09:00 Saemien kultuvremojhtesi bïjre Sveerjesne jïh vuajnoeh jarkelimmien bïjre kultuvremojhteselaakesne jaepeste 2014, Ewa Ljungdahl, prosjekten åvtehke, Gaaltije, Östersund
09:15 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseaarvoeh, Randi Sjølie, seniorraeriestæjja, Saemiedigkie
09:30 Vuajnoeh jïh åssjaldahkh vaarjelamme saemien gåetiej aajhterijstie, Anja Somby, Sirma jïh Unni Steinfjell, Raarvihke/Guovdageaidnu
09:45 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseregistreradimmie pijtesaemien dajvesne, Knut jïh Toril Sivertsen, Pijtesaemien siebrie
10.00 Rïhpestimmie, Samisk Parlamentarijen raeriestäjjan åejveste Tiina Sanila Aikio
1000 jaepieh dåaroen mænngan Stiklestadesne, dellie lea annje dïhte Spïele Stiklestadesne goh gaajhki spïeli tjidtjie daennie laantesne.
1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne
100% barkoe gaavnoes goevteseåvtehkinie Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne.
100 almetjh meatan Konferanse lea gaajhkesidie, men lea uvtemes ussjedamme ööhpehtimmie- jïh dotkemesuarkan, maanagïertedaltesistie dotkemasse.
10.15 Nöörjen Saemiedigkie-presideente Aili Keskitalo
10.30 Eino Koponen: Prinsijph gïele-gorredimmesne jïh guktie sjïehtesjidh skoltesaemien gïelese.
10:45 Bïevnesh Nöörjen kultuvremojhtesefoenteste, Simen Bjørgen, direktööre, Nöörjen kultuvremojhtesefoente
10 dejstie fylhken tjïeltijste jåarhke-skuvlh utnieh, jienebh dejstie laante-faaleldahkigujmie.
10 Noerhte Noerhtelaante/Nordre Nordland
Goeven 10.b Nomme: Melissa Annie Fofonoff Aaltere: 17 Årromesijjie: Kirkenes Skuvle: Learohke Kirkenes JÅAS Guktie datnine daan biejjien: Manne aavone jïh aavodem jåvlide
Njoktjen 10.b. daan jaepien aktem 50 jaepien guhkies kinesiske ritnemem Tibeteste mïerhkesje, gusnie dïedtelgimmie dejstie vihkielommes almetjereaktijste akte biejjieladtje dååjrehtimmie orreme almetjidie Tibetesne.
10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan
10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
10) Nasjonalpaarhkeståvroe Øvre Pasvik nasjonalpaarhkese
10 gïelejarngh
12 Råajvarimmie 14 Laavenjostoe Sveerjine saemienööhpehtimmien bïjre...
12 Råajvarimmie 15 Prosjektelaavenjostoe saemienööhpehtimmien bïjre raasti rastah...
11:00 Aerpievuekien daajroe viertiestamme saemien kultuvremojhtesigujmie, Anne Karen Hætta jïh Liv Østmo, Árbediehto-prosjekte, Saemien jïlleskuvle
11.10 Johanna Ijäs: Laavkeme-baakoeh noerhtesaemien gïelesne jïh guktie dejtie tjaala.
11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan
11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
EN:n veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 aktem galhkuvetjaatsegem nænnoesti gusnie staath væljoem jïh håhkoem vihtiestieh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre sjïehtesjidh dovne gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie.
11.50 Vuesietimmie auditorijisnie Sámi Oahpahusguovddáš:n musihkelearohkijstie
11,5 millijovnh kråvnah vaeptiestæmman jïh tjïrkemasse dannasinie jienebh teknihken installasjovnh sjïdteme reeremekvartaalesne jïh Ålkoerijhkedepartementesne.
Goeven 11.b Nomme: Emmi Alette Danielsen Aaltere: 17 år Årromesijjie: Røros Barkoe: Gjøsvika skïemtjegåetie, Vitus apoteke Røørose jïh lissine elliestïjjen healsoefaagebarkijelinjam vaadtsam Röörosen jåarhkeskuvlesne.
11 Gaske Noerhtelaante/Midtre Nordland
Suehpeden 11.b. 2005 dle dan aejkien staateraerije mij diedtem utni saemien aamhtesidie, Erna Solberg jïh dan aejkien saemiedigkiepresidente Sven-Roald Nystø, latjkoem gietedimmievuekiej bïjre vuelietjeelin guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
§ 11 Tjåanghkoebyögkelesvoete
11) Nasjonalpaarhkeståvroe Ånderdalen nasjonalpaarhkese
1.1. Politihkeles gårreldimmie RES daan politihkeles våaroemasse bigkie:
12 Råajvarimmie 16 Saemien learoevierhtieh - dorjemasse, deallahtimmie jïh jarkoestimmie.
13 Råajvarimmie 17 Bïevneseråajvarimmie reaktoen jïh dïedten bïjre saemienlïerehtæmman.
13 Råajvarimmie 18 Vïjhten-jaepien geervelïerehtimmie-programme saemien gïelesne...
13 Råajvarimmie 19 Saemien geervelïerehtimmieprosjekte...
§ 11 Veeljeme presidenteste jïh nammoehtimmie saemiedigkieraereste
12.00: Rïhpestimmie "Gaahpoe biejjie", håalome, bæjhkoehtimmie maanagïerten orre nommeste jïh nommegaahtjemen vitnijem bæjhkoehtidh.
Goeven 12.b Nomme: Silje Somby Aaltere: 17 jaepieh Barkoe: Gïeleierieguedtije, learohke jåarhkeskuvlesne Årromesijjie: Alta, Guovdageaidnuste båatam Guktie datnine daan biejjien: Geerjene juktie dellie maaje jåvleaske.
§ 12 Ryöjreden luhpiedimmiemoenehtse
Jaepien 2000 dle dan aejkien Saemien gïeleraerie aktem goerehtimmiem tjïrrehti mij aerviedi man gellie almetjh mah aktene jallh mubpene daltesisnie saemien meehtin Nöörjesne.
12 Åarjel-Saepmie/Sørsameområdet
§ 12 Saemiedigkieraerien laavenjassh
1.2. Ektiedimmie RES'en jïh jeatjah soejkesji gaskem Fylhkendigkie Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti ruffien 2012 Regijovnale soejkesjestrategijem Noerhte-Trööndelagese 2012-2216. Dïhte vihteste RES edtja dorjesovvedh fïerhten jaepien goh akte regijovnale strategijetjaatsege bielelen prosessekrïevenassh soejkesje- jïh bïgkemelaaken mietie.
14 Råajvarimmie 21 Alfabetaseradimmieprogramme geerve almetjidie Tromsesne...
14 Råajvarimmie 23 Råajvarimmie juktie dårrehtidh saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne...
14 Råajvarimmie 24 Goerehtalledh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies...
13:30 Gåetievaarjelimmien jïh dan haestemi bïjre, Olav Austlid, Tromsen Fylhkentjïelte
13.30 Petter Morottaja: Guktie Enare-saemien gorredidh?
135 noerh, fylhkendigkiepolitihkerh jïh tjïelten åejvieh tjåanghkenieh juktie vihties bïhkedassh båetijen aejkien Noerhte-Trööndelagese vedtedh.
13890 almetjh lin tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose Saemiedigkieveeljemistie 2009.
Goeven 13.b Nomme: Helge Aslaksen Ravna Aaltere: 20 Årromesijjie: Oslo Barkoe: Jusstudente jïh hotelletrïengke Guktie datnine daan biejjien: Hijven biejjiem lohkemesavkesne åtneme, jïh domtem naa eadtjohke.
§ 13 Tjåanghkoeöörnege
Jienebh noerh goh båarasåbpoe almetjh mah åarjelsaemien soptsestieh akte dejstie gaavnojste vuesehte Saemien gïelegoerehtimmesne 2012, maam Nordlandsforskning AS jïh Norut Alta -Áltá tjïrrehti Saemiedigkien, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen jïh Maahtoedepartemeenten åvteste.
13 Åarjel-Nöörje/Sør-Norge
14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Grammatihke-njoelkedassh julevsaemien gïelenormeringe våaroemistie
14:30 Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne sïejhmelaakan jïh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre sjïerelaakan - vuajnoeh staaten sijjeste, Klijma jïh byjresedepartemeente jïh Rïjhkeantikvaare
§ 14 Jarkelimmie maadthnjoelkedassijste
§ 14 Faagemoenehtsi barkoe
16 Råajvarimmie 32 Kuvsje maajhööhpehtimmiepedagogihkesne...
16 Råajvarimmie 33 Evtiedimmieprosjekte Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne...
17 Råajvarimmie 34 Raeriestimmie jåarhkeskuvline åarjelsaemien dajvine...
15,1 millijovnh kråvnah akten orre vaeptiesentraalese.
151 båatsoealmetjh åarjelsaemien dajveste lin meatan goerehtimmesne.
15-20 prosenth veartenen klijmagaasseluejhtemijstie lea skåajjetjoehpemistie jïh irhkesovvemistie skåajjijste tropine.
Goeven 15.b Nomme: Viktor Inge Paulsen Aaltere: 21 Årromesijjie: Drag (Tysfjord) Barkoe: Saemiedigkietjirkije Guktie datnine daan biejjien: Gaajh nahkeren, men seadtoes jïh jïjtjejearsoes årrodh.
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
17 Råajvarimmie 35 Jealajimmie saemien gïeleste marhkesaemien dajvine Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne...
17 Råajvarimmie 37 Jealajimmie pijtesaemien gïeleste jïh kultuvreste...
14 6.2.4. Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtije-maaksoen åvteste...
169) lea akte vihkeles dïrrege almetjereaktese gosse lea aalkoealmetji reakt naj bïjre.
16 dejstie pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh seamma låhkoe, amma 16 jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemien gïelesne.
18 Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenassem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesijjine...
Goeven 16.b Nomme: Tuva Svendsen Aaltere: 19 Årromesijjie: Karasjohke/Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Raaktan daan biejjien ånnetji raessesne.
§ 16 Gïehtjedimmiemoenehtsen laavenjassh
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo dam aadtjen nammoehtamme saemien gïelemoenehtsem gaavnesje bearjadahken 17.10.2014 gosse moenehtse sov voestes tjåanghkoem åtna Oslosne.
19 Råajvarimmie 38 Saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartasjidh...
19 Råajvarimmie 39 Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkijste...
17:00 Teatere Åarjel Saemiej skuvlesne. Learohkh skuvlesne vuesehte stuhtjem "Guktie bovtse plaave guehperh åadtjoeji "
Goeven 17.b Nomme: Ellen-Sara Sparrok Aaltere: 16 jaepieh Årroemesijjie: Aarborte Barkoe: Lohkem.
19 Råajvarimmie 41 Vaaksjomeöörnegen mieriedimmieh vihtiestidh...
19 Råajvarimmie 42 Toelhkedïenesjh healsoesïeltine...
18:00 Prïhtjege jïh daan beajjetje håaleme Åarjel-saemiej internaatesne - Håaleme, Runar Myrnes Balto, politihkeles raeriestæjja, Saemiedigkie Kultuvrelle boelhke - Filme "Den magiske tidenš animeradamme åenehksfilme Kine Auneste
Goeven 18.b Nomme: Jon-Christer Mudenia Aalterer: 18 år Årromesijjie: Gárdat, Tana Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene ihke nuekies lopme båata juktie manne maahtam skovterine bæjjese vaaran vuelkedh.
21 Råajvarimmie 50 Jarkoestimmie/sjïehtedimmie tjaalegijstie gyrhkesjæmman...
Goeven 19.b Nomme: Maja Sööfe Larsen Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Snåase Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien geerjene, juktie daelie maaje goeve jih jåvle geatskeneminie
§ 19 Replihkedigkiedimmie
22 Råajvarimmie 52 Dåårrehtimmie saemiengïelen faangkegåetiebarkijijstie...
22 Råajvarimmie 53 Kriminaalehoksen jarnge mij maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre...
§ 1 Rïhpestimmie voestes sïejhme stoerretjåanghkoste veeljemen mænngan
1) Fryöjstehkevoete sïeltide maadthjielieminie.
Goeven 1.b Nomme: Inger Máret Ánne Eira Aaltere: 24 jaepieh Årromesijjie: Tromsø Barkoe: Studente Guktie daan biejjien domth: Buerie bïevsterisnie dan åvteste eksameneraessie varke nåhkeme jïh jåvle geatskeneminie!:)
1. Voestegh aktem orre laakenænnoestimmiem jååhkesje reaktan bïjre gööledh meatanårrojelaaken § 21: Bielelen heaptoeh nænnoestimmijste, nænnoestamme voestes lïhtsen mietie, dle almetjh mah Finnmaarhkesne, Noerhte-Tromsesne jïh jeatjah tjïeltine årroeh mah leah aajmene Tromsesne jïh Nordlaantesne, jïh aaj aerpievuekien mearoesaemien dajvh, reaktoem utnieh doerskem, saejtiem jïh hysam j.v. gööledh konvensjovnelle dïrregigujmie, jis dïhte vihties aajhtere aktem mïerhkeregistreradamme vïnhtsem unnebe goh 11 meeterh eekie, jïh krievemidie voebnesje göölijelåhkosne årrodh.
1. Maajhööhpehtimmie 2. Mïnneden lohkehtæjja 3. Gïeletjåanghkoeh
1. Åssjele Gïetedimmievuekiej åssjele lea: ● viehkiehtidh guktie staaten almetjeriekteles diedte aalkoealmetjigujmie råårestalledh, maereles sjædta ● pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, gosse eajhnadåvva laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
1. aejkien politihken gïetedalleme
1. Ohtsemereakta mineraalelaakesne lea kvalitatijvelaakan gaertjiedamme gosse aarebi njoelkedassigujmie vierteste, dannasinie ohtseme ij edtjh arhkedh.
1) Nasjonalpaarhkeståvroe Låarte- Skæhkere- Lijren nasjonalpaarhkeståvrose
1. Effekte- jïh illedahkemööleme Fylhkentjïelte lea dam nasjovnaale öörnegem effekte- jïh illedahkemöölemasse sjïehtesjamme, maam TRD lea evtiedamme.
1. Luvlien veeljemegievlie
1. Nuortaguovllu válgabiire/Luvlien veeljemegievlie: Mátta-Várjjat, Unjárgga, Čáhcesullo, Várggáid, Báhcavuona, Deanu, Bearalvági, Davvisiidda ja Gáŋgaviika tjïelth Finnmárkku fyhlkesne
§ 1 Saemiedigkien årgaanh
1 Vaeltieh steemmeleahpide mejtie sïjhth nuhtjedh
1) Vaeltieh dah steemmeleahpah datne sïjhth nåhtadidh: aktem tjïelteståvroeveeljemasse jïh aktem fylhkendigkieveeljemasse.
1. Tjïelke dïedte saemien kultuvren åvteste 2. Buerebe mieriekrïevenassh saemien tjiehpiedæjjide 3. Saemien kultuvreinstitusjovnh goh areena juktie saemien kultuvrem beagkoehtidh jïh dååjredh 4. Aarvoesjugniedimmie jïh sjïdtedimmie kultuvrejielieminie
1 - Gïjregåatome I. Suehpedslaante jïh aareh gïjrelaante, doh bielieh gïjredajveste gusnie aaremes gååte jïh gusnie åejviebielie miesiehkistie lea suehpeds- jïh pregningsboelhken.
1 Várjjat/Varanger
200.000 kråvnah leah vadtasovveme Finnmarhken fylhketjïelten prosjektese mij baalka jïh feelemelaajroeh Finnmarhkesne mïerhkesje jïh graderede.
Jaepien 2012 dïhte voestes jaepie gosse ellies tijjen Divvunine barka Romsen Universiteetesne.
-2013 lea nasjovnaale gïelejaepie, jïh dellie joekoen sjollehke bæjhkoehtidh saemiedigkieraerie dåarjoem raereste göökte orre saemien gïelejarngide budsjedtesne.
(2016) leah aktem analyjsem dorjeme jarkelimmeste tïjje doekoe, båeries kaarhti mietie jïh daajroej aarebi skilkemedahkoej bïjre, jïh aerviedamme man stoerre giehpiedimmie gåatomeareaaleste lea orreme 1900 raejeste.
204 dejstie meedijan sisnjelen berkieh, 110 ovmessie tjeahpoebarkoejgujmie berkieh, 228 almetjh kultuvrebieljielimmine berkieh, v.g. museumisnie jïh gærjagåetine, jïh 52 almetjh tjeahpoelïerehtimmine berkieh kultuvreskuvlesne jallh plearoeh berkieh.
Goeven 20.b Nomme: Ánne Márget Somby Aaltere: 17 Årromesijjie: Báhkiljohka Barkoe: Skuvlesne vaadtsam Guktie datnine daan biejjien: Ånnetji nahkeren, saahtah bearjadahke!
23 Råajvarimmie 57 Saemien gïelh sjïehtesjidh elektroveneles programmvaarosne...
23 Råajvarimmie 58 Dårrehtimmie almetjijstie saemien maadtojne Pollisejolleskuvlese...
24 Råajvarimmie 59 Jienebh reerenassen tjaatsegijstie saemiengïelesne bæjhkoehtidh...
Goevten 17.b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN'i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine.
§ 21 Mierieh aamhtesidie mejtie stoerretjåanghkose buakta
24 Råajvarimmie 62 Jååhkesjimmieöörnege saemien laakejarkoestimmide...
24 Råajvarimmie 63 Krïevenasse tjåenghkies væhtaåtnoen bïjre byögkeles darjoemidie...
25 Råajvarimmie 64 Saemien staeriedimmiedïrregh - ihkuve gïehtelimmie- jïh evtiedimmiesiebrie Divvunese...
Goeven 22.b Nomme: Hilje Kristoffer Jåma Aaltere: 17 Årromesijjie: Raavrevihke Barkoe: Healsoefaagebarkijasse lohkem Kråangken jåarhkeskuvlesne, jïh ånnetji skïemtjegåetesne barkem.
§ 22 Gyhtjelassh saemiedigkieraaran
25 Råajvarimmie 65 Goerehtalleme jïh evtiedimmie saemien baakoegærjijste...
2/3 eehtjegijstie gieh maehtieh saemien-gïelem leah leereme saemien-gïelem maanide.
Goeven 23.b Nomme: Linn Birgitte Njuolla Aaltere: 16 jaepieh Årromesijjie: Kirkenes Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Hijven, jïh jïjnjem aavodem jåvlide!
26 Råajvarimmie 67 Saemiegïelen gaavnedimmieesijjieh maanide jïh noeride...
26 Råajvarimmie 68 Nænnoestehteme saemien gïeleste sosijaale meediji tjïrrh...
Goeven 24.b Nomme: Mikkel Rasmus Logje Årromesijjie: Láhpoluoppal/Guovdageaidnu Aaltere: 22 Barkoe: Lohkehtæjjaskuvlestudente Mennie bïevsterisnie daan biejjien?
27 Råajvarimmie 72 Åestemeöörnege saemien lidteratuvrese...
28 Råajvarimmie 74 Evtiedimmie saemien dotkemistie jïh jollebe ööhpehtimmeste...
28 Råajvarimmie 75 Dotkememaahtoem bæjjese bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne...
Daan tjaktjen 24 noere heartoehtæjjah jïjtjevyljehke bïeljelin dah sïjhtin gïele-ierieguedtiejinie årrodh Saemiedigkien kampanjesne #saemesthmunnjien.
Dïhte 25 jaepien båeries nyjsenæjja lea noerelïhtseginie NSR:sne orreme gellie jaepieh, jïh joe jïjnjem daajroem saemien noerepolitihken bïjre åtna.
Gålkoen 25. b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Gålkoen 25.b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
§ 25 Tjåanghkoegærjalissiehtimmieh
26 prosenth dejstie 315 vaestiedæjjijste jeehtin dah sïjhtieh saemien nuhtjedh gosse barkoe-jïh tryjjesreereminie soptsestieh.
§ 26 Voteradimmieöörnege
§ 27 Voteradimmien luhpiesvoete
§ 28 Tjåanghkoegærjatjaeleme
291 millijovnh kråvnah lissiemaaksojde Reerenassekvartaalesne
2) Fryöjstehkevoete guesside.
2. Ávjovári veeljemegievlie
2. Ávjovári válgabiire/Ávjovári veeljemegievlie: Kárášjoga, Porsáŋggu jïh Guovdageainnu tjïelth Finnmárkku fyhlkesne.
§ 2 bokstave b vuesehte akte laavenjasse laaken mietie eatnemevåaromem voebnesjidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
2 Deatnu/Tana
Goeven 2.b Nomme: Ina-Theres Sparrok Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Smalåsen Barkoe: Studente Guktie daan biejjien domth: Manne raaktan gaajh hijven domtem:D
2. Aktem jïjtsem leavloebiejemenænnoestimmiem nænnoste mearoevierhtielaaken § 11: Gosse kvotah jielije marijne vierhtjijste joekede, jïh jeatjah såarhts stuvrehtimmine daejstie vierhtijste, edtja stoerre leavloem bïejedh saemien åtnose, jïh man ulmie daate saemien voenges siebriedahkide åtna, dejnie dajvine mah leah feerhmeme meatanårrojelaaken § 21, minngemes lïhtse.
2. Faalenasse abpe dygnem sïeltesne.
§ 2 Voestes sïejhme stoerretjåanghkoe
2. Darjomemööleme Fylhkentjïelte lea gellie jaepieh aktem öörnegem åtneme juktie darjoemidie mööledh.
2) Jis sïjhth jarkelidh dle dam steemmeleahpine darjoeh (vuartesjh bïhkedimmiem mubpene bielesne).
2. Såemies symptovmh demensesne gåarede båehtjierdidh, goh vuesiehtimmien gaavhtan hallusinasjovnh, asve jïh depressijve symptovmh.
2 - Gïjregåatomelaante II. Gåatomelaante sarvide jïh jeatjah gïjrelaante, gusnie sarvah jïh tjormh hööllestieh suehpeden.
2) Vaarjelimmiedajveståvroe Lyngsalpan eatnemevaarjelimmiedajvese
2. Barkoesuerkie Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh reerenassese, departementide, direktovratide jïh jeatjah vuelege gïehteldimmide.
30 mijlh dehtie laanten guhkemes Europa-geajnoste, mijjese jïjnh ektiedimmieh dan veartenasse bïjre jarkan vadta.
§ 30 Vöörhkeme tjaatsegijstie
3.1.1 Regijovneteaterh jïh lutniestimmmie kolonialiseradimmeste
3.1. Årrojh, barkoemaarkede jïh gåetiemaarkede Almetjelåhkoe Noerhte-Trööndelagesne sjïdteminie, men fylhken akte vueliehkåbpoe årrojelissiehtimmie goh laanten gaskemedtie, jïh stoerre regijovnale jeerehtsh årrojeevtiedimmesne.
3.1. Tjïelten soejkesjebarkoe
3.1 Teatere, musihke, tjeahpoe, tjiehpiedæjjah jïh kultuvre nöörjen identiteete- jïh nasjovnebigkemisnie
3.2. Jeatjah byjreske bihkedimmieh/byjjes paehperh
3.2. Maahtoe jïh FoU Seapan dle evtiedimmie jieliemisnie åajvahkommes sæjhta årrodh dej jielemi sisnjeli mah barkoefaamoen mietie gihtjieh jollebe ööhpehtimmine.
§ 32 Protokollære nænnoestimmieh
3.2 Fasseldimmie
3.2 Teatere, musihke, tjeahpoe, tjiehpiedæjjah jïh kultuvre saemien nasjovne- jïh identiteetebigkemisnie" (..
3.3 Fasseldimmie - joekedimmie jielemi mietie jïh gaskemedtien aaltere
3.4.1 Åarjelhsaemien Teatere
3.4.4 Saemiedigkie teateren jïh scenetjeahpoen bïjre Saemiedigkiebïevnesisnie tjeahpoen jïh kultuvren bïjre 2013
3.4. Laanteburrie jïh eatnemevierhtieh Siebriedahkeevtiedimmie fylhkesne tsevtseme sjædta stoerre struktuvrejarkelimmijste jïh vuelege dïeneste laanteburresne.
34 prosenth jeehtin dah maehtieh saemiestidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh gosse NAVse ringkieh.
3.4 Fasseldimmie jïh ööhpehtimmie
§34 Tjåanghkoeöörnegem svïegkesasse bïejedh
3.5.2 Såemies ektieproduksjovnh
3.5.3 Konsekvensh åasah vuartasjæjjataalen vööste
§ 35 Jarkelimmieh tjåanghkoeöörnegisnie
3.5. Infrastruktuvre jïh fryöjstehkevoete Noerhte-Trööndelage lea laanten bijjiegietjesne gosse lea gamtebaantevijriedimmien bïjre.
3.5 Statistihkevåaromen bïjre
3.5 Statistihke - dåeriesmoeretjoelmh
3.6 Jienebh fåantoeh mah våaromem utnieh fasseldimmiestatistihkesne
3.6. Klijma, energije jïh byjrese Gaske-Nöörje faetiem faamoste åtna.
3.6 Saemiedigkien ihkuve dåarjoe teateridie 3.8 Dåeriesmoeretjoelmh mejtie ij digkedh - jallh dah leah sjyöhtehke?
38 prosenth gaajhkijste nyjsenæjjijste mah båvvalgieh paarrebieleste båvvalgieh.
3.9.1.4 Dåarjoeöörnegh saemien teaterasse jïh frijje dåehkide vadtasuvvieh vihties teaterevuesiehtimmide/prosjektide aktine vihties daatovinie
3.9.1.2 Dïejvesetjïelkestimmie "vaarjelimmie" teateri åssjaldahkevuekien mietie
3.9.1 Saemien teatere jïh scenetjeahpoe goh aktöörh vaarjelimmesne jïh evtiedimmesne saemien immaterijelle kultuvreaerpeste
3.9.2 Guktie maahta daam barkoem jåerhkedh
3.9.3 Veanhtadimmieh Nöörjese jïh Saemiedægkan
39 tjirkijh veeljesuvvieh 7 veeljemegievlijste fïerhten njealjeden jaepien.
3.9 Saemien scenetjeahpoe jïh teatere båetijen aejkien sïjse
3) Fryöjstehkevoete goh årromesijjie.
3) Mårhtjoeh fïereguhte steemmeleahpam krirrienommine sisbielesne, jïh steempelesijjiem ålkoebieliesne - dellie ij guhte maehtieh vuejnedh maam datne steemmadih.
3. Noerhten veeljemegievlie
3. Davveguovllu válgabiire/Noerhten veeljemegievlie: Davvisiidda, Muosát, Fálesnuori, Hammerfesta, Álttá, Ákŋoluovtta jïh Láhpi tjïelth Finnmarhken fyhlkesne jïh Skiervvá, Návuona jïh Ráissa tjïelth Romssa fylhkesne.
Goeven 3.b Nomme: Risten Gutnel Guttorm Eira/ Áilen Nigá Dávvet Ásllaga Risten Gutnel Aaltere: 24 jaepieh Årromesijjie: Karasjok Barkoe: 4. jaepien lohkehtæjjastudente Guktie daan biejjien domth: Daelie hïejmeeksamenem tjaelieminie maam edtjem deelledh 16.b. daan asken, jïh manne aaj aavodem jåvlide.
3. Mieriedimmesne nænnoste ij leah luhpie stuerebe vïnhtsigujmie fjovline: Ajve vïnhtsh unnebe goh 15 meeterh konvensjovnelle dïrregigujme, maehtieh akten vihties fjovleraedtien sisnjelen gööledh.
3. Byjngetje vuarjasjimmieh daerpiesvoeten mietie Jis daerpies dle byjngetje vuarjasimmieh dorjesuvvieh bielijste evtiedimmiedåarjoste.
3. Saemien toelhkestimmiem sjïehtesjidh goh akte maaksoedïenesje laantesne, aaj åarjelsaemien jïh julevesaemien gïelesne.
3 Kárášjohka/Karasjok
3. JIELEMEPOLITIHKELES HAESTEMH JÏH NUEPIEH
3. JIELEMEPOLITIHKELES HAESTEMH JÏH NUEPIEH...
3) Nasjonalpaarhkeståvroe Njaarken nasjonalpaarhkese
3. Såemies bådtjah maehtieh sjyöhtehke årrodh juktie såemies symptovmh bueriedidh demensesne, jallh orre aajlajaamedahkh heerredidh.
§ 3 Saemiedigkieveeljeme
3 - Giesiegåatome I. Giesielaante gaskoeh giesien, åajvahkommes boelteraedtien bijjelen, jïh luftingslaante, jalladahkh gusnie jïjnje beagka jallh jalladahkh gusnie ij lopme sjalkoeh giesege, gusnie bovtse lea gaskoeh giesien jïh sov daerpies gåatomem, raeffiem jïh galmes sijjieh åådtje jïh dan vaenie åhtehtsh goh gåarede.
3 Fasseldimmie SDJ-dajvesne
3. Evtiedimmiereakta mineraalide mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, ohtsemen mietie vadtasåvva disse mij goerehtimmiereaktam bööremes prijoriteetine åtna, jïh mij maahta tjïelkestidh mineraalh goerehtimmiedajvesne gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh.
4.1.1.1 Båatsoe lea materijelle våarome saemien kultuvrese
4.1.2 Maajhööhpehtimmien histovrije
4.1.2 Bigkeme jïh konsekvensh båatsose
4.1.3 Saemien maajhööhpehtimmie daanbiejjien
4.1.4 Maajhööhpehtimmiefaalenassen daerpiesvoete
4.1.5 Strategeles soejkesje saemien maajhööhpehtæmman:
4.1.6 Maahtoedaerpiesvoete maajhööhpehtimmiemetodihkesne
4.1. Visjovne Visjovne dan regijovnale evtiedimmiebarkose lea Aarvoesjugniedimmie jïh jieledekvaliteete Noerhte-Trööndelagesne
4.2.1.1 Båatsoedajvh (Laanteburriedirektoraate geonorge.no:n baaktoe)
4.2.2 Tsavtseme areaale: Aerviedimmie areaaleste gåhkaldahken mietie gåetijste jïh infrastruktuvreste
426 studijepoengh dan ellen bööremes jaepien 2012, leah seamma goh 7.1 ekvivalenth jallh studenteektievoeth, guktie annje dle naa gille studenth mej bïjre soptsestibie.
4.2. Åejvieulmie Jielemeevtiedimmie Noerhte-Trööndelagesne lea åejvieulmie dan barkose regijovnale evtiedimmine fylhkesne.
4.2 Daajroe healsoeektiedamme tsiehkiej bïjre saemien årroejidie åarjelsaemien dajvesne
4.2 Saemien jollebe ööhpehtimmie aktene histovreles
4.3.1 Dotkemeprosjekte "Båatsoen aarkebiejjie"
4.3.1 Tsevtsemedajve gåetiej jïh infrastruktuvren bïjre
4.3.2 Vaastoedåehkie saemien båatsoste åarjelsaemien dajvesne.
4.3 Saemien gïelen ulmie universtiteetine jïh jolleskuvline
4.3 Goerehtimmie barkoe- jïh jieledetsiehkijste mah ulmiem utnieh psykiske healsose jïh jieledekvaliteetese
4.3 Evtiedimmie saemien maajhööhpehtimmeste dej minngemes luhkie jaepiej
4.4.1 Statistihke areaalen bijjelen gåhkaldahken mietie gåetijste jïh infrastruktuvreste
4.4.2 Areaale gïjregåatoemistie I gåhkaldahken mietie gåetijste jïh infrastruktuvreste
4.4.3 Tsiehkie åejvieladtjide
4.4.4 Areaale juhtemegeajnojste gåhkaldahken mietie gåetijste jïh infrastruktuvreste
4.4.5.2 Viertiestimmie aarebi goerehtimmine Finnmaarhkesne
4.4 Dïedtejoekedimmie saemien gïelese jollebe ööhpehtimmesne
4.5.1 Bïhkedæjja konsekvensesalkehtimmide
4.5.2 Klijmajarkelimmieh jïh sosijaale konsekvensh
4.5.3 Båatsoen aerpievuekien daajroe
4.5 Buerebe daajroevåarome areaalesoejkesjæmman jïh konsekvensesalkehtimmide
4,5 millijovnh kråvnah leah dåårjeme jielemeråajvarimmide, mearan 4,9 millijovnh kråvnah leah dåårjeme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
4.5 Studijepoengedorjemasse åarjelsaemien gïelesne
4,6 millijovnh kråvnah lea vadtasovveme goh dåarjoe saemien maanagiertide jïh stipendide learoehkidie mah saemien luhkieh jåarhkeskuvlesne.
4.6 Studijepoengedorjemasse julevsaemien gïelesne
4.7 Studijepoengedorjemasse noerhtesaemien gïelesne
48,8% eah leah gåessie gænnah buektiehtamme sæjjasadtjem skååffedh gosse daerpies orreme barkosne, jïh 39% båatsoealmetjijstie åarjeldajvesne eah leah eejehtalleme, jallh ajve eejehtalleme ikth dej minngemes 3 jaepiej.
48 prosenth jeehtin dah maehtieh saemiestidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh gosse dåastoevasse båetieh NAV-kontovresne.
49% leah håvhtadimmieh, skaarah jallh vædtsoesvoetem dååjreme almetjijstie båatsoen ålkolen.
4 Daan beajjetje tsiehkie dejtie saemien gïelide...
Goeven 4.b Nomme: Naima Khan Nergård Aaltere: Aadtjen 18 jaepieh illeme Årromesijjie: Gällivare, Sveerjen bielesne Barkoe: Gåalmeden jaepien jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Mov lea jïjnje darjodh, men badth geerjene
4. Aktem jïjtse nænnoestimmiem nænnoste goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre voenges, histovrijes reaktijste finnmaarhkelaaken § 29, orre mubpie lïhtse: Kommisjovne maahta aaj krievemh salkehtidh tjåenghkies jallh indvijduelle reaktaj bïjre göölemesijjide mearoe-jïh fjovledajvine Finnmaarhkesne, mah maehtieh tseegkeldihkie årrodh våaroemisnie daaletje nasjovnale reaktijste.
4. Dïenesje abpe dygnem abpe laantesne, gaajhkine golme saemien gïeline.
4. Gïehteldimmiekonsesjovne Mineraalereeremen direktovrateste lea daerpies jis edtja mineraalegaavnoeh evtiedidh mah leah stuerebe goh 10.000 m3.
4 Fysiske skilkemedahkoeh saemien båatsoedajvine: Aerviedimmie tsevtsemedajvijste
4. Gáisi veeljemegievlie
4. Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi veeljemegievlie: Gáivuona, Omasvuona, Ivgu, Gálssa, Romssa, Báhccavuona, Málatvuomi, Beardu, Leaŋgáviika, Birggi, Doaskku, Ránáidsullo jïh Ráisavuona tjïelth Romssa fylhkesne
4) Vaedtsieh akten veeljemebarkijasse jïh åadtjoeh aktem steempelem steemmeleahpan ålkoebielesne.
4 Guovdageaidnu/Kautokieno
4 Healsoeektiedamme jielede- jïh barkoetsiehkieh båatsoesaemien årroejidie åarjelsaemien dajvesne
4 lïhtse: "Tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne edtjieh hoksedh saemien skïemtjiji jallh utniji daerpiesvoeth sjïehteladteme dïenesjh åadtjodh, krööhkestamme sjidtieh gosse dïenesjem haamode".
4. Ulmiejakseme åejvieulmeste RES'sne Sæjhta mööledh mejtie åejvieulmiem Næringsvekst i Nord-Trøndelag jakseme dej 8 parameeterigujmie mah åejvieulmiem buerkeste 6. sæjrosne.
§ 4 Tjåanghkoestuvreme jïh sjæjsjalimmiefaamoe
4. Byögkelesvoete ● Edtja maehtedh bïevnesh byögkelesvoeteste vaeltedh, mejtie staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie gaskemsh juekieh konsultasjovnine, jis reaktavåarome disse gååvnese.
4 - Giesielaante II. Vualadahkh giesege, dajvh mah eah leah dan vihkeles jïh /jallh dajvh mah eah dan jïjnje åtnasovvh.
4 Studijepoengedorjemasse saemien jollebe ööhpehtimmesne
4) Vaarjelimmiedajveståvroe Nordkvaløy - Rebbenesøy eatnemevaarjelimmiedajvese
4) Vaarjelimmiedajveståvroe Nordkvaløy-Rebbenesøy eatnemevaarjelimmiedajvese
4. VISJOVNE JÏH ÅEJVIEULMIE
5.11 Dåårrehtimmiedaerpiesvoeth
5.12 Visjovne akten julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre
1 1.3. Vihkeles guejmievoeth jïh ektiedahkoesijjieh...
5.1. Infrastruktuvre jïh jielemeviermie Daennie ektiedimmesne dle infrastruktuvre ånnetji jeatjahlaakan åtnasåvva.
5.2 Lohkehtæjjaööhpehtimmie aktene histovrijes perspektijvesne
5.2. Noerhte-tröönderen barkoe- jïh jieliemasse dåårrehtidh Maehteles barkoefaamoem dåårrehtidh, joekoen faagebarkojde mah faageprieviem jïh jollebe ööhpehtimmiem krievieh, sæjhta båetijen aejkien annje krievije årrodh, dovne jieliemasse jïh byögkeles suarkan.
5.3. Maahtoe akten båetijen aejkien jielemegïehtelæmman Båetijen aejkien barkoesijjieh Nöörjesne sijhtieh maahtoem krïevedh.
5.3 Pedagogeles maahtoe
5.5.1 Daan beajjetje saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiefaalenasse
5.5 Dïedte saemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine
55 prosenth jeehtin dah maehtieh aktine bihkedæjjine/aamhtesegïetedæjjine nååhtedidh, mij saemeste.
56 millijovnh saemien råajvarimmide suehpeden raejeste
5.9 Stoerre joekehtse tjïelti gaskem
Goeven 5.b Nomme: Ánde Trosten Aaltere: 23 Årromesijjie: Deatnu Barkoe: Sæjjasadtjebarkije/studente Guktie datnine daan biejjien: Hijven!
5. Aktem nænnoestimmiem dorje saemien meatanårrojen bïjre vierhtiereeremisnie mearoevierhtielaaken § 8b: Departemente maahta aktem fjovlegöölememoenehtsem tseegkedh Finnmaarhkese, Tromsese jïh Nordlaantese, jallh aktem moenehtsem fïereguhten fylhkese.
5. Vihties tjåanghkoeh ● Edtja vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkoeh tjïrrehtidh gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
§ 5 Reeremegïele
5) Bïejh dejtie steempeldamme steemmeleahpide veeljemegeegken sïjse.
§ 5 Permisjovnh jïh lutniestimmie tjirkijebarkoste
5. Almetjh demensine jïh dej lïhke fuelhkie sijhtieh daejredh mij lea, gosse demensem sovmehte, jïh maahta aelhkebe sjïdtedh aarkebiejjiem soejkesjidh.
5 Porsáŋgu/Porsanger
5 Saemien lohkehtæjjaveahka
5. Viestarmera
5. Viesttarmeara veeljemegievlie
60% barkoe gaavnoes goh skïemtjesåjhtere, mij jaepiem permisjovnem åådtjeme.
 60 studijepoengh saemien gïele (gaajhkh saemien gïelh) dastegh lååjkedæjja aarebi lea aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem illeme
 60 studijepoengh saemien gïele (gaajhkh saemien gïelh) dastegh lååjkedæjja aarebi lea praktisk-pedagogeles ööhpehtimmiem illeme (daaroen PPU)
 60 studijepoengh saemien gïele (gaajhkh saemien gïelh) goh akte bielie sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmeste
6.1. Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh Programmen evtiedimmiebarkoe edtja abpe fylhkem gorredidh.
Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtijemaaksoen åvteste Jaepien 2007 dle regijovnale barkoevedtijemaaksoe (daroen RDA) vihth sjïehtesjamme sjïdti.
6.2. Programmesuerkieh jïjtsh ekonomeles mieriejgujmie
6.4. Innovasjovne Nöörje Jieleme- jïh åesiestimmiedepartemeente jïh fylhkentjïelth Innovasjovne Nöörjem eekieh.
6.5. Tjïelten barkoe jielemeevtiedimmien gaavhtan Tjïelth lea voesteslinjedïenesje jielemeevtiedimmiebarkosne.
6.6. Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne Fylhkenålma edtja hoksedh daate nasjovnaale laanteburriepolitihke tjïrrehtamme sjædta regijovnesne.
69% soptsestieh dah jïjtjh jïh/jallh fuelhkie leah trïegkenassem dååjreme dan åvteste dah leah båatsosne.
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Noerhtelaanten fylhken tjïelth Raanen jïh Rødøy raejeste åarjese, Noerhte-Trøndelaagen jïh Åarjel-Trøndelaagen fylhkh jïh Surnadal, Rindal jïh Sunndal tjïelth Møre- jïh Romsdal fylhkesne jïh Engerdaelien, Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldal tjïelth Hedmark fylhkesne.
6 Áltá/Fálesnuorri - Alta/Kvalsund
Goeven 6.b Nomme: Inga Maja Eira Hætta Aaltere: 17 Årromesijjie: Alta Skuvle: Alta jåas Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene, juktie saahtan lea goeve!
6. Aktem orre nænnoestimmiem nænnoste meatanårrojelaakesne: Edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
Goevten 6.b. lea hævvi akte biejjie garmeresvoetese, men seamma jïjnje akte biejjie ektievoetese, gellievoetese jïh boerehksvoetese.
Goevten 6.b.lea saemiej åålmegebiejjie.
6. Sïejhme nænnoestimmieh konsultasjovnen gïetedimmievuekiej bïjre ● Dah konsultasjovnh Saemiedigkine edtja d åssjelinie jïh ulmine årrodh sïemesvoetem buektiehtidh raeriestamme råajvarimmiej bïjre.
6 -Tjaktjegåatome II. Aareh tjaktjelaante, dajvh gusnie bovtse starnegåata åhtoesuhtiehtimmien mænngan jïh krievvie goebperde jïh bårrene.
§ 6 Annjebodts stuvreme
6) Nasjonalpaarhkeståvroe Seiland nasjonalpaarhkese
6. EKONOMELES TSAVTSHVIERHTIEH JÏH TSAVTSHVIERHTIEAKTÖÖRH
6. EKONOMELES TSAVTSHVIERHTIEH JÏH TSAVTSHVIERHTIEAKTÖÖRH...
6. Åarjel-Saepmie
79 prosenth lohkehtæjjijste maadthskuvlesne ööhpehtieh.
7 Noerhte-Tromse/Nord-Troms
Goeven 7.b Nomme: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Aaltere: 19 Årromesijjie: Oslo/ Skånland Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien.
7. Edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie göölemereaktese jïh leavloebïejemasse mearoesaemien kultuvreste aktem vihtiesåbpoe sisvegem vedtedh.
§ 7 Luhpiedimmiemoenehtse
7 - Tjaktjedaelviegåatome I. Dajvh mah jïjnjem åtnasuvvieh, mah daamtaj jïjnjem lopmem åadtjoeh jïh bovtse ij gåatomem jaksh daelvie doekoe.
7. Åarjel-Nöörje veeljemegievlie
7. Åarjel-Nöörje veeljemegievlie: dah tjïelth Møre jïh Romsdal jïh Hedmark:n fylhkine mah eah leah veeljemegievlien 6 mietie, jïh dah fylhkh Sogn jïh Fjordane, Hordaland, Rogaland, Vest-Agder, Aust-Agder, Telemark, Buskerud, Vestfold, Akershus, Østfold, Oppland jïh Oslo.
7. ULMIE- JÏH ILLEDAHKESTUVREME
7. Protokolle ● Edtja protokollem tjaeledh gaajhkijste konsultasjovnetjåanghkojste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
§ 7 Saemiedigkien staeries årgaanh
7. Ektiedahkoesijjieh, fysiske jïh nedtesne 8. Vierhkiesijjieh praktihkeles dotkemasse; abpesaemien jïh gaskenasjonaale - scenetjeahpoelaboratorivjh 9. Ekonomije mij visjovnh luhpede, jïh ij leah dan stuvreme åtnoen bïjre guktie dam frijje visjonære barkoem steegkie.
Sijjienommelaake (1990) edtja saemien sijjienommide krööhkedh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
8 Råajvarimmie 1 Bïevnesh tseegkemen bïjre maanagïertefaalenassijste saemien maanide...
8 Råajvarimmie 2 Maahtoeevtiedimmie fokusinie gïelese...
8 Råajvarimmie 3 Gïeleskreejremeseminaare...
800 maanah jïh noerh Finnmarhkeste jïh Frankrijhkeste joe guvvieh seedteme kåansteprosjektese mij aarebi Frankrijhkesne orreme, öörneme tjiehpiedæjjijste Josée Coquelin jïh Laila Kolostyák.
800 guessieh abpe veartenistie noerhtese båetieh juktie meatan årrodh "Gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansesne veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre"
5 3.3. Innovasjovne, entreprenørskap jïh gaskenasjovnaliseringe...
8. Daerpies salkehtimmieh darjodh / daajroevåaromem utnedh Tjïelte- jïh regijovnedepartemente jïh Saemiedigkie aktem faageles giehtejedimmiedåehkiem ektesne nammoehtieh, mij gaskem jeatjah saemien statistihken sjïekenisnie, aktem fïerhtenjaepien reektehtsem tsiehkien jïh evtiedimmievæhtaj bïjre saemien siebriedahkine buektieh.
Goeven 8.b Nomme: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Aaltere: 25 Årromesijjie: Guovdageaidnu/ Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene jïh madtjeles!
8 Gaska-Tromse/Midt-Troms
§ 8 Jååhkesjimmie luhpiedimmijste
8 - Tjaktjedaelviegåatome II. Dajvh mah eah dan jïjnje åtnasovvh seamma boelhken goh Tjaktjedaelviegåatome I. 9 - Daelviegåatome I. Seenhte daelvielaante, dajvh mah jïjnje åtnasuvvieh jïh mah iemielaakan eah dan jïjnjem lopmem åadtjoeh jïh gåatome ij galmh gaskoeh jïh seenhte daelvege.
§ 8 Stoerretjåanghkoeståvroe
9 Råajvarimmie 4 Evtiedimmie pedagogeles materijelleste...
10 Råajvarimmie 6 Goerehtalleme learohki vuarjasjimmeste saemienlïerehtimmeste...
8) Vaarjelimmiedajveståvroe Trollheimen eatnemevaarjelimmiedajvese
90 prosenth fylhkentjïelten evtiedimmievierhtijste edtjieh prosjektide juhtedh gusnie ulmie ryöktesth jallh ovryöktesth lea jielemeevtiedimmie.
92% båatsoealmetjijstie leah bigkemedaarjomi bïjre soptsestamme mah gåatometeehpemem jïh ekonomijeles teehpemem vedtieh.
99% tjoeperdieh ållermaehtiemistie båatsoste meedijesne, jïh 79% daam dååjreme goh akte ryöktesth leavloe.
Mïetsken 9.b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie.
§ 9 Sjæsjsalimmiefaamoe
Goeven 9.b Nomme: Sara Mariell Anti Aaltere: 17 Årromesijjie: Karasjohke Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene daan biejjien!
9. Konsultasjovnh jeatjah gïetedamme saemien ïedtjeladtjigujmie ● Dejnie aamhtesinie gusnie staate soejkesje saemien voenges siebriedahkigujmie råårestalledh, jïh/jallh sjïere saemien iedtjeladtjigujmie mah maehtieh ryöktesth tsevtsiedamme sjïdtedh laakijste jallh råajvarimmijste, dle staate edtja dan varke gåarede bievnedh mah iedtjeladtjh/siebrieh staate veanhta aamhtse gïetede, jïh iktedimmiem konsultasjovneprosessijste Saemiedigkine digkiedidh.
9 Årjel-Trome/Sør-Troms
9) Nasjonalpaarhkeståvroe Varangerhalvøya nasjonalpaarhkese
Rïhkeden 9.b. 2014 Saemiedigkie sov 25 jaepien heevehtimmiem mïerhkesji aktine jïjtse heevehtimmieseminaarine gosse Saemiedigkie sov sïejhme tjåanghkoeh moenehtsinie jïh stoerretjåanghkosne utni rïhkeden 6.b.- 10. b. 2014.
§ 9 Stoerretjåanghkoeståvroen laavenjassh
11 Råajvarimmie 11 Vaaksjome tjïelti jïh fylhkentjïelti tjïrrehtimmine ööhpehtimmie-reakteste saemien gïelesne...
10 Råajvarimmieh 7 Bihkedimmieh learoesoejkesjidie...
10 Råajvarimmie 8 Bïevnesh minngebe ööhpehtimmie- jïh barkoenuepiej bïjre noeride ussjedamme...
10 Råajvarimmie 9 Statistihkem saemienlïerehtæmman jåarhkeskuvlesne darjodh...
9 tjïelth jïh 4 fylhkentïielth leah reeremedajvesne saemien gïelide.
A
Aajege ohtsemisnie Saemiedægkan buerkeste saemien sijjienommh leah immaterijelle kultuvreaerpie, mij daajroem buakta gïelen, kultuvrehistovrijen jïh eatnemen bïjre, jïh lea meatan vihtiestidh saemien desnie orreme jïh årroeminie jïh eatnamasse govlesåvva.
Aajege lea gellie sijjienommeprosjeekth tjïrrehtamme aarebi, stoerre lahkojne.
Aajege - Saemien gïele- jïh maahtoejarnge - Röörose/Røros
Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarnge lea vierhtieh åådtjeme akten åvteprosjektese juktie åarjelsaemien maanagïertem tseegkedh Röörosne, jïh 110 000 kråvnah åådtjeme.
Aajege edtja prosjekten aajhterinie årrodh jïh prosjektem stuvredh.
Aaj jåarhkeskuvlesne åadtjoeh saemien lieredh jih kuvsjh lea aaj geerve almetjide orreme.
aaj Sijti Jarnge lea.
Aalkoe: Dallegh, latjkebe dan bïjre.
Aamhtesebarkoe sjisjnjelh jïh bæjngolen sov barkoedïedtesne jïh joekehth viermievierhkine
Aamhtese: "Guktie sïjhtebe Raarvihkesne båetije beajjan utnedh? "
Aamhtesh mah sïjhtebe jarngese utnedh:
- Mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine barkedh nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea daamtaj akte guhkies barkoe mij dovne vissjelesvoetem jïh heartoeh kreava.
Irhkemen vööste barkedh lea akte vihkeles barkoe, jïh daate akte hijven vuekie skuvleklaasside daam aamhtesem bæjjese vaeltedh.
Aarbortesne lea aaj maana-gierte gusnie åadtjoeh gielem, jih saemien kultuvren bijre lieredh.
Åårganisasjovnen jih politiken gaavhtan lea daate geerve dajve gusnie joekehth årrome-leahtah jih infrastruktuvrh.
Aarhskuvle- øøhpehtimmiem.
Åarjelh dajvesne Noerhte-laantesne, leah øøhpehtimmieh saemien-gielesne dovne maana- jih noere skuvlesne Aarbortesne, jih aaj naan skuvline ovmese jeatja tjieltine.
Åarjelh davje jåhta Meråkeren noerhtelistie jih åarjese Engerdalen gåajkoe jih jallese Oppdal / Trollheimese.
Åarjelh giele-dajve Noerhte-laantesne Saelhtie-vaereste jåhta jih fylhken gåajkoe Noerhte-Trøndelagesne jih nimhtie dihte sjiere dajve dehtie åarjelh-saemien ektievoeteste sjædta.
Åarjelh Regiovne
Åarjelh-saemieh leah tjieltine abpe fylhkisnie årroeminie.
Åarjelh-saemien dajve
Åarjelh-saemien dajve lea vijries jih stoerre laantem gaptja.
Prosjekteteatere joekoen dan åarjelsaemien dajvese Nöörjesne.
Åarjelh-saemien teatere lea barkeminie åarjelh saemiej dajvine.
Åarjelhsaemien Teatere/Sydsamisk Teater, tseegkesovvi amatöörijste sveerjen jïh nöörjen raedteste jaepien 1885. Dïhte voestes stuhtje, "Boengeste", lij tjåanghkan bïejesovveme jïjtsh soptsesijstie mah lin soptsesovveme aerpievuekien mietie, jïh dikth Gaebpien Gåsteste.
Åarjelh- Trøndelagen Fylhkestjielte Hedemarken Fylhkestjielte
Åarjelsaemieh samarbeidsavtale
Åarjel-saemiej maanagïerte 10 jaepieh heevehte daan jaepien, men nommem fååtese.
Åarjelsaemien baakoegærjatjaelije Lajla M. Magga.
Åarjelsaemien sæjroe
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Noerhtelaanten fylhken tjïelth Raanen jïh Rødøy raejeste åarjese, Noerhte-Trøndelaagen jïh Åarjel-Trøndelaagen fylhkh jïh Surnadal, Rindal jïh Sunndal tjïelth Møre- jïh Romsdal fylhkesne jïh Engerdaelien, Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldal tjïelth Hedmark fylhkesne.
ohtsemh permisjovni bïjre faagemoenehtsidie jïh fïerhten stoerretjåanghkose moenedh,
jienebh kollektijve faaleldahkh, jienebh busse- jïh vinhtsevalkesh saemien dajvine
ålja- jïh gassreeblemh Barensemearosne vaeniemdidh
Svihtjedh mojhtesh gååske, jïh båeries tjiehpiesvoeteh maehtieh vååjnesasse båetedh åehpies tsiehkine, goh gosse daajjem deaptjoeminie, guelpiem sööpeminie, kreekigujmie gïehtele jallh dagke daanhtsohte.
vuejiehtæjjine stoerre gaarsjegåetieh saemien voenine tseagkodh
Acapela Group AB lea leejjeme juktie vuekieh gaavnedh juktie teekste-soptsestæmman noerhtesaemiengïelesne darjodh.
ACIA lea akte salkehtimmie gusnie dah gaektsie arktiske laanth - Canada, Danmaarhke, Såevmie, Islaante, Nöörje, Russlaante, Sveerje jïh USA - aktem vijries vuarjasjimmiem jïh gïehtjedimmiem dorjeme dejstie konsekvensijstie mah klijmajarkelimmieh sijhtieh utnedh byjresasse jïh siebriedahkide Arktisesne.
ACIA-salkehtimmie lea leavloem bïejeme aalkoealmetji daajrojde nåhtadidh, jïh dejtie aktanidh dotkemeilledahkigujmie.
Ada Einmo Jürgensen, frijjebarkije svihtjemehammoedæjja, scenebïhkedæjja jïh pedagoge.
Scenetjeahpoem juekedh "burhtji" sïjse laavloje, dorjehtæjja, daanhtsoje lea akte jalletje hammoe mij evtiesovvi renessansesne.
Eadtjohklaakan meatan årrodh SPR'en tjïrrh EU'n barkosne aalkoealmetjegyhtjelassigujmie.
Adjunkte akte gaskedïejvese sjïdti (Wikipedia.org).
Reeremegoevtese
Reereles barkijh: Produksjovnedåehkie: doekeme-/maarhkededoekeme, produksjovnesoejkesjimmie jïh stuvreme, feelemesoejkesjimmie jïh tjïrrehtimmie, latjkoeh darjodh, skovhte- jïh hotelledongkeme, ekonomije, reeknehlåhkoe, reektehtsh.
Åehpies healsoe- jïh håksoesektovrinie.
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth, menh dijph meatan jis barkoegoeredallese båatah.
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth, menh dijph meatan jis barkoegoerehtallese båatah.
Åarjelsaemien saerniekanaalem tseegkedh maahta joekoen vihkeles årrodh juktie åarjelsaemien nænnoestehtedh goh aarkebiejjien gïele, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Aktem laakem tseegkedh goerehtallemem jïh damtijimmien bïjre saemien tjåenghkies jïh indivijduelle reaktijste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Dan åvteste vihkeles öörnegem vuarjasjidh juktie såemies bueriedimmieh öörnegistie gaavnedh, raerieslïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Jienebh barkoesijjieh skååffedh saemien kultuvrejielieminie
Gosse eevre tjïelke juvnehtimmieh åadtjodh guktie laake byöroe jorkesidh, dellie sæjhta aaj aelhkebelaakan Stoerredigkien vööste barkedh dej daerpies laakejarkelimmieprosessi bïjre, NBR:n åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta.
Aktem eevre vihties dåårrehtimmiedaerpiesvoetem vihtiestidh saemienlohkehtæjjide dej minngebi luhkie-göökteluhkie jaepiej ij gåaredh darjodh.
-Gosse "terminologijem" jallh baakoevåarhkoem åådtje Kapteejne Sabeltannen bïjre, dellie gåarede soptsestidh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne.
-Gievriem bååstede åadtjodh saemien aajhteridie lea joekoen vihkeles symbovle.
daerpies nænnoestimmieh darjodh Saemiedigkien aamhteseryöjredimmide jïh gyhtjelassh sjæjsjalidh toelhkestimmesne regulatijvijste jïh njoelkedassijste,
staeriedimmieprogrammem jïh jeatjah IKT-viehkievierhtieh øøvtiedidh guktie saemien njaalmeldh jïh tjaaleldh utnedh
råajvarimmieh maeksiehtidh mah øøkologije miehtjesburriem nænnoestieh jïh mah leah mij iktebïejeme jieliemijstie
Damtedh baahkem jïh tjåetskemem, tyjjh, dueljieh jïh ij goh unnemes njaltjam doehtedimmien tjïrrh maehtieh mojhtesh gåaskodh jïh vihtiestimmiem vedtedh.
reeremem utnedh Saemiedigkien veeljemelåhkoste jïh saemiedigkieveeljemistie,
aamhtesh seedtedh faagemoenehtsidie jïh stoerretjåanghkose,
Guarkedh ståaroeh, ryöknemh, vuepsieh jïh man jïjnje leah, aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne.
juvnehtimmiem buektedh stoerretjåanghkose gyhtjelassine mah leah Saemiedigkien barkoeöörnegen bïjre, jeatjah njoelkedassh jïh njoelkedassh aamhtesegïetedimmien bïjre Saemiedigkesne, jïh njoelkedassh Saemiedigkien politihkeles daltesasse.
Baajedh maanah jïh noerh gïelh lïeredh lea dan åvteste akte mijjen vihkielommes laavenjassijste.
Romsese staatusem vedtedh gaskelaanti aalkoealmetjestaarine
Soptsestidh ihke hijven mubpide meatan vaeltedh, jïh joekoen hijven jis baahkoe vaajmoem vuesiehtieh.
Saemiedigkien kultuvreståapoeplaanem tjïrrehtidh, orre kultuvreståapoeh tseagkodh jïh daaletje kultuvre- jïh darjomeståapoej juhtiehtimmiem tjirkehtehtedh
Dåvvodh dam mij mårhkanamme sæjhta lissiehtamme barkoem krïevedh, dovne Saemiedigkeste jïh nöörjen åejvieladtjijste.
Sov gïelem åehpes jïh govloes darjodh lea amma faamoen bïjre.
Dah båvrah lin njoelkedassh guktie Jupmelen almetjh, israjelidth, edtjin jieledh.
Maahta jiehtedh hijven mierieh jieliedasse, dïhte akte gieriesvoeten bæjhkoehtimmie Jupmielistie.
- Pollisealmetjh saemien dajvine utnedh, saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne lea dan åvteste vihkeles juktie saemiej reaktajearsoesvoetem vaarjelidh, presidente Egil Olli minngemosth jeahta.
a) saemien hïejmegïeline utnieh, jallh b) utnieh jallh åtneme eejhtegh, aahka gon aajjah jallh maadteraahka maadteraajjah saemiengïeline hïejmegïeline, jallh c) leah maana aktede almetjistie mij tjåådtje jallh lea tjåådtjeme almetjelåhkosne maehtieh krïevedh satne veeljemelåhkosne tjaalasåvva
Goltelidh musihkem, dikth, laavlomh jïh vuelieh maehtieh skraejriem vedtedh laavloemasse jïh daanhtsose, jïh ektievoetem jïh aavoem sjugniedidh.
Åhrén veanhta daate prosesse aktem gaahtjemem sjugniedi gusnie jïjnjh båatsoesaemieh jïjtjemse biejien sinsitnien vööste.
Åhrén jeahta bïevnesh mejtie båatsoeåejvieladtjh leah vadteme eah leah nuekies hijven orreme.
Åhrén jeahta Saemiedigkie tjuara akte vihkeles premissedeallahtæjja, faamoereerije jïh rååresjimmieguejmie årrodh dejnie gyhtjelassine dajve- jïh byrjeseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje dovne åeniebasse jïh guhkiebasse.
Jïh man åvteste?
AIEC2016, Arktiske aalkoealmetji ööhpehtimmiekonferanse Guovdageaidnusne öörnesåvva njoktjen 14. - 17.b. mubpien jaepien.
AIEC2016 öörnesåvva Guovdageaidnusne
Aigine Lavra - Giesie Bassegohppesne
Ij vaajmoegïelem maehtedh.
Aili Keskitalo
Veartenekonferanse aalkoealmetjidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Joekedimmie aamhtesesuerkijste: Aili Keskitalo
stoerretjåanghkose gåhtjodh jïh rååresjimmide stoerretjåanghkosne stuvredh,
representasjovnelaavenjassh Saemiedigkien stoerretjåanghkoen bieleste gorredidh, mejtie aaj jeatjebh dagkerh laavenjasside nammoehtidh, jïh nammoehtidh gïeh edtjieh meatan årrodh tjåanghkojne, konferansine jïh vielie Saemiedigkien bieleste,
Saemiedigkien jaepiereeknehlåhkoem gïehtjedidh jïh eventuelle lahtestimmieh Rijhkerevisjovneste jaepiereeknehlåhkoen bïjre gïetedidh
Akte barkoe Slow Food Sápmin jïh Raarvihken tjïelten gaskem mij minngemes jaepien jåhteme, jïh
Akte daagkeres ållesth goerkese lea vihkeles jis edtja siebriedahkeevtiedimmine lyhkesidh noerhtetröönderen tjïeltine joekehts haestemigujmie.
saemien dajvine kollektijve saadtesimmiem raasti bijjelen bueriemdidh
 Eadtjohke jïh jielijes saemien gïelejarngh
Darjomh
Darjomh jïh sosijaale gaskese leah vihkeles.
barkeme guktie spealadimmievierhtieh saemien gaarsjese åadtjodh
Aktöörh åadtjoeh åssjalommesh evtiedidh, sïeltem tseegkedh jallh evtiedimmine jïh strategijine barkedh.
Sjyøhtehke gyhtjelassh saemien diakonijen bïjre leah dej vuepsiej bïjre dennie Plan for diakoni.
Sjyöhtehke aamhtesh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh musihke, teatere, lidteratuvre, meedija, gïele, religijovne, kultuvreaerpie, immaterijelle reaktah jïh aerpievuekien daajroe, sijjienommh, healsoe- jïh sosijaale, maanagïerth, ööhpehtimmie, dotkeme, eeke- jïh åtnoereaktah, arealedarjome jïh arealenuhtjemeaamhtesh, jielemeevtiedimmie, båatsoe, gööleme, laanteburrie, mineraalegïehteldimmie, biegkefaamoe, monnehke evtiedimmie, kultuvremojhtesevaarjelimmie, bio-gellievoete jïh eatnemevaarjelimmie.
Sjyöhtehke råajvarimmiesuerkieh mah visjovnen jieledekvaliteetem dåarjohte leah sijjieevtiedimmie, råajvarimmieh mah fryöjstehkevoetem skreejrieh jïh vijriedimmie kultuvrelle infrastruktuvreste.
Daaletje
Maehtedh digitale viehkiehvierhtieh saemien gïehtjedimmesne leah daerpies jis ektienamme teekstehammoeh jïh lahtesh guarkedh.
Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh.
Maehtedh digitale vierhtiem nuhtjedh: Baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien baakoeh kreekde jïh beapmojde ohtsedidh.
Guarkedh maam jeatjah jiehtieh jïh maehtedh jïjtsh åssjelh åvtese buektedh lea vihkeles biehkie muvhti gïelemaahtaldahkese.
Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh baakoeh, dïejvesh jïh ellies raajesh lohkedh guktie lyjhkedskreekide jïh dåarjelekreekide geehtedidh, jïh guktie beapmoeh jurjiehtidh.
Maehtedh lohkedh saemien gïehtjedimmesne, lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Maehtedh saemien voestes gïeline lohkedh, dellie galka lohkememaahtojde evtiedidh jïh destie lohkemegoerkesimmiem buerebe darjodh.
Maehtedh ryöknedh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka galka orre baakoeh lïeredh, jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh, ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Maehtedh saemien voestes gïeline ryöknedh, lea gïeliemaahtaldahken ektesne daerpies maahtoe gosse galka orre baakoeh lïeredh, logihken mietie jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man dovres sjædta lyjhkedskreekem utnedh.
Maehtedh soptsestidh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh. Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Maehtedh saemien voestes gïeline soptsestidh, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh. Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh.
Maehtedh tjaeledh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka joekehts sjaangerine jïh gellie joekehts teeksth tjaeledh.
Maehtedh saemien voestes gïeline tjaeledh, lea faagen dïedte voestes tjaeliemistie, tjaeliemasse 13 jaepiej tjïrrh.
Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjïertestidh: learohkh maehtieh baakoeh jïh dïejvesh tjaeledh lyjhkedskreeki bïjre, dåarjelekreeki bïjre, saemien beapmoej bïjre jïh njoetske beapmoej bïjre.
a) Maahtoedepartemeente dåårrehtimmiekampanjem Veartenen bööremes barkoe gååvnese eelki jaepien 2012.
Albume sæjhta veartenevijries musihkeprosjektine årrodh, gusnie lissine jïjtse komposisjovnide aaj laavlomh mejgujmie jeatjah aalkoealmetjeartistigujmie tjaaleme.
Ij leah dan gåvva jiehtedh man båeries daate viejhkere, menh lea sån provhkeme aalkovistie 1800- taalesne jïh aaj sån dan åvtelen.
Gïeleutniji aaltere akte vihkeles faktovre, jïh vihkeles learohkelåhkoe mij lïerehtimmiem åådtje saemien gïelesne, læssene.
Mijjese lea vihkeles sjïehteladtedh ihke maanah edtjieh vielie saemiepolitihken jïh demokratijen bïjre lïeredh, Thomassen tjïerteste.
Sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem utnebe hijven kvaliteeteste
Unnebelåhkojne jieledh lea akte raessiefaktovre mij abpe jieledem ryöhkoe jïh mïsse faamoeh leah daerpies juktie dam gïetedidh, jïh naemhtie dïhte kapasiteetem giehpede jeatjah såarhts maajsoeh töölledh jieliedisnie (Thoit, 2010).
Åtnoe alkohovleste tjoeline jeerehte, men ij råållajgujmie jallh barkoelaavenjassigujmie båatsosne, jallh fysiske leavloejgujmie, jieledekvaliteetine jïh psykiske healsojne.
Mijjen lea diedte guktie eatnemem nuhtedh jïh dam biejverdidh.
Tradisjonell samisk mat, bearkoe-krovhte / kjøttgryte med tilbehør.
Gaajhkh maanah jïh noerh leah vyörtegs aktem hijven skuvlebyjresem utnedh, Larsen jeahta.
- Gaajhkh sïelth jïjtsevoeth jïh joekehtsh utnieh.
Gaajhkh sjyöhtehke båatsoesïjth nöörjen jïh sveerjen bielesne leah bööresovveme raeriestimmiejgujmie båetedh daan barkose.
Gaajhkh gærjagåetieh maehtieh gærjapaahkh mijjen luvnie löönedh.
Gaajhkh dah barkoeh mah leah bijjielisnie neebneme, jiehtieh maam akt dej dååjrehtimmiej bïjre gïelesoejkesjimmine saemien dajvine dej minngemes luhkie jaepiej, jïh daah tjaalegh leah akte iemie bielie daajroevåaroemistie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelese.
Gaajhkh departemeenth edtjieh lissine gïelepolitihkeles tsiehkieh krööhkestidh gosse haamoedieh jïh tjïrrehtieh sijjen sektovrepolitihkem.
Gaajhkh doh golme laanth aktem tjåenghkies dïedtem utnieh skuvlen aarkebiejjiem hammoedidh naemhtie guktie saemienlïerehtimmie fryöjstehke sjædta jïh vuajnalgamme goh akte ræjhkoesvoete.
Gaajhkh learohkh mah saemien ööhpehtimmiem åadtjoeh skuvlesne bööresovvin meatan årrodh gaahtjemisnie tjaktjen 2016.
Gaajhkh leah tjoevkijes dållh nasjovnale staatusigujmie - Noerhte-Trøøndelaagen kultuvre-fylhkesne.
Gaajhkh tseegkesovveme akten politihkeles gæmhpoen jïh identiteetegåhtsajimmien mænngan.
Faagebarkijh utnebe, guktie hijven faaleldahke voenen almetjidie utnebe.
Tjoerede gaajhkh reeknegh mïerhkesjidh.
Seedtede gaajhkh reeknegh seamma adressen gåajkoe, saaht mij goevtese fylhkentjïeltesne mij edtja reeknegem maeksedh.
Tjirkijh edtjieh gaajhkh raeriestimmieh jïh lahtestimmieh tjaaleldh deelledh stoerretjåanghkoeståvrose.
Steinar Johansen gaajhkh guvvieh vaalteme
Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne.
Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne.
Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese.
Saemien dajvine gaajhkh jïlleskuvlh jïh universiteeth tjoeverieh faaleldahkh saemien kultuvremaahtoen jïh kultuvregoerkesen bïjre utnedh.
Gaajhkh journalisth mah luhpiem sijhtieh dan gaskenasjovnaale, ryöjreden aalkoealmetjekonferansese FinnmarhkehaallesneAlta 2013tjuerieh akkrediteringem utnedh.
Dellie gaajhkh kandidaath steemmeleahpesne fïereguhten steemmam åadtjoeh.
Gaajhkesh maehtieh raeriem juhtedh gie jallh mij byöroe gïeleskreejremesjïelem vitnedh.
Gaajhkesh dovnesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
Gaajhkesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh saemien gïelh våajnoes darjodh sosijaale meedijinie.
Gaajhkh tjïelth Nöörjesne edtjieh åvtelhbodti steemmadæmman sjïehteladtedh dejnie seamma sijjine goh stoerredigkieveeljemasse.
Gaajhkh tjïelth soejkesje- jïh bigkemelaaken tjïrrh, dïedtem utnieh sijjen barkoem soejkesjidh guktie dah eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese, jieliemasse jïh siebriedahkejieliedasse, men vaallah daate laake lea nuekies gænnah jis edtja gorredidh saamastalliji reaktam gïelem lïeredh jallh gïelem nåhtadidh.
Gaajhkh bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste reeremedajvesne, mah leah gaajhkesidie jallh naakenidie årroejijstie, edtjieh dovne nöörjen jïh saemien årrodh.
Gaajhkh laagide jïh organisasjovnide Raarvihken tjïeltesne.
Gaajhkh almetjh aktem raastem utnieh man stoerre maajsoeh sijjieh tööllieh, akte sijjie gusnie krïevenasse barkoefaamoen jïh haalvemen bïjre lea stuerebe barkoefaamoste jïh vierhtijste mah gååvnesieh.
- Gaajhkh nasjonalpaarhkh aerpievuekien saemien dajvine annjegåatomedajvh båatsose jïh jïjnjh vaarjelimmiedajvh leah dajvh gusnie eatnamistie vierhtieh veedtjieh miehtjiejieliemasse, jïjtjebearkadæmman jïh gusnie ïebnh vytnesjæmman veedtjieh.
-Gaajhkh nasjonalpaarhkh aerpievuekien saemien dajvine annjegåatomedajvh båatsose jïh jïjnjh vaarjelimmiedajvh leah dajvh gusnie eatnamistie vierhtieh veedtjieh miehtjiejieliemasse, jïjtjebearkadæmman jïh gusnie ïebnh vytnesjæmman veedtjieh.
Joe tjåanghkoen åvtelen saemiedigkiepresidente gaskesem veelti tjïelten åejvine Saalbogisnie gusnie birri tjïelten åejviem tjåanghkoen vööste gïrredh.
Joe 1500-1600-låhkoen gosse åarjelsaemieh orrijin vijremesvaalkh nuhtjedh jïh eelkin juhtije almetjinie årrodh, jïh båantasiebriedahke seamma tïjjen sov åtnoem miehtjiesdajvijste vijriedin (sïeterh), ov-vaantoeh båatsoen jïh jåartaburrien gaskem jijhtin.
- Gijren 1968 manne dam voestes kuvsjem juhtiehtim dejtie guhth båatsoejieliemisnie barkeminie.
- Joe dennie voestes budsjedtesne posisjovnedåehkie lea vierhtieh lyjkeme akten lissie faagebarkijasse båatsoesuerkesne, aktem bielie millijovnem kråvnah goh viehkie juktie båatsoelaakem gïehtjedidh, jïh vielie vierhtieh ohtsemebaseradamme dåarjojde, Muotka madtjeles jeahta.
Gaajhkh reaktah dan veeljeme logo:se, jïh jeatjah raeriestimmide leah Suaja maanagïerten, jïh moenehtse maahta raeriestimmide, jallh såemies biehkieh dejstie båateme raeriestimmijste nuhtjedh, naemhtie dah mijjese båetieh.
Gaajhkh saemieh Nöörjeste mah leah bijjelen 18 jaepien båeries jallh 18 jaepieh illieh veeljemejaepien, reaktoem utnieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh.
Gaajhkh Saemiedigkien tjirkijh leah lïhtseginie aktene dejstie golme faagemoenehtsijstie mah aamhtesh gïetedieh jïh raeriestimmieh buektieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Gaajhkh saemien maanah sjïere reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
Gaajhkh saemien maanah gelkieh man saemien bïjre utnedh seamma gusnie årroeminie.
gaajhkide saemien maanide galka nuepie saemien aarenaj sijse tjaangedh, seamma gusnie årroeminie
Gaajhkh saemien gåetieh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, leah jïjtsistie vaarjelamme.
Tjaangh ikth Gaajhkesh mah bæjhkoehtieh dah jïjtjemse saemine utnieh, jïh mah
Mijjieh haestebe gaajhkesidie mah saemien kåanstine, kultuvrine jïh fealadassine gïehtelieh åarjelsaemien dajvesne Nordlaanten åarjelen luvhtie Åarjel-Trööndelagen gåajkoe Kreativ Industrijem gaskesadtedh juktie vielie bïevnesh åadtjodh programmen bïjre.
Gaajhkesh mah leah tjaalasovveme goh årroje Nöörjesne maehtieh löönemekåarhtem mijjeste åadtjodh.
- Gaajhkesh mah 120 studijepoengh tjïrrehtamme jallh vielie universiteete- jïh jïlleskuvlesystemesne 1998/99 raejeste, men eah leah aktem jollebe graadeööhpehtimmiem tjïrrehtamme.
- Gaajhkesh mah aktem dotkijeööhpehtimmiem tjïrrehtamme saaht man boelhken.
Gaajhkesh mah skuvlesne berkieh edtjieh hoksedh learohkigujmie hijven.
Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne.
Gaajhkesh mah sijhtieh bööresuvvieh meatan årrodh mijjen logo-gaahtjemisnie jïh dam orre logo:m darjodh Suaja maanagïertese.
Gaajhkesh mah sijhtieh, nuepiem utnieh raeriestimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh daan bïevnesen sisvegasse.
Gaajhkh taalh leah veedtjeme teateri jaepie-statistihkijste mejtie maahta gaavnedh jaepiebïevnesinie jïh jaepiereeknehlåhkojne notajgujmie.
Gaajhkh tjirkijh mah leah stïeresne dïedtem utnieh mietie jallh vööste steemmadidh.
Gaajhkh barkoedajvh tjïeltese aamhtesinie tjieltesjoejkesne sjædta.
Gaajhkh golme laanth leah tjarke tjïertestamme dah sïjhtieh laavenjostoem jåerhkedh.
Gaajhkh golme gïelh lea UNESCON'n læstosne håvhtadihks gïelijste.
Gaajhkh såarhth gåetieh jïjtselaakan akten saemien baelien bïjre soptsestieh.
Gaajhkh veeljijh veeljemekåarhtem åadtjoeh
Dovne gaajhkh jiehtieh gusnie aelkiestidh.
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem voebnesjieh
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtjieh aaj dam saemien perspektijvem voebnesjidh.
Læjhkan dle amma 100 jaepieh veesi dehtie voestes låhkoste maadthlaakeste goske nyjsenæjjah sïejhme steemmereaktam åadtjoejin.
Ij edtjh naan såarhts mïedtelimmieh saemien nyjsenijstie jïh nïejtijste mah leah seksuelle jallh vædtsoesvoetine luhpiedidh.
Alta 2013 öörnesåvva Finnmarhkehaallesne Altesne.
Alta 2013 Kultuvreprogramme
Alta Kulturskole: Severin Lyngstad, Siver Nielsen, Frida Sætveit, Sondre Andersen, Kristine Jonas, Vårin Larsen, Kamilla Losvar, Maria S Losvar, Erlend Mortensen, Björn Kerthan
Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne.
Gaajhke daate aktem tjïelke tjoelemïrrestallemem heerrede, Henrik Olsen jeahta.
Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
Molsehthlaakan 1: 335 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah ammesgïelem veeljieh
Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Molsehthlaakan 2: 278 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Alternatijve energijedorjemasse jïh evtiedidmmie klijmavietseles teknologijeste leah vihkeles.
Vuesiehtimmien gaavhtan; gie dïhte maahta jiehtedh: gaahtoe, bïenje jallh hierkie åådtje kåarhtem utnedh.
Ållesth 24 tjoejkijh, uktsie juelkietjengkeretjïektjijh, göökte kultuvrealmetjh jïh uktsie åvtehkh meatan dåehkesne.
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh nyjsenæjjah vaenebh nuepieh utnieh evtiedimmiem tsevtsedh aalkoejielemi jïh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli.
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh ovrehte prosenth abpe jaepieboelhkegåatoemistie jïh juhtemegeajnojste leah sisnjelen 5 km gåetijste jïh infrastruktuvreste guktie lea gaertjiedamme daesnie.
Hepsiehtidh jïh maejstedh åehpies beapmoeh jïh jovkemesh maehtieh damtijimmiem jïh vihtiestimmiem vedtedh.
Alyssa Macy Skype: alyssa.
Ž GCGn Facebook-sæjroe
Alzheimers demense lea dïhte sïejhmemes demenseskïemtjelasse, jïh daamtajommes soejmetji evtiesåvva gellie jaepieh doekoe.
Amalie Kristine Triumf, Storslett, sov gaarsjelimmiem itjmieslaakan vaalta, mij lea aktede dejstie jeenjemes vuartasjæjjavietseles jïh lyjhkedihks gaarsjelimmijste veartenisnie: treavkavuetjeme.
Mubpieh råakedh mah leah plearoeh tsiehkesne, jïjtsh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh jïh mubpiej dååjrehtimmiej bïjre govledh lea vihkeles gellide lïhke fuelhkide.
Gosse joekehts teeksth gaavna, destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka, vierhtede jïh jarkoste.
 SINTEF lea gïehtjedimmiem Indre Namdaleste dorjeme, tsiehkieh goh demografije, barkoesijjieh, geografije, ööhpehtimmiedaltese jïh jielemh.
Analyse vuesehte såemies tjïelth ojhte hijvenlaakan darjoeh, goh Deatnu (Tana) jïh Evenássi (Evenes).
Analyjse vuesehte jienebh fylhkentjïelth jïh tjïelth leah sijjen vierhtieh giehpiedamme saemien museumidie mænngan Saemiedigkie reeremedïedtem åadtjoeji.
Analyse vuesehte tjïelth dennie saemien dajvesne aktem vueliedimmiem almetjelåhkosne utnieh, aaj jaepien 2010, akte jaepie gusnie dah jeanatjommes tjïelth Nöörjesne aktem sjïdtedimmiem almetjeåhkosne utnieh.
Analyjsh sjïere jieliemijstie Jielemh gååvnesieh mejgujmie hijven gåarede SDJ-dajvesne?
joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
Fasseldimmielåhkoe Nöörjesne mij universiteete/jïlleskuvleööhpehtimmiem utni lij 36 prosenth njealjeden njealjehtsjaapan 2012. SDJ-dajvesne seamma låhkoe lij 25 prosenth.
Låhkoe mij jåarhkeskuvlem utni goh jollemes ööhpehtimmie lij naa seamma dejnie golme dajvine, jïh lij gaskem 42 jïh 45 prosenth, gusnie jeatjah dajvh Saltfjellet noerhtelen dam jollemes låhkoem utnin.
Dah vakansh dennie hearrabielesne leah gaskem 20 jïh 60% orreme, abpe boelhken, dan minngemes 4-jaepien boelhken dïhte gaskemedtie vakanse orreme ånnetji bijjelen 50%.
Iktesth saemiej luvnie voejkenes vierhtegh jïh religijovne nænnoes tsiehkieh.
Ånderdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Anders Henriksen
Anders Henriksen, kommunikasjovneraeriestæjja +47 784-74065 anders.henriksen@samediggi.no
Raeriestæjja govlesadteme
Anders Somby jr
Jeatjah aktöörh mah faalenassem saemien gïelesne geerve almetjidie leah saemien jåarhkeskuvlh, e-skuvla, jïlleskuvlh jïh universiteeth.
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2
Jeatjah dåarjoeh tjïelten prosjektide leah 55.000 kråvnah juktie saemien museumedarjoeminie Ballangesne aelkedh, jïh 400.000 kråvnah Prosjektese Nordlysattraksjon Altan tjïeltesne.
Mubpie bielie åejvieprosjekteste, vuesiehtimmie sijjienommijste, edtjieh gaervies årrodh jaepien 2013.
Jeatjah jarkelimmieh eah sïjhth meatan ryöknesovvedh veeljemejoekedimmesne.
Jeatjah faktovrh mah leah stïeresne gosse jaepie-tabellide vuelielisnie låhka, lea såemies produksjovnh maehtieh gellie jaepieh juhtedh, jallh lissine, leah laavenjostoeproduksjovnh jïh dagke jeatjah dajvine jienebh årrojigujmie feeleminie goh doh "sïejhme" feelemedajvine.
Jeatjah tjïelth lea åssjaldahkem kopijeradamme, jïh seammaplïeres gïetegærjam dorjeme, g.j. julevsaemien gïelesne.
Mubpiej akte jeatjah mïele.
Jeatjah jielemh goh laanteburrie jïh gööleme sijjen sjïere reaktah utnieh saaht man kultuvrese ektiedimmiem åtna.
Jeatjah vierhtieh
Jeatjah aamhtesh akten jïjtjeraarehke vuarjasjimmien mietie saemiedigkieraeresne.
Jeatjah aamhtesh biejjieöörnegisnie leah tjïeltereforme jïh saemien ïedtjh, man bïjre Saemiedigkie aktem salkehtimmiem darjoeji jaepien 2015 jïh maam stoerretjåanghkoe gïetedi goeven.
Jeatjah saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahken reakta råajvarimmiej bïjre govlelgidh, mah ryöktesth dejtie gïetiedieh, eah leah meatan vaalteme laaken nænnoestimmine.
Jeatjah darjomh maehtieh jarngeste jarnegese jeerehtidh, goh barkoe maanaj jïh noeri vööste skuvlen jïh maanagierten sisnie jïh ålkolen, maajhööhpehtimmie, tjöönghkeme jïh vihtiestimmie aerpievuekien daajroste.
Jeatjah vihkeles aktöörh gosse teateredåehkie tseegkesovvi lin Svein Birger Olsen, Sverre Hjelseth jïh Ingor Ánte Áilo Gaup.
Jeatjah åarjelsaemien prosjekth mah dåarjoem åådtjeme leah Trööndelagen fylhkentjïelte / Aajege gïelejarnge mij 100.000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie seminaarem Gïeleviermie öörnedidh åarjelsaemien gïeletsiehkien bïjre mij Rørosesne öörnesåvva gålkoen 7. - 8. b.
Mubpiengïele maahta aaj fïerhne gïele årrodh mij ij leah almetjen voestesgïele, dsj. dovne mubpiengïele jïh ammesgïele.
Mubpiengïele: Gïele maam akte almetje ij voestesgïeline utnieh, men maam lïereminie jallh lïereme aktene byjresisnie gusnie almetjh dam biejjieladtje gïeline nåhtadieh.
Jeatjah lehkesne veartenisnie (vuesiehtimmien gaavhtan luvlie-asiatiske laantine) ietniengïele åtnasåvva goh dïejvese dan gïelese dan etnihkeles dåahkan mestie almetje båata, saaht guktie gïelemaahtoe lea.
Jeatjah skreejremeråajvarimmieh, vuesiehtimmien gaavhtan stipende, permisjovnh baalhkine j.v., byöroeh aaj vadtasovvedh dan gåhkese maereles.
Jeatjah råajvarimmieh buerkiestamme Butenschøn-reektehtsisnie:
Jeatjah tipsh jïh raerieh
Jeatjah aerpievuekien darjomh mejtie edtjieh daan prosjektese ektiedidh leah gaskem jeatjah vierhtieh veedtjedh eatnamistie, moereskåajje jïh moerem risjnedh, dueljiem/skåerriem darjodh, möörjedh, viermine gööledh, sjïjlelaejpieh bissedh derhviegåetesne, ålloem stealladidh jïh feerpedh ålloste sïrveste, rïeksegh lidtedh jïh rïeksegh gïeledh.
Jeatjah vihkeles tsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh lea nuepie aalkoelïerehtimmiem vaeltedh, jïh vuelege maaksoeh.
Aalkoealmetji aerpievuekien maahtoeh jïh økosystemedïenesjh dåhkasjehtedh edtja joekoen tjielkes råajvarimmie årrodh gåessie giefiesvoeten vøøste barkedh jïh luvnie årrome akte daejstie tseagkerijstie kruana økønomijisnie.
Jååhkesjimmie laante-jïh vierhtiereaktijste lea åajvahkommes maam maahta ållermaehtedh goh privaate reaktatsiehkieh.
Daej aktøørigujmie njueniehkisnie; Nøørjen Skåajje, Statoil, Aker jïh NTE, dellie fylhke åtna løøvles industrijelle byjresh mah dåarjoehtieh joekehts faage-suerkieh.
Nøørjen Skåajje, Statoil, Aker jïh NTE, dellie fylhke åtna løøvles industrijelle byjresh mah dåarjoehtieh joekehts faage-suerkieh.
"Animal Sense" - elektrovneles bovtsebïeljelimmie
Anita Persdatter Ravna
Anita Persdatter Ravna / Tjirkijh / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Anita P. Ravna
Tjirkije baakoen bïjre maadta sov sijjeste.
Ánna-Katri lea daan jaepien noere tjiehpiedæjja orreme Riddu Riđđu Festivaalesne 2017, jïh ruffien 2018 sov kreatijve vïesehtimmiem eelki Lásságámmisne.
Ánna-Katri Helander, Kautokeino, lea joekoen væjkele daanhtsoje mij biehkieh sov kultuvreste daaletje tïjjen tjeahpoehammoejgujmie pleentie.
Anne Britt K. Hætta
Anne Dalheim (åvtehke), Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsaemien tjirkije / Åarjel-Hålogalaanten bispedajve, Jonhild Joma, åarjelsaemien tjirkije/ Nidarosen bispedajve, Kirsten Isaksen, noerhtesaemin tjirkije / Noerhte-Hålogalaanten bispedajv, Mari Helander, saemien tjirkije Åarjel-Nøørjeste, Jovnna Z Dunfjell, Saemiedigkien tjirkije, Tor Berger Jørgensen, Bispetjåanghkoen tjirkije
Anne Henriette Hætta Reinås (24) Skånlandeste tjïerteste noerepolitihke lea meatan dam saemien båetijem aejkiem hammoedidh.
Anne Maia Raanes Sørensen lea baledtedaanhtsoje.
Anne Marit Pedersen
Jeatjah maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie studentide illeme eksameninie/galhkuvekarakterine saemien gïelesne 1.jallh 2.gïeline jåarhkeööhpehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste
Jeatjah lohkehtæjjaööhpehtimmie studentide illeme eksameninie/galhkuvekarakterine saemien 1. jallh 2. gïeline jåarhkelïerehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste
Fïerhten mubpien jaepien laanth mah leah latjkoem jååhkesjamme, reektehtsh seedtieh EN:n raasesïerredimmiemoenehtsasse.
Anne Toril Eriksen Balto guhkies jïh gamte dååjrehtimmiem åtna Gaskoehkrirresne jïh lij dïhte voestes nyjsenæjja mij tjïelten åejvine sjïdti Karasjohken tjïeltesne, ajve 34 jaepien båeries.
Annikken Kjær Haraldsen tuhtji dïhte vaaksjome Saemiedigkesne lij joekoen aevhkies dan vijrebe barkose åarjelsaemien gyhtjelassigujmie.
Ann-Mari Thomassen
Stoerretjåanghkoen ståvroe
Voeresepolitihke
Ann Sparrock, reakasovveme1978, Valsjöbyesne årroeminie
Ansatte
Barkijh
Barkijh//
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne, reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie, jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne.
Barkoe laaki- jïh vuekiej mietie, jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne.
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie, jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne. Vaajtelibie maahtah dallah aelkedh.
Dïhte dïedte, juktie jarkoestimmieh orrestidh orre jarkelimmine, fïereguhte åårgane åtna.
Ansvaret for dette ligger på et overordnet nivå.
Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
Tjåadtjoehtæjja dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
Reerenassen dïedte lea aaj aktem materijelle kultuvrevåaromem tjåadtjoehtidh mearoesaemien kultuvrese, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dïedte saemien gïelen åvteste leah joekehts dejtie tjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen.
Dovne aajhterh båatsoereakteste, jeatjah reakta-aajhterh jïh åejvieladtjh dïedtem utnieh areaalide gorredidh.
Dovne aajhterh båatsoereakteste, jeatjah reaktaaajhterh jïh åejvieladtjh dïedtem utnieh dajvide gorredidh.
Dïedte saemien gïeli åvteste
 Dïedte saemien gïelen åvteste
Tjåadtjoehtæjjah: a) Maahtoedepartemeente/Saemiedigkie b) Maahtoedepartemeente.
Tjåadtjoehtæjja: Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente
Tjåadtjoehtæjjah: Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente laavenjostosne sjyöhtehke departemeentigujmie
Tjåadtjoehtæjja: Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente/-Det norske bibelselskap
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente govlesadtemisnie Saemiedigkine jïh Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente Maahtoedepartemeente, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie leah 2004 raejeste Divvun-prosjektem finansieradamme.
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente, Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente /Nidarosen bispedajve
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Nordlaanten fylhkenålma
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Maahtoedepartemeente
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente/Saemiedigkie
Skoltesamisk kultur over grenser (Skoltesaemien kultuvre raasti rastah) lea akte laavenjostoeprosjekte golme laanti gaskem, Såevmie, Nöörje jïh Russlaante.
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Ajve akte julevsaemien maanagïerte gååvnese Nordlaantesne, jïh akte maanagïerte julevsaemien goevtesinie.
Tjåadtjoehtæjja: Fylkesmannen i Nordland
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten Fylhkenålma
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Nordlaanten universiteete lea tjarke barkeme juktie studenth dåårrehtidh bachelorööhpehtæmman julevsaemien gïelesne.
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente/-Healsoedirektovraate
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente Healsoe- jïh hoksedepartemeente sæjhta Staaten healsoevaaksjoeminie ektine, vuarjasjidh guktie vaaksjome saemiej reaktam gorrede healsoeviehkiem åadtjodh, jïh guktie reaktam daerpies healsoeveahkan illesåvva.
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente Stillemetjaatsegisnie dejtie regijovnaale healsoesïeltide lea krïeveme toelhkedïenesjh tseegkedh dejtie skïemtjijidie mah dam daarpesjieh.
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente Goh akte bielie dehtie vijriesåbpoe barkoste dej råajvarimmiejgujmie mah leah vuesiehtamme St.bïevn. nr 37 (2007-2008) Straff som virker - mindre kriminalitet- tryggere samfunn, Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente aktem barkoedåehkiem tseegki mij edtji vierhtiedaerpiesvoetem jïh sjïere råajvarimmieh goerehtalledh, lissine sjïehteladtedh saemien gïelem nuhtjedh.
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeenteste
Tjåadtjoehtæjja: Kultuvredepartemeente
Tjåadtjoehtæjjah: Maahtoedepartemeente/fylhkenålmah jïh Saemiedigkie
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie
Tjåadtjoehtæjjah: Maahtoedepartemeente, Saemiedigkie, Ööhpehtimmiedirektovraate
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
Politihkere gïen diedte
Aktem goerehtallemem tjïrrehti 2010, dejnie aajkojne aktem strategijem evtiedidh juktie åarjelsaemien meedijefaalenassem tseegkedh.
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie
Tjåadtjoehtæjja: Fealadimmiedepartemeente
Tjåadtjoehtæjja: Ovvaantoeraeriej tjaelemesijjie
Tjåadtjoehtæjja: Skaehtieetaate
Tjåadtjoehtæjja: Deatnun tjïelte
Tjåadtjoehtæjja: Tromsen fylhkentjïelte
Tjåadtjoehtæjjah: Ööhpehtimmiedirektovraate/fylhkenålmah/jolles kuvlh
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate/ fylhkenålmah/Saemiedigkie
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate laavenjostosne Saemiedigkine
Tjåadtjoehtæjjah: Ööhpehtimmiedirektovraate jïh fylhkenålmah
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate
Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen
Dïedtejoekedimmie jïh iktedimmie gïeleråajvarimmijste
 Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Tjiehpiedæjjalåhkoe saemien dajvine lea læssanamme 6% dan minngemes jaepien.
Låhkoe tjïrrehtamme vuekie- jïh faageevtiedimmieprosjektijste.
Låhkoe nïerhkeme maahtoelutnjemeråajvarimmijste saemien skïemtjiji reaktaj jïh daerpiesvoeti bïjre
Låhkoe nïerhkeme råajvarimmijste juktie dïenesjh saemien skïemtjijidie sjïehteladtedh.
- Nov lea ålvoes jïjnjh kultuvremojhtesh, Kjersti Schanche jeahta, Saemiedigkien prosjekten åvtehke kultuvremojhtesevïhtesjadtemidie.
Man gellieh lïhtsegh Raarvihken tjïeltesne jielieminie:...
Man gellieh lïhtsegh laagesne:...
Daelie såemies jiehtieh Jovsset Ánte Sara-aamhtese lij sïjhteme jeatjahlaakan årrodh jis akte tjirkijeraeriestimmie Stoerredigkesne sjïehtesjimmien bïjre aktede vuelebe betniegiehpiedimmeste suehpeden 2018 lij dåarjoem åådtjeme.
Antihke jïh mænngan renessanse ryöknesuvvieh goh daaletje jalletje teateren "aalkoe".
Antirasistisk Senter'en raeriestimmiekontovre guhkies dååjrehtimmiem åtna raasismeaamhtesigujmie.
dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
-Ij saaht-laakan maehtieh bæjhkoehtidh man jïjnjh bovtsh fïereguhte båatsoesaemie åtna.
learohkelåhkoem lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illehtieh
(a) Barkoem lissiehtidh juktie stereotype jïh sïerreden vuajnoej jïh sïerreden praksisen vööste gæmhpodh saemien almetji jïh saemien åålmegen vööste;
almetjidie maahtoeh båatsoen bïjre jieniemdidh jïh guktie båatsoem guerkiehtidh
pressedåarjegem saemide jieniemdidh guktie gellienlaaketje saemien pressem dovne saemien jïh daaroen åadtjodh
joekedimmïelåhkoeh juekedh mearoepluahteste mearoegaedtien pluahtese
saemien gøølemedajvem tseegkedh gusnie maelmiereereme jïh låhkoejoekedimmie lea regijovnen jïh byjresen daltesisnie gietske- jïh jearohkevoeten prinsibpen mietie
laanteburriem voenine tjåadtjoehtidh jïh tjirkedh, oktegh jïh jeatjah jieleminie aktesne
Saemien jielemevuekieh tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh dam saemiej jielemevåaroemem gorrede, jïh lea akte tjirkeme ihke saemien kultuvre jïh akte jielije saemien gïele evtiesuvvieh.
Åpen barnehagedag | Gielem Nastedh
Ræhpasvoete Ræhpasvoeten tjïrrh fuelhkien, voelpi, kraannaj jïh åahpetji vööste aelhkebe sjædta goerkesem åadtjodh tseahkan.
Tjåanghkoeh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne jïh moenehtsinie leah ræhpas almetjidie.
Ræhpas tjåanghkoeh
Gærjaluejhtestimmie jïh buerkiestimmie gærjeste "Beapmoeh ", tjaeliejistie jïh prosjekteåejveste.
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
Rïhpestimmie-seminarije Gïelegaaltijen prosjekteese lea rïhpesh gaajhkesidie.
Rïhpestimmiehåalome Noerekonferansesne Mikkel Eskil Mikkelsen
ÅPNINGSTIDER
" bæjhkohte Saemien Jåarhkeskuvlesne Kárášjohkesne.
Bæjhkoehtimmie applikasjovneste "Saemesth"
Applikasjovnh mejtie utnedh gïeleööhpehtimmien muhteste leah dïrregh mah leah aelhkie utnedh.
" Aerpievuekie akte guejmieprosjekte vihtiestimmiem jïh vaarjelimmien bïjre saemien aerpievuekien daajroste, aktene laavenjostosne njieljie saemien institusjovnigujmie Nöörjesne: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat jïh Mearoesaemien maahtoejarnge.
barkedh guktie beajjetje saemiengïelen saadtesimmieh åadtjodh
skreejredh guktie jienebh saemien noerh politihkesne eadtjalgehtieh
 Barkedh ihke analysedåehkie saemien statistihkese vierhtieh åådtje juktie jaabnan goerehtalledh jïh analyseradidh tsiehkiem jïh evtiedimmiem saemien gïelese Nöörjesne
 Barkedh ihke hijven gïelesijjieh evtiesuvvieh mah leah goh gïeleldh dåarjoe voengesne
 Barkedh ihke institusjovnh jïh siebrieh sijjen maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne
 Barkedh ihke teknologije jïh digitaale dïrregh leah sjïehtedamme jïh evtiedamme aaj saemien
 Barkedh ihke laavenjostoe ööhpehtimmieinstitusjovni jïh gïelejarngi gaskem hijven
 Barkedh ihke saemien studijesiebrieh hijven mierietsiehkieh åadtjoeh
 Barkedh ihke skuvlh jïh maanagïerth maehtieh vielie aerpievuekien jielemigujmie
 Barkedh ihke gïelejarngh ihkuve jïh daajroes beetnehdåarjoeöörnegh åadtjoeh.
 Barkedh ihke dah mah saemien hïejmegïeline veeljieh, tuhtjieh daate akte nuhteligs jïh
 Lissiehtamme lïerehtimmie saemiengïelesne dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen
 Jienebh saamastallije barkijh dåårrehtidh
 Saemien gïelem jïh kultuvrem vielie våajnoes darjodh
Barkoekrirrie
eensi barkeme guktie militære jïh båatsoe orre mååhtedimmiem darjodh gumhtie Hálkkavárren vuetjemedajvem nuhtedh, jïh vuastalamme dam vuetjemedajvem vijriemdidh
barkeme saemien maanaj reaktah orre maanagïertelaakesne nænnoestidh, vg fierhten saemien maanan leah reaktah faaleldahkh maanagiertesne åadtjodh mah leah dej saemienvuekien mietie sjiehtesjamme
barkeme edtjieh psykiatrije faaleldahkh saemien maanide nænnoestidh
barkeme saemien gïelem åvtese bïejedh jïh guktie fierhten saemien maanan reaktah saemien lohkehtæmman tjirkedh
regijonaale øøvtiedimmieprogrammine (RØØP) Romsen jïh Finnmarhken tjieltide barkeme, mij jielemeøøvtiedimmien bïjre saemien dajvine
Dïhte saemien byjrese dajvesne daam barkoem juhti.
Dïhte barkoe tjarke suajmani, jïh daelie sjæjsjalamme daam barkoem vihth olkese bïejesovvedh.
Barkoe lea åajvahkommes orre jarkoestimmie Dehtie båeries testameenteste noerhtesaemiengïelese.
Barkojne nïerhkeme seamma aejkien noerhtesaemien dajvesne, maarkesaemien dajvesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
barkeme saemien våarhkoesijjieh stuerebe jïh vaenebe sijjine darjodh, jollebe faagemaahtoem åadtjodh
barkeme guktie prosjeektevierhtieøørnegh starne- jïh sosijaleprosjeektide Saemiedigkesne stinkes sjïdtedh
barkeme ektiebarkoeåårganem tseegkedh Saemiedigkien jïh regijonale starneråajvarimmiej gaskem
Saemide seammavierhtegen åvteste barkeme, dejtie mah skiemhtjegåetesne tjaaleldihkie
barkeme guktie Seidajok faaleldahkejarnge galka beerkesovvedh
barkeme guktie psykigke starnevaarjelimmien jïh geeruvevaarjelimmien tsavtsem bueriemdidh.
barkeme voestesstarnen faaleldahkh saemien tjieltine nænnoestidh
85% dejstie mah vaestiedin fysiske leevles barkoem utnieh.
Tjuara dam barkoem WIPO/GRTKF/IGC'sne ektesne vuejnedh dejnie barkojne jeatjah sjyöhtehke forine jïh sjyöhtehke gaskenasjovnale njoelkedassine mah joe leah tseegkeme, g.j. CBD jïh Nagoyaprotokolle disse, jïh FAO-sjïehtedimmie sjædtoegenetihken vierhtiej bïjre beapmose jïh laantebårran.
Barkoe tjuara fokusinie utnedh dovne maajhööhpehtimmiedidaktihkem, åtnoem teknihkeles dïrregijstie jïh saemien gïelem, jïh tjuara aaj aalkoealmetjedimensjovnem gorredidh maajhööhpehtimmesne.
eensi barkeme guktie mearoegaedtie- jïh fjovlegøølemem biejverdidh gietskie- jïh jearohkevoeten prinsibpen mietie
barkeme lohkemestipeendem jïlle- jïh universiteeten daltesisnie åadtjodh
Dannasinie akte vihkeles råajvarimmie maarkededoekemem jïh doekemelïhtsem nænnoestehtedh.
saemien learoeplakaatine saemien skuvlese jïh saemien øøhpehtimmiesijjide barkeme
Dïhte barkoe maanagïertebïevnesinie edtja akte gaahpoeh jïh feerhmeles prosesse årrodh, mij maahta viehkiehtidh gorredidh ulmide bïevnesisnie jaksa.
Bïevnesinie nïerhki aktine stoerre gïelekonferansine, maam Saemiedigkie öörnedi Tromsøsne suehpeden 2011.
Raereste dam barkoem jåarhkedh edtja nedtesijjiem saemien jaahkoeøøhpehtæmman giehteldidh jïh evtiedidh (www.osko.no), jïh aktem ihkuve barkoevierhtiem darjomasse vedtedh (m. 5.2.1) Byøroe aktem jïjtse noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien 4-jaepiengærjam evtiedidh, sjïehteladteme saemien gærhkoejieliemasse.
soejkesjinie "Sjïerepedagogigke maahtoe-øøvtiedimmieplaane 2004-2005" barkeme (Kompetansehevingsplan i spesialpedagogikk 2004-2005), joekoen lohkeme- jïh tjaelemedåeriesmoeride jïh guektiengïelenvoetem vuartasjamme luvle- jïh åarjelsaemiej dajvine jïh Åarjel-Romsesne jïh noerhte Noerhtelaantesne
Aktem jaepiem åådtjeme konvensjovnine barkedh, skïereden 2012 raejeste.
Dïhte barkoe orre mineraalelaakine lea ryöhkeme bijjelen 10 jaepieh.
Dïhte barkoe juktie råajvarimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh lea joekehts fåantoej gaavhtan ij annjebodts illeme.
barkeme saemien gïelejarngh tseagkodh
Dïhte barkoe baakoelæstoejgujmie tjuerieh guhkiem ryöhkedh mearan jarkoestimmie tjaalegijstie dejnie saemien gïeline læsseneminie.
Dïhte barkoe saemien jarkoestimmiejgujmie jïh sjïehtedimmine tjaalegijstie gyrhkesjæmman, lea Gærhkoeraaran/Saemien gærhkoeraaran bïejesovveme.
Veanhtede daate barkoe bååstedefoeresjimmine lea gaervies 2016.
Dïhte barkoe UNESCO'n konvensjovnine juktie gelliesåarhts kultuvredïejvesh vaarjelidh jïh eadtjoestidh, lea sjyöhtehke dan barkose mij WIPO'sne dorjesåvva.
dïhte barkoe, guktie sjïerepedagogigken learoevierhtieh saemien learoehkidie øøvtiedidh, jienebi vierhtiej gujmie tjirkesovvedh
Manifeeste irhkemen vööste
Barkoen tjïrrh edtja aktem vihtiestimmiereektehtsem darjodh mij edtja våaroeminie årrodh aktene båetijen aejkien åehpiedehtiemisnie saemien sijjienommijste Røros-dajvesne.
Barkoe edtja siebriedahkedajvem jeatjahtehtedh daan mearan dïhte soejkesje dorjesovvi.
Daam barkoem tjoerebe darjodh nöörjen åejvieladtjigujmie ektine, dej prinsihpi mietie mah åvtese båetieh reerenassen stoerredigkiebïevnesisnie.
Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie, dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste, seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta, goh mubpiej åtnoe vadteme.
Barkoe aalkoejielieminie sæjhta jiehtedh ovmessie fysiske maajsoeh dan åvteste barkoetsiehkieh leah tsavtseme eatnemefaamojste jïh dan åvteste healsoe- byjrese jïh jearsoesvoete barkoejieliedisnie eah leah seamma drïektesne jåhteme goh dïhte teknologeles evtiedimmie.
Barkoe lïhtsigujmie
Joekehts teekstigujmie joekehtslaakan barkedh edtja meatan årrodh kritihke åssjaldahkh jïh estetihke vååjnoem vijriebasse evtiedidh jïh maahtoem vedtedh daaletje medijan aarkesne veasodh.
Barkoedåehkie edtja sov barkoem Saemiedigkieraaran deelledh aerebi goh 1 jaepien.
Barkoedåehkien mandaate lea:
Barkoedåehkesne tjirkijh Saemiedigkijste Nöörjesne jïh Sveerjesne, Sveerjen saemiej rïjhkesiebreste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebreste.
Barkoedåehkesne lïhtsegh Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemeenteste, Justijsedepartemeenteste, Tjïelten- jïh regijovnaledepartemeenteste, Ålkoerijhkedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste.
Barkoedåehkie raereste båatsoesïjth gåabpaginie laantine nuepiem utnieh laavenjostoelatjkoej bïjre seamadidh mah maehtieh dejtie praktihkeles haestiemidie vaarjelidh dennie raastendåaresth båatsosne, vuesiehtimmien gaavhtan arealeåtnoe.
Barkoedåehkie aaj raereste vuekieh guktie edtja ovvaantoeh loetedh nöörjen jïh sveerjen båatsoesïjti gaskem.
Aalkoealmetji barkoedåehkie BEAR:sne (WGIP) lea nammoehtamme Regijovneraereste jïh tseegkesovvi goh akte ihkuve dåehkie jaepien 1995.
Aalkoealmetji Barkoedåehkie (WGIP) lea meatan tjåanghkojne Barentsraeresne jïh tjåanghkojne embetsmannmoenehtsisnie.
Barkoedåehkie lea rååresjimmiej tjïrrh sïjtigujmie nöörjen jïh sveerjen bielesne aktem raeriestimmiem dorjeme akten orre konvensjovneteekstese.
-Barkoedåehkien ulmie lea orreme dam saemien båatsoem vaarjelidh raastedajvine, jïh dan åvteste lea vihkeles orreme gaajhkide guejmide meatan vaeltedh barkosne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Barkoedåehkie lea, laavenjostosne Unjárgan tjïeltine, tjåanghkoeh tjïrrehtamme dej sjyöhtehke guejmiejgujmie, jïh almetjetjåanghkoeh tjïeltine åtneme.
Barkoedåehkie lea våaroemasse bïejeme laavenjostoelatjkoeh byöroeh åejvienjoelkedassine årrodh nøørjen jïh sveerjen sïjti gaskem.
Barkoedåehkien lea stoerre veanhtadimmieh ihke reerenassh sijhtieh barkoedåehkien barkoem jïh raeriestimmiem våaroemasse bïejedh akten varke vihtiestæmman nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste.
Barkoedåehkie vihtiesti våarome jïh daerpies aktem noerhtelaanti saemiekonvensjovnem utnedh, jïh daate barkoe byöroe jåarhkedh aktine ekspertemoenehtsinie, man mandaate lij aktem raeriestimmiem darjodh rååresjæmman.
Barkoedåehkie vuajna lea eevre daerpies dan båetijen aejkien raastendåaresth båatsoen gaavhtan, aktem reaktagoerehtallemem tjïrrehtidh juktie reaktavåaromem tjïelkestidh, guktie maahta gåatomevåaromem loetedh bielelen naan stoerre ovvaantoeh.
Barkoedåehkie edtja tjirkijh utnedh saemien healsoefaageles dotkemebyjresistie jïh juridihkeles maahtoste.
Barkoedåehkie edtja aaj vuarjasjidh mejtie gåarede bijjieguvviem darjodh saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme ovmessie sijjine.
Ij lij barkoedåehkien barkoe aktem raeriestimmiem konvenjovneteekstese buektedh, men juvnehtimmiejgujmie båetedh dan vijriesåbpoe prosessen bïjre.
Barkoedåehkie edtji aaj vuarjasjidh mejtie akte jïjtse maahtoejarnge lij byöreme tseegkesovvedh, mij sjiere maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre åtna, kriminaalehoksen åårganisasjovnestruktuvren sisnjelen.
Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007.
Barkoedåehkie tseegkesovveme
Sïjs-juhtijh mah diekie båetieh barkoen gaavhtan leah daerpies ihke såemies sektovrh edtjieh sijjen daerpies sjyöhtehke barkoefaamoen åadtjodh, jïh sjïehtesjimmieh jïh ektiedimmie sïjs-juhtijijstie sijhtieh dan åvteste vihkeles sjïdtedh jïh nuepieh vedtedh gelline tjïeltine.
Svihtjemeheaptoes?
Barkoemaalle akten seammavyörtegs laavenjostose/guejmievoetese bigkie, akte akteraeresne goerkese dotkemestillemistie, guktie edtja barkoem tjïrrehtidh jïh guktie edtja dorjesem reeredh.
Barkoemaalle akte stuvremedïrrege, mij aalkoealmetji daajroem jïh dotkemefaageles daajroem meatan vaalta naemhtie guktie dïhte dovne aalkoealmetjedåehkien jïjtjetjïelkestamme haestemh jïh dotkemefaageles kvaliteetem gorrede.
Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente bïevnesh noerhtesaemien gïelese jarkoste.
