2. Moonâ jienâstemkoopin.
5b. Jis jienâstâh munejienâstmist, vaaljâvirgeolmooš addel vaaljâkoovert, moos toopah stemppâlistum liipu.
Juhle lii sämmilijn sämmiláid.
Alemus haldâttâhriehti tieđeet, et sij láá kieđâvuššâm ääši iäge sij mute tave-Suomâ haldâttâhrievti miärádâs tuhhiittiđ Sanila ovdâolmožin.
Almottâskoortâst láá ravvuuh jienâstmist.
Almottâttâm kalga toohâđ päikkikieldâ kuávdášvaaljâlävdikoodán.
Almottâs jienâvuoigâdvuođâst puátá pááikán
Anarâšah láá meid toollâm já tuálih ain-uv poccuid.
Toovláš historjá
Áárvust oonnum juhleviehâ!
Avžuum tii sovâdâtmân.
Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive.
Poorgâ peri tääl maidnii.
Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu.
Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest.
Tobdosumos sieidi lii Aanaar kieldâ Äijihsuálui.
Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid.
Mii puátteevuotâ lii čuovvâd.
Pyeri aalmugpeivi!
Pyereh kuldâleijeeh,
Árvusiih sämmiliih, pyeri aalmug.
Pyereh syemmiliih,
Puoh tehálumos lii jieijâs kulttuur, kielâ, ärbivuovij já áárvui siäiluttem, paijeentoollâm já sirdem puáttee suhâpuolváid.
Čuávdus Syyria kriisân lii kuávdáást.
Čuovjis mánutteppen sij vuolgii.
Taiđuin puáhtá mutteđ maailm.
Šoŋŋâdâhnubástus, globalisaatio já ekonomâlâš perustem arktâsâš kuávlu kuáttá pyehtih meid stuorrâ hástusijd.
Kirjálistemohjelm ulmen lii uážžuđ anarâškielâ sárnoid čäälliđ kielâ.
Ton keežild lii lamaš tárbu savâstâllâđ tave-eennâmlâš já aalmugijkoskâsâš foorumijn pooliitlâš ohtâvuođâin.
Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge.
Tondiet sun tohhee nuorttâlij ovdâolmožin, kii nuorttâlâšlaavä mield kalga mättiđ nuorttâlâškielâ.
Návt jienâstâh
Taan vaaljâpaje ääigi lii tábáhtum ennuv já vala taan ive ääigi vyerdip stuorrâ uđâsmitmijd sämmilij vuoigâdvuođâsajattâhân.
Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân.
Lasseen nuorttâsämmilij sijdâčuákkim oovdâst nuorttâlâšlaavâ mield nuorttâsämmilijd nuorttâlâškuávlust, mii lii uási sämikuávlu.
Tot táránid vuáimálâš tobdoid já jávuttut viärráámuid šladdârijd.
Taat ij lah tuše sämmilij juhlepeivi, mut meiddei Suomâ staatâ já syemmilij juhlepeivi.
Tast iä lah luhostum.
Tot lii sierâ.
Taat uáivild ovdâmerkkân tom, et sämmilij eennâm iä pyevti kevttiđ rááhtuslâš tâi eres uáivilân, jis sämmiláid ij lah ääšist tieđettum já sij iä lah adelâm rijjâ love muuneeld já et sij jiejah iä vyeiti maiden tágárij varijguin ávhástâlmist.
Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ.
Nuuvt te puávdejii puoh kuuđhâid čuákkimân, já mottoom vuorâsub viijses kutkâ sáárnui sijjân.
Te nieidâš moonâi tupán já uusâi skerreid já váhá ränis páppár.
Tiäđáttâs ive 2012 kieldâvaaljâin
Tiäđáh-uv mandiet?
Tovben tot jienâ lii oppeet!
- Tom tun eeđah tuše tondiet, vâi tun še liččih kiinii.
Porgâvetteđ mávsulâš pargo.
Diskografia
Tuáivum taam pargoost lemin ävkki mii ohtsâšpaargon Säämi parlamentaarlâš ráđádâlmist.
