaks tagama tootlikkuse kasvu. Riik ei tohi tegeleda ettevõtluse ega selle rahalise toetamisega, kuid peab soodustama senisest enam energia- ja tööjõumahukust vähendavate meetmete rakendamist Eesti ettevõtetes. Selleks, et saavutada Eestit taasiseseisvumise järel saatnud edu, tuleb keerata Eesti tagasi paremale, lõpetades helikopterilt raha jagamine ja teha paremaid samme selleks, et kasvatada jõukust. Vasakideede koht on ajaloo prügikastis.

Andrus Kaarelson: vasakideede koht on ajaloo prügikastis

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Viimastel nädalatel on Eesti meedias lahti rullunud ohtlik ihalus vasakpöörde järele. Ettevõtja ja parempoolsena pole võimalik sotsialismi ülistamist vaikides pealt vaadata, isegi kui tagurlikku vasakpööret kaunistavad suhkruvaabaga sellised eksperdid, nagu Tõnis Saarts või Rainer Kattel. Õnneks või kahjuks oli mul ja paljudel teistelgi inimestel võimalus lapsepõlves kogeda Nõukogude Liidu sotsialistliku majandussüsteemi "viljastavaid" tingimusi ja sellega kaasnenud kasinat elustandardit, mis on omane just totalitaarsetele riikidele. Seetõttu mäletan selgelt, milliseks ühe riigi vasakäärmuslik ideoloogia koos vasakpoolse majanduspoliitikaga kujundada võib. Selle mälestuse õige koht on ajalooraamatutes ning sellest meil midagi kasulikku kaasa võtta ei ole. Küll aga teame sellest lähtuvalt hästi, mille eest soovime kaitsta Eesti riiki ning millest soovime hoiduda edaspidi. Vasakpoolsuse eest hoiatavad ka kuubalased, kes on Ameerika Ühendriikidesse põgenenud. Vasakpoliitika kütab inflatsioonilõket Kõik praegused parlamendierakonnad on astunud jõulisi samme suurema laialijagamise ja riikliku sekkumise suunas. Selline sotsialismisuunale kaldumine ohustab Eesti riigi arengut, edasiliikumist ja uusi samme, mida Eesti võiks paremuse poole teha. Meil on vaja tasakaalustavat poliitikat ja seista parempoolsete väärtuste eest, mis on taasiseseisvumise järgselt Eesti riiki hästi teeninud. Vasakkurss ei ole meid viimase 30. aasta jooksul siia toonud ega vii ka meid edasi. Vastupidiselt praegusele vasaktrendile tuleb riik tüürida tagasi paremale, et tagada majanduse jätkusuutlikkus ja vastupanuvõime globaalsetele kriisidele. Eestis on ametis Eesti ajaloo kõige vasakpoolsem valitsus, mis enne majanduskriisi kulutab kergekäeliselt pea 1,5 miljardit eurot laenuraha 2023. aasta riigieelarve jooksevkulude katmiseks. Vaatamata haprale majandusolukorrale ning faktile, et riigieelarve jooksevkulude defitsiit on aegade suurim. See kõik on tingitud riigi kulutuste kasvust, mida veavad ulatuslik palgatõus avalikus sektoris, miinimumpalga tõus ning peretoetuste hüppeline kasv. Helde rahakülv võib saada riigieelarvele ja meie maksumaksjatele suureks koormaks ning sellega kaasnev ebavõrdne kohtlemine tekitab asjatuid ühiskondlikke ja sotsiaalseid pingeid. "Tulemuseks on Eestis jätkuvalt kiirenev hinnakasv, mis küünib juba hüperinflatsioonilisele tasemele." Vaatamata Euroopa keskpankade (sh Eesti Panga) rahapoliitilistele pingutustele ja püüetele intressimäärade tõstmisega inflatsiooni ohjeldada töötab valitsuse eelarvepoliitika täielikult keskpanga eesmärkidele. Tulemuseks on Eestis jätkuvalt kiirenev hinnakasv, mis küünib juba hüperinflatsioonilisele tasemele. Valitsuse inflatsiooni küttev kergekäeline eelarvepoliitika karistab ka kõiki kodulaenu omanikke, kelle igakuised intressimaksed võivad juba lähiajal mitmekordistuda. Paraku on inflatsioonilõkkesse kütuse loopimisel ka teine väga ebameeldiv tagajärg Eesti inimestele: selle aasta ülikõrge ca 