Barkoedajve:
Barkoesuerkie:
Barkoehaarjanimmie/haarjanimmiesijjie Aktanimmie skuvle/barkoe/barkoesijjie Lïerehtimmie Kuvsje
- Arctic Winter Games akte gaajh åajvoeh öörnedimmie mij gaarsjelimmiem, kultuvrem jïh sosijaale ektiedimmiem eevtjie.
Stoeredahke:22396 km2 Åålmege-låhkoe: 129 069 (tsiengelen 1. b. 2007) Guhkemes jeanoe: Nååmesje 210 km Fylhken jollemes tsiehkie: Jitneme 1513 m.s.b Støøremes jaevrie:Snaåsen jaevrie 118 km2 - 42 km guhkies Nasjovnaale-paarkh:Byrkije, Lïjre jïh Låarte/Skæhkere Man gellie tjïelth: Fylhken åejvie-staare:Stientje - Nøørjen geografijen jarnge Staarh:Stjørdaale, Leevangke, Verdaale, Stientje, Namsovse jïh, Kålverije (Nøørjen unnemes staare) Fylhken blomma:Marisko -orkidè (cyprepedium calceolus) Fylhken gierkie:Tulitt
Stoeredahke:22396 km2. Åålmege-låhkoe:129 069 (tsiengelen 1. b. 2007) Guhkemes jeanoe:Nååmesje 210 km Fylhken jollemes tsiehkie:Jitneme 1513 m. s. b Støøremes jaevrie:Snaåsen jaevrie 118 km2 - 42 km guhkies Nasjovnaale-paarkh:Byrkije, Lïjre jïh Låarte / Skæhkere Man gellie tjïelth: Fylhken åejvie-staare:Stientje - Nøørjen geografijen jarnge Staarh:Stjørdaale, Leevangke, Verdaale, Stientje, Namsovse jïh, Kålverije (Nøørjen unnemes staare) Fylhken blomma:Marisko - orkidè (cyprepedium calceolus) Fylhken gierkie:Tulitt
Areale
Arealereereme
Arealereereme jïh arealeåtnoe - Else Grete Broderstad jïh Eva Josefsen
Skilkemedahkoeh areaaline maehtieh stoerre konsekvensh utnedh sosijaale jïh kultuvrelle fåantoej gaavhtan.
Areale, kultuvremojhtesh, byjrese, jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Arealepolitike jïh arealereereme
Saemiengïeleldh kandidaath lohkehtæjjaööhpehtimmide dåårrehtidh lea akte stoerre haesteme orreme.
 Sijjieh gusnie maahta eksperimenteradidh, dååjrehtimmieh juekedh jïh visjovnh evtiedidh
Sijjieh gusnie saemien kultuvrine barkedh lea vihkeles dovne maahtoen jih jielemen gaavhtan jih gusnie aaj nuepie almetji gaskesvoetem nænnoestidh.
Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sijjieh saemien kultuvrebarkose
Sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
Areena juktie saemien hammoedimmiem vuesiehtidh
Daan jaepien aksjovne lea joekoen aalkoealmetji bïjre ebrieskåajjedajvine jïh gæmhpoen bïjre aalkoealmetji reaktaj åvteste.
- Daan jaepien budsjedtebarkoe lea joekoen krïevije orreme, dan åvteste mijjieh libie stoerre realgiehpiedimmiem mieresne staateste åådtjeme.
Daan jaepien kampanjevåhkoe - Darjoeh joekehtsem - aalka våhkoen 40 - bigkie dan barkose mij lea aarebi dorjesovveme.
Daan jaepien åålmegebiejjie lea læjhkan sjïere mijjese Nöörjesne.
Daan jaepien ohtsijeveahka lij ånnetji vielie goh 5 mill kråvnah.
- Daan jaepien ohtsemh jïh bæjhkoehtimmieh vuesiehtieh jïjnje gieltegs heannede saemien musihken sisnjelen, gusnie gellie sjangerh leah meatan, jïh jïjnjh noere artisth mah leah aktene jolle daltesisnie.
- Daan jaepien ohtsemi gaskem lea jïjnjh ïedtjije prosjekth orreme, dovne joejke dubstep'ine ektine jïh musihke maana- jïh noerigujmie.
-Daan jaepien golme vitnijh Gulliegïeleste leah viehkiehtamme jïh viehkehteminie saemien gïelem nænnoestehtedh.
Árja
Arkitektovneles guelmie
Arkitektovneles guelmie / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Nimhtie vaarjelh, gærjagåetieh jïh våarhkoesijjieh vihkeles sijjieh saemien kultuvrese jïh jïjtjedomtose.
IV. KULTUVRE
Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Våarhkoekode:
Våarhkoeaamhtse:
Arktise akte hïejme gellide aalkoealmetjidie mah aktem kultuvrem jïh jieledevuekiem utnieh mah leah dan arktise byjresasse sjïehtedamme.
Arktiske dajve dïhte voestes
Arktiske dajve veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre ryöjrede / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Arktiske dajve veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre ryöjrede
Arktiske dajve sæjhta rïhkeden 23. jïh 24. b. sov regijovnale aalkoealmetji ryöjredimmietjåanghkoem Nuuk'sne Kruanalaantesne hööltedh.
Arktiske dajve tjuara aaj soejkesjidh guktie satne edtja meatan årrodh dennie gaskenasjovnale ryöjreden aalkoealmetjekonferansesne Altesne ruffien 2013. Dïhte mubpie tjåanghkoesijjie arktiske aalkoealmetjeåvtehkidie sæjhta ojhte Altesne årrodh ruffien 2.-13. b. 2013.
Gellie arktiske aalkoealmetji åvtehkh leah stieresne Nuuk'sne
Arktisk raerie
Arktisk raeresne Nöörje, Danmaarhke/Kruanalaante/Færøyene, Sveerje, Såevmie, Islaante, USA, Canada jïh Russlaante.
Arktisk raerie tseegkesovvi jaepien 1996 goh akte vijriedimmie dehtie arktiske byjresevaarjelimmielaavenjostoste (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) jaepeste 1991.
Arktiske Raerie akte konsensusåårgane gusnie dah govhte aalkoealmetjesiebrieh goh ihkuve meatanårrojh luhpiem utnieh soptsestidh jïh raeriestimmiejgujmie båetedh seammalaakan goh dah gaektsie lïhtsegestaath, men dah eah steemmereaktam utnieh.
Arktisk raerie, mij lea akte regijovnale laavenjostoeåårgane, lea tseegkesovveme juktie laavenjostoem, iktedimmien jïh ektiebarkoem eadtjoestidh dej arktiske staati gaskem, tjåenghkies arktiske aamhtesinie, joekoen monnehke evtiedimmie jïh byjresevaarjelimmie.
Learohkh sïjse tsaekedh fïerhten jaepien lij sïjhteme geerve årrodh, men lij gåaradamme aktem golmenjaepien syklusem utnedh, gusnie doh saemien gïelefaalenassh synkroniseradamme sjïdtin lohkehtæjjaööhpehtimmine juktie normeradamme progresjovnem gorredidh.
Fïerhten jaepien prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh våajnoes årrodh Saemiedigkien budsjedtesne, jïh illedahkesne jaepiebïevnesisnie.
Fïerhten jaepien regijovnale tjåanghkoeh gaajhki tjïeltigujmie fylhkesne, juktie dej fïerhtenjaepien programmigujmie nïerhkedh jïh raerieh buektedh minngeben jaepien programmese.
Mattis Danielsen
Maja Søøfe Larsen, Snåsa Ina Theres Sparrok, Namsskogan
Árran julevsáme guovdásj / julevsaemien jarnge edtja aktem 2 jïh bieliejaepien fealadasseprosjektem tjïrrehtidh julevsaemien dajvesne boelhken 2014-2016.
Árran - julevsaemien jarnge, aktem åvteprosjektem tjïrrehti sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne gïjren 2010.
Árran mánájgárdde lea 150 000 kråvnah åådtjeme akten prosjektese man ulmie lea maanaj njaalmeldh gïeleevtiedimmiem nænnoestehtedh.
Árran jïh Jentoftsletta maanagïerth leah laavenjosteme juktie julevsaemien learoevierhtieh evtiedidh, jïh laavlomh julevsaemien gïelese jarkoestidh.
Árran sæjhta saemien tseegkijh dåårrehtidh mah sijhtieh saemien fealadassine nierhkedh, tjåanghkoesijjieh tseegkedh jïh evtiedimmiem sjugniedidh julevsaemien dajvesne.
Daan gaertjiedimmien fåantoe lea dan åvteste maadthlïerehtimmesne doh reaktah saemien lïerehtæmman aktem reaktavåaromem utnieh, guktie voenges åejvieladtjh leah eevre jearohke nuekies saemienlohkehtæjjah utnedh juktie sijjen rïekteles åeliedimmieh illedh.
Dïhte dan åvteste dïhte dåarjoe noerhtesaemien tjaelemevæhtide Oppgaveregisterisnie fååtese.
Fåantoe lij nåakebe bielie aktede orre såarhts mikrokontrolleristie mij åtnasovvi daan generasjovnen seedtijinie.
Faagemoenehtse jaepiebïevnesem gïetede.
Gåatomeareaalh jaepieboelhki mietie maehtieh såemiesmearan sinsitniem gaptjedh, men figuvresne 4.5 gaajhkh jaepieboelhkegåatomh jïh areaale juhtemegeajnojste leah tjåanghkan bïejesovveme akten elliesgaptjeldh gaertjiedæmman juktie maehtedh statistihkem gåatomeareaalese jïh juhtemegeajnojde saemien båatsoedajvese tjåanghkan darjodh, goh vuesiehtamme minngiebinie figuvrine.
Maahta stoerre gåhkaldahkh årrodh jaepieboelhkegåatomi gaskem jïh dan åvteste daerpies juhtemegeajnoejgujmie.
Jaepieboelhkegåatomh
Jaepieboelhkegåatome mij lea vuelnie vuemine jïh voeni mietie, sæjhta enn vielie gåetiej jïh geajnoej lïhke årrodh viertiestamme gåatomeareaaline mij lea bijjene vaerine jallh miehtjesne.
Jaepieboelhkegåatome dej reereles vihtiestamme båatsoedajvi ålkoli, dsj. saemien båatsoe Trollheimesne jïh båatsoesiebrine vaerine Åarjel-Nöörjesne eah leah meatan vaaltasovveme daennie goerehtimmesne.
Jaepietsiehkieh
Öörnege
Arthur Tørfoss
17. artihkele (d) staatem åelede meedija edtja sjïerelaakan krööhkestidh aalkoealmetjemaanaj gïeleldh daerpiesvoeth.
1. artihkele mij lea reaktan bïjre jïjtse nænnoestidh lea eevre seammaplïeres goh 1.
1. artihkele mij lea reaktan bïjre jïjtse nænnoestidh lea eevre seammaplïeres goh 1.artihkele SP'sne. 2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK'esne, heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen.
Artihkele 27 vihteste: "dejnie staatine gusnie etnhikeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkoeh, dle dah mah leah dejstie, eah edtjh sijjen reaktam dassedh, jeatjah lïhtsegigujmie sijjen dåehkeste, jïjtse kultuvrem eevtjedh, jïjtse religijovnem bæjhkodh jïh utnedh, jallh jïjtse gïelem nåhtadidh. "Daate konvensjovne jeatjah nænnoestimmiej uvte båata jis ij leah nöörjen nænnoestimmiej mietie.
Artihkele 28 jeahta "Edtja råajvarimmieh gaavnedh juktie gorredidh jïh evtiedimmiem jïh åtnoem eevtjedh dejstie voestes gïelijste daejtie almetjidie."
artihkele SP. ' sne. 2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK. ' esne, heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen.
30.artihkele lea mahte seammalaakan goh 27.artihkele SP'sne, dejnie joekehtsinie aalkoealmetjh leah sjïerelaakan neebneme BK'en 30. artihkelisnie. Daate nænnoestimmie almetjeriekteles åeliedimmieh staatese tseegkie, saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre jïh dej religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre.
Artihkele 7 stillie nasjovnaalestaatide vihties råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah våajnoes sjidtieh dovne politihkesne, laakine jïh åtnosne.
Artihkele
Daate tjaalege lea bigkesovveme novtati mietie mejtie Villmo jijtje dorjeme. Svein Lunde dihte dejnie soptsestamme.
Tjaalege aaj formalmaahtoem gaajhkide saemienlohkehtæjjide vïhtesjadteme, dovne dej pedagogeles maahtoe jïh formalmaahtoe saemien gïelesne.
Tjaalege lea saemien maajhööhpehtimmiem gïehtjedamme aktene perspektijvesne luhkie jaepiej tjirrh.
Tjaalege fokusem åtna lohkehtæjjide saemien gïelesne, dah mah saemiengïelesne learoesoejkesji mietie ööhpehtieh voestes- jallh mubpiengïelesne maadthlïerehtimmesne.
Daate tjaalege sæjhta studijedorjemassen bïjre jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine årrodh, mah studijh faalehtieh saemien gïelesne jollebe ööhpehtimmesne.
Tjaalege evtiedimmiem jollebe ööhpehtimmesne saemien gïelesne vuartesje dej minngemes vïjhte jaepiej, dovne åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïelese.
Tjaalegen tjaelije lea jïjtje tjoereme taalide veedtjedh jïh daan sjïekenisnie ovrehte bijjelen 80 tjïeltigujmie jïh ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie gaskesadteme.
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2.
Tjaalegevåarhkoe sæjhta goh daajroevåarome årrodh jïh viehkiehtidh akten gamte digkiedæmman dovne staateles jïh regijovnaale åejvieladtjigujmie jïh saemien voenges siebriedahkigujmie.
Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Artisten honoraarekrïevenassh edtjieh latjkosne tjåadtjodh.
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie:
- Jielemh stoerre byjresekonsekvensigujmie dan tjarke dåarjedidh lea gaajh vaarege, jïh seamma tïjjen daejrebe gïehteldimmieh eah dam almetjerïekteles standardem utnieh gosse aalkoealmetjereaktide måjhtele.
Vuartasjidh guvvieh jïh filmh åehpies sijjijste jïh almetjijstie.
 Hoksedh saemien dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie goh akte jïjtjeraarehke darjome mij daarjoem sjugnede jïh daajroem buakta, dan hijven nuepieh åadtjoeh goh gåarede
øøkonomije våaroeminie hoksedh guktie aalkoealmetjh leah meatan dennie Arktigken universiteetesne
saemien boelhketjaalegi saadtesimmieh tjirkedh, guvvieraajroeh jïh spielh maanide jïh noeride
stïnkes øøkonomije dåarjegh saemien gaarsjebarkose jïh saemien gaarsjen prosjeektide spealadimmiebeetnegijstie vedtedh
Hijven mieriekrievemh gorredidh saemien maanagïertese, maadthööhpehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse govlehtallemen tjïrrh, voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörh
 Dotkemem jïh jollebe ööhpehtimmiem gorredidh jïh evtiedidh, joekoen dejnie suerkine mah leah joekoen vihkeles saemien siebriedahken evtiedimmien gaavhtan
barkoem tjirkedh guktie øøhpehtimmien tjïrrh nueriebidie eevtjedh, jïh noeride sjïere eevtjemelåhkoeh
hijven øørnegi gujmie eevtjemem båatsose boelveste måbpan tjirkedh
maadtjielemi reaktavåaromem saemiej reaktaj mietie tjirkedh
Ijje irhkemasse jiehtedh tjuara akte bielie mijjeste sjïdtedh, akte bielie giejstie libie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjïerteste.
saemien tjåangkenimmie sijjieh staarine darjodh
Åeniedimmiem tjaeledh
Udir.no - Åeniedimmiem tjaeledh
Aslak Ole Eira lea eadtjohke tjoejkije, jïh daelie treavkagymnasesne vaadtsa Nordreisesne.
Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh mubpiejgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh jeatjebijgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
Nuhtjedh dam mij lea åehpies Aaj mænngan demensem åådtjeme doh jeanatjommesh lyjhkoeh aatigujmie gïehtelidh mejgujmie dååjrehtimmiem utnieh aarebistie.
Viehkiehtæjjah jïh viehkie Saemiedigkien kommunikasjovnegoevtese lea stïeresne abpe konferansesne goh viehkie preessen lïhtsegidie.
Åssjaldahke "Akte jielijes voene vaeresneš
Ástávuona giellagoahtie - Loabát/Lavangen
Ástávuona sámi mánáidgárdi lea 150 000 kråvnah åådtjeme akten prosjektese man ulmie lea saemien gïelelïerehtimmiem maanaj luvnie lissiehtidh, jïh gïelebiesiemetodihkem abpe maanagïertesne sjïehtesjidh.
ÅST Aarbortem jïh Tråantem åtna goh åejviespealadimmiesijjieh.
jienebh saemieh eevtjedh guktie sijhtieh saemien siebredahkesne jïh kultuvresne ïedtjine meatan
dotkijidie skreejrehtidh saemien dotkemegïeline utnedh
saemien tjiehpijh jïh artisth eevtjedh jeatjah festivaaline meatan, Noerhtelaantine jïh gaskelaanti aalkoealmetji festivaaline
V.g. ÅST/NTT:n åejvieproduksjovne jaepien 2012, Elsa Laula-teatere ajve aktem dorjehtæjjam scenesne åtna, men daesnie teaterh stoerre vierhtieh nuhtjin goerehtæmman, jïh duekiematerijellem sïjse tjöönghki juktie manusem evtiedidh jïh geervehtidh jïh orre musihkem darjodh.
Russlaanten saemiej reaktah gorremdidh jïh nuepieh ållessaemien ektiebarkose
saemiej ektiebarkoem gorremdidh Saemien parlamentarigken raeresne jïh Saemieraeresne
festivaalide dåarjodh mah daelie våaromedåarjegh Saemiedigkeste åadtjoeh
Saemieraerien gaskelaanti viehkiebarkoem aalkoealmetjidie gorremdidh
Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh, juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
saemien reeremedajvesne gaajhkh byjjes gåetieh saemien gïelese sjiltesovvedh
Gaajhkesh edtjieh saemien kultuvrem dååjredh desnie gusnie årroeh
jeatjah gaskesadtemehammoeh, vg guktie mobiltellefovnem utnedh, saemien gïelem nuhtjemasse bïejedh
dïhte diedte akten healsoedïenesjasse, mij daajroem jïh maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva.
varki geervedh dejnie Saemiekonvensjovnine, jïh guktie konvensjovne saemien aamhtesinie vihkeles barkoevierhtine sjædta ektiebarkoem buektiehtidh noerhtelaanti jïh Russlaanten gaskem
maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh
maanagïerth nuekies saemiengïelen barkijh utnieh
maanah lissiehtamme gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte- julev jïh åarjelsaemien
maanah iktemearan evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese
Beaivvás Sámi Teaterem fealadimmieteaterinie naasjovnen diedtine nænnoestidh
staaren almetji leah reaktah jïjtsh staaren saemien faaleldahkh tjuvtjiehtidh
båatsoelaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken reaktatsiehkieh aktese øørnesovvedh edtjieh båatsoen mïelh gaajhkene siebredahken soejkesjinie gorredidh
beajjetje ektiesaemien TV-saadtegidie vijriemdidh
Annje tjuara tsiehkiej åvteste barkoejieliedisnie gæmhpodh ihke dah baalhkam åadtjoeh mij lea reaktoe, jïh aaj barkoesjïehtedimmiem jïh sosijale öörnegh åadtjoeh.
Intereg-programmh raasti rastah jåerhkedh jïh øøvtiedidh
Tjiehpiedæjjakonferanse mij öörnesovvi tjaktjen 2012 lij joekoen hijven, jïh byöroe aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnedidh fïerhten mubpien jaepien.
Dah Noerhtelaanth aktem Noerhtelaanti saemiekonvensjovnem jååhkesjieh mij aalkoealmetji reaktam jååhkesje jïjtje nænnoestidh.
Dah Noerhtelaanth aktem Noerhtelaanti saemiekonvensjovnen vuelietjaelieh mij aalkoealmetji reaktam jååhkesje jïjtje nænnoestidh.
Saemieh reaktam utnieh akten hijven lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
båeries jielemesjiehtesjimmieh joekehth jielemigujmie jïjtsh jielemehammojne jilliemdidh, øøvtiedidh jïh tjirkesovvedh
Dåarjoehtidh guktie dah saemien teaterh maehtieh jïjtjemse kåanstevuekien mietie evtiedidh, scenekåanstem jolle daltesisnie darjodh, jïh maehtedh scenekåanstine bïjre jarkan mïnnedidh, guktie dah leah goh sijjieh gusnie kultuvrem dååjre jïh kultuvrem daajroes darjoeh, jïh gusnie saemien gïele åtnasåvva jïh våajnoes dorjesåvva
Gosse dan gille gïeleutnijh dle dïhte dam julevsaemien gïeletsiehkiem tsevtsie.
iktebïejeme jieliemidie lohkehtimmieh tseegkesovvedh
saemien naasjovnebigkemh tseegkesovvedh, noerhtelaanti tjoejkemesåeliemidie jïh råantjavuejiemasse
tjïelke mierieh biejesuvvieh dejstie voernges åejvieladtjijste guktie edtja ulmiem jaksedh aktine seammavyörtegs dïenesjinie dejtie saemien almetjidie.
Men læjhkan ij sïjhth jiehtedh ij leah studijepoengedorjemasse julevsaemien 1 jïh julevsaemien 2 jaepien 2012 dan åvteste ij naan studenth ïedtjem åtneme daejnie kuvsjine, men juktie dah eah faalasovvh daan jaepien.
saemien dajvine jienebh byjjes barkoesijjieh
Gosse daelie akte ryöktesth dåarjoe sjædta dellie siebrieh aaj vielie daejrieh guktie åvtese sjædta.
Daelie goh galka applikasjovnh evtiedidh saemien gïelide dle mijjieh daam dåarjobe hævvi, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
saemien meedijafondem mij øøvtiedimmienuepieh saemien meedijabarkose tjirkie
beetnehøørnegh tseegkedh åarjel- jïh luvlesaemien gïelide meedijesne tjirkedh
Jienebh gïelesijjieh tseegkedh, goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
deallahtimmiediedtem gaedtiebealan industrijese rïektedalledh jïh garrebelaakan provhkesovvedh
miehtjejielemen åtnose, saemien dajvine luhpie derhviegåetiem tsaekedh
saemien journalistide faaleldahkh minngie- jïh jåarhkeøøhpehtimmesne øøvtiedidh jïh jeatjah journalistide mah sijhtieh vielie saemiej bïjre daejredh
gïelebiesiemaallh maanagïertine evtiesuvvieh
orre båatsoelaakem jååhkesjidh jïh våaroeminie saemien reaktagoerkesi mietie
learohkh gïelelohkehtimmiem åadtjodh, åarjel-, noerhte- jallh luvlesaemien, dan guhten gïelese
a) Teematjaalege gïelebyjresen jïh gïeleskreejremen bïjre jarkoestamme sjïdti noerhtesaemien gïelese 2011, jïh åarjelsaemien gïelese 2012.
Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh, åehpiedehtedh jïh dååjredh
vaarjelimmiedajveh jïh nasjovneparhkh eah galkh saemien jieleme- jïh kultuvreåtnoem fijnehtidh
eetigkebarkoem saemien meedijesne nænnoestidh, vg sjïere saemien pressefaage
jienebh laanth ILO-konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh konvensjovne Nøørjen laakine sjïdtedh
girtefealadimmieh aelhpebe sjïdtedh, dovne jienebh girtesaadtesh Noerhtelaanti raasti bijjelen
IN-n (FN.) Stinkes Forumem aalkoealmetjidie jïh Sjïererabportøøren tsiehkie IN-n sjisjnjelen jïh bæjngolen nænnoestidh
barkedh guktie dïejveldimmie aalkoealmetji byjjehtimmien bïjre geervesovvedh, byjjehtimmiem IN-sne dåhkasjehtedh jïh mænngan IN-konvensjovnine aalkoealmetji reaktaj bïjre fulhkesidh
loejhtes-revytjïertide nuepieh saemien revybarkoem øøvtiedidh
loejhtes-teateretjïertide dåarjegh, saemien boelhketjh darjodh jïh fealadæmman aaj
gaerteneskuvlh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
Athabasca University Kanadasne, mij lea akte dejstie institusjovnijste mij lea jeenjemes maajhööhpehtimmine barkeme aktene aalkoealmetjeperspektijvesne, tjïerteste maajhööhpehtimmie maahta unnemes seamma jolle njieptjiem utnedh goh aerpievuekien lïerehtimmievuekieh (Lindberg jïh jienebh 2003, s.2).
Athos-Ande lea nåajte, sjamane.
vielie duedtien vuasah stuerebe maarhnesne doekesovvedh
sisvege maanagïertine evtiedimmiem, lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie
konsesjovnekriebpesjimmieh privaate etermeedijan-aktøøride geehtedh, guktie gamte meedijafaaleldahkh saemide sjïdtedh - saemien gïelese dovne
nuepide goerehtidh, maehtedh bigkedh jïh beetnegh vedtedh ektiesaemien etermeedijan barkose
maarhnavuesiehtimmie saemien jielemen, darjomi jïh vuelkemi bïjre Nøørjesne jïh gaskelaantine nænnodh
motovrefeeleme miehtjedajvesne galka eatnemen klyøhkemen mietie sjiehtesjidh
nuepiem tjirkedh byjres raaveskh nuhtedh
Eatnemem gellievoete, dejnie biologeles jïh geologeles gellievoetine eatnamisnie jïh ekologeles prosessigujmie, gorresuvvieh aktine monnehke åtnojne jïh vaarjelimmine, aaj naemhtie guktie våaromem vadta saemien kultuvrese.
vielie ektiebarkoe raaveskedeallahtæjjaj, aaliji, sadtesæjjaj jïh maarhnanalmetji gaskemsh, hijven saemien vuasah ellies guvvine buektedh
lohkehtimmie- jïh øøhpehtimmiefaalaldahkide gorremdidh maadth-, jåarhke- jïh jïlleskuvledaltesisnie
Dennie barkosne mij CBD'esne jåha, juktie sisvegem åeliedimmine artihkelisnie 8 (j) jïh 10 (c) vihtiestidh, dle tjïerteste lea vihkeles dah guejmieh edtjieh meatan årrodh.
raadijosaadtegidie vijriemdidh, jïh joekoen vierhtieh åarjel- jïh luvlesaemien saadtegh raadijosne jïh TV-sne øøvtiedidh
refusjovnemaaksoe saemien gïelelïerehtæmman staeriesåvva guktie dah riektes maaksoeh maaksasuvvieh
fealadimmieh saemien dajvine jïjtsh våaroemi jïh daerpesvoeti mietie øøvtiedidh
sjïere kriebpesjimmiej jïh berteme lohkemefaaleldahki gujmie tjirkedh åarjel-, luvle- jïh luvliesaemien journalisth åadtjodh
Dah bïhkedassh stipendeöörnegidie, åestemeöörnegidie jöh tjeapoefoentese staeriesuvvieh åvtelen rååresjimmie aalka jaepien 2013.
Nov lea akte stoerre haesteme saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve tjïeltide reeremedajvesne feerhmie, dan åvteste dah saamastallije årrojh Nöörjesne eah seamma reaktam utnieh nåhtadidh jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
saemiej reaktah mearoen maelmide, dovne gøølemen, jååhkesjidh
Saemiereaktamoenehtse goerehtalla jïh raarastalla guktie saemiej reaktah dejnie dajvine Finnmarhken åarjelen
Saemiedigkie vierhtieh åådtje guktie nuepieh Maadtoelaaken jïh Saemïelaaken mietie laavenjostedh jïh dej daerpiesvoeti mietie mah saemien siebredahkesne
Saemiedigkie byjjes dïejveldimmiereaktah staaten åejviej gujmie åådtje
Saemiedigkien tsiehkie tjirkesovvedh edtja båatsoen båetije aejkide tjirkedh jielemepolitigke- jïh reeremegyhtjelassine
Saemiedigkien dååhkasjehteme laanteburrieplaane saemien veasoedajvide fulkesovvedh
guktie saemieh dajvide nuhtjeminie, dïhte galka våaroeminie gaajhkine reeremesoejkesjinie
Saemien maanah jïh noerh edtjieh aktem nænnoes identiteetem utnedh jïh ektiedimmiem saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkese utnedh
saemien maanah jïh noerh gelkieh beajjetje faaleldahkh åadtjodh sjiehtesjamme dan mietie man båeries dah
Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine, mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide.
Saemien gaarsjelimmiesiebrieh edtjieh buektiehtidh öörnedidh jïh sjïehteladtedh gaarsjelæmman jïh fysiske darjoemasse gaajhkesidie, jïh daan tjïrrh sijjieh sjugniedidh mah identiteetem sjugniedieh, joekoen maanide jïh noeride.
saemiej reaktagoerkesh jïh dovletje vuekieh Nøørjen laakesne jïh reeremisnie tjirkesovvedh
saemien reaktah jïh båeries åtnoeh, mearoegaedtie- jïh fjovlegøølemisnie, loesegøølemisnie jïh jaevriegøølemisnie jïh dejstie iktebiejieminie, dah gelkieh tjaalasovvedh, laakesne jïh reeremisnie nænnodh jïh båetije aejkide tjirkesovvedh
saemien gïelejarngide nuepieh jijnjh gïeleråajvarimmieh darjodh dejnie dajvine gusnie saemiengïele deadtoven nuelesne
saemien dajvine geajnoesjiltine jïh kaarhtine, saemien sijjienommide seamma vierhtege goh daaroen sijjienommide
Akte bielie daennie prosessesne sæjhta årrodh Saemien jilleskuvlem aalkoealmetjeuniversiteetine evtiedidh.
Saemien gaarsjelimmie edtja aktem stuerebe låhkoem staateles spïelevierhtijste åadtjodh
saemien journalist-øøhpehtimmiem Saemien jïlleskuvlesne bachelor-daltesasse vijriemdidh, jïh nuepide goerehtidh jeatjah aalkoealmetji institusjovni gujmie vyøkesadtedh, master-øøhpehtimmiem meedijesne jïh journalistigkesne åadtjodh
Dïhte mij lea orre 2013 lea akte öörnege "Arenaer for kunst- og kulturformidling/ Sijjieh gusnie kåanstem jïh kultuvrem daajroes darjoeh".
fealadimmieh saemien kultuvrejiehtesi åvteste krøøhkestieh jïh guktie saemide buerine sjïdtedh
Saemien Tjiehpijeraerie stïnkes darjoejimmine sjïdtedh
Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien, gosse maanide jïh noeride skreejrie
Saemien noerh edtjieh maehtedh meatan årrodh gaarsjelimmesne jeatjah noerigujmie ektine jeatjah laantijste jïh dajvijste, jïh naemhtie ektievoetem nænnoestehtedh jeatjah aalkoealmetjetjiertigujmie jïh arktiske åålmegetjiertigujmie.
åarjelsaemien teaterem nænnoestidh
staate tjoevere laanteburriepolitigken dajvem saemien dajvide tseegkedh
dåarjegh gusnie religijovne saemien boelhketjaalegidie tjirkedh
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth, menh dijph meatan jis barkoegoeredallese båatah.
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth, menh dijph meatan jis barkoegoeredallese båatah.
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth, menh dijph meatan jis barkoegoerehtallese båatah.
Ihke tïjje lea båateme daelie aktem jïjtse saemien healsoegïehtelimmiem tseegkedh, aaj NSR:n saemiedigkiedåehkie raeriesti minngemes stoerretjåanghkosne.
- Fryöjstehke voenges siebriedahkh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, eadtjohke entreprenöörh jïh hijven voenges byjresh leah daerpies jis edtja jielemem evtiedidh.
Fryöjstehke jïh veasomes saemien voenges siebriedahkh utnedh
aalkoealmetji kultuvrh jïh siebredahkh IN-n åårganijste jïh naasjovni åejvijste abpe veartanisnie geehtesovvedh - joekoen bigkeminie kaatastrofen mænngan
jielemen vierhtegh tjoeverieh lokngesidh, jïh jielemen kultuvren jïh siebredahken bielieh biejverdidh jïh øøvtiedieh
jielemen vierhtegh tjoeverieh lokngesidh, jïh båeries vuekieh, kultuvrem jïh jeatjah båatsoen siebredahken bielieh biejverdidh jïh øøvtiedieh
Aud Marthinsen
aktem ållesth saemienööhpehtimmiepolitihkem maadthlïerehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman evtiedidh
jeatjah laavenjassh darjodh mejtie stoerretjåanghkoe stoerretjåanghkoeståvrose læjkode.
Jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh aktem jïjtsistie vaarjelimmiem utnieh gaajhki råajvarimmiej vööste mah maehtieh leajmoedidh jallh slahtjehtidh, jallh sertemen, jeatjahtehtemen, gaptjemen jallh vesties skeemmemen vööste, aaj visuelle skeemmeme.
gïehtjedimmiem darjodh gïehtelimmien bijjelen mij beetnehvierhtieh Saemiedigkien budsjedten tjïrrh åådtje jïh
Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh, raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
Barkoesijjieh evtiedidh gellielaaketje jielemigujmie
daaletje saemien gïelejarngide øøvtiedidh jïh jienebh tseagkodh
Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste.
orre øøkologijeguedtijes miehtjejielemh øøvtiedidh
Saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh gorredidh, faageles maehteles jïh eadtjohke saemien tjåanghkoesijjiejgujmie, kultuvreinstitusjovnigujmie jïh museumigujmie
Dïhte uvtemes premissevedtijinie årrodh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
Aalkoealmetjinie årrodh ij sïjhth jiehtedh naaken stuerebe reaktam utnieh dajvide jïh tjaatside mubpijste.
a Åvtese vuartasjidh jïh orresjugniedihks årrodh b Barkedh juktie saemien scenetjeahpoem eevtjedh jïh evtiedidh - åarjelsaemien gïele jïh kultuvre edtjieh barkoen jarngesne årrodh. c Akte sijjie årrodh mij viehkehte identiteetem sjugniedidh maanide jïh noeride. d Amatööreteateridie barkedh abpe dajvesne, tjiehpeles- teaterepedagogeles jïh kultuvrefaageles dåarjojne. e Saemien scenetjeahpoem beagkoehtidh jolle kvaliteeteste gaajhkide vuartasjæjjide dovne saemien dajvine jïh saemien dajvi ålkoli f Sov bijjielisnie neebneme darjomigujmie akte kultuvrelle pruvviebigkije årrodh mijjen jienebekultuvrelle siebriedahkesne.
Jeatjah stuerebe barkoeh leah dorjesovveme saemien gïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000 mænngan, jïh dej gaskem neebnebe Inger Marie Gaup Eiran salkehtimmiem Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning jaepeste 2001, jïh Torunn Pettersen jïh Johanne Gaupen salkehtimmie byögkeles saemien bïevnesedïenesjen bïjre, aaj jaepeste 2001.
Dåvvoden råajvarimmieh tjuerieh reaktoe årrodh.
Dej gåetievaarjelimmieprosjekti gaskem mah dåarjoem åadtjoejin lin privaate aajhterh jïjtsistie vaarjelamme gåetijste, vierhtieh vadtasovvin buvrieh dåvvodh dejnie golme noerhtemes fylhkine, vaarjelamme årromegåetide, fievside, jåartatjeallaridie.
Dejstie båarasommes gærjijste maahta neebnedh Manuale Lapponicum maam Olaus Stepani Graan (Stuehkie 1669) lea tjaaleme jïh Lapponia maam Johannes Schefferus lea tjaaleme, jieniebinie låhkojne 1674 raejeste jïh åvtese.
Goevtesen akte gamte ektiedimmie jeatjah departementi jïh byøgkeles åejvieladtji vøøste ovmessie daltesinie, juktie gorredidh dah saemiepolitihkeles jïh unnebelåhkoepolitihkeles ulmieh gorresuvvieh gosse edtja politihkem jïh råajvarimmieh hammoedidh jïh dejtie aalka.
Goevtese kultuvremojhtesh, areale jïh byjrese
Jielemen, kultuvren jïh healsoen goevtese
Byjjenimmien jïh lïerehtimmien goevtese
Goevtese reaktah jïh gaskenasjovnaale gyhtjelassh
Goevtesedirektöörh
Goevteseåvtehke lea raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne.
Goevteseåvtehke lea Raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne.
Goevtesen åvtehke lea raerieålman nuelesne jïh lea raerieålman åejviedåehkesne.
GOEVTESEÅVTEHKE HEALSOE- JIH HÅKSOEGOEVTESISNIE
GOEVTESEÅVTEHKE KULTUVRESNE JIH SAEMIEN GIELESN
Dan åvteste båatsoe kreava radioseedtijh, mejtie edtja bovtside dibrehtidh, tjuerieh stoerre badterijefaamoem utnedh (unnemes aktem jaepiem), seamma tïjjen goh edtjieh smaave jïh gyöhpehke årrodh jïh eah vaahresne årrodh jïengedidh.
Dehtie mahte 4500 stoerre våarhkoste saemien daeverijstie, dle ussjede medtie 2000 daeverh bååstede foeresjidh saemien museumidie.
Dejstie 900 millijovnh almetjijstie dle nyjsenæjjah jïh noere nïejth 70 prosenth dejstie mah tjarke giefiesvoeten nuelesne jielieh.
Dejstie 53 millijovnh leah ryöktesth dåarjoe tjïeltide, fylhkentjïeltide jïh saemien gïelejarngide.
Daejstie jïjnjh noerh artisth.
Daejstie 1935 noerhtesaemien utnin voestes- jïh mubpiengïelesne.
Dejstie 91 prosenth pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh.
Aktem monnehke jïh guhkies perspektijvem tjïertestidh gaajhkene åtnosne arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine.
Figuvreste 4.1 vuejnebe 14% dejstie mah elliestïjjen jallh bielietïjjen båatsosne berkieh eah sïjsebaalhkah båatsoste utnieh.
Gelliej fåantoej gaavhtan dle ij dam buektiehtamme daan mearan.
Maahta dejtie sjæjsalimmide, mejtie miehtjiesdajvedåapmestovle dorje, Jillemesreaktese klååkedh.
Tjïelteseminaarh tjïrrehtidh fïerhten jaepien gusnie teema lea jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie.
miehtjejieliemidie faagseminaarem øørneme
Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth, jïh våarome lea maahtoeulmieh learoesoejkesjisnie.
unnebh festivaalh jïh kultuvre-øørnemh vielie øøvtiedidh
jåerhkedh Saemien parlamentarigke raeriem øøvtiedidh, jïh båetije aejkide ajve akte Saemiedigkie
Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
Plaerieh jïh boelhkeplaerieh//
Ávjovárri
Dejstie tjïeltijste saemien dajvine, dle Guovdageaidnu dïhte stööremes tjiehpiedæjjatjielte.
Kultuvremojhtesh maehtieh årrodh dållesijjieh - gusnie dah ellen jeanatjommes leah låavthgåetine orreme, vaartoeh, tjeakoes vuetjemesijjieh, giedtieh gierkijste, aallijh jïh faasoeh, mielhkiekrogkh, gierkievuebnieh, vijremesvaalkh, gaelmieh, gåetiesijjieh, derviemæjlah (vuelege skåajjedajvine), siejtieh jïh sjïeledimmiesijjieh.
tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne.
Dålle bækta jïh tjuavka.
Daate deelleme lea gaajhki gærjaj jïh tjaatsegi bïjre mah leah bæjhkoehtamme Nöörjesne gusnie abpe jallh bielieh teeksteste leah saemien, v. laakine Lov om pliktavlevering.
Dehtie lissiehtasseste Saemiedægkan mænngan 2008, dle 12 millijovnh kråvnah buerkiestamme dejnie Saemiedigkien vihkeles råålline juktie saemien gïeligujmie barkedh.
Jeatja faaleldahkh mah saemide veadtaldihkie leah:
Våhkoen programme hov tjïelkelaakan vuesehte nænnoes politihkeles vuekieh jïh teemah lin vuesiehtamme scenesne, musihken, guvviej jïh filmen tjïrrh (Saemien vïrre, Amanda Kernellen baaktoe).
Saemiedigkien nænnoestimmien mietie aamhtesisnie 038/06, 6.9.2006 daate eevre tjyölkehke: "Laakemoenehtsen raeriestimmien mietie, akte nænnoestimmie tjuara meatan vaaltasovvedh vaarjelimmien bïjre dejtie mej gaskemedtien jallh unnebe bovtsetaale, gosse stillemem åådtjeme giehpiedimmien bïjre raeriestimmien mietie § 64.
Aili Keskitalo, saemiedigkiepresidente.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente (LBD) daelie govlehtæmman seedteme jienebh jarkelimmieh båatsoelaakeste, gusnie akte dejstie raeriestimmijste lea åtnose vaeltedh obligatovreles indivijdemïerhkesjimmiem bovtsijste.
Buerkiestimmie lij daate idtji naan stoerre ïedtjem utnieh saemien almetjidie, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Åenehks vaajestimmie abpe konferanseste, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Galhkuve jïh vualkoe gåetide.
Galhkuvekonferanse prosjektese lij Saemiedigkesne voerhtjen 23.b. 2013.
soptsestallemem orrijidh
Minngemosth dle Jåma tjïerteste Saemiedigkien bijjemes ulmie lea jienebh aktem laakeviedteldihkie reaktam åadtjoeh sijjen ietniengïelem saemien nåhtadidh, saaht mennie tjïeltesne dah årroeminie.
Latjkoe byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskem jaepeste 2007, guktie vaarjelimmiesoejkesjeprosesse edtja årrodh saemien dajvine, edtja viehkiehtidh guktie saemieh jïh voenges almetjh buerebelaakan åadtjoeh meatan årrodh gosse edtja vaarjelimmiedajvh tseegkedh.
Latjkoe jååhkesjamme sjædta duarstan, goeven 10. b. ts. 11.00 Scandic Victoria hotellesne Oslosne.
Daah latjkoeh jååhkesjamme sjïdtin goevten 2012.
Latjkoe aktem åeliedihks mieriem laavenjostose tseegkie lïhtsegelaanti gaskem Arktiske raeresne, ohtsedimmien jïh beerkemen bïjre.
Latjkoej våarome lea dah dïedth mejtie tjïelth/fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Dah latjkoeh våaroeminie utnieh dah dïedth tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Daam latjkoem Raavrevijhken tjïeltine nualan tjeelin gosse Saemiedigkie, tjïelth jïh fylhkentjïelth tjåanghkoem utnin tjïrrehtimmien bïjre laavenjostoelatjkojste.
Latjkoe jåartaburrien mierietsiehkide sjïehtede.
Latjkoe gorrede Saemiedigkie råållam konsultasjovneguejmine åådtje vaarjelimmieåejvieladtjide abpe aamhtesegïetedimmesne, dehtie bïevnesistie aalkoven bïjre, gaalhkuvegïetedæmman Reerenassesne, seamma tïjjen goh dïhte orre eatnemegellievoetelaake tjåadtjohte ihke lea Fylhkenålma, Eatnemereeremen direktovrate jïh Byjresedepartemente mah leah diedteles soejkesjeåejvieladtjh juktie vaarjelimmieraeriestimmide soejkesjidh.
· Mååhtedimmie edtja byjjehtidh guktie gaajhkh aamhtsh mah åarjelh-saemide jih saemiej dajvide veadtaldihkie, ektievuekien nualan båetieh. Ektievuekie edtja båetije biejjieh vijriebasse juhtedh jih saemieh edtjieh ektesne vierhtiehtidh aamhtsh mah vihkeles.
- Latjkoe edtja sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje jïh ræjhkoes saemien kultuvrejieledem utnebe åvtese.
-Latjkoe edtja sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje jïh ræjhkoes saemien kultuvrejieledem utnebe åvtese.
Latjkoeh ektieproduksjovnide rååresjamme sjidtieh prosjekteste prosjektese.
Latjkoeh jïh laavenjostoe
Latjkeme biejjie jïh tijje:
Latjkoe goerehtimmiej bïjre gullie - jïh kåahperegaavnojste Kárásjohken tjïeltesne
Åvtehkemaahtoem barkijidie utnedh
Åvtese jåhta.
Göökte almetjijstie mah lin vyljehke vuekieh jååhkesjidh, sijjeste ovvaantojne jïh dïedtelgimmine jåerhkedh.
Joekehts fåantoej gaavhtan dle såemies tjïelth veeljieh healsoesåjhterefaalenassem giehpiedidh, jallh giehpiedieh man gellie jïh man guhkiem doh geerve almetjh edtjieh skuvline, maanagiertine jïh eejhtallemefaalenassine årrodh.
Vuarjasjidh mejtie gåarede aktem bijjieguvviem darjodh dehtie saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme daan biejjien.
Tjuara sjïehtedimmiem politihkeles prosessine darjodh jïh leavloem bïejedh dejtie haestiemidie voenges siebriedahkesne.
Veartenen ovrehte 6-7000 joekehts gïelijste, jienebh stoerretjuetie daejstie gïelijste maehtieh gaarvanidh, jïh gellie gïelh leah gaatesjen joe gaarvanamme.
aamhtesem hiejhtedh jïh ij dam gïetedæmman vaeltedh.
Baalhka latjkoen mietie.
Bååstede - å ta tilbake historien / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
2000 joekehts histovrijes daeverh nöörjen våarhkojne leah 2012 raejeste vuertiemisnie orreme juktie bååstede båetedh dan saemien siebriedahkese jïh saemien museumidie.
Bååstede lea aalkoelisnie hijven saernieh dejtie saemien museumidie jïh saemien siebriedahkese.
Båatsoeburrie-reeremen kontovre Åarjelh-Trøndelagesne / Hedemarkesne lea Rørosesne.
Båatsoe-dajven lea støøremes leekedimmieh-vierhtieh Nøørjesne jih vuesehte 11 mill.
BÅATSOE-JIELEME
Båatsoe-jieleme dej dajvi lea bøøremes abpe laantesne orreme gosse vuepsie lea buerebe sjidtedh jis vierhtieh jeananieh.
Båatsoejieleme lea joekoen vihkeles saemien kultuvrese daennie dajvesne.
Båatsoe-jieleme lea joekoen vihkeles vierhtiej gaavhtan.
Eah man gellie lohkehtæjjah maahtoem åarjelh-saemien gielese utnieh.
Bachelor skïemtjesujhtemisnie studentide illeme eksameninie saemien gïelesne 1. jallh 2. gïeline jåarhkelïerehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste.
Dovne Arctic Nuvsvåg AS Loppesne, Tufjord Molta & Utleie AS Måsøyesne, Vesterelvjenta AS, Koppangen brygger AS Lyngenisnie jïh Aernie AS Raanesne leah dåarjoem åådtjeme.
(Dovne ÅST jïh BST prosjekth darjoeh amatöörigujmie, maanajgujmie jïh noerigujmie (red. mïerh.) Saemiedigkie Beaivváš Sámi Našunálateáhterine ektine akten orre teateregåetien åvteste barka dan saemien nasjonaaleteaterasse.
Dovne dah sjyöhtehke tjïelth jïh Finnmarhken fylhkentjïelte leah jeahteme dah tuhtjieh daate prosjekte lea hijven.
Dovne dïhte åarjelsaemien jïh dïhte julevsaemien almetjelåhkoe lea onne, jïh vaenie gïeleutnijh gååvnesieh.
Dovne dan åvteste dihte mijjeste tsïhkestahteme sjædta, jïh dan åvteste almetjereaktah sïejhmelaakan leah behtjiedimmien nuelesne gaskenasjovnaale.
Dovne healsoe- jïh hoksedïenesjh jïh jïjtjevyljehke siebrieh faalenassh utnieh.
Dovne ILO, EN'i rase-sierrestallememoenehtse, EN'i sjïerereektije aalkoealmetji almetjereaktatseahkan jïh gaskenasjovnale almetjereaktaeksperth lahtestimmieh jïh juvnehtimmieh bööktin mah lin joekoen vihkeles ihke saemien reaktah jååhkesjamme sjïdtin, dan mearan sjïdtin, gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti.
Dovne ILO'n jïh EN'i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh, juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede, abpe saemien dajvesne.
' n jïh EN. ' i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh, juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede, abpe saemien dajvesne.
Dovne saemien båatsosne jïh jeatjah mobijle pastoralisti luvnie, aktem tjoelebaseradamme råållajoekedimmiem laavenjassijste vuajna gusnie ålmah åajvahkommes tjiehpiesvoeth jïh daajroem vejtiestieh ryöjnesjimmien bïjre jïh dan barkoen bïjre gusnie ryöktesth gaskesem bovtsigujmie åtna, mearan gujni maahtoe lea gåetieguntien praktihkeles jïh reereles laavenjasside ektiedamme.
- Dovne tjïelth jih fyhlhkentjïelth leah vihkeles evtiedimmiebarkosne jïh barkosne gïelem nænnoestehtedh juktie dej lea dïedte hoksehtimmiem vedtedh fïerhten almetjasse jïh daam hoksehtimmiem saemiengïelesne vedtedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
-Dovne tjïelth jih fyhlhkentjïelth leah vihkeles evtiedimmiebarkosne jïh barkosne gïelem nænnoestehtedh juktie dej lea dïedte hoksehtimmiem vedtedh fïerhten almetjasse jïh daam hoksehtimmiem saemiengïelesne vedtedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Dellie dovne jïjtjehke tjïelte, fylhkentjïelte, Innovasjovne Nöörje jïh staate aktem guhkies dïedtem utnieh dan vijriesåbpoe gïetedimmien åvteste.
Dovne tjïelth, fylhkentjïelth jïh fylhkenålmah leah meatan jïh dej leah ovmessie råållah saemien gïelebarkosne.
Dovne politihken krirrieh jïh jeatjah dåehkieh maehtieh læstoem stealladidh veeljemasse.
Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem "nasjonaldag" byögkeleslaakan nuhtjieh.
Dovne Saemiedigkie, Nordlaanten fylhkenålma, Nordlaanten Universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskvule jïh saemien faagealmetjh leah meatan orreme prosjektesne.
Dovne saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije Hanne Bjurstrøm dahkoen mietie gihtjieh.
Dovne tjoevkesisnie vuajneme dehtie barkoste mij dorjesåvva aerpievuekien daajroen bïjre Veartenen immaterijellesiebresne (WIPO), jïh fulkesimmie barkoste dennie gaskestaateles moenehtsisnie Nagoyaprotokollese CBD'en nuelesne.
Dovne goerh mah daamtaj åtnasuvvieh (vuesiehtimmien gaavhtan nommeveeljeme, juhteme, skaehtiekåarhte), jïh goerh mejtie aervede lea sjyöhtehke dejtie saemien årroejidie (vuesiehtimmien gaavhtan goerh mah leah ektiedamme aalkoejieliemidie, båatsose jv.) leah jarkoestamme.
Dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelh leah unnebelåhkoegïelh - aaj saemien ektiedimmesne.
Dovne Statsbygg jïh DSS læssanamme vierhtieh daarpesjieh, gaskem jeatjah vaeptiestimmiem tjïrkedh reerenassekvartaalesne, jeatjah sijjieh dejtie gïetedamme departementide, jïh jarkelimmie annjebodts sijjijste, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta gosse staatebudsjedtem bæjhkohte.
Dovne vierhkie mij lea dej skraejrie jïh dïhte orre vierhkie leah akte bielie vuasahtallemistie.
Monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte maam doh aerpievuekien saemien jielemh vuesiehtieh.
Monnehke barkoesijjieh saemien kåanste-jïh kultuvrejielieminie
Monnehke dåarjedimmieh
Monnehke nuhteme arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine, mij våaromem åtna saemien histovrijesne jïh saemien aarvojne.
Monnehke evtiedimmie (SDWG)
Maehtieh gaahkoem bååhkesjidh, muerjieh tjöönghkedh jallh gueliem / bearkoem jurjiehtidh.
Dïhte våarome lea fylhkenålman barkoe reeremesoejkesjh darjodh nasjovnalepaarhkide jïh vaarjelimmiedajvide.
Våarome sjæjsjalæmman lea tjirkijeraeriestimmie 8:30 S (2016-2017) stoerredigkietjirkijijstie Kirsti Bergstø jïh Torgeir Knag Fylkesnes, mah leah raeriestamme Stoerredigkie aktem kraanskomekommisjovnem nammohte, mij edtja saetniesvoetekommisjovnine årrodh daaroedehtemepolitihkese jïh ovreaktese maam saemien jïh kveenen åålmegi vööste Nöörjesne dorjeme.
Dïhte fåantoe daan rïjtedæmman lij göölemesiebriedahkh jïh Nöörje idtjin vielie sïjhth Stoerrebritannijen trååleflååta edtji fjovline gööledh.
Våarome dan åvteste lij akte stuerebe daerpiesvoete jeatjah lïerehtimmievuekieh utnedh saemien gïelesne, mænngan doh jeanatjommes internaateskuvlh orrijadtin.
Gïelevåhkoen våarome lea saemien gïelh våajnoes darjodh abpe siebriedahkesne.
Saemiedigkie sïjhti vuejnedh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth guektiengïelevoetedåarjoem nåhtadieh.
Bïevnesen våarome lea Saemiedigkie sæjhta aktem bijjemes politihkem maanagïertesuerkesne evtiedidh, mij sæjhta otjnegem bïejedh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh mah leah maanagïertefaalenassi bïjre saemien maanide.
Soejkesjen våarome lea Gærhkoetjåanghkoen nænnoestimmie aamhtesisne KM 7/06, mij gihtji akten soejkesjen mietie edtja saemien gærhkoejielemem evtiedidh, gusnie edtja noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, jïh aaj dam gellielaaketje saemien kultuvrem gorredidh.
Loyd Villmo naemhtie buerkeste man gaavhtan satne sjiere laakan båatsoejielemasse veadtalgovvi: - Gosse maana jih noere, dellie mov sjiere gaskese båatsoejieliemasse jih båatsoe-saemide Korgenen byjjesisnie.
Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sjïeke Saemiedigkie 25 jaepieh Histovrije Reaktah Konsultasjovnelatjkoe Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Sjïeke
Våarome
Våarome:
Skraerjien duekesne akten sæjjan vearteneaerpielæstosne lea akte vaajtele abpe veartene edtja åehpies sjïdtedh dej kultuvrehistovreles aarvoejgujmie mejtie mijjieh tjarke ååktebe, jïh akte dagkeres tsåatskelesvoete edtja hijven årrodh dan voenges siebriedahkese jïh utnijijidie.
Balto Gaskoehkrirrien 1. sæjjasadtjine sjïdti Ávjovári veeljemegievlesne daan jaepien saemiedigkieveeljemisnie jih sæjtha Gaskoehkrirrien gïele sjïdtedh dennie orre raeresne.
Baltoe aaj Gaskoehkrirrien saemiepolitihkeles raeresne orreme.
Ajve 11% gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste pollisese bïeljelamme sjidtieh.
Ajve voerkes kultuvrepolitigken barkoe maahta gïele- jïh kultuvredeerjemem vuastalidh mij meedijateknologijen øøvtiedimmien minngesne.
Barents Indigenous Peoples Office (BIPO) tseegkeme jaepien 2013
Barentsraerien/Barents Euro-Arctic Council (BEAC) lea akte forume gaskestaateles laavenjostose Barents Regijovnesne.
Barentseraerie jïh Regijovneraerie
Barentsraerie aktem tjåenghkies bæjhkoehtimmiem nænnoesti gusnie daejtie aamhtesesuerkide tjïertestin, ekonomeles laavenjostoe, foeresjimmie, byjrese jïh klijmajarkelimmieh.
Barents Regijovneraerie lea akte gaskeregiojvnaale laavenjostoeforume fylhkentjïeltide, lenide, oblastide dejstie noerhtege bielijste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne jïh noerhte-jillie Russlaanteste, jïh aalkoealmetjdie Barentslaavenjostosne.
Barents Aalkoealmetjekontovre (Barents Indigenous Peoples' Office - BIPO) tseegkesovvi 2003.
Ajve naemhtie akte nænnoes balanse tseegkesåvva gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem.
Ajve naemhtie maehtebe akte bielie sjïdtedh dejstie raerijste jïh akte bielie sjïdtedh dehtie båetije aejkeste mejtie vaajtelibie.
Barkije- ealamadtje- jïh vaestiedassedïedte.
Barkoedajve:
Barkoe gaavnoes goh goevteseåvtehke Kultuvresne jïh saemien gielesne Raarvihken tjïeltesne.
Barkoe gaavnoes Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne.
Barkoeh desnie leah saerniestimmieh, kuvsje-giehtelimmieh, kultuvremojhtsh vaarjelimmieh, sjiere gærjahbarkoeh mah saemide veadaldihkie j.n.v..
Barkoeh sjædta vierhtide sjiehtesjadtedh onne-skala råajvarimmide kultuvrese jih jielemasse.
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie, jïh tarif- latjkoe 2% KLP:sne.
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie, jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne.
Barkoe laaki- jïh vuekiej mietie, jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne.
Barkoetijje maahta sjïehtesjadtedh
Maanah byöroeh eeremes vaenie jeatjah maanajgujmie årrodh astoeaejkien, jïh eeremes ålkone stååkedidh.
Maanijste barre iktesth maam joem åådtje, jih Deblie voejhkele gåatan tjaangedh.
Maanah tjuerieh veedtjesovvedh jallh gåetide vaedtsedh skuvleste dan varke gåarede.
Maanah mijjen aarvoeh, mïelh, vaanesovmh jïh vuajnoeh vuesiehtieh vielie goh mijjieh goh geerve almetjh vienhtieh.
Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh, jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse.
Maanah byöroeh ålkoevaarjoeh utnedh gosse maanagïertese båetieh.
Maanagïertelaake (Lovdata)
Maanagïerte
Maanagïerte rïhpesti 2016 aktine jïjtse saemien maanagïertine, men mænngan dam saemien goevtesem tseegki dellie varke vueptiestin lij daerpies jienebi saemiengïeleldh maanagïertesijjiejgujmie.
Maanagïerth tjuerieh dan åvteste faalenassem evtiedidh maanaj gïeleevtiedimmien jïh maadtoen mietie.
Maanagïerth jïh aktegsbarkijh leah sinsætnan guessine mïnneme, jïh daamtaj sinsitnine gaskesadteme.
Maanagïerte lea væjkele orreme learohkh saemiengïeleldh klaasside dåårrehtidh maadthskuvlesne Dragesne, jïh vijriebasse saemienööhpehtæmman jåarhkeskuvlesne.
Saemiengïelen pedagogeles barkijh maanagïertem stuvrieh.
Maanagïerte jïh skuvle tjuerieh vuekieh gaavnedh juktie gorredidh daate raaktan heannede.
Maanagïerte edtja gorredidh maanah aktem guektiengïelen jïh jienebekultuvrelle evtiedimmiem åadtjoeh.
Maanagïerte edtja maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvren bïjre bievnedh.
Maanagïerte jïh lïerehtimmie
Maanagïerte- jïh skuvletjåadtjoehtæjja dejnie ovmessie gïelevierhtiejarngine eah edtjh joe gaavnoes institusjovni åvteste årrodh, men goh akte nænnoestehteme sjïdtedh dejstie faalenassijste mah joe gååvnesieh.
Vååjnoe goh maanagïerte jïh skuvle aktem sagki stuerebe råållam gïeleevtiedimmesne utnieh goh aarebi.
Maanagïerth / Maanah jïh noerh
Maanagïerte
Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Maanagïerth mah aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtieh maehtieh dej joekehts dåarjoeöörnegi bïjre syökedh.
Maanakonvensjovne lea nöörjen laakine sjïehtesjamme, jïh dan gaavhtan nöörjen laaki uvte båata.
Maanakonvensjovne lea goh SP jïh ØSK meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne, almetjereaktalaaken tjïrrh.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente aktem byögkeles moenehtsem nammoehtamme mij edtja daanbeajjetje dïenesjh vuartasjidh jïh raerieh raeriestidh juktie kvaliteetem lissiehtidh toelhkedïenesjisnie.
(TMT) Maana- jïh noereteatere lea aaj ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne.
Maana-, noere- jïh fuelhkiepolitihke
Maanavaarjelimmie edtja saemien gïelen jïh kultuvrelle ektievoetem krööhkedh gosse hoksem mubpide vadta jïh maanah orre sæjjan båetieh.
/ Maanavaarjelimmie / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Maanavaarjelimmie / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Maanavaarjelimmiedïenesje edtja gaskem jeatjah raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh fuelhkide, goerehtimmieh darjodh mænngan bïevnesh åådtjeme tsiehkiej bïjre maanaj luvnie, nænnoestimmieh darjodh maanavaarjelimmie-laaken mietie. jïh aamhtesh soejkesjidh mejtie fylhkenmoenehtse edtja gïetedidh.
Maanaj lea dïedte guktie dah sinsitnien vööste dåemiedieh.
Maanah gïelh lierieh dehtie raejeste dah reakadieh, jïh eejhtegh jïh fuelhkie leah maanaj lïhkemes laavenjostoeguejmieh gïelelïeremisnie.
Maanah jïh noerh leah gaajh eadtjohke utnijh orre teknologijste, gelliesåarhts dïrregigujmie jïh programmevaaroejgujmie.
Daan mearan vååjnoe goh maanah jïh noerh joekoen vuelege vaahram utnieh itjmies skïemtjelassem koronavijrusinie åadtjodh.
Daan mearan vååjnoe goh maanah jïh noerh joekoen vuelege vaahram utnieh skïemtjelassem koronavijrusinie åadtjodh.
Maanah jïh noerh gaajhkine aalterinie bööresuvvieh sijjen guvvieh teemaj bïjre sjugniedidh
Maanah jïh noerh dejnie tjïjhtje aalkoealmetjeregijovnine bööresuvvieh aktem guvviem seedtedh sijjen nïekedshæhtjoste.
Maanah jïh noerh
Maanaj jïh noeri saadthalmetje: Maanaj jïh noeri saadthalmetje sæjhta soejkesjeaamhtsine jarngesne årrodh.
 Maanah mej saemien mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleldh
"Maanah mah lïhtseginie aktene unnebelåhkosne jallh aalkoealmetjisnie reaktam utnieh mubpiejgujmie ektine sov dåehkesne, aevhkieh utnedh sov kultuvreste, religijovneste jïh jïjtse gïeleste."
Maanaj gïelelïereme våaromem beaja abpe jieliedasse, jïh akte hijven gïelebyjrese lea dan åvteste joekoen vihkeles gïelelïeremasse.
Maanah, noereh jïh geerve almetjh arenah daarpesjieh gusnie gïele govloe, jïh utnesåvva, dïhte joekoen vihkeles dajvine gåessie gïele hiejjies tsiehkesne orreme.
Dej hijven dååjrehtimmiej gaavhtan dehtie sjyöhtehke prosjekteste laavenjostoeguejmiejgujmie, skuvle sæjhta daelie aktine prosjektine nierhkedh learoehkidie 1.-4. daltesasse, naemhtie guktie gaajhkh learohkh åadtjoeh meatan årrodh lïerehtimmesne 1. daltesen raejeste.
Dan sjïeken gaavhtan maahta sån vïenhtedh lhbtiq-almetjh saemien maadtoste vielie sïerredimmiem dååjroeh goh jeatjah saemien årrojh, men vaenie dotkeme jïh daajroe teeman bïjre gååvnese aktede saemien perspektijveste.
Mænngan dotkemeilledahkh goerehtamme, Vistnes jïh Nellemann (2007) iktedigan bovtse jïh caribou åtnoem dajvijste giehpiedin 5 kilomeeterh infrastruktuvreste, jïh almetji darjoemijstie 50 prosenth raejeste 95 prosenth raajan, jearohke mehtie såarhts sturremistie, magkeres eatneme lea, jaepieboelhke jïh krievvien aaltere jïh tjoele.
Maadthjielemh leah aalkoejielemh, industrije jïh teknologeles dïenesjh.
Aervede badterijh seedtijinie maehtieh vïjhte jaepiej raajan jieledh, seedtije lea onne jïh gyöhpehke jïh åasa fïerhten seedtijen åvteste lea medtie 100 kråvnah daan biejjien.
Daelie åtna badterijekapasiteete dovne seedtijidie jïh signaaledåastoejidie lea hijven.
b) Akte bïhkedæjja saemien sisvegen bïjre maanagïertesne dorjesovvi.
Beaivváš tseegkesovvi 1981 goh akte frijje teateredåehkie.
Daelie 2017, Beaivvas 3 faaste dorjehtæjjah åtna, Åarjelhsaemien teateren ij naan utnieh.
Beanastallan - bienjespeale, lea noerhtesaemien gïelesne jïh aaj åarjelsaemien båata, bæjhkoehtæjja lea Davvi Girji OS.
Beapmoe- buerkiestimmie
Beapmoeh åådtjeme
Beapmoeh-darjome goh "vierhtieh-darjome" lea ennje daej dajvine vihkeles.
Beaska Niillas (Nestleder)
Buerebe healsoe, jollebe ööhpehtimmie, læssanamme nyjsenæjjalåhkoe leah aaj dam gaskemedtien aalterem joekehtslaakan tsevtseme dej fasseldamme almetji luvnie.
Buerebe kvaliteete maajhööhpehtimmesne sæjhta stuerebe hedtiem lïerehtimmiefaalenassine vedtedh dejnie golme saemien gïeline.
Buerebe jieledekvaliteete akten ållesth fysiske, sosijaale jïh kultuvrelle byjresen tjïrrh, lea vihkielåbpoe vihkielåbpoe almetjidie.
Dïenestem bueriedidh aalkoejielieminie
Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh, saemien kåanstese jïh kultuvrese
Mierietsiehkide bueriedidh miehtjiesdajvejieliemidie
jienebh aelkieh saemien-gielem lohkedh
Buerebe sovnedimmie saemien faangkide
Buerebe sovnedimmie saemien faangkide / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
dåarjege-øørnemh bueriemdidh, saemien musigkem jïh orre musigkehammoeh saadtesidh
• Buerebe sjïehtedimmie ööhpehtimmien jïh barkoejieleden maahtoe- daerpiesvoeten gaskem
• bueriedamme gaahtjememaehtelesvoete
• buerebe dïeneste
Loejhtsvoete, seammavierhtege jïh ektievoete
NæringsNM sïelti evtiedimmiem analyserede, jïh sïelti dïenestem, sjïdtedimmien jïh orre tseegkeldahkh möölie, jïh jielemen stoeredahkem.
Sïelth ryöktesth sponsadieh jïh daamtaj viehkiehtieh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh aarvoesjugniedimmine.
Sïelteevtiedimmieprogramme Dáhttu lea orreme Finnmaarhkesne jïh Tromsesne 2014 raejeste.
staatem gihtjeme barkoem dåarjodh, guktie Gaske-Finnmarhken maahtoejarngide ikte bïejedh jïh - øørnedh
Jiehtieh learoehkidie dah edtjieh gåetesne gævnjoestidh dam soejkesjem guktie våajnoes.
BEETNEH-VIERHTIEH
Goerehtamme 330 gåetieh
Almetjh daejnie tjïeltine stuerebe reaktah utnieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh, goh almetjh reeremedajven ålkolen.
Årrojh jïh jieleme stuerebe krïevenassh buektieh hijven estetihkeles byjreskidie jïh dååjresidie.
 Almetje-øøvtiedimmie
 Almetjh-øøvtiedimmie
Gåabpegh daah goerehtimmieh vihtiestieh medtie 25 000 saemiengïeleldh almetjh Nöörjesne.
Gåabpatjahkh lægan meatan orreme tjaelijestudijisnie, raerielïhtsege Mariann Wollmann Magga soptseste.
Gåabpegh institusjovnh aaj dotkeminie gïehtelieh, g.j. saemien gïelen bïjre.
Gåabpatjahkh jïjtsh barkijeåasah meeksin.
Gåabpegh steemmeleahpah tjuerieh steempelem utnedh jis dah edtjieh jååhkesjamme sjïdtedh!
Dah nöörjen dïejvesidie "samefolkets dag" jïh "samisk folkedag" leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme, jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem "nasjonaldag" åtneme goh kontroversielle.
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Dïejvese åehpies sjïdti nöörjen gïelesne reektehtsen tjïrrh Vår felles framtid (Mijjen tjåenghkies båetijen biejjien), maam EN'i Veartenekommisjovne byjresasse jïh evtiedæmman bæjhkoehti jaepien 1987, buerebe åehpies goh Brundtlandkommisjovne, mij tseegkesovvi jaepien 1983.
Dïhte buerkeste guktie byjresken, økonomijen jïh sosiaalen evtiedimmieh gårreldahkesne.
Buerkiestimmie orreme dïhte gaskenasjovnaale öörnedimmie maahtoem jïh barkoefaamoem nænnoestahta jïh viehkehte daerpies raastedåaresth perspektijvh buektedh evtiedimmiebarkosne.
Buerkiestimmie lij "gilkije saemieh" mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
Tjuara aalkoelïerehtimmiem geerve almetjidie jeatjahlaakan sjïehteladtedh goh lïerehtimmie maanide jïh noeride.
Aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie lea daerpies jïh vihkeles juktie saemien gïelem evtiedidh.
Gietedamme
Aamhtesh gïetede jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhkesne, mejtie Finnmaarhkeneeke Saemiedægkan buakteme.
buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
reaktoetjaelemem jïh tjaelemevuekide jïh dejtie teekstejuekemevuekide maehtedh
buektiehtidh reaktatjaelemenjoelkedassi mietie tjaeledh gosse jïjtsh teeksth tjaelieminie
Dah daerpiesvoeth leah 75, 4 millijovnh kråvnah gïehteldæmman jïh 24.6 millijovnh kråvnah stuerebe skåårvemidie dalhketjijstie.
-Akte stoerre daerpiesvoete maahtoem lutnjedh åtnoen bïjre orre teknologijeste jïh doekeme jïh maarkededoekeme duedtiejieliemisnie, jïh dannasinie libie beetnegh prosjektese dåårjeme, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Daerpies åålmegigujmie jïh bispedajvine barkedh juktie dejtie saemien vuajnojde sjïehteladtedh dennie Gud gir - vi deler jïh dennie Plan for samisk trosopplæring.
Barkesne vuejnebe mejtie lea daerpies gaskestallemetjåanghkoeh utnedh.
Gaajh daerpies saemiengïeleldh maanagïertelohkehtæjjajgujmie, jïh Saemiedigkien budsjedtesne 2013 raereste dannasinie öörnegem jåerhkedh sjïere ööhpehtimmiedåarjoejgujmie maanagïertelohkehtæjjastudentide jïh studentide mah jollebe ööhpehtimmiem vaeltieh.
Ij leah ajve daerpies saemiengïeleldh maahtojne dej byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli, men aaj sosijaale jïh kultuvrelle faalenasi sisnjeli siebriedahkesne.
Dan åvteste daerpies ahkedh jienebh gïelesijjiejgujmie jïh lïerehtimmienuepiejgujmie staarine.
Daerpies låhkoem gïeleutniejijstie registreradidh
Dïhte daerpiesvoete saemien gïele-jïh kultuvremaahtojne, gietesåvva bieliekapihtelisnie 5.2. Tjïerteste lea daerpies nænnoestimmime dehtie saemien gïele-jïh kultuvremaahtoste, dovne aktene voengesgyrhkeles jïh aktene elliesgyrhkeles perspektijvesne.
Vaallah daerpiesvoetem bæjjese vaalteme aktede nænnoesåbpoe areaalevaarjelimmeste. Seamma tïjjen daejrebe Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente sæjhta ulmieparagraafem jarkelidh, jïh indivijdemïerhkesjimmiem sjïehtesjidh jïh njoelkedasside jarkelidh bæjhkoehtimmien bïjre bovtsetaalijste.
Gåatomedajvh leah sagke vielie geahpanamme jïh juakeme byjngetje gïehtelimmijste (el-faamoeproduksjovne, geajnoeh jïh ruevtieraajroe, hæhtjoesijjieh j.n.v).
Gåatomelåammah jïh jïjjedimmiegåatome leah mïerhkesjamme goh vijriedimmieh juhtemegeajnoste.
Nænnosth dongkemem
Tjoeperde faalenasseste åarjelsaemien skïemtjijidie
Tjoeperde man jïjnje raasisme lea
Dïhte tsiehkie barkijeveahkan bïjre seamma tijjen aktem elliesgyrhkeles haestemem vuesehte dan saemien gærhkoejieliemasse.
- Bente Haarstad joekoen tjiehpieslaakan dam åarjelsaemien båatsoekultuvrem vihteste.
ulmien mietie gærjagåetiem, saemien bïhkedsgærjah, saemien medijah jïh digitale bïevnesigaaltijh utnedh
Beredskape faahketji dearjoen vööste (EPPR)
Byöroe aerviedimmiem tsavtseme areaaleste goh akte bielie daajroevåaroemistie areaalesoejkesjæmman jïh konsekvensesalkehtimmide båatsose nuhtjedh, jïh tjoevkesem bïejedh dan tjåenghkies illedahkese (kumulatijve effekte) skilkemedahkojste.
Aerviedimmie tsavtseme areaaleste, båatsoen aerpievuekien daajrojne ektine gåatomedajvi bïjre, byöroe åtnasovvedh goh bielie daajroevåaroemistie juktie båatsoen areaalh gorredidh, naakede mij lea eevre daerpies juktie båatsoem tjåadtjoehtidh jïh Nöörjen nasjonaale jïh gaskenasjonaale åeliedimmieh bæjjese fulkedh juktie dam materijelle våaromem saemien kultuvrese gorredidh.
Aerviedimmie tsavtseme areaaleste, mij lea tjïrrehtamme daennie goerehtimmesne, maahta åtnasovvedh juktie analyjsedïrregh guhkiebasse evtiedidh, juktie tsevtsemem goerehtidh dovne infrastruktuvreste jïh klijmajarkelimmeste eatnemen gellievoetese båatsoedajvine, goh GLOBIO-maalle (UNEP 2001, Degteva et al. 2017, Glomsrød (red.) 2017, van Rooij et al. 2017).
Aerviedimmie tsavtseme areaaleste sæjhta viehkiehtidh daajroevåaromem daejnie suerkine nænnoestehtedh.
Aerviedimmie tsevtsemesovnijste maahta konsekvensh vuesiehtidh dan gåatomeareaalese mij gååvnese dejstie fysiske skilkemedahkojste, goh vielie tjihtedimmie, gåatomevigkieh jïh dåeriesmoerh bovtsem hööltedh dan vadteme gåatomeareaalen sisnjelen jïh vielie.
Aerviedimmie lea tjïrrehtamme joekehts gåhkaldahkide skilkemedahkose, ryöknedamme elmien tjïrrh.
Aerviedimmie vuesehte jalhts 40 prosenth nöörjen laanteareaaleste reereleslaakan leah olkese bïejesovveme båatsoedajvide, dïhte tjïelke prosente gåatomedajveste lea sagke unnebe.
Aerviedimmienjoelkedassh:
Saemiedigkieraerie reektestimmiem barkoen bïjre stoerretjåanghkose buakta stoerretjåanghkoen voestes biejjien sïejhme stoerretjåanghkojne.
Lindgren, Barbro, Eriksson, Eva: Maaxen njaptja, Saemieskuvlen ståvroe 1997
Konsultasjovni bïjre birrie
Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene
Jïjnjh gyhtjelassh gïetede
Barkoem buerkiestidh
jïjtsh smaaregh buerkiestidh tjaaleldhgïelen muhteste
buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem, gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
buerkiestidh jïh vierhtiedidh jïjtse lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh
jïjtsh lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh buerkiestidh jïh vierhtiedidh
buerkiestidh guktie gïele jïh guktie gïelem utnedh, baakoedåehkieh jïh guktie dah leah.
Tjïertesth laagen darjoem Raarvihkesne:
Vaarjelimmie dehtie marijne byjresistie (PAME)
Vaarjelimmie immaterijelle reaktijste lea laakine nænnoestamme dejnie jeanatjommes laantine.
Læjhkan ij maehtieh sjæjsjalimmieh daej laaki mietie darjodh åvtelen konsultasjovnh Saemiedigkine tjïrrehtamme.
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
Vuesiehtimmie bïjre jarkan Saemiedigkiegåetesne lea biejjieladtje ts. 13.00. Vuesiehtimmie lea nöörjen, saemien jïh eengelsken gïelesne.
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkiem vaaksjoeji
ovjuvri låhkoeh sjiehtesjidh jïh maeksemeøørnegh tseegkesovvedh, mah setnies teehph maeksieh jïh mah fierhten jieliemasse sjïehtesovveme
Nænnoestimmieh voestes lihtsesne eah leah faamosne jis eventuelle jarkelimmieh maadthnjoelkedassine mah leah jarkelimmiej gaavhtan saemielaaken nænnoestimmine.
Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO. ' n 15. artihkelisnie nr. 2, aalkoealmetji reaktaj bïjre, aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh, gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna.
Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO'n 15. artihkelisnie nr. 2, aalkoealmetji reaktaj bïjre, aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh, gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna.
Nænnoestimmie ij tjïelkelaakan vuesehth saemieh reaktam utnieh rååresjidh jis edtja bievneme jååhkesjimmiem luhpiedæmman åadtjodh mænngan goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh giehteldimmekonsesjovnen bïjre syökeme.
Nænnoestimmie lea joekoen sjyöhtehke dejtie almetjidie mah ajve såemies mearan nöörjen haalvoeh, gosse bïevnesh mah vadtasuvvieh leah vihkeles skïemtjijen jearsoesvoeten gaavhtan, jallh desnie gusnie eevre vihkeles dïenesje lea saemien kultuvrese sjïehtedamme.
Daate nænnoestimmie almetjeriekteles åeliedimmieh staatese tseegkie, saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre jïh dej religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre.
Daate nænnoestimmie aaj vaarjelimmiem buakta hearaldehtemi vööste eatnamisnie, dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh aerpievuekien jielemigujmie gïehtelieh.
Nænnoestimmie finnmaarhkelaaken § 29 orre 2. lïhtse vihteste, maahta krievemh vihties reaktaj bïjre göölemesijjide mearosne Finnmaarhkekommisjovnese buektedh.
Nænnoestimmie akte vihtestimmie ihke meatanårrojelaake edtja Nöörjen almetjeriekteles åeliedimmiej mietie årrodh, jïh laake lea almetjereaktan njoelkedassi mieriej sisnjeli aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
Tjuara jeatjah gaavhtan nænnoestimmiem guarkedh ektiedimmesne leavloebïejemenænnoestimmine mearoevierhtielaaken § 11.
Dïhte nænnoestimmie göölemen bïjre fjovline aaj aktem såarhts fjovlereaktam vadta, ihke stuerebe vïnhtsh eah sïjhth gåhkese juhtedh.
Nænnoestimmie reaktan bïjre göölemasse ij leah Finnmaarhkese gaertjiedamme naemhtie guktie Mearoegaedtiemoenehtse raeriesti, men faamoem åtna abpe aerpievuekien mearoesaemien dajvesne, naemhtie guktie Saemiedigkie sïjhti sov govlehtimmielahtestimmesne.
Nænnoestimmien vihkielommes funksjovne lea dïhte daaletje almetjeriekteles åeliedimmieh våajnoes dorje.
Nænnoestimmie tjyölkehke dorje guktie laake edtja buektiehtidh tsavtshvierhtine årrodh, jïh mah laavenjassh mah leah dah vihkielommes siebriedahkelaavenjassh laake edtja viehkiehtidh loetedh.
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh:
Dongkemegoere
Daarhve jïh dah Kasush
Åadtjoeh namhtah gïetebaantem, båaloem jïh baakoegærjetjem / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Daelie vihkelesvoete orre daajroste viermiej jïh strategeles ektiedimmiej tjïrrh læssene.
Gorredimmie arktiske kreekijste jïh sjædtojste (CAFF)
Gorredimmie aalkoealmetji jieledevuekeste jïh kultuvreste viehkehte dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, jïh båastode.
Maanah jih noerh tjoeverieh nuepiem åadtjodh gielem lieredh jih provhkedh jis giele edtja båetije biejjeh jielemisnie årrodh.
Gorredimmie jïh vijriesåbpoe evtiedimmie gïeleste lea dannasinie jïjtsisnie vihkeles, jïh ij leah daerpies dam buerkiestidh jeatjah fåantojne.
Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre
Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Nuekies vierhtieh dåarjodh lea dan åvteste akte åeliedimmie man åvteste staateles åejvieladtjh tjuerieh dïedtem vaeltedh.
Dåarjoeh eah baalhka- jïh åasalissiehtimmiem Nöörjesne gaptjh, jïh daate joekoen håjnoes.
Dah dåarjoeh, ållesth golme millijovnh kråvnah, leah akte vihkeles sïlle juktie jielemem evtiedidh guktie dïhte vielie orresjugniedihks jïh maarkeden vööste stuvreme sjædta, jïh ij dan soe jearohke gïehtelimsdåarjoste, Balto jeahta.
Dåarjoe lea dåarjoenjoelkedassi mietie.
Dåarjoem saemien kultuvreinstitusjovnide raereste lissiehtidh 1,7 millijovnh kråvnajgujmie.
Dåarjoe saemiedigkieraereste lea prioriteradimmiej mietie Ballehtassh-bæjhkoehtimmesne, saemiedigkieraerien aalkoebæjhkoehtimmie, gusnie gaskem jeatjah tjïerteste man vihkeles lea gorredidh saemien gïelh govloeh jïh åtnasuvvieh.
Dïhte dåarjoe Saemiedægkan mij edtja kultuvreaamhtesidie årrodh lea læssanamme bijjelen 38 millijovnh kråvnajgujmie mænngan 2005.
Dåarjoeh pedagogeles materijellese jïh stååkegaevnide
Dåarjoeh prosjektide jïh evtiedimmiebarkose maanagiertine 2015 / Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Dåarjoeh prosjektide jïh evtiedimmiebarkose maanagiertine 2015
Dåarjoeh saemien aamhtesidie
Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
• dåarjoe mij aalkoelistie bööti dejstie jarkelimmijste ryöknemevåaroemisnie kompensasjovnese.
Voerkes åtnoe saemien gïeleste
Voerkesvoete åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta viehkiehtidh gïelen staatusem bijjiedidh.
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Haasta Bibelselskapet dam juhtije barkoem tjåadtjoehtidh dan illehtimmien bïjre Bijbelistie, noerhtesaemien gïelesne, jïh vierhtieh nænnoestidh dan åarjelsaemien bijbelejarkoestimmieprosjektese, ihke ussjedeminie gaajhkide tjaalegidie jarkoestidh aktene orre teekstegærjesne Dan nøørjen gærhkosne.
- Bijpeleteeksth saemiengïelesne viehkiehtieh gærhkoem nænnoestehtedh goh akte byögkeles åarjelsaemien gïelesijjie.
Gærjagåetie
Gærjagåetien akte åajvoeh sijjie saemiedigkiegåetesne Karasjohkesne daan biejjien.
Gærjagåetie jienebh låhkoeh gærjijste åasta guktie jeatjah gærjagåetieh maehtieh gærjavåarhkoem löönedh jïh dejtie sijjen utniejidie löönedidh.
Dov gærjagåetiekåarhte lea persovneles jïh PIN-kodine ektine åtnasåvva.
Gærjagåetie dïedtedeellemem dååste Nasjonal-gærjagåeteste.
Gærjagåetie edtja akte maahtoejarnge årrodh saemien lidteratuvrese jïh saemien gærjagåetiedïenesjasse, jïh akte reeremegærjagåetie Saemiedigkien politihkeridie jïh barkijidie.
Gærjagåetie lea klihtine dorjeme, jïh ålkoetjiehtjielinie gårrelge dej stoerre klaaseraejkiejgujmie åerjielasse, jïh gallerijesne bijjielisnie dle jïjnjh hælloeh dieves gærjijste.
Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne
Bibsys
Doh dåarjoeh mejtie sïjse åådtjeme, hijven vuajnoeh dej saemien learohki gaskem vuesiehtieh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
• Viehkiehtidh sjïehteladtije råajvarimmieh dåarjedidh mah aktegsïelti barkoem dåarjede
viehkiehtidh guktie saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh jïh Saemiedigkien politihkem tsevtsedh
 Viehkiehtidh guktie akte hijven saemien terminologije- jïh baakoedaatabaase gååvnese akten laavenjostoen tjïrrh gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresigujmie
Viehkiehtidh guktie hijven öörnegh tseegkesuvvieh gosse boelveste boelvese serteste
darjodh guktie stinkesdåakterøørnege saemide dovne saemien dajvine sjïdtedh
Viehkiehtidh staaten almetjerïekteles rååresjimmiedïedtem aalkoealmetjigujmie praktihkeles tjïrrehtidh
Viehkiehtidh dam saemien meedijafaalenassem nænnoestehtedh gaajhkine saemien gïeline
Viehkiehtidh guktie buerebe laavenjostoe sjædta saemien tjiehpiedæjjaj jïh saemien kultuvreinstitusjovni gaskem
båetije aejkiej meatan dovletje jïh daaletje musigkem jïh joejkemem øøvtiedidh
Viehkiehtidh aktine orrestimmeles jïh radtjoes evtiedimmine saemien learoevierhtijste jïh pedagogeles materijelleste
 Vuesiehtidh jïh daajroem geerjehtidh saemien kultuvren, gïelen jïh histovrijen bïjre
• Viehkiehtidh dejtie innovasjovnebyjresidie evtiedidh mah leah meatan vaaltasovveme nasjovnaale programmine
vierhtiejgujmie dåårjeme dan prosjeektese Ohtjelåhkoen beapmoebuekteme, mij Deanoen jåerhkeskuvlen dïedten nuelesne
meatan orreme rehabiliteringen- / habiliteringen faaleldahkh saemide bueriemdidh
meatan orreme guktie nyjsenæjjah stuerebe aalkoedåarjegem åadtjoeh sïejhme jielemedarjoemisnie
meatan orreme guktie Laanteburrie-jïh beapmoedepartemeente doekemeråajvarimmieh bïejeme, bovtsenbearkoen doekemh jieniedehtedh
dorjeme guktie Saemiedigkie båatsoen rååresjadtemisnie vielie meatan, vuajnoeh rååresjadtemi åvtelen buektedh
åvteprosjeektem dåårjeme, goerehtidh gusnie gaarsjebigkemh tsaekedh åådtjestæmman jïh råantjavuejiemasse Finnmarhkesne
Bïevnesh åejvieoksesne jïh dåastoesijjesne Fylhken Gåetesne sïjhtieh åarjelsaemien gïelesne båetedh
Bigkemeprosjekth: Prosjektenommere jïh prosjektenommere
Bïhkedassh lea aktene bijjemes daltesisnie dorjesovveme, jïh ij naan konsekvensesalkehtimmiem buektieh.
Bïhkedimmie vijreme-vuekiej bïjre
Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph.
bïjre håalijigujmie bijjiegietjesne!!
b) Maahtoedepartemeenten maahtoestrategijesne 2007-2010 gaskem jeatjah, Tromsen Fylhkenålman tjïrrh, dåarjoe vadtasovvi Lavangen tjïeltese akten gïeleevtiedimmieprosjektese.
* Beapmoebualah jïh jovkemes.
* Guvvieraajroe aktede jaepeste maanagïertesne.
Dejtie guvvide vuesehtin Metodistegærhkoen tjeallerisnie Tråantesne.
Guvvieh Olsenistie jïh saemiedigkieraereste leah da esnie,jïh maehtieh frijjelaakan åtnasovvedh jis soptseste gubpede guvvie båata
Guvvie tjïelke ektiedimmieh dan saemien kultuvrese vadta, jïh jalhts fååmijes, ij leah læjhkan fer ipmerijhken tjiehtjielisnie, bene otnjegem jïh aktem stuerebe magiske dimensjovnem tjiehtjielasse vadta.
Billavuoná bajasšaddaguovddaš/ Billefjord mearoesaemien byjjenimmiejarnge
Guvvie-tjeahpoe / tjeahpoe-vætnoe - beetneh-vierhtieh jaa pan 2009
Billefjordh mearoesaemien byjjenimmiejarnge lea 250 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie prosjektem eatnemevierhtieh bårretehtemasse tjïrrehtidh;
Bindaelien-gievrie lea akte dejstie bööremes vaarjelamme gievrijste mah leah aajmene.
Biologeles gellievoete
Dah bisph Noerhte-Hålogalaantesne, Åarjel-Hålogalaantesne jïh Nidarosesne aktem sjïere diedtem utnieh saemien gærhkoejielemen åvteste (5.4.3).
Bïssemetjïehtjelisnie 13,22% ihkuve barkoe.
Skuvlide viehkiehtidh heerredimmiebarkosne
Bivdi akte bivteme- jïh göölijesiebrie mij edtja mearoesaemiej ïedtjh jïh reaktah mearosne eevtjedh jïh gorredidh.
Bivdi - Mearoesaemien bivteme- jïh göölemesiebrie
Bivdi ohtsemisnie tjaala siebrie sæjhta akte vihkeles dåarjoehtæjja årrodh Saemiedigkien politihkesuerkine gusnie mearoesaemien reaktah jieliemisnie jïh siebriedahkesne leah jarngesne.
Bjørn Olav Megard (40) lea ööhpehtamme goh cand.polit, åejviefaagine sosijaleantropologijesne Oslon Universiteteste.
Bjørn Olav Megard edtja Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesem stuvredh
Bjørn Thomas Åhren
Låarte-Skæhkeren jïh Lijre nasjovnaalepaarhkeståvroe
Gaskem jeatjah dah eah åadtjoeh saemiestidh mearan sovnedeminie.
Dej ohtsiji gaskem dle daan jaepien göökte eevre fïerske tjaelijh mah dåarjoem åådtjeme sijjen maanusidie.
Gaskem jeatjah aktem goerehtimmiem aalkeme mij lea såemies teemaj bïjre mah leah sjyöhtehke saemide prosessesne tjïeltereformine.
Dej gaskem mah dåarjoem åadtjoeh lea Rørosnytt mij 300.000 kråvnah åådtje juktie åarjelsaemien saerniesæjroem tseegkedh nedtesne.
Gaskem jeatjah maanagærja "Tjirrh /Čebo dåarjoem åådtjeme.
Dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie mij 420 000,- kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie lyjhkedihks maanagærjah jarkoestidh åarjelsaemien gïelesne.
Prosjekte lea gaskem jeatjebem sjyøhtehke rïektesevåaromem tjøønghkeme arealeåtnoen bïjre, jïh aktem govlesadtemeråårestallemem pryøveme goh akte vuekie edtja aktem buerebe govlesadtemem buektiehtidh dej joekehts iedtjeladtjji gaskem.
Gaskem jeatjah Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme Snåasen tjïeltese juktie gaavnedimmiesijjieh åarjelsaemien voeresidie öörnedidh, mijjieh dåarjoem vadteme kuvsjese lïhke fualhkan almetjidie åarjelsaemiej gaskem mah dåeriesmoerh geeruvevoetine utnieh, jïh dåarjoem vadteme juktie visuelle viehkievierhtieh darjodh lïerehtimmesne åarjelsaemien kultuvren bïjre.
Gaskem jeatjah guektiengïeleldh lïerehtimmie learohki kognitijve gïelehaalvemem gorrede, akte positijve vuajnoe jïjtsistie jïh kultuvrelle evtiedimmie.
Duoddara Ráfe edtja gaskem jeatjah pijtesaemien gïeleïedtjeladtjigujmie sveerjen bielesne laavenjostedh.
Gaskem jeatjah dle laanteståvroen åvtehke Kruanalaanten jitjeståvrose, Kuupik Kleist, dam arktiske ryöjredimmietjåanghkoem rïhpestidh.
Gaskem jeatjah siebrieh Sámiid Duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi sijhtieh håaledh duedtien bïjre goh kultuvreguedtije jïh jieleme, visjovni, haestemi jïh ulmiej bïjre åvtese.
Learohkegoerehtimmieh, taalh Almetjehealsoeinstituhteste jïh bïevnesh maanatjirkijistie gaskem jeatjah aktem stuerebe låhkoem irhkemistie vuesiehtieh saemien dajvine.
Dej 11 ohtsemi gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea jeereldihkie jïh gieltege saemien musihke.
Dej gaskem mah dååjrehtimmiem utnieh eksklusjovnine jïh sïerredimmine byögkeles åejvieladtjijste, meedijeste jallh almetjijstie båatsoen ålkolen, stuerebh nuepieh utnieh psykiske napkemem dååjredh, goh dej gaskem mah unnebe jallh ij naan nåake vuajnoeh byjreskistie reektieh.
Dejstie golme bijjemes kandidaatijste NSR:n læstojne dle ojhte akte gåalmahtasse 30 jaepieh jallh nuerebe, Øien Thomsen jeahta.
Dej vihkielommes teemaj gaskem lij dïhte nænnoestimmie akten orre strategeles soejkesjen bïjre, 20 bielieulmiegujmie 4 strategeles åejvieulmiej nuelesne, mejtie edtja jaksedh eannan 2020.
Dej gaskem Saemieraerie mij lea saemiej åvteste Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Dej gaskem akte stoerre nuepie gååvnese gïeleutnijelåhkoem lissiehtidh.
Dej gaskem dle ovrehte akte lehkie jeahta dah sijhtieh vielie saemien lïeredh.
Dej gaskem Gollevárri Deatnun tjïeltesne jïh Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Båtsfjorden tjïeltesne aktene sjïere sijjesne.
Dåastoji gaskem gaavnebe åehpies nommh goh Felgen Orkester jïh Elin Kåven, men aaj jïjnjh gieltegs bæjhkoehtimmieh aerpievuekien vuelien sisnjelen, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Dej prijoriteradimmiej gaskem daennie öörnegisnie lea akte stuerebe fokuse dejtie orresjugneden darjoemidie, mah edtjieh viehkiehtidh saemien institusjovnh evtiedidh, jïh sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesehte.
Dej registreradamme gööliji gaskem desnie 97 prosenth kaarrh.
Saemien gïelegaaltijen laavenjassine aaj terminologije-barkoe, gïelenormeringh jïh gïele-gorredimmieh.
Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie, lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline, jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste.
Årroeh meatan viehkiehtidh guktie saemien gïele vielie våajnoes jïh govloes sjædta dovne aarkebiejjien jïh sosijaale meedijinie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo haasta.
Årroeh meatan sjugnedh maanaj-jih noerigujmie ektine abpe veartenistie
Luste goh fuelhkie gaavnesjieh
Blogga
Blogga / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien jieleme bïehtsegeminie?
Gærja lea ektiebarkoeprovsjekte Sijti Jarngen j'ih TjaelijiBertemen gaskesne.
Gærja lea pensume gelline universiteetine abpe veartenisnie jïh lea jarkoestamme gellide gielide.
Fïerhten kasusem buerkiestamme guktie jåhta jïh fïerhten kasusasse lïerehtimmieh, jïehtegi- jïh lohkeme-boelhketjigujmie.
Gærja sjeahta dovne maadth- jïh noerebealan-skuvlen learoehkidie, voestes- jïh mubpiengïelen lohkehtæmman.
Barkoegærja åarjelsaemiengïelesne Lære-og arbeidsbok på sørsamisk
Gærja lea Torkel Rasmussen voestes gærja maanide jih noeride.
Fïerhten kasusem buerkiestamme guktie jåhta jïh fïerhten kasusasse lïerehtimmieh, jïehtegi- jïh lohkeme-boelhketjigujmie.
Gærjabusse Kárásjohka/Utsjok/Porsanger / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Gærjabusse Kárásjohka/Utsjok/Porsanger
Gærjagåetiebusse Deatnu/ Unjárga Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne Gærjabusse Kárásjohka/Utsjok/Porsanger Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne Julevsaemien gærjabusse Åarjelsaemien gærjabusse/Gærjah Ektienoerhtelaanti gærjabusse
Gærjagåetiebusse Deatnu/ Unjárga
Saemien gærjabussh
Gærja lea tjaaleme noeride, men sæjhta aaj hijven lidteratuvre årrodh geerve almetjidie.
Gærja "Hamburgerprinseassa" lea noeride tjaaleme.
Gærjesne nïekeds tjïelke guvvieh jïh unnebe maanide aaj daate luste juktie dah guvvieh jïh gïele tjïelke leah.
Gærjesne teermh, guvvieh mah ovmessie materijaalh buerkiestieh, vuekieh jïh gaervies dorjesh.
Tjaelijelearoen ulmie lea vielie lidteratuvrem saemien gielesne bæjhkoehtidh, joekoen noeride mah eah dan jïjnjh gærjah saemiengielesne utnieh.
jïh prosjekteåejvie leah Berit Ellen Marit Gaino
Gærjameesse Frankfurtesne, mij öörnesåvva golken, lea veartenen vihkielommes gaavnedimmiesijjie gaskenasjonaale gærjasuarkan.
Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne
Gærjapaahkh lååjkedæmman
Dah båantasiebrieh Norges Bondelag jïh Norsk Bonde-og Småbrukerlag leah rååresjimmieguejmieh Staatine dan fïerhten jaepien jåartaburrielatjkoen bïjre.
Bööredimmie seminaarese åarjelsaemien gïelen
Bøøreme lea lissine njimkehtamme.
Jis datne Nøørjen gaskoeh jïh Noerhte-laanti gaskoeh årroeh, dellie datne golh nuepieh åtnah hijven vuelkeme-vuekide.
Byrkijen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Daelie gåetieluhpesne årroem skuvlen lïhke Kirkenesne.
Bielelen Leksvik jïh Frosta, dle gaajhkh tjïelth fylhkesne öörnegem bååstede åadtjoeji goh aarebi.
Årrojh jïh fasseldamme almetjh aaltarisnie 15-74 jaepieh gïehtelimsdajvesne Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jieliemasse (SDJ) (daaroen STN) lea dïhte geografeles dajve maam mijjieh edtjebe veelebe vuartasjidh.
Årromemöönstere lea jarkelimmesne jïh akte stuerebe bielie saemien årroejijstie byjjene dej aerpievuekien saemien dajvi ålkoli.
Gamtebaanteteknologije nuepieh vadta jielemeevtiedimmien jïh årromelastoen sisnjeli, mejtie maahta sagki vielie nåhtadidh goh såemies tjïelth daan mearan dorjeme.
Juhtemegeajnoej gamtoe sæjhta jeerehtidh, gaskem jeatjah eatnemen jïh lopmetsiehkiej mietie, jïh krievvien stoeredahken mietie.
Gamte voenh.
Nænnoes åvtehkedååjrehtimmiem.
Vijries råajvarimmie saemien gïelide
Praahkesne lea daelie saemien- jih temaøøhpehtimmieh jih lissine dejtie Maajh-øøhpehtimmieh - jih lohkehtæjja gie maadth-skuvline barka, dovne Åarjelh-Trøndelagesne jih Hedemarkesne.
Saemiedigkien giele-provsjekte edtja desnie vijhte jaepieh juhtedh. Praahken sjidteme-sijjie Rørosesne, lea provsjekten tjirrh nommem åadteme goh åarjelh-saemien "vierhtieh-skuvle" Aarborten jih Snåasan ektesne.
Mårhtjoeh steemmeleahpam guektien geartan, teekstine sisnjelesbielesne
Prievieskuvlh jïh interaktijve lïerehtimmie
Almetjereaktide mïedtele
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Åtnoe byjngetje tjiehpeles jïh teknihkeles barkijijstie daamtaj ryöknesåvva goh akte aevhkie teaterijstie.
Orre teknolåågijem utnedh juktie saemien gïelide evtiediedh jïh nænnoestidh
åtnoe saemien gïeleste
Saemien gïele åtnasåvva jieniebinie sijjine
Nåhtedh dejtie!
reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmiem utnedh jï soptseatalledh saemien beapmoej bïjre
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre.
baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
baakoeh utnedh jïh baakoejgujmie voejhkelidh dovne gïetine jïh tastaturine
baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
dah vihkelommes tjaelemenjoelkedassh utnedh
digitale tjaelemevierhtiejgujmie barkedh gosse interaktijve teeksth leah darjoeminie
digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehts-tjaalaldahkine jïh aamhtese-provsateekstine*
baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
faagemaahtoeh utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre galka håalodh jïh digkiedidh
faagemaahtoe utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse galka skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre håalodh jïh digkiedidh
faagemaahtoeh utnedh programmefaagijste faagen gaskesadtemisnie
vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
soptsestidh guktie goerkesæmman båateme
gaaltijh jïh bïhkedsgærjah utnedh gosse teeksth tjaelieminie
kråahpem jïh gïeth nuhtjedh
medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
Åtnoe dïejvesistie "nasjonaldag" Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6.b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh, daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne, jïh dïejvese "sámi álbmotbeaivi" åtnasovvi, jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne.
Dïhte åtnoe laanteste jïh vierhtijste guhkiebasse lea goh eeke-, aajhtere-jïh åtnoereaktah laantedajvide jïh vierhtide.
Saemien gïelem utnedh lea vihkeles gaskesadteme- jïh viedtemevierhtie saemien byjressiebredahki gaskemsh.
Tjuara åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne, jïh eevre vihkeles jienebh institusjovnh dïedtem vaeltieh ihke saemien vielie åtnasåvva.
Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenassem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesijjine
 Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenassem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesuerkine
baakoeh, lahtesh utnedh mah eatnamasse vïedteldihkie
baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah, digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
baakoeh jïh lahtesh daelhkie jïh vearelden bïjre utnedh, jïh mïerhkebiejjiej jïh veareldevæhtaj bïjre soptsestidh
baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte "bïerkenidh" lea.
orre baakoeh jïh smaaregh mah leah aerpien mietie jïh daaletje barkose viedteldihkie, jïh orre baakoeh vierhtiedidh
Utnijh saemien kultuvremojhtesijstie jïh - byjresistie.
utnijh saemien gïeleste
 Utnijh saemien gïeleste
Utnijh saemien gïeleste
Dah mah gïelem nåhtadieh, dah aaj daerpiesvoetide sjugniedieh siebriedahkesne.
Utnijh maehtieh gaajhkine saemien gïeline ohtsedh jïh aaj nöörjen.
terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
- aktem buajhkoes gïelem jïh aelhkies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie soejkesjamme tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - TJAALELDH
- aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Utnijh birresovvin sijjen mieligujmie båetedh såemies jiehtegidie, mah lin dan saemiengïelen faalenassen bïjre barkoe- jïh tryjjesreeremisnie.
- sjïehteles gaaltijh nuhtjie maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, maahta joekehtidh gaskem integreradimmiem, vaajestimmiem jïh siteradimmiem gaaltijijstie barkosne, naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh ellies gaaltijelæstoem dorje
- sjyöhtehke bïevnesh nuhtjie, veelebelaakan tjïelkeste, tjaalegi jïh faageles aamhtesi bïjre ussjede jïh dejgujmie jïjtjeraarehke barka jeereldihkie njaalmeldh tsiehkine, gosse mubpiejgujmie soptseste
soptsestidh saemien vaarjoej bïjre, jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
vuerkesne saemien baakoeh jïh lahtesh utnedh
saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla
raajesejoekedimmiem jïh baakoetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
raajesejoekehtimmiem jïh faagetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
laahkoestidh jïh soptsestidh mij dïhte neebne lea
gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
Sijjienommh skraejrine nåhtadidh juktie:
taallh utnedh, gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah, jïh åasah jïh ståaroej bïjre.
taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
teekstegïetedallemem åtnose vaeltedh gosse galka jïjtse barkoem vöörhkedh jïh öörnedh
teeksth utnedh, mejtie gærjagåeteste, gaskeviermeste jïh medijistie veedtjeme. Dejtie galka vierhtiedidh, laejhtedh jïh vuesiehtidh mij gaaltijidie åtneme
baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh.
aerpien soptsesh jïjtsh barkosne utnedh
baakoegærjah, digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
-Nuhtjh aktem baakoem fïerhten biejjien, tjaelieh aktem raajesem jïh seedth dam dov voelpese jallh påastese dov instagramesne.
• Nuhtjh tjïelke kråahpegïelem
joekehts njaalmeldh dïejvesh joekehtslaakan utnedh
joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
ovmessie lohkemestrategi utnedh joekehts teeksth joekehtslaakan lohkedh
• Nuhtjh åenehks, aelhkie raajesh, aellieh abstrakte dïejvesh jïh tjïelkestimmieh nuhtjh.
Åtnoe jïh reereme mearoearealijste - Einar Eythurson jïh Camilla Brattland
Åtnoe jïh vaarjelimmie
Provhkim jeatjah vuekiem goh edtjim tjïertestidh?
Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem, jïh baajh learoehkidie kreeke- jïh beapmoebaakoeh ohtsedidh dennie teekstesne.
(b) Eensi rååresjimmieh gorredidh saemien åålmeginie rïektesisnie, jïh aktem laakem rååresjimmide nænnoestidh juktie frijje jïh åvtelhbodti bievneme jååhkesjimmiem saemijste åadtjodh rååresjimmiej mænngan saemien åålmeginie;
BST produksjovne- jïh feelemevierhtieh meatan åtna sov ryöktesth dåarjojne.
BST maahta byögkeles frijje scenetjeahpoevierhtieh eevre sjïere prosjektide ohtsedh, goh Tråante 2017.
BST ryöknesåvva goh akte ihkuve institusjovne jïh dan gaavhtan ij nuepieh utnieh byögkeles frijje scenetjeahpoevierhtieh ohtsedh goh ÅST.
Dah båvrah tjöönghkeldihkie dennie göökten-gïerth gieriesvoetebåvresne: Datne edtjh Jupmelem gaajhki bijjelen iehtsedh, jïh dov mubpie almetjh goh jïjtjemdh.
Dah båvrah lin njoelkedassh guktie Jupmelen almetjh, israjelidth, edtjin jieledh.
Jupmele dejtie luhkie båvride Mosesasse vedti Sinai-vaeresne.
Faagemoenehtse budsjedtem gïetede.
- Budsjedte aktem giehpiedimmiem vadta darjoeminie saemien siebriedahkesne, naakede mij lea akte tjarke vuestiebielie evtiedimmien vööste dennie jeatjah staatebudsjedtesne.
Budsjedte, regijovnaalepolitihke jïh duedtie
Dïjre maam dah eevtjin aktem vïerrebe klijma-aajmoem sjugnede saemien aamhtesidie jïh joekoen åarjelsaemien dajvesne, akte tjoeperdihks saemiedigkiepresidente jeahta.
Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh.
Buerie båeteme museeumebeajjan
Buerjie Baatemaa!!!
Buerkiestimmie Nils Tonny Bransfjell, "Båatsoe jïh beapmoeh "
Buerkiestimmie Ol-Johán Sikku, " Evtiedimmie saemien Beapmoe
Galhkuve jïh vualkoe gåetide.
Butenschøn-moenehtse tjierteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman aalka joe maanagiertesne, guktie daerpies dåårrehtimmine barkedh saemiegïelen faalenasside dovne maanagiertesne, maadthskuvlesne, jåarhkeööhpehtimmesne jïh universiteetese jïh jolleskuvlese.
Voenen nyjsenæjjah goh teema
Mïetsken 1998 dle bigkemebarkoem eelkin, jïh ruffien 1999 dle stoerredigkiepresidente Kirsti Kolle Grøndahl maadthgierkiem bïeji.
Hijven relasjovnh bigkedh
Gåetie goh akte bieliegievlie göökte laptine gusnie Saemiedigkien gærjagåetie, dåastoesijjie, tjåanghkoetjiehtjelh jïh medtie njieljieluhkie kontovrh.
Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme, mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD.
• Gåetieh: Matrihkele (Kaarhtevierhkie jïh tjïelth)
- Byjjenimmie
Byjjenimmie
Byjjes maahtoeh økonomijesne jïh maehtedh reeredh.
Staaretjïelth, gusnie jïjnjh saemien årrojh jïh smaave tjïelth gusnie gïele aktene jealajehtemeprosessesne, sijhtieh joekehts daerpiesvoeth utnedh.
Staareraerie Anniken Haugli Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraeriegoevtesisnie lea Guovdageaidnusne orreme jïh tjåanghkoeh saemiedigkieraerine åtneme.
Staareraerie aaj ovmessie faagebyjresh vaaksjoeji goh Sámi Állaskuvla jïh Gáldu.
Medtie 7,5 millijovnh kråvnah leah ovmessie jielemeprosjektide dåårjeme.
(c) Gaajhkh ovloeteldh tjoeperdimmieh stuvredh jïh akten varke adopsjovnese sjïehteladtedh dehtie noerhtelaanti saemiekonvensjovneste;
ČálliidLágádus as: Nossemespïele - taalh jïh klaerieh dejtie unnemesidie noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
Cand.oecon. Stein Storsul lea tsiehkiem vuartasjamme dejtie saemien museumidie, jïh taallide viertiestamme museumidie Saemiedigkien reeremen ålkolen.
CDB dam lïhke jearohkevoetem jååhkesje mij lea aalkoealmetji jïh biologeles vierhtiej gaskem (åvtebaakoe 12. artihkele).
CDB jeahta dah staath edtjieh aalkoealmetji aerpievuekien daajroem, orrestimmiem jïh daepieh (guktie dorje) krööhkedh, gorredidh jïh vijriesåbpoe jåarhkedh, mah leah sjyöhtehke gorredæmman jïh monnehke åtnose dehtie biologeles gellievoeteste (8. artihkele j), vijriesåbpoe edtja sïejhme åtnoem biologeles gellievoeteste, mij lea kultuvrelle darjomen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh (artihkele 10 C), jïh juekeme bïevnesijstie mah leah sjyöhtehke vaarjelæmman jïh monnehke åtnose biologeles gellievoeteste, edtja aalkoealmetjh jïh aerpievuekien daajroeh feerhmedh. (artihkele 17.2).
CERD:sne 18 ovjearohke eksperth almetjereaktaj bïjre.
c) Nordlaanten fylhkenålma lea jaepien 2009 raejeste aktem tjoelmefunksjovnem åtneme julev- jïh åarjelsaemien gïeleevtiedimmien åvteste.
Edtja daejtie chipide bieljide dibrehtidh seammalaakan goh bieljieklips.
Christina Henriksen
Christina Henriksen, saemiej åvteste Nöörjesne.
c) Orre aajkoenænnoestimmie maanagïertese darjoeji guktie mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside tjoeri ånnetji staeriesovvedh.
CO 2 Technology Centre Mongstad (TCM) edtja reejnemasse CO 2 'ste dotkedh raffijnerijeste jïh baahkoefaamoevierhkeste Mongstadesne.
Daagkerh laavaenjostoeprosessh edtjieh barkoem iktedidh, jïh viehkiehtidh guktie akte buerebe daajroevåarome sjædta ovmessie arealegyhtjelassi bïjre.
Daah bïevnesh tjuerieh meatan årrodh:
Dååjrehts barkoedajveste.
Dåajvoetieh aaj voejhkelidh jeatja øøhpehtimmie-, jih råajvarimmijgujmie giehtelidh guktie dah guht skuvline jih bibliovtekine barkeminie, viehkiem åadtjoeh.
Dåarjoe aaj prosjektide vaadtasåvva mah åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem hijvenlaakan våajnoes darjoeh aktene gemtebe ektiedimmesne.