Tun puávtáh servâđ vuolgâttâsân já vuolgâttiđ jieijâd tiervuođâid!
Tubdâmettum!
Tubdâmettum tuođâi-uv kávnoo!
Tuháttij iivij ääigi čoggâšum tiätu luándust, poccuin, kuolijn já eres ellein lii puáhtám mijjân iävtuid cevziđ ohtsâškodálijn moivášmijn.
Almolijd tobdoid siisâvarriimist Saksaast lii tobbeen orroo ruávástkode ovdâolmooš Lilie kuvvim nuuvt, et "skeptisâšvuohta já jiešluáttámuš lává täsitiädust nubijdis vuástá".
Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid.
Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst.
Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst.
- Ep, ep mijgin kale uáinám, iäráseh västidii, já puohah lijjii jieijâs mielâst hirmâd jiärmáliih.
Ep meid pyevti adeliđ olgoštem teikâ raasism vaikuttiđ mii kulttuurân, vuovijd teikâ mii kárvudâtmân.
Iävtukkâsâi asâttem kieldâvaljáid
Almoot jieijâd iävtukkâs!
Tot kalga leđe Tyemes!
Lippustággu!
Käldeeh
Kavnim tuu!
Koččâmâš lii-uv uánihávt:
Kieldâvaaljâin uážžu jienâstiđ tuše jieijâs päikkikieldâ iävtukkâs.
Kieldâvaaljâin pyehtih asâttiđ iävtukkâsâid
Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.
Kielâpalhâšume ulme
Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân.
Kielâteknologiapargo ohtâvuođâst šoddâm proojeekt ulmen lii uážžuđ 100 čälled anarâškielân, nonniđ kielâ kirjálii traditio já väldiđ kielâteknologisijd išeniävuid anon kielâsiärvádâhân.
Kii puáhtá finniđ palhâšume?
Takkâ mielâkiddiivâšvuođâst.
Takkâ puohháid luhotuáivuttâsâin!
Takkâ
Siijdâš, mii vájálditij juovlâid (Boahtteáiggeriika)
Ko sij lijjii masa jo peessâm toho kuus kolgii-uv, sij kavnii mieskâm muorâ, mii lâi mudágis styeres.
Ko Maarit kiergân luhâmist, sun kiäččá pirrâsis.
Komovuotâ teikkâ maailmáávust lii eennâm pirje.
Kuus tot moonâi?
Kost Tyemes lii?
Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh.
Kuálástem lii lamaš já lii ain tergâdis uási sämmilij kulttuur já merhâšittee iäláttâs.
Hástuseh
Jieh koolgâ innig moggediđ!
Já te lijjii juovlah.
Jienâstemääigih
Jienâstem tábáhtuvá jienâstemsaajeest.
Jienâstem vaaljâpeeivi:
Jotkâvaidâlmist moittii tom, et haldâttâhriehti tulkkoo puástud nuorttâlâšlaavâ 46 paragraf.
Jyehi virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist laavâ nuávdittem.
Jis tij haalijdvetteđ, te pyehtivetteđ tij-uv tom uáiniđ.
- "Juovlah láá, juovlah láá, nieidâš lii ceggim juovlâjivekieddee!" visârdij vyevdicissááš.
Eidu talle čuojâškuottii kirhokiäluh.
Lođasmáánu paaštij Kilimanjaro čohe paajaabeln.
Lasetiäđuh
Lii-uv Marittist meid peenuv?
Lam tast hirmâd čiävláá.
Lah-uv kiddiistum blogij čälimist?
Lii väädis uánihis-uv äigimuddoost uáiniđ tagarij aašij čuávumušâid, moh iä lah mist kiddâ.
Lii velttidmettum, ete tuommip puohlágán olgoštem já vaje.
Liiŋkah
Lusis rikos.
Juáigusärbivyehi iälá nuuvt ärbivuáválii juáigusmusiikist ko meid uđđâáigásii populáármusiikist.