20-protsendiline inflatsioon on viinud inimeste säästude ja hoiuste vähenemisele. Keskpanga hinnangul jõuame järgmisel aastal juba selleni, et inimeste säästud hakkavad lõppema ning seetõttu tuleb ka väljaminekuid otsustavalt kärpida. Toetused peavad olema vajaduspõhised Üle võimete ei saa elada eraisik, ettevõte ega riik. Tõsi, riigi rahapoliitika on keerulisem kui ühe pere eelarve, kuid see ei tähenda, et riik ei peaks ajama konservatiivset rahapoliitikat, mille kulud ei ületa tulusid. Sellise rahapoliitika üks osa on kahtlemata targalt sihitud toetused, mitte kõigi lausaline toetamine. Ma ei näe, et sihitud toetused tekitaks kuidagi suurt halduskoormust. Ma ei tea, milleks meile e-riik, kui me ei suuda toetusi jagada andmepõhiselt? Kui maksuamet teab meie kulusid ja tulusid sendipealt ning tuludeklaratsiooni esitamine võtab vaid paar minutit, ei tohiks inimeste ja ettevõtete toetusvajaduse hindamine riigile kuidagi üle jõu käia. Seega tuleb lahendust otsida mitte rahakülvist, vaid praeguste tõkete kõrvaldamisest, mis ei lase tegelikke abivajajaid välja sõeluda. Ennekõike tuleb luua vajalik seadusandlik raamistus, mis lubaks isikuandmeid kasutada ja vahetada andmekogude üleselt. Teiseks on vaja luua tehnilised võimalused otsuste automaatseks läbivaatamiseks ja vajadusel ka nende vaidlustamiseks, et kokkuvõttes vähendada ametnikkonna käsitööd. Kindlasti nõuab süsteemi korrastamine teatud investeeringuid, kuid pikas vaates on kokkuhoid seda suurem. Madalad tööjõumaksud suurendavad konkurentsivõimet Riigil tuleb maksude kehtestamisel arvestada ettevõtete vajadustega majanduskeskkonnale, et Eesti konkurentsivõime kasvaks. See võimaldab Eestisse luua senisest enam kõrge lisandväärtusega töökohti. Samuti peaks Eesti maksupoliitika toetama senisest enam motiveerima Eestisse ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste loomist. Näeme, kuidas neid luuakse Leetu ja Poola, aga miks ei tehta neid Eestisse? Riik on jätnud loomata keskkonna, mis nende loomist soosiks. Muutuvate töösuhete kontekstis tuleb tööjõumakse langetada. Üks lahendus, mis soodustab Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist, on sotsiaalmaksu määra langetamine või minimaalse eesmärgina sotsiaalmaksu lae kehtestamine. See ergutab majanduskasvu, kasvatab eksporti ja omab positiivset mõju sisemajanduse kogutoodangule. Jõukate riikide arengulood kinnitavad, et kiire ja püsiv majanduskasv põhineb innovatsioonil, sest see tõstab kõige rohkem ettevõtete kasumlikkust ja käivet. Teadus- ja arendustegevuse põhise innovatsiooni keskmes on alus- ja rakendusuuringud ning eksperimentaalarendused. Praegu ei suuda Eesti ettevõtted innovatsiooni osas konkureerida välismaiste konkurentidega. See tähendab ühtlasi klaaslage rikkale läänele järele jõudmisel. Me ei vaja vasakpoolset toetuste külvamist, vaid sihipärast jõukuse kasvatamist, mis eeldab tugevat arengut ettevõtete innovatsioonis. Eelkõige tuleb soodustada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja efektiivsemaks muutumist, mis peaks tagama tootlikkuse kasvu. Riik ei tohi tegeleda ettevõtluse ega selle rahalise toetamisega, kuid peab soodustama senisest enam energia- ja tööjõumahukust vähendavate meetmete rakendamist Eesti ettevõtetes. Selleks, et saavutada Eestit taasiseseisvumise järel saatnud edu, tuleb keerata Eesti tagasi paremale, lõpetades helikopterilt raha jagamine ja teha paremaid samme selleks, et kasvatada jõukust. Vasakideede koht on ajaloo prügikastis. ### Response: Andrus Kaarelson: vasakideede koht on ajaloo prügikastis