Dåastoe-almetjh jïh dah ovmessie darjoeh Fylhken Gåetesne sïjhtieh saerniestimmieh åadtjodh dej orre krïevemi bïjre, guktie dah bøøremes goh gåarede, maehtieh hoksehtimmiem vedtedh dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh.
Daate barkoe lea Rørosen tjielten jih fylhkestjielten diedte.
Daate lea akte histovrijes heannadimmie åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese, Snåasen tjïeltese jïh Noerhte-Trøøndelaagen fylhkese.
Daate nænnoestamme Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja våaroemasse bïejesovvedh regijovnaale åårgani barkose, jïh gosse tjïelth jïh staate sijjen barkoeh jih darjomh soejkesjieh Noerhte-Trööndelagesne.
Daate saerniestimmie edtja tjieltide juhtedh guktie dovne barkijh, årrojh jih learohkh maehtieh daejtie saernide dåastoehtidh.
Daelie daalhkadahkelatkjoem, biologihken gellienvoeten latkjoem jïh Agenda 21:m nænnoestamme.
Dan åvteste daate såarhts geervelïerehtimmie dan hijven orreme, dle tjuara tjirkedh dagkerh laavenjostoeh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh.
Dan gaavhtan vaenie åarjelsaemien soptsestæjjah jïh vaenie åarjelsaemien learohkh skuvline, dle vaenie goerehtimmielïhtsegh aaj sjïdti mov goerehtæmman.
Jaepien 1963 barkoe goh åejvie-lohkehtæjja Noerhtelaanten laanteburrie-skuvlesne sjidti jih manne dahkoe ohtsim.
Dåehkie skuvlesne øøhpehtimmiem åådtje, mohte aaj learohkh skuvlen bæjngoelisnie maehtieh øøhpehtimmiem guvvieh-telefovnij tjirrh dåastodh.
Daejnie jiehtsassine govlesåvva fylhkestjielth maehtieh provsjekte-aajhterinie årrodh, aaj provsjektide vierhtieh buektedh, jih gaskemierine årrodh gosse daerpies ovmese provsjekti vøøste stuvredh.
Daelie ektiebarkoem Namsskoganinie utnebe.
daelie gærja "Beapmoehš luajhtasåvva.
Daennie barkosne lea joekoen vihkeles voenen almetjh jiehtieh maam dah tuhtjieh jïh guktie sijhtieh utnedh.
Daennie sjïekenisnie dle Saemiedigkie gaajhkh reeremetjïeltide jïh - fylhkentjïeltide bööredamme båetedh jïh ektesne laavenjostoelatjkojde jååhkesjidh båetijen gaskevåhkoen, goevten 22.
Dellie daate akte faalenasse dutnjien.
Dellie vihkeles åehpies öörnegigujmie guktie guhkiebasse sjædta, ihke studenth maehtieh sijjen ööhpehtimmien soejkesjidh viehkine dejstie bievnesijste mah soptsestieh gåessie dah ovmessie saemiengïelen studijefaalenassh aelkieh.
Aktem steemmeleahpam åadtjoeh gusnie dah tjaalasovveme politihkeles krirriej nommh, bielelen kandidaati nommh.
Dellie munnjan dijre bøøti jis edtjti skuvle juhtiehtasse båetedh, dellie manne dam sijjiem tjoeverim ohtsedh.
Bottleneckhypotese gihtjie mah aelhkie mubpiengïelen lohkehtimmesne jïh mah geerve. Dan gaavhtan gihtjem mejtie aelhkemes subjeekte-verbaale kongruensem darjodh jallh objeektem mïerhkesjidh.
Gosse mierie nåhki dellie raeriestimmieh lin båateme learoehkijstie gaajhkine daltesinie jïh luhkie joekehts skuvlijste.
Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh.
Biejjien Barentsraerien tjåanghkoen åvtelen, rïhkeden 14.b., Barents Regijovneraerie (BRC) sov tjåanghkoem höölti.
Biejjie mïerhkesjamme sjædta maanagiertine abpe laantesne, jïh akte aerpievuekie sjïdteme gellide.
Daate biejjie dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem heevehte mij lij Metodistegærhkosne Tråantesne jaepien 1917.
Daan beajjetje jihtseles saemien båatsoejuhtije almetjh mah krievviem ryöjnesjeminie jaepieboelhki tjïrrh, jieledevuekine tseegkesovvi 1600- jïh 1700-låhkoen, jïh voestes aejkien stuvresovvi Lappekodisillesne rïhkeden 2. biejjeste 1751. Båatsoe lea organisatovreles jïh ekonomeles stuvresovveme Båatsoelaakeste (LBD, 2007) jïh Båatsoelatjkoste.
Daan beajjetje reerenasse Jeløya-våaroemisnie jeahta dah edtjieh barkoem nænnoestehtedh almetjereaktaj åvteste jïh stuerebe tsåatskelesvoetem sivijle jïh politihkeles reaktaj vööste stuvredh.
-Daan beajjetje stuvrehtimmiej gaavhtan dle halhta tjalhta mearoegööleminie gïehtelidh goh jieleme.
Daaletje ovjuvrereereme lij guktie ovjuvrh saemien dajvine jeananin.
Daan beajjetje tsiehkie dejtie saemien gïelide
Dagkeres provgramme edtja gaajhkide learohkide guht jåarhkeskuvlem vaedtsieh, våaroe-maahtoem saemiej bijre vedtedh.
Dagkeres saerniestimmieh leah reereme-lihtsegi ellies diedte jih saernieh maehtieh gaskevearman biejesovvedh jallh ovmese jeatjh laakan bievnese båetedh.
Biejjieladtje åvtehke edtja gïelejarngem vijriesåbpoe evtiedidh.
Biejjieladtje åvtehke gïelejarngesne Gïelem Nastedh
Aarkebiejjien laavenjassh Almetje mij demensem åtna jïh lïhke fuelhkie maehtieh gåajhtsedidh geervebe sjædta darjomh darjodh aarkebiejjien goh beetnegh gïetedidh, vaarjoeh bissedh jïh baahkes beapmoem jurjiehtidh. Ovjearsoes heannadimmieh maehtieh sjugniehtovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse lea jearsoesvoeten bïjre gåetesne jïh bïjlevuejemen bïjre.
Reeremelihtsegh sijhtieh ekti vøøki barkedh jih faaledh giele-jarngh dovne Aarbortesne, Snåasesne jih Rørosesne.
Dah institusjovnh vihkeles byjresh tjåadtjoehtieh.
Dah jeatjah saemiej museum, Sijti Jarnge, Rørosen museume jih saemiej museumh Sveerjen raedtesne, ektesvuekie-barkij sjidtieh.
Dah leah ektievoeten vihkeles øørnegh.
Dah mubpieh biejjieh kontovresne Raarvihkesne.
Dah orre njoelkedassh tsihkestahtin sjïere laavenjostoelatjkoeh dorjesovvin gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne.
Dah tjïelth jïh fylhkentjïelth mah laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh Saemiedigkine leah: Deatnun tjïelte, Unjárgan tjïelte, Porsángun tjïelte, Guovdageaidnun tjïelte, Gáivuotnan tjïelte, Divtasvuodnan tjïelte jih Snåasen tjïelte, jïh Finnmaarhken fylhkentjïelte, Tromsen fylhkentjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte.
Dah tjilkemh edtjieh fylhkestjieltien gaskeviermesne gååvnesidh jih aaj hællojne gusnie aelhkie dejtie paehperidie vuejnedh.
Dah tsiehkieh mah jarngesne lea vihkeles tsiehkieh tjïeltesne jïh tjïelten ståvroe vaajtele voenen almetjh jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh jiehtedh guktie dej vuajnoeh dejtie nænnoestimmide maam tjïelte nænnoestamme.
Dah tsiehkieh mah leah jarngesne:
Dáhttu 1 joe juhtieminie Finnmaarhkesne gusnie 12 eadtjohke kultuvrejielemebarkijh joe gïehteleminie sijjen jïjtse sïeltem evtiedidh.
Dáhttu -akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse
Dáhttu -akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
-Vååjneme Dáhttu lea akte joekoen hijven sïelteevtiedimmievuekie orreme saemien kultuvrejielemesuarkan.
Dah vuarjasjimmieh tjuerieh dovne riektesvåaromem, aarvojeh, daajroeh jih dæjpeles dååjrehtimmieh krööhkedh.
Dajvesne leah govhte båatsoe-jieleme-sijjieh mah abpe dajvem gaptjieh.
DAJVE-VAARJELIMMIEKULTUVREMOJHTSIEKTINE
Dajvh Sveerjen bielesne aaj meatan, jih Rørose jarnge dejtie dajvide sjædta.
Dellie daate låammegærjetje biejjieladtje baakoejgujmie jïh raajesigujmie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne maahta viehkine årrodh.
Akte hijven govlesadtemevuekie maahta årrodh heannadimmieh vaajestidh.
Dellie maahta hijven årrodh aktine soptsestidh man seamma haestemh, jïh mij dagke geajnoeh gaavneme juktie aarkebiejjiem buerebelaakan haalvedh.
-Dellie seamadimh akten tjåenghkies vuajnoen bïjre mearoeloesegöölemestuvrehtimmiej bïjre, jïh daelie gaajhkesh mijjieh veanhtadibie daelie tjuara mij akt heannadidh.
Dellie tæjmoelåhkoe voestesgïelesne jïh mubpiengïelesne tjåanghkan bïejesåvva, jïh dan mænngan seammalaakan juaka gïeli gaskem, jallh leavloe bïejesåvva dan gïelese maam learohke sæjhta nænnoestehtedh.
Dellie staate tjuara vaestiedidh guktie barkeme juktie mïrrestallemem evtiedidh, seamma nuepieh jïh reaktah gorredidh jïh sïerredimmiem heerredidh dej fåantoej gaavhtan goh etnisiteete, nasjovnaale maadtoe, maadtoe, njaltjaklaerie, gïele, religijovne jïh jieledevuajnoe.
Dellie tjoerebe noerh dåarjoehtidh mah sijhtieh daejnie barkedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dam jollemes barkoedïedtem tjïeltesne åtna, kultuvresne, museeumisnie, noere / eejehtimmesne, jaahkosne jïh åarjelsaemien kultuvresne jïh gielesne.
Dan gaavhtan sijhtieh lihtsegh dam kultuvreguedtijem duedtedh jih nimhtie båatsoejielemen sjiere lehkiem gorredidh.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh eelkin juhtedh 1992, dle aaj laakine vihtesti mah tjïelth mah edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990, dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan.
Gosse Sámi Mánáid Teáhter åadtjoeji Oslosne mïnnedh stuhtjine "Ronja Rapmerenïejte" Saemiej åålmegebiejjien 2016 Rijhkescenesne, gusnie Saemiedigkiepresidente lij guessine, mijjieh vuesiehtimh mijjieh vihth teaterem deellebe aktede aarvoste mij lea stuerebe goh jïjtse produksjovne jïh pedagogihke.
Dellie byöroe aaj daejredh dellie råållamaallide jïh hoksealmetjidie giehpede dejtie maanide mah sjïere hoksem daarpesjieh.
Dellie aaj doh saemien kultuvresaadthalmetjh edtjieh sijjen voestes vuesiehtimmiem utnedh.
Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81, dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre.
Daatabaash
Daatavåarome daan daajrose lea åajvahkommes veedtjeme saemien årroejijstie noerhtesaemien dajvesne, uvtemes Finnmaarhke.
Daatavåarome daan goerehtæmman idtji Trollheimen meatan vaeltieh, jïh doh guhkiebasse aerviedimmieh dejtie govhte båatsoeregijovnide feerhmieh.
Daatamaterijaale sïjse tjöönghkesovvi aktene nasjonaale gihtjemegoerehtimmesne.
Edtja daatide jïh tjaatsegidie mejtie tjöönghkeme daej gåetiej bïjre nedtesæjrose Askeladden bïejedh, Riksantikvaren nasjovnaale daatavåarhkoe kultuvremojhtesidie.
Daatah mah vuesiehtieh guktie bovtsen gåatomedajvh leah juakeme jïh dej ovmessie jaepieboelhkegåatomi bijjeli leah veedtjeme Laanteburriedirektoraateste nedtesijjien tjïrrh geonorge.no.
Daatavåarhkoe doh govhte regijonaale båatsoedajvh gaertjede mah tjåanghkan leah saemien båatsoedajve.
Daatavåarhkoe guhkebe juhtemegeajnoeh jallh laajroeh eatnamisnie buerkeste gusnie bovtsem vuejehte jallh dïhte jïjtje rahtja jaepieboelhkegåatomi gaskem.
Datne tjoerh bieljelidh jis beapmoem sïjhth.
Mij biejjide
Dan mænngan fïere guhte göökte kåarhth sigkie. Voestes kåarhtesne tjåådje gåabpah vuelkedh jïh nubpesne gumhtie vuelkedh.
Gosse Divtasvuodnan (Tysfjord) tjïelte meatan sjïdti 2006, dle laakem jarkeli, guktie daelie reeremedajve lea mieriedimmien tjïrrh vihtiestamme.
Gosse Nordlaanten Universiteete 21 studenth åadtjoeji dam voestes jaepiem bachelorööhpehtimmeste tjirrehti, dellie dïhte lij buerebe goh lin veanhtadamme.
Gosse Nordlaanten universiteete jïh Nesnan jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvlh fusjoneradin Nord Universiteetese orrejaepien, gaajhkh golme institusjovnh lohkehtæjjaööhpehtimmieh utnin guktie dïhte pedagogeles faagebyjrese dennie orre universiteetesne tjarke læssani.
Dellie dïhte prååsehke åarjelsaemien kultuvre sæjhta sov monnehkevoetem dassedh, jïh staate tjuara dïedtem guedtedh ihke akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie lea nåhkehtamme, Larsen jeahta.
b. Dellie filmedarjoje Ellen-Astri Lundby sæjhta sov filmem Min mors hemmelighet åehpiedehtedh jïh vuesiehtidh - tjeakoes saemienvoeten bïjre.
Dellie tjïelth buerebelaakan maehtieh guhkiebasse soejkesjidh, jïh jïjtje råajvarimmiejgujmie aelkedh juktie saemienlohkehtæjjah tjïeltese ööhpehtidh.
Dellie sïjhtebe aaj vaestiedassem gaavnedh guktie maahta saejride dejpelistie davvodh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Dellie dah tjïelth jïh mubpieh aaj dejtie byjjes nænnoestimmide darjoeh mah prosjektem dåarjoeh.
Dellie sjïehtedimmie tæjmoelåhkoste jïh aalteredåehkijste ij sïjhth dan stoerre haesteme årrodh mij aalkoelisnie govlesåvva.
Doh 10 vytnesjæjjah leah fïereguhten vierhkiem våarhkoste Saemien Tjeahpoemagasijnesne veeljeme goh skraejrie akten orre vearhkan maam jïjtjh dorjeme.
Doh reereldh åvtehkedåehkieh leah Staabe jïh Åvtehkedåehkie.
Doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah, skuvlh jïh eejhtegh maanaj evtiedimmiem jïh lïerehtimmiem itjmieslaakan vaeltieh.
Eah lin man gellie dejstie båatsoe-saemijste jille-skuvlh vaadtseme jih nimhtie eah lin nuepiem åådtjeme øøhpehtimmiem guktie åårganisasjovnen-barkoejgujmie giehtelidh.
Doh ellen jeanatjommes båatsoealmetjh tjuerieh dovne ekonomeles teehpemem, vieliebarkoem jïh raessiem töölledh håvhtadimmiej jïh juvri gaavhtan.
Dah ellen jeenjemes saemiengïeleldh geerve almetjh leah guektien- jallh gelliegïeleldh.
Dah ellen jeanatjommes mah saemiestieh leah funksjovnelle guektiengïeleldh, jeenjesh aaj gelliegïeleldh.
Dah ellen jeenjemes gïelejarngh gïelekuvsjh utnieh goh akte sijjen vihkielommes tsegkijste, jïh dej minngemes jaepiej dle kuvsjide bueriedamme, juktie dah maahtoem vedtieh studijepoengigujmie.
Dah barkijh leah aaj meatan orreme jïh dan bïjre laavenjosteme tjåanghkojne, mah leah 26. jïh 27. råajvarimmien sjiekenisnie orreme, buerkiestamme bijjielisnie.
Deanu giellagáddi - Deatnu/Tana
Deanu Saemieskuvle lea 230 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
Digkiedimmie.
Digkiedimmie daaroedehtemekraanskomen bïjre Stoerredigkesne
Dej leah jïjnje dååjrehtimmie, daajroe jïh histovrije sijjen barkosne immaterijelle tjeahpoehammoejgujmie, jïh evtiedimmie saemien scenetjeahposte.
Dah daatavåarhkoem numhtie buerkiestieh: "Båatsoen areaaleåtnoe lea tsiehkiej mietie eatnamisnie sjïehtedamme jïh aaj siebriedahkeligke jarkelimmiej mietie.
Dah viehkiehtieh maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne lissiehtieh, gïelesijjieh sjugniedieh, jïh maehtieh identiteetem nænnoesåbpoe darjodh dejtie saemien årroejidie sijjen dajvine.
Deblie maanah lyjhkoe, jih gosse tjidtjie, aehtjie jih golme maanah båetieh, gåatan tjaengieh, dellie Deblie daajra: daesnie sæjhta årrodh.
Båeries gåmmah leah boerehke, Deblie dejtie gåmmide aaj lyjhkoe.
Dah aaj vielie nöörjen sopsestieh goh aarebi.
Dah jarkelimmieh mejtie Saemiedigkie daesnie raereste, jarkelimmieh sjugniedieh jienebinie laakine, mah joekehts gïelereaktah vedtieh saamastallije almetjidie.
Dah gaajh stoerre doedterh bielelen dah haemieh mah tjiehtjelh skaepiedieh, lij dïhte våarome juktie giedtiem teemine nåhtadidh.
Dan åvteste gåarede dejtie ohtsedh seammalaakan goh jeatjah tjaatsegh.
Dah leah hijven vuesiehtimmieh gaajhkide mijjide mah saemien gïelem pryöjjadieh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Dah leah joekoen vihkeles dan gietskies byjresasse jïh jïjnjh darjomh sijjen dajvine sjugniedieh.
Dah leah joekoen vihkeles voengese, jïh jïjnjh darjomh sjugniedieh sijjen dajvine.
Dah leah gaajh sjïere dan åvteste kultuvremojhtesh dan sååkehke, jïh vuekien, variasjovnen jïh kronologeles gïengelesvoeten gaavhtan, seamma tïjjen goh hijvenlaakan dajven ållesth åvtehistovrijem jïh saemien histovrijem vuesiehtieh.
Dah leah ståvrose veeljesovveme dan åvteste Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien ïedtjh hijvenlaakan jïh ellieslaakan gorredidh ståvroebarkosne.
Dah gille (5,7%) mah leah jeatjah geeruvevoetevierhtieh nuhtjeme, seamma tïjjen aktem jolle alkohovleåtnoem utnieh.
- Doh vïjhte vaeljehke sïelth sijhtieh guvhkiehtæjjine sjïdtedh jeatjah saemien sïeltide, mah edtjieh geajnoem vuesiehtidh goh entreprenöörh mah lahkoem darjoeh.
Jïjnjem politihkem tjïelkeste
Tjïelkestimmie jollebe ööhpehtimmeste
Tjïelkestimmieh: Maahta maajhööhpehtimmiem naemhtie tjïelkestidh: "Maajhööhpehtimmie lea akte vuekie ööhpehtimmiem öörnedidh gusnie learohke jallh studente ellies jallh ånnetji gaskesem learoesijjine åtna bielelen jïjtje daarpesjidh stïeresne årrodh daennie sijjesne".
Tjïertestimmieh
Dah njieljie noerhtemes fylhkentjïelth, Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne.
Gaajhkh njieljie dajvh leah varangerensaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajvi sisnjeli, dan åvteste dïhte nomme Várjjat Siida vearteneaerpiesijjie.
Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM ' sne.
Doh jeanatjommes tjaatsegh naestievåarhkosne lååjkedimmielåhkoeh magasijnesne utnieh, men ij gåaredh låhkojde naestievåarhkosne gåetide löönedh.
Doh jeanatjommes learohkh mah maajhööhpehtimmiem dåastoeh leah saemien mubpiengïeline veeljeme.
Doh jeanatjommes dovne lïerehtimmiem skuvlesne, maajhööhpehtimmiem, gïelebiesieh jïh mïnneden lohkehtæjjam vedtieh.
Doh jeanatjommesh lissiebarkoem jïh raessiem åadtjoeh akten ahkedh stuerebe låhkoen gaavhtan darjoemijstie eatnamisnie mah gåatomelaantem giehpiedieh, juhtemegeajnoeh steegkieh jïh stoerre teehpemh krïevveste vedtieh.
Doh jeanatjommes båatsoesïjth daelviegåatomem utnieh goh unnemes gåatome.
Doh jeanatjommesh mah skïemtjelassem Covid-19 evtiedieh ajve lijnies vaejvieh åadtjoeh, men naakenh maehtieh joekoen skïemtjine sjïdtedh.
Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh, jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh.
Dah lopme-vaeriej bijjelen vuemien mietie dåvvese.
Ektiedamme nasjovnh/Veartenekonferanse 2014
Dah vijriesåbpoe raeriestieh aktem viermiem saemien dotkemasse tseegkedh, jïh akte iktedimmieforume jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnide mij seamma råållem åådtje goh Universiteete jih jïlleskuvleraerie (daaroen UHR) nasjovnale ektiedimmesne.
Annje staaten åejvieladtjh jïh Stoerredigkie dejtie byjjes sjæjsjalimmide vaeltieh.
Saemien kultuvren iebnine leah eatnemen mubpesth jïh ij-mubpesth maelmieh.
Dah dotkijh mah gïehtjedieh unnebelåhkoegïelen tsiehkem pruvkieh jiehtedh dah gïehtjedieh gïeledåehkien etnolingvistigijen vitaliteetem.
Dej voestes jaepiej lij buerie sijjie båatsoeburrie-skuvlesne. Naan jaepiej mænngan stoerre ohtseme haakeneburrie-skuvlese sjidti jih nimhtie gåårtjehke desnie.
Doh voestes kuvsjh lohkehtæjjaööhpehtæmman tjïrrehtamme sjïdtin joe 1700-låhkoen minngiegietjesne.
Doh voestes demensevæhtah. Mojhtese Dïhte sïejhmemes demensevæhta lea mojhtese geahpene.
Dah voestes golme båvrah leah almetji jïh Jupmelen gaskem.
Dah aktem histovrijem saemien kultuvren jïh identiteeten bïjre soptsestieh, jïh dannasinie vihkeles vïhtesjadtedh jïh gorredidh saemien gåetieh, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Dah laejhtehks politihkeles retorihken tjïrrh soptsesuvvieh, stadtjoej tjïrrh meedijinie, jïh nedteplaeriej yöskeres lahtestimmiesijjine.
Dan mænngan Guovdageaidnun gåajkoe fealadieh goevten 10.b., Evenesen gåajkoe goevten 11.b. jïh galhkoeh Varangerbotnesne goevten 15.b.
Dah mïrrestallemepolitihkeles aamhtesh buektieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkiem mïrrestallemegyhtjelassi bïjre haestieh, raerielïhtsege Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Dah uvtemes haestemh
Dah leah goh tjoelth dovne voenges jïh regijovnale, jïh leah vihkeles maahtoeinstitusjovnh abpe siebriedahkese.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
Dah kultuvrebarkoesijjieh saemien siebriedahkine vedtieh, jïh leah vihkeles aktöörh saemien kåanste- jïh kultuvreevtiedimmeste.
Dah faalenassem aalkoekuvsji bïjre vedtieh gusnie naaken poengem vedtieh jïh naan kuvsjh leah vielie praktihkeles, goh gïele- jïh duedtielïerehtimmie ektesne.
Dellie dah darjoeh goh joekoen jïjnjh jeatjebh bïjre jarkan laantesne, jïh meatan sjædta kampanjesne #nattinaturen maam Norsk Friluftsliv öörnede.
Doh vihkielommes almetjereaktah edtjieh laaken sïjse, jïh laaken gïele edtja orre gïelehammoem åadtjodh.
Dah viedteldihkie åvteguvvieh maadthlaakesne demokratijen, reaktajearsoesvoeten, seammavyörtegsvoeten jïh håalemefrijjevoeten bïjre, mijjem saemide viehkiehtin mijjen jïjtse nasjovnaale parlameentem evtiedidh.
Dah joe gellie jaepieh gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine gïehtelamme.
Dah leah vuesiehtamme vihkeles haestemh jïh joekehtsh mejgujmie tjuara guhkiebasse barkedh.
Dej akte jïjtse dåarjoepåaste saemien gïeleråajvarimmide.
Dej leah vaenie daeverh våarhkojne daelie, jïh museumh eah sjiehteles magasijnh jïh vuasahtallemesijjieh utnieh.
Dah nænnoestimmiefaamoem åtneme saemien normeradimmiegyhtjelassine, jïh aaj terminologijeevtiedimmine barkeme.
Ij akt dah leah ohtsijh studijasse åtneme.
Dah leah jarkoestimmien, dorjemassen jïh åtnoen bïjre materijelleste laavenjosteme, mah leah stoerre aevhkine orreme barkijidie mah eah julevsaemien haalvoeh.
Dah leah mijjem vuesiehtamme veartene iktesth maehtieh jarkerostedh dan buaratjommesasse.
Doh historihkeles, sosijaale jïh vierhtieektiedamme mieriekrïevenassh saemien båatsose jeerehtieh laanten ovmessie bieliej gaskem.
Ij-mubpesth maelmiem tjoeveribie dan laakan nuhtjedh guktie ibie båetije boelvi jielemevåaromem øølegh, jïh reebledahkh gelkieh saemide buerine.
Dejnie eelkin 1985 jih dennie åårganisasjovnesne leah eadtjohke saemieh meatan.
Dah maehtieh dellie beapmoem buerkiestidh guktie vååjnoe, guktie domtoe jïh guktie hopsoe.
Eah maehtieh jåerhkedh mijjem gïetedidh naemhtie jïh seamma tïjjen baajedh årrodh dotkemeilledahkh krööhkestidh mah dam itjmies tsiehkiem vuesiehtieh man sisnie saemieh leah, Keskitalo jeahta.
Muvhti veajkoej maahta dejtie veedtjedh jïh gærjagåetesne lohkedh.
Dah maehtieh budsjedtem darjodh gosse skuvlesne, beapmoejurjiehtimmesne.
Dah maehtieh kuvsjem faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåehkiode sijjen dajvesne.
Dah maehtieh geehpes jïh gæjroeh årrodh jallh leevles jih duvhties.
Doh kaarhtevåaromh mah leah åtnasovveme maehtieh læjhkan hijven buerkiestimmiem vedtedh guktie tsiehkie lea 2018.
Dah kvaliteetekrievenassh tjuerieh seamma årrodh saemien gïelide, goh jeatjah faagide.
Stoerre dajvh jih vaenie almetjh fierhtene sijjesne, kriepesje institusjovnh jih funksjovnh gellie læhkesne almetjidie viehkine. Dah tjoeverieh tseegksovvedh gusnie dah golme leavloe-mierie, Aarborte, Snåasa jih Rørose.
baakojde juekedh lïhtsi mietie
Bielieh daehtie raeriestimmeste leah akte lissiehtasse dan tjåenghkies bigkemedeadtoevasse, jïh Saemiedigkie ij maehtieh dam dåarjoehtidh guktie raeriestimmie lea daelie.
Bielieh baalhkavåaroemistie maehtieh aaj byögkeles dåarjojste båetedh jallh jeatjah dåarjoste.
Bielieh kultuvrebarkoste edtja laavenjostosne darjodh aktine saemien institusjovnine jallh jeatjah gietskies evtiedimmieaktöörine sijjesne.
Dan åvteste bielieh taalematerijaaleste eah leah sjiehteles juktie viertiestimmieh darjodh jeatjah årrojedåehkiejgujmie gusnie jieledevuekie jïh kultuvre leah jeatjahlaakan, vuesiehtimmien gaavhtan nöörjen jienebelåhkoen årrojigujmie.
Bielie II Moenehtsen vuarjasjimmieh jïh raeriestimmieh (kapihtele 6-20) duekiebïevnesh åtna mah leah vihkeles moenehtsen barkose, daaletje reakta mij lea vihkeles moenehtsen vuarjasjimmide, moenehtsen vuarjasjimmieh, juvnehtimmieh jïh raeriestimmieh råajvarimmide.
Bieliekapihtele aktem prinsihpen ussjedimmiem vadta dan våaromen bïjre saemien-gyrhkeles demokratijese Dennie nøørjen gærhkosne, jïh buerkeste ånnetji guktie barkoedåehkie barkeme, jïh dan minngemosth raeriegietedimmien bïjre.
BIELIEULMIE 18: Eannan 2020 dle krööhkestamme aalkoealmetji jïh voenges siebriedahki aerpievuekien daajroem, innovasjovnh jïh daepieh mah sjyöhtehke vaarjelæmman jïh monnehke åtnose biologeles gellievoeteste, jïh ellieslaakan meatan vaalteme jïh ussjedadteme sjïehtesjimmesne Konvensjovneste, jïh aalkoealmetjh jïh voenges siebriedahkh leah ellieslaakan jïh radtjoeslaakan meatan gaajhkine suerkine.
Bielieulmie:
Bielieulmieh
Bielieulmieh:
Bielieulmieh leah eadtjohke saemien sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesehte, kultuvreinstitusjovnh jïh museumh jolle faageles kvaliteetine.
Bielieulmie lea saemien meedijah bæjjese bigkedh jïh dejtie evtiedidh mah eadtjohkevoetem siebriedahkesne skreejrieh.
Bielieulmie lea akte gamte jïh hijven gaarsjelimmiefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Voenges viermiegöölijh tjuerieh sijjen aerpievuekien göölemem dan jïjnjem giehpiedidh guktie dïhte aerpievuekien gööleme lea gaarveneminie staaten stuvrehtimmiej gaavhtan, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Doh prosessh laaken mietie mah baajedieh fïereguhtem sov mïelem buektedh tjïelten soejkesjimmien bïjre, jïh dïedte voenges daajroem jïh aerpievuekien daajroem skååffedh eah edtjh nåakebe sjïdtedh tjïeltereformen gaavhtan.
 Eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaaken gïelenjoelkedassh staeriedidh
fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh, gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
soptsestidh fïerhten beajjetji aamhtesi bïjre
soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
soptsestidh saemien jielemi bïjre
dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
Namhtah meatan årrodh jïh akkrediteringe ikte-mearan vaadtasåvva dan gåhkese sijjie gååvnese, men ajve raajan njieljie tjirkijh fïerhtede medijumeste sijjiem åadtjoeh.
Sïelth jallh institusjovnh mah eah leah prosjekteguejmieh tjuerieh jïjtje maeksedh jis sijhtieh meatan årrodh öörnedimmesne.
Meatan årrodh Finnmaarhken mineraaleforumisnie
Meatan årrodh fylhkenbieliesoejkesjebarkosne biegkefaamose Finnmaarhken fylhkesne
• Meatan siebresne Nord-Trøndelag Forum for Næringsutvikling Jïjtsh latjkoeh dorjesuvvieh fïereguhtine foentine, aktine viedteldihkie laavenjostojne tjïelti jïh fylhkentjïelten gaskem dan vïjriesåbpoe gïetedimmien bïjre RES'este.
Meatan årrodh båatsosne sæjhta dejtie jeanatjommesidie jiehtedh dah tjuerieh sosijaale eksklusjovnine, narrahtimmine, ålkoestimmine jïh sïerredimmine jieledh.
Namhtah meatan årrodh faagebiejjesne jïh ræhpas gaajhkesidie.
Råårestallemisnie lea namhtah meatan årrodh, bene gaajhkh tjuerieh jijtje øørnedh guktie edtja Stiklestaden gåajkoe jih luvhtie båetedh.
Gosse meatan dagkarinie gaskenasjovnale sijjine dle hijvenlaakan sjeahta gyhtjelassh bæjjese vaeltedh mah leah saemien almetji bïjre.
Edtja meatan årrodh gosse sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh reeremisnie guelievierhtijste
Dah mah leah meatan krïevenassh utnieh maam akt tjaeledh prosjekteboelhken, jïh ulmie lea gaervies maanusem bæjhkoehtidh.
Dah mah meatan edtjieh jieniebistie saemien gïeledajvijste båetedh.
voesside tsagkede.
- Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh, jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije, guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
-Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh, jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije, guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
meatan orreme / meatan regijonale øøvtiedimmieprogrammine Romsesne jïh Finnmarhkesne, mij jeahta stinkes gaskesadteme fylhkemaenniej laanteburrien goevtesigujmie sjïdtedh
meatan orreme / meatan saemiej mïelh buektedh, Gaskesadtemeforumesne åljan jïh gassen bïjre, Romsen jïh Finnmarhken fylhki gaskem
barkosne meatan orreme IN-n (FN) aalkoealmetji tjïelkestimmine, Nøørjen delegasjovnen tjïrrh, barkoedåehkien 10. seesjovnesne Genevesne, Svejtsesne.
Regijonaalebarkoe-moenehtsisnie meatan orreme regijonide nænnoestidh.
Ånnetji dan åvteste daate lij akte råajvarimmie aalkoealmetjijstie dle utnin maajhööhpehtimmiem goh vuekie, goh akte ööhpehtimmie nåakebe kvaliteeteste goh aerpievuekien ööhpehtimmie klaassetjiehtjielisnie (op.cit s.2).
Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh.
Dah tjuerieh orremetsiehkide, mah dan bijjelen neebneme, dievhtedh.
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnaalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien ïedtjeladtji åvteste goh jïjtse almetje ståvrosne.
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien iedtjeladtjh goh jïjtse almetje ståvrosne.
Doh almetjeligke jïh materijelle maaksoeh mejtie båatsoe åådtje krïevenassine sjïehtedimmiej bïjre eah leah krööhkestamme, guarkeme jallh vuarjasjamme goh vihkeles.
Demense akte ektie dïejvese jieniebidie joekehts skïemtjelasside.
Dah jeenjemes nåhtadamme goerh jïh blankehth leah noerhtesaemien gïelese jarkoestamme, jïh dah skaehtiemaeksijh mah dej mietie gihtjieh, dejtie åadtjoeh.
Doh gåatomedajvh mah jeenjemes åtnasuvvieh jïh mah iemielaakan leah bööremes vaarjelamme stoerre lopmeveahkaj jïh jïengedimmien vööste gaskoeh jïh seenhte daelvien (daelviegåatome I), leah jeenjemes tsavtseme gåetijste jïh infrastruktuvreste 1 kilomeeteren sisnjelen (figuvre 4.8).
- Demokratije jïh dïhte seammavyörtegsvoete mejtie dah bagkehtieh eah aalkoealmetji jieledem, reaktide jïh båetijem aejkiem tjeekh.
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah aaj akte vihkeles bielie dehtie saemien maanagïertefaalenasseste.
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien, jïh faamoebaakoe lea: "Mov lea mij akt jiehtedh.
Bïhkedimmie vijreme-vuekiej bïjre
Dah åasam åadtjoeh gaskem jeatjah sijjen gæmhpoen åvteste juktie sijjen laantedajvh vaarjelidh motovregeajnoebigkemen, eevhremen, laanteburrien jïh gruvagïehtelimmien vööste.
Voerhtjen 7.b. Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne sjïere generaalekrirriem hööltie.
Gålkoen 29.b. Saemiedigkie sæjhta akten faageseminaarese Altesne bööredidh gusnie teema sjædta ovmessie gyhtjelassh goh jïjtjenænnoestimmie, jïh daaletje haestemh ektiedamme båatsoelaakese.
Goevten 6.b. lea byögkeles saevegebiejjie Nöörjesne jïh abpe laantesne heevehte dam biejjiem goh saemiej åålmegebiejjie.
Goevten 6.b. 1917 lij voestes aejkien noerhte- jïh åarjelsaemieh joekehts laantijste gaavnesjin akten stoerre tjåanghkose juktie digkiedidh jïh tjoevkesem bïejedh tjåenghkies aamhtesidie jïh dåeriesmoeride.
Goevten 6. b. 2017 sïjhtebe heevehtidh jïh mïerhkesjidh daelie 100 jaepieh mænngan Elsa Laula Renberg saemide tjöönghki dan ellen voestes tjåanghkose Tråantesne, gusnie ulmie lij saemiej reaktide nænnoestehtedh.
Dïhte mubpie barkoedåehkie akten guhkiebasse tjåenghkies dahkoen gaavhtan (AWF-LCA), edtja rååresjidh guktie veartenen siebriedahke maahta sov barkoem lissiehtidh klijmajarkelimmiej vööste.
Dïhte arktiske dajve lea dïhte voestes gaajhkijste 7 regijovnijste, mij sov ryöjredimmietjåanghkoem tjïrrehte veartenekonferansen vööste 2014.
-Dïhte bioteknologeles evtiedimmie jïjnjh orre haestemh saemien siebriedahkese vadta.
Dïhte vadtese gærhkose. Gaarmanæjja Snåaseste dam ruvhteste dorjeme.
Daam stuhtjem spealadin abpe nöörjen bielesne Saepmeste jïh Oslosne jïh Rogaland Teaterisnie Stavangerisnie, lissine festivaaline bïjre jarkan laantesne.
Dam darjoeji rååresjimmesne Saemiedigkine jïh jeatjah departemeentigujmie ektine.
Tjuara bïhkedimmiem jïh vierhtiedimmiem vuekijste mij tjïelten øøvtiedimmesne.
Daanske staate daam bååstedesertemen maeksieji.
Dennie bielesne Noerhte-Nöörjeste mij lea saemien dajven ålkolen, desnie almetjelåhkoe sjïdtede.
Dah båarasåbpoeh jiehtieh dah ojhte aktem ræjhkoes baakoeveahkam utnieh, jïh aerpievuekien saemien terminologijem haalvoeh.
Dïhte elektrovneles vuekie sæjhta aktem jolle jearsoesvoetedaltesem faalehtidh jïh nuhtjie dam ID-portem maam gellie byögkeles suerkieh nåhtadieh.
Dïhte learohke mij jeenjemes kåarhth åtna, dïhte spealem vitnie.
Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta maaje dam jallh dejtie earoehtidh Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkine.
Dah ryöknemetjïelth veeljemegievline dam minngemosth ryöknemem darjoeh.
Dïhte ij dejtie daaletje soejkesjestruktuvride jarkelh, mah leah vihtiestamme soejkesje- jih bigkemelaakesne, gusnie tjïelth dam aalkoedïedtem utnieh arealesoejkesjimmien åvteste.
- Dïhte akte lea Felgen orkester mij popjoejkem hijven kvaltiteeteste åehpiedahta jïh mïsse vietseles goltelidh, jïh mubpie lea Gisle Solengen joejkealbume.
Dïhte akte edtja orre luejhtemeåeliedimmieh Kyotolaantide rååresjidh.
Dïhte aajnehke vuekie aktem vihties taallem åadtjodh, lea gaajhkesidie Nöörjesne gihtjedh.
Ij guhte tjirkijijstie leah meatan steemmadimmesne jååhkesjimmien bïjre jïjtse luhpiedimmeste.
Fïereguhte gïeleutnije, politihkerh, institusjovnh jïh byögkeles reereme tjuerieh veeljedh saemien nåhtadidh.
Dïhte akte tjetskehke lårhvan slibnehke gie dalla vualka veartasjidh.
Dïhte dååjrehtse ietnie, aaltoe, pryövoe measam bïhkedidh, mohte læjhkan onne Mavve dåeriesmoeride gyöntoe.
Dïhte lea viedteldihkie dejpelasse jïh edtja mijjem ryöjredidh båetijen beajjan.
Sïlpelaabjah fïereguhte sæjrosne gååvnesi. Muvhth laabjah fååtesieh.
Laila Mattsson Magga lea dam tjaaleme jïh aalkoemaanusem åtna dovne åarjel- jïh noerhtesaemien.
Dïhte akte væhta mijjen ellen bööremes åvteguvvide - naemhtie mijjieh iktesth dejtie tjïelkestibie.
- Europeejen almetjereaktariektie (daaroen EMD) lea aarebi tjïertestamme faatoes dahkoej jïh iktedimmiej gaavhtan, gosse ovmessie bielieh dehtie byögkelesvoeteste, dovne pollise jïh jeatjah viehkieabparaate, daejrieh naaken vædtsoesvoetem, daaresjimmieh jallh hoksevaanoem dååjroeh, staate maahta dööpmesovvedh dan åvteste dïhte sov åeliedimmieh europeejen almetjereaktakonvensjovnen mietie mïedtele, Keskitalo jeahta jïh akten dahkoesoejkesjen mietie gihtjie.
Europejen sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre åssjelinie åtna unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, juktie gellievoetem europejen kultuvresne utniehtidh.
Dah neebneme barkoeh leah dannasinie joekoen nuhteligs, men ij nuekies goh daajroevåarome gïelepolitihkese.
Dïhte faageles vijriesåbpoe barkoe ABM-evtiedimmeste (daan biejjien Nöörjen kultuvreraerie) viesjiesåbpoe sjïdti mænngan goh Saemiedigkie reeremem åadtjoeji - raaktan ij dan eadtjohke dåarjedimmesne goh dej nöörjen museumi vööste.
Dïhte tjåenghkies arktiske bæjhkoehtimmie lea evtiesovveme aktene lïhke laavenjostosne saemiej jïh inuihti gaskem, jïh bæjhkoehtimmien sisvege tjïelkelaakan vuesehte man vihkeles aalkoealmetji reaktah leah, naemhtie dah leah nænnoestamme g.j EN'en aalkoealmetjebæjhkoehtimmesne jaepien 2007, Egil Olli jeahta.
Dïhte tjåenghkies kultuvreaerpie lea ræjhkoes, men gaajh jïjnje destie lea våarhkojne jallh tjeallarinie vöörhkeme.
- Saemien kultuvreaerpie lea ræjhkoes, men joekoen jïjnje destie lea våarhkojne jïh tjeallarinie våårhkedamme.
Dïhte naemhtie dorjesåvva:
Dïhte annjebodts luhpiedimmiemoenehtse edtja dan gåhkese daerpies, gïehtjedidh jïh tjïelkestidh sisvegem dejnie tjaatseginie mah leah veeljemen bïjre jïh gaajhkide laejhtiemidie jïh klååkemidie mah leah sijse seedteme reaktoe tijjen åvtelen, jis dah ulmiem utnieh luhpiedimmiesjæjsjalæmman.
Evtebe arktiske gaskenasjovnaale ööhpehtimmiekonferanse öörnesovvi Iqaluitasisnie Kanadasne jaepien 2012, jïh daelie Saemiedigkie daam barkoem vaalteme.
Voestes biejjien goevten 4. b. saemien hammoedæjjah jïh produsenth åesiestæjjide gaavnedieh goh vaarjoebovrh, interijöörebovrh, gallerijh, museumh jnv. Mubpien biejjien goevten 5. b. saemien sïelth sijhtieh åestijh gaavnedidh.
Dïhte voestes boelhke lea akte gïehtjedimmie konvensjovneraeriestimmeste, gusnie dah guejmieh sijjen vuajnoeh tjïelkestieh dej aktegs kapihteli jïh artihkeli bïjre.
Dellie fïereguhte læstoen steemmelåhkoe taalline 1,4 juakasåvva, jïh dan mænngan taalligujmie 3-5-7-9 jnv. Daejnie juakadimmine gellie taallh båetieh, maam kvotientine gohtje.
Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine.
Daate abpeveartenen iktedimmiedåehkie sov voestes tjåanghkoem höölti New York'sne njoktjen daan jaepien.
Daate hijven evtiedimmie vuesehte lea daerpies Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan gaskenasjovnaale sijjesne.
Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie.
Dïhte vihtiestamme Ceavccageađgi/Mortensnes byöroe vuajnalgidh dej golme jeatjah sjïere kultuvremojhtesedajvigujmie ektine Varangerisnie.
Dïhte histovrijes væktoe jïh dïhte tjïelke unnebelåhkoeposisjovne leah nuepide gaertjiedamme jïjtsh jieledevuekieh tsevtsedh.
Dïhte histovrijes leavloe jïh jååhkesjamme unnebelåhkoeposisjovne aktegsalmetjen jïjtsedomtesem tsevtsieh, jïh dej nuepieh tsevtsemefaamoem jïjtsh jieledetsiehkide utnedh.
Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta.
Våarhkosne antikvariske, sveekes, båarasåbpoe gærjah jïh plaerieh stoerre aarvojne, jïh såemies kaarhth bååstede 1600-låhkose.
Desnie tjaatsegh aalkoealmetji bïjre abpe veartenisnie, jïh dan sisnie ovrehte 200 tihtelh daan biejjien.
-Dïhte gaskenasjovnaale reeremefaamoe eatnemeloeseste lea tjyölkehkåbpoe sjïdteme jïh dan åvteste vuajnam daerpies aalkoealmetjegïelem gorredidh daennie gaskenasjovnaale barkosne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dïhte kandidaate mij jeenjemes steemmah åådtje, gosse tjåanghkan beaja illedahkide gåabpagihtie ryöknemistie, jïh ij meatan vaeltieh dam mij joe lea veeljeme, veeljesåvva.
Dïhte maahta aktem sjïere funksjovnem jallh byjreseligke ektiedimmiem utnedh.
Dïhte åehpies gievrie Bindaeleste lea akte jieniebistie histovrijes kultuvredaevierijstie maam maahta bååstede deelledh saemien museumidie Bååstede-prosjekten sjïekenisnie.
Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne, jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh, learohki gïelem maahta evtiedidh..
Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
Dïhte lij laanten gaskemedtien bijjelen båarasåbpoe almetjidie SDJ-dajvesne, jïh sagki vueliehkåbpoe dejtie nuerebe årrojedåehkide.
Dah julevsaemien årrojh åajvahkommes aktene unnebe dajvesne årroeh.
Dïhte matematihken geometrije lea tjïelke jïh gåatan aktem rïektes vyörtegsvoetem jïh göögkelesvoetem vadta.
Man jïjnjem almetjh tööllieh dejstie leavlojste lea ektiespïeleste tsavtseme dej krïevenassi gaskem mah bïejesuvvieh, maam tsevtsemefaamojde almetjh utnieh veeljemen bïjre raerijste, jïh mejtie sosiaale dåarjoem åådtje haestiemidie haalvedh (Karasek & Theorell, 1990).
Dïhte mij jeenjemes åtnasåvva lea maajhööhpehtimmie.
Gaske regiovne Gaske-regiovne gaptja Noerhte-Trøndelaagem mohte bæjngolen leah dajvh Follafjorden noerhtelen jih åarjelen E14-en Stjørdalesne jih Meråkerisnie jih abpe Fosene.
Nasjovnaale maanagïertebiejjie 2014 öörnesåvva njoktjen 18.b. Ööhpehtimmiesiebrie, Faagesiebrie jïh Maanagïerti eejhtegemoenehtse (MEM) maanagïertebiejjien bïjre laavenjostoeh.
Daate låhkoe ij leah åasasjïehtedamme staatebudsjedtesne.
Daate tjaalege healsoeektiedamme jielede- jïh barkoetsiehkieh buerkeste saemien båatsoeårroejidie åarjelsaemien dajvesne, akte årrojedåehkie mij daamtaj ov-våajnoes dorjesåvva sov stoeredahken gaavhtan, jïh gusnie doh historihkeles-polithkeles, barkoeektiedamme jïh sosijaale jieledekrïevenassh eah vuajnalgamme sjïdth.
Daate tjaalege lea, våaroeminie årroji jïjtsh dååjrehtimmesne jïh daajrosne psykiske leevles jieledetsiehkiej bïjre, åehpiedahteme såemies dejstie jielede- jïh barkoetsiehkijste mah mieriekrïevenassh biejieh fïerhten båatsoealmetjen nuepide jïjtsh healsoem gorredidh.
Daate tjaalege lea vuartasjamme studijepoengedorjemassem saemien gïeline jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine Nöörjesne.
Daate artihkele lea ånnetji dan våaromen bïjre mij fasseldimmiestatistihken bïjre gååvnese dejtie ovmessie geografeles dajvide.
Daate tjaalege taalh åehpiedahta mah såemies bielieh dejstie healsoeektiedamme jielede- jïh barkoetsiehkijste buerkiestieh båatsoesaemide åarjelsaemien dajvesne.
Daate artihkele aaj vihteste dam reaktam saemieh goh aalkoealmetjh utnieh toelhkem nåhtadidh gosse byögkeles dïenesjigujmie govlehtellieh.
Daate artihkele vuesehte man gellie almetjh mah SDJ-dajvesne årroeminie.
Daate nænnoestimmie akte fulkesimmie Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmeste finnmaarhkegöölemelaaken 13. §, jïh 2. Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie.
Daejnie nænnoestimmine dle diedtem åtna konsultasjovnediedtem tjïrrehtidh, ILO 169 6. art. mietie, jïh reaktam åtna meatan årrodh dennie byögkeles, riekteles reeremisnie åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste, ILO 169 15. art. (1) mietie.
Daennie gærjesne lea veljie guvvieh mah v'ihtesjieh guktie åarjelsaemieh lea aerpievuekien mietie n'iestesjamme gellie tjuetie jaepien gietjeste.
Daate cyberkristusen gievlie, maam datne daelie gaavneme, lea mijjen vadtese.
Dïhte lea våarome Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre.
Daate tjïelkestimmie lea gaajhke, smaave gïehtelimmieh aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth.
Daan dïejvesejarkelimmien gaavhtan lea geerve jarkelimmietaalide toelhkestidh.
Daejnie jarkelimmine dle daerpies sjædta aktine moenehtsinie, man mandaate lea salkehtidh jïh jarkelimmieh raeriestidh laakine jïh faamoe- jïh dïedtesuerkesne saemien gïelen sisnjelen.
Daate jarkelimmie sæjhta dan åvteste aajkoen vööste årrodh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
-Daejnie jarkelimmine ohtsijh sijhtieh vaestiedassem åadtjodh sijjen ohtsemidie verkebe goh aarebi, jïh maehtieh prosjektigujmie nierhkedh dan varke goh gåarede, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Maahta daennie nedtesæjrosne ohtsedidh http://www.kulturminnesok.no/
Daelie dam gietedeminie, jïh sæjhta dam vihtiestidh dan varke gåarede.
Daate faagebiejjie lea dan åvteste vihkeles gaajhkesidie mah saemien siebriedahkesne jielieminie, jïh dagke joekoen vihkeles dejtie mah saemien årrojigujmie jïh saemien årroji vööste berkieh, vuesiehtimmien gaavhtan healsoedïenesje, faalenassh noeride, skuvleåvtehkh jïh politihkerh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Daate festivaale edtja akte bielie årrodh festivaaleste Raasten Rastah mij öörnesåvva fïerhten jaepien.
Daej beetnehvierhtiejgujmie gåarede dam raastendåareste gïelelaavenjostoem tjïrrehtidh, Sanila-Aikio jeahta.
Daate såarhts el-faamoebigkeme ij maehtieh prååsehke aalkoealmetjejielemi åvtene båetedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Daam lïerehtimmievuekiem maahta aaj gohtjesovvedh fleksijbele lïerehtimmie, nedtelearoeh, IKT-dåårjeme lïerehtimmie, fleksijbele lïerehtimmievuekie jnv..
Mieriedimmienænnoestimmie jïh reakta- jïh leavoebiejemenænnoestimmie sinsitniem dåarjelieh, guktie dovne akte prinsihpeles jååhkesjimmie vadtasåvva göölemereakteste gaajhkide guelievierhtide, jïh gosse byögkeles stuvrehtimmie göölemistie, veahkatsiehkien j.v. gaavhtan, dle joekoen mearoesaemien kultuvrese leavloem beaja.
Daelie håhkoem håvhtedåvva Europan stööremes bïegkefaamoeprosjeekte Stoerretjahkesne Fovsesne.
Lissiehtimmiem edtja tjaaleldh tjåanghkoeåvtehkasse buektedh mearan rååresjimmieh juhtieminie.
Daate nåake evtiedimmie almetjelåhkosne lea dannasinie akte vueliedimmie sjïdteme barkoesijjielåhkosne.
Daate åesiesleakadimmie ojhte unnebe sjïdteme, jïh jïjnjh saemien tjïelth aktem sjïdtedimmiem utnieh guessiejielieminie, goh Raavrevijhke, Láhppie (Loppa), Unjárga (Nesseby), Hábmer (Hamarøy), Snåase jïh jienebh.
Daam bööredimmiem dovne aalkoealmetjesuerkieh EN'en sisnjelen, goh ihkuve forume jïh ekspertesuerkie aalkoealmetjereaktide, jïh aaj aalkoealmetjh abpe veartenem hijvenlaakan dååsteme.
Daate goerehtalleme aaj vuesehte ij naan tjïelth ållesthlaakan aktem saemien perspektijvem våaromasse bïejeme tjïelten barkosne.
Daate konsesjovneaamhtese akten joekoen stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne, jïh edtja akten dejstie vihkielommes båatsoedajvi tjïrrh Nöörjesne tseegkesovvedh.
Daate konvensjovne aaj meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne mij jeatjah laaki åvtelen båata, v. almetjereaktalaakine.
Dam skuahpam jïh veeljemekåarhtem akten stuerebe skuahpan sïjse beaja, mij dan mænngan veeljemegeegken sïjse bïejesåvva.
Daate daajroe lea dïhte våarome dan ekologeles jïh ekonomeles monnehkevoetese båetijen aejkien.
Daate bïevnese daerpiesvoetide jïh haestiemidie tjoevkede mah siebriedahkesne gååvnesieh, jïh raeriestimmieh buakta mah edtjieh tsiehkiem saemien gïelese bueriedidh.
Daate nedtesæjroe sæjhta dovne åarjelsaemien nænnoestehtedh jïh evtiedidh, Keskitalo jeahta.
Daate lissiehtimmie lij hævvi vienth dan åvteste doh barkijh "guelieleekedimmien" sisnjelen aktem jeatjah dïejvesen nualan böötin.
- Daate nammoehtimmie akte vihkeles sille jååhkesjimmien vööste aalkoealmetji tjåenghkies reaktijste, gaskem jeatjah guktie dah leah våajnoes EN'n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre.
Daate øørnege sæjhta aelkedh juhtedh dan varke goh fylhkentjïelte lea aktem øørnegem gaavneme åarjelsaemien jarkoestæmman.
Tjåenghkies daate nuepieh vadta dejtie syjhtedasside dåarjodh øøhpehtimmiesuerkesne. Daate lea eeremasth:
Daate bïevnese lea ussjedamme aajhteridie jïh utniejidie vaarjelamme saemien gåetijste.
" Daate gærja edtja goh murreds bööredimmie årrodh aelkedh saemiestidh voestes gaavnedimmesne, aarkebiejjien jih feestesne.
Daate soejkesje naasjovni åejviej diedten nuelesne galka fierhten laanten aalkoealmetjigujmie ektesne barkedh, voengehaestemigujmie barkedh byjresisnie jïh gaskelaanti gaskem.
Tjuara daan hijven evtiedæmman vijriesåbpoe bigkedh.
Daate dåeriesmoere stoerre tsåatskelesvoetem åadtjoeji EN:n aalkoealmetjekonferansesne skïereden 2014.
Daate dorjemasse aaj læssene fïerhten jaepien 2010 raejeste 2012 raajan. Abpe 2000-låhkoen akte tjïelke strategeles barkoe Tromsøn Universiteetesne saemien aalkoelïerehtimmesne.
Daate pryövenasse lea obligatovreles gaajhkide learoehkidie Jåa I'sne.
Daate reektehtse evtiedimmiem buerkeste saemien dajvesne, gosse årrojh, barkoesijjieh, ööhpehtimmiedaltesem, jielemeevtiedimmiem, innovasjovnem jïh fryöjstehkevoetem måjhtele.
Daate reakta faamoem åtna saaht man hijven fïereguhte mijjeste gïelem haalvoe.
Daate reakta Ööhpehtimmielaakesne tjåådtje, jïh bielelen daam sjïere laaketeekstem dle saemien maanah lin sïerreldihkie sjïdteme.
Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne.
Daate saemien sjïerereakta ij leah faamosne daej dajvi ålkoli, gusnie sjïere luhpie daerpies juktie bovtsigujmie gïehtelidh jïjtse jallh leejjeme areaaline.
Daate råajvarimmie edtja kultuvrejielemem buerebe åtnose buektedh jienebh kultuvregiehtelæjjide jih kultuvreutnijidie, jih lissiehtamme maahtoeh skreejrehtidh jih seahkarimmie gellielaaketjasse.
Edtja maehtedh dam nuhtjedh dovne aalkoehealsoedïenesjasse jïh sjïerehealsoedïenesjasse.
Daate statistihke våaromem åtna jieniebistie registerijstie joekehts presisjovnine.
Daate dåarjoeöörnege nuepiem vadta ihke skuvlh åadtjoeh aerpievuekien daajrojne jïh saemien miehtjieåtnojne barkedh gosse dåarjoem åadtjoeh maam sïejhme tjïelten budsjedth jïh skuvleaajhteri våaroehtimmieh eah maeksieh.
Daate goerehtimmie taalh vadta guktie gåetieh jïh infrastruktuvre båatsoedajvi gåatomem tsevtsieh jïh leah joekedamme jaepieboelhki gåatomelaantide jïh juhtemegeajnojde.
Daate goerehtimmie vuesehte man stoerre låhkoe bovtsegåatoemistie mij lea tsavtseme gåetijste jïh infrastruktuvreste, joekedamme dejtie ovmessie båatsoedajvide Nöörjesne.
Naemhtie ussjedidh lea eevre seammalaakan guktie dïhte dïejvese monnehke evtiedimmien bïjre lea, mij lea tjïelkestamme goh akte siebriedahkeevtiedimmie mij daan beajjetje daerpiesvoeth voebnesje bielelen nuepide giehpiedidh dejtie båetije boelvide, juktie sijjen daerpiesvoeth åadtjodh.
Dagkeres råajvarimmieh hijvenlaakan juhtien jïh Saemiedigkieraerie dannasinie fejjene gåessie ohtsemh læssanamme, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
Daan våhkoen göökte bïernh stoerre skaarah dorjeme aktene krievvesne Guovdageaidnusne, båatsoesaemiej mietie dajvesne.
Daate goerehtimmie vuesehte guktie lij stoerretjuetiemålsomen.
Daate goerehtimmie vuesehte referansedåehkie, åarjelsaemien aerpiegïelen soptsestæjjajgujmie, ij badth seamma illeldahkh vuesiehtieh goh jeatjah aerpiegïelen soptsestæjjah veartanisnie.
Daate væjranimmie lea vuesiehtamme dejnie plussevæhtine nommem REDD duekesne, amma REDD+.
Daennie stodtetjisnie joekoen gellie kreekeplåavhkesimmieh.
Dihte sæjhta våaromem bïejedh akten veelebe tjïertestæmman ulmijste, strategijijste jïh råajvarimmijste.
Dennie dajvesne lea vihkeles diedtem Saemien Sijtese vedtedh guktie altese maahtoem maahta vijriedidh jih nimhtie jarngese båetedh gosse edtja saemien kultuvrem, ektievoetem jih båatsoejielemem øøvtiedidh.
Dennie noerhte regiovnesne lea skuvle saemien maanide Aarbortesne gusnie
Dennie regiovnesne lea joehkehth åårganisajovne-byjresh, dovne duedtie, teatere, jieleme- jih jeatja sjiere kultuvrebyjresh.
Nöörjen rååresjimmiedelegasjovnen åvtehke lea Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente, jïh lissine dle tjirkijh aaj Ålkoerïjhkedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste.
Nøørjen gærhkoen visjovne saemien gærhkoejieliemasse lea: Jielije jïh seammavyørtegs - saemien gærhkoejieleme Nøørjen gærhkosne.
Nöörjen staate dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke saemieh maehtieh sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Dïhte orre reeremeöörnege lea ILO-169 mietie aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1, gusnie staate diedtem åtna gorredidh saemieh leah meatan åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste saemien dajvine.
Orre øøhpehtimmïelaake abpe jieliedasse lïeremem beaja jïh tjoevere abpe saemien øøhpehtimmiesystemem dijpedh.
Dïhte orre öörnege barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide.
Dïhte orre öörnege råajvarimmide dejtie saemien tjiehpiedæjjide lissehte, naemhtie guktie kultuvrebïevnesisnie tjåådtje.
Dïhte orre öörnege aaj sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje, mah viehkiehtieh dam gaskenasjovnaale promoteringem jïh eksportem lissiehtidh saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese.
Dïhte orre dåarjoeöörnege lea akte bielie daennie lutnjemisnie.
Orre veartene
- Daate nåake dååsverimmie Saemiedigkie jïh NBR daelie dååjrieh, manne åtnam goh gaajh itjmies.
- Dïhte bijjemes årganisasjovnestruktuvre tjuara byjhkesjidh saemiej lea reakta jïjtjenænnoestæmman.
Dïhte soejkesjamme linja dajvi tjïrrh jåhta gusnie vaenie jallh ij naan kultuvremojhtesh aarebi vïhtesjamme.
Dïhte psykiske napkeme lea gaskemedtien jollebe dej luvnie mah leah sïjtebielieaajhterh, goh dej luvnie mah eah sïjtebieliem utnieh.
Dïhte regijovnale arealepolitihke edtja viehkiehtidh vihkeles tjåenghkies kvaliteeth vaarjelidh.
Fasseldimmiestatstihke maam registerijstie åtna 4. njealjehtsjaepeste 2012 vuesehte fasseldimmie SDJ-dajvesne joekehtslaakan juakasåvva goh dïhte sïejhme fasseldimmie laantesne.
Båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvesne leah akte onne unnebelåhkoe dovne nasjonaale, saemien jïh båatsoesaemien ektiedimmesne.
Båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvesne stoerre tråjjem utnieh (98%) jïh barkoefaamoem (95%), jalhts jeenjesh (74%) aaj jiehtieh muvhtine barkoe-aavoe maahta gaarvanidh.
Dïhte staeriedamme learoesoejkesje saemien mubpiengïeline lea buerebelaakan sjïehtedamme dejtie learoehkidie mah saemien jåarhkeskuvlesne aelkieh goh aarebi, dan åvteste akte orre alternatijve lea sjïehtesjamme, saemien 4. Daate alternatijve lea dejtie learoehkidie mah eah lïerehtimmiem saemiengïelesne maadthskuvlesne åtneme, jïh mah sijhtieh dejnie aelkedh jåarhkeskuvlesne.
Dïhte rööpses ellies sïeve vuesehte guktie doh 4 327 nyjsenæjjah SDJ-dajvesne jollebe ööhpehtimmine tabellesne 3.5, aalteren mietie juakasuvvieh.
Dïhte sjïere tjåenghkies åtnoe mejnie saemieh gïehtelamme, ij vaallah jååhkesjamme sjïdteme dagkeres reaktam vedtedh.
Dïhte sjïere vaaksjomebarkoe daejnie teemine ij leah jåarhkeme goh akte prijoriteradamme suerkie jaepien 2013.
-Raeriestimmie dehtie saemien barkoedåehkeste lea akte hijven jïh eensi raeriestimmie reerenasside Nöörjesne jïh Sveerjesne, Keskitalo minngemosth jeahta.
Aerviedimmien mietie saemien årrojh åarjeldajvesne leah ovrehte 800 almetjh, jïh låhkoe almetjijstie mah leah registreradamme åarjelsaemien båatsosne lea 577 (Kuperus 2001;
Saemien årrojh bårrode årroeh, jïh gelline Nöörjen tjïeltijste.
Dah saemieh edtjieh daajroem, maahtoem jïh tjiehpiesvoeth utnedh mah leah daerpies juktie dejtie saemien siebriedahkide evtiedidh.
Dïhte saemien åålmege jïjtjemse sjïehtede jïh skearkege bielelen jïjtse kultuvrem luejhtedh.
Saemieh leah abpe fylhkesne seejeldahkesne.
Saemien årrojh, joekoen åarjelsaemien dajvesne joekoen bårrode årroeh.
Ij leah naan gïejh jallh ajve gille gïejh don saemien daanhtsoen minngesne.
Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Saemien soptsestimmievuekie, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, dïejvesh, heevehtslidteraturh, guvvieh, jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh.
Dïhte saemien histovrije, jïh dïhte dejpeli histovrije mij lea dan våarome, dennie eatnamisnie gååvnese gusnie veasobe jïh maam nuhtjebe.
- Saemien kultuvre lea sjïere jïh tjaebpies.
- Saemien kultuvre tjuara meatan fulkedh evtiedimmesne.
10-jaepien saemien skuvlelearoeplaane - L97S - lij vihkeles tsiehkie saemiej øøhpehtimmiehistovrijesne.
Dïhte saemien learoesoejkesje - Maahtoelutnjeme - Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese, § 1-1)
Saemien åålmegelaavlome Saemien åålmegelaavlome, Saemiej laavlome, lea akte dikte maam Isak Saba lea tjaaleme jïh maam bæjhkoehti Sagai Muittalægjesne jaepien 1906.
Saemien båatsoe aktem guhkies histovrijem åtna, jïh baalhkah jïh veasoem vadteme almetjidie gellie tjuetie jaepieh.
Båatsoe dam saemien reaktavoetegæmhpoem biejjieladtje gæmhpoeh, jïh daah aamhtesh dej stööremes saemien aamhtesi gaskem sjidtieh dej båetiji jaepiej.
Dïhte saemien scene lea akte vihkeles bielie dehtie byögkeles soptsestimmeste, dovne saemien siebriedahken sisnjelen, men seamma jïjnje goh akte bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste. (...)
Saemien scene lea akte vihkeles bielie dehtie byögkeles soptsestimmeste, dovne saemien siebriedahken sisnjelen, men seamma jïjnje goh akte bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste. (...)
Dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte åtnoe saemien gïeleste læsseneminie julevsaemien jïh åarjelsaemien noeri gaskem.
Dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte noere almetjh dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvesne, gïelem buerebelaakan haalvoeh eejhtegeboelveste.
 Dah saamastallije årrojh tjïelke nuepieh utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles reereminie
Maehtebe dam seamma aajhterestruktuvrem jåartaburrien sisnjelen vuejnedh, gusnie 4 kaarrh 5 båantijste.
Ektienoerhtelaanti gærjabusse / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Ektienoerhtelaanti gærjabusse
Areaaleåtnoe jaepieboelhki mietie lea vïjhte jaepieboelhkine juakeme, mah vihth lea juakeme göökte kategoriji sïjse funksjovnen jïh gåatomeåtnoen mietie, dsj. daah minngebe luhkie jaepieboelhkegåatomh:
Dïhte jorpe vaanterdimmiehaalle, jïh ihke gåetie dan gaahpode sisnjelde, dle goh akte gaahpoeh scene vååjnoe, gaajhkesh sinsitniem vuejnieh jïh dah - guektiengïerth goerkesisnie - klaeriedihks almetjh gåetiem jeatjatehtieh akten klaeriedihks jïh svihtjije scenese, akte vuestiebielie dejtie stoerre doedteridie ålkone.
Mearoesaemien kultuvre lea fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse bigkeme, dovne goh jielemegeajnoe oktegimsh, men aaj jeatjah jielemigujmie ektine.
Dïhte edtja aamhtesigujmie barkedh goh göölemestuvrehtimmieh, råajvarimmieh juktie mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemem nænnoestehtedh, fjovleraedtieh bïejedh jïh aaj stoeredahkem jïh joekedimmiem lissieveahkese doerskese gaahpoeh dåehkesne.
Edtja buerkiestimmieh vedtedh guktie tjïelte edtja altese ulmie jïh vuekieh tjïelten vierhkesne darjodh jïh moenedimmieh jeatjah byjjes orgaanijste jïh privaatijste.
Dïhte vælnjoeh ålkoevïedtje, giedtie, ryöktesth hïngseste tjuedtjele, dïhte njeerpes-ligke spaarravïedtje åssjaldahkh njaltjese vadta, jallh låavtegasse mij njåatseståvva.
Dïhte sojjehtje jïh skaepiedihks vuajnoe jarkelæmman jïh orreussjedæmman lea akte vihkeles aarvoe saemien jielemeevtiedimmesne aaj daan biejjien.
Jeenjesh daam ohtsemeöörnegem lyjhkoeh juktie vueliem jïh saemien musihkem bæjhkoehtidh, jïh Saemiedigkie stoerre ïedtjem dååjroe.
Dïhte mij barkoem åådtje tjuara politijevïhtesjimmiem vuesiehtidh eannan barkosne aalka.
Dïhte guhte jeenjemes steemmah åådtje daennie ryöknemisnie veeljesåvva.
Dïhte guhte sæjhta saemiestidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne (§ 3-5).
Dïhte guhte aamhtesem buakta gossege 2 minuhth åådtje vaestiedidh.
Dïhte guhte aamhtesem buakta gossege 3 minudth håalometijjem åådtje juktie aamhtesem åehpiedehtedh.
Dïhte guhte ohtsemasse sov nommevæhtam beaja, tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese / institusjovnese.
Dïhte guhte ohtsemasse sov nommevæhtam beaja, tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese/institusjovnese.
Åarjelh davje jåhta Meråkeren noerhtelistie jih åarjese Engerdalen gåajkoe jih jallese Oppdal/ Trollheimese. Nomme disse lea Rørosen-saemien dajve.
Gaske-viermieh ektievuekie-barkoe aaj daerpies jis øøhpehtimmie edtja stinkebe dej jillemes daltesinie sjidtedh.
Åarjelsaemien maanagïertegoevtese Svaalen goevtese Luvlege maanagïertesne Rørosesne rïhpesovvi 2016.
Åarjelh-saemieh viehkiem åadtjoeh ovmese saemien jih daaroen institusjovniste jijtsh dajvine.
Ektievuekie edtja båetije biejjieh vijriebasse juhtedh jih saemieh edtjieh ektesne vierhtiehtidh aamhtsh mah vihkeles.
Åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre dajvesne.
Åarjelsaemieh leah tïjje doekoe stoerre haestemh siebriedahkesne dååsteme sijjen jieledevuekien gaavhtan, naakede mij gujht sæjhta almetji healsoem tsevtsedh.
Dïhte åarjelsaemien interregbarkoe lea biejesovveme Interreg IV-A NORDprogrammese jïh Noerhte-Trööndelaagen fylhkentjïelte lea tjaelijesijjie dïsse. Programme lea dorjesovveme dejtie ovmessie interregprogrammide jïh fylhkentjïelte lea meatan beetnegh dåårje vierhtiejgujmie mah leah RES'sne lyjkeme.
- Åarjel-saemien gærhkoe
Dïhte gïelefaageles evtiedimmie tjuara evtiedimmiem siebriedahkesne dåeriedidh, jïh daerpies orre terminologijem iktemearan evtiedidh.
Dïhte stööremes tjåanghkoesijjie Tjiehpiedæjjakonferanse sjædta, mij Saemiedigkien gåetesne Karasjohkesne öörnesåvva skiereden.
Dïhte stööremes aajhtoe båatsoen monnehkevoeten vööste lea dïhte ahkedh stuerebe nuhteme areaalijste, goh dovne bigkeme jïh lissiehtamme feeleme, Magga tjïerteste.
Båatsoen stööremes haesteme lea vaenie dajvh jïh siebriedahke mij ahkedh tjihtede juktie båatsoen dajvide nuhtjedh.
Dïhte strategeles åejvieöörnege sæjhta goh akte våarome årrodh boelhken 2013-2016, men sïjhtebe dam vuarjasjidh dan fïerhtenjaepien gïetedimmien tjïrrh, juktie urreste daajroem utnedh dan sjyöhtehke evtiedimmien bïjre.
Sveerjen reerenasse aktem byögkeles salkehtimmiem (SOU) böökti jaepien 2006,mij sjïerelaakan dam båetijen aejkien tsiehkiem åarjelsaemien gïelese Sveerjesne digkiedi.
Dah ållesth ohtsemh lin lïhkebe 52 millijovnh kråvnah.
Ållesth ohtsemesumme lij ånnetji vielie goh 2,9 millijovnh kråvnah.
Dïhte ållesth studijepoengedorjemasse åarjelsaemien gïelesne aktem joekoen tjïelke evtiedimmiem prosentine vuesehte, 418 prosenth vïjhte jaepine!
Dïhte varke illedahke destie lij mahte 70 barkoesijjieh Verran'isnie gaarvanin.
-Nasjovnaale politihke lea dam ovseekerevoetem sjugniedamme jïh byögkeles goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste daejtie dajvide byöroe dam loetedh, Jåma jeahta.
Moenehtse raereste dam vijriedamme reaktam gaagkestimmiem åadtjodh saemien gïeline, amma reakta veeljedh saemien nuhtjedh saaht guktie daajroe nöörjengïelesne lea, joekehtadta jïh gårrehtalla tjïeltekategorijide.
Dïhte guhkiebasse barkoe prosjektesne sæjhta prosedyride fulkedh gåetieleejjemefinansieradimmieöörnegisnie."
Dïhte sæjhta stoerre jïh vihkeles politihkesuerkiej bïjre årrodh saemide, jïh gyhtjelassi bïjre årrodh mah leah saemien politihkeles reaktaj bïjre, vierhtiej jïh eatnemedajvi bïjre jïh kultuvrelle reaktaj bïjre.
Dïhte aaj vuesehte stoerre ïedtje gååvnese saemien lïeredh geerve saemiej gaskem.
-Doh orre maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh vijriesåbpoe daam daajroem bievnedh gaajhkide maanide maanagiertine Nöörjesne.
Dah orre aerviedimmienjoelkedassh dan åvteste aktem tjïelke guvviem vedtieh man jïjnjem fïerhte learohke maahta stipendine åadtjodh, jïh man bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkoe seamadi.
Dah orre njoelkedassh tsihkestahtin sjïere laavenjostoelatjkoeh dorjesovvin gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne.
Doh orre stipendh leah naemhtie:
Dah ekonomeles tsavtshvierhtieh åajvahkommes TRD'ste båetieh, mij stillie vierhtieh edtjieh årromevåaromem jïh aarvoesjugniedimmiem nænnoestehtedh dajvine jïh laantebieline gusnie sjïere haestemh.
Dah vaajteligan manne edtjim åejvie-laavenjassem båatsoejielemen bijre vaeltedh, NLH-esne.
Dah sïjhtieh gaskesem tseegkedh saemiestæjjajgujmie mah maehtieh vierhtine årrodh gïelebiesine, råajvarimmieh saemien maanagïertesne jïh jeatjah öörnedimmieh gusnie fokuse lea gïele.
Dah voestes guvvieh irhkesovvin biejjhguakeste, jïh kopijh dejstie guvvijste gævnjoeji gærjagåetesne gïjren 2004.
Dah kuvsjh öörnedieh saemien gïelesne, saemien vætnosne, eatnemeåtnosne jïh jeatjah saemien kultuvreïebnine.
Dah bijjemes haestemh saemien gïelese:
Dah bijjemes åvtehkh inuihtide jïh saemide leah meatan arktiske dajven ryöjredimmietjåanghkosne EN'en veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre 2014 mubpien våhkoen. Illedahke tjåanghkoste sæjhta akte galhkuvetjaatsege årrodh gusnie inuihti jïh saemiej prijoriteeth veartenekonferansen vööste leah tjöönghkeldihkie.
Doh jeatjah lïhtsegh jïh sæjjasadtjh lin gaajhkesh maehteles eksperth almetjereaktan jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjereaktan sisnjeli.
Doh jeatjah råajvarimmieh saemien lidteratuvrestrategijesne meatan vaaltasuvvieh Saemiedigkien budsjedteraeriestimmesne 2020.
DSS 100 millijovnh åådtje juktie lissiemaaksoeh maeksedh ektiedïenesjidie abpe 2012.
Departemeenth
Departemente dam barkoem munnjien bøøri jih manne desnie eelkim jaepien 1966.
Nænnoestimmien mietie dle departemente ij luhpiem utnieh aktem naa stoerre giehpiedimmiem tjïrrehtidh göölemisnie doersken, hysan jïh saejtien mietie dejnie dajvine mah leah nænnoestimmesne neebneme, naemhtie departemente raaktan meehti reaktavåaroeminie daan beajjetje laakine.
Departemente lea maahtoem nænnoestimmesne åådtjeme dam geografeles vierhkiedajvem nænnoestidh, jïh mah göölemh mah leah feerhmeme nænnoestimmeste.
Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste, dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva.
Departemeente saemien byjresigujmie govlesadtin mah åssjaldahkem dåarjoehtin.
Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje, jïh govlehtimmieaamhtesem dorje
Departemeente lea dan åvteste sjæjsjalamme ij leah naan aajkoe daejnie råajvarimmine vielie barkedh.
Jaepien 2012 raejeste Departemeente lea dåarjoreeeremem Gærhkoeraaran sertiestamme.
Departemeente ij leah lyhkesamme naakenem gaavnedh mij maahta daam barkoem vaeltedh.
Departemeente lea göökte dåeriesmoeretjoelmh bæjjese vaalteme: Vaaksjome dïenesjefaalenassine demente almetjidie, jïh vaaksjome bådtjagïetedimmine dejtie båarasåbpoe almetjidie.
Departemeente maahta mieriedimmieh vedtedh jeatjah vuekiej bïjre dagkeres lïerehtæmman gosse lïerehtimmie ij maehtieh vadtasovvedh sjiehteles ööhpehtimmiebarkijigujmie skuvlesne."
Departemente maahta lïhkebe nænnoestimmieh vedtedh vierhkiedajven bïjre daan nænnoestæmman, jïh mah göölemh dïhte feerhmie.
Departemente maahta lïhkebe njoelkedassh vedtedh mah lïhtsegh mah edtjieh fjovlegöölememoenehtsisnie årrodh, jïh mah laavenjassh dïhte edtja utnedh.
Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre, aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre
Departemeente jïh Saemiedigkie sïjhtieh aamhtesinie vijriesåbpoe barkedh.
Departemeente buerebh veelji båatsoen aatsolen vuejedh jïh prosessem goerpedehti, Åhrén veanhta.
- Departemeente veeljie aktem båatoeburriejreeremen hammoedidh mah sïejhme saemiepolitihken jïh almetjerïekteles dïedti vööste strijrieh.
Doh pedagogh byjjes ööhpehtimmine aktem lissie nipkemem åadtjoeh dan åvteste dah tjuerieh lohkehtæjjah bïhkedidh mah eah byjjes ööhpehtimmiem utnieh.
Desnie gaskem jeatjah juvnehte tjïelte byöroe öörnegh tseegkedh juktie salkehtimmiem jïh dåarjedimmiem hoksedh almetjdie demensine, jïh lïhke fuelhkie byöroe faalenassem åadtjodh dåarjedimmien bïjre.
Desnie veartenen aalkoealmetjh dan voestes aejkien akten tjåenghkies prinsihpeles våaromen bïjre seamadin.
Desnie gusnie Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh eah leah sïemes, dellie dïhte vååjnesasse båata gosse reerenasse jïh stoerredigkie aamhtesidie gïetedieh.
Maehtede vielie bïevnesh gïelejaepien bïjre gaavnedh gïelejaepien gåetiesæjrosne, en.iyil2019.org.
Maehtede aaj viehkiehtidh gïelevåhkoem geerjehtidh sosijaale meedijidie viehkine ïebnetsegkijste #giellavahkku #giellavahkko jïh #gielevåhkoe.
Maehtede aaj meatan årrodh saemien gïelh lutnjedh.
Maehtede vielie gïelevåhkoen bïjre vuejnedh saemiedigkien nedtesæjrosne jallh Gïelevåhkoe ohtsedidh facebookesne.
Maehtede vielie gïelevåhkoen bïjre vuejnedh saemiedigkien gåetiesæjrosne jallh Gïelevåhkoem ohtsedidh facebookesne.
Learohkh Nöörjesne aelkieh sijjen maadthskuvleööhpehtimmine govhten jaepien båeries mij vaasa luhkie jaepieh, mearan learohkh Såevmesne jïh Sveerjesne aelkieh tjïjhtjen jaepien båeries jïh vaedtsieh uktsieh jaepieh.
Tjirkijh mah leah stïeresne eah tjoerh savkam laehpedh åvtelen voteradimmie lea gaervies.
Dah leah tjirkijinie dejstie saemien almetjijstie ståvrosne, dannasinie Saemiedigkie lea dejtie nammoehtamme.
Ij naan "maalle" gååvnesh guktie edtja dam darjodh.
Dej åejvielaavenjassh leah:
Fïereguhte ministere mij diedtem utni saemien gyhtjelassi åvteste, sjæjsjali tjåanghkosne Stuehkesne gålkoen 7.b. 2001, aktem ekspertedåehkiem nammoehtidh mij edtji raeriestimmieh buektedh akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
Dej illeldahkh leah referansedåehkien illeldahki vööste viertiestamme. Referansedåehkesne feadtagïelen soptsestæjjah, gïeh aaj aerpiegïelen soptsestæjjah.
Dej tsiehkie, ekonomije, jaksoemierie jïh våarome leah digkiedamme statistihken tjïrrh teaterijstie jïh Saemiedigkien dåarjoej tjïrrh.
Dan mænngan dah baakoen bïjre birrieh mah sijhtieh raeriestimmiem jallh lahtestimmieh aamhtesasse buektedh.
Dan mænngan tjuara sjæjsjalidh mah kandidaath krirreste/læstoste mah edtjieh daejtie sijjide utnedh (kandidaateveeljeme).
Dan mænngan Karasjokese vøølkimh jih desnie jijnjh almetjh bøøtin.
Dan mænngan teaterestuhtje edtja bïjre jarkan mïnnedh.
Dan mænngan veeljemeståvroe persovnesteemmide ryöknoe juktie gaavnehtidh mah kandidaath mah veeljesuvvieh fïerhtede krirreste jallh dåehkeste.
Dan mænngan dejtie ryöknoe mah nr. 2 steemmeleahpine.
Doh reaktah saemieh utnieh reeremedajvesne saemien gïelese edtjieh jåerhkedh aaj aktene orre tjïeltestruktuvresne.
- doh reaktah mejtie jååhkesje EN-bæjhkoehtimmesne leah doh unnemes standaardh jis veartenen aalkoealmetjh edtjieh båetijen aejkien jieledh, jïh dej vyörtegsvoeten jïh tråjjesvoeten gaavhtan.
Dijjieh noerh lidie gïeli båetijem aejkiem!
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Vihkeles duedtiem vietseles Johan Kleppeste åadtjoejin.
Desnie gusnie jienebh sijjienommh seamma nommeobjektese baaltelaakan åtnasuvvieh sjiltine jïh plearoeh, sijjienommi öörnege edtja aalteren mietie årrodh jïh dïhte båarasommes nomme bijjemes.
Dan åvteste gaavnedimmie orreje Oslo Design Fair-meessesne mïetsken 2020, gusnie saemien sïelth raaktan nuepiem åadtjoeh åahpenidh jïh latjkoeh darjodh jåarhkedoekijigujmie.
Dan åvteste gaavnedimmie orreje Oslo Design Fair-meessesne mïetsken 2020, gusnie saemien sïelth raaktan nuepiem åadtjoeh åahpenidh jïh latjkoeh darjodh jåarhkedoekijigujmie.
Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh.
Dannasinie gaajhkesigujmie govlehtalla, dah mah eah leah registreradamme goh learohkh jallh lïerehtimmesne.
Dan åvteste byöroe vihth naan jaepine vuartasjidh guktie studijepoengedorjemasse saemien gïelesne lea evtiesovveme.
Dan åvteste byöroe seamma tïjjen goh saemiengïeleldh kandidaath lohkehtæjjaööhpehtimmide dåårrehteminie aaj nuepide nænnoestehtedh ihke ööhpehtamme lohkehtæjjah buerebelaakan maehtieh nuekies maahtoem saemiengïelesne vejtiestidh guktie dah maehtieh gïelesne ööhpehtidh.
Dan åvteste staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie byöroe skraejrieh vuarjasjidh, guktie institusjovnh skreejresuvvieh jienebh saemiengïelen kuvsjh faalehtidh.
Dan åvteste gaajh vihkeles daajroem utnedh studijepoengedorjemassen bïjre saemien gïelesne, jïh evtiedimmiem destie guhkiem vuejnedh.
Dan åvteste hijven vuejnedh Noerhte Universiteete lea lyhkesamme dej saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiejgujmie dovne studijesijjesne Bådåddjo jïh Lievenge.
Dan åvteste daerpies såemies jollebe byjjes maahtoem saemien gïeline utnieh.
Dan åvteste aaj krïeveme byögkeles darjomh, gosse bïevnesh låtnoeh, edtjieh gaertjiedamme dåarjoem sjïehtesjidh dan standardese ISO 8859-1, lissiehtamme 6 noerhtesaemien væhtajgujmie, stoerre jïh smaave låhkoejgujmie.
Dan åvteste hijven Saemiedigkie nuepiem åtneme saemien tjirkijh raeriestidh dejtie ovmessie nasjonaale mieriesoejkesjemoenehtsidie lohkehtæjjaööhpehtimmide.
b Gïeleaernie byjjes rïhpesovvi Saemiedigkie-raerien saadthalmetjistie Ellinor Marita Jåma jïh Raarvihken åvtehkistie, Arnt MIchelsen.
Dan åvteste vihkeles dagkerh prosjektide hijven kvaliteeteste sjïehteladtedh, Mikkelsen jeahta.
Dan åvteste daate akte jaksoesmierie nöörjen maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dan åvteste daate akte stoerre jïh geerve aamhtese dan saemien siebriedahkese.
Dan åvteste vihkeles dejtie vihtiestidh jïh gorredidh, guktie orre boelvh, nöörjen åejvieladtjh jïh sïejhme almetjh maehtieh dejtie åtnose vaeltedh.
Dan åvteste vihkeles utnijh leah meatan ståvrojne, dan åvteste dah dam bööremes daajroem utnieh dajvi bïjre, Åhrén jeahta.
Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dan åvteste vihkeles saemien maajhööhpehtimmie lea seammavyörtegs jeatjah saemienlïerehtimmine, jïh dan gaavhtan aaj goh gaajhke jeatjah gïelelïerehtimmie.
Dan åvteste vihkeles saemien kultuvremojhtesh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh båetijen aajkan, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Dan åvteste geerjene ihke mijjieh dåarjoem vedtebe göökte nænnoes sïeltide, Muotka minngemosth jeahta.
Dannasinie dle laakh, mah reaktam gorredieh fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse, arealevåaromem gorredieh miehtjiesdajveåtnose jïh båatsose, akte hijven klijmasjïehtedimmiepolitihke.
Dan åvteste tjaktjen juhtemegeajnoe gemtebe.
Dan åvteste dle öörnege vihkeles dovne evtiedæmman jïh voerkelæmman saemien gïeleste.
Dan åvteste saemien maajhööhpehtimmie joekoen vihkeles, jïh nov amma buajhkoes gosse dan jeenjesh staaride juhtieh, maajhööhpehtimmie ahkedh vihkielåbpoe sjædta ihke nasjovnaale ulmieh dåarjoehtimmien bïjre saemien gïelese, maahta illesovvedh.
Dan åvteste leam joekoen geerjene mijjieh seamadamme barkedh båatsoen maahtoem ståvrosne nænnoestehtedh.
Desnie Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah raereste barkoem nænnoestehtedh EU:n sjæjsjalimmieåårgani vööste.
Desnie departemeente raeriesti laakem jarkelidh, guktie Saemiedigkie idtji vielie edtjh lïhtsegh ståvrose nammoehtidh, men meehti.
Desnie raeriestim åejviebarkoem gusnie gie ovmese aamhtsigujmie meehti barkedh jih aaj faageøøhpehtimmieh noeride (båatsoeburrie-skuvle). Staaten konsulente edtji kuvsjh båatsoeburrie-almetjidie øørnedh.
Dan åvteste raeriestibie dåarjoem lissiehtidh orre bæjhkoehtimmide 5,1 millijovnh kråvnajgujmie budsjedtesne 2020.
Dan åvteste raeriestibie UNESCO'se, njieljie kultuvremojhtesedajvh Varangerisnie goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie.
Dan åvteste gegkiestibie stipende edtja jienebh skreejredh saemien veeljedh jåarhkeskuvlesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo.
Dan åvteste dah jeanatjommes learohkh hijvenlaakan utnieh skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
Dan åvteste prosjektem aalkeme Dåårrehtimmie åarjelsaemien maanagïertemaahtoste.
Nimhtie leah reereme-lihtsegh veeljeme dajvem guelmien gierten juekedh. Noerhte regiovne
Dan åvteste Saemiedigkie vuajneme vihkeles saemien filmh dåarjodh, gaskem jeatjah libie meatan årrome beetnegh dåarjodh filmide mah meatan filmesne.
Dan åvteste saemiedigkieraerie dåarjoem vadteme Guovdageaidnun tjïeltese juktie viermiem maanavaarjelæmman tseegkedh saemien tjïeltine, Mikkelsen jeahta.
Dan åvteste libie vuajneme vihkeles dåarjoem prioriteradidh juktie daam orresjugneden fealadasseprosjektem saetniedehtedh, raerielïhtsege Thomassen jeahta.
Dan gaavhtan Saemiedigkie vaarjelimmine jih jieliehtimmine saemien gïelijste barka, jïh gïeli statusem siebriedahkesne nænnoestidh.
Dan gaavhtan Saemiedigkie vaarjelimmine jïh jieliehtimmine saemien gïelijste barka, jïh gïeli statusem siebriedahkesne nænnoestidh.
Dan åvteste saemien ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
Dan åvteste programmem bæjhkoehtibie mij daam jarngesne åtna, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Dan åvteste tjuara krööhkedh dejtie etihkeles gyhtjelasside mah båetieh gosse barkoefaamoem giefies laantijste dåårrehte.
Dan åvteste åejvieladtjh tjuerieh nuekies beetnehvierhtieh dåarjodh akten bååstededeellemasse saemien kultuvreaerpeste dejstie museumijstie Norsk folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum (UiO), saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dan åvteste haesteme reerenassese tjuara årrodh, mijjieh ektesne tjihkedibie juktie aktem monnehke strategijem darjodh båetijen aajkan, Muotka minngemosth jeahta.
Dan åvteste njoktjen 8.b daan jaepien mïerhkesjibie orrestamme faamojne jïh eadtjohkevoetine.
Dan gaavhtan tjoeverim siejme laavenjassem gåetiejuvri bijre tjaeledh.
Dan åvteste sijhtieh aktem guhkiebasse soejkesjem darjodh, guktie edtja aktem nænnoes mïerhkevaaroem bïgkedh jïh guktie edtja dam sietedh båetijen aejkien.
Dan åvteste sæjhta maanide jïh noeride skreejrehtidh daan jaepien kampanjesne.
Dan åvteste pryövebe suetiegeerjehtimmiem siebriedahkesne heerredh.
Dan åvteste libie vaahresne sagke vaenebh saemienlohkehtæjjah utnedh luhkie jïh göökteluhkie jaepiej minngelen goh daan biejjien, jis dåårrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide ij tjarke læssenh.
Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
Stuerebh haestemh lohkehtimmesne jijhtieh gusnie voestesgïele jïh mubpiengïele joekehtedtieh duhtie mubpeste.
Dan åvteste tuhtjebe daerpies dejtie joekehts sïeltide individuellelaakan viehkiehtidh, saemiedigkiepresidente jeahta.
Dan åvteste saemiedigkieraerie ij sïjhth lïhtsegh båatsoeståvrose nammoehtidh åvtelen ståvroe aaj maahta stuvresovvedh aktede dejstie ståvroelïhtsegijstie mejtie saemiedigkie nammohte.
Dan åvteste sïjhtem barkedh ihke mijjieh saemien noerh edtjieh hijven gïele- jïh kultuvrefaalenassh gaavnedimmiesijjieh utnedh, jïh saemien noerh edtjieh barkoem utnedh.
Dannasinie dle daate bïevnese aaj sæjhta dejtie vielie ovbyjjes dååjrehtimmide nåhtadidh aktede vijriesåbpoe suerkeste, jïh naemhtie aktem bööremeslaakan gïelepolitihkem evtiedidh.
Dan åvteste Saemiedigkie sæjhta jåarhkeööhpehtimmiem saemiengïelesne evtiedidh, mij lea ovmessie faagesuerkide/barkojde sjïehtedamme.
Dan åvteste sïjhtebe noerhtesaemien gïelese ajve vuartasjidh dejtie mah raaktan lohkehtæjjine berkieh daan biejjien, jïh dej pedagogeles jïh gïeleldh maahtoem buerkiestidh.
Desnie saemien studentem utnieji, man nomme Johan Albert Kalstad, Hábmereste.
Desnie eah saemien mubpiengïeline utnieh, men maehtieh lïerehtimmiem saemien ammesgïelesne åadtjodh.
Gaskem jeatjah dle konvensjovnen 20. artihkele vihteste edtja kontinuiteetem krööhkedh maanan bijjiedimmesne, jïh maanan etnihken, religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh maadtoem krööhkedh hoksesertiestimmesne.
Men dej kvantitatijve krievenassi gaavhtan dle såemies institusjovnh eah buektehth kuvsjh tseegkedh juktie dah eah dejtie byjjes kvantiteetekrievenasside steerh.
Men maanah nuepiem åådtjeme julevsaemien lïeredh saemien maanagïertesne, jïh daelie jienebh voestes- jallh mubpiengïelelearohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Destie gærjah mejtie Saemiedigkie tjöönghkeme jïh vadtesinie åådtjeme registreradamme jïh gaavnoes dorjeme lååjkedæmman/maajhlöönemasse Bibsysen tjïrrh.
Dan åvteste dle dah barkoesuerkieh RES'sne akte ryöktesth illedahke soejkesjestrategijste.
Dan åvteste Finnmaarhken fylhkenålma iktedimmiedïedtem åadtjoeji noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste jïh Nordlaanten fylhkenålma iktedimmiedïedtem åadtjoeji åarjelsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Dan sjïeken gaavhtan tjoele- jïh aalterebalanse jorkese saemien voenges siebriedahkine, jïh rïektesisnie dovne kaarri jïh nyjsenæjjaj veeljemenuepieh giehpede.
● Gosse dah aamhtesh dam krievieh edtja sjïehteladtedh ihke maahta jienebh konsultasjovnetjåanghkoeh utnedh, jïh ij edtjh aamhtesigujmie orrijidh dan guhkiem Saemiedigkie jïh staate vienhtieh gåarede seamadidh.
" Jis areaalesoejkesjen gaavhtan stoerre skilkemedahkoeh eatnamisnie sjædta, maahta daerpies årrodh almatjereaktan muhteste vuarjasjidh, ILO- konvensjovne nr. 169 artihkele 7 nr. 3 jïh EN:n konvensjovne sivijle- jïh politihkeles reaktide artihkele 27, jïh eatnemegellievoetelaake § 8.
Dastegh gærja lea orrestamme 10 aejkieh, jallh naaken gærjam vuertieminie, ih sïjhth svaalhtesem åadtjodh gusnie tjåådtje Forny.
Dastegh daate prosesse ij illedahkem vedtieh, dle dovne nöörjen jïh sveerjen åejvieladtjh eajhnaduvvieh dam joe åvtese rååresjamme konvensjovnem ratifiseradidh jïh sjïehtesjidh, raerielïhtsege Jåma buerkeste.
Dastegh ij klijmajarkelimmiej vööste gæmhpoeh mah skaaram darjoeh, dle dïhte sæjhta nåake årrodh almetjidie.
Jis viehkievaerbe raajesisnie tjoerh dam sojjehtidh.
Dastegh bïeljelimmieteekstesne tjåådtje daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea daerpies, edtja disse leavloem bïejedh seehteminie, mij sæjhta jiehtedh ohtsijh mah eah dam maahtoem utnieh, eah leah sjyöhtehke kandidaath barkose.
Dastegh daate barkoe lyhkeste, dle Saemiedigkie sæjhta barkoem jåerhkedh jienebh fylhkentjïeltide.
Jis aalkah gossedh, tjeapohkeovlemem åadtjoeh, aalkah hïetedh jallh vaejliem åtnah, gaskesadth dåakterem tellefovnesne.
Dastegh åvtelhbodti steemmedh, maahtah steemmadidh saaht mennie tjïeltesne datne sïjhth laantesne.
Jis dov leah dåeriesmoerh bïevnesidie guarkedh, mijjieh datnem haestebe naakenem viehkien bïjre birredh.
Jis datne sïjhth meatan årrodh tsevtsedh mah kandidaath mah veeljesuvvieh, tjoerh persovnesteemmem dejtie kandidaatide vedtedh.
Dastegh datne sïjhth vielie goh aktem utnedh dehtie veeljeme dorjesistie/dejstie veeljeme dorjesijstie, dievhtieh man gellie daesnie.
Dastegh voereseraerie sæjhta aamhtesh jeatjabidie lutnjedh goh saemiedigkieraaran, tjuara dam darjodh naemhtie guktie tjïelkelaakan vååjnoe daate lea voereseraerien lahtestimmie.
Dastegh akte instanse edtja laavenjassine åadtjodh laakejarkoestimmieh jååhkesjidh, instanse aaj tjuara maahtoem utnedh saemien laakegïelen bïjre, jïh juridihkeles maahtoem utnedh.
Dastegh akte åårgane ij nænnostimmide saemielaaken gïelenjoelkedassine jeakedh, dle dïhte maahta, man bïjre aamhtese ryöktesth lea, dam laejhtedh.
Jis dåehkieh åvtelhbodti leah læstoem deelleme dej tjirkiji bijjeli mah sijhtieh meatan årrodh digkiedimmesne, stoerretjåanghkoen åvtehke maahta daan sjïeken gaavhtan aktem læstoem darjodh mennie öörnegisnie gaajhkesh åadtjoeh håalodh.
Jis tjirkije ij læjhkan njoelkedassi mietie dåemedh daennie tjåanghkoeöörnegisnie, tjåanghkoeåvtehke maahta dïsse vaatnoem vedtedh mij mubpesth jeahtasåvva jis daerpies.
Jis båatsoeburrieh eah vielie bovtsigujmie gïehtelidh araaleskilkemedahkoej gaavhtan, barkoefaamoe unnebe sjædta jïh vielie barkoe sjædta dejtie mubpide seamma sïjtesne, joekoen dej boelhki gosse jïjnje barkoe goh gosse tjöönghkeminie, juhtieminie, mïerhkesjeminie jïh raerhkieminie.
Jis båatsoeburrieh maehtieh signaaledåastojh utnedh mejtie maehtieh jeatjah sijjide bïejedh, dellie maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan dejtie geajnoej mietie bïejedh gosse krievvie edtja geajnoem rastah, aktede gåatomedajveste dan måbpan.
Dastegh edtja saemien boelveste boelvese sertiestidh båetijen aejkien, dle sjædta daerpies orre institusjovnh jïh orre vuekiem tseegkedh dejnie staarine gåabph (jïjnjh) saemieh juhtieh.
Dastegh skuvlh eah saemienlohkehtæjjam utnieh, maehtieh lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh.
● Jis staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie seamadieh jienebh konsultasjovnh tjïrrehtidh akten vihties aamhtesen bïjre, dle edtjieh ektesne pryövedh seamadidh guktie edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh, dan nuelesne nååhtedidh, (v.g. tjåanghkoeh, video-råårestallemh, tellefovnesne govlehtalledh, tjaaleldh materijalem juekedh), tïjjemierieh bïevnesidie bååstede, mejtie daerpies konsultasjovnh politihkeles daltesisnie utnedh jïh politihkeles gïetedimmievuekie.
Dastegh edtja iktegisth dam gïelem veeljedh maam gaajhkesh guarkah, dle ij dan jïjnjh nuepieh sjïdth saemien nåhtadidh.
Dastegh doenesjealmetje ij dam sjyöhtehke saemien gïelem haalvoeh, daate sæjhta jiehtedh dah tjuerieh sjïehteladtedh ihke almetje maahta gïhtjehtimmiem åadtjodh viehkine maajhtoelhkeste.
Desnie buerie sijjie guktie båatsoeburrie-skuvle meehti disse juhtedh.
Dah professovratem saemien gïelesne utni eevre bååstede 1870-låhkose.
Desnie dan joekoen gellie konserth, vuasahtallemh, filmevuesiehtimmieh, performance jïh teatervuesiehtimmieh.
Desnie aaj haestebe jåerhkedh gåetide gorredidh, jïh dam bööremeslaakan dorje iemie åtnojne jïh jaabnan vaaksjominie jih gorredimmine.
Desnie Magga sæjhta golme nyjsenæjjah sjïere neebnedh mah dåarjoem åådtjeme.
Mijjieh tjarke ååktebe dam maam Gånka rïhpestimmesne Saemiedigkeste jeehti jaepien 1997: staate Nöörje lea tseegkesovveme göökte åålmegi dajvesne: nöörjen almetjh jïh saemieh.
Dïhte aktegs salkehtæjja / dotkemeinstitusjovne læjhkan diedtem åtna sisvegen åvteste dejtie maehteles salkehtimmide, mej åvteste kommisjovne lea barkoevedtije.
Dïhte aktegs salkehtæjja/dotkemeinstitusjovne læjhkan diedtem åtna sisvegen åvteste dejtie maehteles salkehtimmide, mej åvteste kommisjovne lea barkoevedtije.
Dej aamhtesetsiehkiej bïjre mejtie kommisjovne sov konklusjovnh bigkie
Dah aaj Staaten eatnemevaaksjoeminie laavenjostoeh akten prosjekten bïjre aerpievuekien daajroen bïjre misse Byjresedepartemente beetnehvierhtieh dååjreme: "Almetje jïh eatnemeaerpie.
Saemien goevtesh edtjieh saemien gïelem, kultuvrem jïh jieledevuekiem gorredidh, jïh goevtesi leah saamastallije barkijh.
Doh saemien learohkh 7. daltesisnie Raarvihken skuvlesne, jïh ektiedåarjoe skuvleklaasside 9a jïh 9à Karasjohken skuvlesne leah vitnijinie veeljesovveme faamoebaakoegaahtjemistie.
- Saemien institusjovnh jïh festivaalh leah tjoevketjoelth jïh vihkeles sijjieh kultuvre-, gïele- jïh identiteeteevtiedimmien gaavhtan, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Saemien kultuvregåetieh, teaterh, festivaalh jïh museumh leah vihkeles sijjieh juktie saemien kåanstem, kultuvrem jïh kultuvreaerpiem vuesiehtidh, gorredidh jïh evtiedidh.
Saemien mïrrestallemesiebrieh leah vihkeles aktöörh daennie barkosne.
Saemien byjressiebredahkh leah aerniesijjieh saemiej vierhtegidie jïh jieliemidie.
Saemien meedijaj barkoeh lea dejtie saemien årroejidie bievnedh, jïh daajroeh, faaktah jïh goerkesem buektedh dej vijries aamhtesi bïjre siebriedahkesne.
Dah saemien museumh vienhtieh dah eah leah åådtjeme meatan årrodh dennie finansijelle evtiedimmesne, goh museumesektovren jeatjah bielieh åtneme museumereformen tjïrrh.
Govhte saemien museumh, jïh dah leah Kirkeneseste noerhtene Snåasese åarjene.
Doh saemien museumh leah smaave jïh prååsehke viertiestamme dejnie nöörjen museume-eatnaminie.
Doh saemien museumh eah ekonomeles vierhtieh jïh teknihkeles konservatovremaahtoem jïh sijjieh utnieh daevieridie dåastodh.
Dej saemien museumi vaenie vierhtieh, smaave jïh prååsehke faagedåehkieh, gaajh nåake museumtjiehtjelh jïh ij nuekies lissiehtimmie dejnie ekonomeles mierine.
- Doh saemien museumh eah maehtieh bååstedefoeresjimmide maeksedh, jïh dannasinie vihkeles staate, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie ektine, beetnehdåarjoem gorrede daan foeresjæmman.
Doh saemien museumh leah eah leah dan gåhkese båateme goh nöörjen museumh ekonomijeevtiedimmesne, jïh daate akte dåarjoe mij edtja dam joekehtsem staeriedidh, Thomassen jeahta.
- Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine, men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie, dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
-Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine, men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie, dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Saemien dajvh annje stoerre haestemh utnieh juhtemen bïjre dajvijste jïh orre tseegkeldahki bïjre.
Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan barkin juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne, gaskem jeatjah gosse Vearteneraerie aalkoealmetjidie (WCIP) tseegkesovvi jaepien 1975.
Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan berkin 1970-låhkoen raejeste juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnale aalkoealmetjebarkosne, gaskem jeatjah gosse Aalkoealmetji Vearteneraerie tseegkesovvi (WCIP) jaepien 1975.
Saemien båatsoealmetjh åarjeldajvesne daan biejjien bårras voenine årroeminie aktene stoerre geografeles dajvesne, jïh leah gaajhkene siebriedahkeektiedimmesne akte naa onne, daamtaj ov-våajnoes unnebelåhkoe.
Gaajhkh saemien gïelh leah klassifiseradamme goh håvhtadihks jallh jaameme gïelh UNESCOn rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujmie.
-Doh saemien gïelh leah annje akten geerve tsiehkesne.
Dah saemien gïelh leah akte dejstie betniegierkijste saemien kultuvresne.
Dah saemien gïelh leah aktene hijven evtiedimmesne.
Saemien gïelh tjuerieh aaj våajnoes årrodh siebriedahkesne.
Saemien gïelh edtjieh seammavyörtegs årrodh Europaraerien gïelesjïehtedimmesne, daate akte dejstie åejvieargumentijste aktene jïjtse reektehtsisnie maam Saemiedigkie lea Europaraaran seedteme daelie.
Saemien gïelejarngh bievnieh fïerhten jaepien reektehtsi jïh budsjedtedaerpiesvoeti tjïrrh, ihke daerpies jienebh råajvarimmiejgujmie juktie saemien gïelem eevtjedh.
Saemien gïelejarngh aktem stoerre barkoem voengesne darjoeh, dah gellie gïelekuvsjh öörnieh jïh leah sijjieh saemien gïelese.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh voengesne.
Saemien gïelejarngh stoerre nuepieh utnieh saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
Saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme joekehts boelhkine, jïh joekehtslaakan evtiesovveme, ovmessie saemien byjresinie.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh jïh saemien gïelem evtiedidh.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem evtiedidh.
Saemien gïelejarngh leah joekoen vihkeles jïh leah stoerre viehkie lïerehtimmesne, jïh ihke saemien gïelh edtjieh våajnoes jïh nænnoesåbpoe sjïdtedh voengesne.
Saemien sijjienommh aaj daajroem guedtieh gusnie almetjh orreme jïh eatnemem nuhtjeme dejpelistie.
Seminaaren åvtelen dah saemien noeresiebrieh bïrresovvin aktem håalemem soejkesjidh gusnie sijjen vaajtelassi jïh daerpiesvoeti soptsestin akten dagkeres nedtesæjjan.
Dah saemien noeresiebrieh lin bööresovveme ohtjeseminaarese.
saemien jåarhkeskuvlide øøvtiedimmienuepieh, jïh saemien stuvreme tjirkesovvedh
Saemiengïeleldh almetjh eah leah madtjeles healsoedïenesjigujmie juktie dah tsagkesh dååjrieh goerkesadtedh.
Dah seamma learoevierhtieh åtnasuvvieh raasten gåabpaginie bieline.
Doh seamma spïelenjoelkedassh juktie aalkoealmetji kultuvrem jïh reaktah seahkaridh stoerre industrijebigkeminie, leah faamosne Nöörjesne mijjen saemide.
b. R-aerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea madtjeles ihke Saemiedigkie aktem budsjedtem nænnoestamme mij sæjhta saemien siebriedahkem lutnjedh båetijen aajkan.
Daej minngemes jaepiej gujht buerebe sjïdteme.
Dej minngemes jaepiej dle jienebh sïeltetjomhph tseegkesovveme Noerhte-Trööndelagesne, jïh golme dejstie leah nasjovnaale beetnegh åådtjeme Arena-programmen tjïrrh.
Dej minngemes jaepiej evtiedimmie dejnie julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea vuesiehtamme ihke gåarede gïeleevtiedimmiem jarkelidh viehkine sjïere barkoste mij lea akten ulmien vööste stuvreme.
Dej minngemes jaepiej dotkeme stoerre joekehtsh vuesehte tjoeli gaskem vihkeles suerkiej sisnjeli saemien siebriedahkesne jïh stoerresiebriedahkesne.
Dej minngemes jaepiej råajvarimmie jïh barkoe mejtie staath jïh aalkoealmetjh leah dorjeme gaskenasjovnaale sijjesne leah hijven illedahkh vadteme.
Dej minngemes jaepiej evtiedimmie lea dorjeme guktie göölijebarkoe jïjnjem kapitaalem daarpesje, joekoen doh noerh mah edtjieh aelkedh.
Dej göökte minngemes jaepiej dle barkoesijjielåhkoe daejnie jielieminie vaananamme vielie goh 400 barkoesijjiejgujmie.
Dej minngemes göökte-golme jaepiej dotkemebaseradamme daajroe healsoe- jïh healsoeektiedamme tsiehkiej bïjre saemien årroejidie tjarke læssanamme.
Iemielaakan aktem Saemiedigkieboelhkem tjahkasjieh.
Dah mearoesaemien voenh leah håvhtadamme dan åvteste göölemenuepieh jïh dïeneste mearoste geahpanieh.
Dah tjïjhtje minngebe leah guktie lea almetji gaskemsh.
Dah edtjieh daajroem lissiehtidh saemien lidteratuvren jïh kultuvren bïjre, gærjagåetine, maanagïertine jïh skuvline.
Dah edtjieh gaskem jeatjah jienebh ovmessie barkoetjåanghkoeh öörnedidh maanide jïh noeride, gaskem jeatjah teateren, graffitin jïh daanhtsoen sisnjeli.
Dovne edtjieh jienebh byjres nuepieh saemien sjïerefaaleldahkide utnedh, vg feelijen jïh teelemedisijnen.
Dah edtjieh gærjameessesne mïnnedh stuhtjine Johan Turin bïjre, jïh edtja teaterestuhtjem gellien aejkien vuesiehtidh dan våhkoen.
Tjirkijh maehtieh tjaaleldh gyhtjelassh saemiedigkieraaran seedtedh abpe jaepien jïh saemiedigkieraerie edtja dejtie tjaaleldh vaestiedidh eannan göökte våhkoeh.
Learohkh seamma lohkehtæjjah åadtjoejin jih dah maanah edtjin aaj ektesne seamma internatesne årrodh.
Desnie aaj faage- øøhpehtimme båatsoebårran.
Desnie aaj Maajh-øøhpehtimmie jeatja skuvlide seamma dajvine, mohte aaj skuvlide mah bæjngolen.
Desnie edtja aaj tjåadtjodh guktie duvtie-vierhtieh dejtie skåårvedh.
Desnie Saemiedigkien kontovrh, Duedtie institusjovne jih Noerhte-Trøndelagen Båatsoeburriekontovre.