Maailmist kiävttoo táválumosávt statistiiklâš tiätumaašinjurgâlem (om. Google Translate).
Maailm ucceeblovokielâin lii táválávt riges njálmálâš traditio, mut toh iä jur čalluu.
Päärnih pessii eelliđ päihistis tuše harvii já ohtâvuotâ sämikielâlâš pirrâdâhân hiäjusmij.
Mondiet sun taha nuuvt?
Maarit povvust já iätá:
- moh piäláduvah láá hammim vaaljâlito.
Media lii tehálâš uásist säämi siärváduvâst.
Miätá keesi lijjii lamaš paahah, nuuvt et puohah lijjii päljisjuolgij vázzám.
Mieldi meiddei
Mij áigup strategiai rähtim pehti árvuštâllâđ sämikielâ tutkâm- já äššitubdâmkuávdáá vuáđudem.
Mij sämmiliih lep ain toimâm ohtsâšpargoost syemmiljguin, ovdil maaŋgâin sämmilijn lijjii meid veerdih, syemmiliih usteveh.
Mij sämmiliih lep tivrâs lase syemmilâš ohtsâškoddeest, já mij kolgâb kohtâluđ jieččâm kulttuur áinoošlajâsâšvuođâ já mii jieččâm keežild kunnijâtmáin.
Mii ibárdâs torvolâšvuođâst lii muttum.
Mii iäláttâsah láá ovdánâm oovtâst luánduin já elleiguin já taibâm teehin arktâlijd tiilijd, toh lääččih iävtuid riges sämikielân, tuárjuh sämmilii siärvádâhvuáháduv siäilum já láá sämmilii eellimvyevi uási.
Mii sämmiliih kolgâp oonnuđ áárvust já kohtâluđ mii áinoošlajâsâšvuođâ, sajattuv já kulttuur vuáđuld, ij aalmugijkoskâsâš sopâmusâi já staatâ tooimâi čuásáttâssân tâi olgo- já sispoolitlâš čuolmân.
Mist-uv láá šoddâm vädisvuođah.
Mist láá ennuu ääših, moiguin pyehtip čiävluttâllâđ.
Mutâ tääl, áárvust oonnum kyesih, lii äigi ávudiđ Suomâ sämmilijd já lii äigi čäittiđ olssân já iärásáid, maid sämikulttuur meerhâš sämmiláid já mon ennuu toollâp áárvust sämmilâšvuođâ.
Mut jis tij tom haalijdvetteđ uáiniđ, te kale kolgâvetteđ pajediđ čoolmijd alme kulij.
Muštâlus kuuđhâin
Muu juurdâ lii, et Suomâst ij lah tárbu väldiđ kiiđâ vuástá riijdoi já sierrâmielâlâšvuođâi siste.
Mun kuittâg jiem lah kuássin kuullâm mánudáást já vaarijn.
Taam lii vaigâd iberdiđ.
Náávt táiđá leđe Suomâst-uv, láá epideijeeh já láá toh, kiäh lyettih, et mij piergiittâllâp hástoin.
Nisoneh já almaah,
Njuolgâdusvuáđusâš jurgâlem váátá viijđes kyevtkielâlâš sänilistoid, mut kuálussaanijd já suárgusijd puáhtá rähtiđ anarâškielân siämmáá myenster mield ko orjâlâškielân.
Uáinuh láá vuáđustum viäruttâsluvâttâlmijd.
Uási paasij Neuvostoliito kuávlun.
Uđâsaassâm álgá
Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin:
Ucjuuvâst kuálástem merhâšume lii lamaš eromâš styeres.
Oinih-uv Tuámmás?
Oinih-uv suu?
Ooinijd-uv tij?
Ohtsâš tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš taha máhđulâžžân:
Ohtii sij vájáldittii kamâdâttâđ.
Stuorrâ uási sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln.