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lugu "Et näha tõde" räägib elust enesest. "Tõe nägemiseks on meil teadupärast endal kõik meeled olemas, aga mõnikord on ka kõrvalisest abist palju kasu. Ines näitab seekord mulle kuidas laulu peal särada," selgitas Reket. Loo andis välja Reket oma plaadifirma alt. Selle on produtseerinud Sergei Harhan ning miksinud ja masterdanud Bert Prikenfeld (Mindnote Studio). Kevadel andis reket välja oma kuuenda sooloalbumi "Palun Puhka", kus on kokku 13 lugu. Esimesel nädalal sai sellest enimstriimitud album Eestis. Albumil kõlavad näiteks lood "Kirsikivi", "Eikellegi Ma", "Too Mul Lilli" ning "Natuke Nii, Natuke Naa".

Reket ja Ines avaldasid ühisloo "Et näha tõde"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lugu "Et näha tõde" räägib elust enesest. "Tõe nägemiseks on meil teadupärast endal kõik meeled olemas, aga mõnikord on ka kõrvalisest abist palju kasu. Ines näitab seekord mulle kuidas laulu peal särada," selgitas Reket. Loo andis välja Reket oma plaadifirma alt. Selle on produtseerinud Sergei Harhan ning miksinud ja masterdanud Bert Prikenfeld (Mindnote Studio). Kevadel andis reket välja oma kuuenda sooloalbumi "Palun Puhka", kus on kokku 13 lugu. Esimesel nädalal sai sellest enimstriimitud album Eestis. Albumil kõlavad näiteks lood "Kirsikivi", "Eikellegi Ma", "Too Mul Lilli" ning "Natuke Nii, Natuke Naa". ### Response: Reket ja Ines avaldasid ühisloo "Et näha tõde"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 939 miljonit eurot. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak sõnas, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügitulu langust enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes seitse protsenti. Müügitulu vähenes enamikul tegevusaladel. "Vaid tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kasvas müük kaks protsenti ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes jäi see eelmise aasta tasemele," lisas Pihlak. Tööstuskaupadest vähenes müük kõige rohkem ehk 14 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügitulu vähenes veel 10 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, viis protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, mis müüvad peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist, kolm protsenti kaubamajadest ning kaks protsenti kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil. Toidupoodide müügitulu vähenes eelmise aasta novembriga võrreldes neli protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu suurenes 18 protsenti. Oktoobriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu neli protsenti. Selle aasta üheteistkümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti.

Poodide müügitulu langust mõjutas novembris enim kokkuhoid tööstuskaupadelt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 939 miljonit eurot. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak sõnas, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügitulu langust enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes seitse protsenti. Müügitulu vähenes enamikul tegevusaladel. "Vaid tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kasvas müük kaks protsenti ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes jäi see eelmise aasta tasemele," lisas Pihlak. Tööstuskaupadest vähenes müük kõige rohkem ehk 14 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügitulu vähenes veel 10 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, viis protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, mis müüvad peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist, kolm protsenti kaubamajadest ning kaks protsenti kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil. Toidupoodide müügitulu vähenes eelmise aasta novembriga võrreldes neli protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu suurenes 18 protsenti. Oktoobriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu neli protsenti. Selle aasta üheteistkümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti. ### Response: Poodide müügitulu langust mõjutas novembris enim kokkuhoid tööstuskaupadelt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles avaldas tänu kõigile, kes aasta sportlaste valimisel osalesid. "Nii nagu kired on võistlusväljakutel, on kired alati garanteeritud ka Kristjanite nominentide valimistel. Kuna nii mõneski kategoorias on valik sellel aastal vägagi mitmekülgne, siis tuleb veelkord tõdeda, et kolme vägagi erineva osapoole hinnete koondsummast selgub alati tõde!" Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Aasta noorsportlase valivad ajakirjanikud ja organisatsioonid. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. Aasta meessportlane 2022 nominendid on: Janek Õiglane Kristjan Ilves Marten Liiv Rasmus Mägi Aasta naissportlane 2022 nominendid on: Anett Kontaveit Epp Mäe Kelly Sildaru Kristin Tattar Aasta võistkond 2021 nominendid on: Eesti discgolfi võistkond – Anneli Tõugjas-Männiste, Kaidi Allsalu, Kristi Unt, Mathias Villota, Mauri Villmann, Henar Ruudna, Rasmus Metsamaa, Kristjan Solodov, Marko Narits Rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja Eesti paarisaeruline neljapaat – Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak Aasta treener 2022 nominendid on: Gerd Kanter Kersti ja Mehis Viru Mihkel Ustav Samuti kuulutatakse "Spordiaasta tähed 2022" galal välja Aasta noorsportlane, Aasta veteransportlane, Eestimaa Spordihing, selguvad Eesti sportlikum õpetaja, Eesti aasta sportlik omavalitsus ning maakondade parimad spordiklubid. Lisaks antakse galal üle ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali tänavused aastapreemiad ning aasta parasportlaste auhinnad.

Selgusid "Spordiaasta tähed 2022" nominendid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles avaldas tänu kõigile, kes aasta sportlaste valimisel osalesid. "Nii nagu kired on võistlusväljakutel, on kired alati garanteeritud ka Kristjanite nominentide valimistel. Kuna nii mõneski kategoorias on valik sellel aastal vägagi mitmekülgne, siis tuleb veelkord tõdeda, et kolme vägagi erineva osapoole hinnete koondsummast selgub alati tõde!" Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Aasta noorsportlase valivad ajakirjanikud ja organisatsioonid. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. Aasta meessportlane 2022 nominendid on: Janek Õiglane Kristjan Ilves Marten Liiv Rasmus Mägi Aasta naissportlane 2022 nominendid on: Anett Kontaveit Epp Mäe Kelly Sildaru Kristin Tattar Aasta võistkond 2021 nominendid on: Eesti discgolfi võistkond – Anneli Tõugjas-Männiste, Kaidi Allsalu, Kristi Unt, Mathias Villota, Mauri Villmann, Henar Ruudna, Rasmus Metsamaa, Kristjan Solodov, Marko Narits Rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja Eesti paarisaeruline neljapaat – Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak Aasta treener 2022 nominendid on: Gerd Kanter Kersti ja Mehis Viru Mihkel Ustav Samuti kuulutatakse "Spordiaasta tähed 2022" galal välja Aasta noorsportlane, Aasta veteransportlane, Eestimaa Spordihing, selguvad Eesti sportlikum õpetaja, Eesti aasta sportlik omavalitsus ning maakondade parimad spordiklubid. Lisaks antakse galal üle ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali tänavused aastapreemiad ning aasta parasportlaste auhinnad. ### Response: Selgusid "Spordiaasta tähed 2022" nominendid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid. Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale. Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid. Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid. Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja. Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist. Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon. Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht. 2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud. Mõni nädal tagasi kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid. Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud.