Dah ohtsijedåarjoeh musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
Dah mah joe leah barkosne tjuerieh aaj nuepiem utnedh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne mij lea sjïehtedamme dej faagesuarkan/barkose.
Dah mah Covid-19 åådtjeme tjuerieh ållesth isolasjovnesne årrodh jeatjah almetjijstie.
Dah mah veartenem jarkelieh leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh.
Dah mah fïerhten biejjien sjugniedieh jïh orrestieh.
Dah mah daan biejjien leah saemienlohkehtæjjah leah gellie ovmessie ööhpehtimmielaajroeh dåeriedamme juktie dohkoe båetedh.
Dah mah eah leah skïemtjelassem åådtjeme, men leah maahteme vaahresne årrodh suetiem åadtjodh, tjuerieh årrodh dan sisnie mij gohtjesåvva gåetiekaranteene.
Dah mah selvangivelsen dåastoeh paehpierisnie saemiengïelesne, sïjhtieh aaj tjaatsegh dåastodh PDFformaatesne saemiengïelesne Altinn'sne.
Dah mah daelie maahtoelutnjemem faalasuvvieh, sïjhtieh dan åvteste maehtedh daam maahtoem nuhtjedh saemienkuvsjide dovne geerve jïh noere almetjidie.
Dah mah daamtajommes berkieh gosse skïemtjine/haeviem åådtjeme vaenemes eejehtellieh - ovjearohke magkeres barkoste jallh magkeres ekonomeles jearohkevoetem dah båatsoste utnieh. (Figuvre 4.2)
Dah mah aaj steemmereaktam Stoerredigkieveeljemasse utnieh, sijhtieh lissine aktem veelkes kåarhtem åadjtodh.
Dah mah sijhtieh faalenassem nuhtedh tjuerieh båetedh rïhkeden / golken 2. b.
Dah mah sponsovrevierhtieh sijhtieh tjuerieh jïjtjemse jïh dorjesem/teaterevuesiehtimmiem "doekedh".
Åarjelsaemien lohkehtæjjah leah tjiehpijh sijjen suerkesne, jïh barkosne gïelelaajroejgujmie sïjhtebe hævvi referaansedåehkieh nammoehtidh gusnie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne joekehts daltesisnie leah meatan.
Åarjelsaemien gåatomedajvh, - Nordlaante, Noerhte-Trööndelage jïh Åarjel-Trööndelage jïh Hedmaarhke-, ryöhkoe Saltoduottaren luvhtie noerhtene Engerdalen gåajkoe åarjene, Trollheimen luvhtie jillene jïh sveerjen raasten gåajkoe luvlene, aktine areaaline medtie 63.500 kvkm.
Dah åarjelsaemien skuvlh Snåasesne jïh Aarbortesne aktem vihkeles råållam åtneme juktie åarjelsaemien gïelem jealajehtedh.
Dah sjïere saemien möölegh (vg vuepsie, gaatnoe, stæhkoe) jïh ryöknemevuekieh dellie jarngesne.
Dah sponsadieh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh vihties aarvoejgujmie, men dellie tjuerieh daejredh dah raaktan dam sjidtieh.
Baaltele dle reereme göökte millijovnh dåarjoevierhtine joekedamme ohtsemidie gåetievaarjelæmman.
- Gaatesjen fer vaenie saemien lidteratuvre bæjhkoehtamme sjædta.
- Gaatesjen dle stoerredigkiebïevnese monnehkevoeten bïjre båatsosne vuesehte vaallah daan aejkien saemieh leah govlelgamme, saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga jeahta.
Goh juelkiebuvrie jallh gierkiej nelnie tjåadtjodh.
Staaten dåarjoeh Saemiedigkien budsjedten bijjelen leah dan åvteste eevre vihkeles saemien museumi evtiedimmienuepiej gaavhtan.
Dah don baelien profesjonelle raeriem leajhtadin mij jeehti ij lij hijven maanide guektiengïeline årrodh.
Doh stoerre nöörjen aktöörh edtjieh dïenestenuepieh utnedh sponsadimmesne.
-Dej stoerre jeerehtsi gaavhtan maanaj gïelemaahtosne dellie akte haesteme sjædta gïeleskreejremasse sjïehteladtedh.
Dah stööremes leah offshoreverfte Verdaelesne jïh Nöörjen Skåajje Skognesne.
13-jaepien skuvleboelhke
Dïhte sjyöhtehke saemien gïele tjïeltesne edtja reeremegïeline årrodh.
Unnebelåhkojne jieledh, tsiehkie byjngetje aktööride, byögkeles åejvieladtjide jïh meedijasse, ålkoestamme årrodh sjæsjsalimmieprosessijste mah leah jïjtse jieleden bïjre, darjomh dajvine jïh jeatjah darjomh eatnamisnie lin dej vihkielommes teemaj gaskem.
Detaljh dan bïjre jïh dej göökte bievnemebarkoej bïjre julev- jïh åarjelsaemien dajvesne eah leah gaervies annje, men sijhtebe bååstede båetedh dïsse, Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Saemien diakonije byøroe teemine sjïdtedh aktene jïjtse faageråårestallemisnie, jïh byøroe vijriebasse barkedh dejnie Plan for diakoni, saemien gærhkoejielemen sisnjelen.
Juvnehte aktem leejre-/gaavnesjimmieligke barkoem tseegkedh saemien noeride, iktedamme sentralegyrhkeles daltesisnie, jïh aktem saemien noeremoenehtsem tseegkedh Dan nøørjen gærhkose (daaroen: Sung) sentralegyrhkeles daltesisnie, juktie voenges jïh regijovnale saemien noerebarkoem dåarjelidh.
Dïhte mubpie raeriestimmie råajvarimmide lea akte dåarjoe man mietie tjuara syökedh, gusnie ulmie lea stååkegaevnieh evtiedidh mejtie edtja ålkone nåhtadidh, jïh mah gellievoetem vuesiehtieh saemien kultuvresne, Vars jeahta.
Dïhte mubpie åejviemearhketje daennie tjaalegisnie lea goerehtalledh man gellie mah byjjes saemien gïelemaahtoem utnieh saemienlohkehtæjjijste.
Dïhte mubpie prosjekte lea Gïelevåarhkoe, åarjelsaemien baakoe jïh smaareh tjøøngkesuvvieh jïh smaarehtjïertedajveste Raarvihkesne vïhtesje.
Dïhte mubpie viertiestimmiedajve lea "abpe laante".
Åtna goh vihkeles gaajhkh sïelth jïh jeatjah instansh mah sjïere ïedtjem utnieh faagesuarkan maehtieh faalenassem åadtjodh meatan årrodh gaahpoeh tjåanghkojne goh seminaarh, kuvsjh jïh konferansh.
Aervede daan biejjien medtie 1200 jïjtsistie vaarjelamme, saemien gåetieh Nöörjesne.
Buerkesteminie staaten prinsihpeles diedte juktie saemien gærhkoejielemem gorredidh, aaj jåarhka mænngan dah ektiedimmieh leah jarkelamme staaten jïh gærhkoen gaskem (5.16.2) Dam aaj tjåadtjohte desnie gusnie akte eadtjohke dåarjoen saemiepolitihke jïh akte eadtjohke dåarjoen jaahkoe-jïh jielemelearoepolitihke sinsitniem gaavnesjieh.
Arktiske laavenjostosne gaektsie staath leah meatan dennie sirkumpolare dajvesne, jïh dovne akte laavenjostoem feerhmie staati fïereguhten reerenassi gaskem, jïh parlamentarihkeles krirriej gaskem.
Daate fïerhtenjaepien seminare akte sjïehteles dïrrege daan sjïekenisnie.
Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
- Gosse hijven dorjesh akten saemien hammoedimmiemeessese tjöönghkie, gusnie åesiestæjjah aktem eksklusijve faalenassem åadtjoeh aktem biejjiem, jïh sïejhme åestijh mubpien biejjien, lea joekoen hijven åssjaldahke juktie olkese veartenasse jaksedh sijjen dorjesigujmie.
Gosse båatsoesaemieh leah govlesadteme Gáldune daelie, dellie dïhte vuesehte gaajh daerpies vielie bïevnesigujmie jïh daajrojne ovmessie dåeriesmoeri bïjre sjïehtedimmien bïjre bovtselåhkoste.
Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh. Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta.
Tjåangkoe edtja fierhten jaepien årrodh, reereme- jih politiske daltesisnie.
Lyjke aktem maadthkvotam doerskegöölemasse gaahpoeh dåehkesne, mij leah tjåadtjoen åvtelen dåehkiej gaskem joekede dejnie fïerhten jaepien stuvrehtimmine.
Iemielaakan dle njieljie moenehtse-jïh stoerretjåanhkoevåhkoeh.
Daate universiteeti regijonaale sijjiem vihteste, jïh universiteeti gïehtelimsdajvem tjyölkehkåbpoe dorje.
Dihte dan gaavhtan juktie edtjim Tromsøen museuminie ektie vøøki barkedh.
Birrie gærhkoetjåanghkoen raeriestimmieh aamhtesisnie KM 8/07 dåarjelidh, saemien gærhkoejielemen vaarjelimmien bïjre, dennie vijriebasse barkosne dejnie orre gærhkoe-laakine jïh gærhkoeøørneginie. (5.16.1).
/ Styrer / Suaja Maanagierte
Dïhte bööremes våarome terminologijeevtiedæmman, lea gosse evtiedimmie orre baakojste daerpiesvoetijste jïh vaajtelijstie båata dejstie ovmessie faagesuerkijste, vuesiehtimmien gaavhtan gosse mekanihkefaageles jïh gïelefaageles daajroe ektesne berkieh terminologijeevtiedimmine.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh dovnesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie govlesedtieh.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh, mah leah reeremedajvesne saemien gïelide.
Daate sæjhta jiehtedh jaepiebarkoelåhkoe lea ånnetji vueliehkåbpoe goh låhkoe lohkehtæjjaseehtemijstie.
Daate sæjhta jiehtedh daelie vielie saahtlaaketje jïh flaks mah muenieh mejtie lohkehtæjjah åtna, juktie learohki reaktah lïerehtæmman illedh.
Dan åvteste dle åejviefokuse tsavtshvierhtieåtnosne, regijovnen voernges evtiedimmieaktööri luvnie, daan ulmien vööste sjïehtedamme.
Daate sæjhta jiehtedh ïedtje juktie jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelesne vaeltedh, ovrehte seamma jïjnje læssene ietniengïeleutnijidie goh mubpide, jïh vuesehte UiT aktem vihkeles sijjiem åtna juktie saemien gïeleööhpehtimmiem gorredidh Nöörjesne jïh Noerhtelaantine.
Daate sæjhta jiehtedh kvaliteete skuvlesne hov læssene jis jienebh lohkehtæjjah seehtesuvvieh.
Daate sæjhta jiehtedh doh laanth aktem jallh jienebh tjåenghkies gïelh utnieh, jïh dan åvteste vïenhtem mijjieh byörebe maehtedh laavenjostedh.
Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie aaj tjuara tjerkebe leavloem bïejedh saemien gïelese sov biejjieladtje barkosne.
Daate sæjhta jiehtedh gïeleutnijh vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh Gïelegaaltijem gihtjedh bïhkedimmien bïjre guktie dïhte jïh dïhte saemiengïelesne tjaalasåvva.
Daate sæjhta jiehtedh jienebh jienebh saemien luhkieh jïh jienebh jienebh eksamenem illieh saemiengïelen studijinie.
Dan åvteste dle ööhpehtimmieinstitusjovnh aaj tjuerieh dïedtem åadtjodh saamastallije studenth ööhpehtidh.
Daate sæjhta jiehtedh haestemh leah joekehts dajveste dajvese, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh.
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh ibie ajve dïedtem utnieh vesties dåemiedimmiem staeriedidh maam, men aaj dejtie girmedh gosse goerkesadtemem jïh goerkesem mubpide almetjidie vuesiehtidh.
Ij sïjhth jiehtedh mijjieh edtjebe aerpievuekieh jarkelidh, men mijjieh edtjebe maehtedh dejtie meatan vaeltedh daan beajjetje siebriedahken sïjse.
Ij sïjhth læjhkan jiehtedh dïhte produksjovne dan gellie dorjehtæjjah meatan åtna.
Daate aaj sæjhta jiehtedh dah haestemh mah leah ektiedamme saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, leah joekehts dajveste dajvese.
Aaj akte jarkelimmie faamosne sjædta, dovne Saemiedægkan jïh jeatjah aktööride.
Daate viehkehte dejtie struktuvride mah joekehts gïetedimmiem dåehkijste siebriedahkesne tjåadtjoehtieh jåerhkieh tjeakoes jïh ovvåajnoes årrodh.
Akte skreejremeråajvarimmie öörnesovvi dejtie studentidie mejtie vienhti sïjhtin aelkedh, goevten jïh ruffien 2012.
Dellie sjæjsjalin aktem barkoedåehkiem nammoehtidh mij edtji daerpiesvoetide jïh våaromem salkehtidh akten konvensjovnese.
Dellie idtji luhpie vadtasovvh bïernem vuetjedh.
Desnie vihtiesti fer stoerre veahkah byjresedaalhkesijstie jïh leevlesmetallijste Arktisesne, jalhts guhkede dejstie dajvijste gusnie jïjnje industrije.
Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide.
Byjrehtalleme barkijh sjyöhtehke maanagïertine, akten gihtjemegoerem tjïrrh, jïh guessine mïnneme tjåanghkan luhkieakte maanagïertide vïjhte fylhkine.
Seamma boelhken jienebh båantanoeresiebrieh tseegkesovvin mah aaj teaterestuhtjh utnin goh vihkeles bielie sijjen barkoste jïjtjeidentifiseradimmesne jïh jïjtjedomtesisnie don nöörjen båantese.
Nimhtie naa stoerre tjaalege øøkonomien- jih soejkesjimmien bijre sjidti.
Nimhtie daerpies skuvle dihte diedtem åadtjoeji båatsoejielemen bijre maahtoem vedtedh.
Aaj kuvsjh guktie båatsoejielemem juhtiehtidh øørnesovvin. Læjhkan jijnjemes kuvsjh skaehtiej- jih budsjettij bijre sjidtin.
Learohki reakta gïeletjåanghkoeh åadtjodh aaj vuartasjamme sjïdti soejkesjisnie. Jienebh dejstie aktöörijste saemien maajhööhpehtimmien sisnjelen jeehtin dah lin ovgeahpan soejkesjisnie.
Aktine prosjektine nïerhki åarjelsaemien dajvesne - Åarjelsaemien hïejmeskuvline, gusnie lïerehtimmiem jeatjahtehti naemhtie guktie learohke meehti gåetesne årrodh jïh seamma tïjjen saemienlïerehtimmiem åadtjodh mij lij nænnoestamme reaktan tjïrrh.
Aerebi jaepien 1979 lin dagkeres kuvsjh daamhtsh akten aejkien jaepesne.
Sijjie lohkehtæjjan guhth meehti båatsoejielemen bijre øøhpehtidh lij staeries, mohte idtji guhte dam ohtsh.
Dah aaj aktem tjåanghkoem nååhtedin Saalbogisnie.
Dåarjoe aaj vadtasovvi Noerhte-Tromsen Museumasse akten maahtoekuvsjese skjelter-bigkemisnie, akte gaajh båeries bigkemevuekie Nöörjesne maam joekoen jïjnjem nuhtjeme saemien dajvine.
Aaj nænnoesti (VII/28) aalkoealmetjh edtjieh ellieslaakan jïh radtjoeslaakan meatan årrodh, gosse edtja daaletje jïh orre vaarjelimmiedajvh tseegkedh jïh reeredh, jaepien 2008 åvtelen.
Dæjman aaj naa jïjnjh sjilth bæjjese bïejesovvin dovne saemien jïh kveenen gïelesne, jïh jienebh aamhtesh leah govlehtimmesne daelie.
Tjåanghkojne aaj beevni Saemiedigkie sijhti såemies dejstie vierhtijste nuhtjedh akten orre barkose mij edtja sjïere fokusem utnedh barkose gïelebyjresigujmie daejnie dajvine, jïh aaj vierhtide nuhtjedh råajvarimmieh damtijidh mah dåarjoem åådtjeme Nordlaanten fylhkenålmeste gellie jaepieh.
Teestelaajroen sisnjelen registreradi man gellie bovtsh seedtijinie jïh bielelen seedtije mah lin meatan plåavhkesimmine bïjligujmie.
Seamma tïjjen akte jarkoestimmiebarkoe eelki noerhtesaemien gïelese.
Mahte ovmurreds jïh luste seamma tïjjen sjædta gosse voenges tjirkijh aktede dejstie daaletje reerenassekrirrijste raaktan meedijasse vaedtsieh jïh skåltoem biejieh Saemiedægkan dan åvteste njoelkedassh betniegiehpiedimmien bïjre daaletje laakesne fååtesieh.
Dan åvteste vihkeles sjædta geehtedh olles fer gellie tjoejh jïh mojhteseguvvieh sjïdth mah maehtieh tsiehkiem hearaldehtedh.
Ïedtjie sjædta dam saemien pedagogeles evtiedimmiem dåeriedidh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Soejkesje lea bussine mïnnedh gaajdine Null-punktesne sijjesne Stilla, desnie gusnie gïrrijh 40 jaepiej juassah jïjtjemse lïenghkine vïedteldin juktie deepmesjimmien vööste gïrredh Alta-Guovdageaidnu-jeanoste.
Daamtaj daerpies bïevnesh mubpesth jiehtedh.
Mænngan aaj duedtie-LAN sjædta bearjadahken raejeste aejlegen raajan goh jïjtjeraarehke öörnedimmie, jïh desnie saemien jïh duedtie edtjieh jarngesne årrodh.
Tjåanghkojste gaahpoeh byögkeles tjaaleldh tjåanghkoegærja tjaalasåvva.
sjïere saemien øøhpehtimmieplaanem geerve almetjidie darjodh gusnie jeahta magkerh daerpiesvoeth, diedte jïh barkoejuekeme saemide dennie lohkehtimmesne
Geervebe sjædta mujhtedh dam mij sjugniehtovvi såemies tæjmoej jallh biejjiej juassah.
Byøroe barkedh rihpestjelmien jïh ektiebïejeme siebredahken åvteste, vuesehten gaavhtan guktie dej homofili vuestie.
Byöroe saemien faageviermiem tseegkedh tjïelteraasti jïh sjïerehealsoedïenesjh dåaresth mij saemien skïemtjijh bæjjese fulkieh.
Byöroe buektiehtidh guktie jienebh syökoeh lohkehtæjjaööhpehtimmide.
Vihkeles lea aaj beetneh-vierhtieh ohtsedh guktie jienebh maehtieh giele-barkojne giehtelidh mah mediasse sjiehtieh.
Byöroe nuepieh gorredidh ihke lohkehtæjjastudenth maehtieh kuvsjh dåeriedidh mah raaktan leah jeatjah studentide sjiehtedamme, juktie daamtaj ij gåaredh guektiengierth kuvsjefaalenassh vedtedh saemien gïelesne barkoefaamoen gaavhtan.
Byøroe vijriebasse digkiedidh tjåenghkies vuekieh aalkoealmetjebarkoen bïjre Kirkens Nødhjelp'en bïevnesebarkosne Nøørjen gærhkosne, vuesiehtimmien gaavhtan faastoeaksjovnesne.
Byöroe aaj nammoehtidh mah institusjovnh mah edtjieh dam guhkiebasse dïedtem utnedh saemien gïeli åvteste, guktie faalenassh gååvnesieh doepmesjæjjaj lïhke årromedajvine.
Byöroe vuarjasjidh mejtie gåarede göökte learoesoejkesjh evtiedidh voestesgïeline, akte learoehkidie reeremedajvesne jïh akte learoehkidie reeremedajven ålkolen dan åvteste daan beajjetje soejkesje ij daarpesjh gaajhkesidie sjïehtedh, goh årromesijjie.
Dïhte digitaale materijelle jïh tjoejematerijelle leah universellelaakan hammoedamme, guktie dïhte maahta åtnasovvedh gaajhkine golme laantine.
Aaj komparatijve tjelmine gïelem edtja gïehtjedidh, guktie gïele jorkese jïh guktie medija saemien deadta.
Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh.
Daate dovne siebriedahketsiehkiej, dïedtejoekedimmien jïh faamoen bïjre gïelen sisnjelen, jïh hijven mierietsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie siebriedahkesne.
Daate lea stuerebe barkoedåehkien bïjre juktie vaeptie-jih tjierkemedaerpiesvoetem Reerenassekvartaalesne gorredidh jïh dejnie jeatjah gåetine mejtie departemente daelie nuhtjie, jïh skåårvemh jïh eevre orre daerpies dahlketjh gïehteldæmman.
Galka dellie deahpadidh, vierhtiedidh, hammoehtidh jïh teekstem joekehtidh gosse lea tjaelieminie.
Saemien båatsoe aaj Trollheimesne mij aktem sjïere reaktavåaromem åtna.
Daesnie åenehkslaakan digkede mij saemien identitetem buakta (3.2) jïh aktem buerkiestimmiem saemien gïeledajvi jïh gïeletjierti bïjre Nøørjesne vadta (3.3).
Gosse dah veeljesovvin dellie aaj jienebelåhkoem dejstie laanten årroejijstie ålkoesti.
Dïhte minngemosth resolusjovneraeriestimmie maadta gaskem jeatjah staatide sjïere råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie politihkem jïh programmh eadtjoestidh jïh nænnoesåbpoe darjodh, juktie gorredidh aalkoealmetji nyjsenæjjah åadtjoeh meatan årrodh byögkeles sjæjsjalimmieprosessine.
Dïhte akte ij dam mubpiem heerredh.
Maahta aaj fïerhtem raeriestimmiem bæjjese vaeltedh voteradæmman dallatjinie raeriestimmie båata.
Tjuara fïerhtem skilkemedahkoem aaj vuarjasjidh tjoevkesisnie aarebi skilkemedahkojste guktie jarkelimmieh tïjje doekoe vååjnesasse båetieh fïerhten dajvese.
Dïhte 20 jaepien juassah veareldesiebriedahke gaavnedamme byjresken jïh evtiedimmien konferaansesne, Eco'92 Riosne.
56 tjïelth edtjieh aktem åvtelbodti ryöknemem darjodh jïjtje, jïh dam reektedh veeljemejïjjen.
Daate lea 5,6 millijovnh kråvnah vielie goh staeriedamme budsjedtesne 2015, men viertiestamme åasa- jïh baalhkalissiehtimmine dle daan jaepien budsjedte aktem realgiehpiedimmiem åtna 0,5 prosentine viertiestamme dæjmetje jaepien budsjedtine.
9 tjïelth jïh 4 fylhkentïielth leah reeremedajvesne saemien gïelide.
Tjirkijh luhpiem utnieh gyhtjelassh gihtjedh saemiedigkieraaran dennie njaalmeldh gihtjemetæjmosne stoerretjåanghkosne jallh goh tjaaleldh gyhtjelassh.
Iktesth akte almetje mij aktem baahkes gïetem daarpesje, jïh iktesth akte aamhtese mij aktem tsaepmije jïh eadtjohke vaajmoem daarpesje.
Amma jienebh mah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh eah ööhpehth goh dah mah ööhpehtieh.
Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3. Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh, nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan.
Akte tjiehpeles, pedagogeles jïh reereles åvtehke lea teaterisnie seehteme, dïhte jeatjah reereme lea Deatnun tjïelten kultuvreskuvlen nuelesne.
Latjkoej mietie tjïeltigujmie dle maahta åvtelhbodti steemmadidh snjaltjen 1.b. raejeste.
Barkoedåehkie Saemien tjaelijesiebreste (SGS), prosjekten åvtehke jïh akte barkije Saemiedigkien reeremistie dejtie veeljieh mah åadtjoeh meatan årrodh prosjektesne.
Amma dejtie vytnesjæjjide nænnoestehtedh mah sijhtieh sov kåanstevætnoem evtiedidh akten jieliemasse mestie dïenestem åådtje, Muotka tjïerteste.
Eevre daerpies gaajhkesh dovnesh dïedtem vaeltieh tsiehkiem staeriedidh.
Eevre vihkeles pedagogeles materijelle jïh stååkegaevnieh gååvnesieh maanagiertine aelhkieslaakan.
Vierhtieh lyjkesovveme gïehtelæmman Saemien tjiehpiedæjjaraereste jïh doh govhte tjiehpiedæjjasiebrijste, mah leah ektiedamme tjiehpiedæjjaraaran, tjeaphpoefoentese jïh vuesiehtimmiemaaksose.
Dan åvteste dle Saemiedigkie gaajhkide sïjtide dialogetjåanghkojde böörede, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta, guhte dïedtem åtna båatsoeaamhtesi åvteste saemiedigkieraeresne.
Tjuara gujht balansem gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem gaavnedh.
Ajve akte museume klijmastuvreldh magasijnem åtna.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente, Healsoe- jïh hoksedepartemeente, Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente jïh Maahtoedepartemeente leah strategijem dorjeme.
Daerpies FoU-vierhtide bueriedidh dovne jieliemasse jïh byögkeles suarkan viehkine nuepide våajnoes darjodh mah lea dotkemisnie, jïh prosjektide skreejredh juktie aelkedh FoU'em nåhtadidh.
Daerpies fïerhtenjaepien tjåenghkies digkiedimmietjåanghkoeh tjïrrehtidh, naemhtie dïhte latjkoe lea dej voernges saemiengyrhkeles åårgani gaskem Nøørjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
- Daerpies ellieslaakan jïh bijjemes ussjedidh årganiseradimmien bïjre sjierehealsoedienesjijstie saemien årroejidie juktie maehtedh saemien skïemtjijidie buerebe jïh elliesåbpoe dïenesjh vedtedh mah saemien gïelem jïh kultuvrem våaroeminie utnieh, Mikkelsen jeahta.
Daerpies gaajhkide saemien scenevuekien lihtside øøvtiedidh jïh tjirkedh, vuartasjidh guktie øøhpehtimmie, jïh darjomenuepide bueriemdidh.
Daerpies dovne lissiehtamme ekonomeles mieriejgujmie, sertiestimmie faamoste jïh laakide staeriedidh.
Daerpies aktine ållesth jïh bijjemes gïelepolitihkine, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh ovmessie siebriedahkesuerkine.
Daerpies aktine tjïelkebe joekedimmine dïedteste, buerebe iktedimmie råajvarimmijste jïh hijven dïrregh dan båetije gïelebarkose.
Daerpies guhkies goerehtimmiejgujmie bïegkefaamoetseegkeldahken tjåenghkies effekteste jïh dehtie tjåenghkies leavloste gåatomedajven sisnjelen, jïh gusnie tjïerteste goerehtimmieh byöroeh båatsoen aerpievuekien daajroem meatan vaeltedh.
Daerpies vielie dotkeminie guktie joekehts såarhts skilkemedahkoeh eatnamisnie, goh gåetieh, geajnoeh, straejmieledningh, tjaetsiefaamoetseegkeldahkh, bïegketurbijnh, gruvah, jïh vielie maehtieh bovtsem joekehtslaakan tsevtsedh.
Daerpies lissie gåatoeminie, daate sæjhta jiehtedh dajvh mah eah åtnasovvh fïerhten jaepien, men mejtie bovtse daarpesje gosse v.g gåatome galma lïemkedahken mænngan, jïh sïejhme gåatomedajvh eah maehtieh åtnasovvedh.
Eensi ektesvuekie-barkoe dej ovmese institusjovni gaskems lea daerpies jis edtjieh daaletje vierhtide bøøremes laakan nuhtjedh.
Daatah leah åtnasovveme gåetiej jïh infrastruktuvren bijjeli guktie daate lea goerehtalleme jïh gååvnese nasjonaale daatabaasine.
Lea aerviedamme man stoerre låhkoe fïerhtede såarhts jaepieboelhkegåatoemistie (jïh areaale juhtemegeajnoste) båatsoedajvi sisnjeli mah leah tsavtseme.
Stoerre joekehtse leajhtadimmesne dan staateles jïh voenges båatsoereeremasse.
Gaskem jeatjah njoelkedassh tseegkemen bïjre barkoemoenehtsistie gusnie saemien tjirkijh edtjieh meatan årrodh.
Akte voete sjïdteme saemien båarhte veeljedh, goerehtimmie vuesehte.
- Hijven dotkeme lea aalkeme, men vielie dotkeme daerpies.
Daate hijven saemien maanide, jïh saemien gïelegorredimmien gaavhtan, Keskitalo jeahta.
Gaajhkesh dovnesh hov leah sïemes sïerredimmie, jis dïhte daamtaj jïh guhkiem sjugniehtåvva, jïh joekoen jis aareh jieliedisnie aalka, healsoem napkoe mij maahta psykiske jïh fysiske skïemtjelassem vedtedh mænngan jieliedisnie (Shepherd, 2017;
Aaj reerenassen budsjedteproposisjovnesne tjåådtje "Daajroe saemien kultuvren bïjre lea vihkeles dejnie dajvine gusnie sjyöhtehke" Reeremesoejkesjh såemies vaarjelimmiedajvide leah daesnie.
Dah voenges aamhtesh dah, mah dov aarkebiejjiem jeenjemes tsevtsieh.
Fïereguhten tjïelten lea dïedte sjïehteladtedh ihke nuepie sjædta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh, jïh dannasinie dle maahta debpelen dohkoe sjïdtedh mah faalenassh mah vadtasuvvieh fïerhtene tjïeltesne.
Dijjieh edtjede gïelide guhkiebasse jåerhkedh.
Dan åvteste dle joekoen vihkeles daam bïejedh dan politihkeles aalkoealmetjeagendese.
Laantebielien gaavhtan dle dan åvteste joekoen vihkeles Veterinærinstituhten darjomh læssanieh.
Dan åvteste dle daerpies eevtjedh fïereguhten reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh, saaht gusnie årroeminie.
Dannasinie daerpies reerememaallem staeriedidh juktie gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien nåhtadidh byögkeles reereminie. Joekehts gïeletsiehkieh
Dan åvteste daerpies politihkesuerkiem gïehtjedidh jïh vuarjasjidh, jïh tjïelke ulmieh jïh mierieh Saemiedigkien politihkese hammoedidh jaepiej åvtese, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Dan åvteste daerpies aktine ållesth vuarjasjimmine saemien gïelenjoelkedassijste, jïh vuarjasjidh guktie dïedte lea joekedamme Saemiedigkien jïh byögkeles reeremen ovmessie bieliej gaskem
Dannasinie daerpies aktine orre reerememaalline mij daan beajjetje reerememaallen sijjeste båata.
Dan åvteste daerpies saemien kultuvremaahtojne reeremisnie jïh leerehtimmesne.
Dan åvteste eevre daerpies maanah saemien guvlieh jïh nuhtjieh maanagïertesne, skuvlesne jïh jeatjah lehkesne aarkebiejjien.
Dannasinie akte stoerre haesteme Saemiedægkan govlehtoevedh nöörjen åejvieladtjijste dejnie gyhtjelassine mah evtiedimmiem jåartaburreste tsevtsieh saemien dajvine.
Dan åvteste akte faamohts strategije aalkoem aktede orre mineraalegïehteldimmeste dan tjarke dåarjedidh gosse stoerre byjreseligke haestemh jïh faatoes dïeneste maarkedinie, Muotka jeahta.
Daan saemiedigkieraaran lea dan åvteste akte tjïelke ulmie viehkiehtidh guktie evtiedimmie ööhpehtimmesne jïh barkoejieliedisnie jïebnebe sjædta tjoeli gaskem, mij sæjhta stuerebe veeljemenuepieh vedtedh nyjsenæjjaj jïh kaarri jieliedisnie jïh karrijeresne.
Dannasinie daerpies årroji nuepieh jïh reaktah eevtjedh, guktie dah åadtjoeh saemien staarine nåhtadidh.
Dan åvteste daerpies dan noerehtröönderen siebriedahkese maahtoem skåårvedh gaajhkine daltesinie.
Dannasinie daerpies aktine staeriedimmine saemielaaken gïelenjoelkedassijste, guktie dah abpe laantem feerhmieh.
-Dan åvteste joekoen ovlæhkoes Saemiedigkien vaajtelasse Reerenassine råårestalledh juktie aktem strategijem seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten bïjre darjodh maanaj vööste, pruskiehtamme sjïdti.
Dan åvteste joekoen vihkeles njoelkedassh dorjesuvvieh mah jeenjemesh vuesiehtieh guktie lea rïektesisnie, Keskitalo jeahta.
Dannasinie vihkeles dam barkoem våajnoes darjodh jïh dam earoehtidh, Olli vihth.
Dan åvteste vihkeles sjïehteladtedh guktie tjaelemegïele vielie åtnasåvva.
Dannasinie vihkeles sjïehteladteh lissiehtamme åtnose tjaalegegïeleste.
Dan åvteste vihkeles tjoevkesem bïejedh daejtie haestiemidie staateles åejvieladtjide Nöörjesne jïh Sveerjesne, jïh dam sïjhtebe darjodh, Keskitalo jeahta.
Dannasinie vihkeles gorredidh dah aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, jïh aktem hijven låhkoem dejstie aevhkijste åadtjoeh goh dah læssanamme vierhtieh vedtieh.
Dannasinie vihkeles dejtie saemien maanagïertide eevtjedh, guktie dah maehtieh hijven gïelelïerehtimmiesijjieh årrodh maanide.
Dan åvteste vihkeles gosse gïelevierhtiejarngem jïh maanagïerte- jïh skuvletjåadtjoehtæjjam tseegkie Saemiedigkien nualan bïejeme, ij vaahresne sjïdth råajvarimmieh gaarvanieh mah hijvenlaakan juhtieh.
Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna.
Dan åvteste vihkeles hijven strategijh evtiedidh dåårrehtæmman jïh maahtoelutnjemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Dan åvteste vihkeles vijriesåbpoe evtiedidh jïh nænnoestehtedh dam saemien infrastruktuvrem mij lea tseegkeme, jïh maahtoem tjöönghkedh akten rehpien nualan, jïh aaj nuepieh vedtedh akten stuerebe sæjjan gusnie maahta darjomh jïh råajvarimmieh tjïrrehtidh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Dan åvteste mijjieh daelie dam ellen voestes saemien laakemoenehtsem nammoehtibie, Muotka jeahta jïh altese mïelen mietie tuhtjie eevre reaktoe daate dorjesåvva båatsoesuerkesne.
Nov lea doh tjåenghkies konsekvensh nöörjen åejvieladtji politihkeste mah leah dïhte stööremes aajhtoe båatsose Nöörjesne, jïh mij jielemem håvhtede daelie.
Dah leah dah, mah mijjem dan sïjse butnieh mij lea dah jïjtjehke soenh mijjen siebriedahkesne: mijjen histovrije, mijjen nïekedassh jïh mijjen dååjrese mijjine årrodh.
Aaj akte aevhkie aajhterh joe daelie leah eadtjohke göölemisnie jïh dan åvteste viehkiehtieh dovne jielemedarjoemidie jïh årromem dajvesne nænnoestehtedh, Muotka tjïerteste.
Nov lea ojhte jååhkesjamme saemien museumh dovne daarpesjieh buerebe iktedamme sjïdtedh akten politihkeles soejkesjen sisnjelen saemien kultuvreaarpan, jïh vaenie vierhtieh buerebelaakan nåhtadidh.
Daate lea dïhte voestes maam akte maana eejhtegijstie åådtje, jïh almetjem bovtsese ektede.
Nöörjen åejvieladtjh mah leah dam dorjeme.
Seamma produksjovnesïelte lea aaj dam åarjelsaemien maana-tv-raajroem "Laara jïh Leisa" dorjeme, mij aaj NRK:sne seedtesovvi.
Duodjeinstituhtta Guovdageaidnusne sæjhta duedtiem nænnoestehtedh goh kultuvre, faage, jieleme jïh kombinasjovnejieleme Luvlie- jih Gaske-Finnmarhkesne.
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid duodji mah sijhtieh maahtoem eknomijen jïh reeknehlåhkoen sisnjeli nænnoestehtedh jieliemisnie.
Dïhte akte gaskenasjovnale viedteldihkie protokolle CBD'en nuelesne mij edtja aktem reakta joekedimmiem dejstie aevhkijste gorredidh, mejtie dïhte åtnoe eatnemen gen-vierhtijste vadta.
-Joekoen sjollehke jienebh noere göölijh mah dåarjoen bïjre syökoeh juktie göölemevïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
Lissie vihkeles maanah leah gåetesne unnemes aktem dygnem mænngan dej eah leah vielie symptomh.
Daelie lissie vihkeles maanah leah gåetesne unnemes aktem dygnem mænngan dej eah vielie symptomh.
Daate akte jååhkesjimmie dehtie maahtoste jïh barkoste maam aalkoealmetjh darjoeh juktie almetjereaktide veartenisnie nænnoestehtedh.
Akte ektievoeten åvtehke mij diedtem åtna fïereguhten ektievoetese.
Staabe tjåanghkoem åtna måantan aereden, fïerhten
Akte balanse gaskem man stoerre låhkoe tsavtshvierhtijste mij tjuara jeatjah aktöoride bïejesovvedh, jïh fååmijes tsavtshvierhtieh utnedh fylhken daltesisnie.
Aarbortesne lea aaj maana-gierte gusnie åadtjoeh gielem, jih saemien kultuvren bijre lieredh.
Gielelaaken laavenjasse lea gielem vaarjelidh jih øøvtiedidh.
Daate aaj vuesehte byjreseåejvieladtjh juvride vielie krööhkestieh goh gåatomekreekide, Eira minngemosth jeahta.
- Daate lea digkiedimmie maam mijjieh Saemiedigkeste maaje vaeltebe, joekoen guktie doh jeenjemes voernges aktöörh saemienööhpehtimmiem bæjjese fulkieh.
Akte jïjtse nænnoestimmie barkoen bïjre reeremesoejkesjigujmie.
Akte jïjtse aalkoealmetjepaviljonge ektiedamme COP21, The Indigenous Peoples' Pavilion:
Manne aaj dam domtesem damtem.
Akte krieveme vaarjeldh, tjïelke raasth åtna jïh lea jïebne.
- Akte aavoe saarnodh goevten 6. biejjien raejeste dle gåarede Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh elektrovneles, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Akte hijven saernie gaajhkide mijjese mah saemien lidteratuvrem lyjhkoeh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh, jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste.
Eevre vihkeles mijjieh aktem jielije jïh nænnoes saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem utnebe, jïh bielelen daam dle ibie maehtieh naan kultuvrejielemen bïjre soptsestidh.
- Nov lea badth daajroes maanah orre daajroem gaajh aelhkie vejtiestieh.
- Nov lea badth daajroes ij leah iktesth aelhkie tjiehpiedæjjine aelkedh.
Akte tjïelke joekehtse ovmessie tjïelti gaskem gosse lea dåårrehtimmien bïjre saemien lohkehtæjjijste.
Dïhte akte kriminelle dahkoe maam tjuara gïetedidh dan mietie.
Dïhte akte meadtoe maam aaj tjuara dan mietie gïetedidh.
Akte lïenghke dåehkiesæjroen vuelielisnie man nomme lea, desnie maahtah tjeakoeslaakan reektedh, jïh aaj jis sïjhth buerkiestidh mannasinie datne vienhth dåehkie byöroe destie vaaltasovvedh.
Akte ulmie lea abpe prosesse edtja gaervies årrodh eannan vïjhte jaepieh.
Akte sjïdtije voerkesvoete saemiej gaskem gïelen jïh gïeleveeljemen bïjre, jïh ahkedh jienebh almetjh veeljieh meatan årrodh kuvsjine juktie gïelem bååstede vaeltedh maam boelvh dej åvtelen leah dasseme.
Dïhte akte vijries vitenskapeles tjaatsege dej daajroejgujmie klijmajarkelimmiej bïjre Arktisesne, jïh maam ulmide dïhte åtna regijovnese jïh dan mubpien veartenasse.
Daerpies aktine politihkeles sjæjsjalimmine reerenassesne juktie daejnie barkojne nïerhkedh.
Moenehtse meala gellie råajvarimmieh tjuara vuajnalgidh goh skåårvemh ihke saemien gïelebarkoe edtja akten eensi njeaptjan båetedh.
Akte reakta daerpies bïevnesh åadtjodh aktene hammosne mij lea sjïehtedamme skïemtjijen kultuvre- jïh gïelemaadtose, guktie skïemtjije edtja sisvegem bïevnesijstie guarkedh.
Daate akte reakta mijjieh goh aalkoealmetjh utnebe.
Akte jååhkesjamme vuajnoe båatsoealmetji luvnie åarjeldajvesne lea åejvieladtjh daajroem båatsoen bïjre fååtesieh, båatsoem nåakelaakan gïetedieh jïh krïevenassh jïh stillemh vedtieh mah eah leah sjïehtedamme dan båatsoefaageles barkose.
Akte nåake dahkoe jïh akte ållesth dïedtesliejhteme gosse Healsoe Finnmaarhke nænnoste saemien psykiske healsoevaarjelimmiem våålese bigkedh.
Daate akte sïlle åvtese gosse saemien gærhkoeraerie aktem råållam åådtje nammoehtimmesne bïspeste, Mikkelsen jeahta.
-Akte stoerre juvretjïerte konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine.
Daate akte vieksiesvoete maanaj identiteetese jïh aaj akte sijjie sjædta gïelese.
Akte vieksiesvoete saemien siebriedahkese jïh saemien studentidie dah maehtieh veeljedh saemien lohkedh jieniebinie institusjovnine, jïh tjuara aaj aerviedidh akte kvalitatijve vieksiesvoete gosse jienebh institusjovnh saemien gïelekuvsjem faalehtieh.
- Daate akte tjïelke otnjege maam Gærhkoeraerie nænnoste.
Daate dagkerh bïevnesh mej bïjre Saemiedigkie veanhta doh ellen jeanatjommesh sïjtine daajroem utnieh åtnoesoejkesji jïh sïjtesoejkesji tjïrrh.
Akte vihties vuekie tseegkeme gusnie Saemiedigkiepresidente aktem bieliem dehtie nöörjen håalemistie hööltie ministeretjåanghkojne Arktiske raeresne.
Aaj öörnegh tseegkesovveme mah maehtieh disse skreejredh, v.g byögkeles evtiedimmielatjkoeh jïh Regijovnale Dotkemefoenth.
Daate lea akte dejstie Saemiedigkien raaktan stoerre dïedtijste: barkedh ihke båatsoe hijven mieriekrïevenassh åtna mij evtiedimmiem jïh monnehkevoetem gorrede guhkiebasse.
Daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles våaroeminie, jïh akte byjjes jïh gieltegs faageles jïh politihkeles digkiedimmie lea mejnie saemien aarvojne maanagïerth edtjieh sijjen barkoem bigkedh.
Daate akte guvvie mij lea akteraeresne aarebi goerehtimmiejgujmie dovne sveerjen jïh såevmien båatsoste (Södra Lapplands forskningsenhet, 2009).
Dennie regiovnesne lea joehkehth åårganisajovne-byjresh, dovne duedtie, teatere, jieleme- jih jeatja sjiere kultuvrebyjresh.
Internasjovnale vuajnosne lea saemien, jih inhtsie åarjelh-saemien giele, aajhtaldihkie.
Daate akte fokuse saemien demokratijem evtiedidh Nöörjen Gærhkosne.
Nov lea eevre daerpies naaken aktem bijjemes dïedtem åtna saemien gïeleevtiedimmien åvteste, jïh råajvarimmieh iktedidh.
Daate akte vihkeles realpolitihkeles råajvarimmie, mij lea seamma vihkeles goh doh haestemh jïh evtiedimmievæhta mej uvte saemieh daan biejjien tjåadtjoeh.
Akte krïevenasse learohke edtja maahtoeulmide goerehtidh duedtien learoesoejkesjijstie sïeltelïerehtæmman.
Guhkiebasse akte ulmie sjïehteladtedh guktie maahta selvangivelsem aaj elektrovneleslaakan deelledh saemiengïelesne.
Akte paradokse lea dah man unnemes darjoejin juktie klijmajarkelimmide sjugniedieh, dah jarkelimmide voestegh dååjrehtieh jïh tjerkemes.
- Akte paradokse kvaliteetedorjesh voenges saemien hammoedæjjijste jïh produsentijste Nöörjeste eah leah jaksoemieresne årroejidie jïh bovride abpe laantesne.
Joekoen daerpies åarjelsaemien sijjienommh jïh båatsoesïjti nommh våajnoes darjodh.
Dïhte akte gïele maam mijjieh reaktam utnebe eevtjedh jïh evtiedidh, dovne mijjen luvnie goh almetje jïh siebriedahkesne.
Saemiedigkien bieleste dle akte tjarke vaajtele dïhte daajroeligke reereme mejnie daelie aalkeme, aaj aalkoealmetjidie måjhtele saemien dajvine.
Gaajh daerpies saemien lïerehtimmievierhtiejgujmie, jïh dan minngemes tïjjen dle aaj daerpies sjïdteme digitaale lïerehtimmievierhtiejgujmie.
Akte stoerre daerpiesvoete teermh evtiedidh jieniebinie siebriedahkesuerkine, jïh joekoen åarjel- jïh julevsaemien gïelesne.
Akte stoerre daerpiesvoete ööhpehtimmine voestesviehkien sisnjelen gaajhkesidie mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
Akte stoerre paradokse båatsoelaake mij aktem saemien jielemem stuvrehte, ij leah dåarjoehtimmiem båatsoste jallh Saemiedigkeste åådtjeme.
- Akte stoerre dåeriesmoere gosse neavroesentraalh eah guarkah gosse saemiestæjjah ringkijh neavroesentraalide ringkieh, jallh neavroesentraalh eah saemien sijjienommh reaktoe guarkah guktie dah jamhkelæjjide båajhtoeh adressese seedtieh.
Akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne noerh skuvlen jïh barkoejieleden ålkolen gehtjieh.
Maahta hov ierielimmesne måjhtajidh hæhtjoeh, turisme, jïh laajroeh eatnamisnie mah edtjieh lïegkedimmiem, raessiem nåhkehtidh jïh almetjehealsoem eevtjedh jienebelåhkoen årroejidie, båatsoesaemide healsoevaahram vedtieh vieliebarkoen jïh psykiske raessien tjïrrh.
Tïjje doekoe dle sïejhme sjïdteme dïejvesem scenetjeahpoe nuhtjedh dan barkose mij teaterisnie dorjesåvva.
Mijjen mïelen mietie ij leah badth radtjoes jallh akte hijven politihkeles dahkoe gænnah jis ulmie lea raerieh gaavnedh mah buerebe laakh vedtieh.
Daate akte vihkeles biehkie gosse barkeminie saemien reaktah nænnoestehtedh, Keskitalo jeahta.
- Akte vihkeles jïh daerpies barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh daelie.
Gille jallh ij naan sijjieh gusnie maahta saemiestidh, jïh gille lïerehtimmienuepieh.
Gaajh vaenie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne mah aaltereraastem jeksieh dej minngebi jaepiej, men sæjhta joekoen jïjnjh årrodh mah dam darjoeh dej mubpiej luhkie jaepiej.
Finnmaarhkesïelte Kreativ Industri mij lea evtiedamme jïh stuvreme programmem stillemen mietie Saemiedigkeste.
Jienebh institusjovnh råålline utnieh gorredidh saemiengïeleldh lohkehtæjjah ööhpehtimmiem vaeltieh.
Jienebh aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie ååntjestalla.
Jeenjemes båarasåbpoe almetjh mah demensem åadtjoeh, jïh vaahra demensem åadtjodh jolle aaltarinie læssene.
Vuesiehtimmien gaavhtan gujht daejrebe gåatomekreekh tunelli sïjse vaedtsieh baahkes giesiebiejjiej, mestie plåavhkesimmievaahra sjædta dovne geajnoej jïh ruevtieraajroen mietie.
Dam ibie guarkah jïh destie libie håjnoes, Keskitalo jeahta.
Lissine gujht akte veartenevijries fenomeene nasjonaale åejvieladtjh, jïh aaj dotkijh, eah dan stoerre tsåatskelesvoetem vuesehth healsoeektiedamme tsiehkiej bïjre mobijle pastoralijstide.
- Daate lea voestes aejkien Saemiedigkie aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnede, Larsen jeahta, guhte veanhta joekoen vihkeles raerieh åadtjodh dejstie profesjovnelle tjiehpiedæjjijste.
- Uvtemesth lea luste gosse daan soe jeenh almetjh sijhtieh learoevierhtieh darjodh saemien learoehkidie, jeenebe ohtsemh darjoeh juktie mijjieh maehtebe dah bööremes learoevierhtieh veeljedh mijjen learoehkidie.
Daelie ajve Saemien jolleskuvle mah dagkeres ööhpehtimmiem faalehte.
Annje jijnjh saemien lohkehtimmievierhtieh fååtesieh, dovne sïejhme learoegærjah jïh jeatjah learoevierhtieh gaajhke øøhpehtimmiesystemesne maanagierteste universiteetese.
-Annje vihkeles fokusem utnedh vaarjelæmman, nænnoestæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste, Jåma jïh Aasrud jiehtiejægan.
Uvtemes njoelkedassh jïh stillemh åejvieladtjijste mah leah raessiefaktovre båatsoealmetjidie (88%) vaastoedåehkesne.
- Dejpeladtje, mijjen vuajnoeh eah govlelgh jïh ij ïedtjem sjugnedh gosse åehpiedahta aktem strategijem mij leah dorjeme mijjen åejjiej bijjelen mah daesnie noerhtene årroeh.
Dåarjoe vadtasovveme akten orre SAMINOR-goerehtæmman, saemien maanavaarjelimmievearman, healsoegaavnedimmide saemien voeresidie jïh saemien teekstese jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie.
Ovmessie piloteprosjekth tjïrrehtamme, jïh pilotebarkoen sjïekenisnie akte voestes raeriestimmie dorjesovveme akten bïhkedæjjese.
Det norske bibelselskap lea dåarjoem guhkiem åådtjeme juktie bijbelen tjaalegh jarkoestidh jïh staeriedidh noerhte-, åarjel jïh julevsaemien gïelese.
Jienebh goerehtimmieh leah dorjesovveme bovtsegåatoemistie mah vuesiehtieh skilkemedahkoej gaavhtan dellie gåatomeåtnoe geahpene skilkemedahkoej lïhke (såemies kilomeeterh guhkene), mearan gåatomeåtnoe seamma jïjnje læssene miehtjiebasse skilkemedahkojste.
Stoerre bueriedimmieh systeemesne dorjesovveme, men læjhkan daerpies vielie dokumentasjovnine dan teehpemeheerreden effekten bïjre, jïh åtnoejearsoesvoetem teestadidh guhkiem arktiske daelvietsiehkine, åvtelen maahta systeemem stuerebe produksjovnese bïejedh jïh dam maarhkedese luejhtedh.
Sjollehke vuejnedh jienebh staaretjïelth jïjtsh latjkoeh Saemiedigkine sijhtieh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
- Sjollehke tjiehpiedæjjalatjkoem jååhkesjamme daelie, jïh dïhte vuesehte Saemiedigkie lea saemien tjeahpoem jïh kultuvrem nænnoesåbpoe dorjeme gellie jaepieh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Hijven vuejnedh maanah ïedtjem utnieh daan aamhtesen bïjre, juktie irhkeme lea gaajhkesi bïjre.
Njaelkie gaajhkesidie damtedh annje lea vihkeles jeatjah almetjidie.
Daelie hijven jïh frijje gööleme, jïh dan åvteste gïerve sjïdteme guelide dåastodh.
Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan.
Maahta gujht aerviedidh doh båarasommes saemienlohkehtæjjah leah sïejhmelohkehtæjjah dan ööhpehtimmien mietie mij tseegkesovvi 1973. Mænngan libie maadthskuvlelohkehtæjjah åådtjeme joekedamme MLØ:se (daaroen GLU) 1. -7. klaasse jïh 5. - 10. klaasse, lektovreööhpehtimmie, praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmie (daaroen PPU) jïh faagelohkehtæjjah, mij akte pedagogeles ööhpehtimmie juktie aktegsfaagine ööhpehtidh maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
Maahta sån gihtjedh mejtie akte dagkeres aktelaaketje råajvarimmie sæjhta båatsoem goerpedehtedh goh akte dejstie uvtemes saemien gïele-jïh kultuvreguedtiejijstie.
Eeremasth dle dååjrehtimmieh aalkoealmetjijste jïh gïeleldh unnebelåhkojste jeatjah demokrateles staatine mah leah aelhkemes mijjese sertiestidh.
Eevre vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, saemiengïeleldh almetjh læssanieh.
Daan raajan 262.000 kråvnah saemien gïelejarngide dåårjeme mah leah darjomh soejkesjamme gïelevåhkoen, jïh jarngh leah fïereguhte 30.000 kråvnaj raajan åådtjeme darjomedåarjojne.
Ållesth 25 ovmessie saemien fealadasseprosjekth dejstie golme noerhtemes fylhkijste mah nuepiem åadtjoeh meatan årrodh.
Ållesth 39 saemien ståvroelïhtsegh 20 vaarjelimmiedajveståvrojne laantesne.
Daan biejjien ij leah nuekies saemiengïeleldh faalenassh siebriedahkesne, jïh gïeleutnijh dååjrieh dah eah dan gellie nuepieh utnieh saemien nåhtadidh.
Daan sjïekenisnie dle vihkeles tjïertestidh saemieh mah eah leah åådtjeme saemien lïeredh, tjuerieh aktem barkoem darjodh juktie gïelem bååstede vaeltedh.
Ovmessie aktöörh leah jïjnjh hijven faalenassh jïh råajvarimmieh aalkeme, mah daan biejjien leah prosjekth.
Akte laavenjostoe lea aalkeme Noerhte- jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelti jïh Saemiedigkien gaskem, juktie regijovnaale raeriestimmiedïenesjem tseegkedh åarjelsaemien lïerehtæmman.
Daelie aktine strategeles barkojne nïerhkeme juktie jarkelimmiebarkoem vijriesåbpoe gïetedidh.
Ij leah nuepie refereradidh jallh siteradidh raeriestimmieh mah leah våålese steemmadamme mah joe tjåanghkoegærjesne gååvnesieh.
Ij leah fer seenhte vuejnedh guktie båatsojne ektine maahta jaehkemes vuekieh gaavnedh juktie bovtselåhkoem giehpiedidh, Åhrén jeahta.
Eah leah naan institusjovnh Saemiedigkien nuelesne dennie regiovnesne.
Nimhtie lea ektievuekie-barkoe tjieltij gaskems joekoen daerpies.
Eah leah seamadamme raeriestimmien bïjre gusnie departemeente sæjhta obligatovreles elektrovneles mïerhkesjimmiem sjïehtesjidh.
- Ij leah sijjie akten dagkeres stoerre barkose jis Saemiedigkie ij vierhtieh daan barkose åadtjoeh, Laila Susanne Vars jeahta.
Ij leah Saemiedigkie mij lea njueniehkisnie orreme bovtsetaalegiehpiedimmide, jallh vihkeles tsevtsemefaamoem åtneme gyhtjelassesne betniegiehpiedimmien jïh prosessen bïjre daan beajjetje båatsoelaaken vööste.
Ij leah nåhkeme dan saemien gæmhpose jååhkesjimmiem åadtjodh, men buerebe akte guhkiedimmie.
- Ibie sïjhth vaeniedidh, men vierhtide jieliemasse vielie eensilaakan nuhtjedh, Muotka jeahta.
Annje ij naan taale gååvnesh man gellie öörnedimmieh mah lin desnie dan våhkoen, man gellie scenetjiehpiedæjjah jallh sjugniedæjjah, jallh man gellie vuartasjæjjah.
Men gåarede aaj badterijh målsodh signaaledåastoejidie mah geajnoen mietie tjåadtjoeh.
Men gïelejarngh eah leah tseegkesovveme gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
Læjhkan dle steemmedæjjan dïedte dan varke steemmadidh ihke steemma ryöhkoe ryøöknemesæjjan båetedh eannan måantan 09.09.2013 ts. 21. Veeljemekåarhtesne tjåådtje gåabph steemma edtja saadtesovvedh.
Læjhkan vihkeles dah mah skïemtjijidie guhkiebasse seedtieh daajroem utnieh SANKS gååvnese jïh man vihkeles dej maahtoe lea.
Mov vuajnoen mietie akte itjmies skïemtjelassevæhta gosse saemiej bïjre govlem mah demtieh dah tjuerieh sijjen fuelhkide, voenges siebriedahkide jïh saemien siebriedahkem laehpedh trïegkenassen, vaanejaahkoej jïh faatoes goerkesadtemen gaavhtan.
Ij leah naan jeatjah aktöörh mah maehtieh dagkeres dåarjelimmiem duadtan vuesiehtidh.
Eah leah naan vihties ohtsememierieh jallh ohtsemegoerh daan dåarjoeöörnegasse.
Ij leah naan fåantoe aerviedidh åarjelsaemien båatsoealmetjh stuerebe alkohovleåtnoem utnieh goh jeatjah årrojh laantesne.
Ij leah naan bådtjah mah maehtieh demensem båehtjierdidh, men bådtjah gååvnesieh naakenidie mah maehtieh evtiedimmiem symptovnijste sïessestalledh, jïh aktem vihties bueriedimmiem vedtedh akten boelhken.
Ij naan bïeljelimmiemaaksoe.
Ij leah naan sjïere reakta saemien maanah edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen maanah sov ietniengïelem skuvlesne lïeredh.
Aktem tjïelke åssjelenænnoestimmie sjïehtesjamme gusnie tjåådtje, gaajhkh soejkesjimmieh mah laaken mietie edtjieh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse, leah akte vihkeles sïlle åvtese.
Guhkies mierielatjkoeh leah dorjesovveme deallahtæjjajgujmie mah edtjieh Saemiedigkiem daejnie viehkiehtidh.
Nov lea murreds moenehtsen unnebelåhkoe aktem jïjtse jielemefoentem raereste, mij edtja voenges aarvoesjugniedimmiem gorredidh, dagkerh åssjaldahkh aaj Saemiedigkie digkiedamme, Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars jeahta.
Voenges håalijh leah bööresovveme juktie fokusem bïejedh voenges areale- jïh byjreseaamhtesidie saemien ïedtjigujmie.
Dïhte boelhke buerkiestimmien jïh bïevnesen gaskem, dellie dah politihkerh, institusjovnh jïh mubpieh mah saemien gïeline berkieh, nuepiem utnieh meatan årrodh dam båetije gïelepolitihkem hammoedidh.
Gïelesne jïh ektievoetesne mijjieh jïjtjemem jïh veartenem bïjre jarkan tjïelkestibie; gïeh limh, gïeh libie jïh gïeh edtjebe sjïdtedh.
Lissine dåarjoe lea vadteme bæjhkoehtimmide dovne orre maanagærjijste, diktegærjijste, guvvieseerijijstie jïh faagegærjijste.
- Hævvi lij byøreme reaktam utnedh miehtjesne vuejedh jieliemisnie.
Dah tjïelth nænnoestieh mennie skuvlesne akte dagkeres faalenasse edtja årrodh.
Tjïelten jïh fylhkentjïelten lea dïedte maadthskuvlelïerehtimmiem jïh jåarhkelïerehtimmiem hoksedh geerve almetjidie.
Tjïelth jïh staate diedtem utnieh healsoe- jïh sosijaledïenesji åvteste dejtie saemien årroejidie.
Tjïelth dïedtem utnieh sosijaale dïenesjh vedtedh.
Dïhte lea galhkuvereektemasse aktannamme, gosse dåarjoem maaksa.
Daate lea daajroe jïh bïevnesh mah leah boelveste boelvese sertiestovveme, Schanche jeahta.
Ajve naemhtie mijjieh gorredibie gïele jåarhka jieledh jïh mubpieh boelvh maehtieh saemien lïeredh.
Daelie guhkies sïllh vaaltasuvvieh juktie doh stoerre jïh vihkeles saemien siebriedahkehaestemh dåastodh.
Gåhkoe lea guhkie dej åarjelsaemien gaavnedimmiesijjiej gaskem, jïh akte joekoen stoerre vaahra dah oktegimsh jïh ålkoestamme sjidtieh.
60% barkoe gaavnoes goh skïemtjesåjhtere, mij jaepiem permisjovnem åådtjeme.
Seamma jïjnje raasisme jih ammesasve daan biejjien goh dellie gosse Catarina Christine Larsdotter jielieji 1800-låhkoen.
Læjhkan ij leah mejtegh mah departementem heerredh dagkerh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh.
Ij leah naan juerie akte dagkeres ööhpehtimmie lij sïjhteme julev- jïh åarjelsaemien lïerehtimmiem nænnoestehtedh dovne kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre.
Ibie maehtieh veanhtadidh åejvieladtjh buektiehtieh saemien learohki reaktam lïerehtæmman saemiengïelesne illedh båetijen aejkien jis dåårrehtimmie saemiengïeleldh lohkehtæjjijste ij tjarke læssenh.
Gellie jeatjah aath mejgujmie fuehpie: båatsoen reakta meatan årrodh regijonaale båatsoereeremisnie ij leah gorredamme jïh båatsoeståvroe ij naakenh daelie utnieh mejtie saemien siebriedahke lea nammoehtamme.
Jïjnjh heannadimmieh jïh symbovlh leah ektiedamme daan beajjan.
Jïjnjh learohkh fïerhten julevsaemien lohkehtæjjese, learohkeveahka daesnie lea seamma goh jeatjah lehkesne Nordlaantese jïh raaktan jollebe goh learohkeveahka Bådåddjosne.
Gellie ïedtjeladtjh mah sijhtieh faamoem utnedh loesereeremen bijjelen.
Maehteles saemiengïeleldh faagealmetjh maanagïertesne fååtesieh, seamma tïjjen goh gïele lea joekoen prååsehke maanagïertesne gusnie nöörjen lea stööremes gïele.
Jïjnjh jïh joekehts aktöörh leah meatan guvvesne gosse saemien gïelen bïjre.
Jïjnjh saemieh Oslosne jïh mijjen ulmie lea daah edtjieh dan hijven faalenassem åadtjodh goh gåarede, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jïh daajroen jïh ööhpehtimmien staateraerie Anniken Hauglie jiehtieh.
-Jïjnjh teermh jïh dïejvesh mah eah lea åtnosne aarkebiejjien, jïh dan åvteste vihkeles dejtie aktene gærjesne tjöönghkedh hijven guvviejgujmie, Åhrén jeahta. Vielie bïevnesh:
Jeatjah baakoejgujmie joekoen jolle maahtoe åarjelsaemien lohkehtæjjaj gaskem jåarhkelïerehtimmien sisnjelen.
Ministeretjåanghkoe programmide jïh prosjektide nænnoste, mejtie edtja Arktisk raerien tjïrrh tjïrrehtidh.
Daelvie lea, jih Deblie lea sïjjem ohtsedeminie gusnie maahta årrodh.
Gåarede gaajhkh barkoeh joekedidh (aaj lijkiebarkoe jïh almetjh åenebe barkojne) barkoesijjien mietie. jïh pendeldimmiem vuartasjidh SDJ-dajvese jïh dajveste.
Maahta ektese-vyöki jeatjah aamhtesigujmie barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan eatnemefaagine jïh beapmoe- jïh healsoefaagine, bene gïele dïhte mij lea dïhte vihkielommes, jïh dïhte mij galka vååjnesisnie årrodh.
Jïjnje tsåatskelesvoete dan orre koronavijrusen bïjre.
Åejvieladtji dïedte gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien reaktah.
Daelie aaj gïelejarngh tseegkesovveme Snåasesne jïh Raavrevijhkesne.
Nasjovnaale åejvieladtjh dïedtem utnieh byögkeles bïhkedassh bïejedh juktie gorredidh saemien utnijh maehtieh seammavyörtegs sosijaaledïenesjh åadtjodh, mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh voernges bihkedassh buektedh, ihke saemien maanah edtjieh sov gïelem jïh sov kultuvrem åadtjodh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Daelie almetjeryöknemigujmie orrijamme viehkine goeredievhtemistie, jïh dan gaavhtan ij vielie gåaredh daejredh man jïjnjh almetjh mah saemiestieh naemhtie.
- Daelie jïjnjh guelieh maarkedesne.
Iemie sårkoem dååjredh jïh ovjearsoes sjïdtedh dan båetijen aejkien bïjre.
Iemie Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh jïh dïedtem joekedidh.
Iemie jïh vihkeles mijjieh dejnie institusjovnine gaskesadtebe mij saemien tsiehkieh ellen bööremes damta, juktie dah leah doh ellen vihkielommes utnijh sisvegistie gærjesne Saemien låhkoeh soptsestieh, analyjsedåehkien åvtehke, staatedaejrije Kevin Johansen jeahta.
Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie.
Daate mahte göökte jaepieh jollebe goh laanten gaskemedtie.
Juktie raaktan gosse gïerve, dov veeljeme jïh barkoe leah vihkielommes.
· Daerpies leah mååhtedimmieh åadtjodh mah åarjelh-saemide jijtje reaktam vedtieh barkedh sijjen vuekien mietie guktie dihte Våarome-laaken jih internasjovnale konvensjovni mietie sjeahta. Dah minngemes internasjovnale konvensjovnh vuesiehtieh saemiej reaktah goh aalkoealmetjh.
Daerpies gïehtjedidh maam tjuara darjodh juktie dam båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide, Keskitalo jeahta.
Daerpies barkoem jïh vierhtieåtnoem nænnoestehtedh juktie hoksedh gaajhkesh mah dam sijhtieh, hijven saemien maanagïerte- jïh lïerehtimmiefaalenassh åadtjoeh.
Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh juktie gïelemaahtoem dejnie ovmessie siebriedahkesuerkine gorredidh.
Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh, juktie naemhtie gïelemaahtoem gorredidh dejnie ovmessie gïelesuerkine.
· Daerpies lea aaj jåarhkeskuvlide, Saemiedigkiem jih aaj fylhkestjieltien skuvlide eevtjedh ektesne barkedh dajvine mah leah reereme-dajvi bæjngolen. Nimhtie dah tsavtsh-vierhtieh buerebe åtnose båetieh.
Daerpies dåarjegh åejvijste jieniemdidh, edtjedh saemien tjaaleldahkh darjodh jïh saadtesidh.
Tjuara tjerkebe vuerkiehtidh ihke vihkeles saemien nåhtadidh jienebinie tsiehkine.
Ånnetji jienebh ålmah goh gujnh meatan goerehtimmesne.
Dam gaajhkesh dovnesh govleme.
Norsk Friluftsliv, akte ektiesiebrie 15 jïjtjevyljehke ålkoejieledesiebride Nöörjesne, mij kampanjen "nattinaturen duekesne tjåådtje.
Aadtjen aaj akte jïjtse mieriesoejkesje lea dorjesovveme akten vïjhtenjaepien saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman maasterenjieptjesne.
Aadtjen orre bïhkedassh nænnoestamme polliseseehtemidie saemien dajvine.
Aaj stuerebe konferansh öörnesovveme.
Aaj daerpies vielie daajroem åadtjodh tsevtsemen bïjre turismeste.
Aaj daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne gaskem gïelejarngh jïh aerpievuekien jielemh, juktie evtiedidh jïh eevtjedh åtnoem aerpievuekien daajroste jïh terminologijste.
-Aaj joekoen sjollehke Raavrevijhken tjïelte saahtan meatan sjædta saemien gïelen reeremedajvesne, jïh dan åvteste guektiengïeledåarjoem Saemiedigkeste åådtje.
Daate aaj akte soptsese religijovnen jïh kosmologijen bïjre, jarkelimmiej bïjre mah guhkiem ryöhkeme jïh dan bijre mij åvtetijjen jïh daaletje tijjen tjåanghkan gårrede.
Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie.
Gellie jeatjah tsiehkieh mah maehtieh symptovmh vedtedh mah demensine vååjnoeh, guktie lea vihkeles aktine eensi salkehtimmine åvtelen dåaktere demensediagnovsem beaja.
Ij gellien aejkien nuepiem utnedh nieljieh saemien gïelh åadtjodh govledh.
Aaj akte saetniesvoete doh akti akti laakejarkelimmieh laakesne mah leah tjirrehtamme 2007 raejeste, leah jeenjemasth sjugniehtovveme bielelen naan såarhts sïemesvoete Saemiedigkine.
Maahta aaj ierielimmesne måjhtajidh eatnemevaarjelimmie mij edtja eatnemem vaarjelidh darjomi vööste mah hearaldehtieh jïh mejtie ij gåaredh bååstede darjodh, vuestiebieline båetieh båatsoesaemien åtnose dajvijste.
- Aaj raeriestamme Statsbygg 20 millijovnh kråvnah åådtje ovmessie prosjekteringebarkojde mah leah ektiedamme bombadæmman jïh bigkemasse dehtie orre reerenassekvartaaleste.
Aaj raeriestamme dåarjoeh orre tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne, tjåanghkan 26, 6 millijovnh kråvnine, jïh 15 millijovnh kråvnah juktie straejmiefasseldimmiem bueriedidh.
Aaj raeriestamme aktem dåarjoem saemien plaeride 23,4 millijovnh kråvnine.
Aaj raeriestimmine båateme juktie 15 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie straejmiefasseldimmiem Reerenassekvartaalesne bueriedidh.
Dåarjoe aaj vadtasovveme 31 gærjabæjhkoehtimmide noerhte-, julev - jïh åarjelsaemien.
Libie aaj dåarjoem vadteme tjoejebaakoelæsoe-applikasjovh evtiedidh, dah leah daaroen jïh åarjelsaemien, daaroen jïh julevsaemien jïh daaroen jïh noerhtesaemien.
Dåarjoe aaj vadtasovveme tjïjhtje joejkebæjhkoehtimmide, göökte bæjhkoehtimmieh religijööse tovnajgujmie jïh göökte bæjhkoehtimmieh maanamusihkine.
Aaj tjaaleldh raerieh bïevnesasse båateme almetjijstie, institusjovnijste jïh siebrijste.
Aaj daerpies jeatjahlaakan bigkedh dejnie leejjeme gåetine juktie jearsoesvoetem jïh funksjovnelle daerpiesvoeth gorredidh.
Aaj daerpies dah mah gïelem hijvenlaakan haalvoeh, leah hijven åvteguvvieh jïh iktegisth saemien soptsestieh.
Aaj daerpies vielie dotkeminie daan suerkien sisnjelen.
Aaj daerpies gïele åtnasåvva jienebinie sijjine siebriedahkesne.
Stuvremedåehkie lea tseegkesovveme aalkoealmetjegïelejaapan.
Aaj reekteme faatoes learoevierhtieh leah akte haesteme lïerehtæmman saemien gïelesne.
Dejnie aaj Saemiedigkie madtjeles.
Aaj råajvarimmieh aalkeme juktie svienske studenth studijese dåårrehtidh.
Maana-girte lea aaj skuvlese veadtaldihkie jih NRK-saemien radiove lea Snåasesne.
Øøhpehtimmielaake aaj geerve almetjidie reaktam vadta saemien gielem lieredh jih aaj reaktam aajne learohkidie.
Aaj jïjnjh ovmessie saemiengïeleldh faalenassh maanide jïh noeride fååtesieh.
Aktebïhkedæjja maanagïertide saemien maanajgujmielea dorjesovveme.
Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh jienebh saemieh skreejrehtidh dotkijinie sjïdtedh, jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh.
Aaj vihkeles dam aerpievuekien daajroem ribledh mij annje gååvnese dejnie dajvine gusnie gïelejarngh sijjen barkojne gïehtelieh.
Vihkeles aaj giehtjedidh nuepide guktie båatsoejieleme maahta buerebe sjidtedh jis jienebh vierhtieh jielemasse.
Aaj vihkeles dïhte diedte akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva, juktie kvaliteetem gorredidh healsoe- jïh sosijaledïenesjisnie saemien skïemtjijidie.
Aaj vihkeles dam tjïelke darjodh, jïh jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem dåarjoehtidh saemien aamhtesinie dejtie mah joe leah ööhpehtimmiem vaalteme jïh maanagïertine berkieh, Muotka jeahta.
Aaj vihkeles saemien gïelh vååjnoeh aarkebiejjien.
Vihkeles tjïertestidh man stoerre aevhkie lea guektiengïeline årrodh, jïh man jïjnjh barkoenuepieh dïhte vadta båetijen aejkien.
Aaj vihkeles juktie maanide jïh noeride lïerehtidh lidteratuvrem lyjhkedh, aaj geerve aaltarisnie, Olsen jeahta.
Aaj vihkeles normeradimmien gaavhtan saemien tjaalegegïeleste, mijjieh aktem noerhtelaanti gïeleåårganem utnebe mij hijvenlaakan jåhta.
Aaj vihkeles gosse dåårrehtimmiem göölemebarkose måjhtele, saemiedigkieraerie Muotka jeahta.
Aaj vihkeles mejtie gåetie lea ektiedamme histovreles heannadimmide, jïh guktie dïhte tjåådtje voenesne jallh kultuvreeatnamisnie.
Daelie ahkedh jienebh mah eatnemevierhtiej mietie gihtjieh goh mineraalh, tjaetsie- jïh bïegkefaamoe, seamma tïjjen goh ahkedh vaenebh mah goerkesem utnieh aerpievuekien saemien jieledevuekiej åvteste jïh nuhteme eatnemevierhtijste.
- Madtjeles vuejnedh tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh, jïh saemien gïeline berkieh jïh evtiedimmieråajvarimmieh soejkesjieh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Madtjeles vuejnedh tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh, jïh saemien gïeline berkieh jïh evtiedimmieråajvarimmieh soejkesjieh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Mijjieh seamadamme bovtsetaale sïjtebielide sïjten sisnjelen maahta åehpies dorjesovvedh dastegh persovnevaarjelimmiem krööhkie.
Stipende lea tseegkesovveme studentidie mah ööhpehtimmiem åarjel- jïh julevsaemien gielesne vaeltieh, giellatjiehppe Árran maanagïertesne lea stuerebe dåarjoem åådtjeme jïh mijjieh gïeleprosjeekth prioriteradamme ryöktesth daej dajvi jïh gïeli vööste.
Datne dïhte mij tjuara moenedh mejtie sæjhta steemmeleahpam jarkelidh, jïh persovnesteemmem vedtedh.
Skuvle jïjtse nænnoste mejtie dah saemienööhpehtimmiem sijjen learoehkidie faalehtieh.
Naemhtie maehtebe meatan årrodh gïelide lutnjedh.
Daennie våaroemisnie dle SANKS akten baelien tseegkesovvi.
Daelie gujht tïjje båateme akte profesjonelle areena tseegkesåvva mij dåarjojne sjædta ihke saemien hammoedimmie jïh kvaliteetevætnoe gaajhkine bovrine gååvnesieh jïh gaajhkide åestiejidie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Programmesne sijjie gååvnese 12 almetjidie mah åadtjoeh meatan årrodh 3 faagetjåanghkojne.
Sijjie gååvnese vielie reaktavoetese jïh vielie jïjtjeraarehke jieledem evtiedidh.
Hijven jienebh ohtsemh åarjelsaemien dajveste båeteledtieh, jïh tjuara aaj krööhkestidh Divtasvuodnan tjïelte lea dej tjïelti gaskem reeremedajvesne, mij prosentesne dåarjoem åådtjeme jeenjemes ohtsemidie, boelhken 20082010.
Produksjovnesïelte TMM produksjoner AS lea Saemiedigkiem syökeme dåarjoen bïjre juktie dam åarjelsaemien maana-TV-raajroem "Sööfe" darjodh.
Reekteme prosjekten bïjre aktene fïerhten jaepien bïevnesisnie Healsoe- jïh hoksedepartemeentese.
Daate barkoe vierhtieh kreava.
Vierhtiealmetjh dah mah leah gïelejarngh, jïh sæjhta geerve årrodh kuvsjigujmie jïh darjomigujmie nïerhkedh dej namhtah.
Joekoen dah stoerre staarh jïjnjh saemieh dåastoeh.
(Joekoen vihkeles laagh mah Raarvihken bæjngolen, daam gyhtjelassem vaestiehtieh)
Joekoen vihkeles maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan hijven saemiengïeleldh faalenassh gååvnesieh, meedijan, lidteratuvren jïh kultuvren sisnjeli.
Seamma sijjesne aaj skuvle saemien maanide mij maadth-skuvle-faaleldahkem vadta dovne dejtie guht Snåasesne årroeminie jih aaj dejtie guht bæjngoelistie båetieh.
Saemiedigkie Såevmesne tseegkemeprosjektem stuvrie saemien faage- jïh vierhtiejarngese.
Saemiedigkie jïh duedtiesiebrieh Sámiid Duodji og Duojáriid ealáhussearvi jielemelatjkoen bïjre duadtan rååresjieh, jïh Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles latjkojne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo latjkoem jååhkesje Saemiedigkien åvteste.
Saemiedigkieraerie mierede gie galka sjïelem åadtjodh.
Saemiedigkie tjirkijidie vaarjelimmiedajveståvrojde jïh nasjovnaalepaarhkeståvrojde raereste.
Seamma tïjjen dle politihkerh nænnoestamme beapmoedorjemassem lissiehtidh 20% eannan 2030. Maarkedeevtiedimmie voenges sjïerebeapmojde leah gujht hijven, jïh daesnie lea nuepieh orre dorjesh sjugniedidh.
Sijti Jarnge Aarbortesne dïhte mij soejkesjeminie faagegærjam bæjhkoehtidh åarjelsaemien duedtie-teermi bïjre.
Gærjah jïh maasterelaavenjassh leah tjaalasovveme saemien teateren bïjre, men dah oktegh tjåadtjoen sjidtieh jïh eah naan ektie digkiedimmiesijjiem utnieh.
Jïjnje lea tjaalasovvme jih jienebe lea dïjveldovveme daan bïjre man gellie saemieh gååvnesieh Nöörjesne.
Dagkerh åvteguvvieh mubpide skreejrieh saemien nåhtadidh, jïh dellie aaj dïhte tjåenghkies voerkesvoete gïeleåtnoen bïjre læssene.
Faage tjoevere vihkeles sæjjan jih øøvtiedæmman båetedh.
Snåasesne lea åarjelh-saemien hearra kontovrinie.
-Joekoen hijven vuejnedh saemien filmebyjrese lea meatan sisvegem sjugniedidh aktene dan vihkeles filmefestivaalesne aalkoealmetjefilmide.
-Joekoen sjollehke mijjieh dan stoerre ïedtjem gïeleprosjektide dååjrebe daan jaepien gosse lea aalkoealmetji gïelejaepie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Joekoen daerpies digitaale learoevierhtiejgujmie, Olsen jeahta.
- Joekoen vihkeles Røros-regijovnesne, gusnie åarjelsaemien gïele ij naan iemie sijjiem byögkeles institusjovni ålkoli utnieh, Keskitalo jeahta.
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta ellies lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, reakta jearsoesvoetem gorredidh jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma buerkeste.
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, gorredimmie reaktajearsoesvoeteste jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
- Gïeletsiehkie dejnie ovmessiedajvine edtjieh våaroeminie årrodh dan båetijen aejkien gïelesoejkesjæmman, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Gïeleteknologijejarnge Divvun Tromsøen Universiteetesne mij lea tastatuvrem dorjeme.
Stoerre joekehtsh almetjistie almetjasse man varke jïh guktie skïemtjelasse evtiesåvva.
Stoerre nuepieh ihke learohketaale sæjhta læssanidh jaepiej åvtese, jïh dellie daerpiesvoete saemienlohkehtæjjide seamma jïjnje læssene.
Storfjord gïelejarnge Storfjordesne jïh Gïeleaernie Raavrevijhkesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Stoerre joekehtse guktie bovtse tsavtseme sjædta joekehts såarhts skilkemedahkojste.
Gellie healsoefaageles teermh jïh terminologije justijsesuerkesne fååtesieh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne.
Gellie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne fååtesieh jïh daate sæjhta jiehtedh jïjnjh tjïelth sijhtieh stoerre haestemh utnedh saemienlohkehtæjjah skååffedh.
Vaenie ööhpehtamme faagebarkijh mej maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne dej ovmessie siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Doh jeenjemes politihkerh leah badth sïemes båatsoelåhkoe tjuara staeriesovvedh jïh geahpanidh, guktie dïhte dejnie rïektes gåatomevåaroeminie sjeahta fïerhtene dajvesne.
Akte stoerre tjåenghkies åesiesleakadimmie dejstie saemien dajvijste.
Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe sjæjsjele gie baalhkam åådtje.
Joekoen tjoeperdihks staate daelie aaj ij krööhkesth maam gaskenasjonaale instansh goh EN, leah maadteme båatsoeaamhtesinie.
- Joekoen hijven mijjieh seamadimh dovne saemien meatannænnoestimmiem nænnoestehtedh, men aaj båatsoefaageles maahtoem jih daajroem saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahken bïjre gosse edtja båatsoeståvroem nammoehtidh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotke jeahta.
- Joekoen sjollehke Nöörjen Baanghke lea Saemiedigkien haestemem dåarjoehtamme jaepeste 2011, jïh daelie soejkesjeminie heevehtimmiem earoehtidh aktine jïjtse mojhtesedaaline.
- Joekoen sjollehke Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daam dåeriesmoerem itjmieslaakan vaalteme jïh veanhta saemien dajvine dle maahta saemien gïele- jïh kultuvremaahtose dovne leavloem bïejedh jïh aaj dam krïevedh, presidente Egil Olli jeahta.
- Joekoen vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh gosse edtja heerredimmie- jïh båehtjierdimmiefaalenassem evtiedidh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Daate joekoen vihkeles aktene aamhtesisnie mij lea båatsoelaaken bïjre.
Daah taalh leah veedtjeme dejstie golme noerhtemes Fylhkenålmijste.
Öörnegen bijjelen 6 604 700 kråvnah leah dåarjojne vadtasovveme saemien maanagïertide jïh maanagïertide saemien goevtesinie maanagïertide.
Guovdageaidnun tjïelte, maanavaarjelimmiedïenesjisnie lea 500.000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie saemien maanavaarjelimmieviermiem tseegkedh saemien reeremedajvesne.
Dåarjoe lea vadtasovveme dovne privaate jïh tjïelten saemien maanagïertide.
Tjåanghkan libie dåarjoem vadteme 15 musihkebæjhkoehtimmide, jïh dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea åehpies saemien musihkerh jïh baanth goh Herborg Rundberg, Ivnniguin, Mikkel Gaup, Arvvas, Ivvár jïh Sáivu, jïh Anders P. Bongo aerpievuekien vueline.
Seamma onne jarkelimmie aaj gosse suehpedslaantese jïh aareh gïjregåatomelaantese vuartesje tjåanghkan, dsj. ånnetji vielie goh akte prosentpoenge giehpiedimmie.
Jearsoe maanide maanagïertesne årrodh Juktie suetiem gaertjiedidh libie daelie gelliej råajvarimmiejgujmie nïerhkeme maanagïertesne.
Jearsoe maanide skuvlesne årrodh
Orre låhkoe gïetegærjeste lea trygkesovveme.
Akte goerpe dastegh akte nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale vuajnoe tseegkesåvva, åejvieladtjh mah dejbeeli konfiskeradimmiem jïh irhkemem bielijste dehtie saemien kultuvreste luhpiedin, daelie vienhtieh fer dovres daeveridie bååstede deelledh aajhterasse.
Ij dïhte gåaredh dan guhkiem nöörjen åejvieladtjh nyöjhkoeh dam maeksedh.
-Rovnege staate ij jïjtse nænnoestimmieh seahkerh.
Akte detaljekaarhte lea dorjesovveme dejtie vaeljehke dajvide, jïh NVE lea aaj buerkiestamme man åvteste sijjieh leah dejtie ovmessie dajvide veeljeme.
Geerve dan bïjre soptsestidh, jïh daejredh vædtsoesvoete hïejmen njieljie vïedtji sisnjeli heannede.
Mijjen vuepsie lea råårestalleme aaj maahta viehkiem årrodh tïieltide, gosse dah edtjieh dejnie govlehtimmie-aamhtsine barkedh.
Dïhte lea mijjen tjåenghkies dïedte, akte dïedte maam ibie maehtieh mubpide læjkoedidh.
Jarkelimmieh leah nænnoestamme mieriedimmesne vaaksjomen bïjre maanajgujmie maanavaarjelimmieinstitusjovnine hoksen jïh båehtjierdimmien gaavhtan, jïh mieriedimmesne foestehïejmen bïjre.
- Joekoen sjollehke vuejnedh daej golme jaepiej saemien maanagïertesijjieh læssanamme njieljie sijjijste 24 sijjide, Mikkelsen jeahta.
Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi, dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh, "edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose".
Vierhtieh aaj vadtasovveme unnebe prosjektide mah edtjieh dam saemien voenges kultuvrem eevtjedh julev- jïh åarjelsaemien dajvine.
Aaj vihkeles tjïelke nuepieh gååvnesieh mijjen gïelem nåhtadidh jienebh siebriedahkesuerkine.
Vihkeles ovvaajteles åtnoem jïh kommersialiseringem vaarjelidh mah eah aevhkine sjïdth dan saemien siebriedahkese.
- Vihkeles viehkiehtidh guktie akte eadtjohke mearoegaedtie- jïh vïnhtseveahka bæjjese bigkesåvva juktie göölemem tjåadtjoehtidh saemien mearoegaedtie- jïh fjovledajvine.
Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Vihkele hijven kultuvre- jïh bueriefaaleldahkh saemide bïejedh, mearan dovne jeatjabidie faaleldahkh bueredeminie, jïh siebredahke tjoevere jienebh vierhtieh teknologijen, gaskesadtemen jïh kultuvren sjisjnjestruktuvrese vedtedh.
-Vihkeles vuetjemeluhpiedimmiem dagkerh aamhtesinie åadtjodh dan varke gåarede olles stuerebh skaarah dorjesovvh.
- Vihkeles formaalemaahtoem åadtjodh dej aerpievuekien jielemi sisnjeli, vuesiehtimmien båatsoe, jïh aaj orre maahtoem åadtjodh juktie orre teknologijem jïh orre jielemegeajnoeh åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan beapmoedorjemassese, beapmoeevtiedæmman jïh dååjresidie mah leah ektiedamme beapmose.
- Vihkeles histovrijem soptsestidh dan boelvese mij daelie byjjene akten sjïere almetjen bïjre mij saejrieslaakan jielieji, men aaj aktem gieltegs jieledem utni akten tïjjen gosse saemieh vuajnalgin goh unnebevyörtegs, Åhrén jeahta.
-Vihkeles histovrijem soptsestidh dan boelvese mij daelie byjjene akten sjïere almetjen bïjre mij saejrieslaakan jielieji, men aaj aktem gieltegs jieledem utni akten tïjjen gosse saemieh vuajnalgin goh unnebevyörtegs, Åhrén jeahta.
Musigkese jïh joejkemasse vihkeles sijjiem jïh nuepiem vedtedh guktie åvtanidh jïh saemide ålmeginie vuesiehtidh.
Daerpies saemien gïelem vååjnesasse bïejedh jïh ovmessie daltesinie saemien åtnoem jieniemdidh.
Dagkerh sijjieh leah daerpies utnedh gusnie saemieh abpe Saepmeste gaarsjese jïh jeatjah darjoemidie tjåangkenieh.
Vihkeles aktem veele sjïehtedamme juvreveahkam utnedh dejnie dajvine gusnie jïjnjh bovtsh, jïh båatsoe maaksoem åådtje dej rïektes teehpemi åvteste.
Vihkeles lea satnan riektesh våaroeminie utnedh gosse edtjh saemiej iedtjieh, vuekiej jih jielemen bijre bievnesidh.
- Vihkeles sjïehteladtedh ihke dïhte unnemes fjovlepluahta deallahtimmienuepieh navradahkijste åtna, jïh joekoen vihkeles dam voenges dåastovestruktuvrem guhkiebasse evtiedidh jïh nænnoestehtedh juktie gorredidh gööleme jåarhka dejnie voenges mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine.
Vihkeles tjïertestidh saemien learohkh maehtieh veeljedh dovne nöörjen jïh saemien gïelem voestesgïeline.
Vihkeles maam akt darjodh gosse raasisme vååjnoes, jïh dam maahta gellielaakan darjodh.
- Vihkeles laakese iktemierien vuartasjidh jïh leavloem bïejedh jielemen dååjrehtimmide aktine båatsoelaakine mij ij aktem almetjerïekteles njieptjiem utnieh.
Vihkeles aktem eensi jïh hijven dïenesjem gorredidh dejtie saemien årroejidie, Henrik Olsen jeahta
- Vihkeles seksuelle vaaksjoehtimmien jïh tjoeleidentiteeten bïjre Saepmesne soptsestidh, dan åvteste dan jeenjesh aktem stoerre sjaevehtsvoetem dååjroeh gosse dan teemese båata.
Vihkele saemieh jïjtjh meatan gosse saemien filmem darjodh.
Vihkeles dah ovmessie departemeenth aktem stuerebe dïedtem jïh tjïelkebe råållam åadtjoeh saemien gïelebarkoen sisnjelen.
Vihkeles Nöörje lea njueniehkisnie veartenen aalkoealmetjidie.
Vihkeles båatsoe ij damth dah eah tjabrehtamme sjïdth maam akt jååhkesjidh mejnie ij gåaredh jieledh, Muotka jeahta.
Vihkeles Saemiedigkien politihkerh astoem jïh nuepiem åadtjoeh lahtestimmiem buektedh aktene aamhtesisnie goh daate Saemiedigkien veanhta bïegkefaamoe uvtemes edtja tseegkesovvedh dej dajvi lïhke gusnie gellie almetjh årroeminie, jïh ij dejnie miehtjies dajvine mah leah joekoen vihkeles saemien årroejidie.
Vihkeles saemien maanah åadtjoeh govledh, lohkedh jïh saemien nuhtjedh aaj spïeli jïh appi tjïrrh, dïhte saemien goh gïele dåarjohte, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Vihkeles saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese gorresuvvieh dagkarinie strategijine, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
- Vihkeles saemien faangkh eah damth dah guektiengierts bysvehtsem åadtjoeh.
-Vihkeles saemien faangkh eah damth dah guektiengierts bysvehtsem åadtjoeh.
Vihkeles saemien institusjovnh mierietsiehkieh utnieh mah darjoeh guktie dah maehtieh daam dïedtem hijvenlaakan vaeltedh.
Vihkeles gïelesoejkesje maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien veeljieh jïh aktem gïelemaahtoem jeksieh mah learoehkidie funksjovnelle guektiengïeline dorje.
-Vihkeles dam vuesiehtimmiem destie mij lea saemien dennie orremaanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne, dåarjedidh.
-Vihkeles aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe sertiestamme sjædta båetije boelvide.
Vihkeles ovmessie institusjovnh aktem åejviediedtem kuvsji åvteste utnieh dejnie ovmessie saemien gïeline, men læjhkan daate ij edtjh heerredidh jeatjah institusjovnh aaj maehtieh viehkiehtidh studijepoengedorjemassine faagesne.
Vihkeles daate aalkoealmetjedimensjovne nasjovnale jïh gaskenasjovnale sijjine gorresåvva, jïh aamhtesh mah ulmiem utnieh aalkoealmetjidie åvtese båata, dovne dennie nasjovnale jïh gaskenasjovnale sijjesne.
Vihkeles mijjieh aktem konvensjovnem åadtjobe mij gaajhki guejmiej reaktah jïh ïedtjh hijvenlaakan gorredieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dovne oktegh vihkele gaskelaanti barkoem gorredidh, jïh Nøørjen jïh noerhtelaanti åejviej gujmie ektesne.
Vihkeles fylhken daarjoeaktööride jïh sïeltide haestedh lïhkebelaakan laavenjostedh ulmiestuvreldh barkoej bïjre mah maehtieh jielemem sjïidtedehtedh.
Vihkeles leah barkijes, sïjhth vaestiedassh barkojne gaavnedh, jïh maahtah vijrieslaakan ussjiedidh.
Vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh.
Vihkeles goerkesem jïh goerkesadtemem vuesiehtidh.
Vihkeles daejredh mijjieh geerve almetjh maehtebe hijvenlaakan viehkiehtidh irhkemem, narrahtimmieh jïh daaresjimmiem giehpiedidh, jis ajve måjhtajibie mah mïelh mijjieh buektebe - vuesiehtimmien gaavhtan buertiebealesne.
- Saemiedigkie tuhtjie vihkeles gaajhki saemiej vuajnoeh vååjnesasse båetieh, jïh dan åvteste birrebe datne mijjese aktem e-påastem seedth dov vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke mijjese jïh tjïeltereformese.
- Saemien tjaeliji gaavhtan lea vihkeles stïeresne årrodh aktene dan stoerre gaskenasjonaale lidteratuvre-areenesne, joekoen daan jaepien gosse Nöörje lea guessielaante.
Vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan saemien gïele tjarke læssene gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Vihkeles njoelkedassigujmie juktie dejtie unnemes båatsoeburride jïh doh noerh vaarjelidh mah leah tseegkemeboelhken.
Vihkeles saemien sijjienommh öörneldihkie vïhtesjadtedh jïh tjöönghkedh, joekoen dejnie dajvine gusnie jïjnjh saemien nommh fååtesieh.
- Mijjieh mah leah noere tjoerebe saemiepolitihkem guhkiebasse eevtjedh.
Baektjede gosse damta ij buektehth meatan årrodh sosijaale ektiedimmine.
Sinkeheallah betongesne håalemestovlen /podijumen duekesne storretjåanghkoesavkesne (emaljeste jïh lastegulleste sinkesne dorjeme), jïh vïedtji mietie stoerretjåanhgkoesavkan ålkoelisnie (foajé), jïh nuelielaptesne auditovrijen ålkoelisnie, arkeologeles gïejh etsadamme metallehealline (saemien årrome-jïh gaelmiesijjieh) mah saemien kultuvre laahpeme goh gåetiesijjieh/gievlieh jïh labyrinth.
viermiegaskese tseegkesovvedh dejtie mah geervelohkehtimmesne
Dah gille daeverh daehtie boelhkeste mah annje gååvnesieh leah dan åvteste joekoen vihkeles saemide.
Dïhte vïjhtenjaepien kvalifiseradimmie- jïh dåårrehtimmieprogramme saemien gïelesne jollebe ööhpehtæmman lea sov minngemes jaepesne.
Dïhte vïjhtede seminare Nordlaanten histovrijen bïjre lea Mussierisnie suehpeden 25.-27. b. 2011. Seminare lea Vefsn almetjejolleskuvlesne, jïh seminaren aamhtese lea Saemien histovrije jïh Industrijehistovrije.
Gaervies illedahke dehtie tjïrrehtamme pilovteprosjekteste gaskem jeatjah orre jïh bueriedamme artihkelh sjædta tjaalasovveme Wikipediesne noerhtesaemien gïelesne.
Gaatesjen dle vaenie filmh mah leah maanide sjïehtedamme.
Gaatesjen dle saemien tastatuvre ij gaajhkide tellefovnide gååvnesh annje.
Såemies urrebe dotkemebarkoeh, reektehtsh, salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh gååvnesieh saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
Jïjnjh saemieh mah julevsaemien soptsestieh Divtasvuodnan jïh Hamarøyen tjïeltine Nordlaantesne årroeh.
Gellie applikasjovnh gååvnesieh mejtie maahtah namhtah veedtjedh dovne sijjine Google Play jïh iTunes.
Gellie jeerehtsh gååvnesieh daan beajjetje maanagiertine magkeres gïelefaalenasse maanagïerte vadta, jïh mejtie dïhte voengen saemien kultuvre maahta våaroemasse bïejesovvedh maanagïerten barkosne.
Akte noerhtesaemien tastatuvre Android-tellefovnide gååvnese.
Gille sijjieh gusnie åarjelsaemien nåhtadidh, jïh stoerre vaanoe vierhtiealmetjijstie.
Eah man gellie lohkehtæjjah maahtoem åarjelh-saemien gielese utnieh.
Reeremelihtsegh leah naemhtie seamadamme:
Jienebh vuesiehtimmieh jeatjah unnebelåhkoegïeledajvijste vuesiehtieh ihke hijven orreme gïelese gosse mubpieh aaj dam lierieh jïh dam nuhtjieh.
Jienebh nasjonaale maahtoejarngh dan nöörjen skuvlese gååvnesieh, men ij guhte dan saemien skuvlese.
Jïjnjh ovmessie soejkesjh jïh gærjah gååvnesieh mah våaromem utnieh kristusen gievlesne.
Daan biejjien ij leah naan stuerebe voenges siebriedahke gusnie åarjelsaemien lea dïhte stööremes biejjieladtje gïele.
Eah beetnegh gååvnesh juktie dam tjïrrehtidh.
Daan biejjien ij naan hijven låhkoe gååvnesh man gellie mah soptsestieh, luhkieh jallh guarkah dejtie golme byögkeles saemien gïelide Nøørjesne.
Aaj akte faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste lea fïereguhtene dejstie saemien dajvijste.
Daelie ajve naan gille gievrieh aajmene, ij guhte lea saemien aajhteri luvnie, jïh dan åvteste libie geerjene ihke gievrie bååstede deellesåvva, Olsen jeahta.
Ij leah dan jeenjesh mah julevsaemien soptsestieh goh noerhtesaemien.
OT-iktedæjjah fïerhtene jåarhkeskuvlesne gååvnesieh mah gaajhkide tjïeltide faarhmestieh -vuartesjh daan tjaalegen mubpiebieliem
Åarjelh-saemieh leah tjieltine abpe fylhkisnie årroeminie.
Joekoen vaenie faalenassh daan dåahkan gååvnesieh, joekoen julev- jïh åarjelsaemien maanide.
- Joekoen gellie hijven fåantoeh gååvnesieh man åvteste mijjieh tjoerebe Nussirem tjöödtjestidh, jïh akte dejstie lea dïhte nåakevoete byjresasse gosse gruvabaatsehtsh fjovlen
iPhone jïh Nokia eah naan noerhtesaemien tastatuvrem utnieh.
Akte raeriestimmie akten arktiske bæjhkoehtæmman veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre gååvnese.
Voejhkelimmieliturgijh åarjelsaemien gïelesne gååvnesieh (åejviemeassoeliturgije, kristeme, pruvreme jïh juvleme).
Akte raeriestimmie aaj gååvnese akten dahkoesoejkesjasse soninge-tsiehkiej bïjre saemien faangkide, gusnie jïjnjh råajvarimmieh suerkesne buerkiestamme.
Dellie aelhkebe sjædta veeljemebarkijdie, jïh verkebe dutnjien mij edtja steemmadidh.
Akte salkehtimmie mij lea dorjesovveme Saemiedigkien åvteste, dam raereste.
Byøroe dam fïerhten jaepien faageråårestallemem saemien jaahkoeøøhpehtæmman vijriebasse jåerhkedh, jïh barkedh guktie dïhte kuvsje 'Tro og livstolkning i Sápmi' jåarhka.
Byøroe gyrhkesjimmiejarkelimmien mierien sisnjelen akten vijriebasse barkose skreejrehtidh saemien liturgijigujmie, guktie saemien liturgijeaamhtesh gaavnoes sjïdtieh gyrhkesjimmiejarkelimmien vierhtiebaanghkesne, guktie sjïerelaakan dåarjohte dam evtiedimmiem saemien kultuvreste dejnie suerkine gærhkoetjeahpoe jïh gærhkoemusihke, jïh Liturgijen jarnge aktem råållem åådtje edtja saemien liturgijebarkoem dåarjelidh.
Raereste vierhtieh læjkodh saemien kultuvrebarkose aktine sjïere leavlojne saemien gærhkoetjeahpose / gærhkoeteekstilidie, jïh saemien gærhkoemusihkese.
Raereste nedtevierhtieh ektiedamme dan Plan for samisk trosopplæring, evtiesuvvieh jïh gaavnoes dorjesuvvieh daesnie www.osko.no.
Raereste Saemien gærhkoeraerie aktem barkoevierhtiem åådtje daennie suerkesne.
Raereste vierhtieh læjkodh sjïere skreejrehtimmiedarjomidie.
Raereste aktem fïerhten jaepien nasjovnale saemien skyllijetjåanghkoem tseegkedh, juktie aktem minimumfaalenassem gorredidh dejtie saemien skyllijidie abpe laantesne.
Raereste øøhpehtimmiefaalenassh tseegkedh saemien gærhkoetoelhkestæjjide.
Raereste aktem saemien gærhkoehistovrijeprosjektem aelkedh edtja saemien gærhkoehistovrijem tjaeledh.
Raereste aktem orre barkoevierhtiem tseegkedh Saemien gærhkoeraaran daennie suerkesne, jïh gøøkte orre diakonijebarkoeh voenges saemien gærhkoejieliemasse.
Raereste aktem 3-jaepien maahtoebigkemeprosjektem tseegkedh, mij barkeminie nasjovnale unnemesstandardh nænnoestidh dejtie saemien aamhtesidie gyrhkeles profesjovne-lohkeminie.
Raereste prosjektevierhtieh læjkodh juktie saemien gærhkoejielemem nænnoestidh laanteraasti rastah, dennie lïhkes jïh regijovnale daltesisnie.
Moenehtse raereste aktem barkoem varke aelkedh juktie saemiegïeleldh sjilth bæjjese bïejedh, mij åarjelsaemien dajvesne aalka.
Vijriesåbpoe dle raereste aktem programmem evtiedidh saemien gïelegorredimmien gaavhtan jïh jealajimmien gaavhtan saemien gïelijste, maam byöroe öörnedidh lissine Dotkemeraerien programmese saemien dotkemasse.
Ållesth baantedimmieh dorjesuvvieh rååresjimmijste stoerretjåanghkosne.
Daelie WIPO'sne gaskestaateles moenehtsisnie råårestalleminie akten legaale viedteldihkie latjkoen bïjre gaskenasjovnale daltesisnie immaterijelle reaktese, genetihken vierhtide, aerpievuekien daajrose jïh folklorese (WIPO/GRTKF/IGC).
Dïhte aaj leerehtamme sjædta dan tjïrrh mijij mijjen bïjre soptsesovvh- skuvline jïh jeatjah byögkeles sijjine.
Destie aamhtesegïetedimmietïjje guhkebe sjædta, mij dovne båatsoem jïh sïrvejïelemem akten nåake tseahkan beaja, Eira jeahta.
Dïhte voestes maam tjoerh darjodh lea appem Instagram veedtjedh.
Dïhte voestes mandaate jåhta dan læstose mij dam stööremes kvotientem åtna, mandaate nr. göökte disse mij dan mubpie stööremes kvotientem åtna, jnv.
Voestes kuvsje edtji Goevtegeajnosne årrodh, barkoeskuvlesne.
Dïhte voestes maam tjoerebe darjodh lea dan åvteste daejtie aamhtesidie dan politihkeles aamhteselæstose bïejedh, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Onterligs laanteburrieministere sijjeste vååjnoe goh sæjhta laakem stuhtji stuhtji.
Tsihkestahta dah jååhkesjamme noerhtesaemien liturgijh olkese luajhtasuvvieh jaepien 2011, jïh dah julevsaemien liturgijh jååhkesjæmman båetieh jïh olkese luajhtasuvvieh 2011.
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenehtsasse.
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenhtsasse.
Veanhtede dah daajroem veedtjieh dej gyrhkeles åeliedimmiej bïjre mah saemielaake vadta, jïh voerkelimmiem utnieh dan saemiengïelen dïenesjen vøøste.
Veanhtedeminie tjïelth reeremedajven ålkolen sjïehteledtieh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh gorredidh.
VeanhtedeVárjjat Siidameatan sjædta Nöörjen tentatijve læstosne daan jaepien, jïh dïhte barkoe nommehtimmieprosessine vearteneaerpielæstoen vööste varke aalka.
Tabellesne våajnoes medtie 2% båatsoealmetjijstie vienhtieh byögkelesvoete/staate hijven daajroem båatsoen bïjre åtna, båatsoem vuartesje goh vihkeles daan beajjetje siebriedahkese, jïh båatsose aktem reaktoe gïetedimmiem vadta viertiestamme jeatjah jielemigujmie.
Tabellen mietie maahta vuejnedh juvrh leah dïhte fåantoe mij stööremes tjoeperdimmiem båatsose vadta åarjeldajvesne.
Vuajna aaj jeenjesh sijhtieh viele saemien lïeredh.
Datne aaj veeljemekåarhtesne vuajnah mejtie nuepiem åtnah steemmadidh veeljemebiejjien, jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh.
Aaj gåarede isolasjovnesne årrodh skïemtjegåetesne.
Mahte 200 jaepieh veesin åvtelen vaarjelimmie aalkoealmetjijstie jïh unnebelåhkojste akte bielie maadthlaakeste sjïdti.
Daate mijjese nuepiem vadta veelebelaakan almetjeståvroen jïh mijjen demokrateles åvteguvviej bïjre ussjedidh.
Teatere jïh teaterenåejvie goh tjiehpeles åvtehke aktem stuerebe tjiehpeles frijjevoetem utnieh gosse maehtieh dorjehtæjjah jïh scenebarkijh veedtjedh ovmessie scneetjeahpoesuerkijste daerpiesvoeten mietie.
Luhpie aaj vadtasåvva mïerhkesjamme sijjide jïjtjehke konferansesavkesne.
Dåarjoe aaj prosjektide vaadtasåvva mah åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem hijvenlaakan våajnoes darjoeh aktene gemtebe ektiedimmesne.
Daate gaajhkem feerhmie, goh daajroe aerpievuekien bïjre, filme, fealadasse, designe jïh kultuvredorjemasse".
Dovne programmh, spïelh jïh plearoeh mobijletellefovnide jïh daatamaasjinide, men aaj hijven digitaale tjåanghkoesijjieh gusnie maahta saemien gïelesne soptsestidh.
- Daate faamosne dovne mijjen aerpievuekien åtnose daejstie dajvijste jih båatsose mij joe lea deadtoven nuelesne gellede lehkeste, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien, eevre mubpien veartenedåaroen raajan". (Saemiemoenehtsen raeriestimmie, s.6.)
Daelie gellie råajvarimmieh tjïrrehteminie juktie lissiehtamme entreprenørskapem buektiehtidh, Men Noerhte-Trööndelagesne vueliehkåbpoe tseegkijelåhkoe goh jeatjah fylhkine, jïh fer vaenie dejstie orretseegkeme sïeltijste sjidtieh.
Aaj almetjh byjjes kontovrine kuvsjh daarpesjin guktie mijjieh aaj kuvsjh fåvhtaj-kontovride øørnimh.
Vijriebasse soptseste daej laaki jïh almetjerïekteles moenemi bïjre, mah Nøørjen gærhkoem åeledieh dam saemien gærhkoejielemem gorredidh (4.3): Maadthlaake § 110a, saemielaake, almetjereaktalaake, gærhkoelaake, EN'en maanakonvensjovne, EN'en konvensjvone sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre, ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, jïh EN'en bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
- Dan åvteste badth NSR-N dihte stööremes saemien noeresiebrie nöörjen bielesne.
Baektjede soptsesidie govledh dejtie saemien nyjsenæjjide mah leah meedijesne orreme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Dïhte raastedåaresth barkoe lea gaskem jeatjah nasjovnale jïh gaskenasjovnale forajgujmie, goh EN, Saemien parlamentarihkeles raerie, Barentslaavenjostoe, Arktiske laavenjostoe, noerhtelaanti laavenjostoe, noerhtedajvepolitihke, Interreg jïh dïhte noerhte dimensjovne (EU).
Kruana jarkelimmie, gusnie daerpies orrestimmeles energijine goh tjaetsiefaamoe jïh bïegkefaamoe, jïh gruvagïehtelimmie juktie daerpiesvoetem gaptjedh metallide, skilkemedahkoeh vedtieh stoerre konsekvensigujmie bovtsen gåatoemasse.
Daej njoelkedassi gaavhtan båatsoejielemasse buerebe sjidti.
Lij joekoen hijven sjïehteme gosse mijjieh daelie geatskanibie dam saemien 100-jaepien heevehtimmiem.
Dihte mij mov gåmmebe mænngan sjidti, lij dellie barkeminie Oslovesne, Instituttesne mij edtji ektievuekie-jielemem giehtjedidh.
Ij leah unnemes faamoen bïjre, dovne politihkesne, barkosne jïh jieliemisnie.
Daate lea raaktan saemien maanaj reaktan bïjre meatan årrodh jïh jïjtje nænnoestidh.
Tjuara aktem tjïelkestamme tsiehkiem akten lïhke nasjonaale histovrijen bïjre åadtjodh, man åvteste dïedtelgimmie jïh daaresjimmie dorjesovvin saemien åålmegen vööste.
Daate lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre, men seamma tïjjen gorredidh, sjugniedidh jïh orrestidh.
Dah tjuerieh dïedtem vaeltedh dan bielien åvteste nöörjen histovrijistie mij lij dïedtelgimmien bïjre saemijste jïh kveenijste.
Mïrrestalleme lea ööhpehtimmien jïh seamma nuepiej bïjre, healsoen jïh veanhtadamme jieledeaalteren bïjre.
Dah joe Sveerjesne orreme juktie vaaksjoehtidh, jïh tjåanghkoeh orreme juktie viermieh bigkedh raasten rastah.
- Akte byjngetje dåehkie tseegkesovveme, mij edtja nïerhkedh aktem saemien "soptsespaahkem" evtiedidh.
Dan minngemes tïjjen dle jienebh stuhtjh meedijinie orreme trïegkenassen jih raasismen bïjre saemiej vøøste.
Sïejhmelaakan ij leah dan jïjnje ræhpasvoete orreme jeatjah seksuellevoeti bïjre goh heterofijle saemien siebriedahkesne, men gaajhkh almetjh daarpesjieh jååhkesjamme sjïdtedh goh dïhte almetje satne lea.
Daah aamhtesh raasth utnieh jeatjah teemaj vööste, vuesiehtimmien gaavhtan aajhterereaktah aerpievuekien vuelide jïh saemien aerpievuekien daajrojde.
Jienebh hijven innovasjovnebyjresh jïh sïeltetjomhph leah bïehtsegamme fylhkesne dej minngemes jaepiej, mah leah vihkeles dïrregh orresjugniedæmman jïh jielemeevtiedæmman.
Gellie jaepieh dle akte stoerre ïedtje orreme dejtie saemien learohketaallide skuvlesne, jïh mennnie mieresne dah bæjjese jallh våålese juhtieh.
Vaenie goerehtallemh dorjesovveme låhkoste saamastallije lohkehtæjjijste Nöörjesne.
- Gellie dåarjoeohtsemh leah båateme daan boelhken, jïh abpe 261 ohtsemh leah dåarjoem åådtjeme.
- Guhkiem noerelidteratuvren mietie gihtjeme saemien gïelesne, guktie daan jaepien libie veeljeme dam prioriteradidh.
Daelie luhkie jaepieh vaaseme jïebne sjïehtesjamme bovtsetaalegiehpiedimmiejgujmie mejtie medtie 230 bovtseburrieh leah tjirrehtamme, gaajhki åasajgujmie daate lea åtneme dejtie: baalhkavåarome lea vaananamme, sisnjelds ovvaantoeh, maaksoe böötijste jïh sanksjoneradimmie mij dovne vissjiem, gïknjelassh jïh tjoeperdimmieh sjugniedamme.