- Munejienâstemsoojij čujottâsah já áávusorroomääigih, iävtukkâsregister sehe eres tiäđuh vaaljâin láá riehtiministeriö vaaljâsiijđoin čujottâsâst www.vaalit.fi
Munejienâstemsajeh láá
Munejienâstem:
Rääji ij uážžum rastaldittiđ.
Rajijguin pieđgejum aalmug
- registeristum piäláduvah.
Aalmugjesâneh,
Päikkikieldâ miärášuvá päikkikieldâlaavâ vuáđuld.
Päikkijienâstem:
SAAHÂ
Puávtáččij-uv tot leđe Tyemes?
Puávtáh jienâstiđ tuše ohtii.
Puávtáh jienâstiđ vaaljâpeeivi tuše ton kieldâst já ton jienâstemsaajeest, mii lii merkkejum tunjin vuolgâttum almottâskoortân.
Mij pyehtip kuittâg-uv porgâđ eenâb.
Sämitige saavâjođetteijee Egil Olli
Sämitigge
Sämikielah já Sämitigge
Sämikielâ já -kulttuur lijjii uáli uhkevuálásiih 1900-lovo pelimuddoost.
Sämikielâ lii siäilum Ucjuuvâst eellimvuáimálâžžân já jiešlágánâžžân.
Sämikielâ
Sämmilâš oovtâstpargo álgá
Sämikuávlu aalmugmeeri lii vuálánâm taan ääigi 13%.
Sämmilij vuoigâdvuođah iä olášuu vala aalmugijkoskâsij sopâmušâi vááttám vuovijn, tego aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaaneh láá huámášuttâm.
Sämikuávlust tuáimee sämiseervijn lii tergâdis rooli säämi ohtsâškoddeest.
Sämmiliih kolgii valjiđ pisovávt aassâmenâmis já valjiđ ärbivuáválij suhâkuávlui kooskâst.
Sämmiliih Suomâbeln láá 1996 rääjist tuhhiittum aalmugin Suomâ vuáđulaavâst já sämmilijd lii tähidum kulttuurlâš jiešmeridem.
Sämmiliih láá uáli kievrah.
Sämmilâš identiteet lii kievrâ.
Siämmást lii meiddei staatâst ovdâsvástádâs kelijdeijee ruttâdem mieđeetmist kielâ oovdedmân.
Sieidih lijjii eromâš luándučuosâttuvah.
Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámâšâid.
Škovlâpäikkiasâmist sämikielâ máttááttâsân
Sun kiäččá peevdi vyelni já stoovlij vyelni, mutâ Tyemes ij lah tobbeen.
Sun kuldâl tärkkilávt.
Sun koijâd pennust:
Sun lâi kuođâldum.
Sun ocá Tuámmás:
Stáđásmittempolitiik vuolgâsajeh láá Nuorttâmeerâ kuávlust viehâ pyereh.
Kolgâččij movtijdittiđ staatârääđi kieđâvuššâđ sämitige iävtuttâsâid ovdâjurduittáá já kunnijâtmáin.
Lovottâh lii tärkkilumos tiätu Suomâ sämmilij meereest.
Stuárráámus jurgâlemtárbu lii oppâmateriaal jurgâlmist.
Sunnuu enni lii siste táálust kissáin, sun kiäččá lasârääigi olgos já uáiná Tuámmás já Maarit sierâdmin.
Suomâ kulmâ sämikielâ
Suomâst láá meid sierâlágán seervih já juávhuh, moh vuástálisteh sämmilij vuoigâdvuođâid já sierâlágán mediain láá ennuv sämmilâšvuástásiih čälimeh.
Uccâ kuđhiih ruottii maŋaluvâi.
Vaaljâvirgeolmooš addel tunjin jienâstemliipu.
Vaaljâvirgeolmooš stemppâlist liipu.
Vaaljâtohálâšvuotâ - kii uážžu leđe iävtukkâs
Vääri nommâ lii Kilimanjaro, já tobbeen lii Piäivášeejist, Mánudâšeenist já puoh täsnipárnáin jieijâs päikki.
Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
Riehtiministeriö