Soome karmistab välismaalastele kinnisvara müümise tingimusi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid. Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale. Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid. Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid. Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja. Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist. Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon. Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht. 2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud. Mõni nädal tagasi kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid. Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud. ### Response: Soome karmistab välismaalastele kinnisvara müümise tingimusi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Vivienne Westwoodi surmast teatati neljapäeval tema ametlikul Instagrami ja Twitteri kontol. Westwood sündis 1941. aastal. 29th December 2022. Vivienne Westwood died today, peacefully and surrounded by her family, in Clapham, South London. The world needs people like Vivienne to make a change for the better. pic.twitter.com/YQwVixYUrV — Vivienne Westwood (@FollowWestwood) December 29, 2022 Westwood disainis ansambli Sex Pistols kostüümid ning oli seetõttu sünonüümne 1970ndate punk rock 'i skeenega ning tema mässulisus jäi tema moekunsti ja ühiskondliku tegevuse läbivaks tunnusjooneks, vahendas Reuters. Vivienne Westwood oli laiemalt tuntud ka kliimamuutuste vastu võitlemise ning WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i toetamise tõttu. Westwoodi tähelepanuväärsete tegevuste hulka kuulus ka tollase Briti peaministri Margaret Thatcheri stiilis riietumine 1989. aastal ühe ajakirja kaanepildi tarbeks ning valge tankiga hilisema Briti peaministri David Cameroni maakodu lähistelt läbi sõitmine. Viimane aktsioon oli mõeldud protestiks frakkimise vastu Ühendkuningriigis. Briti kuninganna Elisabeth II andis Westwoodile 1992. aastal Briti impeeriumi ordu medali (Order of the British Empire). Moedisainer ütles 2014. aastal ajakirjanikele, et ta on moetööstuses eelkõige seepärast, et hävitada konformsust ning Westwoodi sõnul ei olnud miski tema jaoks huvitav kui selles taolist mässulisust ei esinenud. Westwood ütles 2018. aastal moeajakirjale L'Officiel, et tal on alati olnud poliitiline agenda ning "ma olen kasutanud moodi status quo kõigutamiseks". Westwood suri pere keskel Claphamis Lõuna-Londonis.

Suri Briti disainer Vivienne Westwood

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vivienne Westwoodi surmast teatati neljapäeval tema ametlikul Instagrami ja Twitteri kontol. Westwood sündis 1941. aastal. 29th December 2022. Vivienne Westwood died today, peacefully and surrounded by her family, in Clapham, South London. The world needs people like Vivienne to make a change for the better. pic.twitter.com/YQwVixYUrV — Vivienne Westwood (@FollowWestwood) December 29, 2022 Westwood disainis ansambli Sex Pistols kostüümid ning oli seetõttu sünonüümne 1970ndate punk rock 'i skeenega ning tema mässulisus jäi tema moekunsti ja ühiskondliku tegevuse läbivaks tunnusjooneks, vahendas Reuters. Vivienne Westwood oli laiemalt tuntud ka kliimamuutuste vastu võitlemise ning WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i toetamise tõttu. Westwoodi tähelepanuväärsete tegevuste hulka kuulus ka tollase Briti peaministri Margaret Thatcheri stiilis riietumine 1989. aastal ühe ajakirja kaanepildi tarbeks ning valge tankiga hilisema Briti peaministri David Cameroni maakodu lähistelt läbi sõitmine. Viimane aktsioon oli mõeldud protestiks frakkimise vastu Ühendkuningriigis. Briti kuninganna Elisabeth II andis Westwoodile 1992. aastal Briti impeeriumi ordu medali (Order of the British Empire). Moedisainer ütles 2014. aastal ajakirjanikele, et ta on moetööstuses eelkõige seepärast, et hävitada konformsust ning Westwoodi sõnul ei olnud miski tema jaoks huvitav kui selles taolist mässulisust ei esinenud. Westwood ütles 2018. aastal moeajakirjale L'Officiel, et tal on alati olnud poliitiline agenda ning "ma olen kasutanud moodi status quo kõigutamiseks". Westwood suri pere keskel Claphamis Lõuna-Londonis. ### Response: Suri Briti disainer Vivienne Westwood