Lea aaj dåarjoem vadteme ovmessie ohtsemidie mah gelkieh saemien gïelide evtiedidh jeenh jïh orre gïelearenine.
Dan åvteste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh, jïh daate akte ovvaajteles tsiehkie.
Dej minngemes luhkiejaepiej dejtie saemiej reaktide jïh saemien institusjovnide naa tjarki nænnoestamme.
Byögkeles suerkesne stoerre jarkelimmieh öörnedimmesne orreme mænngan doh gïelenjoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990.
Dan ulmie lea duedtiejielemem evtiedidh.
Aarebi dle bieljielimmieh Saemiedægkan båateme, vaenie stååkegaevnieh maanagïertine gååvnesieh, dannasinie lij vaajteles goerehtalledh dovne mij gååvnese, men aaj mah stååkegaevnieh maanagïerth daarpesjieh.
Göökte tjåanghkoeh orreme jïh akte seminaare gusnie medtie 20 åarjelsaemien lohkehtæjjah lin meatan.
Akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
Akte tjïelke suajmanimmie orreme gosse lea dåårrehtimmien bïjre orre saemien lohkehtæjjijste, guktie jis dïhte ij jarkh dellie lohkehtæjjavaanoe sæjhta læssanidh jaepiej åvtese.
Akte guhkies histovrijes laavenjostoe orreme saemiej luvnie laanteraasti rastah.
Nov lea aaj pryöveme aktine jïjtse saemien teatereööhpehtimmine nïerhkedh, men ij leah dejnie lyhkesamme.
- Akte joekoen hijven daltese orreme daan jaepien ohtseminie, jïh mijjieh aaj geerjene ihke dan jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sijjen musihkesne, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Teknologije jïh evtiedimmie destie maam seedtiji bïjre åtna jïh seedtijidie vaarjele, ahkedh bueriedimmesne orreme prosjekteboelhken tjïrrh.
Lea tsevtsemedajvh vïhtesjamme mah leah raajan 15 kilomeeterh turistetseegkeldahkijste, 15 kilomeeterh bïegkefaamoetseegkeldahkeste, jïh dan jïjnje goh km tuvrebaalkide.
Aarebi jïh annje akte tabue meatodh almetje daaresjimmieh sov jieliedisnie dååjroe jïh almetji gaskem mejtie lïhke ektiedimmiem åtna.
-Joekoen murreds orreme dan jïjnjh gïejh gaavnedh almetji darjoemistie.
Jïjnjh learohkh meatan orreme daejnie gïelebiesine, jïh dååjrehtimmie vuesehte dah gïelebiesieh leah vihkeles orreme ihke learohkh åadtjoeh saemien nåhtadidh mubpiejgujmie ektine.
Akte stoerre lissiehtimmie ohtsemelåhkosne orreme daejtie vierhtide, jïh veanhtede daate vielie læssene.
Jeenjesh prosjektem dåarjoehtamme dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvijste.
Daan raajan göökte fïerhten jaepien laavenjostoetjåanghkoeh politihkeles daltesisnie orreme.
Dïhte lea dam våaromem orreme dan sjïere prosjektese åarjelsaemien dajvesne mij skiereden 1. b. orrije.
Dïhte lea dam våaromem orreme dan sjïere prosjektese åarjelsaemien dajvesne mij skiereden 1. b. orrije.
Aalkovisnie vuesehte dejtie jïjnjh nænnoestimmmide mejtie Gærhkoetjåanghkoe nænnoestamme, mah ektesne vuesiehtieh guktie Nøørjen gærhkoe ojhte ussjede saemien gærhkoejielemen bïjre (4.1).
Vuesiehtibie Saemiedigkien bïevnesasse lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, gusnie aaj daam dåeriesmoerem digkede.
Vijrebe vuesehteminie Gærhkoetjåanghkoen "liktesenænnoestæmman" (KM 13/97) jïh buerkesteminie ihke tjuara liktesem guarkedh goh akte maadth-vuajnoe dejtie jïjnjh råajvarimmide, mejtie raereste soejkesjisnie (4.6.).
- Daelie aanje gååvnesieh jïejkemh mejtie daate aevhkies prosjeekte siebriedahkese. Annje lea naemhtie ahte aamhtese reakta-aamhtesisnie.
Dïhte jolle ööhpehtimmiedaltese gujni gaskem aaj vuesehte båatsoegujni råållam byjngetje sïjsebaalhkah fualhkan jïh gïehtelæmman buektedh akten barkoen tjïrrh mij sïjsebaalhkam vadta. (Møllersen, 2018).
Dah luhkie båvrah
Doh aarebi strategijh lij uhtjemes akte såarhts ektiebarkoe noerhtine, Muotka jeahta.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh neavroesentraalh gusnie tjïelth saemien gïelen reeremedajven sisnjelen leah meatan, dïedtem utnieh saemiestæjjah ringkijh dåastoehtidh.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah aaj aktem diedtem åtna aktem dïenesjem vedtedh mij lea sjïehteladteme saemien skïemtjiji daerpiesvoetide gïelen jïh kultuvren muhteste.
Daate sæjhta jiehtedh dehtie mïerhkesjimmeste leavloebïejemenænnoestæmman dle vååjnoe goh stuvrehtimmmine mearoevierhtijste edtja joekoen mearoesaemien kultuvrem krööhkedh, aaj gosse dïhte saemien gööleme geahpanamme jallh orrijamme dannasinie bivtemekvotah eah leah vadtasovveme, jallh jeatjah vierhtiestuvrehtimmiej gaavhtan, jallh jeatjah vierhtienåhtoe daejnie dajvine.
Daate sæjhta jiehtedh ööhpehtimmieinstitusjovnh tjuerieh stuerebe dïedtem vaeltedh gosse lea ööhpehtimmien bïjre saamastallije studeentijste.
Daate sæjhta jiehtedh vaarjelimmiedajvh edtjieh reeresovvedh aktede gasketjïelten, politihkeles tjåanghkan bïejeme nasjonalpaarhke- jallh vaarjelimmiedajveståvroste, gusnie akte tjirkije fïereguhteste tjïelteste jïh fylhkentjïelteste mej bïjre lea.
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh sïjhtebe faalenassem psykiske healsoevaarjelimmien sisnjelen lissiehtidh julev- jïh åarjelsaemien dajvesne, goh akte vijriedimmie SANKS:n faalenasseste, jallh iktedamme jïh organisatovreles råajvarimmiejgujmie.
Daate sæjhta jiehtedh orre saemien lidteratuvrem åestedh jïh eadtjohkelaakan saemien kultuvrem jïh lidteratuvrem beagkoehtidh.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle tjuara aelhkie årrodh saemien gielem nedtesne nuhtjedh.
Lissine ryöktesth råajvarimmieh mah leah jielemen vööste stuvreme, dle tjuara aaj såemies suerkine barkedh mah edtjieh lissiehtamme jieledekvaliteetem jïh årromelastoem sjugniedidh.
Daate aaj sæjhta jiehtedh nuhteme loesevierhteste lea tjarke geahpanamme, Muotka jeahta.
Dïhte gaskenasjovnale aalkoealmetjebarkoe, jïh dannasinie saemieh lin meatan desnie, ryöktesth ulmiem åtneme saemiej tseahkan.
Dah luhkie saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme ovmessie tïjjeboelhki, jïh joekehtslaakan evtiesovveme dejnie joekehts saemien byjresinie.
Daelie barkeminie sagke jienebh julevsaemieh jollebe ööhpehtæmman dåårrehtidh.
Dïhte maahta orre maarkedh rïhpestidh jïh orre dorjesh sjugniedidh, Balto jeahta.
Dannasinie maahta sjyøhtehke sjïdtedh disse vihth bååstede båetedh mænngan daan jaepien, gosse buerebelaakan daejtie maaksojde daajra.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan neebnedh studenth edtjieh gaskem jeatjah daajroem utnedh saemien maanabijjiedimmien bïjre, saemien histovrijen bïjre goh aalkoealmetjh, bielieh saemien kultuvreste jïh aarkebiejjeste, saemien aerpievuekiej bïjre soptsestimmien jïh vætnoej sisnjeli jïh saemien maanaj reaktaj bïjre.
Maahta raeriestimmiem jïh lahtestimmieh buektedh juvnehtæmman seamma mierine jïh gïetedimmine goh Raeriestimmie jïh lahtestimmieh, jallh
Maahta sohtehtihksraeriestimmiem saemiedigkieraaran buektedh.
Maahta aavoem vedtedh jis maahta åehpies darjomigujmie jåerhkedh.
Maahta jeatjahlaakan nænnoestidh jis vierhtievåarome lea naemhtie ihke gåarede.
Maahta daam njoelkedassem hiejhtedh dastegh praktihkeles jallh jeatjah vihkeles fåantoeh gååvnesieh"
Ij maehtieh darhkh naemhtie årrodh dïhte aktegs saemien dïenesjedåastoje tjuara tjïelkestidh maam satne daarpesje sjïehteladteme healsoe- jïh sosijaledïenesjijstie.
Fïerhte tjïelte ij maehtieh jïjtje nænnoestidh dah maehtieh reaktide saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie gaertjiedidh.
Ij maehtieh naemhtie årrodh dïhte kvaliteetegorredimmie saemien healsoe-jïh sosijaledïenesjijstie tjuara jearohks årrodh naan sjïere almetjijstie mah sjïere maahtoem utnieh, jallh aktem sjïere iedtjem utnieh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Ij maehtieh naemhtie årrodh, mijjieh mah unnemes dorjeme juktie klijmajarkelimmide sjugniedidh, daelie tjerkemes jarkelimmide jïh dejtie dåvvoden råajvarimmide dååjrebe.
Læjhkan maahta ånnetji debpelen dohkoe årrodh maam goerehtamme - jïh ij goerehtamme.
Maahta mahte vååjnedh goh nöörjen åejvieladtjh bovtsem nuhtjieh juktie gaajhkide juvride bïepmehtidh.
Dïhte aaj maahta viehkiehtidh staatusem bijjiedidh daejtie aamhtesidie, jïh nasjovnale åejvieladtjide eevtjedh.
Maahta aaj skreejredh meatan årrodh jeatjah EU-programmmine daej vierhtiejgujmie.
Maahta aaj vihties aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Aajhpehtsvoeth jïh ovvaantoeh maehtieh jijhtedh, jïh laavenjostoe mubpiejgujmie geerve sjædta.
Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide:
Vååjnoe goh dah bïevnesh, mejtie eejhtegh reaktan bïjre saemien gïelelierehtæmman åadtjoeh, leah gaajh jeereldihkie.
Maahta vååjnedh goh nåake dååjrehtimmieh sjæjsjalimmieprosessigujmie daajroen bijjelen stuvrie systeemese.
- Tjïelkelaakan maahta vihtiestidh dan åvteste årrojh fjovline jïh mearoegaedtiebealam Noerhte- Nöörjeste orreme, dah reaktah utnieh gueliem nuhtjedh jïh reeredh sijjen voengine jïh Barentsmearosne.
Maahta sjyöhtehke årrodh salkehtimmieh jïh åvteprosjekte-laavenjassh infrastruktuvresuerkien sisnjelen dåarjodh regijovnale evtiedimmievierhtiejgujmie.
Maahta akte båatsoesaemien gåetie-jallh låavthgåetiesijjie jallh giedtieaevjie årrodh, vijremesvaalkh, vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh, akte mearoesaemien sijjie gåetiejgujmie, naevstine jïh mearoebåvvine, jallh akte jaevrie gaelmiesååligujmie jïh sjïelesijjiejgujmie.
Maahta aelhkebe årrodh damtijidh goh mojhtesh gåaskodh.
Maahta joekehts fåantoeh årrodh man åvteste naemhtie.
Maahta ovmessie latjkoehammoeh årrodh KSV:n jïh teateri gaskem.
Maahta ovmessie vuajnoe årrodh dan bïjre mij lea jeahtasovveme jïh dorjesovveme, vuarjasjimmie tsiehkeste jïh mij viehkide mij lea daerpies.
Vååjnoe goh almetjh eah daejrieh giese edtjieh klååkedh, jïh fylhkenålmah fer vaenie vierhtieh nåhtadieh juktie daam klååkemeöörnegem tjïrrehtidh.
Voejhkelamme dam tjïelke giertiem ålkoebielien jïh sisbielien gaskem veaksahkåbpoe darjodh, dannasinie ryöktesth gåetien sïjse tjaanga, dïhte giertie gaskem ålkone jïh gåetesne lea seamma aktelaaketje goh låavhtgåetesne.
Daesnie dovne håalemh mijjen bøøremes faagealmetjijstie sjyøhtehke histovrijen aamhtesi bïjre jïh digkiedimmie, raerie voenges histovrihkerijstie jïh ovbyjjes tjåanghkoeh jïh soptsestimmieh almetji gaskemsh joekehts maadtojne, bene mah ektesne utnieh aktem iedtjem mijjen histovrijen bijre.
11 ohtsemh sïjse böötin, jïh gaajhkh lin krïevenassi mietie.
Vaenie ohtsemh saemien jienebelåhkoedajvijste Finnmarhkesne båetieh.
Aaj våajnoes sjædta gïelegoerehtimmesne jaepeste 2012, akte gåalmehtse learoehkijste maadthskuvlesne mah reaktam utnieh saemienlïerehtimmiem åadtjodh, eah daagkeres lïerehtimmiem åadtjoeh.
Tjïelkeste maam dïhte ojhte sæjhta jiehtedh faalenasside jïh darjomidie (mierie 5.3.1) Dïhte mubpie daltese lea krøøhkemen bïjre dejstie saemielaaken gïelenjoelkedassijste saemien gïelen reeremedajvesne (mierie 5.3.2).
Dan åvteste faagebarkijh tjuerieh vierhtieh åadtjodh ihke dah maehtieh gïeline barkedh.
Gåetieh magasijnigujmie jïh bievnemetjiehtjeligujmie mah leah museumefaageles krïevenassi mietie leah daerpies, jïh barkijh tjuerieh lissiehtamme maahtoem utnedh juktie daeveridie konserveradidh jïh reeredh.
Daerpies maahtoem utnedh dej aamhtesi bïjre, jïh akte goerkese mij raaktan lea Nøørjen gærhkoen diedte jïh råålle dagkarinie aamhtesinie.
Daerpies heartoeh jïh dedikasjovnem utnedh jis edtja kåanstesuerkesne lyhkesidh, jïh dïhte goh akte gïele sjædta noere saemide mah ektiedimmiem jïh jïjtsh roehtsh ohtsedieh.
Teknigke-barkoesijjiej bijre bievnesh vadtasovvin, skaehtij jih maaksoe-aamhtsi bijre j.n.v. Provhkim aaj NBR-em bøøredh dagkaridie kuvsjide.
Staate lij maahteme daam tsiehkiem eevre jeatjahlaakan loetedh.
Vijriesåbpoe dle sjïehteladtebe akten suerkienøytrale barkose, 3 råajvarimmiesuerkiejgujmie.
Akte aarvoe gosse mijjen gïele våajnoes dorjesåvva siebriedahkesne.
Positijve nuepieh leah mineralegaavnojne mejtie gåarede nuhtjedh, jïh mejtie Nåamesjevuemesne jïh Verdaelesne goerehtalleme.
- Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh leah prååsehkåbpoe goh noerhtesaemien, jïh raaktan dan åvteste vihkeles daah golme saemien gïelh mïrrestalleldh sjidtieh gïelesjïehtedimmesne, saemiedigkieraerie Lars Filip Paulsen jeahta.
Dïhte julevsaemien jarnge Árran aktem vihkeles råållam åtneme dennie julevsaemien jealajehtemebarkosne, gaskem jeatjah maanagïerten tjïrrh mij lea akte bielie jarngeste.
Tjuara dotkeminie jïh evtiedimmine barkedh dovne praktihkerijstie: dorjehtæjjah, daanhtsojh, musihkerh jïh akademija.
Daate tjuara jiehtedh mijjieh geerve almetjh maehtebe aarvoeh sertiestidh mah seahkarimmiem, seamma- aarvoem, goerkesadtemem jïh jååhkesjimmiem eevtjieh.
Øøhpehtæmman byøroe bievnes- jïh gaskesadtemeteknologije viehkine (IKT) bïejesovvedh.
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjoerh juerie årrodh dïhte mij vædtoesvoetem dorje lea dïhte mij dïedtem åtna daaresjimmien åvteste, jïh ij gåessie gænnah dïhte mij vædtsoesvoetem dååjroe.
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjuerieh naan juerie årrodh, daaresjæjja mij dïedtem åtna, jïh ij gåessie gænnah leerhkehtallije.
Tjuara dan åvteste jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem prioriteradidh saemien gïelesne jïh kultuvresne faagebarkijidie jollebe ööhpehtimmesne.
Tjuara jïjnje lidteratuvre årrodh maanide jïh noeride mej gaskem maehtieh veeljedh, seamma tïjjen goh tjuara saemien lidteratuvrem darjodh mij lea saemien maanaj jïh noeri aarkebijjien bïjre.
Tjuara råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah tjïelten årroji vööste stuvreme, jïh mah åtnoem saemien gïeleste eevtjieh, gïeleutnijidie lissiehtieh jïh saemien gïelem våajnoes darjoeh siebriedahkesne.
Tjuara badth jiehtedh daate hijven, jïh viehkehte aktem dåaresthkultuvrelle goerkesem bigkedh, akte poenge maam ENn sjïeresaadtesæjja aalkoealmetji reaktide James Anaya akten digkiedimmesne tjiertesti, mænngan FN-reektehtsem böökti saemiej tsiehkien bïjre Noerhtlaantine.
Tjuara sjïehteladtedh ihke maana maahta dovne sov gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
Tjuara sjïehteladtedh guktie maahta saemien eensilaakan nåhtadidh siebriedahkesne, goh sijjieh jïh gaavnedimmiesijjieh maanide, noeride jïh geervide.
Jeenjesh aarvoem vuejnieh kultuvrebaalkah sjïehteladtedh, jïh Kvikne miehtjieraerie Åarjel-Trööndelagesne lea vierhtieh åådtjeme akten kultuvrebaalkese Forolhognesne.
Lohkehtæjjah fååtesieh mah saemien haalvoeh jïh saemien learoevierhtieh, jïh gaajhkine laantine haestemh guktie edtja lïerehtimmiem öörnedidh.
Tjuara sjïehteladtedh guktie gåarede saemien siebriedahkesne nuhtjedh, goh areenah jïh gaavnedimmiesijjieh maanide, noeride jïh eejhtegidie.
Tjuara hoksedh gaajhkh laakevïedteldihkiereaktah eah nåakebe sjïdth, men buerebh nænnoesåbpoe sjidtieh, akten orre tjïeltejuekemen jïh tjïeltestruktuvren gaavhtan.
Gïeleldh sjïehteladteme tjuara gorresovvedh gaajhkine bieline heerredimmien raejeste, viehkie dejtie mah dam dååjroeh jïh riektiedahkoeh.
Tjuara ohtsedh dovne produksjovnese jïh feelemasse gaajhkide teaterevuesiehtimmide.
Vierhtieh tjuerieh maahtoelutnjemasse gååvnesidh.
ektiebarkoem raasti bijjelen skreejrehtidh dotkeme institusjovni gaskem mej lea diedte saemien dotkemen åvteste
Tjuara heerreden råajvarimmieh evtiedidh vædtsoesvoeten vööste, maahtoe viehkieabparaatesne tjuara læssanidh jïh viehkie- jïh båehtjierdimmiefaalenasse tjuara evtiesovvedh.
Tjura gïelesijjieh evtiedidh maanagïerten jïh skuvlen ålkolen juktie nuekies gïelelierehtimmiem gorredidh.
Jeenjemes dehtie åvtelhbodti produksjovnebarkoste teaterevuesiehtimmide, dorjesovvi seenhte tjakten 2016, jïh dan åvteste gellie dejstie maaksojste båateme jïh reeknehlåhkose tjaalasovveme jaepien 2016. Öörnedimmie Tråante 2017 Tråantesne lij goevten 6.-11.b. 2017. Leahpadïenesth-/doekemedïenesth dan åvteste 2017-reeknehlåhkose båetieh.
Dïhte stööremes dahkoe maam nöörjen åejvieladtjh leah dorjeme byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien sisnjelen, lij saemielaaken gïelenjoelkedassh nænnoestidh 1990, jïh saemien gïelen reeremedajvem sjïehtesjidh 1992 raejeste.
Urresth Saepmie
Njaalmeldh gïele lea veaksahkommes dej båarasommes almetji luvnie.
Raereste dam neebneme tjåanghkoem dejtie saemien hearride goh aktem nasjovnale faageråårestallemem saemien gærhkoejielemasse høøltestidh, mij aaj voenges gyrhkeles barkijh faarhmeste, jïh jïjtjevyljehke barkijh.
-Noerhtelaanti gïelelaavenjostoe lea vihkeles jis edtja aktem tjåenghkies våaromem gorredidh dejtie saemien gïelide, guktie saemien gïelh maehtieh åtnasovvedh laanteraasti rastah, jïh raasth eah edtjh heaptojne årrodh govlesadtemasse dej saemien gïeli gaskem, Sveerjen saemiedigkien ståvroen åvtehke Håkan Jonsson jeahta.
Dïhte noerhtesaemien lohkehtæjjabyjrese sagke jienebh åtna.
Dïhte orre ståvroe lea barkojne åådtjeme siebriem akten orre sæjjan giesedh "tjöövkebienghken" luvhtie, guktie buektehte sov biejjieladtje barkoem öörnedidh naemhtie dïhte ahkedh buektehte politihkem jïh govlehtimmieh deelledh kultuvre- jïh jielemeïedtjine mearoesaemien göölijidie, bivtiejidie jïh dejtie mah jienebi jielemigujmie gïehtelieh.
"Ij gåaredh ajve Halleluja jiehtedh, tjuara dam darjodh aaj".
Vuajna dïhte byögkeles dïenesjefaalenasse saemiengïeleldh almetjidie ij leah nuekies, jïh jienebh jiehtieh dah eah leah madtjeles.
Dïhte gaajhkide dajvide feerhmie Saltfjellet noerhtelen, bielelen SDJ-dajve, jïh ij darhkh doh njieljie tjïelth jïjnjh årrojigujmie, gïdtjh Tromsø, Bådåddjo, Harstad jïh Alta.
Dah tseegkeldahkh leah sijjine Stoerekorsnes, Nervei, Skarsvåg, Sjursjok jïh Nordvågen.
Doh göökte noerhtemes universiteeth leah saemien studijigujmie nïerhkeme jallh leah aalkeme saemien studijh soejkesjidh.
Dam mijjieh aaj sïjhtebe.
Haasta Noerhte-Hålogalaanten bispem aktem fïerhten jaepien gærhkoetoelhkestæjja-tjåanghkoem høøltestidh.
Aalkoealmetjidie dle vååjnoe goh akte stoerre paradokse daate båelteme åljeste, gaasseste jïh tjïrreste dorje guktie abpe veartene baahkene, jïh dellie aaj aelhkebe sjædta petroleum- jïh jienemehaevtiedarjomigujmie nïerhkedh aalkoealmetji laante- jïh mearoedajvine.
Akte ihkuve saemien noereraeriestæjja-barkoe tseegkesåvva (SKR) mij diedtem åtna nasjovnale saemien noerebarkoen åvteste.
saemien dotkemeraerie elliessaemien ektiebarkose tseegkesovvedh
saemien dotkemasse eevtjedh, luhkienjaepien programme dorjesovvedh gusnie saemiengïelen dotkeme uvtemesth
Dïhte bijjemes åssjele latjkoejgujmie lea saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh.
Dïhte bijjemes ulmie dahkoesoejkesjinie lea sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
Dïhte bijjemes ulmie saemiedigkien aarvoesjugniedimmieprogrammine lea aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh innovatijve jielemekombinasjovnine jïh saemien fealadassesne.
Dïhte bijjemes nænnoestimmieårgaane saemien gïelide ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
Lissine akte unnebe åarjelsaemien jarkoestimmieprosjekte jåhta vaeljehke bijbeletjaalegigujmie.
Daate dan åvteste prosessh edtjieh juhtedh mah ulmine utnieh gorredidh jïh tjïertestidh båatsoeståvrosne tjïelke meatannænnoestimmie båetijen aejkien, jïh ståvroeåvtehken leah båatsoemaahtoe jïh daajroe saemien siebriedahki jïh saemien gïeli bïjre, Muotka jeahta.
Fïereguhten akte dïedte gorredidh, evtiedidh jïh gïelem sertiestidh mubpien boelvese.
"Staaten åejvieladtjh dïedtem utnieh sjïehteladtedh ihke saemien almetjedåehkie maahta gorredidh jïh evtiedidh jïjtse gïelem, jïjtse kultuvrem jïh jïjtse siebriedahkejieledem."
Dååjrehtimmie vuesehte LBD jïh Saemiedigkie eah leah seamadamme laakejarkelimmieaamhtesinie doh minngemes vïjhte jaepieh, åajvahkommes dan åvteste staate jarkelimmieh laakine akti akti paragraafine bïeljele, jïh vaenie nuepiem vadta vuekieh aamhtesinie digkiedidh gusnie lij maahteme nuepie årrodh latjkes vuekieh gaavnedh.
Tjïerteste lea daerpies dejtie gyrhkeles vuajnojde dej saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie vuartasjidh, joekoenlaakan edtja vuejnedh guktie saemien nåhtede gærhkoen ektievoetedahkojne, jïh raereste dah åeliedimmieh ektiedamme saemielaaken gïelenjoelkedasside jåarhkesuvvieh gosse ektiedimmieh jarkelieh staaten jïh gærhkoen gaskem (5.16.3)
Gærhkoe daarpesje aktem voerkes saemien gïelepolitihkem evtiedidh, g.j bihkedimmieh vedtedh guktie edtja saemien nåhtadidh gyrhkesjimmine jïh gyrhkeles dahkojne (mierie 5.3.3).
Joekoen jïjnjh saemien reaktagyhtjelassh eah leah tjïelkesamme Nøørjesne annje, jïh iemie Nøørjen gærhkoe damta dah diedtem utnieh dejtie aamhtesidie dåarjelidh.
Daerpies aktem orre heeftem saalmigujmie darjodh saemien gïeline dejtie Saemien gærhkoebiejjide jaepien 2013.
Daerpies aktine stuerebe fokusinie saemien diakonijese dej jaepiej åvtese, jïh dam suerkiem vielie vierhtiejgujmie nænnoestidh.
Abpe Saemien dajvesne lea guhkies tradisjovnh ihke dïhte saemien gærhkoejieleme almetjh tjøønghkie laanteraasti rastah, lïhkes jïh regijovnales.
Saemien gærhkoeraerie lea prijoriteradamme prosesside tjïrrehtidh dej 1977-liturgijen jarkoestimmiejgujmie, ihke dah sïjhtieh goh liturgijen alternatijvh årrodh mænngan gyrhkesjimmiejarkelimmiem sjïehtesjamme.
Dåarjoehtimmie aalkoealmetji reaktide nasjovnale jïh gaskenasjovnale lea meatan gærhkoen aalkoealmetjebarkosne.
Tjuvtjede dan daerpiesvoete akten unnemes daajroen bïjre saemien gïele- jïh kultuvredaajroste, sjyøhtehke øøhpehtimmine, jïh juktie saemien gïelemaahtoe leavloem åådtje gosse edtja barkijh jaahkoe-øøhpehtimmesne seehtedh, jïh kateketh jïh diakonh gïelereeremedajvesne.
Tjuvtjede dan daerpiesvoetese ektiedamme saetniedehtemasse nænnoestimmeste.
Vuesehte prosten diedtese dejnie 5 prosti'ine mah såaknem utnieh reeremedajvesne saemien gïelide (5.4.2).
Vijrebe vuartesje dan daerpiesvoete juktie ektiedimmiem vaaksjoemistie jïh diedteste nænnoestidh.
Reekteminie akten hijven evtiedimmien bïjre.
Åenehkslaakan buerkeste guktie daan lahtesen sisvege lea.
Tjïelkestahta aaj dan nænnoestimmien bïjre ihke Saemien gærhkoeraerien tjaelijesijjiem Romsen gåajkoe juhtedh, jïh mannasinie dam nænnoestamme.
Vijriebasse tjïelkeste guktie gåarede dej haestemigujmie jïh daerpiesvoetigujmie ektiedamme liturgijebarkose noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne (5.6.2).
Dïhte regijovnale evtiedimmiebarkoe tjuara aktem nænnoes fokusem utnedh jielemeevtiedæmman 2013, jïh programmen tjïelke jielemeperspektijve lea nænnoesåbpoe dorjesovveme.
Haasta dejtie golme noerhtemes bispedajveraeride aktem fokusem utnedh saemien noerebarkose, jïh haasta åålmegidie reermedajvesne saemien gïelese, saemien åålmegh åarjelsasemien dajvesne jïh Sisnjelds Finnamarhken prosti'sne, sjïerelaakan voerkelidh dam saemien noerebarkoem.
Dah golme stoerre saemien almetjetjierth Nøørjesne, noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemieh, leah meatan raeresne, gusnie gaektsie lïhtsegh.
Russlaanten åejvieladtjeraerie tuhtjie aaj akte hijven åssjaldahke njuenehketjåanghkoem Barentslaavenjostoen aalkoealmetjidie hööltedh, dan russiske åejvieladtjeraerien nuelesne, jïh Russlaante sæjhta riejries årrodh daam digkiedidh aalkoealmetji barkoedåehkine jïh jeatjah barkoeguejmiejgujmie.
Daate sjïere ektiedimmie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem, lea man åvteste Saemiereaktamoenehtse joe NOU'sne 1984: 18, njoelkedassh raeriesti juktie saemiej åtnoem eatnemevierhtijste vaarjelidh.
Dah råårestallemh sijhtieh ovmessie såarhts aamhtesh feerhmedh, goh laakh, mieriedimmieh, aktegsnænnoestimmie, bïhkedassh, råajvarimmieh jïh sjæjsjalimmieh (v.g. stoerredigkiebïevnesinie).
Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
Saemien maanagïertefaalenasse lea akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
Maahta saemien maanagïertefaalenassem daejnie såarhtine juekedh: a) saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie b) maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
saemien gærjagåetiebarkoem aktese bïejedh noerhtelaanti daltesasse
Byögkeles jååhkesjamme symbovle Jaepien 2003 saemien saevege byögkeles jååhkesjamme sjïdti Nöörjesne jarkelimmiej tjïrrh Saemielaakesne, jïh Laakesne saevegen bïjre tjïelti byögkeles gåetine.
Saemien saevege lea tjåenghkies gaajhkide saemide, saaht mennie laantesne dah årroeh.
Saemien saevege Akte vihkeles symbovle heevehtimmesne goevten 6. biejjeste lea saevege.
Saemieh årganisasjovnehammoeh daarpesjieh guktie maahta saemien faagealmetjh nuhtjedh dan fleksijbelelaakan goh gåarede.
- Saemien åålmege aktem guhkies aerpievuekiem jïh åeliedimmiem åtna tjoevkesem bïejedh mubpiej åålmegi jïh nasjovni tseahkan mah dïedtelgimmien nuelesne læjjadieh jïh jielieh, Keskitalo jeahta.
Saemiej leah reaktah jiehtesh jïh bievnesh luejhtedh jïh jïjtsh meedijainstitusjovnh øøvtiedidh.
Dïhte saemien maadthvuajnoe jeahta eatneme ajve löönes, jïh dïhte edtja åtnasovvedh guktie maahta aerpine årrodh mubpien boelvese, eevre seammalaakan guktie lij gosse mijjieh dam åadtjoejimh.
Dïhte saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen lea sagki viesjiehtåbpoe stuvrehtamme.
vielie saemien sisvegh naasjovnen learoeplaanine jïh learoegærjah vuartasjimmien tjïrrh tjirkedh
Saemien byjrese dajvesne sïjhti aktem sijjiem tseegkedh saemide dajvesne.
Dïhte saemien dajve aktem jielemestruktuvrem åtna jïjnjh voestesjielemigujmie jïh industrijine.
Saemien dajve aktem tjarke vueliedimmiem åtneme maadthjielieminie.
Saemien dajve joekoen vaenie barkoesijjieh åtna teknologeles dïenesjigujmie, mij lea akte sjïdtije maadthjieleme.
Aerpievuekien mietie dle saemien dajve vaenie guessiejielemh åtneme.
Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie.
Saemien perspektijve jïh ellies vuajnoe tjuerieh meatan årrodh maadthmaallesne dennie guhkiebasse barkosne.
Saemien båatsoedajvh leah juakeme govhte regijovnine: Luvlie-Finnmaarhke, Jillie-Finnmaarhke, Romsa, Nordlaante, Noerhte-Trööndelage, Åarjel-Trööndelage jïh Hedmaarhke, vuartesjh figuvrem x.1. Trollheimesne, mij lea dan reereles vihtiestamme saemien båatsoedajven ålkolen, saemien båatsoe lea konsesjovnen mietie (latjkoedajve, vuesiehtamme figuvresne x.1).
" Noerhtedajvepolitihke ": mij sæjhta Barentslaavenjostoem, EU:m jïh Arktiske raeriem ållermaehtedh.
Saemien laavenjostoe: mij lea Saemien parlamentarihkeles raerien bïjre, barkoe noerhtelaanti saemiekonvensjovnine jïh saemieh mah Russlaantesne årroeh
Saemien siebriedahke lea annje aktene boelhkesne gusnie siebriedahkem bigkeminie, gusnie åejviesuerkieh kultuvren jïh gïelen sisnjeli leah prijoriteradamme orreme, jïh annje tjuara prijoriterdamme sjïdtedh.
Saemien siebriedahke, jïh jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkh stoerre haestemi uvte tjåadtjoeh, mah aktem dynamihkeles jïh sektovrevijries politihkem jïh reeremem krievieh, gusnie aalkoealmetji reaktah, kultuvrevaarjelimmie jïh eatnemereereme tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
- Aerpievuekien mietie dle saemien siebriedahke akte mïrrestalleme siebriedahke orreme, gusnie nyjsenæjjah aktem vihkeles råållam åtneme.
Saemien siebredahke galka urresth maahtoesiebredahkine sjïdtedh, dan laakan guktie ij båeries vuekie jïh kultuvre diedtesovvh.
Saemien siebredahke gaajhkide boelvide saemiengïelen voestestjaaleldahkh daarpesje.
Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Saemien gïele lea maadhtgierkie saemien kultuvresne.
Guktie lea saemien gïeline Nöörjesne daan biejjien lea naa joekehts dejnie ovmessie siebriedahketsiehkine.
Saemien gïeleutnijh daarpesje, jïh eadtjohke gïeleutnijh daajbaaletje viehkiedïrregh daarpesjieh daatovrese, nedtese jïh mobijle dalhketjidie.
Saemien gïele- jïh maahtoejarnge Aajege sæjhta goerehtidh jïh vihtiestidh saemien sijjienommh Femunden sïjtesne, mij lea Gåebrien sïjten jïh Saanti sïjten gåatomelaante daelvege.
Saemien gïele- jïh maahtoejarnge Aajege sæjhta barkoem jåerhkedh saemien sijjienommh vihtiestidh Røros-dajvesne.
- Saemien gïeledajve ij leah ajve dejtie saemien årroejidie, men aaj stoerre ulmiem åtna dan guhkiebasse barkoen gaavhtan dejstie jeatjah raeriestimmijste Vaajmoegïelesne.
Saemien gïeledajve.
Saemien sjïerepedagogigken dåarjoesysteme tjoevere nænnodh.
Seamma juhtememöönstere Nordlaantesne gaavna gusnie doh jeanatjommesh daelviegåatomem duvvene utnieh.
Seammalaakan aaj, jis datne dov fylhken ålkolen steemmedh fylhkendigkieveeljemisnie.
Seammalaakan jis learohkh vïnhtsem jallh jeatjah skovhtem skuvlese vaeltieh.
Seammalaakan gosse almetje demensine aath buerkeste jïh veanhta mij/gie akt desnie mij ij leah stïeresne (hallusinasjovnh).
Daej aktøørigujmie njueniehkisnie;
Seammalaakan lea göökte jeatjah jielemigujmie gusnie byögkelesvoete lea akte stoerre barkoevedtije, ööhpehtimmie jïh healsoe/hokse.
Seamma aaj gïelebiesiemaalle åtneme, maam Elgåen skuvlesne Engerdaelesne tjïrrehti.
Seammalaakan maahta gelliej jeatjah hopsenassi jïh smaahki bïjre årrodh mejtie aarebistie damta.
Manne aervedem seammalaakan sponsovredïenesti bïjre, bielelen manne daajram fïerhtem sponsovrelatjkoem teateri jïh sponsovri gaskem.
Seamma edtja faamosne årrodh laakide jïh mieriedimmide mah stoerre vihkelesvoetem utnieh gaajhkide jallh naakenidie dejstie saemien årroejijstie.
Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva.
Vååjnoe goh akte stuerebe gellievoete studijefaalenassinie ïedtjem skreejrie saemien lohkedh.
Aaj vååjnoe goh reeremetjïelth vaenebh haestemh utnieh orre lohkehtæjjah dåårrehtidh goh jeatjah tjïelth utnieh.
Vååjnoe goh skuvleaajhterh joekehtslaakan tæjmoetaallide saemienlïerehtæmman gïetedieh.
Veanhtede dah aktem unnemes låhkoem liturgijen tjaalegijstie lïerehtieh saemiengïelesne aarebi akte 1 jaepie vaaseme mænngan barkosne aalkeme.
Daesnie sjïerelaakan ussjede EN'i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO 169), men aaj jeatjah almetjeriekteles njoelkedassh.
Daesnie sjïerelaakan ussjede EN. ' i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO.
Dej minngemes jaepiej jïjnjh stoerre jïh haestiedihks aamhtesh orreme båatsose Nöörjesne.
Minngemes gijren, jaepien 1979, lin lihtsegh dovne Sveerjeste jih Nøørjeste kuvsjesne meatan.
Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese, vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme.
Edtja aaj barkedh ovmessie noerhtelaanti kanaaline, guktie Såevmie aaj meatan sjædta laavenjostosne.
● Edtja vihties bieliejaepien tjåanghkoeh tjïrrehtidh Saemiedigken jïh dan gaske-departementale iktedimmiemoenehtsen gaskem, mij diedtem åtna saemien aamhtesidie.
Edtja julevsaemien gïelebiesiem öörnedidh nöörjen bielesne jaepien 2013.
Daate edtja viehkiehtidh daajroem geerjehtidh bovride jïh åestiejidie mah dagke eah rikti doesth saemien vaaroeh åestedh dan åvteste billieh "miste" darjodh, seamma tïjjen goh viehkehte guktie saemien produsenth hammoedimmeste garmeresvoetine maehtieh vuejnedh akte stoerre jïh gellielaaketje åestijedåehkie kultuvri dåaresth sijjen vaaroeh guedtieh.
Edtja viehkiehtidh guktie vïnhtselåhkoe jïh göölijelåhkoe læssanieh
Aavodem eksamenidie illedh jïh jåvle-eejehtallemem vaeltedh!
* Akte teekste edtja baalte årrodh mij logo:m buerkeste.
Jis steemmahedtie edtja illedahkem vuerpiesigkeminie nænnoestidh.
Voestegh edtja sjæjsjalidh man gellie tjïrkijesijjieh fïereguhte krirrie jallh læstoe edtja utnedh Saemiedigkesne.
Edtja statistihkeles materijalh vinhtselåhkoen bïjre buektedh, aaj man gellie göölijh, gööliji aaltere jïh bivtemeaarvoej bïjre, joekedamme vïnhtside vierhkedajvesne, goh våarome aerviedæmman
skuvline gusnie saemien learohkh, øøhpehtimmiem vedtedh saemien gïelesne, histovresne, kultuvregoerkesisnie jïh duedtesne
Edtja nuekies tïjjem vedtedh juktie reelle konsultasjovnh jïh politihkeles gïetedimmiem raeriestimmijste tjïrrehtidh.
Edtja darjodh guktie ij dan hijven sjïdth kvotam utnedh vïnhtsesne måskoes dåehkesne, dannasinie læssanamme dïeneste gaahpoeh dåehkesne sæjhta darjodh guktie læssanamme ekonomeles nuepieh sjidtieh, jïh vuelege tjaangemeåasa vïnhtside sjædta mah kvotam utnieh måskoes dåehkesne
Ih edtjh prievieskuhpam jallh jeatjah skuahpam steemmeleahpaj bïjre utnedh.
Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme tjaktjeboelhkese åvtelen 01.02 minngeben jaepien.
Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme gïjreboelhkese åvtelen 01.10. budsjedtejaepien
Ståvroe edtja aaj almetjh jïh tjirkijh parlamentarihkeles tjåanghkojde jïh konferanside nammoehtidh gusnie Saemiedigkie edtja meatan årrodh, jïh aaj aamhtesepaehperh olkese seedtedh dej njoelkedassi mietie mejtie Saemiedigkien barkoeöörnege nænnoste.
Akte stuvremedåehkie edtja prosjektese tseegkesovvedh gusnie tjirkijh Röörosen tjïelteste, Åarjel-Trööndelagen jïh Hedmaarhken Saemiej Saerviste jïh Aajegistie leah meatan.
Edtja gaajhkelaakan båatsoem jïh dej joekehts båatsoesïjti åtnoem jaepien tjïrrh krööhkedh, saemiedigkiepresidente Keskitalo minngemosth jeahta.
Kontovre edtja 10 lïerehtæjjah tsaekedh, guktie dah maehtieh faageprieviem duedtesne vaeltedh.
Dïhte mij saemide vihkele gelkieh gaajhkine laakine jïh soejkesjebarkojne krøøhkestidh.
Ohtsije edtja budsjedtem darjodh mij åasa-aarvehtsem vuesehte jïh aaj finansieradimmiesoejkesje jïh prosjektebuerkiestimmie.
Edtja aktem soejkesjem darjodh byjrese-, skovhte jïh bigkemebarkose (daaroen MTA-soejkesje).
Edtja akte sjïere sijjie årrodh gusnie maahtah dam tjeakoeslaakan darjodh.
Edtja gåaradidh göölemistie gaahpoeh dåehkesne jieledh, oktegh jallh jeatjah gïehteldimmine ektine
Edtja 39 tjïrkijh veeljedh Saemiedægkan.
Vaenebh haestemh jijhtieh gosse vaenie joekehtassh gïeli gaskem.
Minngemes raereste jïjnjh dåårrehtimmievuekieh jïh skreejrehtimmiedarjomh dejtie joekehts vuepsiedåehkide.
Thomas Åhrén, Saemiedigkieraerie
Desnie vihteste gaskem jeatjah aalkoealmetjh maehtieh eekereaktam gen-vierhtide utnedh sijjen dajvine, jïh mubpieh eah maehtieh aerpievuekien daajrojste åadtjodh, bielelen dah aalkoealmetjh mah dam daarjoem utnieh, åvtelhbodti dan bïjre luhpiehtamme.
Jïjnjh hijven prosjekth, men dannasinie dan jeenjesh ohtsedieh dle tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
-Dïhte mij lea orre daennie guhkiebasse barkosne lea saemien fealadassesuerkie daesnie ektiedamme sjædta akten daaletje fealadassebyjresen vööste jïh destie gaskesem åådtje aktine tseegkeme viermine, jolle fealadimmiefaageles maahtojne jïh akten nænnoes maarkededoekemekanaalese mah maehtieh fïerhtem sïeltem prosjektesne lutnjedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dïhte mij maanagïertide heerrede jienebh saemien stååkegaevnieh reebledh lea dovne dïhte ekonomeles bielie, dïhte mij joe maarkedisnie gååvnese lea dovres, jïh ij leah raaktan vielie stååkegaevnieh maarkedisnie, Laila Susanne Vars minngemosth jeahta.
Dïhte mij maahta akte maereles vuekie årrodh aktem såarhts sjïehtedimmiem tjïrrehtidh, maahta varke ov-vaantose båetedh sjïehtedimmiekrïevenassigujmie jeatjah såarhts bigkemedarjoemijstie.
Dïhte mij seapan vååjnoe goh joekehts gïetedimmie, ij leah mij akt jeatjebe goh akte råajvarimmie mij lea daerpies juktie seammavoetem, jïh seamma nuepieh gorredidh.
Dïhte mij joekehte aktem gïeleguedtijem jïh aktem mij gïelem vielie byjjeslaakan lïereme skuvlen tjïrrh, lea gïeleguedtije gåvla jïh daajra mah baakoeh jïh dïejvesh mejtie satne edtja vihties tsiehkine nåhtadidh.
Barkeminie åarjelsaemien liturgijeprosjektine dejnie åssjaldahkine dam jååhkesjidh jaepien 2012, jïh olkese luejhtedh 2013.
Åarjelh-saemien dajve
Åarjelsaemien dajve akte geografeles stoerre dajve, Saltfjellet luvhtie noerhtene Elgåen gåajkoe åarjene.
Åarjelh-saemien dajvesne leah saemieh orreme jih dajvem provhkeme guhkie øvtebe daan aejkeste.
Nimhtie dah ovmese barkijh maehtieh daajroem barkoej bijre sinsætnan vedtedh jih nimhtie saemiej aamhtside ovmese daltesinie bijjiebasse lutnjedh.
Åarjelh-saemien dajve daarpesje stynkehke institusjovnh mah maehtieh saemiej iedtjide gorredidh.
· Åarjelh-saemiej dajvide daerpies nænnoestidh ovmese darjomijgujmie jih saemieh jijtje tjoeverieh nuepieh åadtjodh vuepside jaksedh.
Nænnoestidh jih tjiertestidh man vihkeles saemien kultuvre, giele jih ektievuekie leah.
Aalkoven bijjieguvvine dejstie produksjovnijste Tråante 2017-heevehtæmman goh vuesiehtimmie dejtie gellielaaketje jïh gelliesåarhts laavenjostoeproduksjovnide jïh byjngetje beetnehvierhtiedåarjojde, edtjem daelie taalh gïehtjedidh Saemiedigkien dåarjojste BST:se jïh ÅST:se, jïh seamma tïjjen bæjjese bïejem man gellie vuartasjæjjah jïh man gellie vuasahtallemh teaterh utnin seamma jaepien.
Dïhte sjïere prosjektesne "Saamastalledh" lea daate lea laavenjostoe gelliej åarjelsaemien institusjovni gaskem, Keskitalo jeahta.
Tjïerteste maam dah ovmessie laakemoenemh sïjhtieh jiehtedh gærhkose dennie lïhkes, regijovnale jïh voernges gyrhkeles daltesisnie, jïh gårrede naan åejviehaestemh daase.
Dïhte gïeleldh våarome bïejesåvva maanabaelien, gusnie hijven jïh jearsoes dåarjoehtæjjah jïh relasjovnh geerve almetjigujmie leah vihkeles maanaj gïelelïerehtimmesne.
Dïhte statistihkeles materijale maam mijjieh daelie utnebe lea læstoeh mah vuesiehtieh man gellie maanagïertemaanah jïh skuvlelearohkh mah saemien gïelefaalenassem åadtjoeh.
Akte krïevenasse lea reaktoe tjaelemevuekiem jïh saemien væhtah nåhtadidh.
Gyhtjelassh aaj gihtjesuvvieh sjïehtesjimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelese, jïh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh juktie lïerehtimmiem saemien gïeline bueriedidh.
Dïhte stoerre jienebelåhkoe saemienlohkehtæjjijste jolle maahtoem utnieh dovne pedagogeles jïh saemienfaageles, men annje ånnetji vueliehkåbpoe pedagogeles maahtoe goh jeatjah lohkehtæjjabarkosne.
Dïhte stoerre geografeles dajve dorje guktie åarjelsaemien gïele lea aktene eevre sjïere tsiehkesne gosse edtja gïeleråajvarimmieh, dïedtejoekedimmiem, lïerehtimmiefaalenassh jïh vierhtieh iktedidh.
Dïhte faavroes jïh magiske vïedtjeguvvie Luottat - Gïejh tjiehpiedæjjeste Hilde Skancke Pedersen lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavkan sisnjelen jïh ålkolen.
Saemien saalmh aaj laavloeh.
Daate lea gaajhkesi bïjre goh siebriedahke.
Ij dihte låhkoe leah stuerebe sjïdtjeme övteben boelven muhteste.
Nimhtie maahta joekehtslaakan lïeredh jïh dïhte aaj orre nuepieh lohkeme/-tjaelemeööhpehtæmman vadta, gosse galka teeksth darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dejnie barkeminie biejjieladtje.
Daate barkoe lea dannasinie reaktaprosessine sjïdteme, aktine jïjtse goerehtallemekommisjovnine mij reektie, deanahtieh gosse ovgeahpan kommisjovnen reektehtsi bïjre, jïh ov-vaantoeh gïetede sjïeredåapmestovlesne, dejnie nuepine Jillemesreaktese klååkedh.
Daate barkoe vihkeles ihke saemien gïele edtja ållesth åtnoegïeline sjïdtedh aarkebiejjien.
Daate barkoe daamtaj dorjesåvva gosse skuvlefeeleminie vualka KSV:n åvteste ovmessie produksjovnigujmie.
Daate barkoe lea eevre vihkeles orreme ihke mijjieh daan biejjien aktem saemien maanagïertefaalenassem utnebe.
Daam barkoem edtjebe darjodh jielieminie ektine.
Men dellie eevre daerpies gaajhkesh mijjieh dejnie viehkiehtibie jïh dejtie orre raeride suetievaarjelimmien bïjre fulkebe.
Daate dovne jis edtja jååhkesjimmiem aalkoealmetjinie åadtjodh, jïh ihke staath sijjen politihkehammoedimmesne, aalkoealmetji sjïere sijjiem jïh iedtjh goh almetjh seahkarieh.
Byögkeles statistihke dbh:ste dam vuesehte.
Daate daerpiesvoete lea joekoen tjyölkehke åarjelsaemien gïeledajvesne.
Daate gåatomeareaale lea klassifiseradamme goh "gïjregåatome I", vuartesjh figuvrem 4.9.
Daate lea ojhte vihkeles aalkoealmetjidie mah daejnie dajvine jielieh.
-Daate sæjhta jiehtedh 6 millijovnh vaenebe aalkoejieliemidie saemien dajvine, jïh daate hævvi gaajh ovmurrie, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen buerkeste.
Dillie maahta daam nåekies learoevierhtietsiehkiem loetedh åenehks aejkien sisnie.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah saemieh aktem tjïelke reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Daate sæjhta jiehtedh gåarede jarngen barkoem evtiedidh jïh sjïehtedidh saemien gïelen gïelefaageles sijjien jïh daerpiesvoeten mietie fïerhten aejkien.
Daate sæjhta jiehtedh dah eah sjïehteledtieh orre bïegkefaamoem bigkedh Romsesne jïh stoerre bieline Nordlaanteste.
Daate sæjhta jiehtedh jienebh dejstie kuvsjijste maehtieh vaahresne årrodh hiejhtesovvedh dan åvteste dah eah dienestem learoesæjjan vedtieh.
Daate sæjhta jiehtedh skïemtjije jallh utnije reaktam åtna dam sjyöhtehke saemien gïelem nuhtjedh gosse healsoe- jïh hoksebarkijigujmie govlesadta abpe laantesne.
Daate sæjhta jiehtedh dïedte guektelen juakasåvva, gusnie Staate dïedtem åtna byögkeles dïenesji åvteste jïh naemhtie daam ekonomeles jïh reereles dïedtem åtna ihke tjïelth, fylhkentjïelth jïh byögkeles institusjovnh dejtie saamastallije årroejidie saemiengïelesne hoksehtieh.
Daate lea meatan faamoem måakoedidh juktie seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh gorredidh saemien årroejidie.
Dan åvteste dle saemien maajhööhpehtimmie sæjhta daerpiesåbpoe sjïdtedh jaepiej åvtese.
Finnmarken åvtehke skaehtie-kontovresne jijnjh dejstie øøsti jih dejtie viehkine juakedi dejtie jeatja kontovride.
Dam aaj vihtiesti aadtjege dotkemeilledahkine mah vuesiehtin saemien noerh leah væjkalommes gosse lea darjomi bïjre eatnamisnie.
Men ij gujht naan bijjieguvvie sjïdth mestie maahta eevre vihties konklusjovnh vaeltedh, dan åvteste daesnie jïjnjh jeatjah faktovrh mah tsiehkiem tsevtsieh dåarjoen jïh produksjovnebarkoen gaskem.
Daate statistihkeåtnoe ij naan mïelem mijjese utnieh.
Daate akte stoerre jïh vijries barkoe sjædta, men jis båatsoen ïedtjh edtjieh gorresovvedh båetijen aejkien laakejarkelimmine, tjoerebe daam prosessen tjïrrh, Muotka minngemosth jeahta mij lissehte Saemiedigkie sæjhta tjaelemesijjine årrodh moenehtsasse mij edtja göökte jaepieh daejnie barkedh.
Daate byöroe ihkuve faalenassh årrodh jïh ekonomeles vierhtieh kreava.
Daate prinsihpide rååresjimmielaktjoem mïedtele, Saemiedigkien jïh staaten gaskem.
Daate våaromem beaja disse mij daelie lea rååresjimmide sjïdteme REDD/REDD+'en bïjre (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation).
Dïhte våarome sjidti gåessie mandaath juekedh veeljemegievlide veeljemen 2009 åvteste.
Daate maahta gaajhke årrodh goh åssjaldahke- jïh sielteevtiedimmie, eknomeles maahtoe, dorjeseevtiedimmie jïh maarkedestrategijh.
Daate lea 21 prosenth Nöörjen tjïeltijste jïh låhkoe skuvlijste learohkigujmie saemien gïeline faagegievelsne lea læssanamme iktemearan Nöörjesne.
Daate lea praaretje haestemh mejtie mijjen siebriedahke åtna, men aktene guhkiebasse perspektijvesne raerieh gååvnesieh.
Daate mubpien aejkien baalhka juakasåvva.
Daate man åvteste Saemiedigkie Nöörjesne ij byörh orre baakoeh normeradidh bielelen daate dorjesåvva dej mubpiej saemiedigkiegujmie ektine Sveerjesne jïh Såevmesne.
Daate lea sïelth mah dovne tjarke tsåeptsiem hammoedimmiefaagesne utnieh jïh nænnoes ektiedimmiem saemien identiteetese jïh kultuvrese utnieh.
- Daate gaskem jeatjah man åvteste Saemiedigkieraerie aaj jaepien 2016 raereste dam jolle darjomedaltesem jåerhkedh noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne.
Daate hijven fïereguhtese jïh saemien gïelen evtiedimmien gaavhtan saemien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Daate dïhte sïejhmemes demenseskïemtjelassse almetji luvnie vuelelen 50 jaepieh.
Doh profesjonelle teaterh leah: Beaivváš Sámi Našunálateáhter (BST) jïh Åarjelhsaemien Teatere (ÅST).
Gaatesjen dle krievije goerkesem dan åvteste åadtjodh.
NSR åtna vihkeles aerpie dïhte jïh sæjhta nimhtie galka båetije aejkine dovne.
Daate akte guvviejuekeme-appe, mij baaja datnem guvvieh juekedh.
Daate akte joekoen hijven jïh vihkeles evtiedimmie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Daate akte funksjovne mij ij leah aajkoen mietie jåhteme.
Daate akte hijven aalkoe learose jïh Mari Boine skreejrie jïh lea amma akte åvteguvvie gaajhkide mijjide jïh seapan aaj mijjen studentide.
Daate akte eevre orre tsiehkie saemien gïelese, akte tsiehkie mij aktem jïjtse strategijem kreava.
Daate akte eevre orre gïeleåasa, gusnie Saemiedigkie sæjhta aktöörh, jielemem jallh siebrieh earoehtidh mah viehkiehtieh saemien gïelh våajnoes darjodh voengesne jïh nasjonaale daltesisnie.
Dette er en historisk hendelse for sørsamisk språk og kultur, for Snåsa kommune og Nord-Trøndelag fylke.
Skuvlen, kultuvren jïh baeniestarnen sisjnjeli gååvnese jïjnjh barkemh dovne gorredæmman jïh orre bigkide. Seamma lea geajnojde jïh jeatjah infrastruktuvrese.
Daate barkoegærja sån viehkine dutnjien maahta årrodh gosse edtjh kasusi bïjre lïeredh.
Daate akte reakta laaken mietie mij ryöhkoe abpe dam jaepiem dïhte noere 21 jaepieh illie.
- Daate akte mïerhkebiejjie saemide jïh munnjien guhte lea tjåadtjoehtæjja suerkesne jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme Saemiedigkieraeresnei, mubpie presidente Laila Susanna Vars jeahta.
- Daate akte heajjoedimmie dehtie saemien siebriedahkeste.
Saemiedigkie ij leah madtjeles daejnie tsiehkine.
- Daate eensi aavoe-aamhtese!
-Daate akte gieltegs öörnege mij nuepieh vadta tjelmide bïejedh aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne, saemiedigkieraerie jeahta.
Daate akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Daate akte sjïehtedimmie dehtie sïejhme konsultasjovnelatjkoste dajvevaarjelimmien bïjre.
Daate akte aerpievuekien konserveradimmievuekie maam guhkiem nuhtjeme gævnjasjimen åvtelen.
Daate akte sjïere nuepie saemien sïeltide.
Daate akte vihkeles bielie dejstie haestiemijstie mah guhkiem orreme dennie raastendåaresth båatsosne.
- Daate akte vihkeles jïh histovreles politihkeles evtiedimmie, juktie daate lea voestes aejkien akte aalkoealmetjetjïrkije aktem byögkeles råållem åådtjeme EN'n generalekrirrien mierien sisnjelen, presidente Egil Olli jeahta.
Daate akte vihkeles prinsihpeles dåapmoe mij sæjhta hijven konsekvensh vedtedh gellide saemide, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Daate akte vihkeles barkoe Saemiedægkan juktie aktem mijjen orre jielemegeajnojste Saepmesne bæjjese bigkedh.
- Daate akte sjyöhtehke teema saemien dajvine gusnie mijjieh dååjrebe noere nyjsenæjjah eah sïjhth smaave saemien voenesiebriedahkine orrijidh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Daate learoe learoehkidie guhth eah maam saemien maehtieh gosse ööpehtimmine aelkieh, jïh dan åvtese daarpehtieh buerebe astoem gïeline fïereguhtene daltesinie barkedh.
Daate learoe learoehkidie guhth ånnetji saemien maehtieh, læjhkan eah dam gïelem maehtieh.
Daate akte naa onne geografeles dajve mij nuepieh vadta råajvarimmieh ektesne juhtedh, jïh akte lïhke laavenjostoe dej ovmessie aktööri gaskem.
- Daate hijvenlaakan vuesehte guktie saemien gïele jïh kultuvre maehtieh våajnoes dorjesovvedh aaj sovnedimmesne, Muotka jeahta.
-Daate hijvenlaakan vuesehte guktie saemien gïele jïh kultuvre maehtieh våajnoes dorjesovvedh aaj sovnedimmesne, Muotka jeahta.
Destie lissiehtamme bearkoeleavloe, buerebe bearkoekvaliteete jïh nænnoesåbpoe dïeneste sjædta jieliemisnie.
Dïhte histovrije tjïrrehtimmie seamma goeren mietie NSR barkeme jaepien 1968 mænngan.
-Daate akte gieltegs prosjekte, jïh guktie manne daajram dellie ij guhte gænnah dam saemien bieliem vuartasjamme dåaroehistovrijisnie daejnie dajvine aarebi, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Daate tjïelkelaakan saemien reaktavuajnoen vööste stræjra jïh ij maehtieh naemhtie darjodh bielelen konsekvenside veelelaakan vuarjasjidh.
Daate lea mij akt maam aaj tjuara digkiedidh saemien tsiehkesne.
Daate akte programme mij joekoen lea saemien kultuvrejieliemasse.
Daate akte gïeleteknologeles dïrrege gaajhkesidie mah tjaeleme- jïh lohkemetsagkesh utnieh, jïh gaajhkesidie mah viehkiem daarpesjieh lohkedh.
Daate akte stoerre barkoe mij aktem veele gïehtjedimmiem kreava.
-Daate akte stoerre dåeriesmoere maam joekoen jïjnjh aalkoealmetjesiebriedahkh dååjroeh, jïh mij varke råajvarimmieh kreava juktie nåake evtiedimmiem heerredidh.
Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta.
Daate akte lissiehtasse dan sïejhme ööhpehtæmman maadthskuvlesne.
Daate dan åvteste Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie jienebh göölemisnie aelkieh, jïh dan åvteste dovres vïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
Daate lea voestes aejkien dah akten jïjtse resolusjovnen bïjre raarastalleme EN'n nyjsenekommisjovnen sisnjelen aalkoealmetji nyjsenæjjaj tsiehkien bïjre.
- Daate lea voestes aejkien Nöörje saemien nyjsenæjjah våajnoes dorjeme sov EN-reektemisnie, jïh daesnie Saemiedigkien raeriestimmieh eevre vihkeles orreme.
Daate lea dïhte våarome saemien jieliemasse, årroemasse, kultuvreåtnose jïh siebriedahken evtiedæmman.
Daate eevre vihkeles jis gïele edtja hijven evtiedimmienuepieh utnedh.
Daate eevre sjïere saemien gïeleektiedimmesne, jïh mijjen mïelen mietie sæjhta vihkeles årrodh gorredidh mijjieh båetijen aejkien annje tjïelth utnebe gusnie saemien gïele lea jienebelåhkoegïele.
Daate ij leah reaktoe geajnoe jis edtja aktem monnehke båatsoem åadtjodh guhkiebasse.
-Ij leah daate naan learoegærja, men akte lustes vuekie saemien gïeline åahpenidh.
Ij leah daate naan sjïere nöörjen dåeriesmoeretjoelme.
Daan goerehtimmien referansedåehkien illeldahkh feadtagïelen daltesisnie. Daate murreds, kaanna dan åvteste saemien gïele båatsose veadtaldihkie jïh båatsoe vihkeles mijjen jieliemisnie jïh kultuvresne.
Daate lea ojhte akte vihkeles sïlle reaktoe otnjegasse.
Daate lea kvaliteeth aktene barkosne jïh barkoesijjesne mij barkoefaamoem nænnoestahta haestemh, dåeriesmoerh jïh jolle krïevenassh haalvedh, jïh mah tööllemeraastem raassan lissiehtieh mij lea skaarine healsose (Karasek & Theorell, 1990) Dej barkije årroji luvnie Nöörjesne lea 63% mah jïjtjenænnoestimmiem barkosne neebnieh (Vrålstad, 2011).
Daate lea vueliegåbpoe goh jeatjah voejngehtasseskïemtjelasside voejngehtassine mejtie maanah maehtieh åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan influensa jïh RS-vijruse.
Dam mööleme viehkine tjïjhtje indikatovrijste goh skuvlepoengh maadthskuvleste, tjïrrhstraejmie, karakteerh jnv. Daesnie Noerhte-Nöörje nåake illedahkh kvaliteeten bïjre åådtje viertiestamme dejnie jeatjah laantine.
Daate lea vierhtieh mejtie jeatjahlaakan joekedibie dehtie veahkeste mij daan raajan lea saemien gærjabusside jåhteme, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daate lea vierhtieh mah ryöktesth aevhkine sjidtieh dan saemien siebriedahkese, raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen jeahta.
Daate lea vierhtieh mah Saemiedigkien prosjektem "Damtijimmie jïh vïhtesjadteme saemien gåetijste" dåeriedieh, jïh maam Rïjhkeantikvaare dåårje.
Daate lea vierhtieh mah tjïelth jïh fylhkentjïelth åadtjoeh juktie guektiengïeleldh dïenesjh gorredidh.
Daelie lea Nøørjen laakese jååhkesjamme, jïh maanasyjhteme saemien dajvine tjoevere saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dan barkosne biejverdidh
Daate lea naakede destie misse mijjieh sïjhtebe raerieh åadtjodh, mubpie presidente Vars jeahta.
Daate lea mij akt maam sïjhtem åvtese buektedh New Yorkesne, Silje Karine Muotka jeahta.
Daate lea naaken dejstie vaestiedassijste mejtie sïjhtebe vaestiedassem utnedh, Thomassen jeahta.
Saemiedigkie biejjieladtje daejnie barka juktie dam dåastodh jïh bueriedidh, gaskem jeatjah laavenjostoen jïh "tsevtsemen" tjïrrh tjïeltijste, fylhkijste jïh staateles åejvieladtjijste.
Daate lea mij akt mejnie Saemiedigkie sæjhta jåerhkedh barkedh rååresjimmesne reerenassine, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Daate lea mij akt maam Saemiedigkie veanhta lea vihkeles tjïelkestidh tjïeltereformesne.
Daate lea naakede maam Saemiedigkie daamtaj jïh ahkedh lea tjïertestamme dejtie ovmessie reerenasside, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Daate aaj akte aamhtese Russlaantese, dan åvteste saemieh aaj Russlaanten bielesne.
Saemiedigkie aaj dejnie ååntjestalla.
Daate aaj akteraeresne dej hypoteesigujmie mejtie båatsoealmetjh fokusedåehkine åehpiedehtin, gidtjh akte jieledeguhkies unnebelåhkoestatuse ovvaantoejgujmie ektine byögkeles jïh jeatjah aktööri ïedtjigujmie gåatomedajvine, joekehtsgïetedimmiem jïh degraderadimmie båatsoedaajroste sjæjsjalimmieprosessine dååjreme leah tsiehkieh mah psykiske healsoem tjarkelaakan tsevtsieh.
Daate lea dajvh mah leah vihkeles orreme båatsose jïh annje leah vihkeles.
Daate hijven, seamma aejkien goh dagkerh latjkoeh eah sïjhth saemien årroejidie daejnie staarine dejtie seamma reaktide vedtedh, mejtie almetjh saemien gïelen reeremedajven sisnjelen utnieh.
Daate lea mierietsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja maehtedh saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Daate lea mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie staateste åådtje fïerhten jaepien.
Dah leah reaktah mejtie joe lea pryöveme sjïehtesjidh dejnie joe daaletje gaskenasjovnaale riekteles standardine mah leah unnebelåhkoej bïjre, jïh mejtie gaajhkh noerhtelaanth byjhkesjieh.
Daate lea joekoen vihkeles gosse daejribie båatsoelaanth gellie tjielteraasti bijjelen juhtieh.
Daate joekoen vihkeles gosse almetje lea goh prååsehkommes, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Daate joekoen vihkeles ihke saemien fealadasseaktöörh edtjieh buerebelaakan buektiehtidh mïerhkevaaroem Noerhte-Nöörje deelledh.
Saemien Gïelegaaltije, saemien learoevierhtieh, prosjekte Bååstede jïh orre gåetieh Saemien Sijtese jïh Beivváš Sámi Našunálateáhterasse, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Daate lea vihkeles gåatomedajvh gaskoeh giesien, åajvahkommes boelteraedtien bijjelen, gusnie bovtse lea gaskoeh giesien jïh sijjen daerpiesvoeth åadtjoeh gåatoemasse, dah raeffiem jïh tjåatskoedimmiem åadtjoeh jïh slyöhpoeh åhtojste plaakenidh åenehks gåhkaldahki sisnjeli.
Daate lea struktuvrh mah ånnetji ånnetji jïh tïjje doekoe leah njoelkedassine, barkoevuekine, vuajnojne jïh aajhteretsiehkine vihtiestamme.
Daate joekoen nåake, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen jeahta.
Daate joekoen hijven, jïh akte tjielke vaajtelasse orreme dovne Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste.
Daate maa jïjnje barkoe.
Daate joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan, jïh maanaj evtiedimmien gaavhtan.
Daate lea joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan, jïh maanaj skearkagimmien gaavhtan, raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen jeahta.
V.g. almetjh eah saemesth fïerhten biejjien, dihte låhkoe lea bijjelen 80 proseenth dej luvnie gieh maehtieh sopstestidh åarjelsaemien-gïelem.
Daate lea råajvarimmieh mejtie Saemiedigkie sæjhta prioriteradidh daan jaepien budsjedtesne.
Daate lea golme vihkeles saemien ööhpehtimmieinstitusjovnh mah ektesne stoerre saemien siebriedahkedaerpiesvoeth dåastoeh.
- Daate joekoen hijven dovne maanaj, eejhtegi jïh barkiji gaavhtan maanagïertesne, men aaj åarjelsaemien siebriedahken gaavhtan.
Daate lea vihkeles dan voenges garmeresvoeten jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, mij våaromem åtna ektievoetesne jïh meatan årrodh.
Daate vueliehkåbpoe goh maadthskuvlese, jïh dïhte dan åvteste jienebh dejstie eah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh.
Daate vihkeles dovne fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj gïelem våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh.
Daate lea vihkeles dovne juktie fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj saemien våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh, raerieslïhtsege Jåma jeahta.
Daate vihkeles dan åvteste loesegööleme lea akte bielie mijjen materijelle kultuvrevåaroemistie.
Daate lea vihkeles, ij ajve dannasinie maahta jiehtedh aalkoealmetji kultuvre lea lïhke eatnamasse ektiedamme, men aaj dannasinie gaskenasjovnale byjresekonvensjovnh aalkoealmetji reaktajgujmie tjuerieh ektesne vuejnalgidhh.
Kriebpesjimmieh konsultasjovni bïjre leah buektiehtamme.
Daate lea soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie.
Dam lea dorjeme juktie göölijidie stuerebe faamoem jïh tsevtsemem vedtedh, gosse edtja vierhtieåtnoem nænnoestidh.
Daate dorjesåvva juktie gïelejarngide aktem daajroes ekonomeles mieriem vedtedh.
Daate lea vihkeles juktie våaromem bïejedh maanaj stååkedimmide jïh darjoemidie, jïh aaj öörnedimmien gaavhtan ovmessie lïerehtimmietsiehkide, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Daate dorjesåvva juktie stuerebe meedijabyjresem sjugniedidh, gïelebyjresidie nænnoestidh jïh lissiehtamme meedijafaalenassem vedtedh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne.
Jïh dan gaavhtan bïjlevuejijh buerebe astoem åadtjoejin drïektem giehpiedidh.
Dïhte dan åvteste gïele lea identiteeten jïh ektievoeten bïjre.
Daate dan åvteste dïhte privaate veeljeme aarkebiejjien gïeleste hïejmesne lea dïhte vihkielommes faktovre gïelen båetijen aejkien gaavhtan.
Men dellie bigkije tjuara kultuvremojhtesi bïjre bïevnedh, jïh tjïelke bïhkedassh vedtedh guktie dah edtjieh gorresovvedh, gaajhkide dejtie mah eatnamisnie barkeminie.
Daate aktem stoerre barkoem kreava dehtie saemien siebriedahkeste jïjtje, saemien instusjovnijste, Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste.
Daate aktem guektienbielievoetem kreava symboleåtnoen bïjre.
Daate raeriestimmie bååstede geasalgovvi, jïh idtji gïetedæmman bïejesovvh Stoerredigkesne.
Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh, aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin, dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste.
Nimhtie leah ellies barkoe joekoen vihkeles dejtie ovmese fylhkide jis edtjieh eensi laakan buektiehtidh åarjelh-saemiej daerpies-voeth jih iedtjh vaarjelidh.
Daam maahta vuejnedh Saemiedigkieraerien reektemisnie dan bïjre maam dah leah dorjeme dan evteben stoerretjåanghkoen mænngan goeven.
Daate våajnoes sjædta Saemiedigkieraerien reektemisnie maam dah leah dorjeme evteben stoerretjåanghkoen mænngan njoktjen.
Daate gaavnoe lea guhkede linjeste, jïh ij leah håvhtadamme bigkemistie, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Daate gaavnoe lea naa guhkede linjeste, jïh ij leah bigkemistie håvhtadamme, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Montrul (2016) aaj dam illeldahkem dåarjele gosse aerpiegïelen veljie morfologije jïh mubpiengïelen, goh jienebelåhkoegïele, dle vaenie funksjonelle morfologije.
Dellie åadtjoeh dejtie noerhtesaemien bokstaavine áčđšž (jis guhkiem steerh bokstaavide acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
Dellie bokstaavide áčđšž åadtjoeh (jis guhkiem steerh bokstaavine acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
- Daate stoerre vuesiehtimmienuepiem saemien lidteratuvrese vadta jïh dejnie manne tjarke sjuesjedem, saemiedigkieraerie jeahta.
- Daate stoerre vuesiehtimmienuepiem vadta saemien lidteratuvrese mejnie sjuesjedem, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta, mij edtja meatan årrodh gærjameessesne.
Daate stoerre nuepiem vadta saemien tjaeliji jïh saemien lidteratuvren bïjre bievnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daate sjïere nuepiem vadta saemien lidteratuvren jïh siebriedahkedigkiedimmien bïjre bievnedh jïh dam abpe veartenasse vuesiehtidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daate stoerre konsekvensh saemien siebriedahkese vadta gosse institusjovnh goh saemien maanagïerth, gïelejarngh, saemien museumh jïh teaterh eah åadtjoeh sijjen daan beajjetje gïehtelimmiem tjåadtjoehtidh jïh buerebh edtjieh giehpiedidh.
Naemhtie gaajhki saemien gïeli bïjre, men joekoen geerve åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelese.
Daate lea gaajhki laanti bïjre bielelen USA, mij lea Kyoton ålkolen.
Dovne mejtie learohki reaktah illesuvvieh jïh mejtie kvaliteete ööhpehtimmesne jïh learoevierhtine hijven jïh seammavyörtegs saemien gïelelïerehtimmiefaalenassem jïh lïerehtimmiefaalenassem saemiengïelesne gorredieh.
Dovne åårganisasjovni ektiebarkojne Saemieraerien tjïrrh jïh Saemiedigkiej parlamentarijkeri gaskem.
Dej gaskem lea Biru Baby Alteste, Katarina Barruk jïh Marja Helene Fjellheim Mortensson.
Vuesiehtimmien gaavhtan sjiltadimmie saemien gïeline, jarkoestimmieh, teknologeles vuekieh, evtiedimmie terminologijeste, saemien learoevierhtieh j.v. Daah leah råajvarimmieh daerpies åasajgujmie ajve ikth, mah sijhtieh stuerebe årrodh goh doh fierhten jaepien åasah åvtese.
Daate faamosne vuesiehtimmien gaavhtan gruvagïehtelimmine saemien dajvine, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Dïhte tjïeltine Austevoll, Eid, Gausdal, Hamar, Horten, Hå, Klæbu, Guovdageajnoe, Kristiansund, Lillesand, Luster, Mandal, Marker, Målselv, Namdalseid, Oppegård, Porsgrunn, Stavanger, Divtasvuodna jïh Vadsø.
Daate joekoen uvtemes dej aerpievuekien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen.
Naan gille laahpehtassigujmie dle naemhtie dovne byögkeles suerkesne jïh jieliemisnie.
Daate aaj faamosne gosse almetjen gïele, ööhpehtimmiedaltese jïh/jallh kultuvre lea akte heaptoe salkehtæmman aalkoehealsoedïenesjisnie.
Numhtie abpe laantese, jïh lea joekoen damtemes lïerehtimmien jïh healsoen sisnjeli.
Joekoen healsoe- jïh justijsesuerkien sisnjelen.
Joekoen dejnie barkojne gusnie daerpies hijven gïelegoerkesinie persovnejearsoesvoeten gaavhtan jallh gusnie edtja såemies gaskesem almetjigujmie utnedh.
Joekoen dejnie gyhtjelassine mah leah maanagïerte- jïh skuvlesuerkien bïjre.
Daate joekoen aalkoealmetji bïjre Arktisesne gusnie dah klijmajarkelimmieh verkemes heannadieh.
Hævvi lea numhtie sïejhmehealsoedïenesjen sisnjelen, men joekoen sjïerehealsoedïenesjen sisnjelen dle vååjnoe goh daate lea daerpies.
Goh sealoehokse, skylleme, provre jïh aejlies maalestahke.
Joekoen jeatjah stoerre bigkemh goh biegkemööllapaarhkh, Aili Keskitalo jeahta.
Numhtie joekoen faamosne desnie gusnie aalkoelisnie aktene nåake jïh prååsehke tsiehkesne (Grosse, 2012).
Daate joekoen vihkeles dejtie mah daejrieh dah eah nuepiem utnieh steemmadidh dennie sïejhme åvtelhbodti steemmadimmieboelhkesne.
Naemhtie joekoen noerhtesaemien dajvesne.
Dam edtja darjodh viehkine aktede gïeletjiehpiedæjjeste mij lissine båata dejtie sïejhme barkijidie.
Dan gaavhtan lea iemie SUF-tjïeltide meatan vaeltedh, lissine tjïeltide Finnmaarhkesne jïh Noerhte-Tromsesne, ihke aaj prååsehke göölemesiebriedahkh Finnmaarhken jïh Noerhte-Tromsen åerjielisnie gorresuvvieh laaken tjïrrh.
Dan åvteste maahta geerve årrodh tjåenghkies strategijh gaavnedh.
Dan åvteste tjuara ovmessie strategijh utnedh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem.
Daate dorjesåvva evtiedimmien tjïrrh aktede orre saemien museumegieleste mij metodologeles jïh teknologeles vuekieh våaroeminie åtna.
Daate dorjesåvva mearan veeljemebarkije vuartesje.
Saemiedigkie dam dorje golme bieline;
Dannasinie Saemiedigkie iemie laavenjostoeguejmine sjædta jeatjah aktööridie mah aaj saemien gïeline berkieh, dovne nasjovnaale daltesisnie jïh noerhtelaanti/gaskenasjovnaale daltesisnie.
Dam darjobe gaskenasjovnales, jeatjah aalkoealmetjigujmie ektine jïh nöörjen åejvieladtjigujmie ektine.
Ij lea naan juerie daate lij joekoen hijven.
Maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh akte demokrateles lïerehtimmiebyjrese jïh gusnie skearkagieh.
- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre.
Gegkiestibie mijjieh maehtebe dam dokumenteradidh viehkine drïektemöölegijstie teestelaajrosne jïh teestelaajroen ålkolen jis njealjede pryöveprosjekte sjædta, daelvien 2021.
Daate evtiedimmiem saemien gïelijste tsavtsa, jïh enn daerpiesåbpoe sjædta saemien meedijafaalenassigujmie.
Ij leah daate annje eevre nåhkeme.
Daate åejviefokusem åtna daennie bïevnesisnie.
Daate aaj dan åvteste dan joekoen jïjnjh julevsaemien lohkehtæjjah lohkehtæjjine orrijieh.
Daate barkoe lea dovne maanah, noerh, geerve jïh båarasåbpoe almetjh feerhmeme.
Dannasinie buektiehtamme naa jïjnjem terminologijem saemiengïelesne evtiedidh.
Dehtie barkoste jïjnjh orre vïhtesjadtemh sjïdteme, jïh vielie daajroe dan saemien åtnoen bïjre dagkarijstie dajvijste.
Jïh daesnie fåantoe lea jienebh mytah goh faaktah.
Daate lea ovseekerevoetem sjugniedamme årroji luvnie, mah tuhtjieh daate akte vaahra jieliedasse jïh healsose, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daate lea sjugniehtovveme Stoerredigkien jienebelåhkoen væljoen mietie, bielelen Stoerredigkie lea Saemiedigkien maedtiemidie goltelamme dovne prosessen åvtelen jïh mearan prosesse salkehtimmiej bïjre dejstie sosijaale jïh siebriedahkeligke konsekvensijstie jïh sjïere råajvarimmijste lij juhtieminie.
Daate heannadamme dan åvteste saemiej aerpievuekien dajvh histovrijen tjïrrh leah juakasovveme, guktie saemien dajvh leah njieljie laantine.
Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.
Daate vuesehte sosijaale jïh siebriedahkeektiedamme ålkoestimmie lea dïhte mij uvtemes lea vaahrine dan psykiske healsose saemien båatsoealmetjidie åarjelsaemien dajvesne.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh healsoe- jïh sosijaalinstusjovnh mah skïemtjijh dåastoeh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajven sisnjelen, dïedtem utnieh skïemtjijdie saemien gïelesne hoksehtidh.
Daate sæjhta jiehtedh saemiej lea reakta otnjegem nænnoestidh dan båetijen aejkien gïelepolitihkese.
Dan åvteste dle tjuara akte tjïelke juekeme årrodh dïedte- jïh faamoesuerkeste Saemiedigkien jïh Reerenasse gaskem.
Daate sæjhta jiehtedh, edtja aaj saemien provhkh jïh reaktavuajnoeh krööhkedh.
Dellie tjuara dan vaenie jïh ajve irhkeme iebnh målsodh jïh tjuara seammasåarhts iebnem vihth nåhtadidh.
Dellie aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Dah leah ektievoeten vihkeles øørnegh. Voestes gietjeste edtjieh Saemedigkien barkoem duvtedh jih Saemien Sijtem øøvtiedæmman bijjiedidh.
Daate sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe laantem feerhmedh.
Daate sæjhta jiehtedh gïelesertiestimmie boelveste boelvese tjuara buerebe sjïdtedh.
Daate sæjhta jiehtedh gïelejarngh jeenjemasth leah meatan jïjtse darjomem stuvrieh.
Dellie gïelejarngh jïh lierehtimmieinstitusjovnh aaj daarpesjieh vielie laavenjostedh.
Daate sæjhta jiehtedh gaskem jeatjah dah mah daajroem utnieh, dah tjuerieh govlelgidh sjæjsjallimmieprosessine jïh politihkeevtiedimmesne eatnemevierhtiej bïjre, dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh årroeh jïh sijjen jielemigujmie gïehtelieh.
Dellie gaajhkh maanah maanagïertine Nöörjesne edtjieh daajroem åadtjodh saemien almetji bïjre, Muotka jeahta.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh tjuerieh goerkesem utnedh dejtie saemien kultuvrevæhtide seahkaridh, vuesiehtimmien gaavhtan gaptah leah vïedteldihkie fuelhkide jïh kultuvreektiedimmide, mearan gaajhkesh maehtieh saemien lijnieh, vaarjoeh jïh kleebjegh nuhtjedh.
Goerkesimmien tjïrrh guktie siebredahke saemiengïelem dæjpa, gïehtjedimmmiefaage edtja gïelem eevtjedh jïh hoksedh jïh eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Daate sæjhta jiehtedh profesjonaliteete, tjeanadimmie jïh dïeneste jieliemisnie aaj tjuerieh læssanidh.
Daate sæjhta jiehtedh prosjekth mah vihtiestieh, beagkoehtieh jïh daajroem reerieh åvtetïjjen bïjre jïh båetijen aajkan, mejtie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh vuesiehtieh.
Daate guktie tjåådtje Saemiedigkien bïevnesisnie jielemeevtiedimmien bïjre saemien dajvine.
Daelie daejnie barkebe:
Dam maahta bööremeslaakan darjodh akten laavenjostoen tjïrrh voenges byjresi jïh institusjovni gaskem mah gïelefaageles maahtoem utnieh.
Daate maahta viehkiehtidh sjæjsjalimmieh vaeltedh råajvarimmiej bïjre mah leah tjïelke ulmiej vööste stuvreme, juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestehtedh jollebe daltesisnie, jïh vuarjasjidh gusnie daerpies joekehtamme tsavtsvierhtiejgujmie.
Gaskem jeatjah maahta dam darjodh jis sjïere maanagïertemaallh jïh lïerehtimmiemaallh veeljie ovmessie learohkedåehkide saemien gïelesne.
Maahta hijven fåantoe årrodh man åvteste naemhtie, juktie gïeletsiehkie dan joekehts.
Dellie illedahke maahta sjïdtedh vihkeles areaalh eah dan jïjnjem åtnasovvh jallh eah gåessie gih vielie åtnasovvh.
Dan åvteste maahta nåake iktedimmie jïh kontinuiteete faalenassine sjïdtedh.
Daate maahta jïjtjedomtesem lutnjedh.
Destie maahta vuejnedh stipende learoehkidie skreejrie saemien veeljedh jïh dïhte joekoen hijven, Keskitalo jeahta.
Maahta systemh saadtesæmman tseagkodh jïh visuelle tjiehpiesvuekieh sinsitnine låtnodh.
Maahta jienebh fåantoeh årrodh dïsse, men akte fåantoe lea joekoen doh nööremes learohkh eah maehtieh oktegh vuelkedh hospiteradæmman, jïh gosse eejhtegh jallh mubpieh tjuerieh learohkem dåeriedidh, dellie maahta geerve sjïdtedh dam buektiehtidh.
Daate maahta lissie sjïehteladtemem krïevedh byjreskijstie.
Nimhtie lea vihkeles soejkesjigujmie fylhkestjieltij tjirrh barkedh.
Daate aaj maahta viehkiehtidh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem våajnoes darjodh siebriedahkesne jïh gïelen jïh kultuvren statusem nænnoestehtedh.
Dam maahta buektiehtidh jis stuerebe nuepieh vadta ööhpehtæmman, nænnoesåbpoe vaarjelimmie reaktijste, lissiehtamme politihkeles faamoe jïh nyjsenæjjaj råållam tjerkebelaakan seahkaridh dovne barkoejieleden jïh fuelhkien sisnjeli, raerielïhtsege Muotka minngemosth jeahta.
Reerenasse maahta dam jarkelidh viehkine dovne etihkeles jïh byjreseligke mieriekrïevenassh gorredidh mineraalelaakesne.
Dam maahta tjåanghkan giesedh 7 mierine:
Dan åvteste maahta onne kontinuiteete sjïdtedh, iktedimmie råajvarimmijste fååtese, jïh fïereguhte gïeleutnije jueriedisnie sjædta dïedten jïh nuepiej bïjre.
Dam maahta voestesgïelesne tjaeledh.
Maahta vååjnedh goh akte naa stoerre dåehkie studentijste orreme mah dejtie göökte kuvsjide vaadtseme, jïh dan mænngan bachelorine julevsaemien gïelesne aalkeme gosse dïhte studijefaalenasse tseegkesovvi.
Maahta vååjnedh goh heannadimmieh mah dam nasjovnaale fasseldimmiem tsevtsieh aaj SDJ-dajvem seammalaakan tsevtsieh.
Daate maahta akte heaptoe årrodh gïelesertiestimmesne.
Daate barkoe maahta gïerve årrodh, fïnkesidh jïh muvhtine ij illedahkh vedtieh. (...
Dam maehtebe buektiehtidh jis ektesne tjåadtjobe, Keskitalo minngemosth jeahta.
Daate kapihtele åejviehaestemh jïh nuepieh buerkeste jieleme- jïh siebriedahkeevtiedæmman Noerhte-Trööndelagesne mejtie evtiedimmiebarkoe RES'en tjïrrh edtja pryövedh dåastodh.
Daate kapihtele saemien maajhööhpehtimmiem gïehtjede aktene histovreles perspektijvesne, jïh evtiedimmiem learohkelåhkoste vuartesje dej minngemes luhkie jaepiej, dovne åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne.
Daate dovne gorredimmie vierhtijste, meatan årrodh sjæjsalimmieprosessesne, jïh bieliem åadtjodh darjomen nåhtoeaarvoste.
Men dah båetieh goh mïerhkeldh vierhtieh, jïh daate vihth sæjhta jiehtedh Saemiedigkie ånnetji ånnetji vaenebe frijjevoetem åådtje jïh vaenebe reaktam jïjtje nænnoestidh, Olsen jeahta
Mijjieh bååstede båetede dïsse aaj mænngan tjaalegisnie.
Daate joekoen tjyölhkehke sjïdti dennie prosessesne mij finnmaarhkelaaken vööste stuvri jaepien 2005.
Daate gaskeseforume aaj sæjhta aktem vihkeles våaromevedtijem daan råajvarimmien evtiedæmman årrodh.
Maahta daam kåarhtem aaj jeatjah gærjagåetine Nöörjesne nuhtjedh.
Dellie tjuara siebriedahkem hijvenlaakan soejkesjidh, jïh dovne byögkeles jïh privaate institusjovnh, jïh aaj fïereguhte gïeleutnije tjuerieh sijjen barkoem lissiehtidh.
Daate amma kreava åejvieladtjh dejnie golme laantine leah vyljehke saemiengïelenlïerehtæmman vuartasjidh goh akte aevhkie, jïh mijjieh ektesne åejvieladtji heaptoej bijjelen vitnebe.
Dan åvteste daerpies orre åssjaldahkigujmie jïh raeriejgujmie.
Tjoeveridie dellie ektese-vyöki barkedh, lohkehtæjjah jïh åvtehkh skuvlesne, eejhtegh jïh almetjh mah leah maehteles saemien beapmoejgujmie.
Daate kuvsje ij åvtedaajroeh åarjelsaemien gïelesne tsïhkestehtieh, seammalaakan goh åarjelsaemien 1 jïh åarjelsaemien 2. Jeatjah lehkeste aktem gaajh stoerre ïedtjem vihtesjamme saemien aalkoekuvsjide, ij goh unnemes Tromsøn Universiteetesne bachelorine jïh maasterinie saemien gïelesne goh ammesgïele.
Dihte lij departementen laaken nuelesne mij vuesehti båatsoejieleme lij tsagkese maam tjoeverin stuvredh jih ij jieleme mij edtji øvtiedimmien nualan båetedh.
Daate laakeraeriestimmie aktem vaarjelimmiem göölemereakteste vadta laaken mietie, jïh seamma tïjjen dle edtja dejtie prijoriteradidh, mah dam reaktam utnieh, gosse vaenie guelievierhtieh.
Dam reerenasse aaj tjuara krööhkestidh.
Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
Daate tjuara dïhte bijjemes ulmie årrodh dennie barkosne aktine tjåenghkies learoesoejkesjinie.
Dah gujht vihkielommes ulmieh saemiekonvensjovnine.
Gosse naemhtie dle saemien årrojh joekehts reaktah åadtjoeh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
Mov mïelen mietie daate akte aarvoegyhtjelasse: saemien dajvh dam seamma evtiedimmiem utnieh goh dennie jeatjah laantesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Tromsen fylhkengærjagåetie lea daam nedtesijjiem tseegkeme goh akte bïevnesedïenesje mij edtja gærjagåetide Tromsesne viehkiehtidh vaaksjoehtidh jïh orre saernieh åadtjodh orre bæjhkoehtimmiej bïjre saemiej jïh saemien tsiehkiej, saemien lidteratuvren, musihken jïh filmi bïjre.
Daate nedtesijjieh lea jupmeles jaahkoen jïh saemien kultuvren bïjre.
Dannasinie daerpies sjïere darjomigujmie dåårrehtimmie- jïh gïeleøøhpehtimmien sisnjelen.
Daate feerhmie tseegkijelïerehtimmiem, evtiedimmieråajvarimmieh, bïhkedimmiem jïh viermiebigkemem kultuvrese jïh jielemeaktööride saemien dajvine.
Daate aaj faalenassh minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen feerhmie.
Dam aaj Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkede.
Daate dajve dovne SDJ-dajvem jïh "Saltfjellet noerhtelen" -dajvem meatan åtna.
Daan dajven saemien nomme lea Saepmie/Saemien eatneme.
Jienebh fylhkh jïh gellie tjïelth leah daennie dajvesne.
NSR sæjhta dejnie barkojne meatan, jïh mijjieh sijhtebe barkedh guktie gaajhkh saemien siebredahken bielieh leah ïedtjine meatan saemien jïjtjereeremereaktide øøvtiedidh jïh tjïrrehtidh.
Dam sïjhtebe mubpiejgujmie juekedh.
Båatsose daate akte paradokse.
Dam aaj vuarjasjimmesne dejstie saemien gïelejarngijste tjïerteste.
Daate programme lea joekoen evtiedamme kultuvrejielemen daerpiesvoetide jïh evtiedimmienuepide.
- Daate prosjekte hævvi nuepieh åtna fealadassem Finnmaarhkesne jïh Saemien fealadassesne orresistie sjugniedidh, sjïdtedehtedh jïh orrestidh.
Daate prosjekte lea feerhmeme jïh laavenjostoe ovmessie tjïerti- jïh siebriejgujmie voenesne jïh jeatjah vierhtiealmetjigujmie.
Tjuara daam prosjektem ihkuve beetnehdåarjojne jåerhkedh, guktie jienebh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Daate dïrrege maahta dej ovmessie saemien gïeli gaskem joekehtidh, jïh aaj viehkine årrodh vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts gïele lea dejnie joekehts geografeles dajvine.
Daate fleksibiliteetem båatsosne giehpede.
Daate aaj gyhtjelassem vadta mejtie Saemiedigkie buektehte dam barkoem gorredidh maam daelie dorjebe.
Daate lea ektine dejtie njoelkedasside mah tseegkesuvvieh gyrhkesjimmie-jarkelimmien sisnjelen, jïh dejtie bihkedasside dennie soejkesjisnie jaahkoeøøhpehtæmman, diakonijese jïh gærhkomusihkese.
Daate laavenjostoeåårgane akte govlehtimmieåårgane embetedaltesisnie dej golme laanti reerenassi gaskem, bïevnesi jïh digkiedimmien gaavhtan.
Daate lea akteraeresne sveerjen dotkeminie mij vuesehte fysiske vaejvieh leevles maajsojste båatsoealmetji luvnie leah sagke jienebh goh dejtie mah kråahpine berkieh industrijesne, bigkemisnie, skovhtesne jïh laanteburresne. (Södra Lapplands forskningsenhet, 2009).
Daennie sjïere barkoesuerkesne aaj daate raeriestimmie maam innovasjovnesïelth orre tseegkijidie vedtieh, jïh laavenjostoe sïelti gaskem ovmessie viermieprogrammine.
Manne daam åtnam goh akte struktuvrelle haesteme, ektiedamme daaroedehtemeprosessen konsekvensh mah annje leah stieresne siebriedahkesne.
Mijjieh vïenhtebe daate joekoen nuhteligs sjædta, joekoen dejtie learoehkidie mah maajhööhpehtimmiem åadtjoeh.
Daate aalkoealmetjenyjsenæjjide akten joekoen geerve tseahkan beaja.
Daate håksa dah reakta-aajhterh mej bïjre ryöktesth lea, jïh saemien ïedtjeladtjh konsuleradamme sjidtieh gosse leah meatan vaarjelimmieprosessesne.
Daate håksa aaj saemien maanah aktem jïjtse reaktam utnieh saemiengïeleldh maanagïertese.
Daate minngemes ij leah gujht ööhpehtimmielaakesne vihtiestamme, men reaktavåaromem åtna Lohkehtæjjalutnjiemisnie, daate akte reforme mij edtja hoksedh learohkh vielie lierieh (Regjeringen.no).
Dam tellefovnesne vuajnah innstillinger nuelesne.
Daate edtja voenges vierhtieh skreejredh jïh voenges evtiedimmiefaamoem dåarjedidh.
Dah edtjieh dam darjodh viehkine golme saemien gïele- jih kultuvregaavnedimmieh tjïrrehtidh fïerhten skuvlejaepien learoehkidie mah ektiedimmiem røros-saemien dajvese utnieh.
Dam edtja darjodh råajvarimmiej tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne nænnoestidh maanagïertesne jïh maadthööhpehtimmesne, sjïehteladtedh jienebh sijjieh tseegkedh gusnie maahta saemiestidh, jïh tjerkebelaakan saemiengïeleldh ööhpehtæmman dåårrehtidh jïh ööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne.
Dam edtja bæjjese vaeltedh aktene tjåanghkosne dej åarjel-saemien fylhkigujmie jïh saemiedigkine daan tjaktjen, Annikken Kjær Haraldsen jeahta.
Daate edtja areenine årrodh produsentide gusnie åadtjoeh jïjtjemse akten maarhkedese vuesiehtidh mah leah vijriesåbpoe goh dïhte voenges maarhkede mejtie doh jeanatjommesh duekieh, jïh aaj baajedh jienebh Saepmien ålkolen åadtjoeh vuejnedh saemien vaaroeh leah vielie goh gaptah jïh nejpieh.
Daate edtja viehkiehtidh daajroem sjugnedidh dan båetijen biejjien jïh evtiedimmien bïjre, Larsen jeahta.
Destie akte mujvies tsiehkie sjædta, jïh lea gaajh nåake saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Daate jarkelimmie sjïdti dellie goh dam nasjovnale museumereformem tjïrrehti, jïh aaj goh akte prinsihpeles jeakadimmie dejstie vihkielommes åeliedimmijste, gusnie aalkoealmetjh edtjieh maehtedh sov jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Daate lea jeatjahlaakan goh dejnie jeatjah learoesijjine mah saemien gïelekuvsjh jollebe daltesisnie faalehtieh, mah lissiehtimmiem åtneme mahte abpe tïjjen.
Mijjieh vienhtebe daate ij leah reaktoe jïh raeriestibie dannasinie reeremedajvem saemien gïelese hiejhtedh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie.
Daam edtja darjodh guhkies laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie, gusnie gïelen daerpiesvoete ulmiem beaja fïerhtene tjïeltesne.
Daate sjugniehtåvva seamma mierien sisnjelen jïh seamma gïetedimmine goh Raeriestimmieh jïh lahtestimmieh.
Daate joekoen heannede gosse lea sjæjsjalimmieh vaarjelimmien jïh reeremen bïjre loeseste.
Daate dan tïjjen gosse jïjnjh haestemh Raarvihkesne goh jïenemehaevtieindustrije steanadi jaepien 1998.
Maahta dam gïeledajvem utnedh goh akte vierhtiedajve saemien gïeleevtiedæmman.
Jåma jïh NSR N seamma ussjedieh jïh seamma mïelesne.
Analyjsedåehkien åvtehke Kevin Johansen tuhtjie dïhte lea joekoen hijven.
Daate faalenasse akte dåarjoe dan stoerre nasjonaale daerpiesvoetese skïemtjesåjhteridie, men lissine aktem abpesaemien dimensjovnem åtna dåårrehtimmienuepiejgujmie saemien bieleste Sveerjesne jïh Såevmesne.
Daate goh joekehtse byögkelesriekteles råajvarimmijste, mah åtnoem laanteste jïh vierhtijste sjïehtesjieh, jïh mah aaj edtjieh dam materijelle våaromem saemien kultuvrese gorredidh.
Daate ektiedimmie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem, ENn sjïerereektije Josê R. Martinez Cobo joe sov reektehtsisnie tjïertesti, mij dorjesovvi boelhken 1972-1982.
Daate lea seamma goh göökte tjiehpiedæjjah fïerhten tåvsene årroejasse, dah tjiehpiedæjjah daesnie ovrehte lehkine dan sååkehke årroeh goh laanten gaskemedtie.
Daate råajvarimmie lea meatan orreme råajvarimmesne 19, gosse voestegh fokusem utni ajve saemienlïerehtæmman geerve almetjidie.
Jalhts daajroe låhkoen bïjre lohkehtæjjijste, dej maahtoe jïh aarvehtsh daerpiesvoeten bïjre saamastallije lohkehtæjjijste jaepiej åvtese leah eevre vihkeles jis edtja maehtedh sjæjsjalidh mah råajvarimmieh mah tjuerieh aelkedh ihke saemien learohkh sijjen reaktah jïh daerpiesvoeth åadtjoeh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
Jalhts "Soejkesje healsoe- jïh sosijaaledïenesjidie saemien årroejidie Nöörjesne" joe jaepien 1995 vihtiesti doh healsoeektiedamme maajsoeh båatsosne leah itjmies jïh varke råajvarimmieh daarpesjieh (HOD,1995).
Daate lea medtie golme njealjehtsh gaajhkijste saemien gïelekuvsjijste mejtie jollebe learoesijjine Nöörjesne faalehtieh.
Daan moenehtsen mandaate tjuara årrodh salkehtidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmiej bïjre laakine jïh faamosne mah leah saemien gïelen bïjre.
Daate moenehtse tjuara mandaatem utnedh salkehtidh jïh jarkelimmieh laakine jïh faamosne raeriestidh, mah leah saemien gïelen bïjre.
Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Dellie geerve sjædta gïelem sertiestidh eejhtegijstie maanide.
Dam gievrien nille beeji.
Daate lij akte dejstie tsiehkijste maam saemiedigkieraerie reerenassem måjhtajehti.
Daate lij voestes aejkieh saemieh lin tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh nasjovnaalestaati raasti rastah.
Idtji jallan dam vienhti gosse sertiestimmiem dïedteste darjoeji, jïh nov lea dïhte aaj gaskenasjovnale åeliedimmiej vööste mejtie Nöörje åtna aalkoealmetji vööste, Larsen jeahta.
Daate aaj vihkeles øøhpehtimmien gaavhtan.
Aajkoe lea daam bïeljelimmiesysteemem lissiehtassine utnedh vijregiedtide.
Daate sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste, jïh gïelen staatusem jïh aarvoen bijjiedidh.
Daate sæjhta dovne saemien kultuvrem evtiedidh jïh gaskenasjovnale gaahtjemefaamoem vedtedh, Keskitalo veanhta.
Daate sæjhta jiehtedh gåhkoe saemien jïh nöörjen siebriedahken gaskem lissehte dejnie jeanatjommes suerkine, jïh nåakemes sjædta saemien siebriedahkese, Olsen jeahta.
Dellie sæjhta slyöhpedh vielie vihkeles gåatomelaanth bigkemen gaavhtan geahpanieh, mah leah eevre vihkeles juktie åarjelsaemien båatsoem tjåadtjoehtidh.
Daate sæjhta saemien maanide jïh noeride aktem nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem vedtedh saemien gïelese jïh kultuvrese.
- Daate sæjhta mijjem viehkiehtidh dennie guhkiebasse barkosne jïh lïerehtimmieåejvieladtjide haestedh råajvarimmieh darjodh juktie eevre tjïelkelaakan vuesiehtidh gusnie nuepie gååvnese bueriedimmieh darjodh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Daate gujht maahta sagke stuerebe vihkelesvoetem utnedh goh areaaleåtnoe dehtie sjïere skilkemedahkoste.
Dellie lij sïjhteme aelhkebe årrodh barkijh gïelemaahtojne dåårrehtidh jïh utniehtidh.
Daate sæjhta aaj tïjjen åvtese akte teema årrodh gosse budsjedten jïh budsjedtedaerpiesvoeten bïjre rååresjibie reerenassine.
Daate sæjhta aaj fokusinie årrodh daennie gieltegs prosjektesne.
Daate sæjhta lissiebarkoem båatsoeburride sjugniedidh jïh sæjhta maaksojde lissiehtidh.
Daate sæjhta vielie darjomh sjugniedidh jïh gïele vielie våajnoes sjædta.
Daate sæjhta saemien gielem nænnoestehtedh, saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
Daate sæjhta viehkine årrodh juktie vaarjelimmiem båatsoen arealijste veaksahkåbpoe darjodh.
Daate sæjhta viehkiehtidh giïlem eevtjedh aktene dajvesne gusnie gïele håvhtadamme, Larsen jeahta.
Daate sæjhta meatan årrodh gïeli statusem lutnjedh jïh gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielinie.
Daate sæjhta vihkeles årrodh aaj båetijen aejkien.
Daate sæjhta vihkeles årrodh juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh saemien gïelh nænnoestidh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine.
Mijjieh tjoerebe dam prioriteradidh mubpien saemiedigkieboelhken, viehkine SANKS: faalenassem vijriedidh jallh orre faalenassh evtiedidh, Henrik Olsen jeahta.
Daate sæjhta mijjen åejvieulmiem tjerkebe nænnoestehtedh mij lea akte nænnoes jïh gellielaaketje jieleme mij våaromem beaja monnehke voenges siebriedahkide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni, jïh joekoen saemide.
Daate vuesehte gaajh daerpies gïeleråajvarimmiejgujmie saemien siebriedahkesne.
Daate vuesehte joekoen jïjnjh lohkehtæjjah julevsaemien gïelemaahtojne fååtesieh.
Daate vuesehte, mearan vaenebh gïelem njaalmeldh nuhtjieh, dellie jienebh mah gïelem tjaaleldh maehtieh.
Daate vuesehte saemien musihke lea ahkedh evtiedimmesne, jïh stoerre ïedtje dovne aerpievuekien vualan jïh orre musihkese.
Daate vuesehte noerh eah gïelefaagh veeljh sijjen studijesne.
Daan biejjien maajhööhpehtimmiem faalehte saemien gïeline dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Aerpievuekien mïerhke goh nejpiegïejh bieljesne lea akte maadthgierkie saemien båatsosne.
Ij daarpesjh dan stoerre sïlle årrodh aelkedh saemiestidh ånnetji ånnetji, jalhts saemien ij leah dov åejviegïele.
Ih daarpesjh jïjnjem e-påastesne tjaeledh, ajve akte åenehks tjaalege dan bïjre mij maahta akte haesteme årrodh tjïeltereformesne, maaje raeriestimmiejgujmie guktie edtja dejtie loetedh.
Dam daarpesjibie, mijjieh dam dïenestamme.
Sveerje jïh Såevmie jïh aaj Russlaantesne, jïh aaj guessiespielh åtna daennie laantesne jïh ålkoelaantesne..
Aaj sveerjen bielesne, abpe Saepmesne jïh festivaaline/öörnedimmine åejviejarngi ålkoli feeleminie.
Daate aktem vuelege fryöjstehkevoetem årromesijjide vuesehte.
Tjïerteste, dennie prinsihpen ussjedimmesne saemien gærhkoejielemen bïjre ektiedamme staatese, dle tjuara joekehtehtedh staategærhkoeektiedimmien gaskem jïh staate-saemieh-ektiedimmien gaskem.
Mannasinie lea daerpies Saemien Gærhkoeraerien tjaelijesijjiem nænnoestidh, lea dannasinie dle akte haesteme liturgijebarkoem dåarjelidh golme saemien gïeline.
Ööhpehtimmie vadtasåvva noerhte-, julev jïh åarjelsaemien gïelesne jïh voestes
Dåehkie skuvlesne øøhpehtimmiem åådtje, mohte aaj learohkh skuvlen bæjngoelisnie maehtieh øøhpehtimmiem guvvieh-telefovnij tjirrh dåastodh. Seamma skuvlesne leah av duedtie-kusjvh.
Ž Daerpies lea aaj jåarhkeskuvlide, Saemiedigkiem jih aaj fylhkestjieltien skuvlide eevtjedh ektesne barkedh dajvine mah leah reereme-dajvi bæjngolen.
katalogem darjodh mij vuesehte magkerh saemien skuvle- / lohkemefaaleldahkh jïh stipeendh saemien learoehkidie / studeentide gååvnesieh
Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem, mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh.
programmh dorjesovvedh jolle drop-out vuastalidh saemien noeri gaskem
jienebh saemien åvteskuvlelohkehtæjjah mah saemien gïelem maehtieh, joekoen dajvine saemien reeremedajven ålkolen
sjïere saemien learoeplaanh saemien jåarhkelohkehtæmman darjodh ellies 13-jaepien lohkehtimmiedaltesem tjirkedh
saemien lohkehtæmman uvmese learoevierhtieh sjïdtedh, joekehth gïeledajvide sjiehtesjamme jïh learoehkidie saemien mubpine gïeline
Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi.
Maahta årrodh dan åvteste dovne njaalmeldh jïh/jallh tjaaleldh gïelemaahtoe fååtese, men aaj faagegïeleldh maahtoe saemiengïeleldh almetji luvnie fååtese.
Siejhme akte unnebe faaste staabem utnedh jïh lissiehtidh byjngetje dorjehtæjjijste tjiehpeles daerpiesvoeten mietie.
Dah lin jihtseles jih barkose eadtjohke.
Dellie lij Fylhkenålma Oslosne jïh Akershusesne mij vaaksjomem tjïrrehti saemien learohki reaktajgujmie.
Dag Lenviken lij diedte dejtie vuepside jaksedh.
Gaajh lyjhkedihks, Magga madtjeles jeahta.
Jienebh almetjh SDJ-dajvesne mah aalkoejielieminie barkin, jïh låhkoe jollebe ööhpehtimmine lij vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie.
Dan sjieken skuvle Goevtegeajnose bøøti jaepien 1981.
Ij lij ennje naan jijtjh-reereme båatsoejielemasse tseegkesovveme, mohte båatsoeburrie kontovre Laantedepartementesne.
Stoerre daerpiesvoete lij båatsoeburrie-almetjidie saernieh buektedh, jih jaepien 1967 eelkim tjaaleginie "Båatsoejieleme-saernieh".
Raeriestimmieh lin: Plassje (Røros), Snåase, Málatvuopmi (Målselv), Goevtegeajnoe jih Deatnu.
Jaepien 2012 Saemiedigkie aktem latjkoem darjoeji Norsk Folkemuseuminie jïh Kulturhistorisk museuminie bååstededeellemen bïjre vielie goh 2000 histovreles daevierijstie dejtie saemien museumidie.
- Dej beeli ij lij raakte gie guhte jillebem laanteburrie-øøhpehtimmiem utnieji jallh daajroem guktie båatsoejieleminie giehtelidh.
Idtjin ajve saemieh dagkeres maahtoe-kuvsjh skuvteri bijre daarpesh.
Ij lij aelhkie båatsoeburrie-øøhpehtimmiem alkoelistie tseegkedh.
Mahte 100 ohtsemh lin sïjse båateme aktine tjåenghkies ohtsemesummine medtie 25 millijovnh kråvnine.
- Mov vaajmoe baahkene gosse raaktan Gånka lij akte dejstie voestes mah ïedtjem vuesiehti mijjen haestiemasse meatan sjïdtedh gïelevåhkoem mïerhkesjidh, jïh mijjieh tjarke aavoedibie Gånkese vuesiehtidh dam barkoem mij daesnie Karasjohkesne dorjesåvva juktie saemien gïelh våajnoes darjodh jïh dejtie nænnoestehtedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Jijnjemesh lin påajhkh, ajve akte niejte.
Gosse Elsa Laula stoerresiebriedahkem gaavnedi dellie dïhte altese eadtjohkevoetem skreejrehti.
Medtie 50 saemien noerh Nöörjeste, Sveerjeste jïh Såevmeste lin meatan konferansesne.
Vielie goh 350 almetjh lin meatan Nöörjeste jïh Russlaanteste prosjekten darjoeminie mah lin ryöktesth stuvreme dan luvliesaemien/skoltesaemien siebriedahken vööste.
Daate lij raasebiologijen boelhken aalkoe mij ryöhki 1800-låhkoen raajeste gaskoeh 1900-låhkoen raajan.
Daate lij gaajh stoerre jarkelimmieh sov tïjjen, jïh annje såemies tuhtjieh daate jååhkesjimmie saemijste goh aalkoealmetjh lea rijtedihks.
Dan jijnje orre daej jaepij bøøti.
Gaskoehkrirrien saemiedigkiedåehkie presidentem juvnehti Baltom nammoehtidh goh Saemiedigkieraerien politihkeles raeriestæjja boelhkese 2017 - 2021.
Tjïjhtje almetjh lin meatan dennie voestes luvliesaemien /skoltesaemien gïelekuvsjesne mij gåess'akt lea öörnesovveme Nöörjesne.
Joekoen geerve vïjhte vitnijh veeljedh dej gaskem, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dej beeli pruvhkin dagkeres viejhkiem sjïeledh.
39 lïhtsegh veeljesuvvieh Saemiedægkan.
Akte åvtehke jïh akte mubpieåvtehke veeljesuvvieh moenehtsidie.
Veanhtede medtie 120 almetjh båetieh dejstie joekehts arktiske dajvijste goh Saepmie, Kruanalaante, Kanada jnv. Åejviehåalije saemien bieleste lea Asta Balto, mij lea saemien pedagogihkine barkeme gellie jaepieh.
Dam daejrebe, men vaenie daejrebe mejtie vaenebe jallh vielie goh dennie jeatjah siebriedahkesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
jåarhkelohkehtimmien faaleldahkh gaajhkine saemien dajvine nænnodh, jïh saemien learohki reaktah jåarhkelohkehtæmman jååhkesjidh
Vihkeles lea Rørosese giele-jarngem vedtedh guktie giele-, maahtoe-, jih kultuvre-byjrese stinkes sjædta.
Ž Reeremelihtsegh aaj sijhtieh vuartasjidh guktie laanth maehtieh buerebe laaken provhkesovvedh tjielteraastij gaskems.
Dïhte vihkielommes barkoe læjhkan voenges siebriedahkine dorjesåvva.
Dïhte vihkielommes krïevenasse vuarjasjimmesne lea mennie ektiedimmesne kultuvremojhtese lea, jïh mejtie dïhte lea ektiedamme saemien kultuvrese jïh histovrijese.
Vihkielommes daelie lea stïeres vuekieh gaavnedh mah bovtselåhkoedåeriesmoeride nåhkehtieh.
Vihkelommes lin læjhkan kuvsjh båatsoesaemide.
Dïhte sæjhta gïeli statusem lutnjedh, jïh saemien årrojh sijhtieh damtedh sijjen gïelh jïh kultuvre leah jååhkesjamme.
Jïjnjh maanah sijhtieh ræjhkoesåbpoe gïelem åadtjodh jis maehtieh goltelidh, spïeledh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Daate sæjhta jiehtedh saemien tjaelijh sijhtieh vielie gærjah doekedh.
Sæjhta gaajh vihkeles årrodh gïelen båetijen aejkien gaavhtan gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes hïejmen ålkolen.
Dellie akte abpe våhkoe sjædta gïeledåarjojne maanide jïh geerve almetjidie, jïh dellie gaajhkh darjomh edtjieh åarjel- jïh noerhtesaemien gïeline laavkodh.
Sæjhta striengkiesåbpoe kvaliteetekrïevenassh jïh krïevenassh jollebe maahtoen bïjre sjïdtedh lohkehtæjjaööhpehtimmieinstitusjovnine.
Sæjhta dan åvteste akte stoerre daerpiesvoete årrodh lohkehtæjjah julevsaemien gïelemaahtojne dåårrehtidh dej båetiji jaepiej.
Sæjhta dan åvteste vihkeles årrodh dovne orre gærjajgujmie saemien gïelesne, jïh jarkoestimmiejgujmie ij-saemien lidteratuvreste.
Daate sæjhta negatijve konsekvensh åadtjodh jåartabårran saemien dajvine.
Dïhte sæjhta nåake konsekvensh saemien gåatomejieliemidie åadtjodh båetijen aejkien reeremisnie gïerkehtsistie, saemiedigkieraerie jeahta.
Dellie gaajhkesh sijhtieh daajroem utnedh guktie sjædta åvtese, saemiedigkieraerie jeahta.
Daate sæjhta jearsoesvoetem vedtedh saemien nuhtjedh sijjen faagesuerkien sisnjelen.
Dellie aelhkebe sjædta reebledh jïh utniehtidh barkijh jolle gïelemaahtojne.
Sæjhta joekoen vihkeles årrodh saemien årroji gaavhtan, dovne dej mej saemien ietniengïeline jïh dah mah sijhtieh saemien lïeredh, saemien siebriedahkesne vååjnoe.
Vaallah sïjhth iemie årrodh dan guhkiem Saemiedigkie lea meatan ståvrojde nammohte.
Daennie ektiedimmesne sæjhta maereles årrodh aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem neebnedh, mij lea nænnoestamme EN'i generalekrirreste skïereden 13. b. 2007.
Ij sïjhth rååresjimmieh aamhtesi bïjre sjïdtedh daan boelhken.
Orre baakoeh jïh teermh sijhtieh båateladtedh dennie digitaale baakoegærjesne, Keskitalo jeahta.
Sæjhta sån aaj fer vaenie ohtsijh årrodh akten eventuelle saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtæmman.
- Vuesiehtimmien gaavhtan lij sïjhteme sagke aelhkebe årrodh lïerehtimmiem soejkesjidh jis daajra man gellie saemiestæjjah mah gååvnesieh dajvesne.
Dam sijhtim darjodh jih eelkim govletehtedh dej åvtehkigyjmie desnie mejtie nuepie disse.
-Akte stoerre earoe lij mijjese orreme dastegh Europaraerie lij sïjhteme guessine mïnnedh mijjen luvnie, jïh dah lin sïjhteme vielie lïeredh dej haestemi bïjre mejtie utnebe juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh nænnoestehtedh Nöörjesne, Paulsen minngemosth jeahta.
Sæjhta aaj akte mïnnedimmie sjïdtedh Sjøgato ' n gåajkoe Mussierisnie, maam Helgelaanten Musueme stuvrie.
Sæjhta aaj akte mïnnedimmie sjïdtedh Sjøgato'n gåajkoe Mussierisnie, maam Helgelaanten Musueme stuvrie.
Sæjhta aaj stoerre tjïrkemebarkoeh darjodh dejnie smalhtjaramme gåetine, dovne dejnie mah leah åtnose vaalteme, jïh dejnie mah eah vielie åtnasovvh stoerre skaaraj gaavhtan.
Daate sæjhta aaj daerpiesvoetem lissiehtidh jieniebidie lohkehtæjjide.
Sæjhta aaj nuepie årrodh tjaaleldh raerieh seedtedh.
Seamma tïjjen sæjhta vihkeles årrodh dam saemien perspektijvem sjïehtesjidh gaajhkine jollebe ööhpehtimmine Nöörjesne.
Daate sæjhta jiehtedh byjngetje vierhtieh produksjovnese ohtsedh, dan mænngan byjngetje vierhtieh feelemasse ohtsedh.
Daate sæjhta jiehtedh ovrehte 37 prosenth abpe jaepieboelhkegåatoemistie jïh juhtemegeajnojste lea 1 kilomeeteren sisnjelen gåetijste jïh infrastruktuvreste.
Daate sæjhta jiehtedh learohkh maehtieh jeatjah åarjelsaemien lohkemevoelph ohtsedidh, jïh naemhtie sinsætnan lohkemehaestemh seedtedh, jïh maehtieh ånnetji gaskemsh gaahtjedh.
Daate sæjhta jienebh saemienlohkehtæjjah krïevedh.
Sæjhta daerpies årrodh vuarjasjidh mejtie gïelebiesieh byöroeh meatan vaaltasovvedh goh akte bielie dehtie sïejhme lïerehtimmiefaalenasseste, jïh meatan vaaltasovvedh nænnoestamme mierine.
Sæjhta nuhteligs årrodh ålkoelaantese vuartasjidh gusnie hijven vuesiehtimmieh gååvnesieh guktie hijven maajhööhpehtimmiem tjïrrehte.
-Sæjhta akte paradokse årrodh jis dïhte raastendåaresth båatsoe gorresåvva konvensjovnen tjïrrh, seamma tïjjen goh dïhte lea håvhtadamme arealegoerpedahkijste jeatjah bielijste, Jåma jeahta.
Sæjhta maereles årrodh dejtie indivijduelle gïelereaktide byögkeles dïenesjigujmie ektine vuejnedh, mearan evtiedimmie saemien gïeleste tjuara gïelen daerpiesvoeth dejnie ovmessie gïeledajvine våaroeminie utnedh.
Sæjhta maereles årrodh dah tjïelth mah daan biejjien leah saemien gïelen reeremedajvesne, leah akten njoelkedassen nuelesne.
Sæjhta iemie årrodh daejtie prosesside ektesne vuejnedh.
Sæjhta joekoen ovlæhkoes årrodh jis saemien gïelh fïereguhten haaran evtiesuvvieh, juktie dellie maahta dåeriesmoerh sjïdtedh laanti dåaresth govlesadtedh.
Vihkeles gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemien nåhtadieh gaajhkine tsiehkine.
Sæjhta vihkeles årrodh gïelemaahtoem saemien institusjovnine eevtjedh, guktie nænnoes faagebyjresh saemien gïelesne sjidtieh gellene lehkesne.
Sæjhta vihkeles årrodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh dåårrehtimmien jïh maahtoelutnjemen gaavhtan.
Sæjhta vihkeles årrodh naaken aktem bijjemes dïedtem åarjelsaemien gïelen åvteste åtna, jïh dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh.
Sæjhta vihkeles årrodh gaahpode barkoe jïh guktie voenen årrojh jïh ektiebarkijeinstitusjovnh nuepiem utnieh sinsitniem vïehkesadtedh.
Daate vuesehte maadthlaake uvtemes lea akte maana sov tïjjeste, dehtie siebriedahkeste maam ussjedamme edtja stuvrehtidh.
Akte evalueringe daam vuesehte maam Norut Alta - Áltá dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Daate akte vuarjasjimmie vuesehte maam Norut Alta - Áltá lea dorjeme aktene laavenjostosne Nordlandforskning ' ine Saemiedægkan.
Daate akte vuarjasjimmie vuesehte maam Norut Alta - Áltá lea dorjeme aktene laavenjostosne Nordlandforskning'ine Saemiedægkan.
Daate akte reektehtse vuesehte maam Cand.oecon. Stein Storsul Saemiedægkan dorjeme.
Akte reektehtse daam vuesehte maam Telemarkforskning Saemiedægkan dorjeme.
Daate akte reektehtse vuesehte maam Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Vuesehte kapihtelese 3.8 " Territorialt samarbeid " / Interreg, mij aaj aktem jïjtse åarjel-saemien råajvarimmiem åtna.
Jeatjah gaavhtan vuesiehtibie bïhkedasside åtnoen bïjre foentijste.
Vuesehte aaj dejtie raeride Luthersk Verdenforbund'este jïh Kirkens Verdensråd'este dan barkoen bïjre aalkoealmetjigujmie jïh aalkoealmetjegyhtjelassigujmie (4.2).
- Daate aktem gamte politihkeles dåarjoem vuesehte mijjen krïevenassese akten kraanskomekommisjovnen bïjre, naakede maam manne gegkestem aaj Stoerredigkie måjhtele daennie prosessesne guhkiebasse, Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Vuarjesjeminie aaj jeatjah laavenjostoevuekieh julevsaemiej gaskem nöörjen jïh sveerjen bielesne.
Maahta dejtie ovbyjjes, bene vihkeles soptsestallemidie darjodh daennie tjiehtjelisnie, mij geometrijen gaavhtan goh akte vaedtsemesijjie vååjnoe dennie aktene gietjesne, jïh gosse stoerretjåanghkoesavkan lïhkebasse båetieminie dle gemtebe sjædta, jïh dïhte sijjie vietseles tjiehtjielinie sjædta, gusnie steurebe almetjekrirrieh tjaakanieh.
Dah ovmessie departemeenth tjuerieh stuerebe maahtoem saemien tsiehkiej jïh saemien gïelen bïjre ribledh.
Doh ovmessie maajhööhpehtimmiefaalehtæjjah joekehts öörnegh dan bïjre utnieh.
Doh ovmessie dåehkieh baakoem fïereguhten aejkien åadtjoeh dåehkien stoeredahken mietie.
Dah ovmessie noerhtesaemien gïelekuvsjh ammesgïeline bijjelen aktem lehkiem dehtie ållesth studijepoengedorjemasseste utnieh, dej minngemes golme jaepiej.
Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoeverieh eensilaakan buerkiestidh, guktie learohkh åadtjoeh dejtie jïjtsevuarjasjimmesne aaj nuhtjedh.
Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh.
Dah noerh leah væjkalåbpoe lohkedh jïh tjaeledh saemien, men dej akte viesjiehtåbpoe njaalmeldh gïele.
Dah leah akte vihkeles bielie dejstie soptsesijstie saemien jieleden, kultuvren jïh histovrijen bïjre ovmessie bieline laantesne.
- Doh veeljemh mah daan biejjien dorjesuvvieh stoerre ulmiem åtna saemien gïeli båetijen aejkien gaavhtan, raerielïhtsege Lars Filip Paulsen jeahta.
Dah vihkielommes tjiertestimmieh dejnie orre bihkedassine leah; edtja aktem vuarjasjimmiem daerpiesvoeteste darjodh åvtelen barkoeh olkese bïeljelamme sjïdtieh, jïh maahta saemien gïelemaahtose leavloem bïejedh bieljelimmieteekstesne, gosse barkoen gaavhtan lea daerpies.
Dah sijhtieh pilovtem akten ööhpehtimmiesoejkesjasse Wikipedia-redigeradæmman evtiedidh saemien gïeline.
d) Tjaalege Maanagïertefaalenasse saemien maanide lea jarkoestamme gaajhkide golme saemien gïelide.
d) Dejtie juridihkeles mieride bueriedidh saemien laante-, gööleme- jïh båatsoereaktide, joekoen juktie gorredidh göölemereaktah leah jååhkesjamme laakine;
Diagnosisteradimmie lea joekoen vihkeles dan åvteste: 1. Maahta eventuelle jeatjah fåantoeh gaavnedh man åvteste mojhtese geahpene, goh depresjovne, bankenassh, ovlemh jïh bådtja maam almetje ij tööllh, mejtie maahta båehtjierdidh.
Diakonijem gietede bieliekapihtelisnie 5.6. Buerkeste man gellie barkijh jïh guktie aarebi barkeme saemien diakonijine.
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre
Dialogetjåanghkoeh båatsojne
Dialogetjåanghkoeh båatsojne / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Gaskestalleme tjåanghkoeh: Soejkesje- jïh bigkemelaakesne njoelkedassh tjuara kraannatjïelti gujmie, fylhketjïelti jïh regijonaale reereminie gaskestalledh.
Dïhte govlesadtemeprosjekte "Tjåenghkies politihke vaeriedajvide, buerebe govlesadteme tjïelti jïh båatsoen / reeremen gaskem" (" Felles politikk for fjellområdene, bedre dialog mellom kommunene og reindriftsnæringen / - forvaltningen ") lea akte ektiemaaksoe gaskem jienebh tjïelth, fylhkenålmam- jïh fylhkentjïeltem Åarjel-Trøøndelaagesne, jienebh departementh jïh Saemiedigkiem.
Dïhte govlesadtemeprosjekte "Tjåenghkies politihke vaeriedajvide, buerebe govlesadteme tjïelti jïh båatsoen/reeremen gaskem" lea akte ektiemaaksoe gaskem jienebh tjïelth, fylhkenålmam- jïh fylhkentjïeltem Åarjel-Trøøndelaagesne, jienebh departementh jïh Saemiedigkiem.
Doh joekehtsh fasseldimmieprosentine dej golme dajvi gaskem lin naa tjåadtjoen boelhken 2002 raejeste 2012 raajan.
Digitale vierhtieh orre nuepieh vedtieh gosse saemien aerpien maahtoeh åtnalgovvedh, juhkoe gaskesadtemem jïh vuesiehtimmiem dellie maahta dåarjoehtidh jïh evtiedidh.
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
saemien filmh jïh TV-programmh digitaliseredh, jïh gærjagåetine jïh saemien jarngine dejtie faaledh
Digkiedimmie
DI såemies maallh jïh möönsterh åtna mejtie maahtah nuhtjedh jïh maam akt maahtah aaj åestedh daesnie.
Dihte edtja åarjelh-saemiej bigkeme-tradisjovnh vuesiehtidh.
Dïhte ij dejtie daaletje soejkesjestruktuvride jarkelh, mah leah vihtiestamme soejkesje- jih bigkemelaakesne, gusnie tjïelth dam aalkoedïedtem utnieh arealesoejkesjimmien åvteste.
Dihte lea saemien kultuvrejarnge Noerhtelaantesne.
Dïhte mij barkoem åådtje tjuara politijevïhtesjimmiem vuesiehtidh eannan barkosne aalka.
Dïhte mij lea seamma gaajhkh barkojne lea:
Dïhte regijovnale arealepolitihke edtja viehkiehtidh vihkeles tjåenghkies kvaliteeth vaarjelidh.
Arne Sørli melodijem darjoeji, jïh melodijem jååhkesjin dennie 15. Saemiekonferansesne Helsinkisnie jaepien 1992.
gaarkenotaate
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Gaajhkide almetjidie lujjieslaakan vuartesje, man tjaebpie leah, maaje eah dam vuesehth.
Dov åssjalommesh
Dov tsevtseme
Dov tsevtseme
• ryöktesth kompensasjovne sïeltide lissiehtamme maaksoej åvteste.
Dah ryöktesth dåarjoeh sijjide gusnie saemien kultuvrine barka edtjieh:
Dah ryöktesth dåarjoeh gaarsjelæmman edtjieh viehkiehtidh guktie dah saemien gaarsjelimmiesiebrieh maehtieh aktem gaarsjelimmiefaalenassem evtiedidh, dovne gaajhkesidie jïh dejtie mah bijjiegietjesne.
Dah ryöktesth dåarjoeh meedijidie edtjieh viehkiehtidh sijjieh sjugniedidh gusnie saemien gïele, kultuvre jïh siebriedahkejielede aktem jïjtjeraarehke gïelem utnieh, jïh identiteetem sjugniedieh.
Eatnemereeremen direktovraate Vierhtieh vijreåssjelidie 400.000
Direktovraate beavna dah aalkeme bïevneseplakatide orrestehtedh mah NAV-kontovrine åtnasuvvieh.
Direktööre
Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK. ' en nualan båata.
Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK'en nualan båata.
Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh
Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Dïhte digkiedimmie gïehpiedamme luejhtemi bïjre skåajjetjoehpemistie jallh skåajjeirhkemistie evtiedimmielaantine, lea akte bielie orreme klijmarååresjimmine mænngan 2005.
digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme jïh digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
digkiedidh guktie gïele maahta almetji jïh åålmegi åssjalommesidie åvtese buektedh jïh darjodh
digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah, jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie leah
digkiedidh gïeleldh jïh estetihke vierhtieh mejtie leah tjaalaldahkesne, TV-raajrojne jïh vaajesinie åtnalgovveme jïh dejtie sinsitniem viertiestidh
Daah jïjtsh produksjovnine jïh prosjektine berkieh, frijje scenetjeahpoedåehkiejgujmie jïh engasjementem åadtjoeh institusjovneteaterijstie produksjovneste produksjovnese.
Daah maaksoeh eah gujht gaptjh dejtie åaside mah leah baalhkaj jïh vuelkemen åvteste barkijidie vuasahtallemasse.
Daah sjæjsjalimmieh dovne sisnjelds jïh bæjngolds mierieh utnieh.
Daah sjæjsjalimmieh leah vaaltasovveme bielelen Saemiedigkie jïh båatsoejieleme leah bïevnesh dan bïjre åådtjeme jallh rååresjamme sjïdteme.
Fïereguhtelaakan dle daah vierhtieligke krievemh tjïelkestieh jïh Varangeren ræjhkoes åvtehistovrijem.
Dah eah gïelide dan jiïnjem pleenth, men eah leah dan væjkele tjaeledh jïh lohkedh.
Dejtie byøroeh naasjovnen saemien maahtoejarngine sjïdtedh mij laantedaltesisnie klinigken faalaldahkh, bihkedimmiem jïh lohkehtimmiem maahta vedtedh.
Daah gåetieh leah akte vyörtegs kultuvreaerpie, jïh byïroeh gorresovvedh goh saemien kultuvre- jïh daajroeguedtijh, De Coninck jeahta.
Dah learohkh tjuerieh lissiebïevnesem seedtedh faagelohkehtæjjeste mennie daltesisnie lïerehtimmie lea, viertiestamme Saemiedigkien njoelkedassigujmie;
Dah leah dïedte saemien gïelen åvteste, mierietsiehkieh saemien gïelese, gïeleutnijh jïh åtnoe saemien gïeleste.
Dah leah:
Dah leah saemiengïeleldh dejnie goerkesinie dah unnemes buektiehtieh aktem sïejhme soptsestimmiem saemien gïelesne dåeriedidh.
Daah leah daesnie meatan vaaltasovveme taaline mubpiengïelese.
Dah leah daelie joekehts sijjine abpe veartenisnie, arkeologe Dag Lantz Saemiedigkeste buerkeste.
Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh.
Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine.
Daejtie filmide ajve maanagïertide jïh skuvlide lååjkedibie mah leah tjïeltine mah leah NORWACO-lïhtsegh.
Daah produksjovnen "jieledetïjjem" fulkieh.
Dah dïedth, mah leah vihtiestamme laakine jïh konvensjovnine leah dïrregh mejtie Saemiedigkie nåhtede gosse dovne åejvieladtjigujmie, tjïeltigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie rååresjibie.
Ij leah dejtie sïejhme nænnoestimmide vihties njoelkedassh vadteme, mah aktem dagkeres vaaksjomem gorrede.
Daah instansh edtjieh daejtie vuarjasjimmide darjodh åvtelen sjæjsjalimmieh aamhtesisnie vaaltasuvvieh, jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhken fylhkesne.
Daah institusjovnh leah saemien tjoevkesetjoelth sijjen voenges siebriedahkine, dah barkoesijjieh faalehtieh kultuvrejielemi sisnjeli dajvine.
Daah institusjovnh leah aktem vihkeles råållam åtneme ihke noerhtesaemien gïele lea evtiesovveme jïh åtnasovveme.
Daah institusjovnh leah aaj vihkeles saemien kultuvrebarkoesijjieh, gusnie saemien gïele lea jarngesne.
Ij gåaredh dejtie lissiesteemmam vedtedh.
Daah goerehtallemepryövenassh leah obligatovreles gaajhkide learoehkidie mej saemien voestesgïeline.
Dah leah 1) ohtseme, 2) reakta goerehtidh jïh prijorieteete, 3) reakta mineraalide veedtjedh jïh 4) gïehteldimmiekonsesjovne.
Daah tjïelth goh gïelevierhtietjïelth sjidtieh, gusnie saemien årrojh tjuerieh stuerebe reaktah utnedh saemien nåhtadidh jïh dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Daah daajroeh dej båetijen aejkien maanagïertelohkehtæjjaj krïevenassh sjidtieh guktie dah bievnieh jïh eevtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem maanagïertesne.
Daah veeljemetjiehtjielisnie gååvnesieh.
Daah laakh leah vihkeles ihke dah darjomh stuvrehtieh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvren eatnemevåaroemasse.
Dah tjuerieh sijjen dïedtem buerebe sjåahkedh jïh saemien vielie nåhtadidh, jïh jienebinie tsiehkine, jïh seamma aejkien aktem stuerebe goerkesem gïelegorredimmien bïjre utnedh.
Dah tjuerieh viehkiem åadtjodh giefiesvoeteste, håjnoesvoeteste jïh vædtsoesvoeten asveste båetedh.
Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh.
Daah vierhtieh åajvahkommes juhtieh dejtie lissiemaaksojde mejtie tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh, jis edtjieh buektiehtidh guektiengïeleldh dïenesjh vedtedh.
Edtja daejtie vierhtide nuhtjedh juktie åtnoem saemien gïeleste evtiedidh tjïeltine jïh fylhkentjïeltine.
Byöroe daejtie byjresidie dåarjodh jïh vijriesåbpoe evtiedidh.
Dah jielemh utniejin dovne faagetsiehkieh, faage-skuvlh jih giehtjedimmien nualan lin båateme medtie 1800, mearan båatsoejieleme jaepien 1965 lij daejstie namtegh.
Dejtie jïh jïjnjh jeatjah haestiemidie staaten jïh aalkoealmetji gaskem, ij leah annje naan raeriem gaavneme.
Daah baakoegærjah dan åvteste unnebe sjïdtieh.
Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh, jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh.
Daah maanaj gïeleåtnoem tsevtsedieh, dan åvteste dle vihkeles daah aaj saemien gïelesne gååvnesieh.
Tjuara daejtie dïrregidie nåhtadidh.
Daah barkoeh leah akte vihkeles bielie fylhkentjïelten guejmievoetebarkoste, jïh fylhkentjïelte, lissine beetnehvierhtieråållese, aaj vihkeles råållah dennie vijriesåbpoe gïetedimmesne åtna.
Daah sïelth edtjieh hijven ektiedahkoem buektedh gründeri, sïelti jïh FoU-byjresi gaskem, jïh gründeresïeltide åvtese viehkiehtidh mah leah byjresidie viedteldihkie.
Dah gelkieh datnem, dov fuelkiem jih dov boelvh vuesiehtidh; guktie dov nomme, gusnie datne årroeminie, man båeries datne leah, mejnie barkeminie, j. j. Voestes mij galhkemem nöödtie lea vitneme.
Dah edtjieh steemmetjiehtjielisnie gååvnesidh, bïevnesigujmie ektine kandidaati bïjre.
Dah goh seadtoes relieffh bietsievïedtjen vööste tjåadtjoeh, jïh jeatjahlaakan vååjnoeh mearan biejjie dan jorpe gåetien bïjre vaanterde, jïh tjoevkese joekehtslaakan vïedtjen vööste guaka.
- Daah barkoeh sijhtieh lïhkebe laavenjostoen åvteste barkedh dej ovmessie institusjovni gaskem juktie saemien lidteratuvrem våajnoes darjodh sjïehteladtemen tjirrh ovmessie öörnedimmijste, jïh daajroem lissiehtidh saemien lidteratuvren jïh kultuvren bïjre, gaskem jeatjah gærjagåetine, saemiedigkieraerie jeahta.
Daah råajvarimmieh leah joekoen vihkeles dejtie saemien årroejidie, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daah golme dajvh leah Ceavccageađgine/Mortensnes ektine, varangeresaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajven sisnjelen, destie dïhte ektienommeVárjjat Siidaveartneaerpiesijjie.
Daelie daejtie gïehtjedibie dennie barkesne tjïelten soejkesje siebredahkedajvesne.
Dah leah aevhkie daejtie mah sïjhtieh saemien lïeredh.
Doh båatsoesïjth edtjin jïjtje eadtjohkelaakan meatan årrodh gosse edtjin dam bijjemes bovtselåhkoem nænnoestidh, jïh lin hijvenlaakan daejnie barkojne nïerhkeme båatsoeburriejståvrojne ektine.
Desnie kåarhtem dæjpa jïh gyhtjelassem vaestede.
CV
Divvun aktem joekoen vihkeles barkoem dorje juktie teknologeles vuekieh evtiedidh saemien gïelide, Sanner jeahta.
Divvun gaskem jeatjah staavadimmiegïehtjedimmiem jïh staeriedimmieprogrammem evtiedamme noerhte-, julev-jïh åarjelsaemien, jïh digitaale pedagogijen dïrregh.
Divvun lea gïeledïrregh evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie, staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe.
Divvun-prosjekte tseegkesovvi jaepien 2004, jïh lïhke laavenjostoe Saemien gïeleteknologijen jarngine UiT Nöörjen arktiske universiteetesne.
Divvun-prosjekte jïh Saemien gïelegaaltije leah gåabpegh vihkeles gïeleprosjekth mah voestes aejkien tseegkesovvin Saemiedigkeste, men daelie lea sertiestamme Tromsøn Universiteetese jïh dan maehteles gïeledotkemebyjresasse.
Divvun gïeledïrregh evtede goh elektrovneles staavadimmie, staeriedimmiedïrregh jïh ovmessie programmevaaroeh saemien gïelide.
Djupedal-moenehtse lea dov raeriestimmiem deelleme gusnie vuartesje mij lea daerpies juktie skuvlebyjresem bueriedidh jïh irhkemem skuvlesne giehpiedidh.
KSV ij produksjovneåasaj åvteste maeksieh akten feelemevuesiehtæmman- amma doh åasah lohkemasse, gaarvojde, manusasse, musihkese jïh vielie. Dïhte maahta aaj jijtsh vierhtieh ohtsedh juktie KSV-vuesiehtimmiem darjodh.
KSV-produksjovnh stoerre taalh vedtieh vuartasjæjjastatistihkese.
Saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekien daajroem vihtiestidh gihtjehtimmiej tjïrrh
dokumentasjovne, vaarjelimmie, reereme jïh buekteme saemien kultuvremojhtesijstie
vihtesjidh jïh vierhtiedidh jïjtjene evtiedimmiem gosse teekstigujmie barka
vihtesjidh jïh vïertiestidh jïjtjene evtiedimmiem gosse barka goerehtalla gïelen åtnoem
Tjaatsegh, resolusjovnh jïh jeatjah tjaalaldahkh mah konferansesne dorjesuvvieh nedtesne bïejesuvvieh guktie aelhkie sjædta dejtie gaavnedh.
Dåapmoe jaepeste 1953 vihteste dah årrojh, jïh åtnoe göölemevierhtijste mearoegaedtiebealam, voenges provhkenjoelkedassh sjugniedieh mah leah jarngesne dan sjæjsjalæmman maam Haag-dåapmoestovle darjoeji.
Riektieh
Dongkijen nomme (skuvle, darjoe, goevtese j. p)
Dov gyhtjelassh?
Ájluokta
Juhteme voenges tjaangedæjja-åårganisasjovnijste jih darjomh mah jienebh-kultuvrelle gellielaaketjasse dåarjoeh.
Gïehtelimmie jïh evtiedimmiesiebrie Divvun lea 2011 raejeste bïejesovveme goh akte jïjtse påaste staatebudsjedtese Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten budsjedtesne.
Gïehteldimmiekonsesjovne Mineraalereeremen direktovrateste lea daerpies jis edtja mineraalegaavnoeh evtiedidh mah leah stuerebe goh 10.000 m3.
Maahta ajve gïehteldimmiekonsesjovnem vedtedh disse mij evtiedimmiereaktam åtna.
Ij dåarjoem åadtjoeh sïelten gïehtelæmman.
Gïehteldimmedåarjoe
rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
digkiedidh guktie gïelem maahta evtiedidh jïh hoksedh
digkiedidh jïh buerkiestidh mij dïhte gelliengïelevoete jïh gellienlaaketje kultuvre
rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh, guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
Saemiedigkieraerie digkiedimmieaamhtesem ryöktesth stoerretjåanghkose buakta.
Digkiedimmieaamhtesh ovmessie aamhtesesuerkiej sisnjeli.
DUEDTIE
Duedtie maahta jienebh barkoesijjieh øørnedh jih lea aaj ålvas vihkeles gielen gaavhtan.
Duedtie åarjelh-saemien dajvesne lea vihkeles dovne goh kultuvren guedtije, saemien guelmien vuesiehtæjja (identitete) jih aaj goh jieleme.
Datne vielie bïevnesh gaavnh daesnie www.valg.no
Datne dagke aaj dam persovneles dïedtem damth, jis ibie mijjieh mah saemesth gïelem guhkiebasse vaeltebe, dellie ij gïele sïjhth naan båetijem aejkiem utnedh.
Datne leah Jupmelen læjhka-maana.
Datne maahtah kristusen gievline rohkelidh, Bijbelem lohkedh viehkine destie, jallh dej gyhtjelassi bïjre ussjedalledh, mah datnem gåaskoeh.
Datne maahtah gihtjesovvedh jïjtjemdh legitimeradidh.
Datne maahtah stipendem åadtjodh jis datne studente aktene daejstie studijinie jaepien 2016:
Datne maahtah dov gærjide jïjtje orrestidh 10 aejkieh.
Datne maahtah persovnesteemmem vedtedh dan gellie kandidaatide datne sïjhth
Ih maehtieh skuvlesne, barkosne jïh jeatjah darjoeminie mïnnedh jïh ih maehtieh ektieskovhtem vaeltedh (busse, trigke, t-baane, girtie jallh feerja), men maahtah ålkone vaedtsedh oktegh.
Datne maahtah ajve steemmadidh veeljemedigkesne dennie tjïeltesne datne leah tjaalasovveme almetjelåhkosne, jïh ajve dejnie tjïeltine Nöörjesne mah vielie goh 30 almetjh utnin Saemiedigkien veeljemelåhkosne jaepien 2011.
Datne maahtah vielie Noerhte-Trøøndelaagen bïjre goh vuelkemesijjie daesnie lohkedh: www.trondelag.com
Maahtah steemmeleahpam deelledh bielelen jarkelimmieh
Datne maahtah aaj jïjtje steemmeleahpam dov tjïelteste skååffedh jïh dam nåhtadidh jis sïjhth persovnesteemmh kandidaatide vedtedh.
Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh.
Hævvi maahtah aaj steemmadidh dov hïejmetjïeltesne.
Maahta e-påastem seedtedh diekie: kommunereform@samediggi.no.
Datne maahtah ajve nommeraeriestimmiem buektedh, ajve logo-raeriestimmiem jallh eeremasth gåabpatjahkem.
Dov kanne jeatjah jïh buerebe raeriestimmieh.
Dagke dov akte prosjekte gåetesne maam ih leah illeme, dellie maahtah dam meatan vaeltedh diekie jïh skraejriem åadtjodh jïh dagke dam geerviehtidh.
Datne maahtah steemmadidh saaht mennie steemmemegåetesne tjïeltesne.
Datne maahtah steemmadidh gåabpaginie veeljemisnie.
Datne maahtah gööktine veeljeminie steemmadidh: Veeljeme åålmegeraereste jïh veeljeme bïspedajveraereste.
Datne tjaangh viehkine diedtedh "Logg på" bijjielisnie åelkies roenesne.
Dellie tjoerh kroessem bïejedh jallh tjaeledh man krærran/dåahkan datne sïjhth steemmadidh.
Dellie tjoerh tjaangedh dov löönije-ID:ine jïh BIBSYS-tjeakoesbaakojne.
Datne tjoerh reaktoe legitimasjovnem meatan utnedh lissine.
Dellie tjoerh gåetesne årrodh men ij leah seamma striengkies krïevenassh goh gåetie-isolasjovnesne.
Datne tjoerh BIBSYS veeljedh goh institusjovne.
Duoddare Ráfe Beiarn tjïeltesne 300.000 kråvnah åådtje juktie pijtesaemien gïelem jieliehtidh.
Fïerhten jaepien Duodtjeinstituhtta bijjelen golme mill. kråvnah åådtje sov barkose.
-Duodjeinstituhtta aktem vihkeles råållam åtna goh kultuvreguedtije jïh reerije aerpievuekien daajroste, saemiedigkieraerie Berit Marie E. Eira.
Duodjeinstituhttan åssjele lea duedtiem evtiedidh goh vætnoe jïh jieleme, jïh viehkiehtidh guktie jielemeevtiedimmie jïh orre barkoesijjieh sjugniesuvvieh mej våarome leah saemien vætnoeaerpievuekine.
Duedtieinstituhttan barkoe lea uvtemes duedtien bïjre goh kultuvre jïh vætnoe.
Duedtiemïerhke akte mïerhke mij edtja vihtiestimmine årrodh daate dorjese lea dorjeme aerpievuekien saemien vuekiej mietie (saemien duedtie).
Duedtielatjkoe gaervies / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Duodji Dreamers akte tjeahpoevuasahtalleme gusnie 10 noere vytnesjæjjah gaskem 20 jïh 35 jaepieh duedtien bïjre ussjedellieh daan beajjetje daejbaaletje siebriedahkesne jïh rïektes jieliedisnie.
Duodji Dreamers akte laavenjostoe gaskem Riddu Riđđu, Noerhteåålmegi jarnge jïh Saemien Tjeahpoemagasijne, jïh vuasahtalleme rïhpeste Riddu Riđđu-festivaalesne snjaltjen 11.b. Vytnesjæjjah sijhtieh aaj meatan årrodh aktene paneelesoptsestallemisnie laavadahken snjaltjen 14.b., maam monnehkevoete sæjhta dejtie jiehtedh dej barkosne duedtine, jïh guktie duedtie maahta evtiesovvedh jïh gie reaktam utnieh duedtiem evtiedidh.
Duedtie
Duedtie akte kultuvreguedtije jieleme mij stoerre ulmiem åtna saemien gïelese, kultuvrese jïh jielemeevtiedæmman.
Duedtie akte vihkeles darjome mij identiteetem sjugnede, jïh lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan.
Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Duedtiesiebrieh sijhtieh öörnegem gïehtelimsdåarjojne jïjtje vaeltedh, men åvtelen numhtie sjædta dellie latjkoeguejmieh sijhtieh konsekvenside vuarjasjidh dastegh dïedtem dan åvteste åadtjoeh 1.1.2016 raejeste.
Duedtiesiebrieh Sámiid duodji jïh Duojárriid ealáhussearvi gïehteldimmiedåarjoem åadtjoeh fïerhten jaepien juktie vytnesjæjjaj iedtjh gorredidh
Duedtiem vaeltieh bachelor- jïh maasteredaltesisnie elliestïjjen.
Duedtie edtja akte åejviebielie årrodh programmefaagijste.
Duedtiebovrh maehtieh prosjektedåarjoem ohtsedh juktie åesiestimmiem duedteste gorredidh, maam jeatjah vytnesjæjjah dorjeme
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh maahtoem lutnjiestidh duedtiejielemen sisnjelen.
Duojáriid Ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh mïerhkevaaroem duedtie nænnoestehtedh.
Datne jåarhkeööhpehtimmiem syökh gaskeviermien tjïrrh daesnie, www.vigo.no.
Datne mij dagke damth datne leah saemien siebriedahken ålkolen.
Datne mij saemesth.
Datne guhte lïerehtimmiesijjien bïjre govlehth, aaj gaskeviermien tjïrrh syökh.
Ih veeljemekåarhtem daarpesjh gosse edtjh steemmadidh, men dellie verkebe jåhta.
Daelie maahtah boelhketjem åajaldehtedh eah gaajhkesh iktesth vuejnieh man tjaebpie datne leah.
d) Bïhkedæjja sertiestimmien bïjre maanagïerteste skuvlese (Båarasåbposte nööremassese) lea jarkoestamme noerhte- jïh åarjelsaemien gïelese.
Eadtjohkes guktie maahta darjomh goevtesisnie öörnedh, jïh seamma aejkien hijven barkoebyjresem evtiedidh.
Eah leah naan institusjovnh Saemiedigkien nuelesne dennie regiovnesne.
Eah leah naan vihties ohtsememierieh jallh ohtsemegoerh daan dåarjoeöörnegasse.
Edel Maret Gaino lea aaj meatan orreme tjaelijestudijisnie jïh sov gærjesne "Balddonasat vai veahkit" tjaala jeatjahlaakan, isveligke soptsesi bïjre mej vööste væljohts geasalgåvva.
Eelkin Raarvihken håksoejarngem jaepien 2001 provhkedh, desnie gaajhkh goevtesen funksjovnh tjåanghkenamme.
Effekth faamoeledningijstie leah mujvies.
Effektemööleme tsavtshvierhtieåtnoste lea aaj vihkeles juktie hijven prijoriteradimmieh tsavtshvierhtijste hoksedh, jïh kanne aaj staeriedimmieh darjodh.
Effekte- jïh illedahkemööleme daagkaristie dåarjoste lea akte haesteme, dovne dan åvteste dah effekth maaje båetieh gellie jaepiej mænngan prosjekte orrijamme, dan åvteste maahta geerve årrodh mööleldihkie illedahkh sjïehteladtije prosjektijste vuejnedh, jïh dan åvteste barkoeeffekth tsevtseme sjidtieh byjngetje tsiehkijste (vuesiehtimmien gaavhtan konjunktuvreevtiedimmie).
e) Fylhkenålmah, Saemiedigkie jïh Ööhpehtimmiedirektovraate viehkiehtieh bïevnesh jïh dååjrehtimmieh geerjehtidh konferansine, tjåanghkojne jïh nedtesæjrojne hijven råajvarimmiej bïjre mah gïelem evtiedieh.
Åehpiedehteme jïjtjestanne.
Egil Olli minngedsgeatjan tjïerteste Saemien parlamentarihkeles raerie lea joekoen madtjeles dejnie arktiske dajven galhkuvetjaatseginie, gusnie dajven prijoriteeth veartenekonferansen vööste.
Egil Olli, saemiedigkiepresidente
sjïere jielemelatjkoeh duadtan jïh jeatjah jieliemidie
Jis datne aajhtere aktede båeries saemien gåeteste, jallh dov lea voenges daajroe saemien gåetiej bïjre jïh sïjhth daejnie viehkiehtidh, maahtah Saemidigkine govlesadtedh.
Aajhterh vaarjelamme gåetijste krïevenassem utnieh bïhkedimmiem jïh raeriem åadtjodh jarkelimmieråajvarimmiej jïh gorredimmien bïjre.
Aajhterh vaarjelamme gåetijste reaktam utnieh raeriem åadtjodh råajvarimmien jïh gorredimmien bïjre, guktie edtja ohtsemh darjodh jïh aamhtesegïetedimmien bïjre.
Akte aerviedimmie tjuara gellie mujvies faktovrh krööhkestidh goh learohketaaleevtiedimmie, man gellie lohkehtæjja mah barkoem orrijieh aaltereraasten åvtelen, ööhpehtimmie lohkehtæjjijste, öörnedimmie saemienlïerehtimmeste åvtese jnv.
Vaallah leah beetnegh dåårjeme akten gaajh daerpies learoevierhtielutnjemasse.
"Jielijes tjahkevoene" lea Raarvihken tjïelten vuajnoe.
Tjuara aktem ulmiestuvreldh maahtoelutnjemem tjïrrehtidh saemien maajhööhpehtimmie- lohkehtæjjide, ij goh unnemes dan åvteste vaenie jallh ij naan kuvsjefaalenassh maajhööhpehtimmiedidaktihkesne lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Dan lea hijven illedahkh gaahtjemistie Artic Winter Games jïh jieniebistie jeatjah gaahtjemijstie.
Akte dagkeres ööhpehtimmie lij gujht maahteme aktem studijemaallem aalkoelisnie utnedh gusnie jïjnjh dejstie studijijstie nöörjen gïelesne tjïrrehte, jïh lissine julev-jallh åarjelsaemien gïelem veeljie 30 jallh 60 studijepoengigujmie, mejtie sæjhta 1. - 7. daltesisnie jallh noeredaltesisnie ööhpehtidh.
Akten aejkien lij aarvoe ihke Bøndenes Salgslage dihte edtji oktegh slaaterdimmiejgujmie giehtelidh, mohte manne vienhtim bøøremes saemieh jijtsh dejgujmie øørnin.
Dan mænngan lij viehkiehtæjja veterinær-jilleskuvlesne jih jaepien 1976 byjrese-veterinære Rørosesne sjidti. Desnie barki gosk voerese-maaksoem dåastoeji.
Daan boelhken eksamenh saemien gïelesne leah illesovveme Saemien jolleskuvlesne, Tromsøn universiteetesne, Nordlaanten universiteetesne jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskuvlesne.
Eksamene learoehkidie
Eksamenh learoehkidie - saemien 2
Eksamenh learoehkidie - saemien 3
Eksamene privatistide
- Snåase goh reeremedajve saemien gielese
Spealesne maahta guvvieh jïh nommh årrodh.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle akte fealadasseprosjekte maahta utnedh dovne jielemeevtiedimmie-, gaskenasjovnaliseringe- jïh fryöjstehkevoeteperspektivem utnedh.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle ÅST jaepien 2015 ohtsemebaseradamme vierhtieh ohtsi jïh åadtjoeji öörnegistie "Areenaevtiedimmie" Saemiedigkeste, 150 000 kråvnah. Dåarjoe lij vadtasovveme juktie baalhkam jïh vuelkemeåasam maeksedh byjngetje bïhkedæjjese teaterestuhtjese "Klemetspelet".
Doh bijjielisnie neebneme vuesiehtimmieh eah leah sjïere heevehtæmman Tråante 2017. Naemhtie barkedh, goh laavenjostoeguejmieh, byjngetje vierhtieh jïh sponsovrh ribledh lea teateri aarkebiejjie.
Vuesiehtimmien gaavhtan lissiehtamme beetnehdåarjoe gïehteldæmman, jïh ihkuve beetnehdåarjoem gïelekuvsjide sjïehtesjidh.
Goh båatsoe, gööleme, vijreme, möörjeme jïh jeatjah nuhteme.
Jeatjah lohkehtimmiedarjomh.
Jeatjah gïelejieliehtimmietjïelth maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh Aarborte, Röörose, Engerdal, Hamarøy/Hábmer jïh Skånland, jïh jïjnjh jeatjah tjïelth.
Såemies almetjh jïh heannadimmieh jieliehtimmesne/rekonstruksjovnesne nöörjen kultuvreste Åarjel- jïh Jillie-Nöörjesne: Hulda Garborg 1862-1934, almetjedaanhtsoeh-, vaajesh jïh nöörjen åålmegegaarvoeh sïjse tjöönghki, dïhte lij meatan Det norske Teaterem tseegki.
Såemies råajvarimmieh akten buerebe infrastruktuvrese jïh jielemeviermieh:
Såemies råajvarimmieh lissiehtamme maahtose
Tjaaleldh maahtoe
Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
voejhkelidh toelhkestidh jïh jarkoestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem jïh soptsestidh guktie jiehtege dan mietie jorkesåvva
voejhkelidh joekehts njaalmeldh jïh tjaaleldh lahtesh joekehts sjaangerinie
Jïjnjem gijjem dååjredh maahta fysiologeles jïh psykologeles raessiereaksjovnh vedtedh jïh vaahram ovlæhkojde lissiehtidh. (Lie, Skogstad, Tynes, Johannessen, et al.2013).
Åvtehkedåehkie tjåanghkoem åtna
Byjngetje vierhtieh:
Lissiehtamme barkoe
Maahta lissie haestiedihks årrodh vaanesovmem jïh såvmahtimmieh gïetedidh (v.g. gåarhmoeh goerkese sualadimmien jallh biehtemen bïjre).
Lissiehtamme jïjtjedomtese Lissie haestemh govlesadtemisnie Såemies aejkien soptsestimmieh jïh gaskese lissie geerve sjidtieh dan åvteste almetje demensine jïh lïhke fuelhkie eevre joekehts goerkesh utnieh guktie tsiehkie rïektesisnie lea.
-Tjïelke jïh ussjedammes saemien fealadassedorjesh tjuerieh akte rööpses laejkie årrodh abpe prosjekten tjïrrh, Muotka jeahta.
Ž Guktie vierhtide båatsoejielemasse stueriedidh.
Duedtie maahta jienebh barkoesijjieh øørnedh jih lea aaj ålvas vihkeles gielen gaavhtan.
Ekti vøøki sijhtieh daan mænngan barkedh guktie nuekies vierhtieh daejtie faagide båetieh.
Båeries gåetieh leah akte gaaltije gusnie daajroe gååvnese, jïh histovrijh dej bïjre lea vihkeles gorredidh båetijen aajkan.
-Voeresh akte vihkeles vierhtie siebriedahkesne, jïh dan åvteste iemie dah bööresuvvieh meatan årrodh dam båetijen aejkien saemien siebriedahkem hammoedidh, Henrik Olsen jeahta.
Voeresepolitihke
Voereseraerie bööresåvva raeriejgujmie båetedh saemiedigkieraerien soejkesjamme bïevnesidie, soejkesjidie jïh buerkiestimmide fïereguhten faagesuerkien sisnjelen.
Voereseraerie maahta jïjtje vientien aamhtesh bæjjese vaeltedh Saemiedigkieraaran.
Båarasåbpoe saemien gåetieh
Elektronihke-syøkeme tjïelten åejviebielesne jallh Navesne gååvnese.
Elektrovneles bieljelimmie jis siïhth meatan årrodh (seminaren nomme: Historieseminar Nordlands historie)
Elektronihke-syøkeme tjïelten åejviebielesne jallh Navesne gååvnese.
Elektrovneles bïeljelimmie goh daate ij gåatomedajvem juekieh, jïh vaallah heaptojne sjïdth jeatjah vijride jallh almetjidie mah fealadieh.
Learohkh abpe tæjmoelåhkoem åadtjoeh goh maajhööhpehtimmie jïh jïjnjh dejstie learoehkijstie gïeletjåanghkoeh åadtjoeh lissine.
Learohkh leah guvviedamme jïh aktem tjaalegem saemiengïelesne tjaaleme fïerhten askese.
Learohkh Nöörjesne maehtieh saemien voestesgïeline jallh saemien mubpiengïeline utnedh.
Learohkh maehtieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh. Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh. Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh. Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh. Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh aaj nöörjen lïerehtimmiegïeline veeljedh, aktanamme lïerehtimmine saemien gïelesne.
Learohkh gelkieh voejhkelidh mujhtedh baakoeh jïh nommh dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre.
Learohkh maehtieh låggem tjaeledh goh jïjtsevuarjasjimmie, jallh lohkehtæjjine soptsestalledh. Eah guhte jeatjah åadtjoeh vuarjasjimmiem lohkedh.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh. Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh, Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh. Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh.
Learohkh göökte ovmessie beapmoeh dajvijste jurjiehtieh.
Learohkh gelkieh aaj maehtedh:
Learohkh tjoeverieh åadtjodh gïelen tjïrrh dååjrehatalledh, darjodh, barkedh jïh evtiedidh guktie tjaebpieslaakan dåemiedidh.
Learohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Learohkh gelkieh maehtedh fïerhten beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh, vuesiehtimmien gaavtan: Lyjhkedskreeki, dåarjelekreeki, beapmoej, njoetske beapmoej, jurjiehtimmien jïh saemien beapmoej bïjre.
Learohkh gelkieh eksamenem saemien 1 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh låggem tjaelieh jïjtsh jallh jeatjah dåarjelekreekibïjre jïh sinsitnide saemien soptsestidh man bïjre leah tjaaleme.
Learohki reaktah, öörnedimmie faagijste, tæjmoelåhkoe, laakedïejvesh jïh learoesoejkesjh leah gaajhkh joekehts, jïh lissine dle maanah joekehts aaltarisnie aelkieh jïh eah seamma jïjnjh jaepieh maadthskuvlesne vaedtsieh.
Dah learohkh jïjtje veeljieh mennie gïelesne daejstie golme saemien gïelijste dah sijhtieh lïerehtimmiem utnedh.
Learohkh leah daesnie, laaken mietie, buerkiestamme goh maanah almetjijstie mah maehtieh jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh.
Learohkh mah lïerehtimmiem utnieh saemien gïelesne slyöhpoeh vuarjasjimmiem baategïelesne åadtjodh jïh slyöhpoeh lïerehtimmiem utnedh jeatjah ammesgïeline, jis sijhtieh.
Learohkh mah eah saemien maehtieh, maehtieh veeljedh saemienlïerehtimmine aelkedh saaht gåessie skuvletïjjen.
Learohkh mah saemiestieh veeljieh åajvahkommes saemien voestesgïeline.
Learohkh frijjeskuvline eah naan reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Learohken raerie prïhtjegem jïh våfflah duekieh
Maahta learohketaallide tsööpkedh vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelide, fylhkide, skuvlide, baernide/nïejtide jïh daltesidie.
Elgåen sjidteme-sijjiesne Hedemarkesne lea giele-eadtjaldehteme maana-giertesne jih skuvlesne øøhpehtimmie saemien gielesne.
Rohkunborri nasjovnaalepaarhkeståvroe
Ellen Kristina Saba
Jallh maehtebe soptsestidh vuesiehtimmien gaavhtan tjïelteveeljemen jïh politihkeri bïjre, jallh mijjen orre kraannaj bïjre jallh veartenepolitihken bïjre.
Jallh: samediggi@samediggi.no.
Jallh dagke sïjhth naan åajvoehbaakoeh jiehtedh aktene jeatjah saemien gïelesne goh jïjtje soptsesth?
Jallh raaktan sïjhth jeatjah almetjh råakedh jïh dejgujmie årrodh?
Jallh åarjene?
jallh
Jeatjah gaavhtan dïejvese ietniengïele åtnasåvva dovne Sveerjesne jïh Såevmesne.
Dah aaj mojhteseseminaarem jïh vuasahtallemem Gaebpien Gåstan / Gustav Kappfjell jïh Jaahkenelkien Aannan /Anna Jakobsen barkoen bïjre soejkesjamme, mah åarjelsaemien gïelem vaarjelin jïh bæjjese lutnjin, jïh konsertem soejkesjamme dej jieledebarkoejgujmie.
Aaj politihkeles eadtjohke. Guktie datnine daan biejjien?
Dah jeatjebh dennie moenehtsisnie lin laanteburrie-lohkehtæjjah.
Ellies viehkiedæjjah dan barkose leah Saemien sjiere bibliovteke jih Noerhtelaanten fylhkesbibliovteke.
Ellinor Marita Jåma (Leder)
Elsa Laula Renberg lea akte åajvoeh gaagkoe saemien histovrijisnie jïh tjïrrehtimmie altese åssjalommesistie, dïhte voestes saemien rïjhketjåanghkoe Tråantesne, lea sjïdteme goh akte vihkeles heannadimmie saemien årroejidie.
Akte jeatjah jarkelimmie lea stipenden stoeredahke lea åvtelhbodti daajroes sjïdteme.
Akte jeatjah fåantoe lea dan åvteste studijefaalenassh åarjelsaemien gïelesne læsseneminie.
Akte mubpie bielie man åvteste daate histovrije dan gieltegs lea dan åvteste annje saemien daektieh ovmessie tjeallarinie jih våarhkojne museuminie jih universiteetine, gååvnesieh jih dan åvteste saemiedigkieraerie prosjektem dåårje, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Akte jeatjah vihkeles faktovre ihke saemien edtja åtnasovvedh jïh evtiesovvedh lea saemien aaj hïejmesne åtnasåvva.
Akte jeatjah vihkeles fåantoe man åvteste noerhtesaemien aktem jearsoesåbpoe sijjiem åådtjeme, lea dan åvteste jïjnjh institusjovnh leah tseegkesovveme noerhtesaemien dajvine.
Akte ræhpas govlehtimmie sæjhta våajnoes darjodh man åvteste daerpies dagkarinie goerehtimmine, jïh manne madtjeles ihke moenehtse lea sïemes, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Akte barkoedåehkie tjirkijigujmie Saemiedigkeste, Ööhpehtimmiedirektovraateste jïh Maahtoedepartemeenteste leah reektehtsem deallahtamme faage- jïh tæjmoejoekedimmien bïjre learoehkidie mah lïerehtimmiem saemien gïelesne utnieh.
Akte barkoedåehkie konvensjovneraeriestimmiem ekspertedåehkeste vuarjasji, jïh jaepien 2007 aktem reektehtsem böökti "Gjennomgåelse av utkast til nordisk samekonvensjon - vurdering av forholdet til gjeldende folkerettslige forpliktelser og gjeldende nasjonal rett i Norge".
Saemien lusteslaakan lïeredh - saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien lusteslaakan lïeredh - saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme
- Akte dejstie stööremes haestiemijstie mejtie utnebe daan biejjien lea daan beajjetje reeremedajve saemien gïelide eah krööhkesth gïeletsiehkie lea joekehts tjïelteste tjïeltese, Keskitalo jeahta.
Akte dejstie fåantojste mannasinie naemhtie lea dannasinie mujvies orreme guktie edtja dejtie barkoeseehtemisnie prijoriteradidh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Akte dejstie åejviekonklusjovnijste reektehtsisnie lea gïeledåarjoeh leah goh mij akt mij sjïdtedahta, mij vihth aktem sermiem gïelebarkoste sjugnede.
Akte dejstie åejviekonklusjovnijste reektehtsisnie lea gïeledåarjoeh leah goh mij akt mij sjïdtedahta, mij vihth aktem sermiem gïelebarkoste sjugnede.
Akte dejstie mubpien jaepien haestiemijstie lea sisvegem galhkuvetjaatsegisnie daan tjaktjen aalkoealmetjekonferanseste EN:sne, åehpies darjodh saemien jïh nöörjen siebriedahkesne, jïh naemhtie viehkiehtidh guktie mijjieh maehtebe baakoste dahkose vaedtsedh gosse aalkoealmetji reaktah sjïehtesjibie Nöörjesne jïh veartenisnie.
Akte dejstie veartenen uvtemes lingvistijste, amerijhkanen-juvden Joshua Fishman, gaektsie daltesh gïeleåtnose nuhtjie, mestie jïh mennie daltesisnie gïele åtnasåvva: Guktie vuajnebe kategoriseradimmeste dle gïeleåtnoen jollemes daltese gosse gïele gaajhkene lehkesne jïh aktene jolle daltesisnie åtnasåvva.
Aktem monnehke jielemem åådtje gosse:
Aktem monnehke evtiedimmiem utnedh mij dam materijelle våaromem gorrede saemien jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvride.
Aktem monnehke evtiedimmiem utnedh mij dam materijelle våaromem saemien kultuvrese jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvrese, jearsoesåbpoe dorje.
Akte joekoen stoerre bielie saemienlohkehtæjjijste jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemiengïelesne.
Vijries gïeleldh jïh kulturelle maahtaldahke maahta meatan årrodh sjïehteladtedh guktie buerebelaakan jeatjabidie jïjtse kultuvresne jïh dan ålkolen vuavkasjidh, guarkedh, jïh krööhkedh.
Dïhte dan åvteste dan jïjnjh lohkehtæjjah barkosne orrijieh julevsaemien dajvesne.
Akte bielie latjkoste lea Saemiedigkie sæjhta kultuvrejielemeprosjektem aelkedh gusnie duedtie jïh saemien kultuvre leah vihkeles biehkieh, Muotka minngemosth jeahta.
Akte bielie daehtie dïedteste lea hoksedh saemien siebriedahke, joekoen Saemiedigkie, nuepiem åtna saemien gïeli vaarjelimmien åvteste barkedh, jïh saemien gïelh Nöörjesne guhkiebasse evtiedidh.
Såemies learohkh eah saemien skuvlesne veeljh dan åvteste lïerehtimmie lea öörnedamme naemhtie guktie geerve sjædta dam darjodh, jïh gaajhkine laantine saemienlohkehtæjjah jïh saemien learoevierhtieh fååtesieh.
Daesnie vuelelen låhkoeh gaavnh veeljemegievlijste 2005 veeljemen åvteste
Daesnie vuelelen gaavnh låhkoeh veeljemegievlijste 2009 veeljemen åvteste.
Muvhth lohkehtæjjah bielietïjjen berkieh, men ibie dej gaskem joekehth mah barkoem utnieh ellies- jallh bielietïjjen.
Demenseskïemtjelasse sæjhta daamtaj stoerre jarkelimmieh sjugniedidh dan almetjasse mij demensem åtna jïh dan lïhkemes fualhkan.
Akte veele buerkiestimmie guktie maahtah noerhtesaemien tastatuvrem åadtjodh daatovrese lea Giellateknon gåetiesæjrosne.
Jarkelimmieh sijhtieh dorjesovvedh bielelen Saemiedigkien jååhkesjimmie, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Jarkelimmien mænngan fïerhte learohke mij åhtsa jïh stipendem åådtje jaepien 2014, sæjhta aktem lissiehtimmiem åadtjodh viertiestamme dejnie mij gaskemedtien vadtasovvi evteben jaepien.
Jarkelimmie sæjhta stuerebe stipendem vedtedh fïerhten learoehkasse, raerielïhtsege Silje Karine Muotka jeahta.
Jarkelimmieh mah leah vihkeles govlesadtemen jïh ektiespïelen gaavhtan Tsåatskelesvoete-Tsåatskelesvoetem jienebi aati vööste seamma tïjjen stuvredh maahta geerve sjïdtedh.
Jarkelimmieh mah leah njoelkedassine dorjesovveme åehpies dorjesuvvieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Jarkelimmieh guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedassine
Tjuara jarkelimmieh vååregelaakan darjodh jïh gåetiem krööhkedh.
Jarkelimmieh mah maehtieh kultuvremojhteseaarvojde irhkedh jïjtsistie vaarjelamme gåetine leah åajvahkommes luhpehts.
Jis edtja jarkelimmieh darjodh mah leah stuerebe goh iemie gorredimmie, dellie daerpies luhpiedimmiem utnedh Saemiedigkeste.
Jarkelimmie årromeguvveste jïh sjïehtesjimmie orre tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvese dej minngemes jaepiej, vuesehte daerpies saemielaaken gïelenjoelkedasside staeriedidh.
Dan åvteste mieriedimmieh leah jarkelamme, dle tjuara daelie gihtjedh mejtie maanaj kultuvrelle jïh gïeleldh reaktah gorresuvvieh gosse foestehïejmese jallh maanavaarjelimmie-institusjovnesne sertiestuvvieh.
Jarkelimmie- jïh evtiedimmiedrïekten gaavhtan voengesne, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne, dle saemien siebriedahke ahkedh orre haestemi uvte tjåådtje.
Jarkelimmietaalh 2001 raejeste 2011 raajan ajve gåetieh jïh geajnoeh våaroeminie utnin, dan åvteste ij leah naan hijven statistihke evtiedimmien bïjre tïjje doekoe jeatjah infrastruktuvrese.
Akte jïjtse mieriesoejkesje saemien maanagïertelohkehtæjja ööhpehtæmmam aaj evtiesovveme.
sjïere saemien øøhpehtimmiem tjiehpiesvuekide
sjïere aalkoealmetjedajve gusnie gaajhkide almetjidie seamma reaktah
Dannasinie akte learohke aktem sjïere reaktam åtna laaken mietie, lïerehtimmiem åadtjodh saemienfaagesne, dovne maanadaltesisnie, noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, saaht gusnie laantesne orre.
 Energije jïh klimasoejkesje
Energije - jïh byjresesektovre lea bæjjeneminie Gaske-Nöörjesne, dovne bio-, bïegke- jïh tjaetsiefaamoen sisnjelen.
Energije jïh mineraalh
Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Jis Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja dam sjyöhtehke aamhtesem gïetedidh, dle tjuara dam darjodh dan varke goh gåarede.
Staeries aalkoealmetjetjirkijh Barentsraeresne utnedh, jïh dah joekehts aalkoealmetjedåehkieh staeries lïhtsegh Barentsen regijovneraeresne utnieh.
Akte tjåenghkies saemien learoesoejkesje lij maahteme akte bielie årrodh dehtie vaestiedasseste, men mijjen såemies heaptoeh mejtie tjoerebe rastanidh åvtelen dam buektiehtamme.
Akte tjåenghkies ussjedimmie öörnedimmien jïh learoesoejkesji bïjre lij maahteme viehkiehtidh jïjnjh haestemh loetedh dan åvteste mijjieh limh maahteme juekedh jïh nåhtoem vierhtijste buerebelaakan nuhtedh laanteraastaj rastah.
Akte byjjes joekedimmie dïedteste tjuara jiehtedh institusjovnh hijven mierieh åadtjoeh, guktie dej lea nuepie sijjen barkoefaamoem jïh maahtoem bæjjese bigkedh, juktie daam dïedtem vaeltedh.
Jis daate hijven evtiedimmie edtja jåerhkedh dle daerpies ulmiestuvreldh barkojne.
Men dellie daerpies jååhkesjamme laaketeermigujmie.
Akte krieveme juktie maehtedh daam åeliedimmiem voebnesjidh, lea daajroen bïjre daejredh.
Jis raaktan dov guvvieh edtjieh meatan sjïdtedh kampanjesne dle tjoerh aktem gaahpoeh profijlem utnedh.
Akte daajroes ekonomije åvtese lea eevre daerpies juktie gïelejarngide juhtedh.
Akte reeremesoejkesje lea akte dïrrege dan biejjieladtje reeremasse vaarjelimmiedajveste.
Akte reeremesoejkesje edtja akte dæjpeles viehkiedïrrege årrodh juktie vaarjelimmieåssjelem tjåadtjoehtidh jïh eadtjoestidh, jïh edtja naemhtie aaj tjïelke bïhkedassh vedtedh gosse edtja vaarjelimmien jïh åtnoen gaskem veeljedh dajvesne.
Akte reereme bielelen luhpiesvoete lea akte reereme bielelen barkoefaamoe.
Akte båetije aejkie gusnie saemien gïele jïh mijjen kultuvre leah åtneme goh ræjhkoesvoete jïh maahtoe, jïh ij akte löövles maajsoe.
Akte båetijen aejkien, jielije jïh monnehke båatsoe våaromem åtna dennie kultuvrelle monnehkevoetesne, man bïjre båatsoesaemieh daajroem utnieh gelliej boelvi tjïrrh.
Akte båetijen aejkien reerememaalle tjuara dejtie joekehts gïeletsiehkide krööhkedh jis edtja buektiehtidh gorredidh jïh evtiedidh gïelem dej daerpiesvoeti mietie, mah leah dejnie ovmessie gïeledajvine.
Akte öörnedimmie båetijen aajkan neavroebievnemedïenesjistie tjuara aaj dam gorredidh, jalhts vååjnoe goh akte haestiedihks barkoe.
Ållesth bijjieguvvie dej ohtsemi bijjelen mah dåarjoem åådtjeme:
Akte ållesth læstoe gaajhki ohtsemigujmie mah dåarjoem åådtjeme lea daesnie.
Akte ållesth bijjieguvvie gaajhki musihkedåarjoejgujmie jaapan 2015 lea daesnie.
eadtjohke barkoeguejmieh
Akte hijven govlesadteme saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie lea daesnie akte vihkeles krïevenasse jis edtja lyhkesidh, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
-Akte hijven strategije noerhtedajvese tjuara aktene lïhke ektiebarkosne mijjine dorjesovvedh mah noerhtene årroeminie, Silje Karine Muotka jeahta, saemiedigkieraerie mij dïedtem åtna gaskem jeatjah jielemi åvteste.
Akte fåantoe man åvteste saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea saemien faageterminologije fååtese jïh almetjh eah haarjanimmiem utnieh saemien nuhtjedh sijjen barkosne.
Akte fåantoe mannasinie saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea dannasinie barkijh mah saemiestieh eah dam saemien faageterminologijem utnieh, jïh haarjanimmiem fååtesieh saemien barkosne nåhtadidh.
Akte ållesth barkoe juktie saemiengïeleldh barkijh dåårrehtidh, jïh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh studentide jïh faagebarkijdie, leah eevre daerpies jis edtja båetijen aekien daerpiesvoeth siebriedahkesne illedh.
Akte ållesth dåårrehtimmiebarkoe saemiengïeleldh barkijijstie, jïh faalenasse lïerehtimmien bïjre saemien gïelesne studeentide jïh faagebarkijidie sæjhta eevre daerpies årrodh juktie båetijen aejkien daerpiesvoeth siebriedahkesne gorredidh.
Akte ållesth gïelepolitihke aaj aktem hijven raastenrastah laavenjostoem kreava.
Akte ållesth gïelepolitihke aktem hijven laavenjostoem kreava rïjhkeraasti dåaresth.
Akte eevre vihkeles fåantoe dan ræjhtose bigkemen bïjre Alta-tjaetsieåereste, lij dannasinie jååhkesjimmie saemien laante- jïh vierhtiereaktijste fååtesi.
Maereles årganiseradimmie sjïerehealsoedïenesjijstie edtja bijjemes njieptjesne gorredidh gaajhkh saemieh dejtie dïenesjidie åadtjoeh mejtie krïevenassem utnieh, Mikkelsen jeahta.
Gïelem nastedh, åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren ektievoete, tjaangemeleahpah gaajhkesidie dåarjohte 50% sïejhme åaseste geervide jïh voeresidie.
Daamtajommes aelhkebe ietniengïelem mujhtedh goh gïele maam lïereme mænngan jieliedisnie.
Fïerhte signaaledåastoje mij idtji aktijve sjïdth teesteseedtijistie, registreradamme sjïdti.
Sjiere povlitiske gietedallh leah daerpies fierhten ovmese provsjektese.
Fïerhten saemien lea reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh.
Fïerhte saemiestæjja edtja reaktam utnedh saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla, saaht gusnie årroeminie.
Fïerhte scenetjiehpiedæjja ij maehtieh gaajhkine sceneråålline sjïehtedh, jïh dellie teatere uvtemes tjuara teaterevuesiehtimmieh veeljedh mah dorjehtæjjide sjiehtieh.
Sïemes akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan 2014
Sïemes nænnoesåbpoe meatannænnoestimmien bïjre
Akte aalkoehåaloje fïerhtede dåehkeste edtja dej gaskem årrodh mah leah bijjemes håalomelæstosne.
Akte gaskenasjovnaale stuvrehtimmmie staati gïetedimmeste jïh ektiedahkoste aalkoealmetjigujmie lea dannasinie joekoen vihkeles orreme veartenen aalkoealmetjidie.
Maahta tsagkesh utnedh baakoeh guarkedh jïh guarkedh maam mubpieh jiehtieh.
Maahta gïelen vitaliteetem vujnajidh jis gïehtjede måedtie-såerts aath, jih Torkel ohtje sopsteste daj bïjre.
Akte goerehtalleme dejstie riektes maaksojste guektiengïeleldh dïenesjidie, tjuara våarome årrodh gosse edtja mieriesertiestimmide nænnoestidh.
Aktem goerehtallemem reaktijste utnedh, mah aaj tjåenghkies saemien reaktah gorredieh.
Muvhth learohkh læjhkan ajve maajhööhpehtimmiem åadtjoeh jïh eah hospiteradimmiem åadtjoeh.
Såemies embeeth leah læjhkan veeljeme vaaksjomem tjïrrehtidh saemien learohki reaktajgujmie aaj 2013.
Daelie såemies jiehtieh Jovsset Ánte Sara-aamhtese lij sïjhteme jeatjahlaakan årrodh jis akte tjirkijeraeriestimmie Stoerredigkesne sjïehtesjimmien bïjre aktede vuelebe betniegiehpiedimmeste suehpeden 2018 lij dåarjoem åådtjeme.
Såemies industrije- jïh daajroebyjresh fylhkesne leah våajnoes sjïdteme laantesne, jïh daam sijjiem jakseme innovasjovnen jïh maahtoe- jih teknologijeevtiedimmien gaavhtan.
Muvhth tjïelth reeremedajven sisnjelen leah nænnoestamme lïerehtimmie saemien gïelesne edtja obligatovreles årrodh gaajhkide learoehkidie tjïeltesne.
Såemies dajvh eah dan jïjnjem tsevtsemen tööllh gåetijste jïh infrastruktuvreste goh mubpieh, goh suehpedslaante jïh aareh gïjregåatomelaante.
Muvhtene lehkesne dle skuvle dïhte aajnehke sijjie gusnie saemien åtnasåvva.
Dan åvteste såemies håalemh ajve nöörjen jallh ajve saemien gïelesne.
Såemies båatsoealmetjh eah leah provhkereaktam åådtjeme sijjen orre dajvide.
Sjïere jielemh /dajvh mah leah råajvarimmiedajve Mah jielemh/dajvh mah sjïere dåarjoem/dåarjoehtimmiem åådtjeme?
Snåasen gærhkosne rööpses teekstilh saemien duedtine, juktie eadtjohke nyjsenæjjah Martha Jåma jïh Maja Dunfjellh dejgujmie barkigan; messehagele, golme antependijh (aalhteren uvte, lohkemesijjien uvte jïh prïjhkestovlen uvte).
Snåasen gærhkosne rööpses teekstilh saemien duedtine, juktie eadtjohke nyjsenæjjah Martha Jåma jïh Maja Dunfjellh dejgujmie barkigan;
Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978, gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh.
Akte illedahke sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkie tjuara sov nommedahteme tjïrkijh Båatsoeståvroste vaeltedh.
Akte tseegkeldahke mijjen maanabaeleste
Akte åenehks buerkiestimmie mineraalelaaken voernges nænnoestimmijste reeremen jïh åtnoen bïjre mineraalijste, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere, sæjhta årrodh:
Akte lohkehtæjja lij gujht maahteme sov pedagogeles ööhpehtimmiem vaeltedh Stavangerisnie jïh gïelekuvsjem vaadtseme Tromsesne vuesiehtimmien gaavhtan.
Akte guhkies geajnoe
Akte mïrrestallemepolitihkeles reektestimmie seksuelle vaaksjoehtimmien jïh tjoeleidentiteeten bïjre saemiedigkieraereste edtja voestenahkeste åvtese bïejesovvedh Saemiedigkien stoerretjåanghkose daelie goeven.
En likeverdig helsetjeneste til det samiske folk som tar utgangspunkt i samisk språk og kultur.
Seammavyörtegs sosijaledïenesjh utnedh dejtie saemien almetjidie mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
Akte plearoeh tjïrrehtimmie jaepien 2012 reeknehlåhkoejaapan 2011 plearoeh vaanoeh vuesiehti.
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan, dehtie miereste Saemiedigkie tseegkesovvi.
Sæjhta aelhkebe årrodh dejtie guektiengïeleldh almetjidie saemien veeljedh jis akte jienebelåhkoegïeleldh almetje saemien leara, unnemes dan jïjnje goh satne maahta meatan årrodh aktene sïejhme soptsestimmesne.
Jaepien 2005 akte noerhtelaanti ekspertedåehkie, misse staath jïh saemiedigkieh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjïrkijh nammoehtamme, sov tjåenghkies raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
Orre boelve maanajgujmie mah saemiestieh sjïdtedeminie.
Orre saemiepolitihke
Akte orre saemiedigkiebïevnese saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre lea dan åvteste vihkeles dan barkose dej jaepiej åvtese.
Juktie aktem lissiehtimmiem åadtjodh saemien gïeleutnijijstie dle tjuara nuepie årrodh saemien nåhtadidh gaajhkine siebriedahken suerkine, jïh iktegisth.
Vielie maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie maanavaarjelimmiedïenesjisnie.
Akte lissiehtamme saemien healsoefaageles maahtoe dejnie tjïeltine gusnie saemieh årroeh sæjhta hijven årrodh båetijen aajkan, jïh goh daamtaj vuejnebe, dellie hijven evtiedimmie sæjhta positijve evtiedimmiem eeledh guhkiebasse.
Akte vijries åehpiedehteme SDJ-dajveste kaarhtigujmie, tabelligujmie, jarkelimmiejgujmie tïjje doekoe, mah tjïelth jïh dajvh mah leah meatan jïh jïjnje jeatjah leah SSB-bæjhkoehtimmesne 2014/1 "Samisk statistikk 2014".
Akte guhkiebasse barkoe daejnie laakestilleme åeliedimmine båatsoealmetji bïjre åarjelsaemien dajvesne sæjhta viehkiehtidh guktie daajroe dej materijelle, praktihkeles jïh sosijaale mieriekrïevenassi bïjre mah healsoem båatsoesaemide tsevtsieh, akte bielie sjædta premissevåaroemistie reeremeektiedamme jïh politihkeles nænnoestimmine mah leah båatsoesaemiej bïjre.
Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh. Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Akte sertiestimmie faamoste jïh dïedteste Saemiedægkan, juktie saemien gïelem evtiedidh, sæjhta krïevedh sagki stuerebe mieriesertiestimmieh Saemiedægkan.
Ij leah seekere akte stoerre låhkoe båarasåbpoe gïeleutnijijstie sæjhta låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie.
 Akte positijve vuajnoe åtnose saemien gïeleste
Akte voestes buekteme-råårestalleme lij Romsesne jåvle-asken 2007 jïh Saemien Sïjte aktem jïjtse govlehtimmie-råårestallemem utni dejtie åarjel-saemien byjresidie ruffien 17. jïh 18. b. Stientjesne.
Akte reektehtse Nasjonaale maahtoejarngeste vædtsoesvoeten jïh traumatihkeles raessien bïjre 2017, mij sjïerelaakan vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine bæjjese vaalta, vuesehte pollise jïh viehkieabparaate eah nuekie maahtoem utnieh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Akte reaksjovne maahta årrodh mubpijste antanadtedh jïh gaskesem mubpiejgujmie rïevedh.
Aktem reelle jååhkesjimmiem åadtjodh saemiej laante- jïh vierhtiereaktijste.
Aktem vihties jïh laaken mietie jååhkesjimmiem utnedh saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste mah våaromem utnieh histovrijen åtnosne jïh almetjereaktesne, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Akte båatsoeburriejreereme bielelen luhpiesvoete
Gellie dotkijh saemien båatsoen sisnjelen leah tjïertestamme akte sïejhme bielie nöörjen båatsoereeremisnie guhkiem, lea faatoes goerkese orreme aarvoevåaromen, saemien gïehtelimsvuekiej jïh daajroevåaromen bïjre.
Jïjnjh saemien gïehteldimmieh jïh åejvieladtjh leah Snåasesne, Saemien Sïjte, Duodjeinstituhtta, Gaskedajven Båatsoetjïelte, Åarjel-saemiej skuvle jïh maanagïerte, Åarjel-saemiej skuvlen internaate, Båatsoeburriejreereme Noerhte-Trööndelagesne, Saemiedigkie, NRK Sápmi, hearra åarjelsaemide.
Gellie goerehtimmieh leah vuesiehtamme gïelem bååstede vaeltedh lea akte vihkeles bielie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej jïjtjenænnoestimmeste.
Akte replihke ij maehtieh guhkebe årrodh goh 2 minudth jïh vaestiedasse maahta gossege 2 minudth ryöhkedh.
Akte tjirkije ij maehtieh vielie goh aktem åejviegyhtjelassem gihtjedh aktene njaalmeldh gihtjemetæjmosne.
Akte tjirkije mij ij leah stïeresne savkesne gosse tjåanghkoeåvtehke bæjhkohte akte aamhtese lea bæjjese vaaltasovveme voteradæmman, ij leah meatan voteradimmesne.
Akte staeriedimmie daan beajjetje njoelkedassijste sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, jïh eah leah gaertjiedamme ajve såemies dajvide.
Akte saemien gåetie lea meatan aktene saemien histovreles jïh kultuvrelle ektiedimmesne.
Saemien øøhpehtimmie tjiehpiesvuekide gujht maahta riektes otnjege.
Akte saemien jïh jïjtsistie vaarjelamme gåetie lea akte saemien gåetie båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
Saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie jïh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh aktem sagke nænnoesåbpoe regijonaale profijlem jïh relevansem dejtie göökte noerhtemes universiteetide vedtieh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen daennie kronihkesne tjaala.
Akte tjåenghkies alkoerïjhkemoenehtse noerhtedajvebïevnesen aalkoealmetjedimensjovnem dåarjede.
Akte illedahke mijjieh åådtjeme jïjnjh raeriej tjïrrh jïh hijven rååresjimmine sinsitnine, Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad jeahta, fylhkenraerie Tromsesne Line Miriam Sandberg, fylhkenraerie Nordlaantesne Arve Knutsen jïh saemiedigkieraerie Silje Muotka Saemiedigkesne.
Akte ektieproduksjovne maahta gaajhke årrodh, goh dorjehtæjjam jallh jeatjah barkijh jallh teknihkeles dïrregh namhtah akten lååjkedidh laavenjostoeguajman.
Dej veajkoej eejhtegh eah saemesth, dle gïelelïerehtimmie nænnoes dåarjoem voengesne daarpesje, jïh eevre vihkeles sijjieh gååvnesieh gusnie maanah gïeleskreejremem jïh dåarjoem åadtjoeh gïelelïerehtimmesne.
Akte dagkeres jarkelimmie aaj konsekvensh åådtje daan beajjetje reeremedajvese.
Akte dagkeres joekehtsgïetedimmie ij leah reaktoe gænnah.
Gosse edtja naemhtie tjïelkestidh dle tjuara laakh jïh mierietsiehkieh gïehtjedidh jïh jarkelidh.
Tjuara dagkeres daajroem skååffedh hijven goerehtallemi jïh analysi tjïrrh.
Akte dagkeres faamoe lea eevre vihkeles jis edtja saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Akte dagkeres jielemesjïehtedimmie nuepieh vadta vaahram burredh jienebh gïehteldimmide.
Akte dagkeres praksise vieliebarkoem vadta vytnesjæjjide, jïh ij leah saemien ussjedimmievuekien mietie.
Daelie barkeminie aktine daagkarinie mierielatjkojne, maam edtja departemeentesne dibrehtidh.
Akte daagkeres ållesth goerkese lea vihkeles jis edtja siebriedahkeevtiedimmine lyhkesidh noerhtetröönderen tjïeltine joekehts haestemigujmie.
Akte dagkeres tsiehkie ij leah maereles gosse edtja saemien gïelem evtiedidh, jïh sæjhta daerpies årrodh aktine tjïelkebe dïedte- jïh råållajoekedimmine.
Gosse lea naemhtie dle daajroe jïh bïevnesh daerpies dej ovmessie daerpiesvoeti bïjre, mah leah dejnie ovmessie dajvine.
Akte dagkeres maalle guektelen juakeme, dorje guktie daerpies sjædta lissiehtamme vierhtiejgujmie, jïh daerpies dovne gïelevierhtietjïelth jïh gaajhkh jeatjah tjïelth mieriesertiestimmieh åadtjoeh saemiengïeleldh dïenesjidie staatebudsjedten bijjelen.
-Ij leah dagkeres ööhpehtimmiem aarebi tjïrrehtamme, gusnie studenth lïerehtimmiem åadtjoeh jïh fïerhte studente sov jïjtse bïhkedæjjam åådtje mij maahta learohkem viehkiehtidh manusem hammoedidh.
- Akte ovmurreds reaktasjæjsjalimmie abpe åarjelsaemien kultuvrese jïh gïelese.
Akte gïeleheartoehtæjja ij sån daarpesjh dïhte årrodh mij tuhtjie aelhkie saemien nuhtjedh.
Jïjnjh dejstie sijhtieh læjhkan dej maanah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Akte stoerre bielie spïelen histovrijistie spïelefilmem våaroeminie åtna, guktie laavkomesijjieh, skaehtieh jïh almetjh leah åehpies dejtie mah filmem vuajneme.
Daennie dajvesne akte stoerre haesteme maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne fååtese byögkeles reeremisnie, jïh ihke tjuara jïjnjh ovmessie institusjovnigujmie råårestalledh.
Akte stoerre haesteme daennie suerkesne lea byögkeles reereme ij maahtoem utnieh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Akte goerehtimmie maam Skarin jïh jienebh leah dorjeme (2018) vuesiehti dajvine bïegkefaamoetseegkeldahkigujmie bovtse dajvi gåajkoe baalkerdi gusnie bïegkefaamoetseegkeldahke lij tjïekeme eatnamistie, sijjeste dajvi gåajkoe gusnie lin våajnoes.
Akte goerehtimmie maam Skarin jïh Åhman (2014) lægan dorjeme, gellie goerehtimmieh voenges jïh regijonaale effektijste gïehtjede.
Akte goerehtimmie vuesiehti darjomh aktene tjoejkemetseegkeldahkesne bovtsem tsevtsin 8-12 kilomeeterh tseegkeldahkeste, men mænngan råajvarimmieh tjïrrehtamme juktie sturremem giehpiedidh, tsevtsemedajve geahpani jïh 4 kilomeeterh sjïdti (Helle et al. 2012).
Saemiedigkie edtja tjarki meatan årrodh arktiske laavenjostosne.
Aalkoealmetji almetjereaktah nænnoestehtedh.
Aalkoealmetji almetjereaktah veaksahkåbpoe darjodh.
Bergsland, Knut jïh Magga, Lajla Mattsson: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja, Sydsamisk-norsk ordbok, Idut, 2. opplag 2007
Akte teatereproduksjovne maahta gaajhke årrodh, aktede aelhkie monologeste akten stuerebe teaterevuesiehtæmman gelliej aktöörigujmie.
Mejtie lea akte dejstie laanten åejviegirtesijjijste, vuj jïenebh unnebe girte-sijjieh valkesigujmie.
Goh akte maahtoejarnge duadtan goh immaterijelle kultuvreaerpie, jallh goh maahtoejarnge hammoedæmman/designe, dorjese- jïh maarhkedeevtiedæmman.
Akte aarebi nöörjen goerehtimmie sïerredimmeste saemiej jïh daaroej gaskem vuesiehti 35% saemijste lin sïerredimmiem dååjreme, mearan 3,5% dejstie daarojste lin sïerredimmiem dååjreme (Hansen & Sørlie, 2012).
Akte bielie lea dotkeme dej tseegkeme universiteeti jïh jïlleskuvli sisnjeli, akte mubpie bielie lea dïhte tjeahpoefaageles jïh praktihkeles scenetjeahpoeevtiedimmie.
Ij leah iktesth daerpies dan jïjnjh baakoeh nuhtjedh juktie ektievoetem damtedh.
Akte såarhts bigkemedarjome maahta gellie aktegs bigkemedarjomh årrodh.
Akte goerehtimmie mij vuesehte guktie nöörjen plaerieh saemien aamhtesi bïjre tjaelieh vuesiehti meedijah aktem ellies nåake guvviem båatsoste guvviedin, mearan jeatjah saemien teemah aktem vielie jeereldihkie ållermaehtemem åadtjoejin.
Akte goerehtimmie åarjelsaemien båatsoedajvesne vuesehte doh jeanatjommes båatsoeburrieh vieliebarkoem jïh raessiem åadtjoejin gelliej såarhts skilkemedahkoej gaavhtan mah gåatomelaanten giehpiedieh, juhtemegeajnoeh steegkieh jïh stoerre teehpemh bovtseste vedtieh (Møllersen 2018).
Noere joejkije mij aadtjen aalkeme.
Akte sjïere histovreles heannadimmie, jïh dan åvteste veartenen aalkoealmetjh daan tjaktjen leah seammavyörtegs meatan staatigujmie ektine, daan jaepien konferansesne aalkoealmetji reaktaj bïjre, maam EN:n generaalekrirrie öörnede.
Akte haestiedihks barkoe
- Akte tjarke tjïertestimmie ektiedimmeste dan ekologeles, ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten gaskem lij sïjhteme aktem eevre jeatjah fokusem vedtedh aktene dan vihkeles tjaatsegisnie, jïh akte gorredimmie båatsoste goh aalkoealmetjejieleme, Mariann Wollmann Magga minngemosth jeahta, mij jeahta lea joekoen hijven Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie jïh Saemiedigkie departemeentine ektine edtjieh monnehkevoeteulmide veelebe vuartasjidh.
-Akte læhkoes vierhtiereereme lea jearohke aktöörh jïjtje leah meatan prosessesne.
Akte lissie darjome, mij vielie evtiedimmiebarkoem kreava, lea aktiviteetem aktede signaaledåastoejistie akten mobijle appese ektiedidh maam bïjlevuejijh maehtieh våålese veedtjedh.
Gosse mijjen byögkeles tjiehtjelh vielie bueriedibie jïh evtiedibie dle nuepieh åådtje kultuvrem vuesiehtidh jïh jïjtsh sijjieidentiteeth evtiedidh.
Akte vihkeles krïevenasse juktie maehtedh daerpiesvoetem healsoe-eevtjije råajvarimmide vuarjasjidh akten årrojedåahkan, lea daajroe dej jieledetsiehkiej bïjre mah nuepide akten hijven healsose nænnoestehtieh, jïh dej jieledetsiehkiej bïjre mah nuepide akten hijven healsose giehpiedieh.
E-påaste: giele@samediggi.no og giella@samediggi.no.
Jaepieboelhkebarkijh (dah åajvahkommes eah meatan båetieh statistihkesne)?
Mijjieh hijvenligke soptsestibie jallh mij?
) akte stoerre barkoe dorjesovveme juktie lohkehtæjjamaahtoem goerehtalledh.
Gåerede gïeletsiehkiem mööledh?
Mah jielemh mah gaarveneminie?
Mah såemies jielemh mah jolle låhkoem fasseldamme almetjijstie utnieh, mah voengeste båetieh?
Destie vielie SDJ-dajvesne goh jeatjah dajvine?
Joekehts låhkoeh ovmessie SDJ-dajvine?
Joekehts ööhpehtimmiedaltese jearohke byjjenimmiesijjeste?
Datne maahtah åvtelhbodti steemmadidh gaajhkine Nöörjen tjïeltine.
Jis skïemtjije jallh svïhtjemeheaptoes, maahtah tjïeltem ohtsedh mejtie åadtjoeh gåetesne åvtelhbodti steemmadidh.
- Dååjrehtimmie destie lea låavthgåetie lij maahteme guektiengïerth dan guhkiem tjåadtjodh jïh guektiengïerth dan stoerre årrodh.
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh lïerehtimmie saemien mubpiengïeline ij leah nuekies jis edtja ulmiem jaksedh guektiengïelevoeten bïjre.
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jalhts daah njoelkedassh gååvnesieh, dle såemies almetjh dååjrieh njoelkedassh dååjeluvvieh, jïh dej indivijduelle reaktah eah illesovvh.
Dååjrehtimmie vuesehte LBD jïh Saemiedigkie eah leah seamadamme laakejarkelimmieaamhtesinie doh minngemes vïjhte jaepieh, åajvahkommes dan åvteste staate jarkelimmieh laakine akti akti paragraafine bïeljele, jïh vaenie nuepiem vadta vuekieh aamhtesinie digkiedidh gusnie lij maahteme nuepie årrodh latjkes vuekieh gaavnedh.
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse gïelebiesine orreme.
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse meatan dagkarinie gïelebiesine.
Dååjrehtimmieh dajvijste mah leah gïelebiesiemaanagïerth pryöveme leah gaajh hijven guektiengïelevoeten jïh unnebelåkoelïerehtimmien gaavhtan.
Dååjrehtimmieh aarebi jarkelimmieprosjektijste sæjhta akte bielie årrodh daehtie vijriesåbpoe gïetedimmeste.
Dååjrehtimmieh ålkoestimmine jïh sïerredimmine leah naa jïebnelaakan joekedamme tjoeli, aalteredåehkiej, råållaj jïh barkoeektiedimmien gaskem båatsose.
Dååjrehts barkoedajveste.
Maahtoem laaki bïjre jïh barkoeøvtiedimmeste.
Dååjrehtimmie vuesehte innovasjovnh aelhkebe jåhta aktene sïeltetjomhpesne goh dennie aktegs sïeltesne.
Erik Engelien, seniorraeriestæjja, Statistisk sentralbyrå (SSB) jïh Julie Aslaksen, dotkije, Statistisk sentralbyrå (SSB)
Jis dov tjïelte ij leah daennie læstosne, tjoerh åvtelhbodti steemmadidh.
Byjhkesjidh jienebh almetjh histovrijen mietie leah fïereguhten laanten raasti sisnjeli orreme, haestemh sjugnede, gosse edtja dan aktegs almetjetjierten maadtoem, gïelem, kultuvrem jïh jieledevuekiem krööhkedh jïh jååhkesjidh, jïh åelede staaten bijjemes åårganh eadtjohke årrodh jïh jis daerpies, jeatjah staatigujmie laavenjostedh jis daerpies juktie ulmide jaksedh.
Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, dajvi jïh vierhtiej bïjre, råårestallemi bïjre akten frijje bievneme jååhkesjæmman, kultuvren jïh kultuvreaerpien bïjre, aerpievuekien daajroej bïjre jïh gïelen, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre.
Bæjhkoehtimmie vihtieslaakan jååhkesje aalkoealmetjh reaktam utnieh jïjtje nænnoestidh, daan nuelesne saemiej reakta frijjelaakan sov ekonomijen, sosijale jïh kultuvrelle evtiedimmien bïjre nænnoestidh, jïh reakta frijjelaakan sov politihkeles sijjien bïjre nænnoestidh.
- Bæjhkoehtimmie raeriestimmieh akten lissieprotokollen bïjre buakta EN'en aalkoealmetjebæjhkoehtæmman, juktie tjïrrehtimmiem aalkoealmetjereaktijste nænnoestidh;
Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, dajvi jïh vierhtiej bïjre, råårestallemi bïjre akten frijje bievneme jååhkesjæmman, kultuvren jïh kultuvreaerpien bïjre, aerpievuekien daajroej bïjre jïh gïelen, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre.
Bæjhkoehtimmie teemah bæjjese vaalta goh aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiereakta, reakta eatnamasse, tjaatsan, vierhtide jïh aerpievuekien jieledevuekide.
Bæjhkoehtimmie aaj saemiej reaktam tjïerteste sov politihkeles, riekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestidh.
Vuartasjæjjataale vihkielommes?
"Båatsoen aarkebiejjie" lea illedahke aktede laavenjostoste gaskem båatsoealmetjh jïh dotkijh, gaskem Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie (NBR) jïh Saemien nasjonaale maahtoedïenesje psykiske healsoevaarjelæmman jïh geeruvevoetese (SANKS).
Saemien teatere ajve saemien vuartasjæjjide - jïh gïeh amma dah?
e) Saemiedigkie soejkesje aktem viermietjåangkoem utnedh maanagïertebarkijdie åarjelsaemien dajvine.
e) Radtjoes jïh varke dåarjoehtimmiem gorredidh raeriestimmijste Saemiereaktamoenehtsistie 2007 laante- jïh vierhtiereaktaj bïjre saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen;
kriseteelefovnem saemien maanide jïh noeride tseegkedh
Saemien maanavaarjelimmieviermiem tseegkedh
Viermiem tseegkedh orre jïh daaletje tjaeliji gaskem
daaletje beetneh-vierhtieh steeredh jih orre skåårvedh jille øøhpehtæmman
saemien viehkesjimmiehiejmem maanide jïh noeride tseegkedh
løøneme-øørnegh saemien tjiehpiesvuekide øørnedh, vuesiehtimmide saemien jarngine jïh byjjes ståapojne
Tseegkeme saemien gïelejarngeste Aarbortesne - åarjelsaemien
- Praedtie- jïh åabpemesuerkiem tseegkedh jïh juhtedh, aaj neavroebievnemesentraalh, lea akte dïedte tjïeltide, jïh vååjnoe goh naemhtie sjædta aaj båetijen aejkien.
Tseegkeme systeemh ihke saemieh åadtjoeh meatan årrodh sjæjsjalimmieprosessine sijjen bïjre
stinkes ektiebarkoetjåahkoeh saemien aamhtesi bïjre tseegkeme, starneministeren jïh maana- jïh fuelhkieministeren gujmie
dotkemeprosjeektem tseegkeme, Saemiedigkie seammavierhtege politigkesijjine
lidteratuvrestipeendh noeride tseegkeme
faage-åårganine saemien våarhkoesijjieforumem tseegkeme Saemiedigkien våarhkoesijjiebarkose
 Akte eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemielaaken gïelenjoelkedasside
Akte gellielaaketje kultuvrejielede saemien ektievoetem jïh identitetem veaksahkåbpoe dorje, jïh viehkehte guktie dah voenges siebriedahkh jielije sjidtieh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Akte jeatjah sjïere sijjie lea Ceavccageađgi/Mortensnes Unjargan tjïeltesne.
Akte jeatjah raeriestimmie lea bæjhkoehtidh man gellie bovtsh fïereguhte båatsoeburrie åtna.
Akte jeatjah nuepie juktie åtnoem vijriedidh daehtie seedtije/dåastoje-systeemeste, lea kreekh damtijidh indivijdedaltesisnie.
Etaate lea vuekie tseegkeme juktie tjaatsegh saemiengïelese jarkoestidh jïh dejtie orrestehtedh.
Jaepien 2010 etaate eelki vuarjasjidh mejtie vielie dehtie sisvegistie nedtesæjrojne, edtja jieniebinie gïeline årrodh.
Akte dejstie vihkielommes ulmijste Saemiedigkien båatsoepolitihkese lea dam lïhke baantem tjåadtjoehtidh jielemen darjomi jïh kultuvren gaskem.
Akte dejstie åssjelijstie lea hoksedh saemien gïelh eah jïjtjemse joekehts otnjeginie evtedh joekehts laantine.
Akte dejstie ulmijste prosjektine lea aaj raastehts baahtsemem jïh ektiedimmiem sjugniedidh dej golme museumi gaskem mah leah ovmessie bieline Saepmeste.
Akte dejstie mearhketjijstie tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 lea vierhtieh lyjkesuvvieh juktie dam faageles barkoem Saemien tjiehpiedæjjaraeresne dåarjoehtidh.
Akte dejstie Saemiedigkien ulmijste lea låhkoem lissiehtidh saemien gïeleutnijijistie.
Akte dejstie råajvarimmijste lea beetnehdåarjoem gïehteldæmman lissiehtidh, jïh tjåadtjoen beetnehdåarjoem sjïehtesjidh gïelekuvsjide.
Akte dejstie råajvarimmijste dahkoesoejkesjisnie lea regijovnaale raeriestimmiedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman.
Akte dejstie aalkoealmetji strategijijste lea regijovnale ryöjredimmietjåanghkoeh tjïrrehtidh veartenekonferansen vööste.
Akte onne låhkoe tjïeltijste lea meatan daennie dajvesne, jïh daah tjïelth dïedtem utnieh sijjen årroejidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Akte budsjedte båetijen aajkan
Akte budsjedte båetijen aajkan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Akte joekehtamme darjomedåarjoe sæjhta nuepiem vedtedh darjomh soejkesjidh voenges daerpiesvoeti mietie, jïh seamma tïjjen akten elliesåbpoe gïelesoejkesjæmman sjïehteladtedh fïereguhtene gïelejarngesne.
Akte ryöktesth illedahke dehtie vijriesåbpoe barkoste lea "Raasten rastah- åarjelsaemien kultuvrefestivaale" mij tseegkesovvi jaepien 2002. Festivaalen åejvieulmie lea aktem kultuvrelle jïh sosijaale tjåanghkoesijjiem sjugniedidh saemide nöörjen jïh sveerjen bielesne dennie åarjemes dajvesne.
Jïjtse teatere varke akte vihkeles gæmhpoeaamhtese sjïdti, jïh tjaelijigujmie goh Ibsen, Bjørnson jïh jienebh njueniehkisnie dïhte voestes nöörjen teatere, Den Nasjonale Scene Bergenisnie eelki 1876. Dellie dïhte åarjelnöörjen båanta veeljesovvi goh dïhte "sïejhme" nöörjen, lissine dan urbaane borgerskaapese.
Akte vuesiehtimmie lea baektietjaalehtjimmieh Altesne, mah vearteneaerpiestatusem åadtjoejin 1985.
Daate hijven våajnoes sjædta Fiettar båatsoesïjtesne Jillie-Finnmaarhkesne, gusnie reerenasse aadtjen lea gruvadarjomh jååhkesjamme Nussiresne Kvalsundesne, seamma tïjjen goh båatsoeburrieh sïjtesne leah stilleme bovtselåhkoem tjarke giehpiedidh.
Dïhte olkese båata.
Aktem sagki buerebe laavenjostoem evtiedidh, jïh aktem buerebe faageles dïedtejoekedimmiem utnedh institusjovni gaskem
Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh.
Saemiedigkien, Saemien tjaelijesiebrien jïh Saemien tjiehpiedæjjasiebrien tjåenghkies prosjekte sov voestes studentetjåanghkoem åtna 26. - 28.06 Altesne.
Akte åvtelhbodti faasoe nåake vearolden vööste
Akte raeriestimmie lea kuvsjh faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåhkide sov dajvesne.
Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh)
Akte pryöveprosjekte aarhtseskaaraj bïjre Romsesne ij leah aalkeme guktie Stoerredigkie lea tsihkestahteme.
Akte guessiespïele lea gosse akte teatere lea veerte jïjtse teateregåetesne akten jeatjah teateren jallh scenetjeahpoedåehkiej teaterevuesiehtæmman.
Hijven vähta stoere stuhtje maanijste jih noerijste maahta saemien-gïelem, jih jeatjebh saemien-gïelem lïerieh skuvline jih maanagiertine.
Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose
Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Akte åejvieulmie staeriedæmman lea orreme dejtie vihkelesommes tjiehpiesvoetide tjïelkestidh mah leah njaalmeldh tjiehpiesvoeth, maehtedh lohkedh, maehtedh, tjaeledh, maehtedh ryöknedh jïh digitaale tjiehpiesvoeth.
Gaajhkh almetjh sijhtieh jååhkesjamme sjïdtedh jïh seahkarimmiem åadtjodh dan buaratjommesen, gieriesommes jïh tjaebpemes åvteste sijjen kultuvresne.
siebredahke gusnie fiere guhtese sijjie jïh gusnie fiere guhten seamma vierhtege
Govlemehokse saemien gïelesne
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Akte klijma jarkelimmesne stoerre skaarah dorje.
Akte kultuvrebyjrese maahta aaj dajvh årrodh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme, jïh dannasinie ij leah iktegisth akte eatneme maam almetjh tsevtseme.
- Akte giehpiedimmie njieljie millijovnigujmie sæjhta stoerre konsekvensh åadtjodh Saemiedigkien råajvarimmide dan saemien jåartaburrien vööste, akte håjnoes saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
jielijes kultuvre ektels sijjine jïh boelvi bijjelen
"Akte jielije jïh gellielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielede hijven kvaliteeteste maam gaajhkesh dovnesh maehtieh dååjredh."
seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie, seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie.
Gosse lidteratuvresne ohtsedamme dellie 11 aath gaavna healsoeteemine saemien årroejidie åarjelsaemien dajvesne Nöörjesne (tabelle 4.1.) Åejvieteema bæjhkoehtimmine lea healsoe- jïh sosijaaledïenesjh, mearan healsoeektiedamme jieledetsiehkieh ajve gööktine dejstie bæjhkoehtimmijste gïetesuvvieh.
Akte ulmie gosse biejjiem mïerhkesje lea maanagïertem våajnoes darjodh goh akte saemien lïerehtimmiesijjie, jïh goerkesem sjugniedidh maanagïerten sisvegasse jïh dejtie vihkeles prosesside mah leah maanaj, eejhtegi jïh barkiji gaskem.
Akte vielie guhkiebasse ulmie lea liehties jïh åtnoejearsoes bïeljelimmiesysteemem evtiedidh mij gåatomekreekide sjeahta mah leah geajnoej jïh ruevtieraajroen mietie, dan noerhtelaanti maarhkedese.
Akte unnebelåhkoe göökte almetjigujmie moenehtsen lïhtsegijstie maahta krïevedh akte aamhtese bæjjese gïetedæmman vaaltasåvva moenehtsisnie.
nænnoes jïh gellielaaketje jielemh buektiehtidh
jielemh utnedh mah våaroeminie utnieh jïh krööhkeste dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem
Nimhtie lea ektievuekie-barkoe tjieltij gaskems joekoen daerpies.
Akte orre gründereforume dajvesne Noerhte-Salten, jïh gaskenasjovnaliseradimmie saemien kåansteste jïh kultuvreste leah naaken dejstie råajvarimmijste mah dåarjoem åådtjeme.
- Akte suerkie man bïjre vaenie daajroem utnebe lea guktie daaroedehteme jïh stigmatiseradimmie leah saemien årrojh tsevtseme.
- akte programme dïsse mij sæjhta noerhtesaemien haarjanidh
Sámásta - julevsaemien aalkoekuvsje
Aktem reaktaguvviem utnedh mij lea seammavyörtegs abpe aerpievuekien saemien dajvem, jïh mij vihties hedtiem jienebelåhkoen jïh unnebelåhkoen gaskem gorrede, jïh ovmessie saemien dajvi gaskem.
Joekoen vihkeles barkoe daam åarjelsaemien gïelem vaarjelidh.
- Mov mïelen mietie dle akte laavenjostoe dej saemien fealadasseaktööri gaskem eevre vihkeles ihke saemien fealadasse edtja lyhkesidh.
Akte laavenjostoe Saemiedigkien, voenges saemiesiebriej jïh dej göökte institusjovni gaskem, Duoddará ráffe jïh Østsamisk museum, sæjhta iemie årrodh.
Akte barkoe Slow Food Sápmin jïh Raarvihken tjïelten gaskem mij minngemes jaepien jåhteme, jïh daelie gærja "Beapmoeh" luajhtasåvva.
Akte laavenjostoe sæjhta maehtedh daam dïenesjem vijriedidh.
Akte siebriedahke jarkelimmesne aktem byögkeles suerkiem kreava mij evtiedimmiem krööhkie, jïh gusnie dïenesjefaalenasse evtiesåvva siebriedahken jarkelimmiejgujmie.
Akten siebriedahken kvaliteete möölesåvva mennie mieresne dïhte sijjiem vadta gaajhki almetji reaktide jïh evtiedæmman jieliedisnie jïh siebriedahkesne.
Akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie
Tjåenghkies almetjh
Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh, gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre, dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie.
Akte vihkeles premisse prosjektesne lea saemien healsoebarkijh fååtesieh.
Akte dagkeres learohkelåhkoe mij dan jïjnjem gajva stoerre haestemh vadta dejtie mah maajhööhpehtimmiem faalehtieh gosse edtjieh soejkesjidh tïjjen åvtese man jïjnjh lohkehtæjjah daerpies.
Nænnoes saemien gaarsje lea noeride daerpies jïjtjevuekiej åvteste, seamma vierhtegh jïh vuekieh nænnoestidh.
Akte stuerebe kultuvrebaalkaprosjekte lea Spildra grendelaagen prosjekte Kvænangen tjïeltesne mij edtja kultuvremojhtesh sjïehteladtedh Spildrasne, mij 400 000 kråvnah åadtjoeji.
Akte stoerre dåeriesmoere sjïdtedæmman saemien tjïeltine lea årromesijjiej fryöjstehkevoete.
Våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen goh aarvoem gïelese vadta.
Akte våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen dle gïele aaj stuerebe staatusem åådtje.
Akte jeatjah lustes aspekte lohkememïesterinie lea "lohkemevoelph-funksjovne", mijjieh lohkememïesterem birreme baajedh learohkh jeatjah learohkh ohtsedidh mah seamma gïelem veeljeme.
Akte dejstie gaavnojste mij mijjem ierieli lea akte sjïelesijjieh akten stoerre saalvegierkien lïhke, gusnie akte duvrien åejjienskuvhrie lij bïejesovveme aktene raejkesne gierkien nualan.
-Akte dejstie murredsåbpoe gaavnojste lea akte sjïeledimmiesijjie akten stoerre gierhkien lïhke, desnie lij akte åejjienskuvhrie duvreste aktene haevtesne gierkien nuelesne.
Akte dejstie aamhtesijstie lea lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh loedtehkijstie.
Akte dejstie råajvarimmijste lea orreme laajroem jïh maastesijjide sjïehtesjidh.
* Akte teateregåetie maahta faamoejarngine årrodh juktie saemien scenetjeahpoem evtiedidh.
Akte teaterestuhtje akten saemien nyjsenæjjan bïjre mij byjjene jih raasebiologijem dååjre 1800- jih 1900-låhkoen aalkoelisnie.
Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne, jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh, åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh.
2. jaepiejtsiehkien mænngan
2.veartenedåaroen mænngan dle daaroedehtemepolitihke lea nåhkedeminie.
Mænngan ektiedimmesne/kolonijesne orreme Danmaarhkine 400 jaepieh dellie lij vihkeles staatese Nöörje jïjtse nöörjen identiteetem gaavnedh.
4. jaepietsiehkiej mænngan
7. jaepietsiehkiej mænngan
Mænngan goh Finnmaarhkekommisjovne aktem feeltem salkehtamme, dle aktem reektehtsem vadta gusnie edtja bievnedh:
Mænngan goh ööhpehtimmielaakem Nöörjesne sjïehtesji, gaajhkh saemien learohkh aktem jïjtse reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
Bussetuvren mænngan håalome sjædta Álttá Siidesne jïh digkiedimmie dan mænngan.
- Dan joekoen hijven tjiehpiedæjjakonferansen mænngan, mij aarebi daan asken öörnesovvi dle joekoen sjollehke mijjieh daelie vihties råajvarimmiejgujmie båetebe, jïh dam hijven laavenjostoem jåerhkebe tjiehpiedæjjaraerine, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Dan mænngan Saemiedigkien gïeleståvroe jïh Saemiedigkieraerie åasam vadteme.
Dan mænngan barkoem heejhtin juktie aktem jïjtse åarjelsaemien kultuvrejarngem tseegkedh, jïh sijjeste eelkin barkoem stuvredh råajvarimmiej vööste.
Eeksamenen mænngan vihth voejhkelim båatsoejielemem eensi laakan giehtjedidh.
Kuvsjen mænngan dle studenth maehtieh eksamenem vaeltedh Saemien jolleskuvlesne.
Vuarjasjimmien mænngan dle Saemiedigkie nïerhki joekedimmienjoelkedasside jïh aerviedimmiem guektiengïeledåarjoste jarkelidh, jïh orre bïhkedassh guektiengïeledåarjose nænnoestin 2011.
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkele Finnmaarhkesne, reaktavåaromem åtna finnmaarhkelaakesne § 4. Soejkesje- jïh bigkemelaake
Finnmaarhkelaaken mietie dle aktem kommisjovnem tseegkeme, gohtjeme Finnmaarhkekommisjovne, mij edtja aajhtere-jïh åtnoereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke reerie.
-Mænngan gellie jaepieh gymhpeme åadtjobe minnegemosth aktem saemien maahtoejarngem seamma mieriekrïevenassigujmie goh doh jeatjah luhkie nasjonaale maahtoejarngh utnieh, presidente Vibeke Larsen jeahta.
Mieriedimmien mietie ööhpehtimmielaakese § 7-1, dle learohkh reaktam utnieh alternatijve lïerehtimmievuekiem åadtjodh dah guhkiem jïjtsh lohkehtæjjah eah maehtieh lïerehtimmiem vedtedh.
Raeriestimmien mietie tjåanghkoeåvtehkistie maahta dispensasjovnem vedtedh aamhtesereerijasse dan aamhtesasse mij lea gïetedimmesne.
Raeriestimmien mietie stoerretjåanghkoeståvroste stoerretjåanghkoe maahta nænnoestidh håalometïjjem gaertjiedidh, jïh aaj håalometïjjem dåehkiej gaskem joekedidh.
Mænngan raaste bïejesovvi jaepien 1751, dle saemieh akte åålmege sjïdti årromedajvigujmie njieljine staatine: Nöörje, Sveerje, Såevmie jïh Russlaante.
Mænngan aaj kuvsjh saemien gïelesne evtiedin Tromsøn universiteetesne.
Mænngan aaj illedahkh vuartasjamme gaskem jeatjah Wales'te jïh Skottlaanteste, daate Ulpanvuekie maahta seamma hijven årrodh nuerebe ulmiedåehkide.
Ohtseme haakeneburrie-skuvlese stuerebe sjidti juktie sijjie båatsejieleme-skuvlese gaartjeni.
Gosse dah daerpiesvoeth leah jarkelamme iktemearan, dle jïjnjh daejstie darjoemijstie hammoem jïh sisvegem jarkelamme, jïh leah daan biejjien goh akte våarome gaarsjelæmman jïh darjoemidie, dovne dan gaarsjelæmman bijjiegietjesne jïh mosjovnedaltesisnie.
Gosse skuvle-diedte væjreni, dellie åenebe jih åenebe tijje maanide jih noeride gåetesne sjidti båatsoejieliemisnie meatan årrodh.
Skraejrien mietie Saemiedigkeste dle Nöörje raeriesti Aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem meatan vaeltedh nyjsenekommisjovnen galhkuvetjaatsegasse.