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Selle asemel, et kaup vedada läände veoautodega, väljus 13. septembril Muuga sadamast Kaunase suunas kolme Balti riigi ühine kaubarong ehk Merevaigurong. Siis ütles Eesti vedaja Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu, et nii kulub neli korda vähem kütust, paisatakse õhku kuus korda vähem süsihappegaasi ning sõit on 28 korda ohutum. Eesti maanteedelt tuuakse aastas ära üle 7500 veoki, lubas Toomsalu. Pärast seda proovisõitu pidi Merevaigurong nii kiiresti kui võimalik alustama regulaarsete vedudega marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga kaks korda nädalas. Seni ei ole see võimalik olnud, nentis Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi. "Teisel aasta poolel, mis juhtus, oli üleüldine majanduse jahtumine, sellest tulenevalt on Eesti ekspordimahud oluliselt kukkunud. See omakorda toob kaasa selle, et allesjäänud veomahtude osas toimub päris tõsine konkurents autovedajatega. Autotranspordi ettevõtted selleks, et tagada endale mingigi töömaht, teevad allahindlusi. Sellest tulenvalt Merevaigurongi hind ei ole nii atraktiivne turule," selgitas Paatsi. Üheks Merevaigurongi kliendiks on Logistikakontsern CF&S, mis veab Eestist ning Põhjamaadest kaupa Lääne-Euroopasse. Kuna Balti riikides ning Lääne-Euroopas on raudteelaiused erinevad, tuleb kaup vahepeal ümber tõsta. See teeb Merevaigurongi kalliks. "Tegelikult see, mis tulevikus plaanis on, et Rail Balticut laeme siin ja võtame Euroopas vastu – see peaks välja nägema niimoodi. CF&S veab väga palju treilereid Euroopas raudteel, me kindlasti usume, et see on tulevik. Me olime kõik valmis tegema seda, aga praegu turg ei mänginud kaasa meiega," rääkis CF&S-i tegevjuht Tiit Arus. Aastalõpp on logistikasektoris aeglane, ütles Paatsi. Seega loodab Operail, et Merevaigurongi saab käima jaanuari teises pooles. "Me üritame Läti ja Leedu kolleegidega läbi rääkida järgmiseks aastaks uusi veohindu. Meie veame Eestis, aga Läti ja Leedu vedajad teevad seda oma riikides. Üritame sealt saada konkurentsivõimelisemat hinda." Paatsi lisas, et turuosalised on Merevaigurongile tulevaks aastaks mahte planeerinud. Seega on Operail optimistlik. Eesti on jäämas maha eesmärgist suunata kaubaveod raudteele Uue transpordiühenduse käivitamine on alati keeruline, tõdes Tiit Arus. "Saabuvast rongijaamast A, B või C on vaja kaup laiali vedada – kõik see logistika on vaja ümber ehitada. Ekspordiga on [isegi] lihtsam. Laed oma treileri täis ja sõidad Euroopasse. Tagasi on vaja tulla konsolideeritud kaubakogusega, see on vaja kokku korjata, terminalist peale võtta. See kõik võtab aega, aga kui see käima läheb, siis see töötab väga hästi ja väga kaua." See on ka põhjus, miks ei tasu oodata vaid Rali Balticut, kui Eesti tahab saavutada aastaks 2035 eesmärgi, et 40 protsenti kaubast liiguks rongi, mitte veoautoga. 2020. aastal oli see osakaal vaid 26 protsenti ning idasuunaliste vedude lõppemise tõttu see nüüd pigem väheneb. Ehk Merevaigurong on vaid üks näide laiemast murest. Seda tõdeb ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan. "Pikaajalisemalt on meile vaja uuest olukorrast kooruvalt üle vaadata raudteevedude konkurentsivõime." See võib tähenda raudtee kasutustasude vähendamist. Kuid seda otsust ei saaks teha üleöö, selgitas Gailan. "Kuna me peame ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi pidama erandite saamisel, siis kahjuks ei ole nii kiire, et me suudame siin nädalate või paari kuuga midagi tasude osas kardinaalselt muuta." Pakiline mure on, mis saab Operailist nüüd, kui Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjul on ettevõte kaotanud suure osa oma ärist. Analüüsi, millised võimalused Operailil uues olukorras jäänud on, esitab ministeerium valitsusele jaanuari teises pooles. "Seal saab teha need järgmised otsused, et kuhu suunas, mida ja kuidas meil siin raudteeturul opereerima hakatakse. Kas Operailil jäävad ka lisaks kaubaveole mingisugused tegevusharud või piirduks ainult põhja-lõunasuunalise kaubaveoga," ütles Gailan.