Saemien gærhkoeraerien raeriestimmiej mietie, dle Gærhkoetjåanghkoe jaepien 2008 birri aktem barkoedåehkiem nammoehtidh, mij edtja raeriestimmiejgujmie båetedh akten orre øørnegasse veeljemen bïjre tjirkijijstie saemien gærhkoejieliemasse, bispedajveraeride jïh Gærhkoetjåanghkose, veeljemen 2011 åvtelen. (KM 11/08).
Faalegen mietie edtjim dennie barkosne giehtjedidh magkeres gåatome, båatsoebarkoem soejkesjidh jih båatsoe-almetjidie raerieh vedtedh.
Juryen vuajnoen mietie Vuolab lea vyörtegs vitnije baalhkeste, joekoen vaarjelimmien jïh evtiedimmien gaavhtan aktede ræjhkoes baakoevåarhkoste noerhtesaemien gïelesne.
Goerehtallemen mænngan barkoe tjöödtjestamme, men sæjhta vihth aelkedh daejnie barkedh 2013.
Konsultasjovni mænngan Saemiedigkine, dle Gööleme- jïh mearoedepartemente aktem ekspertemoenehtsem tseegki - Mearoegaedtiemoenehtse - juktie prinsihpen våaroemisnie salkehtidh saemiej jïh mubpiej reaktam mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen.
Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne
1. daltesen mænngan
2. daltesen mænngan
3. daltesen mænngan
4. daltesen mænngan
5. daltesen mænngan
6. daltesen mænngan
7. daltesen mænngan
8. daltesen mænngan
9. daltesen mænngan
Urrebe dotkemen mietie dle badth dïhte saemien gïeletjïerte unnemes seamma båeries goh dïhte germanen gïeletjïerte, jïh unnemes guektiengierth dan båeries goh dïhte rovmanen gïeletjïerte.
Stillemen mietie Saemiedigkeste dle Norut Alta jaepien 2012 aktem vuarjasjimmiem tjïrrehtamme dejstie saemien gïelejarngijste mah maadthdåarjoem Saemedigkeste åadtjoeh.
Ööhpehtimmielaaken § 6- 2 mietie, dle learohkh maadthskuveaalteren, mah aktene saemien dajvesne årroeh, reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne, moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996.
Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
Lissietahken daamts studijemaahtaldahken mænngan - barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Soejkesjen mietie dle bïevnese edtja Saemiedigkien gïetedæmman bïejesovvedh jaepien 2016.
Soejkesjen mietie edtja bïevnesem Saemiedigkien gïetedæmman buektedh jaepien 2016.
Soejkesjen mietie edtja bïevnesem buektedh Saemiedigkien gïetedæmman aareh 2016.
Soejkesjen mietie saemiedigkiepresidente jïh tjïelten åejvie edtjieh laavenjostoelatjkoem jååhkesjidh mïetsken 8.b. 2015 Båddådjosne goh akte bielie öörnedimmeste Nordlaanten musihkefestivaalevåhkose jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebeajjan mïetsken 9.b.
Mearan skïemtjelasse evtiesåvva, almetjh demensine sijhtieh ahkedh stuerebe daerpiesvoetem utnedh viehkiem åadtjodh jïjtsh ïedtjh gorredidh, vuesiehtimmien gaavhtan ekonomijem stuvredh jïh/jallh vihkeles sjæjsjalimmieh vaeltedh vielie persovneles tsiehkiej bïjre.
Fylhkesne vaenie dotkemen mietie gihtjie.
Unijovneloetedimmien mænngan stoerre restriksjovnh bïejesovvin åtnoen bïjre juhtemegeajnojste raastedajvine (nöörjen- sveerjen raastekonvensjovne jaepeste 1919).
Jå1 mænngan
Jå1 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
Jå2 mænngan
Jå2 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Jå2 - barkofaagi ööpehtimmieprogrammen mænngan
Jå3 mænngan
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Jå3 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
Vierhtiedimmien mænngan NBR-este jih Laanteburriedepartementeste, moenehtse tseegesovvi 1969.
Akte åålmege mij gïelem, kultuvrem jïh nïekedassh juaka akten båetijen aejkien bïjre.
Akte aarebi saemien fealadasseprosjekte vuesiehti akte tjåanghkoesijjie saemien fealadassejieliemasse lea vihkeles.
Akte sjïehteladteme byjrese, fysiske darjomh jïh jeatjah darjomh mah mïelem vedtieh maehtieh vihkeles årrodh juktie maehtedh dan bööremeslaakan bïerkenidh goh gåarede aarkebiejjien.
Akte raerie maahta årrodh eadtjohkelaakan åehpies heannadimmieh neebnedh, lïhke maadtoeladtji jïh jeatjah vihkeles almetji bïjre soptsestidh.
Akte orre råajvarimmie jaepide 2017 jïh 2018 lea Dáhttu 2.0 mij akte programme mij lea evtiedamme saemien kultuvrelle jïh sjugniedihks jielemesïeltide mah syjhtedassh utnieh sjïdtedidh.
Akte håvhtadihks gïele tjïelkestamme sjædta goh gïele maam vaenebh vaenebh maanah soptsestieh, mearan akte itjmies håvhtadihks gïele lea gïele maam mahte ajve geerve almetjh soptsestieh.
Daan ræjhtoen sjïekenisnie dle reerenasse aktem saemiereaktamoenehtsem tseegki jaepien 1980, mij edtji salkehtidh "...
Akte tjïelke vihtiestimmie man åvteste gïele dan vihkeles, lea saemien gïele lea daerpies jis edtja jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Aktem vijries laavenjostoem saemiej gaskem utnedh, laanteraasti rastah.
Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah.
Akte væhta mijjen bööremes jïh vihkielommes åvteguvvide.
Bïeljelimmiesysteeme mij bovtsese jåhta, maahta unnebe sjïehtedimmiejgujmie aaj jeatjah gåetiekreekide nuhtjedh mah leah gåatoemisnie miehtjesne giesege.
Akte nænnoestimmie dispensasjovnen bïjre maahta krïevenassh utnedh guktie, jïh man jïjnje luhpie jarkelidh.
Akte nænnoestimmie jarkelimmien bijre maadthnjoelkedassine ij maehtieh faamoem åadtjodh åvtelen gåabpatjahkh göökte iktemierien saemiedigkieh leah dam nænnoestamme.
Akte saemien maanagïerte- jïh skuvlefaalenasse mij hijvenlaakan jåhta lea dan åvteste eevre vihkeles juktie dejtie saemien gïelide vaarjelidh jïh jieliehtidh.
Akte vihkeles barkoe dejtie ovmessie ståvrojde jïh voenges vaarjelimmiedajvereerijidie lea reeremesoejkesjh darjodh (jallh staeriedidh) vaarjelimmiedajvide.
Akte vihkeles dåarjoe juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem nåhkehtidh lea nyjsenidie ööhpehtimmiem vedtedh.
Akte vihkeles ulmie prosjektine lij laavenjostoem nænnoestehtedh aktööri gaskem ovmessie daltesinie daejnie laantine, jïh aktem raastendåaresth viermiem jïh krïevenassh sjugniedidh juktie kultuvren aerpievuekieh sertiestidh boelvi gaskem.
EU lea aarebi lahtestimmieh vadteme Nöörjese juktie striengkies stuvrehtimmieh tjåadtjoehtidh mearoeloesegöölemisnie, jïh Russlaante lea dovne krïeveme daate gööleme tjuara tjöödtjestidh såemies dajvine.
EU tjoevere joekoenlaakan aalkoealmetji daerpiesvoetide krøøhkestidh gosse rååresjedtieh.
Europaraerie aaj årganisasjovnide jïh siebride mïnnede mah unnebelåhkoegïeligujmie berkieh.
Europageajnoe 6 ryöktesth daan gåatomedajven tjïrrh jåhta otnjegisnie åarjel-noerhte.
Evalueradimmie juvnehte skuvle- jïh maanagïertelaavenjostoem nænnoestehtedh.
Evalueradimmie Duodjeinstituhtteste vuesehte institituhte lea akte joekoen vihkeles kultuvreguedtije jïh reerije immaterijelle kultuvreaerpeste.
Vuarjasjimmmie aaj raeriesti aktem "jealajimmiemoenehtsem" tseegkedh saemien gïelide, juktie laake oktegh ij leah nuekies jis edtja saemien gïelem jealajidh dejnie dajvine gusnie gïele håvhtadihks daan biejjien.
Evalueradimmie lea vuartasjamme mennie mieresne Duodjeinstituhtta viehkehte Saemiedigkien ulmiem duedtine jaksedh, mennie mieresne bïhkedimmieöörnege Duodjeinstituhttesne viehkehte Saemiedigkien ulmiem duedtine jaksedh, jïh råajvarimmieh raeriestidh juktie vielie ulmieh jaksedh.
Norut Alta - Áltá jïh Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam leah vuarjasjimmiem ektesne tjïrrehtamme.
Norut Alta - Áltá jïh Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam leah vuarjasjimmiem ektesne tjïrrehtamme.
Vuarjasjimmie raeriestimmieh böökti guktie meehti guektiengïeledåarjoem aerviedidh, men seamma tïjjen tjïertesti Saemiedigkie tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh tjïeltigujmie daennie barkosne.
Vuarjasjimmie vihteste saemielaaken gïelenjoelkedassh leah hijven orreme saemien gïelen staatusen gaavhtan, jalhts stoerre jeerehtsh guktie laakem tjïrrehte.
Evalueringe 10 gïelejargnh feerhmie mejtie dåarjoem Saemiedigkeste dååsteme.
Vuarjasjimmie edtja dej dåarjoej bïjre årrodh mah Saemiedigkie gïeleprosjektide vadteme boelhken 2007-2011, jïh sæjhta gaervies årrodh 2013 aalkoelisnie.
Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre.
Edtji aaj vuarjasjimmiem nåthadidh goh akte våarome gosse edtjin aelkedh guektiengïeledåarjoen joekedimmienjoelkedasside jarkelidh.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeente lij daam vuarjasjimmiem dongkeme.
-Evalueradimmie vuesehte programme hijvenlaakan vååjnoe goh sïelteevtiedæjja kultuvrejielemen sisnjelen.
Evalueradimmie vuesehte skuvle- jïh maanagïertelaavenjostoe lea vihkeles dovne eejhtegidie, lohkehtæjjide jïh learoehkidie.
Vuarjasjimmie vuesiehti jïjnjh tjïelth aaj vierhtide gïeleevtiedæmman nåhtadin, jalhts guektiengïeledåarjoe akte tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide viehkiehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illedh.
Vuarjasjimmie aaj vuesiehti tjïelth aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine sïjhtin vierhtieåtnoen bïjre.
Evalueradimmiereektehtse vuesehte strategije lea hijven orreme, jïh vielie goh 200 tjïelth leah syökeme jïh gïeletjïeltine orreme prosjekteboelhken.
Evalueradimmiereektehtse vuesehte strategije lij vaenie sjïehtedamme saemien gïelide, jïh vaenie maahtoepaahkh lin evtiedamme saemiengïelesne.
Eva Nordfjell
RØYRVIK Gïeleaernie i Røyrvik
Jis jarkelimmieh dejnie buakteme raeriestimmine dellie dah edtjieh dorjesovvedh åvtelen digkiedimmie fïereguhtene aamhtesisnie lea galhkeme.
Dastegh maanagïerth tjïeltine jeatjahlaakan öörnesuvvieh tjïeltereformen gaavhtan, saemien maanagïertefaalenasse ij edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
Heamturesoptsestimmie derhvie-gåetesne
væjkele laavenjostedh
Evtiedimmie aktede monnehke jih joekehtamme regijovnaale arealepolitihkeste.
"Faamoe" akte programme dejtie saemien sjugniedihks sïeltide mah lissiehtamme dïenestem jïh sjïdtemem sijhtieh.
Vaenie jeatjah fylhkh Nøørjesne dåarjoehtieh dan jïjnjem jåarhke-øøhpehtæmman goh Noerhte-Trøøndelaage.
Facebook.com/wcip2014 Aalkoealmetj Facebook-sæjroe ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014.
Facebook tjïelke bïhkedassh åtna ihke raasisteles sisvege lea luhpehts, jïh datne maahtah dåehkieh jallh jeatjah sisvegem reektedh mejtie vienhth leah raasisteles.
ORD iktedimmiedïedtem åtna soejkesjen åvteste.
Vaenebh barkoesijjieh
starne- jïh sosijaalsåeliemasse maadth- jïh jåarhkøøhpehtimmieh tseegkedh
saemiengïelen sealoesårkoefaaleldahkem skiemtjegåetine tseegkedh mah saemien skeamtjojh gietedellieh
Faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste:
Faagetjåadtjoehtæjja vïhtesjadtemasse saemien gåetijste:
Saemien jih daaroen faagh jïjnjem ektesne utnieh, juktie daerpies dah faagh ektese-vyöki berkieh.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme.
Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh.
Saemien voestes gïeline daerpies viehkiefaage mubpide faagide.
Faage saemien voestes gïeline galka faagine daaroen ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh guktie nimhtie buerebelaakan dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Faage edtja kritihke vierhtiedimmiem jïjtse gïeleevtiedimmeste evtiedidh jïh learohkidie vuerkiehtidh guktie jïjtjene lïeremisnie skearkagieh.
Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede. Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh, learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Faage galka fïere guhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede. Faage galka aaj skreejrehtidh buerielaakan lïeredh jïh laejhtedh.
Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka.
Daesnie dah faagemoenehtsh:
Faagemoenehtsh juvnehtimmiem stoerretjåanghkose buakta aamhtesinie mejtie stoerretjåanghkoeståvroe moenehtsidie seedtie.
Faagemoenehtsh maehtieh tjåanghkoeh hööltedh gosse unnemes bielie lïhtsegijstie lea stïeresne.
Gaajhkh saemiedigkietjirkijh edtjieh meatan årrodh faagemoenehtsinie.
Faagemoenehtse maahta sov juvnehtimmesne raeriestimmieh jïh lahtestimmieh buektedh.
Faagemoenehtse maahta sov juvnehtimmesne raeriestimmieh jïh lahtestimmieh aamhtesasse buektedh.
Faagemoenehtse maahta sov juvnehtimmesne raeriestimmiem jïh lahtestimmieh aamhtesasse buektedh.
Faagemoenehtsh maehtieh sijjen juvnehtimmesne raeriestimmiem jïh lahtestimmieh buektedh aamhtesasse.
Faagemoenehtse maahta sov juvnehtimmesne stoerretjåanghkose raeriestimmieh jïh lahtestimmieh bïevnesasse buektedh.
Faagekonsulenti bijjemes barkoe edtja årrodh saemien tjiehpieslidteratuvrem, musihkem jïh vueliem eadtjoestidh.
Faageåvtehke
Faageåvtehke / Wedredaktööre
Faageåvtehke/Wedredaktööre
Faageles analyjsedåehkie saemien statistihkese lea akte jïjtjeraarehke faagedåehkie mij lahtestamme saemien statistihkem redigerede jïh bæjhkohte fïerhten jaepien.
Faageles digkiedimmieh, åssjaldahkh jïh åssjalommesh låtnodh jïh lahtestimmieh åadtjodh jïjtse dorjesen bïjre lin joekoen vihkeles.
Faage- jïh ekonomeles moenehtse
faaleldahkh lohkehtæmman båatsosne, duedtesne, iktebïejeme jielieminie jïh eatnemeåtnosne nænnodh jïh tjirkesovvedh, vg øøvtiedimmien tjïrrh faagelohkehtæjjan øøhpehtæmman
Faagealmetjh mah maahtoem saemien gïelesne jollebe daltesisnie utnieh, leah daerpies jis edtja gorredidh siebriedahke dam daerpies saemien maahtoem åtna.
Faagplaanh dejtie sjiere faagidie, tjoeverimh tjaeledh mearan faagh lin juhtiemisnie.
Faagestaateraerijh leah meatan tjåanghkojne gosse daerpies.
Bievnesh dan bïjre Healsoe jïh sosijaale
Bievnesh dan bïjre Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
Daajroe Noerhte-Trøøndelaagen bïjre
Daajroe Noerhte-Trøøndelaagen bïjre
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Reeknegh ålkoelaanten deallahtæjjijste tjuerieh IBAN-konto'm jïh BIC/SWIFTadressem utnedh.
Reeknegh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese seedtede daan adressen gåajkoe: Nord-Trøndelag fylkeskommune Sentralt fakturamottak Postboks 2560 7735 Steinkjer. Mïerhkesjidie hijvenlaakan
Reeknegetjaeleme
Marijne jielemh sjïehtesjidh goh akte iemie bielie saemien fealadasseste
Fuelhkiebiejjie Raarvihken voenesijjesne
Fuelhkie sæjhta sov dïenesjenuepieh lissiehtidh gosse baalhkah jienebh gïehteldimmijste åådtje.
- Jis Nussir minngemosth kruana tjoevkesem åådtje, dellie dah lin sïjhteme baalkam trööredh aaj mubpide mah sijhtieh gruvah tseegkedh desnie gusnie bovtse gåatoeminie, Muotka soptseste.
Fastboendes liste
Saemieh åerjielisnie
Tjåadtjoen sertiestimmieh
Ihkuve dåarjoe edtja reeremem jïh prosjektesoejkesjimmiem maeksedh.
Reeremesoejkesjh nasjovnalepaarhkide nænnoestidh
dåarjoe-øørnegh saemien musigkefestivaalide tseegkeme
Tjïrrehtamme guktie luhpie ruavtam miehtjeleekedimmesne utnedh
buektiehtamme "Saemien dotkemeprogramme" - m guhkiemdidh jïh nænnoestidh
Sjiehtedimmieraerie gøølemelåhkojde, desnie tjïrrehtamme mietenegeaksaguelien gøølemen bïjre dejnie golme noerhtemes fylhkine
Gæmhpoe giefiesvoeten vööste sæjhta aaj akte dejstie aamhtesijstie årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne.
Tjeahta vuartasjidh guktie giefesvoetedåeriesmoerh jïh byjreskedåeriesmoerh sinsitniem dijpieh, jïh daerpies vierhtiedidh guhkiem byjreskem krøøhkestidh dan muhteste goh åenehkes aejkien økonomijen krøøhkestidh.
jienebh vierhtieh saemien maanagïertide buektiehtamme
jielemevuekien tjaaleldahkh / lidteratuvrh saemide jïh saemien gïelese buektiehtidh, joekoen maanide jïh noeride
FeFo
Båajhtoeh bagkehtassh mah leah Saemiedigkien råållan jïh barkoen bïjre båatsoelaakine jaepeste 2007, leah ovmessie meedijinie jårreme minngemes tïjjen.
Båajhtoeh staateles båatsoepolitihke
- daan biejjien tjahken-laejpieh bååhkesjieh jïh bijreme-bearkoem byöpmedieh - aamhtese: saevege, klaerieh jïh saemiej vaarjoeh.
Heevehtimmie ovmessie vuekieh åådtje, dam vuajnam gosse guessine mïnnem dejnie ovmessie tjïeltine jïh sijjine.
Dïhte mij lea seamma gaajhkh barkojne lea:
Tjåenghkies bæjhkoehtimmie lea daesnie.
Tjåenghkies kultuvreaerpie
Gaajhkh maanah maehtieh löönemekåarhtem åadtjodh, men almetjh nuelelen 15 jaepieh tjuerieh tjaaleldh luhpiem utnedh eejhtegijstie jallh dejstie mah eejhtegi åvteste.
- ektesne beapmoesavkesne/kantijnesne byøpmedidh - laavlome jïh tjiehtese - noeredaltese bååhkesjieh jïh laajpetjh bøørieh - aamhtese: saemieh - saemien litteratuvrh jarngesne gærjagåetesne - goevten 4.b dah saemien tsïeglh guessine båetieh
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesjh tjuerieh dan åvteste aarvoej mietie årrodh laakigujmie jïh skuvlesysteemigujmie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
Tjåenghkies politihke dejtie vaeriedajvide aktivyøki goerkesen jïh govlesadtemen tjïrrh dej tjïelti jïh båatsoen gaskem.
Tjåenghkies saemien kuvsjh lohkehtæjjastudentide jïh jeatjah studentide eah leah luhpie daan biejjien.
Tjåenghkies terminologijeevtiedimmie jïh normeradimmie leah vihkeles juktie dam tjåenghkies våaromem gorredidh saemien gïelese.
Dïhte tjåenghkies vierhkie vååjnoe aalkoealmetje-konferansesne Arktisesne: ÁLTÁ 2013 ruffien.
Feeltebarkoe dejnie dajvine dorjesovveme gusnie åvtelhbodti ij dan jïjnjem goerehtamme, goh stoerre vaerieh.
Vïjhte jaepieh mænngan dle Torkel Rasmussen aktem goerehtimmiem darjoeji åtnoen bïjre noerhtesaemien gïeleste Nöörjesne jïh Såevmesne, jïh dïhte aerviedimmieh gïeleutnijelåhkoen bïjre darjoeji.
Vïjhte dejstie byjrehtæmman bööresovvin, jïh golme bæjjese vaaltasovvin aspiraantine.
Vïjhte prosenth leah lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne jïh 11 prosenth åarjelsaemien gïelesne.
Femundsmarka/Gutulia nasjovnaalepaarhkeståvroe
Dïhte kristeles misjovne vienhti dïhte lij akte dejstie vihkielommes darjomijstie dan åvtekristeles religijovnese, jïh jïjnjh dagkerh gievrieh tjøønghkin jïh båeltiejin.
Soejkesjen mietie dle bæjhkoehtimmie dehtie gaervies dorjesistie edtja årrodh rïhkeden 2014.
Konferansesne dam gaervies reektehtsem åehpiedehti.
Festivaale akte sjïere nuepie saemide saemien filmh åehpiedehtedh gaskenasjovnaale vuartasjæjjide.
Festivaalh
Museume
Festivaalh dåarjoehtidh mah saemien kultuvrem våajnoes jïh daajroes darjoeh, jïh saemien kultuvrem evtiedieh
Figuvre 3.3. vuesehte dam ållesth låhkoem nyjsenæjjijste jïh kaarrijste jollebe ööhpehtimmine, jïh guktie dah aalteredåehkiej mietie juakasuvvieh.
Figuvre 3. Naemhtie dïhte orre, elektrovneles bïeljelimmiesysteeme bovtsese jåhta (animasjovne: Johannes Karlsson).
Figuvre 4.14 vuesehte man vijries areaale lea.
Figuvre 4.1. Båatsoedajvh saemien båatsosne
Figuvre 4.2 Vuesiehtimmie: Areaale aktede såarhts jaepieboelhkegåatoemistie aktene båatsoedajvesne
Figuvre 4.2 vuesehte learohkelåhkoe julevsaemien maajhööhpehtæmman jåarhkedaltesisnie baarojne jåhta jïh raaktan daelie læsseneminie.
Figuvre 4.3 Vuesiehtimmie: Gåhkaldahkedajvh gåetijste jïh infrastruktuvreste aktene båatsoedajvesne
Figuvre 4.3 jïh 4.4. vuesiehtieh guktie skååre jieledekvaliteetese svæhtja negatijve dååjrehtimmiej mietie byögkeles åejvieladtjigujmie, jïh dååjrehtimmieh mah vuesiehtieh meedijållermaehteme båatsoste lea dåeriesmoerh vadteme.
Figuvre 4.3 tsevtsemedajvh vuesehte (gåhkaldahkedajvh) abpe båatsoedajvese, ryöknedamme viehkine linjah giesedh (fïerhten gåhkaldahken åvteste) gåetiej jïh infrastruktuvren bïjre, akten geografeles bïevnesesysteemesne (GIS).
Figuvre 4.4 Vuesiehtimmie: Gåhkaldahkedajvh gåetijste jïh infrastruktuvreste areaaline ektine aktede såarhts jaepieboelhkegåatoemistie
Figuvre 4.4. kombinasjovnem vuesehte tsavtseme areaaleste abpe båatsoedajvese (figuvre 4.3) jïh akte såarhts jaepieboelhkegåatome (figuvre 4.2), jïh vuesehte dan åvteste man jïjnje aktede såarhts jaepieboelhkegåatoemistie mij lea fïerhten gåhkaldahken sisnjelen sevtiemistie.
Figuvre 5.1 stoerre jeerehtsh kandidaatelåhkosne vuesehte mah saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem illeme jaepeste jaapan.
Figuvre 9.9 Gïjregåatomelaante I (suehpedslaante jïh aareh gïjregåatomelaante)
Mejtie dåarjegh tjïelteste dæjman åadtjoeji?
Filme lea tjiehpiesvuekie mij jijnjesidie jaksa.
Filmh saemien gïeleveeljeminie jïh filmh saemien teeksteveeljeminie sijhtieh dannasinie vihkeles årrodh maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Filmevuekie lea iktesth øøvtiedimmesne, jïh vihkele saemide nuepiem vedtedh filmemeedijan tjïrrh soptsestidh jïh øøvtiedimmesne meatan årrodh.
Filme, lidteratuvre, musihke
Gaebpien, Gåsta / Kappfjell, Gustav: Gaaltije, DAT.
Filmh jïh TV
Gaajhkh maanagïertemaanah jïh learohkh Snåasesne tjastem åadtjoeh.
Tjåanghkosne aaj finansieradimmiem Saemien gåeteste digkiedin.
Dah beetnehdåarjoeh leah Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jïh Interregeste båateme.
Finasieradimmie byjngetje ohtsemebaseradamme dåarjoejgujmie maahta ryöknesovvedh goh teateri jïjtsedïeneste.
* Ålkone: Dålle jïh prïhtjege.
* Beapmoebualah jïh jovkemes.
Såevmie åejvieladtjeraeriem Russlaantese vedti.
Edtja Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsem bæjhkoehtidh, jïh Finnmaarhkeneeke edtja mielem utnedh konklusjovni bïjre.
jeatjah baakoeh gaavnedh
Jis tjåanghkoeåvtehke gaavnehte ij leah daerpies nommetjåarvoeminie men akte tjirkije nommetjåarvomem kreava, stoerretjåanghkoe voteradimmiem muana bielelen digkiedimmie.
- sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie, jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme
- sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie, jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme
- bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
- bïevnesh gaavna jïh vaajeste såemies gaaltijijstie
- aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
- gaavna, vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje
heevehtslidteraturh jïh saetniesgærjah gærjagåetesne ohtsedidh guktie åadtjodh lohkedh
aamhtesh jïjtsh tjaeliemasse gærjagåeteste, gaskeviermeste ohtsedidh jïh jïjtjh teekstide digitale vierhtiejgujmie darjodh jïh vöörhkedh.
Finnmarhke
Finnmarhken fylhketjïelte:
Finnmarkshallen Sijjie aalkoealmetjekonferansese Alta 2013.
Reerenasse lea Finnmaarhkekommisjovnem nammoehtamme, mænngan konsultasjovnh Saemiedigkine åtneme njoktjen 2008, jïh desnie akte åvtehke jïh njieljie jeatjah lïhtsegh.
Finnmaarhkekommisjovne
Finnmaarhkekommisjovne.
Finnmaarhkekommisjovnen åejviediedte lea aamhtesen bievnedh.
Finnmaarhkekommisjovnen voestes reektehtsh edtjieh gaervies årrodh jaepien 2011 minngiegietjesne 2012 aalkovisnie.
Finnmaarhkekommisjovnen voestes reektehtsh edtjieh gaervies årrodh jaepien 2011 minngiegietjesne 2012 aalkovisnie. Justisedepartemente jïh Saemiedigkie leah dannasinie aalkeme nammoehtimmien bïjre miehtjiesdajvedåapmestovleste rååresjidh.
Finnmaarhkekommisjovne edtja guejmiej gaskem deanahtidh, mah eah leah sïemes kommisjovnen konklusjovnine.
Finnmaarhkekommisjovne edtja åtnoe- jïh aajhterereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke Staateskåajjeste SF åadtjoeji snjaltjen 2006.
Finnmaarhkekommisjovne edtja åtnoe- jïh aajhterereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke Staateskåajjeste SF åadtjoeji snjaltjen 2006. Ulmie lea tjïelkestidh man vijries dah reaktah leah, jïh sisvegem tjïelkestidh dejnie reaktine mejtie almetjh Finnmaarhkesne lin maahteme reebleme daennie dajvesne, dannasinie dah dajvem guhkiem eekeme, aalteren tïjjen åtnoe, jallh aktene jeatjah reaktavåaroemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan voenges provhke.
Finnmaarhkelaake
Finnmaarhkelaake.
Finnmarhke, Tromse jïh Nordlaanten fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie nammoehtin sijjen lïhtsegh Fjovlegöölememoenehtsasse daan biejjien.
Såevmien saemien bibliografije
Njieljie institusjovnh dagkerh kuvsjh faalehtieh daelie, Saemien jolleskuvle, Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvle, Nordlaanten Universiteete jïh Tromsøn Universiteete.
Njieljie ohtsijh dåarjoem åadtjoejin.
Gøøleme
Gööleme- jïh marijne vierhtieh
Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
Göölemereakta
Göölemereakta / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Göölemedirektovraaten dajvekontovre Finnmarhke lea tjaelemesijjie.
- Göölemejielemh jïh göölemereaktah leah dïhte jïjtjehke jieledefaamoe, jïh våaromem biejieh dovne årroemasse jïh evtiedæmman gaajh gelline voenine jïh sijjine Noerhte-Nöörjesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkien göölemepolitihke aktem nænnoes fokusem åtna dan unnemes vïnhtseveahkan reaktah gorredidh jïh nænnoestehtedh mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemasse.
Göölije Magnus Olsen Kvænangeste jïh Stjernøy Kystfiske AS leah fïereguhte 200.000 kråvnah åådtjeme.
Gööleme fjovline jïh mearojne, goh akte materijelle kultuvrevåarome, lea vihkeles årrome- jïh fasseldimmien gaavhtan saemien voenges siebriedahkine mearoebealesne.
Fjellgren tjïelkeste lissiehtamme åesiestimmie jïjtsedorjeme duedteste akten stuerebe maarhkedese lea jarngesne Saemiedigkien barkosne.
Maajhööhpehtimmie lea gaskenasjovnaale bielesne, åajvahkommes akte råajvarimmie orreme aalkoealmetjijstie gusnie First Nations Kanadasne jïh American Indian USA:sne lin dej voestes gaskem mah eelkin lïerehtimmiem faalehtidh daejnie vuekine (Lindberg jïh jienebh 2003).
Maajhööhpehtimmie lea jeenjemasth akte råajvarimmie aalkoealmetjijstie orreme, gosse juhteme staaride lea innovatijve lïerehtimmiehammoeh krïeveme.
Maajhööhpehtimmie maahta eevre seamma hijven (jallh ij dan hijven) goh jeatjah lïerehtimmie.
Maajhööhpehtimmie:
Maajhööhpehtimmie jïh viesehtimmie leah akte alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve nåhtadidh dej veajkoej gosse ij maehtieh sïejhme lïerehtimmiem vedtedh.
Maajhööhpehtimmielearohkh joekehts tæjmoelåhkoem utnieh, jïh fåantoe lea mejtie saemien gïelem voestes- jallh mubpiengïeline veeljieh, jïh mennie jaepiedaltesisnie dah leah.
Tjuara mieriekrïevenasside gorredidh dejtie mah maajhööhpehtimmiem faalehtieh guktie dah maehtieh guhkiebasse soejkesjidh gosse edtjieh MØ-barkijh seehtedh.
Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme
Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Fjovlegöölememoenehtse edtja reeremem nænnoestehtedh fjovlegöölemistie,joekoen dïhte saemien åtnoe.
Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh leah nammoehtamme göökte jaepide, jïh dah jïjtje åvtehkem veeljieh.
- Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh fïereguhte jïh ektesne aktem hijven jïh vihkeles maahtoem göölemen, reeremen jïh siebriedahken bïjre utnieh.
13. Noerhtelaanti saemiekonferanse mij lij Ååresne, Sveerjesne saevegem jååhkesji mïetsken 15.b. 1986, jïh dïhte saemien tjiehpiedæjja Astrid Båhl Skibotneste, Tromsesne lea dam evtiedamme.
Saevegen lea byjjes statuse, men ij leah akte åålmegesaevege mij almetjerïekteles jïh staaterïekteles gånkarïjhke Nöörjem voebnesje.
FLATANGER
Barkoetijje maahta sjïehtesjadtedh
Fleksibiliteete jïh jarkelimmie, kontinuiteete jïh orrestimmieh leah vihkeles dïejvesh juktie jirredebiejjien aalkoealmetjesiebriedahkh hammoedidh.
Jienebh aktöörh vienhtieh dannasinie lea daerpies aktine orre åeliedihks latjkojne Kyoton baalte, mij håksa USA åeliedimmieh åådtje luejhtemen bïjre, jïh mah beetnehvierhtieh stuvrehtieh luejhtemegiehpiedimmijste jïh klijmasjïehtedimmijste giefies laantine.
Jienebi jaepiej gæmhpoe lea illedahkh vadteme
Jienebh dejstie kvantitatijve krievenassijste eah gåaredh steeredh dejtie saemien kuvsjide.
Jïjnjh dejstie nyjsenæjjijste dovne sov jïjtse jïh fuelhkien jieledem vaahrese biejieh juktie aalkoealmetje- jïh nyjsenaæjjareaktah tjåadtjoehtidh.
Jienebh dejstie instistusjovnijste eah NOKUT:n krïevenassem illh mah sijhtieh faamosne årrodh lohkehtæjjaööhpehtimmide 2017 raejeste (Valle jïh Nilsen 2016) Jaepien 1999 professovre Jens-Ivar Nergård aktem moenehtsem stuvri mij NOU:m saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre darjoeji.
Jienebh dejstie tihtelijstie tjoejem lissine utnieh, guktie learohkh maehtieh gærjese goltelidh mearan lohkeminie.
Jienebh saemien gïelem nuhtjieh
Jienebh vytnesjæjjah leah jearohke ïebnh eatnamistie nuhtjedh.
Jienebh dotkijh leah bööresovveme tjaalegem tjaeledh maam edtjieh beagkoehtieh aktene faageseminaaresne gålkoen 2015:
 Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Jienebh industrijebyjresh jïh suerkieh eah dan stoerre jarkelimmieh konjunktuvresne tööllh.
Jienebh barkoeh, bielietïjjenbarkoe?
Jienebh tjïelth reeremedajvesne dåeriesmoerh åtneme sijjen dïedth illedh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie, dan åvteste almetjen vierhtieh gååvnesieh.
Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
Guktie jienebh saemien musihkem goltelieh
Jienebh tjuerieh saemien hïejmegïeline veeljedh, eejhtegh tjuerieh saemien voestesgïeline sijjen maanide veeljedh skuvlesne, jïh ij goh unnemes dle gaajhkesh mah sijhtieh, tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Jiene-jienebh sijhtieh saemiepolitihken sïjse dejnie vuajnojne stoerre gruva- jïh bïegkejårrehtseprosjekth edtjieh åadtjodh dajvh båatsoste sualadidh.
Jienebh jïh jienebh saemieh orrijieh jallh bæjjanieh staarine jïh søøkesbigkeme sijjine.
Daelie jienebh jienebh saemieh tjerkebe domtoem jïjtsh saemienvoeten bïjre åadtjoeh, mij dellie jeahta båetije saemien siebredahken dïejveldimmine orre jïh gïeltijes saemien gïelh sjidtieh.
Jienebh åarjelsaemien gærjah
Gellene lehkesne dle vïhtesjadteme maam akt gierkijste, men ij funksjovnem daejrieh dejtie.
Jienebh goerehtimmieh areaaletsevtsiemistie tjïertestieh båatsoen aerpievuekien jïh ræjhkoes daajroe gïehtelimmie- jïh gåatometsiehkiej bïjre lea joekoen vihkeles gosse edtja daatah toelhkestidh goerehtimmijste effekti bïjre skilkemedahkojste jïh sturremijstie, jïh båetijen aejkien dotkeme byöroe daan daajrose bigkedh juktie elliesåbpoe daajroevåaromem åadtjodh areaalereeremasse (Vistnes jïh Nellemann 2007, Strand jïh jienebh 2017).
Jienebh aarebi faangkh leah Saemiedigkine govlesadteme, jïh nåake sovnedimmien bïjre reekteme.
Tjeahpoe / kultuvre-beetneh-vierhtieh noeride
gellienkultuvren jïh guektiengïelen pedagogigke lohkehtæjjaøøhpehtimmesne viedteldh sjïdtedh
Gelliegïeleldh: Akte almetje guhte gööktine jallh jienebh gïeligujmie byjjenamme, jïh mij jïjtjemse daej gïeligujmie damtije jïh/jallh akte almetje mij jïjtjemse damtije jienebh gïeligujmie jïh jienebh gïelh nåhtede sov aarkebiejjien, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gaahkine gïeline.
Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti "jienebelåhkoen mielen mietie ij [maehtieh] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh, dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne, joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede, jïh guktie dïhte dorjesåvva.
Jienebelåhkoedajve: Dajve gusnie jienebelåhkoe årroejijstie saemien biejjieladtje nåhtede.
Jeenjemes årrojh Skïerden- Stientjen gaskesne årroeh.
Dah juhtieh mej jolle/vuelege ööhpehtimmie?
Jeatjah SDJ-dajvide juhtieh?
Staaride noerhtene juhtieh?
Nyjsenæjjah juhtieh?
Kaarrh juhtieh?
Juhtemegeajnoeh leah joekedamme båatsoedajvi bijjeli, iemielaakan dan åvteste dah leah laajroeh jaepieboelhkegåatomi gaskem.
Juhtemegeajnoeh leah guhkebe geajnoeh jallh laajroeh eatnamisnie gusnie bovtsem vuejehte jallh jïjtje rahtja jaepieboelhkegåatomi gaskem.
Båatsoesaemielæstoe
EN-barkoe: Laavenjostoe aalkoealmetjigujmie, staatigujmie jïh siebriejgujmie
EN-bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre ENn generaalekrirrie aktem tjåenghkies bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoesti jaepien 2007.
EN. ' i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre.
EN'i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre.
EN:n maanagïertekonvensjovne lea aaj vihkeles dan barkose maanagiertine.
EN'i Maanakonvensjovne vihteste dah saemien maanah reaktam utnieh gïelem, kultuvrem jïh religijovnem nåhtadidh.
EN'n generalekrirrie generalekrirrien presidentem meedti rååresjimmieh tjïrrehtidh lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie konferansen tjïrrehtimmien bïjre, daan nuelesne guktie aallkoealmetjh edtjieh meatan årrodh prosessesne.
EN'n generalekrirrie sjæjsjalin goeven 2010 aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre jaepien 2014, gusnie ulmie edtja årrodh aalkoealmetji reaktijste, mah leah akteraeresne moenemigujmie EN'n bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie).
ENn generaalekrirrie ENn generaalekrirrie (åejviekrirrie) lea akte dejstie åejvieåårganijste Ektiedamme nasjovnine, jïh desnie gaajhkh ENn lïhtsegelaanth meatan.
EN'i klijmakonvensjovne (UNFCCC) jaepeste 1992 lea dïhte mierie dan gaskenasjovnale klijmalaavenjostose.
EN:n klijmakonvensjovne lea dïhte mierievierhkie gaskenasjovnaale klijmalaavenjostose.
EN:n klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne - COP 21 / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) lea aadtjen sov minngemes boelhkereektehtsem bæjhkoehtamme Nöörjen bïjre.
EN:n konvensjovne raasesïerredimmien vööste nænnoestamme sjïdti 1969.
EN. ' i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre.
EN'i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre.
EN'i konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD)
FNn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD)
EN'en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh.
EN:n Nyjsenekommisjovne mij fïerhten jaepien öörnesåvva, lea akte dejstie vihkielommes gaskenasjovnaale tjåanghkoesijjijste juktie nyjseni reaktah jïh mïrrestallemem digkiedidh.
EN:n almetjereaktamoenehtse sov mïerhkesjimmieh Nöörjese vedti dan guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre voerhtjen 5.b. 2018.
EN:n byjreseprogramme (UNEP) dam joekoen åajvoeh Equator-åasam vadta Parisesne.
ENn ihkuve forume aalkoealmetjen aamhtesidie Akte raeriestæjja jïh iktedæjja åårgane aalkoealmetjegyhtjelasside ENsne
EN. ' i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste "kolonisereden, kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide " lea sïerredihks.
EN'i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste "kolonisereden, kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide" lea sïerredihks.
EN:n raasesïerredimmiemoenehtse lea birreme orrestahteme bïevnesi bïjre saemien laantereaktaj bïjre Tromsen fylhkeste jïh åarjese, jarkelimmiej bïjre mineraalelaakine, jïh guktie saemiejgujmie råårestalla gaajhkine aamhtesinie gruvagïehtelimmien bïjre.
' se seedti, EN. ' i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie, jïh EN. ' i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide. Dovne ILO.
EN'n sjïerereektije aalkoealmetjereaktide James Anaya lea vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste, maam dovne aalkoealmetjen kaarrh jïh mubpieh dorjeme, åvtese buakteme goh akte dejstie göökte joekoen vihkeles aamhtesijstie gosse lea almetjereaktagyhtjelassi bïjre mah aalkoealmetjidie tsevtsieh.
EN:n statusereehtehtse aalkoealmetji tsiehkiej bïjre vuesehte dej 900 millijovnh almetji gaskem mah garre giefiesvoetesne jielieminie, akte gåalmehtse lea aalkoealmetjh.
EN'en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh, nåhtadidh, evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese.
ENn veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 ENn generaalekrirrien nænnoestimmie veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre 2014.
EN:n veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 aktem galhkuvetjaatsegem nænnoesti gusnie staath væljoem jïh håhkoem vihtiestieh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre sjïehtesjidh dovne gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie.
EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte
EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
EN faatoes bïevnesh Nöörjeste pryöjjedin saemien nyjsenæjjaj jïh dej healsoetsiehkien bïjre, jïh mah råajvarimmieh Nöörje dorje juktie daam tjïelke healsoejoekehtsem staeriedidh.
(f) Dåårrehtimmiem jïh saavremem lohkehtæjjijste lissiehtidh saemien gïeline, jïh nuepiem lissiehtidh saemien gïelh nuhtjedh saemien maanide maanagïertesne gaajhkine dajvine.
Vihkielommes dïhte guelmienbielien barkoe reeremen, Saemiedigkien jïh regijonaale åejviej gaskem guktie saemien kultuvrem, gïelem jïh jielemem tjirkedh
Dah tsiehkieh mah jarngesne lea vihkeles tsiehkieh tjïeltesne jïh tjïelten ståvroe vaajtele voenen almetjh jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh jiehtedh guktie dej vuajnoeh dejtie nænnoestimmide maam tjïelte nænnoestamme.
Dah tsiehkieh mah leah jarngesne: 1. Kultuvre, veasome jïh tryjjeme 2. Jieleme jïh barkoesijjieh 3. Byjjenimmie 4. Infra-tseegkeme5. Healsoe jïh sikkerhete
Dïeneste jarngesne
Dïeneste jarngesne Jis akte sïelte edtja dïenestem åadtjodh, dellie akten akteaajhteresïelten dïeneste byöroe millijovnen bijjelen årrodh.
Fokuse saemien gïelese jïh kultuvrese
Tjaalege lea ussjedamme eejhtegidie, jïh Ööhpehtimmiedirektovraaten jïh Saemiedigkien nedtesæjrojne gååvnese.
Ånnetji dearkoes.
Daate nænnoestamme sjïdti ÅST:n darjomesoejkesjisnie 2012: Åarjelhsaemien Teatere (ÅST) edtja:
Daah minngebe daatah jïh daatagaaltijh leah åtnasovveme aerviedimmesne areaaleste gåhkaldahken mietie gåetijste jïh infrastruktuvreste:
Mijjieh bøørebe daejtie meatan årrodh dennie forumisnie aktine lihtseginie:
Daah göölijh dåarjoem åådtjeme saemiedigkieraereste:
Daah bïevnesh tjuerieh meatan årrodh:
Daah politihkeles perspektijvh leah vihkeles dan regijovnale evtiedimmiebarkose jïh tsavtsvierhtieåtnose programmen tjïrrh:
Daam visjovnem åehpiedehti:
starne- jïh sosijaale faaleldahki soejkesjem saemide geehtedh
Konferanse lea auditovrijisnie
Vuartasjidie mijjen Facebookbieliem jïh lyjhkh dam mijjen bieliem, dle maahtah gaajhkem vuartasjidh mij Gïeleaernesne jïh Raarvihkesne heannede.
-Gærjagåetie tjuara aktem hijven faalenassem saemien årroejidie utnedh jïh gærjagåetide evtiedidh guktie dah gaavnedimmiesijjine sjidtieh saemien darjoemidie.
Dåarjoe orre-skaepiedimmie darjojde åålmegestaarne-barkoen sisnjelen, mejnie Noerhte-Trøønderen siebrieh jih åårganisasjovnh giehtelieh.
Ålmatjåanghkoe
Almetjh barkosne mah juhtieh, gåabph haajpanieh, gïeh dah?
"Almetjh jïjtjeraarehke staatine mah aalkoealmetjinie vuajnalgieh, juktie dah almetjijstie båetieh mah laantesne jallh aktene geografiske dajvesne laanten nuelesne årroejin, dellie gosse vitneme jallh koloniseringe lin, jallh gosse dejtie daaletje staati raastide nænnoesti, jïh saaht mij riekteles sijjide leah, gaajhkh jallh naaken sijjen jïjtsh sosijale, ekonomeles, kultuvrelle jïh polithkeles institusjovnh utniehtamme."
Sæjhta foentide sertedh regijovneraeride/tjïeltelaavenjostojde guktie dah annje sijhtieh dïedtem utnedh reermen jïh reektemen åvteste.
Foente aktem fïerhten jaepien mieriem åtna medtie 25-30 mill. kråvnine, jïh sjïere barkoesuerkieh leah marijne suerkie, beapmoe, ålja/gaasse, orrestimmeles energije jïh byjreseteknologije jïh innovasjovne byögkeles suerkesne.
Jaapan 2012 dle raereste 233,650 millijovnh kråvnah dåarjojne Saemiedægkan, Orrestehteme-, reereme- jih gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
Jaepien 2012 åvtelen dah lin bïejesovveme "Gööleme, lidteme jïh gueliebïepmehtimmien" nualan (jallh veelebe tjïertestimmie "dorjemasse beapmoegueleste, myövhkeskreekh, krepsekreekh jïh naaloeskinnh mearoe- jïh mearoegaedtien akvakultuvresne", jielemekode 03.211).
Jaapan 2013 dle RES-guejmievoete sæjhta suerkide infrastruktuvre, dåårrehtimmie jïh maahtoe prijoriteradidh.
Juktie viehkiehtidh sjïehtesjimmie destie UTF-8 verkebe jïh vielie iktedamme sjædta, dle Difi aktem prosjektem tseegkeme juktie byögkeles darjomh viehkiehtidh.
Juktie saemien nuhtjedh gaajhki reeremedaltesi sisnjeli siebriedahkesne lea daerpies hijven faagegïelem evtiedidh.
Juktie aktem sjidtije jolle maahtoedaerpiesvoetem saemien gïelesne hoksedh, dle daerpies studijepoengedorjemassem tjåadtjoehtidh gaajhkine saemien gïeline.
Jis edtjebe dam buektiehtidh libie jearohke nöörjen åejvieladtjh daam åajvoeh jïh vihkeles råajvarimmiem maeksieh.
Juktie maajhööhpehtimmien låhkoem dehtie ållesth learohkelåhkoste saemien gïelesne daejriehtidh, dle taalide aaj dejnie ållesth saemien learohkelåhkojne vierteste.
Jis edtja ellies lierehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh, dle unnemes 10 learohkh tjïeltesne tjuerieh dam krievedh, jïh reakta dagkeres lïerehtæmman ryöhkoe dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne.
Juktie dagkeres daajroem åadtjodh dle daerpies daamtaj goerehtalledh guktie lea gïeline.
Manne goerehtimmiem dorjeme, guktie pryövem vaastoeh dïsse åadtjodh. Manne mubpiengïelen soptsestæjjah nöörjen jïh sveerjen raedtesne gihtjeme.
Juktie ellies jïh akteraeresne lutnjemem saemien gïelijste jïh saemien gïelepolitihkeste åadtjodh, lea eevre daerpies nasjonaale, regijonaale jïh tjïelten åejvieladtjh leah meatan daennie barkosne.
Juktie heerredidh REDD-råajvarimmieh aalkoealmetji jieliemassem irhkieh, dle vihkeles dah meatan sjidtieh prosessesne, jïh aalkoealmetji reaktide krööhkie.
Juktie löönemem orrestidh, diedtieh burhtjesne tihtelen baalte jallh diedtieh Forny alt.
Jis ektienamme teekstide jïh aamhteseprovsah guarkedh, dellie vihkeles grafihken vuesiehtimmieh, tabellh jïh statistihkeh guarkedh.
Juktie gïeleveeljemem aelhkebe darjodh dle aaj joekoen vihkeles dïhte aktengïeleldh almetje mij jienebelåhkoegïelem soptseste, guarka mannasinie dïhte guektiengïeleldh almetje dam aktem gïelem veeljie.
Juktie daerpiesvoetem illedh jienebi saemien maanagïertesijjiejgujmie Romsan tjïelte nænnoesti aktem vihth saemien goevtesem maanagïertesne tseegkedh, jïh daan tjaktjen raejeste göökte saemien goevtesh maanagïertesne orreme.
Juktie dov reaktah gorredidh Finnmaarhkekommisjovnen barkoen tjïrrh, dle vihkeles kommisjovnem viehkiehtidh vihtiestimmiejgujmie jïh daajrojne dajveåtnoen bïjre.
aatskadamme, jïh nualan tjaaleme, ektiebarkoemååhtedimmiem saemien tjiehpiji siebriej gujmie, saemien gellienlaaketje kultuvrejielemem biejverdidh jïh guktie tjiehpiji båetije øøkonomijem vuejniehtidh
Juktie dam seamma goerkesem utnedh, dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh vihkeles årrodh bïevnesisnie.
Jis edtja gorredidh fïereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, dle daerpies aktine våajnoes klååkemeåårganine, jïh akte vaaksjomeåårgane mij dejtie byögkeles etaatide vååksje.
Juktie maehtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh, dle aaj vihkeles laedtieh aaj nuepieh åadtjoeh lïerehtimmiem saemiengïelesne veeljedh maanagïertesne jïh skuvlesne.
Juktie maehtedh rïektes darjodh mijjieh akte arktihkeles aalkoealmetje kultuvrelle identiteetine, tjoerebe maam akt vielie krïevedh jïh veanhtadidh goh akte teaterevuesiehtimmie kleenghkes njulhtjemijstie gievrine, aelhkebe daanhtsoe, heerije folklorisme jïh hïejmegååreme gaarenassevaarjoeh.
Juktie hijven evtiedimmienuepieh sjugniedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, dle Saemiedigkie institusjovnh daarpesje, tjïelke dïedtelaavenjassigujmie.
Juktie gaajhkesh seamma hijven saemieh.
Gaajhkh tjïelten soejkesjidie mij maahta siebriedahkem jïh byjresem gukt 'akt dijpedh edtja soejkesjeprogrammem utnedh, vg. goh tjïelten soejkesjh.
Gaajhkide saemien kultuvreåssjelidie akte lissiehtimmie sjïdti boelhken 2005-2009, 38 millijovnh kråvnine. Daah lissiehtimmieh åajvahkommes juhtin såemies hijven åssjelidie goh Àja Saemien jarnge, Saemien våarhkoe jïh Luvliesaemien Museume Neidenisnie, jïh Riddu festivaale jïh saemien plaerieh.
Gaajhkesidie mah gïelem maehtieh, dle akte stoerre aarvoe saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen, goh byögkeles kontovrinie, healsoesuerkesne, skuvlesne, gærhkosne jïh reaktasuerkesne.
Juktie jïjtjemdh gaskeviermien baaktoe tjaalasovvedh tjoerh sïjse tjaangedh ID-portaline/MinID
Juktie daam haestemem dåastodh dle daerpies iktedidh jïh stuerebe barkoem darjodh entreprenørskapesne.
-Juktie båetijen aejkien daerpiesvoeth dåastodh juktie seammavyörtegs jïh hijven healsoedïenesjh saemien årroejidie gorredidh tjoerebe vielie daejredh guktie lea mijjen healsojne jïh dej healsoedïenesjigujmie mejtie daan biejjien utnebe, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Juktie haestiemidie dåastodh, dle fokuse jïh prijoriteradimmie vihkeles.
Juktie daam ulmiem jaksedh Saemiedigkie lea njieljie barkoesuerkieh prioriteradamme:
Juktie daejtie ulmide jaksedh tjoerebe goerehtidh guktie mijjieh maehtebe dan jïjnjem åadtjodh daejstie beetnegijstie goh gåarede, mejtie lidteratuvresuerkesne nuhtjebe, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Jis edtja daejtie ulmide jaksedh dle sæjhta daerpies årrodh faamoesuerkieh jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Juktie daejtie ulmide jaksedh dle daerpies faamoesuerkide jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Juktie mijjen ulmide jaksedh dle Saemiedigkie edtja faageles bihkedimmieh vedtedh vytnesjæjjide, duedtien jielemelatjkoem realiseradidh, jïh beetnehdåarjoem vedtedh råajvarimmide mah viehkiehtieh aktem duedtiejielemem evtiedidh.
Gårreldimmie jïh aajhterevoete leah eevre vihkeles jis edtja lyhkesidh, jïh fylhkenraerie gujht veanhta guejmievoete lea akte hijven vuekie evtiedimmie-barkosne.
Juktie dam illedh dah tjuerieh jååhkesjimmiem utnedh båatsoesaemijste åvtelen luhpiedimmieh vedtieh orre darjoemidie.
Dam buektiehtidh jaksedh, dellie daerpies jienebh maahtoeh jïh jienebh vierhkievierhtieh.
Juktie daam ulmiem jaksedh dellie Saemiedigkie edtja hoksedh jieleme evtiesåvva viehkine dovne maahtoelutnjemistie, viermieh, laavenjostoe, kapitaale, identiteete jïh idealisme.
Juktie njoelkedasside tjåadtjoehtidh daan beajjetje reeremedajven sisnjelen moenehtse raereste saemiengïeleldh almetji reakta toelhkese, saemielaakesne stuvresåvva.
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årro...
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årrodh gærjagåetesne.
Juktie hoksedh doh nasjonaale perspektijvh gorresuvvieh dellie SANKS (Saemien nasjonaale maahtoedïenesje - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) byöroe sertesovvedh Healsoe Finnmaarhkeste Healsoe Noerhtese.
Juktie gorredidh skuvleaajhterh maehtieh lïerehtimmiem laaken mietie vedtedh reakta-learoehkidie, jïh naemhtie byögkelesvoeten åeliedimmieh illedh saemien learohki vööste, dle eevre daerpies nuekies dåårrehtimmiem gorredidh saemiengïeleldh lohkehtæjjijste.
Juktie aktem stuerebe lissiehtimmiem studijepoengedorjemassesne gorredidh, sæjhta joekoen åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelen gaavhtan, annje nuepie årrodh jienebh aalkoekuvsjh aelkedh mah maehtieh maahtoem vedtedh juktie bæjjese vaaltasovvedh bachelorööhpehtæmman saemien gïelesne.
Juktie båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide, dle moenehtsen vuarjasjimmien mietie eevre daerpies lissiehtamme vierhtiejgujmie saemien gïelebarkose.
Juktie hijven learoehkelåhkoem jïh hijven studijepoengedorjemassem gorredidh gïelesne dle vihkeles saemien gïelh åehpiedehtedh goh nuhteligs jïh vihkeles.
Juktie aktem hijven saemienlïerehtimmiem åarjelsaemien dajvesne gorredidh, dej stoerre gåhkoej gaavhtan, dle daerpies orreme jienebh jarngh tseegkedh.
Juktie saemien gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle tjuara gïelem veeljedh jïh dam hïejmesne nåhtadidh jïh dam boelveste boelvese sertiestidh.
Juktie gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle eevre daerpies jienebh aelkieh saemien nåhtadidh.
Juktie nuekies saemien gïele-jh kultuvremaahtoem gorredidh, dle raereste dah golme noerhtemes bispedajvh edtjieh ihkuve øøhpehtimmiefaalenassh faalehtidh saemien gïelesne, hearride jïh jeatjah gyrhkeles barkijidie.
Juktie jieliehtimmiem, vaarjelimmiem jïh evtiedimmiem dejstie saemien gïelijste gorredidh moenehtse meala daah råajvarimmieh tjuerieh dam bijjemes prioriteetem utnedh.
Juktie vielie daajroem skååffedh dej ovmessie gïeletsiehkiej bïjre, jïh naemhtie buerebelaakan dej ovmessie strategijigujmie lyhkesidh, dle daerpies aktine jaabne goerehtalleminie guktie lea gïeline.
Juktie gaervies teaterestuhtjem sjugniedidh aaj daarpesjibie:
Juktie saemien tjaeledh smarttellefovnide meehti dejtie joekehts væhtide gaavnedh jis ovmessie gïeletastatuvri gaskem målsoeji gosse edtja aktem teekstem tjaeledh.
Juktie hoksedh jienebh saemieh nuepieh åadtjoeh saemien nuhtjedh gosse byögkelesvoetine govlesedtieh, moenehtse lea lïhkebe vuartasjamme mejtie daan beajjetje reerememaalle byöroe jeatjahtovvedh.
Juktie maanagïerten barkoem dåarjoehtidhMieriesoejkesjinie maanagïerten sisvegasse jïh laavenjassinejienebh teemagærjetjh leah dorjesovveme.
 ÅST:se goh prosjekteteatere lea sïejhme orreme KSV abpe feelemem "åasta", daate sæjhta jiehtedh gaajhkh baalhka-, vuelkeme- jïh jïjjedimmiemaaksoeh barkiji åvteste maaksa.
Juktie jarkelimmiem goerehtidh tïjje doekoe, dellie kaarhte jaepieboelhkegåatomi bijjeli lea skilkemedahkoefrijje eatnemedajvigujmie ektine, (INON) naemhtie dah leah gaertjiedamme Byjresedirektoraateste jaapan 2013.
Juktie eevtjedh jïh lissiehtidh åtnoem saemien gïeleste, dle Saemiedigkie gellie jaepieh vierhtieh bæjhkoehtamme gïeleprosjektide.
Jis edtja pijtesaemien jïh luvlesaemien eevtjedh, dle badth daerpies såemies betniebarkoem darjodh, goh daan beajjetje gïeletsiehkiem vihtiestidh jïh goerehtalledh.
Jis edtja daam ulmiem jaksedh dle ojhte eevre vihkeles nuekies lohkehtæjjah saemiengïelesne gååvnesieh, ihke skuvleaajhterh maehtieh saemien gïelefaalenassem vedtedh gaajhkesidie mah reaktam dïsse utnieh.
Ihke dah saemien gïelh Nöörjesne edtjieh gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh, dah tjuerieh aktem nænnoes betniem åadtjodh.
Gosse galka learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, daerpies learohkh åadtjoeh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Jis akte sïelte edtja dïenestem åadtjodh, dellie akten akteaajhteresïelten dïeneste byöroe millijovnen bijjelen årrodh.
Juktie akte nænnoestimmie stoerretjåanghkosne edtja luhpies årrodh, edtja nænnoestamme årrodh jienebelåhkojne dejstie steemmijste mah leah vadtasovveme, jis mij akt jeatjah ij leah nænnoestamme daennie tjåanghkoeöörnegisnie.
Jis edtja aktem seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaledïenesjem åadtjodh dejtie saemien årroejidie, dle dïenesje tjuara daajroem jïh maahtoem utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkine daltesinie.
Ihke Saemiedigkie edtja aktem tjïelke bijjemes dïedtem utnedh evtiedimmien åvteste saemien gïeleste, dle jïjnjh tsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
Juktie Saemiedigkie galka tjerkebe voengepolitigken jïh eatnemefaagen ïedtjh biejverdidh, dellie vihkele IN-n (FN) giehtelimmiesoejkesjem darjodh voengen jïh øøvtiedimmien gaavhtan - Agenda 21.
Ihke saemien gïelh edtjieh jielije siebriedahkegïeline årrodh dellie vihkeles dah maehtieh dejnie jeanatjommes sijjine siebriedahkesne åtnasovvedh, naemhtie Fishman tjïerteste.
Ihke saemien gïelh edtjieh jielije gïeline årrodh siebriedahkesne jïh eah ajve viermiegïeline, dah tjuerieh amma bööremes åtnasovvedh dejnie jeanatjommes sijjine siebriedahkesne, jïh dah mah saemiestieh tjuerieh buektiehtidh gïelem nuhtjedh daejnie sijjine.
Ihke saemien edtja maehtedh åtnasovvedh jollebe daltesisnie, dellie vihkeles ij ajve studijepoengh illesovvh saemien ammesgïelesne, men ietniengïeleutnijh aaj jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelesne vaeltieh.
Ihke gïelereaktah edtjieh rïektesisnie juhtedh lea daerpies låhkoem saemiestæjjijste lissiehtidh mej faagemaahtoe gaajhki suerkiej sisnjeli.
Juktie goerehtidh guktie saemien gïelejarngh daam ulmiem voebnesjieh, dle daate evalueringe gïehtjedamme dovne tsiehkieh fïereguhtene gïelejarngesne, jïh guktie dah aktivyöki berkieh sijjen ovmessie byjreskigujmie jïh Saemiedigkine.
- Dejtie maanide vielie urbane dajvine, jallh leah aktene hïejmesne gusnie nöörjen lea hïejmegiele, desnie akte laakeviedteldihkie reakta saemien joe maanagiertesne lïeredh, maahta vijriesåbpoe lïerehtæmman skreejredh.
Maanide jïh noeride mah lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjoeh skuvlesne, bielelen naan sjïere gïeleldh dåarjoe voengesne, dle gïelebiesie eevre vihkeles gïeleevtiedimmien gaavhtan.
aatomefaamoevearhkh jïh deerjeldigkie garreindustrijh Kolanjaarkesne steegkedh
starnefaaleldahkh jïh - bievnesh saemien noeride bueriemdidh
Bueriedamme laavenjostoe Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem jïh aaj laavenjostoe gïelejarngi gaskem lea akte dejstie sjïere barkoesuerkijste "Saemiedigkien strategijesne saemien gïelejarngide" maam edtja stoerretjåanghkosne gïetedidh ruffien 2015.
Soejkesjimmieh Veartenekonferansese
Ryöjreden aalkoealmetjekonferanse Alta 2013
Juktie dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh dle sïjhtebe saemien maanah edtjieh aaj aevhkieh utnedh dagkeres faalenasseste, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Ektiedimmie aajlaceellaj gaskem arhkene jïh aajlaceellah jaemieh.
BST:se (jïh ÅST:se) maahta årrodh dah ryöktesth skuvlide duekieh jïh dah aktem symbovleles onne summem fïerhten vuasahtallemen åvteste maeksieh.
Gåetievaarjelimmieprosjektide tjuara bïevnesh årrodh aajhterevoeten bïjre.
Dejtie jeanatjommesidie sæjhta hijven årrodh byjreskidie bievnedh jïh gaskesem utnedh dej lïhke almetjigujmie.
Daate gærja lea skaehtie dah maanide mah jïjtje maehtieh lohkedh.
Dejtie tjïeltide mah veeljemedigkiem göökte biejjieh nænnoestamme, amma lissine aejlegen 08.09.2013, naemhte aaj Saemiedigkieveeljemasse.
Joekedimmie mandaatijste
Vierhtiejoekedimmie - Guhkiebasse barkoe saemien reaktajgujmie arealide jïh vierhtide 2015
Joekedimmie foentijste lea TRD'en dajvepolitihkeles sovni mietie.
Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011, mearhketje 5.2.1.
Daah ulmieh leah bïejesovveme tsavtshvierhtieåtnose joekedimmien bïjre indikatovride: INDIKATOVRH JÏH ULMIEH TSAVTSHVIERHTIEÅTNOSE% Jielemeevtiedimmie 90% Mïrrestalleme 20% Maahtoeevtiedimmie 50% Kultuvre 30% Innovasjovne 40% Byjrese 20% Gaskenasjovnaliseringe 20% Kommunikasjovne/infrastruktuvre 20% Noerh 20% Fryöjstehkevoete/jieledekvaliteete 20%
Dejtie mah Finnmaarhken ålkoelistie båetieh Saemiedigkie maaksa fealadimmien jïh årromen åvteste 10 almetjidie gaertjiedamme bæjjese 5000 kråvnide fïerhten almetjen åvteste.
Joekedamme fylhki mietie dle vïjhte dajvh Finnmaarhkesne (golme SDJ-dajvh), golme Tromsesne (göökte SDJ-dajvh) jïh göökte Nordlaantesne (akte SDJ-dajve).
Joekedamme dejnie ovmessie dajvine Nöörjen sisnjelen Saltfjellet noerhtelen, dellie vuajna stoerre jeeredh lin dejnie ovmessie variabelinie, jïh SDJ-bieliedajvh eah seamma aktelaaketje tendensh vuesehth.
Daah almetjh jearsoesvoetem fååtesieh, dah eah båetijen aejkien bïjre daejrieh, dah eah nuepieh utnieh veeljedh jïh eah maehtieh sijjen båetijem aejkiem tsevtsedh.
Dejtie mah tjoeperdeminie dah tjuerieh jielemem laehpedh, dïhte psykiske napkeme hævvi jollebe goh dejtie mah eah destie tjoeperdh.
Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie.
Dejtie jeatjah tjïeltide, dle ryöknemeveeljemeståvroe veeljemegievlesne, mij dam åvtelhbodti ryöknemem jïh reektemem dorje.
Dejtie saemien museumidie daate reforme akte stoerre sïlle bååstede sjïdteme.
Juktie dah mah veartenem jarkele, leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh.
-Mubpelen libie veeljeme mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh.
Mubpesth reerenasse sæjhta aktem jïjtjeraarehke staateles dïedtem saemien kultuvren åvteste gorredidh akten bijjemes, nasjonaale kultuvrepolitihken tjïrrh, mij aaj saemien kultuvrem feerhmie, (...
Voestegh dle sagke jienebh noerhtesaemien almetjh Nöörjesne guktie aalkoelisnie sæjhta aelhkebe årrodh noerhtesaemien lohkehtæjjah dåårrehtidh.
-Uvtemes libie veeljeme mijjen båetijem aejkiem dåarjoehtidh.
- Uvtemes tuhtjem vihkeles haestedh almetjidie eatnamisnie årrodh dan psykiske jïh fysiske tryjjesvoeten gaavhtan.
) Voestegas reerenasse sæjhta sjïehteladtedh ihke Saemiedigkie maahta aktem jïjtjeraarehke kultuvrepolitihkem juhtedh jïh dan gaavhtan gellie saemien institusjovnh jïh öörnegh kultuvresuerkesne reeredh.
Dan åvteste stoerre joekehtsh dej noerhtelaanti skuvlesysteemi gaskem, saemien learohkh Nöörjesne, Såevmesne jïh Sveerjesne joekehtsh faalenassh åadtjoeh, jïh lïerehtimmie leavloem beaja joekehts aatide.
Juktie lea mijjen kultuvre, jïh mijjen daeverh.
Dan åvteste bovtse eeremasth krievvesne höölleste, dellie ruevtieraajroe dan jeenjesh goh 80 bovtsh bovvelamme seamma heannadimmesne.
Juktie saemien gïelh leah tjiertestamme goh eevre håvhtadihks jïh itjmies håvhtadihks UNESCOste, tjuara dejtie aktene sjïere vuajnosne vuejnedh.
Daejtie jïjtsh suerkiesoejkesjh dorjesovveme, vuartesjh 1. lissietjaalegem.
Åvtelen dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan learoegærjine åtnasovvedh, dle tjuara dej kvaliteetem gorredidh.
Jis båatsoejielemem soejkesjidh dellie vihkeles daejredh guktie gåatome-ståaroe dej ovmese dajvine.
Saemien gïehtjedimmie seamma faagen våaromem jïh seamma aarvoevåaromem goh saemienfaagen.
Gïehtjedimmie saemien edtja sijjie årrodh njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemasse joekehts medijah utnedh.
Gïehtjedimmie saemien edtja learohki njaalmeldh jïh tjaaleldh maahtoem evtiedidh, lohkemem jïh teekstetjaelemem skreejrehtidh jïh gelliegïeleldh siebredahkesne eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Jåma jïh Gustaf Jillker.
Berit Ellen Marit Gaino
Buerkiestimmie Ol-Johán Sikku, "Evtiedimmie saemien Beapmoe"
-Ahkedh jienebh almetjh nåakebelaakan guvlieh siebriedahkesne, men doh jeanatjommesh vaenie daajroem utnieh mah konsekvensh daate vadta healsose.
Vuesiehtimmien gaavhtan festivaalh, fealadasseaktöörh jnv.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle aerpievuekien jielemh akte vihkeles gïelesijjie orreme gusnie gïele nænnoes orreme.
Vuesiehtimmien gaavhtan el-faamoebigkeme jallh gruvagïehtelimmie maahta jienebh tseegkeldahkh tseegkedh seamma båatsoesïjtesne, lissine geajnoeh.
Vuesiehtimmien gaavhtan tjuara sjiehteles faalenassh minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmesne tseegkedh barkijidie reeremisnie.
Vuesiehtimmien gaavhtan lij fasseldimmieprosente nyjsenæjjaj luvnie SDJ-dajvesne noerhte Nordlaantesne 57,7 prosenth, mij lij gaektsie prosentepoengh vueliehkåbpoe goh fasseldimmieprosente abpe Nöörjese.
Eejhtegh jïh mubpieh tjuerieh dan åvteste gïeledåarjoem åadtjodh juktie maehtedh sijjen maanah, jïh dej saemienööhpehtimmiem bæjjese fulkedh, mah göökte jallh jienebh gïelh maehtieh.
Eejhtegh eah byörh maanagïerten sïjse dåeriedidh Mijjieh pryövebe dan gåhkese gåarede maanide ålkone dåastoehtidh.
Eejhtegh eah byörh skuvlen sïjse dåeriedidh Mijjieh pryövebe maanide dåastoehtidh ålkone jïh sïjhtebe eejhtegh eah skuvlen jallh gåårvedstjiehtjelen sïjse dåeredh.
Eejhtegh mej voejngehtassesymptomh, eah edtjh maanide maanagïertese dåeriedidh jallh dejtie veedtjedh.
Maanagïerti eejhtegemoenehtse
Jis jienebh raeriestimmieh aktene aamhtesisnie, tjåanghkoeåvtehke fïerhtem dejstie voteradimmien nuala beaja logiske öörnegen mietie.
Annjebodts ij leah sjïehteladteme learohkh maehtieh veeljedh lïerehtimmiem åadtjodh göökte saemien gïeline skuvlesne.
Annjebodts tjåanghkoesoejkesje (maahta jarkelimmieh sjïdtedh)
Akten fuelhkiebaseradamme gïehtelimsvuakan goh båatsoe lea, dellie lea fuelhkien tjåenghkies daajroe jïh tjiehpiesvoeth mah ryöknesuvvieh.
Bååstedefoeresjimmien åvtelen, dle tjuara daeveri histovrijem tjöönghkedh, dan mænngan dejtie konserveradidh, tsagkedh jïh sertedh.
Raereste jienebh råajvarimmieh Norut Alta - Áltá jienebh råajvarimmieh raereste juktie barkoetsiehkiem gïelejarngine bueriedidh.
Raereste göökte vielie tjïeltekategorijh
raeriestamme jalkesimmiemandaath leah vuelievuesiehtamme almetjasse
Raeriestamme laakejarkelimmie ¨idjti Stoerredægkan bïejesovvh
Moenh gïelesjïelen vitnijem!
Raeriestimmie, båatsoeburrie-skuvlem tseegkedh
aamhtesekaarhtese bïejesåvva stoerretjåanghkosne mij juhtieminie, jïh seedtesåvva saemiedigkieraaran aamhtesereeremasse.
Itjmies dejtie fuelhkide mah båatsojne gïehtelieh, jïh dan åvteste båatsoe lea akte dejstie guedtije tsegkijste saemien kultuvresne dellie aaj itjmies don saemien siebriedahkese.
daelie gærja "Beapmoehš luajhtasåvva. Tjaelije
ISBN
Tjaelijelearoe göökte jaaepieh vaasa, jaabnan viermietjåanghkoejgujmie, tjaelemeseminaarigujmie jïh bïhkedimmine maehteles tjaeliejijstie jïh faagealmetjijstie.
Vïjhten jaepien gietjeste dle Risten Rauna Magga baalhkam åadtjoeji altese barkoen åvteste saemien gïeline, saemien healsoedïenesjh jïh barkoe geeruveåtnoen vööste.
Jieniebidie dejstie tsevtsemefaktovrijste ij leah kaarhtevåarome mij hijven jïh leajhtadihks bïevnesh vadta gåessie fïereguhte gåetie jïh infrastruktuvre leah tseegkesovveme.
Dan ellen voestes aejkien Saemiedigkie aktem jïjtse bïevnesem duedtien bïjre buakta.
Fylhkentjïelti joekedimmiemaalle lea göökte bieline juakeme, akte baasise- jïh gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie.
Maadthskuvlelearoehkide saemien mubpiengïeline taalle lij 1213, akte 41% ånnanimmie mænngan Maahtoelutnjemem sjïehtesji jaepien 2006.
Maadthskuvlese figuvre vuesehte learohkelåhkoe lea onne, men jïebne.
Dah råårestallemh åvtese lea öörnedamme göökte barkoedåehkine.
Rååresjimmieh Parisesne aalka måantan gålkoen 30.b. jïh orrije bearjadahken goeven 11.b.
Dah rååresjimmieh Sveerjen, Såevmien jïh Nöörjen gaskem leah öörnedamme akten maallen mietie, göökte boelhkigujmie.
- Dah raarastallemh resolusjovnen bïjre galhkajin dæjstan, njoktjen 6.biejjien, jïh daelie dah staath seamadamme akten resolusjovnetjaalegen bïjre mij lea aalkoealmetji nyjsenæjjaj tsiehkien bïjre, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Rååresjimmieh konvensjovnesne stuvresuvvieh fïerhten jaepien guejmietjåanghkojste, COP.
Rååresjimmieh ohtsemen bïjre gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre jienemehaevtiegïehteldæmman Kvalsunden tjïeltesne
Maahta leahpah åvtelhbodti åestedh hoksehtimmiekontovresne jallh tjaangemeoksesne.
Åvtelhbodti steemmadimmie orrije minngemes bearjadahken veeljemen åvtelen Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie.
Åvtelhbodti steemmadimmie Svalbardesne, Jan Mayenisnie jïh ålkoelaantesne
Åvtelhbodti steemmadimmie aalka snjaltjen 1.b. ålkoelaantesne, Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie.
Åvtelhbodti steemmadidh maahtah darjodh snjaltjen 1.b. raejeste skïereden 11.b. raajan, saaht mennie tjïeltesne.
Åvtelhbodti steemmadimmie
Aerebi goh voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne 1968/69 sjidti, Fjellheime barki goh veterinære Lardalesne Vestfoldesne, fealadimmie byjrese-veterinære Noerhte-Nøørjesne jih Staaten veterinær- laboratoriumesne Harstadesne.
Åajvoeh jis viehkievierhtine sjædta daam g'ieleveljiem gorredidh.
Ij leah dan hijven tsiehkieh saemien gïelese reeremedajven ålkolen, jïh vuarjasjimmie vihteste reeremedajve tjuara væjranidh.
Daate joekoen nåake gïelen sijjien gaavhtan siebriedahkesne, jïh maahta guhkiebasse dejtie illedahkide goerpedehtedh mejtie laaki tjïrrh åådtjeme.
Tsiehkie maaksoen jïh kråvnaj gaskem fïerhten vuartasjæjjan åvteste ij dan åvteste sjyöhtehke sjïdth goh sïejhme praksise ryöknemasse (gaaltijh: Jaepiebïevnesh ÅST jïh Klemetspelet 2015).
Tsiehkie, laavenjassh jïh dïedte - saemien museumh, laantebieliemuseumh jïh Saemiedigkie,Birgitta Fossum, direktööre, Saemien sijte, Snåase
Åvtelhbodti veeljedh dorje juktie lïhtsegh juakasuvvieh veeljemelåhkoen mietie mij fearhnen veeljemelæstoem dijpie.
Tjuetien jaepien gietjeste dle vuesiehtimmien gaavhtan daate lij våajnoes naemhtie guktie dïhte saemien guvhkiehtæjja Elsa Laula Renberg barki.
Gærja sjeahta dovne maadth- jïh noerebealan-skuvlen learoehkidie, voestes- jïh mubpiengïelen lohkehtæmman.
Jis rïektes vaestiedassh dellie åådje aktem plaave daablem.
- Gåabph raaktan dïhte dåarjedimmie Arktihkeles laantebårran sjïdti, mij neebnesovvi reerenassen våaroemisnie, men mij lij åajaldamme verkebe goh akten jaepien mænngan gosse reerenasse dam båarhte veelti jåartaburrierååresjimmine?
Jis vielie bïevnesh jïh vihtiestimmiekrïevenassh sijhth- vuartesjh ohtsemegoerem jïh Saemiedigkien njoelkedassh öörnegasse jallh gaskesadth Saemiedigkine.
• Bïhkedassh staateste, g.j. dåårjemeprievie Tjïelten- jïh regijovnaledepartemeenteste (TRD)
Jis gihtjehtimmiem sïjhth jallh dov leah gyhtjelassh, gaskesadth saemiedigkiepresidentem Aili Keskitalo.
Jis gihtjehtimmiem sïjhth, gaskesadth saemiedigkiepresidentem, Aili Keskitalo, tel: 97129305 jallh e-påaste: aili.keskitalo@samediggi.no
Åvtesne dle saemiesti gaajhkem lehkiem, bielelen skuvlesne.
saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh
buerkiestidh mij dïhte gaskesadtemem dijpie, dovne buerkiestidh magkerh faktorh mejtie gaskesadtemem evtede jïh deadta
buerkiestidh guktie orre saemien baakoeh jïh tearmh evtiedidh jïh guktie löönemebaakoeh utnedh jïh sjïehtedidh
bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie baakoeh seerkedh
baakoedåehkieh, syjjehtimmiem jïh baakoeseerkemem raajeselearosne buerkiestidh gosse gïeline jïh teekstigujmie barkeminie
Govlesadtemebïevnesh ståvroelïhtsegidie vaarjelimmiedajveståvrojne leah Saemiedigkien gåetiesæjrosne:
Dah åeniedimmieh REDD jïh REDD+ åtnasuvvieh daelie goh akte referanse dan barkose juktie dejtie tropihken skåajjide beerkedh.
TRD: Tjïelten- jïh regijovnaledepartemeente RLK: Dåårrehtimmie, mÏrrestalleme jïh maahtoe laanteburresne, (RLK-daaroen åeniedimmie) KD: Kultuvredepartemeente FT: Fylhkentjïelte
Åestiejidie sæjhta akte åajvoeh sijjie årrodh saemien dorjesh åestedh turistebovri ålkoli, gusnie dah daamtaj duakasuvvieh jåvleaajjaj jïh tråalli gaskem.
Åvtetje maahtoeh Learohkh joe maehtieh sïejhme fïerhtenbeajjetje baakoeh saemiengïelesne, jïh aaj maehtieh beapmoej bïjre soptsestalledh.
Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
Abpe laantese lij plearoeh tendensh, men joekehtse kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem lij unnebe.
Julevsaemien gïelesne 113 learohkh lïerehtimmiem utnin.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese lohkehtæjjalåhkoe lea ånnetji vueliehkåbpoe, jïh tjaalegen tjaelije maahtoebyjresidie hijvenlaakan damta.
Julev- jïh åarjelsaemien gïelese tjaalegen tjaelije lea ellies bijjieguvviem ribleme.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese libie lissine dejtie lohkehtæjjide mah saemiengïelesne ööhpehtieh, aaj jïjtsh taalh gaajhkide saamastallije lohkehtæjjide pedagogeles ööhpehtimmine mah eah saemienlohkehtæjjine barkh, juktie ryöknedidh man gellie lohkehtæjjah mah lohkehtæjjabarkoem laehpieh.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide dle sagke stuerebe haestemh.
Åssjele § 3 nænnoestimmine: Gaajhkh aajhterh teateren gïehtelimmiem ihkuve dåarjojne finansieradieh fïerhten jaepien, jïh Saemiedigkie dam stööremes dåarjoem gaajhkijste vadta.
Åssjele lea gærhkoejaepien bijpeleteeksth åarjelsaemien gïelese jarkoestidh.
Ulmie lea båetijen aejkien åarjelsaemien faagemaahtoem dåårrehtidh, jïh almetjh haestedh jïh skreejrehtidh ööhpehtimmiem vaeltedh maanagïerteööhpehtimmien jïh åarjelsaemien gïeleööhpehtimmien sisnjeli.
Åssjele lea reaktide nænnoestehtedh vijremasse, göölemasse, möörjemasse jïh jeatjah darjoemidie miehtjesne Nordkappen tjïeltesne.
Aajkoe lea juridihkeles terminologijem evtiedidh noerhtesaemien gïelesne.
Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide, gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh.
Dïhte åssjele CDB'ine lea vaarjelimmie biologeles gellievoeteste, monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste jïh reakta joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta (1. artihkele).
CDBn aajkoe lea gorredimmie biologeles gellievoeteste, monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste, jïh reaktoe joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta.
- Dåarjoeöörnegen åssjele lea mijjieh sïjhtebe sïelth mah aktene vihties doekemesijjesne hööltestieh edtjieh hijven nuepieh utnedh juktie sijjen gïehteldimmiem tjåadtjoehtidh.
Ulmie lea aktem strategeles jïh bijjemes soejkesjem råajvarimmiejgujmie darjodh mah seammavyörtegs sjïerehealsoedïenesjh saemien årroejidie eevtjieh abpe laantesne, dej mieriej jïh prinsihpi sisnjeli mah leah våajnoes Nasjonaale healsoe- jïh skïemtjegåetiesoejkesjisnie.
Aajkoe daej jarkelimmiejgujmie lea tjyölkehkåbpoe darjodh vaaksjome edtja dorjesovvedh guktie saemien maanaj reakta gïelem jïh kultuvrem gorredidh, tusjovnine illesuvvieh.
Forumen vuepsie lea aktem sijjem gorredidh gusnie maahta sjiehteles ektiebarkoegyhtjelassi bijre govlesadtedh mah leah åarjel-saemien byjresen bijre.
Konsultasjovnelatjkoen åssjele lea sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse eajhnadåvva latjkoeh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh.
Mineraalelaaken åssjele lea eadtjoestidh jïh gorredidh aktem eensi reeremem jïh åtnoem mineraalevierhtijste, mij lea hijven siebriedahkese, jïh lea prinsihpi mietie akten monnehke evtiedimmien bïjre (§1).
Nuoraj-TV'en aajkoe lea aktem sijjiem sjugniedidh gusnie julevsaemien gïele ovbyjjeslaakan jïh jeatjahlaakan govlelge noeri gaskem.
Aajkoe lij gorredidh Saemiedigkien dåarjoereereme reeremelaaken njoelkedassh illie laejhtemegïetedimmien bïjre.
Vuekiej åssjele lea:
Åssjele prosjektine Samiske Reiseliv 2.0 lea:
Aajkoe prosjektine lij åtnoejearsoesvoetem jïh teehpemeheerreden effektem pryövedh arktiske daelvietsiehkiej nuelesne.
Åssjele daej bïhkedassigujmie lea byögkeles åejvieladtjh jïh Finnmaarhkeneeke aktem veele jïh eensi vuarjasjimmiem darjoeh guktie saemien kultuvrese sjædta.
Teestetseegkeldahken åssjele lea dejtie bööremes jïh liehtemes vuekide dagkeres reejnemasse gaavnedh.
Ulmie joekedimmiejgujmie lea hijven saemien musihkem eevtjedh maam jeenjesh åadtjoeh govledh.
Goerehtimmien aajkoe lea goerehtalledh mah faktovrh saemien siebriedahkine mah tsevtsieh man åvteste gååvnese jïh man åvteste vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke fuelhkine, jïh guktie maahta bööremeslaakan sjïehteladtedh saemien årroejidie juktie vueptiestidh jïh råajvarimmieh utnedh mah heerredieh jïh viehkiehtieh.
Aajkoe lij bïeljelimmiesysteemen åtnoejearsoesvoetem jïh hööptije effektem vihtiestidh arktiske daelvietsiehkiej nuelesne.
Faagen ulmie
Åssjele Veartenekonferansen aajkoe aalkoealmetji bïjre 2014 lea vuajnoeh jïh bööremes vuekieh staati gaskem jïh regijovnine juekedh gosse lea realiseradimmien bïjre aalkoealmetji reaktijste ENn bæjhkoehtimmien mietie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
Faagen ulmie
Ulmie prosjektine lea åarjelsaemien saerniesæjroem tseegkedh saerniejgujmie mah leah åarjelsaemiej bïjre jïh åarjelsaemien redaksjovnem tseegkedh.
Jeenjesidie dejstie mah daan suerkien sisnjelen gïehtelieh, ij leah doh beetnegh mah skraejriem vedtieh, men daamtaj dah jielemem tseegkeme jïjtsh tjiehpeles ulmiej jïh sjugniedihksvoeten gaavhtan, jïh ihke sijhtieh saemien kultuvrem jïh identiteetem nænnoestehtedh tjeahpoen tjïrrh, Magga jeahta.
Gellide gïeleprosjektijste dle Saemiedigkie dïhte vihkielommes beetnehgaaltije.
Gallasidie lea annje geerve jååhkesjimmiem mubpijste åadtjodh jis naakenem seamma tjoeleste eahtsa.
Gellide saemien maanide dle lïerehtimmie saemien gïelesne maanagïertesne jïh skuvlesne, dïhte voestes aejkien dah saemien gïelem gaavnjesjieh.
Tjïelten åejvieladtjeraerie lea soejkesjemoenehtse jïh politihken stuvremedåehkie.
Raerien åejvieladtjeraerie jårrele dej gaektsie lïhtsegelaanti gaskem, jïh iemielaakan göökte jaepieh vaasa.
Tjïelten åejvieladtjeraerie edtja soejkesjeprogrammem meehtedh jïh raeride tjieltesoejkesje byjjes vaaksjoemasse sedtedh.
Tjïelten åejvieladtjeraerie gaajhkh tjïeltesoejkesjebarkoen aamhtesidie dallahmasten gïetedallemasse, digkiedimmese jïh bïhkedimmese sedtesåvva.
Tjïelten åejvieladtjeraerie
Munnjien lea iemie meatan årrodh moenehtsen voestes tjåanghkosne.
Munnjien akte stoerre gåaroes raejkie sjïdti, akte stoerre ohtselimmie.
Byjjes maahtoeh økonomijesne jïh maehtedh reeredh.
Guktie bååreldahkh vååjnoeh, mah maehtieh åtnosne orreme guhkiem åvtehistovrijesne, dah tïjjen åvtese jïh murreds ektiedimmide tjuvtjiedieh gedtievijremen jïh båatsoen gaskem.
Juktie mearan båatsoe tjoeperdeminie ihke båetijen aejkien våarome gaatole stoerre bigkedimmiej jïh juvri gaavhtan, dellie nöörjen åejvieladtjh ajve bovtselåhkoem ååntjestellieh.
Jis vielie bïevnesh jallh gihtjehtimmiem sïjhth, gaskesadth saemiedigkieraeriem Silje Karine Muotka, tlf: 98487576
Vielie bïevnesh jallh gihtjehtimmie aamhtesen bïjre:Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen, tellefovne 917 42 161
Jis vielie bïevnesh sïjhth:
Jis vielie bïevnesh sïjhth tjoerh daejgujmie soptsestidh:
Vielie bïevnesh, gaskesadth saemiedigkieraeriem jïh fungereden saemiedigkiepresidentem, Silje Karine Muotka, tel 98487576
Vielie bïevnesh, gaskesadth:
Vielie bïevnesh Saemiedigkien barkoen bïjre gaavnh daennie nedtesæjrosne http://www.samediggi.no/Suohkanodastus.
Vielie bïevnesh veeljemen bïjre, vuartesjh www.valg.no
Vielie bïevnesh: Snåasen tjïelten gåetiesæjroe www.snasa.kommune.no
Vielie bïevnesh:
Vielie bïevnesh.
Vielie bïevnesh:
jïjtsh lohkemedååjrehtallemh åvtese buektedh, jïh buerkiestidh man åvteste nimhtie-numhtie tjïelkestamme jïh ussjedamme
åvtese buektedh jïjtje domtesem filmeste, teateristie jïh musihkeste jïh vierhtiej åtnoem viertiestidh
Vaarjelh, gærjagåetieh jïh våarhkoesijjieh kollektijve mojhtesem reerieh edtjieh tjirkedh jïh biejverdidh, jïh bievnesh jïh daatah buektedh vijregåbpoe barkose jïh dotkemasse saemiej bïjre.
maahtoen bïjre deanahtidh:
åvtese buektedh jïh lahtestidh medijabihkeds medijijstie maam jïjtje veeljeme jïh jïjtje bihkeds joekehts medijidie darjodh
Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregïejeste bietsine jïh dåvvome buvrijste dejnie golme noerhtemes fylhkine.
Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregï...
Bievnemebarkoesijjieh tseegkesuvvieh
Guktie jeahtasåvva orre mieriesoejkesjisnie saemien vïjhtenjaepien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman dle dïhte rïhpeste ihke akte jïjtse julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmie tseegkesåvva Nord universiteetesne.
Lïhkebe bïevnesnh guektiengïelevoetevierhtiej bïjre, govlehtallh:
Jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre, bïeljelh:
Vielie bïevnesh barkoen bïjre, bïeljelh:
Sïjhth jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre, bïeljelh:
Vielie bïevnesh daesnie, vilbli.no.
Mahte gaajhkide jieliemidie dle gaskemedtien aaltere lea læssanamme 2008 raejeste 2012 raajan. Seammalaakan gaajhkide dejtie golme geografeles dajvide.
Muvhtide aalkoealmetjedåehkide dle evtiedimmie dehtie daajbaaletje ektievoeteste akte buajhkoesvoete orreme, mearan mubpide dle jarkelimmieh siebriedahkesne jïjnjh tjoeperdimmieh sjugniedamme, jïh naaken dååjreme dah eah dam orre tïjjem haalvh.
Noerhte- jïh julevsaemien gïeli sjïekenisnie dle lij akte vueliedimmie gïelemaahtojne dan gaskeboelvese, mearan tsiehkie daesnie aaj ånnetji buerebe dej gaskem mah leah nuelelen 30 jaepieh, goerehtimmie vuesehte.
Noerhtesaemien jïh åarjelsaemien gïelese learohkeveahka lea sagke vueliehkåbpoe, guktie lohkehtæjjavaanoe ij leah seamma nåake daesnie dan lïhke båetijen aejkien.
Daaroedehteme saemijste lea illedahke dehtie kultuvrebehtjiedimmeste jïh dehtie eadtjohke nöörjen assimileradimmiepolitihkeste maam saemien åålmege, sov kultuvrine jïh jieledevuekine, dååjri dehtie nöörjen staateste jïh jienebelåhkoesiebriedahkeste Nöörjesne aareh 1700-låhkoen raejeste jïh daajbaaletje tïjjen raajan, gærhkoen, skuvlen jïh jeatjah viehkievierhtiej tjïrrh.
Daaroedehtemepolitihke veaksahkåbpoe sjædta 2. veartenedåaroen raajan.
Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste, lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne.
Daaroedehteme
Daaroedehtemegyhtjelassh
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
NSR-se lea vihkele barkedh gill-akt saaman hijven jieledem jïh øøvtiedimmienuepieh øørnedh, seamma gusnie voenesne jallh staaresne årroeminie.
NSR-se hævvi dïhte økologije bïevnehke jïh kriebpesjimmie guedtijes øøvtiedimmien bïjre, mij galka våaroeminie gaajhkene båetije politigkesne guktie eatnemem reeredh.
NSR-se seamma aamhtese dïhte guktie dovletje, daaletje jïh båetije aejkide reeredh.
Saemiej reaktah ietniengïelem lïeredh jïh øøvtiedidh lea NSR-se vihkeles prinsibpe.
Orrestimmie Sámi Duodji-mïerhkeste / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Orrestehteme,- reereme- jïh gærhkoedepartemeente, Maana-, mïrrestalleme jïh ektiedimmiedepartemeente jïh Saemiedigkie aktem ohtjeseminaarem öörnedin goeven 2010, gusnie vuekieh digkiedin juktie aktem tjåenghkies saemien nedtesijjiem tseegkedh saemien noeride.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dïedtem åtna saemielaaken gïelenjoelkedassh reeredh, jïh reerenassen barkoem iktedidh dejnie europejen sjïehtedimmine regijovne-jallh unnebelåhkoegïelide.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea govlesadteme Dåapmestovlereereminie, Sisnjelds Finnmarhken digkiereaktine jïh Juridisk fakulteetine Tromsøn Universiteetine akten eventuelle jååhkesjimmieöörnegen bïjre.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoe-departemeente aktem reektehtsem Saemiedægkan seedteme daehtie gïehtjedimmeste, goh akte våarome juktie digkiedidh jïh råårestalledh dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme gïelenjoelkedasside.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea snjaltjen 1.b 2011 raejeste, mieriedimmien tjïrrh obligatovreles IT-standardi bïjre byögkeles reeremisnie, krïevenassh bïejeme gaajhkide byögkeles darjoemidie ellies dåarjoen bïjre væhtavuekiestandardese UTF-8 dejnie sisnjelds systeminie stuerebe jarkelimmine jallh orretseegkeminie.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea jeahteme dah sïjhtieh gïelebiesieh edtjieh jåerhkedh.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea vuarjasjamme mejtie byöroe aktem jååhkesjimmieöörnegem sjïehtesjidh saemien laakejarkoestimmide.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie dam mubpiem reektehtsem buektieh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide daan biejjien.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie sïjhtieh jeatjah vuekieh vuarjasjidh, juktie kvaliteetem tjïrkedh jarkoestimmide byögkeles tjaatsegijstie, laakijste jïh njoelkedassijste.
Jaepien 2009 Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente vierhtide lissiehti Dotkemeraerien programmese saemien dotkemasse II 1,179 mill.kråvnajgujmie, mah lin sjïerelaakan mïerhkesjamme dotkemebarkose julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide.
ÅVTEBAAKOE
Mijjese vihkeles jïjtse gïelemaahtoem registreradidh jïh mennie daltese lea.
Luvliesaemien jååhkesjamme staeriestjaelemem åtna, jïh skuvlh såevmien raastebielesne lïerehtimmiem vedtieh luvlesaemien gïelesne.
Jeatjah gaavhtan tjuara sïejhme krievemh dåeriedidh reeknegebievnesen bïjre, naemhtie guktie Bokføringsloven muana
Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh, Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013.
Paarride jïh fuelhkide lea daamtaj vihkeles ektie darjomigujmie jåerhkedh aarkebiejjien dan gåhkese gåarede.
Lïhke fualhkan jïh mubpide lea nuhteligs ussjedalledh guktie maahta bööremeslaakan govlesadtedh viehkine dååjrehtimmieh juekedh, guarkedh jïh goerkelidh.
Lïhke fuelhkide jïh mubpide daamtaj stoere mïelem vadta fïereguhten histovrijasse, kultuvrese jïh gïelese bigkedh.
Almetje demensine maahta dåeriesmoerh utnedh geerve gyhtjelassh vaestiedidh, buerkiestimmieh vedtedh, jïh jïjnjem jïjtje soptsestidh.
Doh taalh maehtieh ånnetji ov-veele årrodh dejtie almetjidie smaave barkojne, frijjebarkijidie, tjïelten åejvide, såemies jielemebarkijidie jïh naan jeatjah dåehkide.
Almetjidie mah leah lïhke ektiedamme eatnamasse, kreekide jïh jielemen aerpievuekide daate maahta akte hijven våarome årrodh soptsestalledh jïh darjomh darjodh.
Produksjovnese "Elsa Laula" Åarjelhsaemien teatere Noerhte-Tröndelaagen Teaterinie laavenjosti.
Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh s...
Åvteprosjekte juktie åarjelsaemien maanagïertem tseegkedh Röörosne, saemien beapmoe-aerpievuekieh, gïeleevtiedimmie jïh joejke maanagiertesne leah naaken dejstie prosjektijste mah dåarjoem åådtjeme saemiedigkieraereste.
Reerenassese vihkeles dah golme saemien gïelh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien edtjieh gorresovvedh jïh evtiesovvedh goh jielije gïelh Nöörjesne.
Båatsoen gaavhtan dle dïhte raeriestamme lissiemaaksoelutniestimmie juktie gïehtelimsvierhtieh åestedh sæjhta dïenestem nænnoestehtedh.
Dejtie jeatjah bielide staatebudsjedteste 3% baalhkalissiehtimmie våaroemasse bïejesåvva.
Tjåanghkoeöörnege jïh maadthnjoelkedassh
Evtebe bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre lij jaepien 2006.
 Raarvihken jarngese sæjhta Reguleringesoejkesje Raarvihken jarngese mij jaepien 2009 nænnostovvi jïh Sijjieøvtiedimmiesoejkesje Raarvihken jarngese mij jaepien 2008
Saemiedigkien gaavhtan lea stoerre viehkie gosse dagkerh sijjieh sjugniesuvvieh gusnie maahta haestemh healsoe- jïh sosijaalesuerkesne digkiedidh.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh.
- Saemiedigkien gaavhtan lea vihkeles saemien jielemeåtnoe goh båatsoe, gööleme, miehtjiejielemh jïh kultuvrelle vuekieh, maehtieh jåerhkedh hijven jïh daajroes mieriej sisnjeli vaarjelimmiedajvine.
-Saemiedigkien gaavhtan lea vihkeles saemien jielemeåtnoe goh båatsoe, gööleme, miehtjiejielemh jïh kultuvrelle vuekieh, maehtieh jåerhkedh hijven jïh daajroes mieriej sisnjeli vaarjelimmiedajvine.
Saemiedigkieraerien gaavhtan lea vihkeles vaarjelidh, gorredidh jïh vuesiehtidh mijjen kultuvreaerpiem båetije boelvide.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles orreme saemien reakta-aajhterh leah nuepiem åådtjeme meatan årrodh soejkesjeprosessine gaskesadtemen jïh rååresjimmiej tjïrrh.
-Saemiedigkien barkose saemien maanaj reaktajgujmie, daate akte sïlle bååstede.
Saemiedigkien gaavhtan tjuara badth tsihkestehtedh, dagkerh bïhkedassh maahta ajve nænnoestidh mænngan Saemiedigkine råårestalleme, jïh jååhkesjimmiem Saemiedigkeste åådtjeme.
-Saemiedigkieraaran dle akte tjïelke krïevenasse akte stoerre bigkeme daesnie sæjhta jiehtedh staaten åejvieladtjh båetijen aejkien tjuerieh striengkiesåbpoe årrodh luhpiedimmieh vedtedh jieniebidie stuerebe goerpedahkide seamma dajvine.
- Saemiedigkieraerien mïelen mietie dle vihkeles saemien siebriedahke jïh saemien ektievoete edtja gaahpode, toleraante jïh feerhmeles årrodh.
Saemiedigkieveeljemasse 2013 daah 56 tjïelth veeljemedigkiem utnieh: Alta Asker Balsfjord Bergen Bådåddjo - Bodø Bærum Deatnu - Tana Drammen Evenes Fauske Gáivuotna - Kåfjord Gamvik Gaala - Grane Gratangen Guovdageaidnu - Kautokeino Hammerfest Harstad Hasvik Aarborte - Hattfjelldal Hemnes Kárášjohka - Karasjok Karlsøy Kvalsund Kvænangen Lavangen Lebesby Lenvik Loppa Lyngen Lørenskog Målselv Måsøy Narvik Nordkapp Nordreisa Oslo Porsanger - Porsángu - Porsanki Rana Röörose - Røros Raavrevijhke - Røyrvik Skedsmo Skjervøy Skånland Snåase - Snåsa Sortland Stavanger Stientje - Steinkjer Storfjord Sørreisa Sør-Varanger Tromsø Tråante - Trondheim Tysfjord Ullensaker Unjárga - Nesseby Vadsø
Jalhts seamma jïjnjh nyjsenæjjah goh kaarrh mah vædtsoesvoetem dååjroeh paarrebieleste, dellie jeenjemes nyjsenæjjah mah seksuelle daaresjimmiem dååjroeh jïh dam tjuerpiesommes vædtsoesvoetem dååjroeh.
Saemiedigkie - Sametinget
Dejtie homofijle saemide sæjhta jiehtedh dah eah maehtieh ellieslaakan jïh hijvenlaakan jieledh sijjen hïejmevoenine.
 Dotkijh, museumebarkijh jïh voenges histovrihkerh mah ïedtjem utnieh gïelejïh kultuvrehistovrijese dennie pijtesaemien dajvesne
Joekehtsi gaavhtan kultuvrine, njoelkedassh jïh krïevenassh åejvieladtjijste maehtieh ov-vantojne båetedh aarvoejgujmie, njoelkedassigujmie jïh vuekiejgujmie.
mij lea joekehts lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki gaskem
Daamtaj sjaevehts joekehtsgïetedimmien bïjre jallh dam tjïelkeste jïjtsevoetigujmie dan dåehkien luvnie mij dam nåakelaakan dååjroe.
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie leah vihkeles gorredimmien, nænnoestimmien jïh evtiedimmien gaavhtan dehtie saemien siebriedahkeste.
Dotkeme jïh evtiedimmie leah dovne sïeltine jïh fïereguhtene dotkemeinstitusjovnesne.
Dotkemeklahke Patricia Fjellgren, Saemiedigkie, Sveerje raereste guktie edtja skreejrehtidh ihke jienebh åarjelsaemien soptsestieh.
Gellien aejkien dotkemeilledahkh vaenie nåhtoem aalkoealmetjidie åtneme, daamtaj dejtie båeries vaanesovmide vihtiestamme, jïh nåake konsekvensh åådtjeme gosse dah leah dokumentasjovnine åtnasovveme politihkeles jallh juridihkeles sjæjsjalimmieprosessine.
Dotkeme vuesehte jis edtja dïenestem lissiehtidh, dellie sïelth tjuerieh maarhkededajvem vijriedidh.
Dotkeme vuesehte dajve gusnie bovtse tsavtseme sjædta maahta joekehts stoeredahkem utnedh dejtie ovmessie såarhts skilkemedahkojde eatnamisnie, goh gåetieh, geajnoeh, høyspentledningh, tjaetsiefaamoevierhkieh, bïegketurbijnh, gruvah jïh vielie. Maahta aerviedimmide toelhkestidh goh dïhte ållesth illedahke (kumulatijve effekte) gaajhke såarhts fysiske tsevtsiemijstie.
Dotkeme aaj vuesehte jeenjesh mah nåakelaakan guvlieh vaejviejgujmie tjabreminie mah leah raessien gaavhtan.
Learoehkidie jïh klaasside noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, siebride, institusjovnide jïh meedijidie faalehtibie sjïehtedamme vuesiehtimmiem, jïh dellie aaj ånnetji Saemiedigkien, saemiepolitihken jallh jeatjah sjyöhtehke teemaj bïjre soptsestibie.
Learoehkidie jïh klaasside noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, siebride, institusjovnide jïh meedijidie faalehtibie sjïehtedamme vuesiehtimmiem, jïh dellie aaj ånnetji Saemiedigkien, saemiepolitihken jallh jeatjah sjyöhtehke teemaj bïjre soptsestibie.
Mieriedimmieh laakeproposisjovnesne göölemereaktan bïjre.
Mieriedimmieh learoesoejkesji bïjre, § 2-3 jïh § 3-4 mietie, edtjieh stilledh lïerehtidh saemiej bïjre, saemiej gïelen bïjre jïh siebriedahkejieleden bïjre, ektiedamme dejtie ovmessie faagesuerkide.
Mieriedimmieh dajvevaarjelimmiej bïjre (nasjovnalepaarhkh, eatnemevaarjelimmie, eatnemereservaate)
Mieriedimmieh prijoriteradamme aarhti bïjre (vaarjelimmie prååsehke aarhtijste, v.g. ohtjegaase (dverggås), svaale)
Mieriedimmieh sjïehtesjimmien bïjre loesegöölemistie (mearoe jïh jeanoe)
Mieriedimmie vaeljehke eatnemeaarhti bïjre (v.g. ientje, pluevie, skåajje).
Mieriedimmieh Laakese Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) mah lea saemien gïelen bïjre
Mieriedimmie jarkelimmien bïjre vaaksjomemieriedimmesne jïh foestehïejmemieriedimmesne mij faamoem åadtjoeji suehpeden 1.b. 2012, tjïerteste dam reaktam saamastallije maanah utnieh jïh mah reeremedajvesne årroeh, sijjen gïelem gorredidh hoksesertiestimmine.
Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre.
Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre Finnmaarhkese.
Mieriedimmie bååstedemaaksoen bïjre lea Lånekassen nedtesæjrojne www.lanekassen.no.
Mieriedimmie gïjrelidtemen bïjre tjååtselidie Guovdageaidnusne
Raeriestimmieh seedtesuvvieh Saemiedægkan Nöörjesne:
Raeriestimmie gamte dåarjoem govlehtimmesne åadtjoeji.
Dan gaavhtan lij daerpies orreme raeriestimmiem vielie salkehtidh, guktie lij åådtjeme konsekvenside goerehtalledh gaajhkide båatsoeburride åvtelen akte eventuelle laakestuvrehtimmie dorjesovvi.
Ij darhkh dïhte raeriestimmie jarkelimmien bïjre § 71 båatsoeståvroen bïjre gïetedæmman bïejesovvh guktie lij raeriestamme.
Lissine idtji raeriestimmie Jovsset Ántem jïh mubpieh plearoeh tsiehkesne feerhmh, mah joe lin noerhkemenænnoestimmieh jïebne sjïehtesjamme giehpiedimmien bïjre åådtjeme jïh tjïrrehtamme.
Seedth raeriestimmiem e-påastine diekie: laila.aasvold@snasa.kommune.no jallh påastine diekie: Åarjel-saemiej maanagierte, Laila Åsvold, Flatbostad, 7760 Snåsa.
Raeriestimmie Noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea dorjesovveme dej almetjerïekteles dïedti sjïekenisnie, mejtie Nöörje, Sveerje jïh Såevmie saemiej åvteste utnieh goh aalkoealmetjh.
Raerie soejkesjeprogrammese edtja govlehtallemasse sedtedh jïh byjjes vaaksjoemasse sedtedh, vaenemes govhte våhkoeh.
Raeriestimmie dovne faatoes goerkesem jïh seahkarimmiem saemien kultuvrese jïh aerpievuekide vuesehte.
Edtja raeriestimmieh jïh lahtestimmieh buektedh daej nænnoestimmiej mietie:
Raeriestimmieh jïh lahtestimmieh mah leah åvtelhbodti bïeljelamme deellemen tjïrrh stoerretjåanghkoeåvtehkasse Saemiedigkien reeremen baaktoe minngemes ts. 16.00 biejjien åvtelen aamhtese edtja bæjjese vaaltasovvedh stoerretjåanghkosne, gïetesuvvieh goh raeriestimmieh jïh lahtestimmieh tsiehkesne a).
Edtja raeriestimmieh jïh lahtestimmieh konstitueradæmman åvtelhbodti bïeljelidh jïh buektedh stoerretjåanghkoen åvtehkasse Saemiedigkien reeremen baaktoe minngemes ts. 16.00 biejjien konstitueradimmien åvtelen.
Daate moenehtse sæjhta sån raeriestimmieh vaarjelimmienjoelkedassi bïjre dejtie unnemes jïh nööremes båatsoeburrijste vellielaakan digkiedidh aktede gamte vuajnoste mij lea almetjerïekteles standaarden mietie.
Raeriestimmieh mej bïjre rååresjamme jïh hammoedamme juvnehtimmesne, bæjjese vaaltasuvvieh gïetedæmman gosse dïhte mij raeriestimmiem åtneme dam buakta.
Göökte iktemierien saemiedigkieh tjuerieh raeriestimmiem jarkelimmiej bijre maadthnjoelkedassine gietedidh.
Bihkedimmie: Daabloe jåhta aalkovistie galhkemasse.
Bihkedimmie: Vualka sïjjeste säjjan.
Nidarosen bispedajveraerie Saemien åålmegeraerine ektine voejhkelimmiem vuarjasjin gïjren 2012.
Dïhte voejhkelimmie saemien åålmeginie åarjelsaemien gïeledajvesne ulmine åtna åarjelsaemien gærhkoejieledem evtiedidh, jïh åarjelsaemien gïelem gærhkosne jealajidh.
Pryöveöörnegh Fovsenisnie jïh Romsesne sijhtieh sagke nåakebe sjïdtedh jis ij edtjh gïerkehtsem vuetjedh.
Pryövenasseöörnegh joe orreme såemies learoesijjine.
Liktese- jïh dialogebarkoem gietede bieliekapihtelisne 5.10. Vuesehte Gærhkoetjåanghkoen nænnoestæmman dennie, mij gohtjesåvva, "liktese-aamhtesisnie" (KM 13/97).
Likteseprosjekte Noerhte-Saltenisnie (2005-2007) lea dam tjïelkemes dåarjelimmiem orreme dehtie nænnoestimmeste, jïh prosjekte joekoen nuhteligs dååjrehtimmieh buakteme.
Jis dov leah gyhtjelassh jallh gihtjehtimmiem sïjhth, gaskesadth saemiedigkieraeriem Mikkel Eskil Mikkelsen, +47 917 42 161, mikkel.eskil.mikkelsen@samediggi.no
Gïeli båetijen aejkien staatusen gaavhtan lea aaj joekoen vihkeles programmh, spïelh jïh applikasjovnh saemien gïeline gååvnesieh, joekoen maanide jïh noeride.
Gïelesertiestimmien gaavhtan boelvi gaskem dle akte aevhkie gellie saemieh seamma sijjesne årroeh.
Gïeleråajvarimmiej gaavhtan aaj vihkeles öörnegh utnedh mah aktem juhtije guvviem vadta saemien gïeleåtnoste ovmessie suerkine.
learohkh gelkieh soptsesh jïh bïhkedassh guarkedh
saemien baakoeh lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre guarkedh jïh ovmessie saemien nommh dïsse nuhtjedh.
taallh guarkedh jïh utnedh
guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh, gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
- Aerebi goh Staaten båatsoeburrie-skuvle tseegksovvi ij lij naan øøhpehtimmie båatsoejielemen bijre Nøørjesne - jis ibie neebnh såemies åenehks kuvsjh jih naan jaepieh jåarhke-skuvlesne gusnie båatsoejieleme-daltese jih mænngan naan jaepieh noereskuvlesne Karasjokesne.
- Uvtemes sïjhtem gaajhkesidie garmerdidh mah plakaatem gaahtjemasse seedtin mijjese.