Merevaigurongile ei jagu piisavalt kaupa

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Selle asemel, et kaup vedada läände veoautodega, väljus 13. septembril Muuga sadamast Kaunase suunas kolme Balti riigi ühine kaubarong ehk Merevaigurong. Siis ütles Eesti vedaja Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu, et nii kulub neli korda vähem kütust, paisatakse õhku kuus korda vähem süsihappegaasi ning sõit on 28 korda ohutum. Eesti maanteedelt tuuakse aastas ära üle 7500 veoki, lubas Toomsalu. Pärast seda proovisõitu pidi Merevaigurong nii kiiresti kui võimalik alustama regulaarsete vedudega marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga kaks korda nädalas. Seni ei ole see võimalik olnud, nentis Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi. "Teisel aasta poolel, mis juhtus, oli üleüldine majanduse jahtumine, sellest tulenevalt on Eesti ekspordimahud oluliselt kukkunud. See omakorda toob kaasa selle, et allesjäänud veomahtude osas toimub päris tõsine konkurents autovedajatega. Autotranspordi ettevõtted selleks, et tagada endale mingigi töömaht, teevad allahindlusi. Sellest tulenvalt Merevaigurongi hind ei ole nii atraktiivne turule," selgitas Paatsi. Üheks Merevaigurongi kliendiks on Logistikakontsern CF&S, mis veab Eestist ning Põhjamaadest kaupa Lääne-Euroopasse. Kuna Balti riikides ning Lääne-Euroopas on raudteelaiused erinevad, tuleb kaup vahepeal ümber tõsta. See teeb Merevaigurongi kalliks. "Tegelikult see, mis tulevikus plaanis on, et Rail Balticut laeme siin ja võtame Euroopas vastu – see peaks välja nägema niimoodi. CF&S veab väga palju treilereid Euroopas raudteel, me kindlasti usume, et see on tulevik. Me olime kõik valmis tegema seda, aga praegu turg ei mänginud kaasa meiega," rääkis CF&S-i tegevjuht Tiit Arus. Aastalõpp on logistikasektoris aeglane, ütles Paatsi. Seega loodab Operail, et Merevaigurongi saab käima jaanuari teises pooles. "Me üritame Läti ja Leedu kolleegidega läbi rääkida järgmiseks aastaks uusi veohindu. Meie veame Eestis, aga Läti ja Leedu vedajad teevad seda oma riikides. Üritame sealt saada konkurentsivõimelisemat hinda." Paatsi lisas, et turuosalised on Merevaigurongile tulevaks aastaks mahte planeerinud. Seega on Operail optimistlik. Eesti on jäämas maha eesmärgist suunata kaubaveod raudteele Uue transpordiühenduse käivitamine on alati keeruline, tõdes Tiit Arus. "Saabuvast rongijaamast A, B või C on vaja kaup laiali vedada – kõik see logistika on vaja ümber ehitada. Ekspordiga on [isegi] lihtsam. Laed oma treileri täis ja sõidad Euroopasse. Tagasi on vaja tulla konsolideeritud kaubakogusega, see on vaja kokku korjata, terminalist peale võtta. See kõik võtab aega, aga kui see käima läheb, siis see töötab väga hästi ja väga kaua." See on ka põhjus, miks ei tasu oodata vaid Rali Balticut, kui Eesti tahab saavutada aastaks 2035 eesmärgi, et 40 protsenti kaubast liiguks rongi, mitte veoautoga. 2020. aastal oli see osakaal vaid 26 protsenti ning idasuunaliste vedude lõppemise tõttu see nüüd pigem väheneb. Ehk Merevaigurong on vaid üks näide laiemast murest. Seda tõdeb ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan. "Pikaajalisemalt on meile vaja uuest olukorrast kooruvalt üle vaadata raudteevedude konkurentsivõime." See võib tähenda raudtee kasutustasude vähendamist. Kuid seda otsust ei saaks teha üleöö, selgitas Gailan. "Kuna me peame ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi pidama erandite saamisel, siis kahjuks ei ole nii kiire, et me suudame siin nädalate või paari kuuga midagi tasude osas kardinaalselt muuta." Pakiline mure on, mis saab Operailist nüüd, kui Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjul on ettevõte kaotanud suure osa oma ärist. Analüüsi, millised võimalused Operailil uues olukorras jäänud on, esitab ministeerium valitsusele jaanuari teises pooles. "Seal saab teha need järgmised otsused, et kuhu suunas, mida ja kuidas meil siin raudteeturul opereerima hakatakse. Kas Operailil jäävad ka lisaks kaubaveole mingisugused tegevusharud või piirduks ainult põhja-lõunasuunalise kaubaveoga," ütles Gailan. ### Response: Merevaigurongile ei jagu piisavalt kaupa

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Antonia Dolan, Emanuele Perugia ja Karolina Kluk Manchesteri Ülikoolist kutsusid katseid tegema 32 vabatahtlikku, pooled neist muusikud, pooled mitte. Katseisikute ülesanne oli lihtne: kuulata mõnusasti muusikat ja seada helivaljus just enda jaoks sobivale tasemele. Teadlased panid aga hoolega kirja, mitmenda nõksu peale nad nupu keerasid. Katset tehti kindluse mõttes kolm sessiooni, iga kord lasti kõlada kuuel laulul. Selgus, et muusikud kuulasid muusikat valjemini kui mittemuusikud, keskmiselt 11 detsibelli võrra. Eriti rohkesti lisasid nad volüümi juurde juhul, kui laul näis neile hästi meeldivat. Teadlased ei küsinud seekord katseisikutelt, mis ajendas neid just nii või naa kõrget valjusenivood valima; midagi peab ju jääma ka järgmisteks kordadeks. Nad pakuvad aga ajakirjas Plos One lahkesti välja mõne omapoolse oletuse. On võimalik, et muusikat valjemalt kuulates tabavad kuulaja kõrvad ja aju teravamalt helipildi üksikasju. Võib juhtuda, et mõnda kitarrinooti või mõne taustalaulja häält ei olegi vaiksemalt kuulates kuulda. Muusikuid aga huvitab kõik, mida kuulda on võimalik — see teeb ju kogemuse täielikumaks. Igal juhul ei sobi selle uuringu järgi seletuseks arusaam, et muusikud on valjust musitseerimisest saanud kõrvakahjustusi. Kuulmiskontroll näitas, et vähemalt selles katseseltskonnas ei erinenud kuulmistervis muusikute ja mittemuusikute vahel. Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Muusikud kuulavad muusikat valjemini kui mittemuusikud

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Antonia Dolan, Emanuele Perugia ja Karolina Kluk Manchesteri Ülikoolist kutsusid katseid tegema 32 vabatahtlikku, pooled neist muusikud, pooled mitte. Katseisikute ülesanne oli lihtne: kuulata mõnusasti muusikat ja seada helivaljus just enda jaoks sobivale tasemele. Teadlased panid aga hoolega kirja, mitmenda nõksu peale nad nupu keerasid. Katset tehti kindluse mõttes kolm sessiooni, iga kord lasti kõlada kuuel laulul. Selgus, et muusikud kuulasid muusikat valjemini kui mittemuusikud, keskmiselt 11 detsibelli võrra. Eriti rohkesti lisasid nad volüümi juurde juhul, kui laul näis neile hästi meeldivat. Teadlased ei küsinud seekord katseisikutelt, mis ajendas neid just nii või naa kõrget valjusenivood valima; midagi peab ju jääma ka järgmisteks kordadeks. Nad pakuvad aga ajakirjas Plos One lahkesti välja mõne omapoolse oletuse. On võimalik, et muusikat valjemalt kuulates tabavad kuulaja kõrvad ja aju teravamalt helipildi üksikasju. Võib juhtuda, et mõnda kitarrinooti või mõne taustalaulja häält ei olegi vaiksemalt kuulates kuulda. Muusikuid aga huvitab kõik, mida kuulda on võimalik — see teeb ju kogemuse täielikumaks. Igal juhul ei sobi selle uuringu järgi seletuseks arusaam, et muusikud on valjust musitseerimisest saanud kõrvakahjustusi. Kuulmiskontroll näitas, et vähemalt selles katseseltskonnas ei erinenud kuulmistervis muusikute ja mittemuusikute vahel. Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. ### Response: Muusikud kuulavad muusikat valjemini kui mittemuusikud

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Poolteist aastat käärsoolevähiga võidelnud Pele suri neljapäeval 82 aasta vanusena. Oma karjääri jooksul lõi ta Brasiilia koondise eest 92 mänguga 77 väravat, tänavusel MM-finaalturniiril jõudis legendiga samale pulgale praegu rahvusmeeskonnas särki numbriga 10 kandev Neymar. "Enne Peled oli 10 lihtsalt number. Olen seda fraasi kunagi kuskilt lugenud, aga see lause, kuigi kaunis, ei ole täiuslik. Ütleksin, et enne Peled olid jalgpall lihtsalt sport," alustas Neymar oma järelhüüet. "Pele muutis kõike. Ta muutis jalgpalli kunstiteoseks, meelelahutusvormiks. Ta andis hääle vaestele, mustanahalistele ja mis peamine: ta muutis Brasiilia nähtavaks. Jalgpall ja Brasiilia on tänu kuningale oma staatust tõstnud. Ta võib olla lahkunud, aga tema maagia jääb," lisas Neymar. View this post on Instagram A post shared by NJ (@neymarjr) "Unikaalne. Geniaalne. Tehniline. Loominguline. Perfektne. Võrreldamatu. Sinna, kuhu Pele läks, ta ka jäi. Ilma iial tipust lahkumata jättis ta meid täna. Jalgpalli kuningas, üks ja ainus, kõigi aegade suurim," kirjutas kollases särgis 62 väravat löönud endine Madridi Reali ja Milano Interi ründaja Ronaldo. "Kogu maailm mälestab, hüvastijätu kurbus segunenud päratu uhkusega kirjutatud ajaloo üle. Milline privileeg oli tulla pärast sind, mu sõber. Sinu talent on kool, mille peaks läbima iga mängija. Sinu pärand ületab põlvkondi ja nii jääd sa edasi. Täna ja igavesti." "Uudis Pele surmast ei vasta tõele. Pele ei saa iialgi surra. Pele ei jäta meid iial. Pele ei lakka iial olemast. Pele on igavene, kuningas, unikaalne... ta läks vaid puhkama, kuid ta on igaveseks jäädvustunud igasse suurepärasesse väravasse, hiilgavasse kombinatsiooni, igaühte meist, kelle jaoks on jalgpall elukutseks ning kes leidis temast inspiratsiooni," kirjutas 2002. aastal Brasiiliaga maailmameistriks kroonitud paremkaitsja Cafu. Pelé nunca vai morrer... Pelé é eterno, é Rei, é único... ele estará eternizado em cada gol magnífico, em cada jogada de mestre, em cada um de nós que fomos inspirados por ele e toda sua geração. Descansa irmão, aqui vamos continuar sem a sua genialidade, mas com o seu legado. pic.twitter.com/qRNsSRzssW — Cafu. (@officialcafu) December 29, 2022 "Mu suurim partner on läinud, aga selle naeratusega jätan su endaga," alustas koos Pelega kahel korral mängijana ning hiljem, 1970. aastal treenerina maailmameistriks kroonitud 91-aastane Mario Zagallo. "Sõber nii paljudes lugudes, võitudes ja tiitlites, mis jätab igavikulise ning unustamatu pärandi." "Inimene, kes peatas mitmel korral maailma. Inimene, kes tegi särgist 10 kõige austusväärsema. Brasiillane, kes kaitses meie riiki üle maailma. Täna nutab maailm ja jätab hüvasti parimaga. Aitäh kõige eest, jalgpalli kuningas. Sa oled igavikuline. Armastan, armastan," lisas Zagallo.

Neymar: enne Peled oli 10 vaid number, enne Peled oli jalgpall vaid sport

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Poolteist aastat käärsoolevähiga võidelnud Pele suri neljapäeval 82 aasta vanusena. Oma karjääri jooksul lõi ta Brasiilia koondise eest 92 mänguga 77 väravat, tänavusel MM-finaalturniiril jõudis legendiga samale pulgale praegu rahvusmeeskonnas särki numbriga 10 kandev Neymar. "Enne Peled oli 10 lihtsalt number. Olen seda fraasi kunagi kuskilt lugenud, aga see lause, kuigi kaunis, ei ole täiuslik. Ütleksin, et enne Peled olid jalgpall lihtsalt sport," alustas Neymar oma järelhüüet. "Pele muutis kõike. Ta muutis jalgpalli kunstiteoseks, meelelahutusvormiks. Ta andis hääle vaestele, mustanahalistele ja mis peamine: ta muutis Brasiilia nähtavaks. Jalgpall ja Brasiilia on tänu kuningale oma staatust tõstnud. Ta võib olla lahkunud, aga tema maagia jääb," lisas Neymar. View this post on Instagram A post shared by NJ (@neymarjr) "Unikaalne. Geniaalne. Tehniline. Loominguline. Perfektne. Võrreldamatu. Sinna, kuhu Pele läks, ta ka jäi. Ilma iial tipust lahkumata jättis ta meid täna. Jalgpalli kuningas, üks ja ainus, kõigi aegade suurim," kirjutas kollases särgis 62 väravat löönud endine Madridi Reali ja Milano Interi ründaja Ronaldo. "Kogu maailm mälestab, hüvastijätu kurbus segunenud päratu uhkusega kirjutatud ajaloo üle. Milline privileeg oli tulla pärast sind, mu sõber. Sinu talent on kool, mille peaks läbima iga mängija. Sinu pärand ületab põlvkondi ja nii jääd sa edasi. Täna ja igavesti." "Uudis Pele surmast ei vasta tõele. Pele ei saa iialgi surra. Pele ei jäta meid iial. Pele ei lakka iial olemast. Pele on igavene, kuningas, unikaalne... ta läks vaid puhkama, kuid ta on igaveseks jäädvustunud igasse suurepärasesse väravasse, hiilgavasse kombinatsiooni, igaühte meist, kelle jaoks on jalgpall elukutseks ning kes leidis temast inspiratsiooni," kirjutas 2002. aastal Brasiiliaga maailmameistriks kroonitud paremkaitsja Cafu. Pelé nunca vai morrer... Pelé é eterno, é Rei, é único... ele estará eternizado em cada gol magnífico, em cada jogada de mestre, em cada um de nós que fomos inspirados por ele e toda sua geração. Descansa irmão, aqui vamos continuar sem a sua genialidade, mas com o seu legado. pic.twitter.com/qRNsSRzssW — Cafu. (@officialcafu) December 29, 2022 "Mu suurim partner on läinud, aga selle naeratusega jätan su endaga," alustas koos Pelega kahel korral mängijana ning hiljem, 1970. aastal treenerina maailmameistriks kroonitud 91-aastane Mario Zagallo. "Sõber nii paljudes lugudes, võitudes ja tiitlites, mis jätab igavikulise ning unustamatu pärandi." "Inimene, kes peatas mitmel korral maailma. Inimene, kes tegi särgist 10 kõige austusväärsema. Brasiillane, kes kaitses meie riiki üle maailma. Täna nutab maailm ja jätab hüvasti parimaga. Aitäh kõige eest, jalgpalli kuningas. Sa oled igavikuline. Armastan, armastan," lisas Zagallo. ### Response: Neymar: enne Peled oli 10 vaid number, enne Peled oli jalgpall vaid sport