Voestes nuepie lea mænngan daan våhkoen:
Voestes bielie prosjekteste lea maakseme Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste.
Voestes deallahtimmie åesteme musihkeste jïh lidteratuvreste lea tjirrehtamme ruffien 2013.
Voestes aejkien gossege 10 minudth jïh mubpien aejkien gossege 5 minudth.
Voestes boelve sjugneden jïh darjoje scenetjiehpiedæjjah Saepmesne lea daelie 60 - 70 jaepien båeries.
Voestes åejviebielie sijjienommeprosjekteste, vihtiestimmie sijjienommijste, lea orrijamme jïh reektehtse gååvnese.
Voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne
- Åarjel-saemiej skuvle
Voestes reektemem tjïrrehtimmien bïjre råajvarimmijste, jïh staeriedimmie dahkoesoejkesjistie böökti 2011 - Dahkoesoejkesje saemien gïelide - staatuse 2010 jïh vijriesåbpoe barkoe 2011.
* Nænnoesåbpoe ekonomije teateri evtiedæmman scenetjeahposte jïh beagkoehtæmman Doh saemien teaterh leah smaave, aktine onne betniefinansieradimmine.
Voestes tjåanghkoe Snåasesne
Voestesgïele: Njaalmeldh, kanne aaj tjaaleldh, åejviegïele.
Voestes sïlle akten hijven argumentasjovnen vööste lea daajroe, Sagka Marie Danielsen buerkeste, SUPUn åvtehke.
Voestes sïlle geajnosne lea daejtie dajvide åadtjodh Nöörjen raeriestimmesne vearteneaerpielæstose (tentatijve læstoe).
Voestegh veeljemeståvroe gaavnehte man gellie tjirkijh dah ovmessie krirrieh jallh dåehkieh åadtjoeh tjïelteståvrosne jallh fylhkendigkesne.
SDJ-dajvese dle årrojelåhkoe ij leah dan jïjnjem jorkesamme seamma boelhken, men låhkoe fasseldamme almetjijstie lea vaananamme göökte prosentigujmie.
Uvtemes dan åvteste ööhpehtimmiepolitihke lea joekoen vihkeles dan saemien siebriedahkese, jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemen gaavhtan, daelie jïh båetijen biejjien.
Uvtemes dah vuesiehtieh tjiehpiedæjjah jïh teaterh sijjen siebriedahkestillemem itjmieslaakan vaeltieh.
Voestegh edtja reektehtsem åehpiedehtedh bearjadahken 15.03 Altesne, gaskem jeatjah Duodjeinstituhttine jïh duedtiesiebriejgujmie ektine.
Voestes mij galhkemem nöödtie lea vitneme.
Dïhte voestes lea Finnmarhken fylhkentjïelten laavenjostoelatjkoe, maam veanhtede lea gaervies staeriedamme 2013 aalkoevisnie.
Voestegh eadtjohke laakan barki guktie skuvle juhtiemasse bøøti jih mænngan voestes åejvie-lohkehtæjja sjidti.
Gosse båatsoe haajpene dle mijjen gïelem jïh kultuvrem aaj håvhtedovvieh.
Daam lea Svein Lundese soptsestammed
vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
gærjaj jïh tjaeliji bïjre soptsestidh, buerkiestidh man åvteste dejtie gærjide veeljeme lohkedh
soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
bihkedasseotnjegen bïjre soptsestidh jïh aaj soptsestidh jeatjaj tjaelemevuekiej bïjre mah jeatjah lehkine veartanisne
soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
soptsestidh gïeledajvi bïjre Saepmesne
soptsestidh joekehts gaskesadtemevuekiej bïjre jïh guktie gïele jïh kultuvre maehtieh gaskesadtemem dijpedh
jïjtse jallh jeatjabi dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre laavlodh, joejkedh jïh / jallh soptsestidh.
Soptsese akten miesien perspektijveste gusnie deahpadimmie aarkebiejjeste lea heamturine båeries saemiej soptsesijstie jïh vaajesijstie, jïh daam pleenteme jïjtse nïekedassine jïh jïjtse dej soptsesh toelhkestamme.
Sopstsesh åarjelsaemien gïelesne.
Sijjienommh
Soptsese
Suejnieh
Dej beeli jïh båetije biejjide lea ektiedamme mijjen logosne / mïerhkesne, viejhkesne.
Åvtereakta barkoeseehtemasse jïh permisjovne baalhkine
1/3 daan beajjetje eehtegijstie gieh maehtie saemie-gïelem eah leah leereme saemie-gïelem maanide.
Edtja annje tjïelke ulmine barkedh dejtie saemien gïelide
Båatsojne dajvesne gïehtelidh lea eevre vihkeles juktie dovne åarjelsaemien gielem jïh åarjelsaemien kultuvrem vaarjelidh.
Vihkeles jåerhkedh enøk-nuepide våajnoes darjodh, jïh aaj skåajjen faamoe klijman gaavhtan, skåajjedorjemassese jïh åtnoe moereste bïgkemisnie jïh bioenergijesne.
Ij leah daate forume naan nænnoestimmieåårgane, bene akte govlesadtemeforume.
Daate forume daam mandaatem åådtje:
Forume maahta vijresovvedh jis daerpies.
Noere almetjh tuhtjieh daate gaajh geerve sjædta.
Dijjese noeride, dagke sosijaale meedijah leah reaktoe sijjie gïelem våajnoes darjodh.
Dearjoe orreme, jïh lea akte vihkeles teema Arktiske raerien barkosne.
Vytnesjæjjide mah Finnmaarhkesne årroeh Saemiedigkie gaskebeapmoen jïh gaskebiejjien åvteste maaksa.
Daerpies dillie ahte aalkoealmetji reaktah eatnemidie jïh vierhtidie dåhkasjehtedh, jïh ahte aalkoealmetji reaktam dåhkasjehtedh sijjen jïjtse evtiedimmiem stuvredh.
Tsiehkieh goh gïelefaageles evtiedimmie, öörnedimmie gïelebarkoste jïh mierieh tjuerieh aaj stïeresne årrodh, juktie hijven gïeleevtiedimmiem gorredidh.
Åvtelen moenehtse jïjtje dagkerh goerehtimmieh dorje, saemiedigkieraerie, eventuelle stoerretjåanghkoeståvroe bïeljelimmien dan bïjre åådtje, mij dïedtem åtna dejtie vaajteles bïevnesidie skååffedh.
Veeljemeboelhken 2013-2017 daah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne:
Saemien kultuvremojhtesh reeredh mah våaromem utnieh jïjtse histovrijsne jïh jïjtsh aarvojne
Guktie saemien åtnoedajvide reeredh tjoevere dan laakan darjodh guktie dïhte guedtijes økologijen mietie, jïh dagkeres reereme tjoevere gaajhkide jaehkemes.
Reereme arealeste, eatnamistie jïh kultuvreaerpeste lea dannasinie vihkeles jis edtja våaromem gorredidh juktie saemien kultuvrem vaarjelidh jïh evtiedidh.
Reereme fïerhtem dispensasjovneohtsemem sjïerelaakan gïetede.
Dah reeremeåejvieladtjh daejtie laakide leah Norges Vassdrag og Energidirektorat jïh Direktoratet for mineralforvaltning.
Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gïelen reeremedajvesne 9 tjïelth daan biejjien: Kárásjohke, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsangu jïh Unjárga Finnmarhkesne, Gáivuotna jïh Loábat Tromsesne, Divtasvuodna Nordlaantesne jïh Snåase Noerhte-Trööndelagesne.
Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Porsáŋggu Finnmaarhkesne, Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne, Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne, Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne.
Reeremedajve saemien gïelese
Reeremedajve saemien gïelese ij edtjh gaertjiedamme sjïdtedh, dan åvteste dellie dïhte sæjhta fïereguhten reaktam giehpiedidh saemien gïelem nuhtjedh.
- Reeremedajve, guktie dïhte lea daan biejjien, dorje guktie saemieh joekehts reaktah utnieh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
Reeremesoejkesje mierieh vadta akten aktelaaketje jïh åehpies reeremasse vaarjelimmiedajveste, tjïelke njoelkedassigujmie reeremen jïh aamhtesegïetedimmien bïjre.
Reeremesoejkesje edtja vaarjelimmie-aarvojde gorredidh, dovne dejtie ovvaajteles goerpedehtemi vööste vaarjelidh, jïh darjoemidie sjïehteladtedh mah vaarjelimmie-aarvojde eevtjieh.
Reememesoejkesjh leah vihkeles barkoedïrregh dennie biejjieladtje reerememisnie, dovne aktem ellies jïh tjïelke reeremem åadtjodh, jïh gorredidh dah vaarjelimmieaarvoeh dajvesne gorresuvvieh.
Reeremesoejkesje
Vuartoeh barkoevaeltije- ji barkoevedtijesiebride gietede bieliekapihtelisnie 5.18.
Jåarhkeööhpehtimmesne naan gille learohkh lïerehtimmiem åådtjeme saemien gïelesne ammesgïeline.
Jåarhkelïerehtæmman noerhtesaemien gïelesne tjuara ovrehte 25 lohkehtæjjah ööhpehtidh dej minngebi 20 jaepiej juktie daan beajjetje lohkehtæjjataalem tjåadtjoehtidh.
Jåarhkelïerehtimmien sjïekenisnie dle departemente maahta mieriedimmieh vedtedh ihke såemies skuvlh edtjieh lïerehtimmiem faalehtidh saemiengïelesne ellieslaakan jallh sjïere saemien faagine.
Jåarhkelïerehtimmesne jienebh nuerebe lohkehtæjjah vuejnebe.
Vualtjeren noerhte sïjten gaavhtan tsavtseme areaale lea daelie 30 prosenth sïjten gåatomedajvijste (viertiestamme jaepine 1900).
Bïegkefaamoebigkemisnie vuarjesje vuesiehtimmien gaavhtan healsoeektiedamme konsekvensh teehpemen bïjre rekreasjovnedajvijste jïh gijjenjieptjeste lïhkemes dajvesne, men ij leah naan vuarjasjimmieh mah vuesiehtieh guktie båatsoealmetji healsoe lea tsavtseme.
Daelviegåatoemasse 54 prosenth areaaleste leah tsavtseme.
Fovsen lea akte dejstie stööremes bïegkefaamoebigkemijstie jïh dïhte sæjhta nåake konsekvensh båatsose dajvesne åadtjodh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Fovsene
Guvvie vaalteme: Áile Marita Varsi Arvid Varsi Ann-Katrin Tobiassen Lill-Therese Holm Varsi Wenche Holm Balto Máijá Holm Balto Ánne-Márgget Somby Johan Daniel Balto Heidi Sara Anti Lásse Biehtár Anti Nils Borge Teigen Tore Johnsen Bierna Bientie Johan Bakken Sandvik Gunn Hanne Elvebakk Kåre Smeland Berit Fröydis Svineng Johnsen Jaana Walle Örjan Balto Hansen Johán Máhtte Kemi Nils Jovnna Gaup Piera Jovnna Heaikka Áslat Aslak Somby Ebba Joks Jovnna Levi Joks Sárá Márjá Utsi Elle Káre Somby Jan Widar Wigelius Niillas Aslaksen Smuk Moerehåevkie, guvviem vaalteme Várjjat Sámi Musean ålkoelisnie Moeresjaljoe, guvviem vaalteme Sámiid Vuorka Dávvirat'sne Guvvieh åasteme Scandinavian Stock Photo'ste
Bigkemefoente byögkeles gåetide daejtie guvvide öösti gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh jaepien 2000.
(guvvie: Johannes Karlsson).
Samerettsutvalgets innstilling - Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmie.
• FoU-strategi for Trøndelag
1970- låhkoen raejeste dle akte stoerre lissiehtimmie saemiengïeleldh lidteratuvreste eelki, men easkah gosse saemien ööhpehtimmiegïeline sjïdti maadthskuvlesne, dle akte buerebe våarome sjïdti saemien tjaalegegïeline nåhtadidh, dovne goh lohkeme- jïh tjaelemegïele.
1983 raejeste goevtese akte jïjtse gærjagåetie sjïdti - Sámi sierrabibliotehka/Saemien sjïeregærjagåetie, beetnehdåarjojne staateste.
Jaepien 2004 raejeste dle Megard goevtesedirektöörine orreme saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie.
Jaepien 2009 raejeste 2010 raajan studijepoengedorjemasse vielie goh guektiengïerth desnie sjædta, lissiehtimmie dan mænngan ånnetji geahpene, men abpe tïjjen akte lissiehtimmie dorjemassesne.
Jaepien 2013 raejeste dan åvteste skreejremeöörnege orrije.
Jaepien 2017 raejeste maadthskuvlelohketæjjaj ööhpehtimmie jorkese akten vïjhtenjaepien maasterelaajrose.
Mïetsken raejeste maahtah aaj dov veeljemesijjiem mobijletelefovnesne gaavnedh:
Dehtie saemien åejviesæjroste båata gaajhkide saemiengïelen bïevnesidie.
Akte haesteme sjædta almetjelåhkoem tjåadtjoehtidh gosse almetjh saemien dajvijste juhtieh.
Aarebistie EN:n nyjsenemoenehtse, EN:n almetjereaktamoenehtse jïh EN:n moenehtse tortuvren vööste plearoeh juvnehtimmiejgujmie båateme.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente dåarjoeh jarngese vadta 50-påasten bijjelen Saemien jolleskuvlese.
Gosse 15 jaepieh illeme maahtah gærjagåetiekåarhtem jïjtje darjodh.
Kriebpesjimmieh jih guktie barkoem juhtiehtidh
Mubpede kuvsjeraajroste ÅarjelTrööndelagen fylhkenålma aaj laavenjostoeguejmine sjïdti.
Gellede lehkeste lea jeahtasovveme gellie saemien lohkehtæjjah fååtesieh, jïh mubpieh leah jeahteme saemienlohkehtæjjah eah iktesth dam byjjes ööhpehtimmiemaahtoem utnieh.
Gellede lehkeste jeahtasåvva lohkehtæjjaveahka jïh kvaliteete skuvlesne leah lïhke gårreldihkesne.
åvtese buektedh ektienamme programmem joekehts lahtesistie maam jïjtjene jallh jeatjaj teekstijste vaalteme
teeksth åvtese buektedh
Dastegh saemien edtja jielije årrodh båetijen aejkien dellie daerpies gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes noerhtelaantine, jïh dan åvteste gïelelaavenjostoe lea vihkeles dennie barkosne saemien gïelem gorredidh båetijen aajkan.
Båetijen aejkie båatsoe sjeahta dovne dejnie kultuvrelle, ekonomeles jïh ekologeles våaroeminie, jïh aktem jeatjah vuajnoem kreava goh dam maam staate lea åtneme mænngan båatsoelaakem sjïehtesji jaepien 1978.
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Jaepien 2025 raajan maahta dispensasjovnh vedtedh, guktie dah mah seehtemem skuvlesne åadtjoeji åvtelen dïhte orre laake faamoem åadtjoeji, såemies astoem utnieh dom byjjes maahtoem vejtiestidh mij lea daerpies juktie maehtedh aktene faagesne ööhpehtidh goh saemien.
Daan raajan 2018 libie dåarjoem vadteme daejtie prosjektide gïeleprosjektepåasten bijjelen, daejtie dajvide:
Baakoegærjah jih grammatihke:
Gålkoen 2011 dle Frankrijhke, Tysklaante, Nederlaante, Polen, Spanije jïh Stoerrebritannije staatusem utnieh goh vuartasjæjjastaath.
Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948, gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh.
Nöörjen bieleste medtie luhkie learohkh lin meatan.
2012 raejeste fasseldamme almetjh "guelieleekedimmien" sisnjelen leah industrijese sertiestamme, vueliedåehkien nualan man nomme "leekedimmie, gïetedimmie jïh konserveradimmie gueleste jïh jeatjahsåarhts gueliebeapmoeh" (jielemekode 10.209).
2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne meatan reeremedajvesne.
Båatsoejielemen bieleste lin vaajtelimmieh faage-reeremasse mij meehti båatsoejielemem øvtiedæmman juhtiehtidh.
Senijovreraeriestæjja Ingeborg Larssen jïh raeriestæjja Vivi Pedersen lin meatan Saemiedigkeste.
Saemiedigkien bieleste sïjhtebe ulmiestuvreldh reerenassen vööste jïh staateles åejvieladtjigujmie barkedh ihke juvnehtimmieh EN:n almetjereaktamoenehtsistie fulkesuvvieh dennie praktihkeles politihkesne, Keskitalo jeahta.
- Saemiedigkien bieleste dle vienhtebe gosse råajvarimmiejgujmie nearhka noerhtene, dle edtja dam darjodh akten hijven govlesadtemen tjïrrh aalkoealmetji jïh staaten åejvieladtji gaskem, jïh aalkoealmetji jïh industrijen gaskem.
Saemiedigkien bieleste stoerretjåanghkoe lea tjïelkelaakan jeahteme mijjieh tjoerebe jienebh viermieh tseegkedh jïh Saemiedigkieraerien bieleste edtjebe dejnie guhkiebasse barkedh, Mikkelsen minngemosth jeahta.
Saemiedigkien bieleste stoerretjåanghkoe lea tjïelkelaakan jeahteme mijjieh tjoerebe jienebh viermieh tseegkedh jïh Saemiedigkieraerien bieleste edtjebe dejnie guhkiebasse barkedh, Mikkelsen minngemosth jeahta.
- Saemiedigkien bieleste sïjhtebe Finnmarken laakese vuesiehtidh, jïh guktie konsultasjovnelatkjoem utnedh Saemiedigkien jïh staaten byjjesfaamoej gaskemsh guktie sjiehtedidh saemieh gelkieh meatan årroeh reerememodellisnie eatnemen muhteste saemien dajvine, raerielihtsege Larsen jeahta minngemes.
Saemiedigkieraereste presidente Aili Keskitalo jïh raerien göökte politihkeles raeriestæjjah Runar Myrnes Balto jïh John Bernhard Henriksen leah meatan.
Saemien bieleste dle åtna båeries saemien symbolh leah maam akt maam ektesne eekie, jïh lea saemien reaktavuajnoen vööste dam reaktam akten aajnehkasse vedtedh.
Saemien bieleste dle vååjnoe goh gåatomedajvh eah naan vaarjelimmiem utnieh laakine jïh rïektesisnie.
Saemien bieleste dle tjïrkijh Saemien parlamentarihkeles raereste (SPR), presidente Egil Ollin baaktoe, SPR-tjïrkije Aili Keskitalo jïh SPR-tjïrkije prosessesne veartenekonferansen vööste, John B. Henriksen.
Staaten åejvieladtjh jïh ovmessie faagebyjresh leah sïjhteme aktem ellies vuekiem evtiedidh guktie maahta saemien maajhööhpehtimmiem faalehtidh, saaht man saemien gïele lea bïjre.
Jaepien 2000 raejeste neebnebe dejtie göökte reekehtsidie Saemiedigkien gïeleståvroste, Bruken av samisk språk, jaepijste 2004 jïh 2008, jïh Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre Sámegïella lea čaffat!
Gosse presidente laahpa dellie abpe saemiedigkieraerie laahpa.
Gïjren 2013 raejeste jarnge aktem jïjtse goevtesem tseegkeme mij dïedtem åtna åarjelsaemien gïelen åvteste Engerdaelien tjïeltesne.
Vaarjelamme juvrh leah man åvteste båatsoe dan stoerre teehpemh åtna fierhten jaepien.
Guktie edtjh darjodh steemmeleahpesne tjåådtje.
Dïenestem eadtjoestehtedh kultuvrejielemesuerkesne
Åtnoem saemiengieleste eevtjie
Várjjat Siidam buakta goh Nöörjen raeriestimmieh UNESCOn vearteneaerpielæstose
Aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen 2016.
Åajvoeh universelle aarvoe
Båatsoesaemielæstoe
Fremskrittskrirrie
Åarjel-Saemiej Gielh.pdf
NSR.pdf
Båetijen aejkien
Jis saemien edtja jieledh båetijen aejkien dle fïereguhte mijjeste tjuara saemien gaskemsh nuhtjedh goh akte iemie gïele dan daamtaj goh gåarede, jïh fïereguhte tjuara sïjhtedh jïh eadtjohke årrodh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
Guktie saemien gïeline sjædta båetijen aejkien lea gidtjh guktie fïereguhte mijjeste saemien nåhtede goh akte iemie govlesadtemegïele, jïh guktie siebriedahke sjïehteladta ihke daate edtja gåaradidh.
- Jis saemien gïele edtja aaj båetijen aejkien veasodh, dle tjuara almetjh gååvnesidh mah gïelem nåhtadieh, seamma aejkien goh utnijh nuepiem utnieh sov gielem nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
Båetije aejkieh gujht saemiengïelen akademijam kriebpesjieh.
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne
Loejhtes-teateretjïerth jïh åarjelsaemien teatere leah gellienlaakan saemien teaterejielemem nænnoestamme, mearan Beaivvás Sámi Teateren jienebh fealadimmieh jïh dan gellielaaketje darjomh darjoeh guktie saemien teatere jieniebidie gietskebe domtoe.
Dïhte mierie, juktie ræjhtoeh miehtjiesdajvedåapmestovlese buektedh, lea 18 askh mænngan Finnmaarhkekommisjovnen reektehtse lea vadtasovveme jïh bæjhkoehtamme.
Minngemes biejjien lahtestidh lea soejkesjen mietie Goevten 6 b.
Raerieh tjuerieh båetedh ruffien 1.b. åvtelen.
Åadtjoeh jïjtje materijalh jïh teknihkem veeljedh.
Jåartaburreste bælla saemien dajvine
Jåartaburreste bælla saemien dajvine / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Fuelhkiebiejjie Raarvihken voenesijjesne
saemien maanagïertine guessine minneme, joekoen saemien gïele- jïh kultuvrebarkoem vuartasjidh
aamhtesh vuartasjamme gusnie vaarjelimmie kultuvremojhtesh leah bigkemijstie øølegamme jallh skaadasovveme
joekehth tjiehpiji siebriej barkosne meatan orreme, dej jaepietjåahkosne meatan
 Illeme aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmie dastegh lååjkedæjja aarebi lea 60 studijepoengh illeme saemien gïelesne (gaajhkh saemien gïelh)
Dïeves gåetie - akte stoerre variaabele feelemeteateridie mah akten biejjien Hålogaland Teaterisnie spealadieh gusnie 330 stovlh tjaakanieh jïh mubpien biejjien aktene onne siebriedahkegåetesne gusnie dagke 200 stovlh tjaakanieh.
Funksjonelle morfologije haastadihks munnjien orreme mubpiengïelen soptsestæjjine. Lohkehtæjjine leam vueptiestamme learohkh aaj seamma haestemh vuesehteminie gosse funksjonelle morfologijem lierieh jïh utnieh.
Svihtjeme-heaptoji åårganisasjovnh
Gievriem gaavnin gosse kultuvremojhtesh tjaalasovvin dejnie prosjektine Saemieh Saepmesne jïh Registrering av automatisk freda kulturminner i Røyrvik kommune - Et samarbeid mellom samisk og norsk kulturminneforvaltning.
Fylhkeålma Inge Ryan aalka håalodh.
Fylhken baakoej-juhtije Fylhken raerieåejvie
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne Govlesadtemesijjiem saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne tseegki jaepien 2008 - akte digkiedimmiesijjie mij lea goh gaavnesjimmiesijjie jïh bïevnesesijjie orreme dan åarjelsaemien gïele- jïh kultuvrebarkose fylhkesne.
Fylhkentjïelte jïh staaten etaath sijhtieh bïhkedasside våaroemasse bïejedh gosse soejkesjeaamhtesidie gïetedieh, jïh gïrremh eah soejeksjidie vadtasovvh mah leah bïhkedassi mietie.
Fylhkentjïelti joekedimmiemaalle lea göökte bieline juakeme, akte baasise- jïh gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh barkedh dajve-vaarjelimmie aamhtsigujmie dajve-plaaneforumen tjirrh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh dåarjodh jih raeriestidh tjielth åarjelh-saemiej dajvine gusnie båatsoe-jieleme guktie nuepie bøøremes dajve-gorredimmiem saemide buektiehtidh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh ektesne Samiedigkien bijre bæjjoehtidh.
Øøhpehtimmieh dovne båatsoejielemen jih duedtien bijre lea daelie jåarhkeskuvli diedte.
Fylhkh Noerhte-Nöörjesne, bielelen dah saemien tjïelth, aktem lissiehtimmiem åtneme govhte jïh 14 prosenti gaskem seamma boelhken.
Fylhkentjïelte lea meatan regijovneraerien tjåanghkojne.
Fylhkentjïelth
Fylhkentjïelth diedtem utnieh baeniehealsoedïenesjen åvteste.
Øøhpehtimmie jåarhkeskuvline leah eeremes Fylhkestjieltij diedte jih vuartoe dejstie leah bueriedimmie faagese. Faage tjoevere vihkeles sæjjan jih øøvtiedæmman båetedh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigie edtjieh laavenjostedh daan barkoen bijre juktie
Fylhkestjieltieh jih Samiedigkie sijhtieh barkedh guktie faageøøhpehtimmieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh båatsoejielemen jih duedtien bijre lieredh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh ektesne Samiedigkien bijre bæjjoehtidh. Daate saerniestimmie edtja tjieltide juhtedh guktie dovne barkijh, årrojh jih learohkh maehtieh daejtie saernide dåastoehtidh.
Nimhtie leah ellies barkoe joekoen vihkeles dejtie ovmese fylhkide jis edtjieh eensi laakan buektiehtidh åarjelh-saemiej daerpies-voeth jih iedtjh vaarjelidh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh barkedh dajve-vaarjelimmie aamhtsigujmie dajve-plaaneforumen tjirrh.
jih funksjovnh gellie læhkesne almetjidie viehkine.
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh dåarjodh jih raeriestidh tjielth åarjelh-saemiej dajvine gusnie båatsoe-jieleme guktie nuepie bøøremes dajve-gorredimmiem saemide buektiehtidh.
Fylhkentjïelte lea tsevtsiedæjja juktie gamtebaantem vijriedidh NoerhteTrööndelagesne.
Fylhkentjïelth edtjieh aaj tsevtsiedæjjine årrodh almetjehealsobarkose fylhkine, jïh dah edtjieh tjïeltide viehkiehtidh dej almetjehealsoebarkosne.
Fylhkentjïelte veanhtede jarkelimmiedåarjoe Verranisnie 3. mill kr sjædta. Guktie jïh man stoerre daate barkoe sjædta sæjhta åvteprosjekten tjïrrh tjïelkestidh.
Fylhkentjïelten leah åvtehke jïh tjaelijesijjie.
Fylhkentjïelte jïh staaten etaath sijhtieh bïhkedasside våaroemasse bïejedh gosse soejkesjeaamhtesidie gïetedieh, jïh gïrremh eah soejeksjidie vadtasovvh mah leah bïhkedassi mietie.
Fylhkentjïelte sæjhta annje regijovnale öörnedimmiem utnedh tjïelten foentijste, men leajhtede tjïelth, mah sijjen dååjrehtimmieh utnieh regijovnale foentigujmie, sijhtieh laavenjostoem jåerhkedh.
Fylhkentjïelth jïjnjh vierhtieh tjïelten/regijovnale foentide sertieh.
Fylhkentjïelte daejtie krïevenasside tjïeltide beaja:
Fylhkentjïelte sjïehteladtije evtiedimmieprosjekth dåarjede.
Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh edtjieh orre jïh juhtije evtiedimmieprosjektide årrodh mah leah programmen ulmien jïh barkoesuerkiej mietie.
Fylhkentjïelten tsavtshvierhtieh leah uvtemes sjïehteladtije.
Fylhkentjïelte sæjhta dan åvteste viehkiehtidh vijriedimmiem daajbaaletje infrastruktuvreste illedh goh gamtebaante jïh mobijletellefovnije abpe fylhkesne.
Fylhkentjïelte sæjhta, seamma buerkiestimmine, ij vielie bïhkedassh bïejedh man stoerre låhkoe foentijste mah aktegstjïeltide bïejesåvva.
Fylhkentjïelth dah seamma dïedth utnieh goh tjïelth reeremedajvesne.
Fylhkenålma lea klååkemeåårgane klååkojde mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Fylhkenålma
Fïerhten jaepien Finnmarhken fylhkenålma viermietjåanghkoeh öörnede lohkehtæjjide mah maajööhpehtimmiem jïjtse fylhkesne vedtieh.
Fylhkenålma Finnmaarhkesne iktedimmiedïedtem åtna noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Finnmaarhken fylhkenålma jïh Nordlaanten fylhkenålma tjuerieh maahtoelutnjemebarkojne jåerhkedh saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjide.
Aaj jaepien 2013 Nordlaanten fylhkenålma vierhtieh åådtje daan kuvsjefaalenassese Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste.
Nordlaanten fylhkenålma lea dan åvteste vuajneme daerpies kuvsjem faalehtidh maajhööhpehtimmiedidaktihkesne saemienlohkehtæjjide maadthskuvlesne jïh jåarhkeööhpehtimmesne.
Nordlaanten fylhkenålma lea 2008 raejeste 2011 raajan göökte fïerhtenjaepien åarjelsaemien gïelebiesieh tjïrrehtamme Sveerjen Saemieskuvleståvrojne ektine, tjåanghkan gaektsie gïelebiesieh.
Nordlaanten fylhkenålma svienske ööhpehtimmieåejvieladtjigujmie govlesadta juktie gïelebieside guhkiedidh.
Fylhkenålma Nordlaantesne iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Romsan jïh Finnmaarhken fylhkenålma bïevnesh akkrediteradimmien bïjre olkese seedtie skïereden minngemossesne.
Fylhkenålma mahte ij naan klååkoeh dååste, seamma aejkien goh meedija daamtaj soptseste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh.
Fylhkenålma jïh tjïelth gellie öörnegh reerieh mah leah byjresen, jåarta- jïh skåajjeburrien vööste stuvreme, jïh jieleme- jïh voeneevtiedimmien vööste.
Fylhkenålma jolleskuvligujmie jïh sjyöhtehke laavenjostoeguejmiejgujmie laavenjostoe faagesuerkien sisnjelen.
Fylhkenålma aktem kuvsjeraajroem eelki tjaktjen 2009 dejtie barkijidie saemien maanagïertine, jïh maanagïertine saemien maanajgujmie.
Fylhkenålmah edtjin illedahkide vaaksjoemijstie reektedh Ööhpehtimmiedirektovraatese goevten 28.b. 2013 åvtelen.
Fylhkenålmah Finnmaarhkesne jïh Nordlaantesne gihtjesovvin mejtie dah sïjhtin daam iktedimmiedïedtem vaeltedh staateles åejvieladtjijste.
Fylhkenålmah Finnmarhkesne, Tromsesne, Nordlaantesne, NoerhteTrööndelagesne jïh ÅarjelTrööndelagesne aktem sjïere stillemem åådtjeme Ööhpehtimmiedirektovraateste juktie vijriesåbpoe barkedh råajvarimmiejgujmie Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.
Tromsen jïh Nordlaanten fylhkenålmah tæjmoeh vedtieh saemienlïerehtæmman sijjen tjïeltine, mearan Finnmaarhken fylhkenålma tæjmoeh vadta dovne sov fylhkese jïh gaajhkide tjïeltide Noerhte-Nöörjen ålkolen.
Fylhkenålmaj laanteburriegoevtesh edtjieh viehkiehtidh guktie dïhte nasjovnale laanteburriepolitihke tjïrrehtåvva viehkine bïevnesistie, reereme tsavtsvierhtijste jïh voenges sjïehtedamme råajvarimmijste.
Fylhkenålmah lin positijve, men vaestiedin dah ajve sïjhtin aktem dagkeres dïedtem vaeltedh jis saemien lïerehtimmiebyjresh vïenhtin daate lij maereles jïh vaajteles.
Fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen lea daan våhkoen Saemiedigkiem Karasjohkesne vååksjeme.
Fylhkenraerijen raeriestimmie nænnoestæmman:
Fylhkenraerie Saemiedigkiem birrie joekoenlaakan krøøhkedh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne gosse edtja orre væhtah jïh joekedimmiemaallh guektiengieledåarjose sjïehtesjidh.
Fylhkenraerie vijriebasse birrie dihte guektiengielebarkoe Noerhte-Trøøndelagesne annje maahta gelliesåarhts råajvarimmiejgujmie giehteldih, juktie evtiedidh jïh siejhmelaakan vååjnehtidh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem.
Fylhkenraerie tuhtjie vihkeles tjïelth nuepieh utnieh eadtjohkelaakan voenges jielemeevtiedimmiebarkojne gïehtelidh.
Fylhkenraereste Noerhte-Trøøndelagesne
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne Govlesadtemesijjiem saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne tseegki jaepien 2008 - akte digkiedimmiesijjie mij lea goh gaavnesjimmiesijjie jïh bïevnesesijjie orreme dan åarjelsaemien gïele- jïh kultuvrebarkose fylhkesne.
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkenraerie altese tjåanghkosne 18.12.2007 nænnoesti aktem gaskesadtemeforumem tseegkedh dejnie åarjel-saemien byjresinie.
Fylhkenraerie sæjhta annje regijovnale laavenjostoem utnedh regijovnale foentijste, juktie dïhte maahtoem jïh barkoe-faamoem nænnoestahta, jïh perspektijvigujmie raastedåaresth viehkehte, men leajhtede tjïelth sijhtieh jåerhkedh laavenjostedh jalhts aarebi skreejremeöörnege orrije.
• Fylhkenraerien politihkeles våarome "Nord-Trøndelag inn i framtida" (Noerhte-Trööndelage båetijen aejkien sïjse)
• Fylkesrådets politiske plattform "Nord-Trøndelag inn i framtida"
Kultuvren, sjiehtedimmien jih saemien gyhtjelassi fylhkenraerije lea dan forumen åvtehke.
Fylhkendigkieh Tromsesne, Nordlaantesne, Noerhte-Trööndelagesne jïh Åarjel-Trööndelagesne leah daelieh dåarjoelahtestimmieh vadteme Saemiedægkan nïerhkemen bïjre saetniesvoetekommisjovneste.
Fylhkendigkie lea fylhkendigkien bijjemes åårgane.
Fylhkendigkie sjæjsjele gaskem jeatjah jåarhkeööhpehtimmien bïjre, fylhkengeajnoeh jïh dej feerjalaajroeh, voenges ektieskovhte jïh kultuvreråajvarimmieh.
Fylhkesne jïjnjh regijovnale jeerehtsh, dovne jielemestruktuvresne jïh årromemaallesne.
Fylhken industrijebyjrese lea jearohke konjunktuvreste.
Fylhken kultuvre- miehtjie- jïh eatnemevierhtieh våaromem vedtieh jieliemidie mah dååjresh vedtieh.
Fylhken daajroe- jïh dotkemebyjrese, Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvline jïh Trööndelagen Dotkeme jïh Evtiedimmie goh dah stööremes, leah - daajroebyjresigujmie ektine Tråantesne - vihkeles daajroen jïh innovasjovnen gaavhtan.
Fylhken jieleme onne eksportelåhkoem åtna, jïh nov gåarede dam gaskenasjovnaale nuepiem nuhtjedh jienebi suerkiej sisnjeli, g.j. viehkine lissiehtamme markedemaahtoste.
Fysiske maajsoeh jïh daerpies astoeaejkiem utnedh eah lin tjïertestamme båatsoealmetji bieleste.
Fysiske maajsoeh barkosne eah vaahram giehpiedamme jieledekvaliteetese lissehth.
Gaajhkh dongkemh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten darjojste edtjieh aktem vierhtienommerem jïh nommem utnedh.
Gaajhkh laagide jïh organisasjovnide Raarvihken tjïeltesne.
- Gaajhkh tjïelth jïh fylhkentjïelth joekehts haestemh utnieh, jïh dannasinie vihkeles jïh daerpies orreme tjïelth jïh fylhkentjïelth leah jïjtje tjïertestamme gusnie lea daerpies sjïere råajvarimmiejgujmie jïjtse åårganisasjovnen sisnjelen, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Gærjahbussh Aarbortesne jih Rørosesne aaj øøvtiedæmman viehkieh daarpesjieh.
Gærjaluejhtestimmie jïh buerkiestimmie gærjeste "Beapmoeh ", tjaeliejistie jïh
Gáisi
-Båeries saemien gåetieh jïjnjh kvaliteeth utnieh mejtie vihkeles vaarjelidh.
Naa hijven bïevsterisnie.
Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien leam eevre madtjeles.
MAADTHVUAJNOE JÏH VISJOVNH
Gaske regiovne
Gaskesadtemeforume
Gaskesadth mijjem
Gaasse jïh petroleume
Vaedtsieh steemmedåastoejasse
Vaedtsieh steemmedåastoejasse juktie jïjtjemdh registreradidh
Vaedtsieh veeljemebarkijasse
vuastalamme edtjieh diedtem utnedh bovtselåhkoem sjiehtesjidh, jïh dovne jeahteme reeremen åårganh tjoeverieh aamhtesi bïjre båatsojne soptsestalledh jïh dejnie båatsojne ektesne barkedh
militæren plaanide vuastalamme Mauken / Blåtind-dajvem dijpedh ekspropieredh
Sov scenekåansten tjïrrh Gaup vuesehte saemien kultuvrebïeljelimmie doehtede.
GCG aaj dïedtem åtna tjïrrehtimmien jïh sisvegen åvteste dennie ryöjreden konferansesne aalkoealmetjidie Altesne 2013.
· GCGn Facebook-sæjroe
· GCGn nedtesæjroe
GCGn preessegovlehtallijh
Ž GCGn nedtesæjroe
Generalekrirrien presidente lea prievien tjïrrh, voerhtjen 5. biejjeste 2012, lïhtesegestaati ambassadööride New York'sne, ïihtsegestaatide beavneme satne lea birreme Ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, jïh John B. Henriksen dagkerh rååresjimmieh tjïrrehtidh sov åvteste.
Maahta sïejhme gyhtjelassh govlesadtemegoevtesasse seedtedh (GUL).
Julevsaemien
Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
Sïejhmelaakan vuejnebe nyjsenæjjah jollebe ööhpehtimmine jollebe låhkoeh noere aalteredåehkine utnin, goh seamma låhkoeh kaarride.
Genetihken vierhtieh: Nöörje edtja prijoriteradidh aktem systemem sjïehteladtedh gusnie obligatovreles bïevnesh utnedh gubpede genetihken vierhtieh jïh aerpievuekien daajroeh båetieh patenteohtseminie jïh ohtseminie sjædtoeesåarhtevaarjelimmien bïjre.
Soptsesth dam dåastovesijjesne jïh datne sïjhth löönemekåarhtem åadtjodh maam ajve maahtah nuhtjedh daennie gærjagåetesne.
Gïeh jååhkesjieh
Gïehtjedibie mejtie lea dåajmijes dan barkese.
Gïeleaernie - Raarvihke/Røyrvik
Gïeleambasadøørh
Gieleambasadøørh gielekampanjen "Saemesth munnjien " bïjre soptsestieh
Voestegh raeriestieh giele-jarngem Rørosesne rihpestidh.
Gïelelutnjeme aktem guhkies barkoem våaroeminie åtna, jïh dam guhkiebasse barkoem NBS:ste 2016:18 Vaajmoegïele.
Gïelelutnjeme lea Saemiedigkien guhkiebasse barkoe saemien gïeli åvteste, jïh åssjaldahke lea dam gellie jaepieh tjïrrehtidh.
Gïelelutnjemen fokuse lea våajnoes darjodh, evtiedidh, dåårrehtidh jïh maahtoem lutnjedh gaajhkine daltesinie.
Gïelelutnjeme sæjhta årrodh dovne lissiehtamme maahtoe saemien gïeline jïh saemien kultuvresne gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli, noerh dåårrehtidh mah lïerehtimmiem saemien gïeline vaeltieh, jïh saamastallije almetjh ovmessie faageööhpehtimmide dåårrehtidh.
Gïelem nastedh - ektievoete åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese lea geerjene ihke maahta datnem / dijjem Gïeleprïhtjhgåatan bööredidh.
Gïelem nastedh - Snåase/Snåsa
Gïelem nastedh sæjhta laavenjostosne Duodji instituhttine ektine datnem / dijjiem vytnesjimmietjåanghkose bööredidh, gusnie åadtjoeh "smaavevætnojneš gïehtelidh goh ditnie, gierkieh, skåerrie jallh mij akt jeatjah mïsse iedtjem åtnah.
Gïeleviehkie aktem joekoen hijven barkoem dorje, jïh mijjese nuepiem vadta gïelem vuejnedh jïh govledh mij ij dan daamtaj sosijaale meedijinie vååjnh.
Giellabiesse - julevsaemien
Gïelegaaltije akte faageårgaane aamhtesemaahtojne mij dovne gïeleviehkiem faalehte jïh gyhtjelassine saemien gïeleåtnoen bïjre bihkede.
Gïelegaaltije akte laavenjostoeprosjekte saemiedigkide Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne.
Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gïelegaaltije uvtemes teermigujmie jïh normeradimmine barka.
Lissine Gïelegaaltije edtja bïevnesh vedtedh saemien gïeli jïh saemienfaageles gyhtjelassi bïjre, jïh gïele-aamhtesh beagkoehtidh.
Gïelegaaltijen prosjeektem Interreg V Nord biehkiedajve Sápmi, Lapin liitto, Troms:n Fylkentjïelte jïh Nöörjen, Sveerjen jïh Såevmien saemiedigkide maeksieh.
org lea baakoelæstoeh bæjhkoehtamme noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne mah leah jååhkesjamme Saemien gïeleraereste, Saemiedigkien gïeleståvroste jallh Saemien gïelemoenehtsistie.
Giellasiida - Gáivuotna/Kåfjord
Gïellatekno aaj web-baakoegærjah åtna daejnie gïeline, lissine jeatjah saemien gïelh jïh kveenen gïele.
Giellatekno.uit.no teermelæstoeh bæjhkohte noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Gïellatekno Tromsøn Universiteetesne lea dåarjoem åådtjeme Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste juktie baakoelæstoeh reeremeteermigujmie evtiedidh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Gievrie Elin Kristina Jåma
Gievriem nåhtadin ihke transese båetedh jïh båetijen aejkien bïjre mievriestidh.
Daan biejjien snjearah gievresne beejreme, jih aaj sïejhme smualkemeprosessh orreme, jïh dannasinie sæjhta dam våålese veedtjedh juktie dam vaarjelidh.
Sæjhta gievriem åehpiedehtedh gosse edtja vuesiehtidh maam daan giesien gaavneme dejnie barkojne ålkone dajvine. Dam sæjhta darjodh Raavrevijhken tjïeltegåetesne seamma biejjien.
Gïhpekraavhtsem, saelhtiesbearkoeh,
• Raajan golme kandidaatide aktem lissiesteemmam vedtedh viehkine kroessem tjaeledh ruvtesne kandidaatenommen gårroehbielesne.
Raajan golme kandidaatide aktem lissiesteemmam vedtedh viehkine kroessem tjaeledh ruvtesne kandidaatenommen gårroehbielesne.
- veele tjïelkestamme bïevnesh bååstede vadta jïh bielieh jïjtse jïh mubpiej barkoste vuarjesje faageles krïevenassi mietie
- nuhteligs bïevnesh bååstede vadta, jïh jïjtse jïh mubpiej barkoem vuarjesje faageles krïevenassi mietie, jïh teekstedaajroen jïh gïeledaajroen mietie
Bïhkedassh vadta guktie edtja vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese, båatsose, miehtjiesdajveåtnose, jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta, gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkelamme
Dåarjoem vadta juktie meatan årrodh
- bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
saemien tjaeliejidie nuepie tjaaleldahkine ållesaejkien barkedh
saemien tjoejehtæjjide stuerebe nuepiem vedtedh saemide vuesiehtidh, dovne naasjovnesne jïh gaskelaantine
saemien filmese jienebh nuepieh vedtedh saadtesæmman jïh vuesiehtæmman filmefestivaaline
Saemiedigkie jïh dajveaajhtere nuepiem åadtjoeh klååkedh jis departemente ohtsemem jååhkesje.
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
Daaletje interregprogramme lea 2007 raejeste 2013 raajan. Fylhkentjïelte hijven dååjrehtimmieh åtna laavenjostojne Trööndelage- Jiemhte, jïh lea meatan programmesne Interreg IV-A (Sveerje/Nöörje), mij eelki 2008.
Daaletje aalkoealmetjereakta våaroeminie åtna saemiej histovreles reaktah jååhkesjidh, gaskem jeatjah mearoegaedtie- jïh fjovlegöölememasse saemiej årromedajvine.
saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
- åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste, hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste
- daajroem vuesehte, buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- sisvegem vaajeste jïh såemies bielieh tjaaleginie vierteste jïh dej bïjre ussjede, jïh jïjtse mïelh tjïelkeste jïh buerkeste guktie såemies viehkiedïrregh tsevtsieh
- sisvegem vaajeste, tjaalegh vuarjesje, toelhkeste jïh vierteste ovmessie vuajnojste, jïh tjïelkeste guktie viehkiedïrregh åtnasuvvieh jïh ussjede guktie dah tsevtsieh
- såemies daajroem vaajeste, jïjtse mïelh soptseste tjaalegi jïh såemies faageles aamhtesi bïjre ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Mojhtesh gåaskodh lea heannadimmieh jallh nommh mujhtedh bielelen naan såarhts måjhtajehtemh jallh jeatjah viehkie.
aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
baakoeh jïjtsh smaaregistie aajhtsedh, mejtie leah seamma jallh joekehts mubpede smaaregijstie
naan vierhtiejgujmie åahpenidh jïh dejtie jïjtsh teekstine utnedh.
baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
saemien baakoeh maehtedh
gïelen vueliem lïerehtalledh jïh stoerre jïh smaave baakoeh tjaeledh
gïeleldh vierhtieh aajhtsedh jïh dejtie jïjtsh teekstine åtnose vaeltedh
Båetije jaepiej, 70 taali, gellie kuvsjh øørnesovvin, dovne eadtjalgehtedh laaki- jih budsjetti bijre daajroem dåastodh.
Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Eadtjohke viehkiedïrregeåtnoen tjïrrh viehkiehtidh saemien meedijah tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh
Viehkine sjïehteladtedh ovmessie darjoemidie mah fïereguhtese sjiehtieh, dellie lïhke fuelhkie jïh mubpieh maehtieh viehkiehtidh dååjresh sjugniedidh mah damtijimmiem jïh vihtiestimmiem vedtieh.
Gaajhki biejjiej konferansesne lea tåarjedoekeme Altan jarngesne jïh ovmessie kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne.
Gosse maanaj skuvledalhketjh prioriteradibie, dovne trygkeme jïh digitaale, dellie viehkiehtibie guktie mijjen maanah seammavyörtegs gïetedimmiem åadtjoeh jïh åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh.
Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle Saemiedigkie såemies departemeentigujmie laavenjosteme.
Barkoedåehkien barkoen tjïrrh dle tjyölkehke sjïdteme dïhte raastendåaresth båatsoe Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjnjh haestemi uvte tjåådtje, v.g. faatoes reaktatjïelkestimmieh, juvreteehpeme, arealegoerpedahkh jïh orre konvensjovnedajvh.
Fïerhten-jaepien budsjedti tjïrrh dle Saemiedigkie tsavtshvierhtieh lyjkeme marijne jieliemidie.
Juktie saemiengïeleldh areaanah sjugniedidh gusnie åarjelsaemien eadtjohkelaakan åtnasåvva ulmie lea åtnoem åarjelsaemien gïeleste nænnoestehtedh jïh lissiehtidh Røros-regijovnesne.
Gosse åejvieulmiem vuesehte goh akte låhkoe parameeterijstie mejtie gåarede mööledh, dle daate maalle våaroemisnie juktie ulmiejaksemem vuarjasjidh RES'este. Maalle hijven ektiedimmieh tsihkestahta gaskem jielemen innovasjovnemaahtoem jïh jielemeevtiedimmiem, jielemen dieneste jïh jielemeevtiedimmie jnv. Fryöjstehkevoeteparameeteren sjïekenisnie, dle dïhte naakedem jeahta dovne fylhken fryöjstehkevoeten bïjre jielemeevtiedæmman jïh viesehtæmman, v. aaj programmen visjovnine.
Sïelteevtiedimmieprogrammen tjïrrh mah joekoen leah kultuvrejieliemasse jïh dan sjïerevoetese sjïehteladteme, tjiehpies saemien aktöörh edtjieh sijjen maahtoem lutnjedh juktie kultuvresïeltine gïehtelidh mij dïenestem vadta.
Daan beajjetje öörnegen tjïrrh gaajhkh tjïelth dejtie seamma åeliedimmide utnieh jalhts gïeletsiehkie jïh låhkoe saemiengïeleldh almetjijstie leah joekoen gellielaaketje.
Daanhtsoen tjïrrh saemien kåanste aaj maahta våajnoes sjïdtedh jïh bæjjese lutnjesovvedh.
Dan 3-japien prosjekten tjïrrh dle Saemiedigkie sæjhta saemien gåetieh vïhtesjadtedh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, jïh dannasinie jïjtsistie vaarjelamme abpe Nöörjesne.
Govlesadtemen tjïrrh voenges, regijovnaale jïh staateles åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie, mierietsiehkide saemien meedijaevtiedæmman nænnoestehtedh
aelhkie aamhtesi bïjre håalodh, åehpiedehtedh, tjïelkestidh, lohkedh, dåemiedidh jïh draamam utnedh joekehts goltelæjjide
aamhtesem åehpiedehtedh maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
Daate soejkesje lea tentatijve jïh maahta jarkoestehtedh jis daerpies.
ektiebarkoeprosjeektem tjïrrehtamme SVL-N-n jïh SVL-n gaskelaanti moenehtsisnie, ellies vuartasjimmieh saemien gaarsjen bïjre buektedh
Båeries saemien gåetiej tjïrrh maehtebe daajroem åadtjodh histovrijen bïjre, dovne saemien siebriedahken bïjre jïh fïerhten fuelhkien jïh slïekti bïjre gusnie gåetieh åtnosne orreme.
Fokuse saemien gïelese jïh kultuvrese
Hiphopen tjïrrh aaj sïllem vaalta siebriedahkedigkiedimmien sïjse.
Histovrijen tjïrrh aalkoealmetjh leah passijve objektine dotkemasse åtnasovveme.
Gosse 3-jaepien darjomesoejkesjh tjïrrehte jïh darjomedåarjoem lissehte dejtie saemien gïelejarngide, dellie Saemiedigkie gïelejarngi daerpiesvoeth krööhkie akten guhkiebasse jïh daajroes soejkesjimmien bïjre.
- Goerehtallemen tjïrrh dle våajnoes gaajhkh maanagïerth jienebh saemien stååkegaevnieh sijhtieh, jïh jienebh saemien learoevierhtieh.
Konsultasjovni tjïrrh dle vihtiesti eah lin siemes vuarjasjimmine man gåhkese almetjereakta jåhta, jïh man vijries dïhte histovrijen åtnoereakta lea.
Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem bæjjese bigkebe båetijen aajkan.
Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem båetijen aajkan bigkebe.
Kultuvremojhteselaaken tjïrrh dle edtja kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh vaarjelidh goh gaaltijh daajroen, dååjresen jïh identiteeten gaavhtan, jïh goh båetijen aejkien åtnoevierhtie.
Gellie jaepiej tjirrh lea aaj båatsoejielemen gaavhtan kuvsjh øørneme.
Meedijan tjïrrh dovne bïevnesh jïh sjollehtimmiem åadtjobe.
Byjresi tjïrrh goh Halti næringshage, Noerhtealmetji jarnge, jienebh festivaalh jïh fealadasseprosjekth akte hijven byjrese lea sjugniesovveme skaepiedihks jieliemidie Noerhte-Tromsesne
Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea.
Saemien tjaalaldahkine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre leah saemien sïebredahkine.
Prosjekten tjïrrh ohtsije lea illedahkeulmine åtneme learohkh jïh lohkehtæjjah edtjieh maahtoem lissiehtidh voengem nuhtjedh goh akte iemie sijjieh dorjesh eatnamisnie gaavnedh, jïh krodth, goebperh jïh muerjieh eatnamistie nuhtjedh, jïh lïeredh baarhkoelaejpiem bååhkesjidh naavradahkigujmie ektine mearoesaemien kultuvreste.
Laavenjostoelatjkoej tjïrrh gïelevierhtietjïeltigujmie dle Saemiedigkie jïh fïerhte tjïelte sijhtieh nuepieh åadtjodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah fierhten tjïelten gïeletseahkan sjïehtedamme. Saemiedigkien ulmie lea jienebh tjïelth saemien årrojigujmie gïelevierhtietjïeltine sjidtieh.
Saemiedigkien jïh Saemieparlameenten raerien tjïrrh galkebe joekoenlaakan baaltediedtijes ektiebarkoem øøvtiedidh veartenen jeatjah aalkoealmetjigujmie mej jielemevuekieh aajhtoej nuelesne.
Saemiedigkien tjïrrh NSR sæjhta jïjtjereeremem saemiej tsiehkine tjïrrehtidh - prinsibpe mij dovne IN-n (FN) jïh gaskelaanti konvensjovnine.
Gïele våajnoes sjædta sjiltadimmien, tjeahpoen, tjaatsegi, hïejmesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh.
Tsïeglesjimmien tjïrrh, tjeahpoen tjïrrh, tjaatsegi, gåetiesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh gïele sæjhta våajnoes sjïdtedh.
Gaskemedtien aaltere SDJ-dajvesne lij jollemes göölemen, lidtemen jïh gueliebïepmehtimmien sisnjeli, jïh vueliehkommes detaljeåesiestimmien sisnjelen.
Gïeli tjïrrh identiteete, daajroe jïh kultuvrelle jïh sosijaale ektievoete sjugniesuvvieh.
Gïelen tjïrrh akte ektiedimmie mubpide sjïdtede, saaht maam gïelide mijjieh haalvebe jallh man vaeniem jallh jïjnjem gïelem haalvebe.
Gïelen tjïrrh maehtebe mubpiejgujmie gaskesadtedh, domtesi, åssjaldahki jïh nïekedassi bïjre soptsestidh, laavenjostoem sjugniedidh jïh veartenem mijjen bïjre guarkedh.
Staati NASCO-laavenjostoen tjïrrh bïhkedassh bïejesuvvieh guktie edtja loesevierhtiem reeredh.
Teaterekåansten tjïrrh dïhte joe guhkies jïh gellielaaketje dååjrehtimmiem åådtjeme.
Golme iktemierien daelviej tjïrrh (2018-2020) ållesth 724 aaltoeh golme sïjtebielijste Saltoduottaren båatsoesïjtesne radioseedtijh åadtjoejin mah lin bïejesovveme tjeapohkebaanti sïjse.
Mijjen kultuvre-jih maahtoepolitihken tjirrh sijhtebe fiere-guhtem jearsoe-laakan darjodh jijtse identiteetese.
Gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti, dle aktem öörnegem sjïehtesji juktie dagkerh reaktah Finnmaarhkesne damtijidh jïh jååhkesjidh.
VRI Trööndelagen tjïrrh dle regijovnen sïelth maehtieh FoUviehkiem åadtjodh sijjen evtiedimmieprosessine (FoU: dotkeme jïh evtiedimmie).
Daeverh edtjieh vielie jielije dorjesovvedh jïh åssjalommese lea interaksjovnem sjugniedidh guessien jïh daeveri gaskem.
Daeverh edtjieh bååstede dan kultuvrese jïh dejtie almetjidie gubpede båetieh.
gihtjedidh jïh reektedh
daaroen baakoeh saemiengïelese darjodh.
buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
Sitath jïh gaaltijh mearhkodh
buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
åejvieboelhkide saemien tjaalaldahken-histovrijesne buerkiestidh jïh soptsestidh tjaeliji jïh klassihkeri bïjre mah saemien tjaalaldahkesne
buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
buerkiestidh guktie soptsesth, vaajesh, dïejvesh jïh nerrehtimmie åtnalgåvva gosse maanah bijjiedidh
buerkiestidh guktie jienebelåhkoen gïelh saemien gïelide deadteme jïh annje diedtieminie
buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
buerkiestidh guktie baakoeh seerkedh, guktie baakoeh ektiedidh jïh löönemebaakoeh sjïehtedidh
buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buerkiestidh magkerh reaktah saemien gïelen leah
buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
buerkiestidh saemien medijaj bïjre
buerkiestidh guktie dïhte saemien soptsestimmievuekie lea
buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekie lea
buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
soptsestidh gïelehistovrijen åejvieboelhki bïjre jïh viertiestidh noerhtelaanti gïeli histovrijinie
soptsestidh gïelehistovrijen bïjre
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
buerkiestidh joekehts heamturh jïh vuesiehtidh guktie heamturh låtneme kultuvri gaskem
Saemien dorjesh vielie åehpies darjodh
saemien tjaaleldahkh jijhtiehtidh gaajhkine gærjagåetine
Darjoeh jarkelimmieh steemmeleahpine jis sïjhth
Jis edtjh jarkelimmieh darjodh steemmeleahpine
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse jïh gåatan njaelkies beapmose.
Aavodem åerjielasse vuelkedh 
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse.
Abpeveartenen haestemh: tsiehkieh mah aalkoealmetjh tsevtsieh, klijmajarkelimmieh, monnehke evtiedimmie, healsoegyhtjelassh jïh jeatjah tsiehkieh.
Doh globaliseradimmietendensh darjoeh guktie sjæjsjalimmieh gaskenasjovnaale sijjesne konsekvensh voengesne åadtjoeh mijjen aarkebiejjien jieliedinie.
Glomdalsmusesne lea provsjekte juhtieminie gusnie jienebh kultuvrh ektesne veadtaldihkie.
Gosse buerie gïelemaahtoeh, jienebh nuepieh utnieh gosse barkedh jïh lohkedh. Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Gosse buerie gïelemaahtoeh, jienebh nuepieh åtna gosse barkedh jïh lohkedh.
Ij maehtieh hijven ulmieh saemien gïelese jaksedh bielelen nuekies ekonomeles jïh almetjen vierhtieh.
Hijven lïerehtimmie- jïh ööhpehtimmienuepieh maanagïerten, skuvlen jïh jollebe ööhpehtimmien tjïrrh, leah eevre vihkeles juktie tjïrkedh jienebh maahtoem gïelesne åadtjoeh.
Hijven ståantetjh jïh ektievoete maehtieh jïjtjedomtesem jïh vyörtegsvoetem nænnoestehtedh.
Hijven mierietsiehkieh buektiehtidh saemien institusjovnide, guktie dah maehtieh viehkiehtidh saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh daajroes darjodh.
Hijven sosijaale nedtesijjieh gusnie maahta saemiengïelesne soptsestidh maehtieh vihkeles gïelesijjieh årrodh, joekoen dejtie maanide jïh noeride mah sijjine årroeh gusnie jeatjah gaavhtan leah vaenie saemien gïelesijjieh.
Hijven gïeletjiehpiesvoeth leah joekoen vihkeles maanaj stååkedimmien jïh lïeremen gaavhtan maanagïertesne, learohki lohkemen, tjaelemen jïh lïeremen gaavhtan skuvleaalteren, jïh ihke fïereguhte edtja nuepieh utnedh sov ulmieh jaksedh jïh sov potensijaalem evtiedidh.
 Hijven gïeleteknologeles dïrregh saemien gïelese
Hijven gïeleteknologeles dïrregh sijhtieh vihkeles årrodh juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Hijven vaarjelimmiedajveståvroeh saemien tjirkijigujmie giehpiedieh Saemiedigkien daerpiesvoete ryöktesth meatan årrodh.
Hijven healsoe jïh seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh saemien årroejidie, mah saemien gielem jïh kultuvrem våaroeminie utnieh.
maahta dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh hijvenlaakan govlesadtedh
Hijven maahtoem saakebarkojne.
hijven pensjovneöörnegh
Hijven båatsoe aktem lïhke ektiespïelem vierhtiej gaskem tsihkestahta.
Buerebe balanse tjoeli gaskem buektiehtidh
Jaahkoeluvregs politihke nænnoestimmine jïh soptsestimmiemaahtoeh lea vihkeles tsiehkieh daennie barkosne.
 Hijven gïelesoejkesjimmie, man våarome leah hijven, juhtije goerehtallemh jïh faageles
Hijven gïelepolitihke tjuara dejtie ovmessie gïeletsiehkide krööhkedh, jïh ij maehtieh dam darjodh bielelen hijven betniedaajroe jïh goerehtallemh.
GOEVTESEÅVTEHKE HEALSOE- JIH HÅKSOEGOEVTESISNIE
GOEVTESEÅVTEHKE KULTUVRESNE JIH SAEMIEN GIELESN
Goevteseåvtehke lea raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne.
Goevteseåvtehke lea Raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne.
Goevtesen åvtehke
Goevtesen åvtehke lea raerieålman nuelesne jïh lea raerieålman åejviedåehkesne.
Goevtesen åvtehkem,
(Golme regiovnh).
Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje, dellie jielede hijven sjædta.
Govlesadtemesijjien åvtehke lea fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen jïh desnie aaj tjïrkijh daejstie meatan
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne:
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne lea goh akte ovbyjjes gaavnesjimmiesijjie jïh digkiedimmiesijjie gusnie maahta gaajhkh aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh mah ulmiem utnieh dan åarjelsaemien gïele jïh kultvurebarkose.
Mennie mieresne almetjh sijhtieh ræhpas årrodh demensen bïjre sæjhta joekehts årrodh almetji gaskem mah demensem utnieh jïh dej fuelhkieh.
Man stoerre ulmie dajve åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse aaj ulmiem åtna man gellie saemieh mah edtjieh meatan årrodh.
Sig-Britt Persson: Daarhve jïh dah Kasush
Lahkoe biejjine.
raasti jïh boelvi bijjelen barkoe øøhpehtimmesne jïh syjhtemisnie
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe
RAASTEGASKEMS/ INTERNASJONALT
GRESSÅMOEN NASJONALPARK
GROM as: Troll i ord - saemien heamtureaeskie noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
GRONG
Kråangken jåarhkeskuvle aktem seammalaakan dïedtem åtna jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen Noerhte-Trööndelagesne.
Kråangken Jåarhke-skuvle gusnie åarjelh-saemien gielem øøhpehtieh jih gusnie aaj sjiere lohkehtæjja gielen gaavhtan.
Nimhtie dah tsavtsh-vierhtieh buerebe åtnose båetieh.
Kruana - daaroen baakoe maam galka saemien gïelese jarkoestidh.
Kruepieslaakan vuajneme dle ånnetji jollebe lohkehtæjjaveahka saemien lïerehtimmien sisnjelen goh jeatjah lïerehtimmesne Nöörjesne, men stoerre jeerehtsh dej saemien gïeledåehkiej gaskem.
Doh gründerh Rággon duekesne sijhtieh raaktan dïsse sjïehteladtedh Noerhte-Saltesne, jïh mijjen mïelen mietie daate prosjekte joekoen gieltege.
Maadthdåarjoe stööremes ulmiem åtna dan åvteste dellie teatere daajra maam åådtje, jïh ekonomijem vadta akten nænnoes maadthbarkose juktie orre prosjekth evtiedidh jïh ohtsemh darjodh byjngetje finansieradimmien jïh sponsovri bïjre.
Vååjnoe goh dah hijven illedahkh leah båateme dan åvteste almetjh åadtjoeh saemienkuvsjem vaedtsedh hïejemesijjesne, seamma tïjjen goh dah leah studenth mah eksamenem jolleskuvlesne/universiteetesne vaeltieh, jïh studijepoengem dan åvteste åadtjoeh.
Dïhte dan åvteste laake idtji staaten almetjeriekteles åeliedimmieh saemide voebnesjh.
Geerve gåatomen gaavhtan, tjoerin dej jeanatjommes bovtsigujmie, mah lin meatan pryövesne, juhtedh gåatomedajvide mearoegaedtien lïhke tsïengelen 2020 aalkoelisnie.
Dïhte våarome tabellide jïh figuvride lea Statistisk sentralbyråen registerebaseradamme fasseldimmiestatistihke 4. njealjehtsjaapan fïereguhten jaepien.
Veareldekommisjovnen/Brundtlandkommisjovnen galhkemereektehtsistie 1987:n raejeste våarome båata mij jeahta: "Staeries evtiedimmie lea evtiedimmie mij daanbien daarpoeh dååste jïh ij båetien boelven nuepieh eerjh juktie dah åadtjoeh sijjen daarpoeh krøøhkestidh".
Saemiedigkie edtja jïjtje våaromem evtiedidh gosse maahta vuastalidh.
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Faagen maadth maahtoeh
Faagen maadth maahtoeh
" Maadthlaaken § 108 dïedtem vadta staateles, regijonaale jïh tjïelten åejvieladtjide saemien kultuvrem, jielemeåtnoem jïh siebriedahkejieledem krööhkestidh
Maadthlaake almetji, almetjetjïerti jïh staaten ïedtjide jïebnelaakan steeri.
Maadthlaake aaj joekoen tjïelke. "Staaten åejvieladtjh dïedtem utnieh sjïehteladtedh ihke saemien åålmege maehtieh sov gïelem, sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem evtiedidh".
Maadthlaaken § 110a dïedtem vadta nöörjen staatese sjïehteladtedh ihke saemien gïele maahta gorresovvedh jïh evtiesovvedh.
Maadtoelaaken § 110 a jeahta saemien kultuvre lea sjïere kultuvre Nøørjen kultuvren baalte, jïh nimhtie dam saemien kultuvrem vaarjelidh jïh øøvtiedidh seammalaakan goh daaroen kultuvrem.
Maadthlaaken nænnoestimmieh leah demokratijen tseegkemegierkieh.
Maadthskuvle
Maanagïerte
Ööhpehtimmielaaken § 6 -4 mietie dle maadthskuvlh jïh jåarhkeskuvlh abpe Nöörjesne dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemiej, saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre.
NSR sæjhta:
Maadthskuvle jïh Jåa
Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Dåehkie tjuara aaj digkiedidh maam juridihkeles staatusidie dagkerh njoelkedassh byöroeh utnedh.
Dåehkien voestes teaterevuesiehtimmie lij (Mijjen doedterh) mij lij akte musihkales satijre heannadimmiejgujmie Alta-gæmhposte.
Dåehkesne maanagïertebarkijh ovmessie bieleste laanteste.
Daelie dåehkie sov barkoem orrijeminie.
Dåehkiej aalkoehåalojh maehtieh gossege 10 minuhth håalometïjjem åadtjodh.
Dåehkie jaabnan tjåanghkoeh åtna, juktie haestemh digkiedidh mah leah ektiedamme saemien gïelese pollisesne, jïh raerieh buektedh Pollisedirektovraaten virjiesåbpoe barkose, gaskem jeatjah reereneassen dahkoesoejkesjistie saemien gïelide.
Dåehkien aarebi saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh lea dåehkien åvtehke.
Dåehkieaamhtese staaten vööste
Datne leah Jupmelen læjhka-maana.
Lïegkedh amma gosse dan bïjre ussjedemine.
Dah båvrah lin tjaalasovveme göökte gierkietaavline.
Jupmele almetjidie aktem laakem vadta ihke satne sæjhta gïemhpes årrodh dejgujmie.
Gæjka seammalaakan goh Jupmele vuajna datne gïjkeminie.
Gyrhkesjimmiejarkelimmien maadthaarvoeh stedegengjøring, involveringe jïh ferriedihksvoete rihpestieh akten ahkedh sjïere liturgijebarkose aaj saemien gærhkoejieliemisnie.
Guektiengïelevoete - vierhtieh åarjelsaemien
Guektiengïelevoetevierhtieh åarjelsaemien: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte vierhtieh joekede fïerhten jaepien juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh Noerhte-Trööndelagesne.
Gulahalan - noerhtesaemien gïelekuvsje
Vïskes - saemien baakoe maam galka daaroen gïelese jarkoestidh.
Gunnar Claus, Barkoemaarkedestatistihken seksjovne, Statistisk sentralbyrå, Oslo
Guttorm veanhta aaj saemien noeride sæjhta vihkeles årrodh mijjieh buektiehtibie dam saemien kultuvrem meatan vaeltedh daajbaaletje veartenen sïjse.
Håallijh
jealaskimmiefaaleldahkh saemien maanide bigkedh
Maahtah habiliteetevuarjasjimmiem daesnie lohkedh).
Institusjovnigujmie lïhkebe barkedh, jïh dejgujmie govlesadtedh gosse edtja ståvroeh nammoehtidh jïh dåarjoej bïjre
Haesteles barkoeh vijries jïh orre faagebyjresisnie
Hætta Reinås lea meatan veeljemisnie NSR:se Jilliemearoen veeljemegievlesne.
Haakeneburrie + båatsoeburrie = tsagkese
- Haakeneburrie- jih båatsoeburrie-skuvle seamma ræhpien nuelesne sjidtin jih båatsoeburrie-skuvle aaj seamma åvtehkem åadtoeji goh laanteburrien-skuvle.
• hijvenlaakan sjïekedidh
• hijvenlaakan sjïekedidh maanagïertesne
Jåartapolitihkem tsevtsedh
Hålogalaanten Laakemaenniereakta konkluderede dåapmosne Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nænnoestimmeste njoektjen 10. biejjeste 2014 bovtsetaalegiehpiedimmien bïjre, lea akte mïedtelimmie almetjereaktine.
• unnebe maanadåehkieh utnedh mah leah vihties barkijigujmie ektine Maanagïerte edtja annje hoksem maanide vedtedh Edtjebe annje maanaj fysiske hoksedaerpiesvoetem gorredidh jïh hoksedh gaajhkh maanah jearsoesvoetem, ektiedimmiem jïh tråjjem dååjroeh maanagïertesne.
Dellie dihte barkeminie goh fealadimmie-veterinære Noerhte-Nøørjesne, jih nimhtie meehti barkosne vuelkemen gaavhtan, aaj åårganisasjovne-barkojne giehtelidh.
Jaepien 2009 maastereeksamenem veelti faagesne Public Administration, Harvard University'sne.
Dan gaavhtan dïhte aktem politihkeles jååhkesjimmiem Saemiedigkeste jïh saemien åålmegistie vedti.
Viejhkiem aaj nuhtjesovvi.
Gïetegærja nedtesne gååvnese daesnie, helsedir.no.
Gïetegærjan aajkoe lea viehkine årrodh gosse sujhtijh jïh saemien skïemtjijh/skïemtjiji lïhke fuelhkie institusjovnine jïh tjieltehealsodïenesjisnie edtjieh sinsitnine soptsestidh.
"Gïete mij gïerhkemem suvtehte, veartenem stuvrie" lea jeahtasovveme.
 Maam akt praktihkeles darjodh - sïjse tjöönghkedh, goerehtalledh, bijjieguvviem åadtjodh dejstie aerpievuekien guedtiejijstie dej saemien immaterijelle kultuvrevuekiej sisnjeli
Prosessebarkoe lea akte konklusjovne guktie dejtie ulmide siebredahkedajvesne fulkedh.
Prosessedajve edtja budsjedte- jïh økonomijesoejkesjisnie aaj dåeriedidh, jïh edtja fïerhten jaepien budsjedtegïetedalleminie jarkoestehtedh.
Fïerhten jaepien edtja darjomeåesiem jarkoestehtedh.
GIEHTELIMMIE-SOEJKESJE
Dahkoesoejkesje
Dahkoesoejkesje lea golme bieline juakeme:
Barkoe- jïh ektiedimmmiedepartemeente dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti 2009.
Dahkoesoejkesje 5 jaepieh ryöhkoe, jïh vihteste gïeh dïedtem utnieh råajvarimmide tjïrrehtidh mah leah nænnoestamme soejkesjisnie, daan nuelesne guktie råajvarimmie öörnesåvva jïh gie maaksa.
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh.
Dahkoesoejkesjen barkoeboelhke nåhkele gïjren 2014.
Dahkoesoejkesje saemien gïelide fraamme bïejesovvi jaepien 2009.
Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Dahkoesoejkesje saemien gïelide...
Dahkoesoejkesje aalkoealmetji reaktide Nænnoestimmien mietie goeven 21. b. 2010 ENn generaalekrirresne (A / RES/65/198), dle veartenekonferanse edtja aktem soejkesjem buektedh gusnie dahkoeh gååvnesieh juktie reaktide veartenen aalkoealmetjidie nænnoestehtedh.
Dahkoesoejkesje aalkoealmetji reaktide Nænnoestimmien mietie goeven 21. b. 2010 ENn generaalekrirresne (A/RES/65/198), dle veartenekonferanse edtja aktem soejkesjem buektedh gusnie dahkoeh gååvnesieh juktie reaktide veartenen aalkoealmetjidie nænnoestehtedh.
Dahkoeprogramme dearjoen vööste Arktisesne (ACAP)
Gïeth bïssedh lea seamma vihkeles gåetesne goh maanagïertesne.
Gïeth bïssedh lea seamma vihkeles gåetesne goh skuvlesne.
Dïhte lea hijven åvteguvvine saemien noeride, jïh lea eadtjohke gaarsjelæjja tjïelke saemien identiteetine.
Dihte maana-skuvlem Prahkesne veedtsi, realskuvlem Rørosesne, laante-gymnasem Orkdaellesne jih veterinær-jilleskuvlem Oslovesne.
Dihte aaj raerieh vadteme nøørjen jih sveerjen båatsoegåatome-digkiedimmide. Desnie lij aaj gåatome-giehtjedimmieh jih eatnemegoerpeme jarngesne.
Dihte lea jijtjemse garanasine dorjeme jih gihtjie Aigine Lavram Satnem dåeriedidh.
Gaertenisnie byjjesovvi jih barkoen mænngan desnie laante- jih skåakeburrine, skuvlh veedtsi jih sivil-agronomine sjidti Nøørjen laanteburrie-jilleskuvlesne (NLH - Norges landbrukshøgskole).
Dïhte mietehte daate maahta haestiedihks årrodh
Dïhte meala dïedte Saemien Healsoepaarhken jïh SANKS:n åvteste (Saemien nasjovnaale maahtoedïenesje - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) byöroe Healsoe Finnmaarhkeste lutnjesovvedh Healsoe Noerhtese dan åvteste dej akte nasjovnaale dïedte, jïh dan åvteste Healsoe Finnmaarhke aktem faatoes goerkesem daan dïedten åvteste vuesehte.
Dïhte veanhta jïjnjh båatsoesaemieh Finnmaarhkesne daelie ovsåahtan åadtjoeh damtedh jienebi reerenassi kollektijve bysvehtspolitihkem.
Dïhte veanhta båatsoepolitihke lea tjaajanamme gosse öörnegh eah gååvnesh mah jïjtjevyljehke giehpiedimmiem skreejrieh.
Govlesadtemen direktööre
Hanne Holmgren Lille
Dïhte aaj jeahta jalhts dïhte saemien siebriedahke lea gåhkese båateme dle ibie annje mieriem jakseme, vaallah nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale gænnah.
Dïhte aaj tjïerteste dotkeme vuesehte akte nænnoes saemien identiteete noeri luvnie båastoeh geeruvevoeteåtnoen vööste vaarjele.
Dïhte aavode raerieh dejtie ovmessie barkoesuerkide åadtjodh dennie båetije bïevnesisnie: reereme jïh åtnoe mearoste jïh eatnamistie, vaarjelimmiedajvh, nuhteme eatnemevierhtijste, miehtjieåtnoe jïh aerpievuekien daajroe.
Dïhte aaj gaajhkide sïjtide nøørjen jïh sveerjen bielesne gæjhta mah leah meatan orreme prosessesne.
Dïhte tjïerteste ihke daerpies njoelkedassigujmie, öörnegigujmie jïh råajvarimmiegujmie mah maehtieh åtnoem jïh evtiedimmiem gïelijste dåarjedidh.
Villmoe lij aaj lihtsege siejme faageståavrosne båatsoeburrie-skuvlesne jih haakeneburrie-skuvlesne mearan dah lin juhtiehmisnie jaepeste 1968 -1981.
Dïhte vuesehte tjïelteministere aktem lissiehtimmiem dåajvohte 15,5 millijovni raajan, seamma tïjjen goh dåarjojde giehpiedieh 10 millijovnigujmie gosse vierhtieh bååstede giesieh mejtie aarebi dåarjoejin Stoltenberg II Kultuvrelutnjemen tjïrrh.
Dïhte vuesiehti dan joe gaavnoes healsoefaalenassese, jïh jeehti lij daerpies aktine kultuvrelle jïh gïeleldh voerkesvoeten bïjre dej saemien nyjsenæjjaj sjïekenisnie.
Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
Låhkoe jarkesamme?
"Båatsoen aarkebiejjie" lea kanadiske njoelkedassh nuhtjeme healsoedotkemasse aalkoealmetjigujmie (CIHR, 2007) dan åvteste Nöörje jïh Noerhtelaanth eah leah dagkerh njoelkedassh åtneme.
Jis dov jeatjah gyhtjelassh veeljemekåarhten bïjre, govlehtallh Saemiedigkine.
Datne naaken dejstie båvrijste tsööpkeme dan minngemes tijjen?
Dastegh datne ih leah veeljemekåarhtem saemiedigkieveeljemasse dååsteme påastesne, jïh veanhta datne leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose, govlehtallh Saemiedigkine.
Mah kanne ånnetji saemien lohkeme, men annje ih doesth soptsestidh?
Sïjhth såemies saemien baakoeh lïeredh?
Sïjhth saemistidh men ij naakenem utnieh mejnie maahta soptestidh?
Dov gyhtjelassh?
Jis akte jienebelåhkoe stoerretjåanghkosne lea sohtehtihksraeriestimmiem buakteme saemiedigkieraerien vööste, presidente saemiedigkieraerien laehpemem bïeljele.
Vaallah gosse eejhtegh jallh naan jeatjebh gåetieguntesne skïemtjelassem koronavijrusinie åådtjeme, edtjede maanagïertese båetedh.
Mov lea hïejme-eksamene maam edtjem deelledh.
Jis göökte kandidaath seamma gellie steemmah åådtjeme, orre voteradimmie dorjesåvva dej guaktaj gaskem.
Hartvik Hansen
- Ij edtjh lahtestimmieh dieves aassjoste jih vædtsoesvoeteste jååhkesjidh saaht maam buerkiestimmiem åtna dagkari lahtestimmiejgujmie båetedh, jïh vædtsoes dahkoeh mubpiej vööste darjodh, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste
Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Aarborten tjïelte meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajvese.
• ööhpehtimmiem jïh gaavnedimmieh unnebe dåehkine utnedh
Healsoefaagebarkije / viehkiesåjhtere 14,08% ihkuve barkoe jïh barkoe fïerhten gåalmeden hïeljen.
Healsoejarngesne:
Healsoe jïh dïedte
- Healsoe jïh sikkerhete
Healsoe jïh sikkerhete
Healsoesåjhtere 60% ihkuven barkoe.
Heamturesoptsestimmie derhvie-gåetesne
Hege Fjellheim
Elliesjaepien duedtiem vaeltieh Saemiej ööhpehtimmiejarngesne Johkemehkesne.
Maajetjh dle låhkoe giefies almetjijstie vaaneneminie verkebe goh gåess'akt. Ulmie lea garre giefiesvoetem jïh nielkiem nåhkehtidh.
Abpe 60% båatsoegujnijste åarjeldajvesne ööhpehtimmiem utnieh jïlleskuvle/universiteetedaltesisnie.
Abpe 61%, jïh jeenjemes dejstie mah krïevvesne berkieh, vaestiedieh dah gellien aejkien haevieh åådtjeme gosse bovtsigujmie barkeme, jïh gosse dïrregh jïh vuajastahkh nuhtjeme.
Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh, gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981, jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981.
Abpe Altan jarnge sæjhta mïerhkelgidh aalkoealmetjekultuvreste ruffien 9. - 12.
Abpe biejjien: Finnmarhkehaallem ryöjrede.
Abpe biejjien: Dah mah edtjieh meatan årrodh konferansesne Altese båetieh.
Abpe biejjien: Aalkoealmetjeregijovnh sjïere tjåanghkoeh hööltieh.
Abpe nöörjen siebriedahke jïh saemien siebriedahke sijhtieh aevhkieh åadtjodh jis aaj dïhte nasjovnaale saemien kultuvreaerpie beavneme sjidtieh.
Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh".
Abpe gåetie edtja akten sisbielien bïjre prierkiehtidh, mij tjïelkelaakan vååjnoe goh mij akt jeatjah goh dïhte fååmijes eatneme, tjåetskeme, lopme.
Abpe konferanse ryöktesth seedtesåvva gaskeviermesne.
Abpe prosjekte beetnehdåarjoeh åådtjeme INTERREG IV A Noerhte-Sápmi programmeste, akte bielie dehtie Europeejen Regijovnaale-evtiedimmiefoenteste.
Abpe Saemiedigkieraerie lea madtjeles sjïdteme dehtie jieledefaamoste jïh barkoevæljoste mejtie vuajneme abpe fealadimmesne Vardøen luvhtie Havøysunden gåajkoe.
Abpe siebriedahke tjuara sov dïedten bïjre daejredh, saemiedigkieraerie veanhta.
Abpe luhkie julevsaemien almetjh pedagogeles maahtoem utnieh, men eah saemienlohkehtæjjine barkh dan biejjien.
Helgeland Samiid Searvi ohtsemisnie tjaala jienebh ovlæhkoeh orreme båatsosne dej minngemes jaepiej.
Helgland Sami Searvvi sæjhta laavenjostosne Akut og Katastrofmedicinsk Centruminie Norrlands universiteeteskïemtjegåetesne Upmejisnie, jïh Norsk luftambulansine aktem voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh viermide byjreskisnie.
gïele
Vaallah dejnie tjïeltine gænnah gusnie saemien gïele akte biejjieladtje gïele, dan jïjnje tjaaleldh saemien åtnasåvva.
Healsoedirektoraate (2010) tjïerteste man vihkeles lea dejtie dåehkide bæjjese fulkedh siebriedahkesne mah daamtaj jallh gellie vaahrafaktovrh dååjroeh.
Healsoedirektoraate nasjonaale faageles njoelkedassh demensen bïjre tseegkeme.
Tjoerh healsoefaage maahtoem utnedh
Starneråajvarimmieh
Råajvarimmieh mah healsoem eevtjieh tjuerieh vïedteldahkesne årrodh daajrosne dej praktihkeles, sosijaale jïh kultuvrelle tsiehkiej bïjre mah almetji jieledem tjïelkestieh, jïh tjuerieh sjïehtedh dej siebriedahkeektiedamme mieriekrïevenassi mietie mah almetji nuepieh stuvrieh dagkerh råajvarimmieh nåhtose vaeltedh.
Healsoe
Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
 Healsoe, buerievoete jieliemisnie jïh byjjenimmiebyjrese
Healsoe Noerhte RHF stillemem åadtjoeji 2010 juktie finaniseradidh jïh tjïrrehtidh aktem 2jaepien toelhkeprosjektem, juktie toelhkedïenesjem dejtie saemien årroejidie bueriedidh.
Healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmieh mejtie Saemien healsoegoerehtimmiejarnge dorjeme, vuesiehtieh ij leah naan sjïere joekehtsh somatiske healsosne saemiej jïh jeatjah årroeji gaskem.
Healsoefaagebarkije/viehkiesåjhtere 14,08%, ihkuve barkoe jïh barkoe fïerhten gåalmeden hïeljen.
Healsoe- jïh hoksedepartemeente sæjhta Saemiedigkine ektine lïhkebe salkehtidh guktie seammavyörtegsvoete healsoedïenesjisnie maahta gorresovvedh julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
Healsoe- jïh hoksebarkijh edtjieh sjïehteladtedh guktie dan demense almetjen sjïere reaktah, preferansh jïh daerpiesvoeth gorresuvvieh hoksen jïh båehtjierdimmien tjïrrh mij lea sjïehtedamme dan sjïere almetjasse.
Healsoe- jïh hoksesuerkie
Healsoe jïh dïedte
- Healsoe jïh sikkerhete
STARNE JÏH SOSIJAALE RÅAJVARIMMIEH
Healsoe jïh sosijaale
Healsoe jïh sosijaaleprosjekth
Healsoe jïh sosijaaleprosjekth / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Vååjnoe geerve maehteles saemiengïeleldh barkijh skååffedh Healsoe- jïh sosijaalesuarkan, aaj saemien gïelen reeremedajvesne.
Healsoe jïh sosijaalesuerkie
Starnebarkijh jïh voestesgoeren faaleldahkh
Healsoesåjhtere 60% ihkuven barkoe.
Healsoestandarde årroji luvnie Nöörjesne lea jolle, jïh heerreden healsoe-, byjrese- jïh jearsoesvoetebarkoe barkoejieliedisnie leah jarngesne orreme gellie luhkiejaepieh.
Healsoejarngesne:
Starnefaaleldahkh jïh sosijaale råajvarimmieh sjiehtesjidh saemien utniji daerpiesvoeti mietie abpe jieleden tjïrrh.
-Healsoegaavnedimmieh saemien voeresidie leah vihkeles råajvarimmieh murriedimmien gaavhtan jïh goh heerreden råajvarimmie.
Healsoegaavnedimmie saemien voeresidie
Heartoehtæjja lea dïhte mij dam dorje, jalhts gïerve.
jijtjh-reereme skuvle, skuvle mij jeatja skuvlese veadtaldihkie jih skuvle mij edtji båatsoejieleme-jarngen lihke barkedh.
Evtiedimmesne meatan fulkedh Aili Guttorm (25) Mosseste lea akte dejstie noerekandidaatijste.
Guelmedh dam soejkesjem, jïh skuvlesne aaj gævnjoestidh.
Henrik Ibsen jïh Bjørnstjerne Bjørnson lin veaksehks meatanaktöörh juktie Nöörjen voestes nasjonaale teaterem, Den Nationale Scene Bergenisnie tseegkedh jaepien1876.
Henrik Olsen
Kultuvre jïh healsoe
NSR
Raerielïhtsege (NSR)
henrik.olsen@samediggi.no
Henrik Olsen, saemiedigkieraerie
Aajkoe lea guektiengïelebarkoem digkiedidh.
Mïerhken aajkoe lea åestijem vuesiehtidh daate dorjese lea duedtie.
Fealadasseprosjekten aajkoe lea maahtoem jïh maarhkedem nænnoestehtedh saemien fealadassegïehtelimmide.
Aajkoe SáMOS-prosjektine lea pedagogeles barkoem evtiedidh saemien aarvoej mietie, eatnemedaajroe, gïele, kultuvre, stuvreme jïh aerpievuekien daajroeh.
Krøøhkestimmie saemien kultuvrese, båatsoebårran jih ektievoete-øøvtiedæmman, kriepesje vuajnoeh dan muhteste guktie dihte mij saemide veadtaldihkie ij aajhtasovvh, mohte åådtje øøvtiedimmesne årrodh.
Ž Saemieh ektesne govlesuvvieh, seamma maadtojne, kultuvrine, gieline jih vuekiej gujme.
Tjuara utniji iedtjh jïh utniji daajroeh krööhkestidh jïh vihkeles aaj tjïeltigujmie, jielemeiedtjijigujmie, utnijesiebriejgujmie jïh jeatjah kultuvremojhteseåejvieladtjigujmie hijvenlaakan laavenjostedh.
Daesnie gaajhke gåarede
Daesnie gaajhke gåarede - saaht guktie Dïhte ovrehte baalhka fïere-guhten noerhte-trøønderasse ij leah laanten bijjie-gietjesne.
- saaht guktie Dïhte ovrehte baalhka fïere-guhten noerhte-trøønderasse ij leah laanten bijjie-gietjesne.
Daesnie barkeminie juktie haestemidie aalkoealmetjenyjsenæjjide meatan åadtjodh galhkuvetjaatsegisnie.
Daesnie dah viehkiehtieh Saemiedigkien ulmiem jaksedh nænnoestehtemen bïjre saemien kultuvreste, identiteeteste jïh kultuvreaerpeste.
Daesnie raeriestin aktem jïjtse mieriesoejkesjem saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman darjodh.
Daesnie digkiedimh faagi bijre mejtie fåvhta jih altese almetjh stuvrin.
Daesnie aaj såemies jeerehtsh sjædta man åvteste ij leah sjyöhtehke dïenesth maaksoej vööste mööledh viehkine ajve jaepietabellide lohkedh.
Daesnie sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh voenges aamhtesinie goh maanagïerth, maanavaarjelimmie, soejkesje- jïh areaalegyhtjelassh, maadthskuvle, healsoe- jïh hoksedïenesjh, kultuvreråajvarimmieh jïh sjïekedimmie.
Daesnie Saemiedigkie byöroe NOKUTine jïh Maahtoedepartemeentine rååresjidh juktie maereles vuekieh gaavnedh daan aamhtesen bïjre.
Daesnie dah juvnehtimmieh Antirasistisk Senter'istie:
Daesnie barkoedåehkien raeriestimmie jarkelimmide:
Daesnie buerkiestimmieh joekedimmide:
Daesnie dåarjoeh Saemiedigkieraereste:
Daesnie ij gåaredh dejtie veele taalide vihtiestidh.
Daesnie såemies lohkehtæjjah mah mahte aadtjen ööhpehtimmiem illeme, mearan jïjnjh lohkehtæjjah leah bijjelen 60 jaepieh.
Daesnie akte raajese båateme mij edtja fleksibiliteetem vedtedh juktie julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem tseegkedh.
Daesnie sopstestimmie substantijvi jih adjektijvi bïjre maj - hk-tjoeje, jih guktie jeatjah löönemeabaakoeh leah normeremine sjeahtasovveme baakoen gietjien gaavhtan.
Daesnie sopstestimmie substantijvi jih adjektijvi bïjre maj -hk-tjoeje, jih guktie jeatjah löönemeabaakoeh leah normeremine sjeahtasovveme baakoen gietjien gaavhtan.
Daesnie leam vuesiehtimmieh jïh viertiestimmieh vaalteme nöörjen nasjovne- jïh identiteetebigkemistie akten nöörjen postkolonialisteles tïjjen, viertiestamme dejnie saemien tsiehkine 1970-låhkoen raejeste Saepmien nöörjen bielesne.
Daesnie vihkeles giesiegåatomh jïh daelviegåatomh jïh såemies dajvh leah lissine vihkeles suehpedslaanth.
Daesnie analyjsen åejviemearhketjh.
Daesnie ij naan leevles grammatihke, ajve nuhteligs jïh ij dan nuhteligs jiehtegh.
Daesnie ij naan leevles grammatihke, ajve nuhteligs jïh ij dan nuhteligs raajesh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Aalkoe jarkoestehtiemistie siebriedahkedajveste lea bïejesovveme jaapan 2012.
Daesnie laavenjostoe jïh alliansebigkeme akte vihkeles strategije.
Daesnie saemien nyjsenæjjaj byjjes råålle båatsosne akte hijven vuesiehtimmie, jïh maam sïjhtebe bæjjese vaeltedh New Yorkesne, Larsen jeahta.
Daesnie gïejh årroejijstie mah desnie orreme 12000 jaepieh, jïh daesnie aaj, bielelen viertiestimmie, dïhte stööremes saemien gaelmiedajve åvtekristeles tïjjeste, daesnie sjïelesijjieh jïh aejlies eatnemehammoedimmieh, jïh daestie akte ræjhkoes saemien soptsestimmievuekie båata.
Daesnie nuepieh ålkone vearadidh, tjoevkelaategh / alpinlaategh, jïh nuepie vijredh jïh gööledh.
Daesnie noerh åadtjoejin lïeredh konskvensi bïjre aarkebiejjien raasismeste, jïh guktie edtja dejtie gïetedidh.
Daesnie gaavnh mah raerielïhtsegh mah dïedtem utnieh dejtie ovmessie suerkide.
Daesnie ållesth 30 tjiehpiedæjjah, mij lea seamma goh 10,2 fïerhten tåvsene årroejasse, amma akte prosente årroejijste lea lïhtseginie aktene jallh jienebinie tjiehpiedæjjaåårganisasjovnine.
Daesnie jeenjesh vienhtieh sjïere råajvarimmieh leah dïhte seamma goh sjïere reaktah.
Daestie dejtie jeatjah darjomesidie vuajna, gaajhkide jeatjah almetjidie jïh ektiedimmiem eatneminie åtna.
Daesnie Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte aktem hijven barkoem dorje mij våaromem beaja akten sjïdtije saemien filmeindustrijese.
Daesnie fusjovne jaepeste 2016 vihkeles orreme juktie maehtedh tjïrrehtidh jïh aelkedh aktem dagkeres studijem, jïh destie Noerhte Universiteete aktem hijven evtiedimmiem åådtjeme sov regijonaale tsåeptseste åarjel- jïh julevsaemien dajvesne.
Daesnie ibie maehtieh seassoeh årrodh, vædtsoesvoete lïhke fuelhkine skaarine sjædta dovne dan aktegs almetjasse jïh siebriedahkese, Keskitalo jeahta.
Mijjieh aaj daesnie vuajneme Noerhte-Nöörjen akte jollebe lohkehtæjjaveahka goh laanten gaskemedtie.
Men dah mah dam jiehtieh eah dagke tjåanghkojne orreme NSR:sne, dan åvteste daesnie libie joekoen gellie noerh, jïh mov mïelen mietie dle mijjieh aaj politihkem tsevtsieh, Cecilie-Kristiin Øien Thomsen mij lea åvtehke NSR:n Noeremoenehtsisnie (daaroen NSR-N).
Daesnie galka åadtjodh daejredh saemien gïelen dovletjen, hammoen jïh struktuvren bïjre.
Daesnie Saemiedigkie tjïeltem meatan vaalta jïh tjïeltine laavenjostoe akten aareh boelhken, guktie barkoe tjïelten stuvremisnie gårrelge jïh dej guejmiej luvnie mah leah meatan.
Daesnie åarjelsaemien dajvesne akte joekoen hijven vuesiehtimmie guktie maahta saemien vuesiehtidh jïh eevtjedh sosijaale meedijinie.
Maahtam daesnie tjovnedidh ryöknemevuesiehtimmine jis% -ryöknedimmiem nuhtjem gaajhkijste årroejijstie goh vuartasjæjjah.
Daesnie maahtah raerieh gærjaj bïjre gaavnedh, jis sïjhth vielie lohkedh.
b. Daesnie maahtah presidentem håalemem lohkedh (ajve eengelsken gïelesne).
Daesnie maahtah presidentem håalemem lohkedh (ajve eengelsken gïelesne).
Daesnie maahtah laavenjostoelatjkoem lohkedh.
Daesnie maahtah steemmadidh saemiedigkieveeljemisnie
Daesnie maahtah steemmadidh saemiedigkieveeljemisnie / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Daesnie maahta Aigine Lavram dåeriedidh saemiej aejles sæjjan voejkenen tjirrh, jih giltegs govledh mij deahpede.
Daesnie maahta vuejnedh staarine jïh stuerebe sijjine daelie jienebh learohkh saemien veeljieh, mearan learohkelåhkoe ij leah læssanamme dejnie aerpievuekien saemien dajvine.
Daesnie lïhke fuelhkie jïh mubpieh maehtieh viehkiehtidh mojhtesh gåaskodh.
Daesnie tjaelije doh jeanatjommes saemienlohkehtæjjah damta.
Daesnie fokusem bïejebe man gellie daejstie lohkehtæjjijste mah jåarhkeööhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh.
Daesnie aaj gåetiesijjieh varangeresaemiej årromesijjijste tjaktjege, medtie 12- jïh 1400 Kr.m. Noidiidčearrusne/Kjøpmannskjølen gellie kilomeeterh bååreldahkigujmie gierkijste mah orrijieh jorpeligke giedtine.
Daesnie dah aktöörh mah dïedtem utnieh, tjuerieh ellieslaakan jïh ektesne barkedh juktie vihties jïh ulmiestuvreldh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh.
Daelie Tråanten tjïelte jïh mubpieh byjjes aajhtereinstansh tjuerieh ektine vierhtiedidh mejtie byjjesvierhtieh rïekteslaakan nuhtjesuvvieh, Jåma jeahta.
Daesnie aaj ållermaahta dam reaktam mijjieh utnebe mijjen aerpievuekien daajrojde gorredidh, jïh reakta dotkemasse jïh ööhpehtæmman.
Dah eah meatan ryöknesovvh daennie statistihkesne goh ööhpehtæjja gïelesne.
Daesnie dïhte ryöknesåvva goh veeljesovveme mij jeenjemes steemmah åådtjeme.
Daesnie vytnesjæjjaj ekonomeles jearsoesvoete åvtese gorresåvva, Muotka soptseste.
Registerisne edtja gaajhkh orre sjilth sïjse tjaeledh nænnoestimmiegujmie jïh referansine Staaten geajnoesuerkien /Statens vegvesen våarhkoesystemese Sveis.
Daesnie tjïelth edtjieh sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Daesnie galka vaestiedassen gyhtjelassem saemien gïelesne jïehtedh.
Daesnie galka gyhtjelassem saemien gieline vaestiedidh 2.
Daesnie daarpesjibie gieth mah sïjhtieh barkedh jïh jiermegs åejjieh.
Daan nuelesne saemien reklamebarkoe, arkitektuvre, gærjah, plaerieh, hammoe, foto, filme, duedtie, våajnoes kåanste, musihke jïh jïjnje vielie.
Daan nuelesne dåarjoe saemien bertemidie, heevehtimmie goevten 6. biejjeste jïh jeatjah saemien öörnedimmieh, teaterh, filmh, Sámi Grand Prix jïh råajvarimmieh maanide jïh noeride.
Daesnie veele daajroem utnebe man gellie julev- jïh åarjelsaemien saamastallijh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh, jïh man gellie mah lohkehtæjjine berkieh.
Daesnie sæjhta geerve årrodh taalh veedtjedh, jallh aerviedimmieh veahkan bïjre darjodh.
Sïjhtebe aaj daesnie vuartasjidh man gellie daejstie mah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh man gellie lohkehtæjjah mah eah byjjes ööhpehtimmiem utnieh.
Daesnie vuesehtem maam akte jeatjah laante, Indije, mij guhkiem kolonialiseradamme orreme, lea dorjeme, gidtjh akademijem tseegkeme man nomme Sanget Naak Akademi. (http://www.sangeetnatak.gov.in/)
Daesnie vuesiehtibie dan gærjese Samiske tall forteller 4.
Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmesne sjïehtesjidh. Guktie maadthmaahtoem sjïehtede jïh guktie lohkehtimmiem learoehkidie sjïehtesjadtedh.
Staatusem bijjiedidh
Dalai Lama guessine mïnni Saepmesne rïhpestimmien mænngan Saemiedigkeste 30 jaepiej juassah.
Hijven jis aaj dagkeres saernieh saemien gielesne.
Hijven maahtoem saakebarkojne.
Hilde Agathe Heggelund
Hilde Skancke Pedersen lij akte dejstie gööktijste mij aktem måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajgujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
Hilje Kristoffer Jåma, Raarvihkeste
Hilje Kristoffer Jåma, Raarvihkeste
buarestehtedh, gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
Darjoe
Heelsege
Åahpenh Gïele-ierieguedtijigujmie!
Histovrije aktede soptsesistie båata akten saemiennïejten bïjre Maalegistie Västerbottenisnie maam vuesiehti maarkedinie Europesne 1800-låhkoen.
- Histovrije lea sjyöhtehke daan biejjien.
-Histovrije lea sjyöhtehke daan biejjien.
Histovrije / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Histovrije
Histovrije//
Histovrijes saemiedigkiebïevnese
Histovrijen mietie dle fysiske darjome akte iemie bielie orreme dehtie saemien kultuvreste.
Daesnie aaj miesieh aaltoejgujmie maehtieh rahtjedh mænngan gïjrege.
- Daan raajan daan jaepien saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme gaajhkesidie mah vierhtiej bïjre syökeme daan prioriteradamme ulmiedåehkien sisnjelen.
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenæjjah vædtsoesvoetem dååjroeh, jïh doestedh dan geerve aamhtesen bïjre soptsestidh.
• Viehkehth gosse govlesadteme tjöödtjeste, men aellieh aelkieh govlesadtemem stuvrh
Gåetie-isolasjovne sæjhta jiehtedh datne edtjh ållesth isolasjovnesne årrodh gaajhkesijstie, aaj dejstie mejgujmie årroeminie. Ih åadtjoeh olkese vaedtsedh, tjoerh jïjtse tjiehtjielisnie årrodh eevre oktegh, tjiehtjielisnie byöpmedidh jïh ih tjoerh njaamelijniem mubpiejgujmie juekedh.
Gåetiekaranteene sæjhta jiehtedh datne edtjh gaskesem giehpiedidh jeatjah almetjigujmie dan jïjnje gåarede, men ih daarpesjh ellies isolasjovnesne årrodh.
Gåetiekaranteene vaasa 10 biejjieh mænngan datne leah suetievaahresne orreme.
Altese Majesteete Gånka Harald lea meatan mïerhkesjimmesne saemien gïelevåhkoste Karasjohkesne golken 24. b.
Dennie mubpene bielesne dle unnebe ïedtje orreme dan jollebe saemien gïeleööhpehtæmman.
Jollebe ööhpehtimmie saemien gïeline lea joekoen vihkeles jis saemien edtja gïeline årrodh mah siebriedahken gaajhkine suerkine åtnasuvvieh.
Jollebe ööhpehtimmiefaalenassh saemien gïelesne viehkehteminie saemien gïeli staatusem lutnjedh, dovne saemiej luvnie, men aaj stoerresiebriedahkesne.
Jollebe ööhpehtimmiefaalenassh saemien gïelesne leah aaj eevre vihkeles ihke saemien edtja maehtedh dotkemegïeline åtnasovvedh.
Jolleskuvlelektovre lij akte tjïelke illedahke stipendijaatebarkoste dan åvteste dïhte voestes åejvefaageeksamene julevesaemien gïelesne illesovvi 1999.
Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvle dam nasjovnaale råållam åtna jollebe ööhpehtimmien sisnjelen gosse lea åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Noerhte-Trøøndelaagen jïlleskuvle njieljie øøhpehtimmie-sijjieh utnieh medtie 200 joekehts lohkeme-otnjegigujmie.
Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvle jïh jeatjah daarjoebyjresh tjuerieh sijjen maahtoem olkese faalehtidh, jïh jieleme tjuara væjhkalåbpoe årrodh dïenestidie vuejnedh gosse daajroebyjresigujmie laavenjostoe.
Nordlaanten universiteete (don baelien nomme lij Høgskolen i Bodø) dïedtem julevsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste åadtjoeji Ööhpehtimmie- jïh dotkemedepartemeenteste jaepien 1989. Goh manne leam bijjielisnie vuestiehtamme dle lij aaj jollebe gïelestudijh Nordlaantesne jïh Noerhte-Trööndelagesne åvtelen dah neebneme institusjovnh dam byjjes dïedtem departemeenteste åadtjoejin.
Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle studijh åarjelsaemien gïelesne 1, 2 jïh 3 faalehte. Dah studijh leah g.j lohkehtæjjide mah ööhpehtimmiemaahtoem åarjelsaemien gïelesne sïjhtieh.
Oslon Jolleskuvle faalenassem åtna toelhkeööhpehtimmien bïjre.
Jïlleskuvlh jïh universiteeth
• Høgspentlinjah: Nöörjen tjaetsie jïh energijedirektoraate (daaroen NVE) jïh lissiehtamme daatajgujmie Ektie kaarhtedaatabaaseste (daaroen FKB)
Lohkh orrestamme bïevnesh!
soptsestallemem utnedh:
• hijven jovnesem sinsætnan utnedh
Vuajnoeh jïh dahkoeh staateles åejvieladtjijste njoelkedassh biejieh disse mij lea sosijaale jååhkesjamme siebriedahkesne, naakede mij vååjnesasse båata dennie laavsije ållermaehtiemistie meedijesne, jïh nåake vuajnoeh jïh hatsves dahkoeh almetjijstie båatsoen ålkolen.
Vuajnoeh
Holtet maanagïerte lea 32 000 kråvnah åådtjeme juktie prosjektem aerpievuekien låavthgåetie gïelesijjine tjïrrehtidh, man ulmie lea aktem sijjiem sjugniedidh saemien gïelese jïh kultuvrese maanagïertesne.
Homofijlh jïh doh mah daaroen gohtjesuvvieh transkjønnede abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh trïegkenassem dååjroeh.
Edtja honoraarem finansieradidh öörnedæjjine ektine.
Dïhte govlehtimmie Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmeste lea akte vijries aamhtese mij eelki gosse dam lahtestimmiem bøøkti tjaktjen 2007, jïh dïhte minngemes govlehtimmie-mierie lea gierhkien-garres / goevten 19. b. 2009.
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh smaavefaamoevierhki jïh biegkefaamoebigkemi bïjre
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh lissiebigkemen bïjre faamoenedteste
Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh.
Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse
- HØRING PÅ FOKUSOMRÅDER I PLANEN
Govlemehokse saemien gïelesne
Govlemehokse saemien gïelesne / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
HOVSPITERINGH
Tjaktjen 2012 Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente ektesne aktem dotkemeprosjektem bæjhkoehtin man nomme lij: Vædtsoesovete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
Tjaktjen 2013 lij tjïjhtjeden aejkien saemiedigkieveeljeme tjïrrehtamme sjïdti.
Tjaktjen 2013 dïhte orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie eelki.
Tjaktjen 2018 Telemarksforskning barkoem åadtjoeji Saemiedigkeste Duodjeinstituhttam evalueradidh.
Tjaktjejuhteme lea daamtajommes vielie bårrode jïh sagke guhkebem vaasa goh gïjrejuhteme.
"Faamoen" åejviefokuse dan åvteste sjædta dïenestem lissiehtidh.
Åejviefokuse klijmarååresjimmine sæjhta årrodh råajvarimmiej bïjre seamadidh juktie klijmajarkelimmieh heerredidh, jïh sjïehtedimmieh klijmajarkelimmide gorredidh.
Åejviehåalije lea veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Linda Tuhiwai Smith.
Vierhtiej åejvieåssjele lea funksjovnelle guektiengïelevoetem utnijidie åarjelsaemien gïeline buektiehtidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
Dïhte vihkielommes maam gaavneme ACIA-goerehtimmesne lea Arktise såemies dejstie verkemes jïh tjerkemes klijmajarkelimmijstie eatnamisnie dååjre.
Dïhte stööremes fåantoe man åvteste naemhtie, lea dan åvteste joekoen tjïeltine Guovdageaidnu jïh Karasjohke, men aaj jeatjah tjïeltine Finnmarhkesne, desnie noerhtesaemien iktemearan govlesadtemegïeline åtnasovveme, gelline boelvine.
Aamhtese:
Åeniedimmiem tjaeledh
Daltese
Gaavnh subjektem.
Gihtjehtimmiegoere
Sïejhme lidteratuvre
Åejvieråajvarimmiesuerkieh buerkiestimmesne leah;
Åejvieulmie:
- Åejvieulmie lea aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem hijven kvaliteeteste sjugniedidh, maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne, dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem krööhkeste, jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Regijovnale evtiedimmieprogrammen åejvieulmie boelhken 2013-2016 lea "Jielemeevtiedimmie Noerhte-Trööndelagesne".
Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmietsiehkieh sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
- Dïhte åejvievuepsie dan 'Strategisk plan for samisk kirkeliv' lea viehkiehtidh guktie akte jielije saemien gærhkoejieleme Dennie nøørjen gærhkosne sjædta, gusnie saemieh leah meatan seammavyørtegsvoetine gærhkosne, jïh saemien gærhkoejieleme lea akte buajhkoes bielie Nøørjen gærhkoen tjåenghkies identiteteste.
Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste "Biejjien baernieh" maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme.
Åejvieboelhkh
Åejvieboelhkh:
Faagen åejvieboelhkh
Daennie åejvieboelhkesne galka joekehts teeksth, tjaaleldh- guvvie-jïh tjoejenasshteekstigujmie barkedh.
Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre, lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre.
Vihkeles aarvoeh dennie åejvieboelhkesne aaj lïeredh laahkoestidh, guktie bïerkenidh jïh meatan årrodh jïh guktie dejtie sjïehtesjidh jïh evtiedidh.
Åejviesuerkie gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea meatan vaaltasovveme daejnie göökte bieline.
Åejvieboelhkesne gïele jïh gaskesadteme edtja gïelem vijriebasse evtiedhdh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadteme, lohkeme- jïh tjaelememaahtaldahkem.
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh edtja gïehtjedidh guktie gïele åtnalgåvva jïh guktie gïele bigkesovveme.
Åejviedåeriesmoere Saltoduottarisnie lea boelhken golken raejeste njoktjen raajan gosse jeenjemes plåavhkesimmieh bovtsi jïh ruevtieraajroen gaskem, stööremes låhkojne tsïengelen (Rolandsen et al., 2017).
Åejvieprosjekte eelki jaepien 2012 minnigiemossesne, jïh edtja orrijidh daan jaepien.
Åejvieprosjekte eelki tsïengelen 2011.
Åejvieaamhtese lea kruana økonomije jïh giefiesvoetem unniedidh.
Åejvieaamhtese daan jaepien konferansesne lea nyjsenæjjah voenine, jïh guktie dah berkieh juktie giefiesvoeten jïh njielkien vööste gæmhpodh, jïh dej råålle evtiedimmiegyhtjelassine.
Åejviegyhtjelasse daennie barkosne lea aktem tsevtsemedajvem (gåhkaldahkedajve, influense-areaale) aerviedidh gåetiej jïh infrastruktuvren bïjre, vitenskapeles jïh aerpievuekien daajroen mietie man stoerre dajvh akten fysiske skilkemedahkoen bïjre mejtie bovtse reava.
Åejvievæhtah vuesiehtieh fasseldimmieprosente SDJ-dajvesne lea vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie, men jeerehte.
Åejvievæhtah figuvresne vuesiehtieh SDJ/Nöörje Saltfjellet noerhtelen aktem jollebe låhkoem dejstie fasseldamme almetjijstie utnin dennie nööremes aalteredåehkesne (15-19 jaepieh) jïh dejnie båarasommes aalteredåehkine (bijjelen 45 jaepieh).
"Åejvieööhpehtimmiegïele saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmesne lea saemien.
HOVSPITERINGH
Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse
Jollebe ööhpehtimmie åarjel-, julev- jallh noerhtesaemien gïelesne
Jïllebe øøhpehtimmie jïh dotkeme
Jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
Jolle skåårah sijhtieh jiehtedh giehpiedamme psykiske healsoe.
Jillemesreakta lea aktene sveekes besteles lahtestimmesne Femunden-aamhtesisnie reerenassem birreme njoelkedasside båatsoen ektie skaaramaaksoedïedten bïjre jarkelidh.
Jillemesreaktadåapmoe Sara-aamhtesisnie bööti goeven 21.b. 2017, guktie daate tjirkijeraeriestimmie ij leah guktie gænnah maahteme aamhtesen illedahkem jarkelidh, maam såemies voenges tjirkijh Evtiedimmiekrirreste jïh jeatjah plaeriedigkiedæjjah bagkesieh.
Jillemesreaktajustitiarijuse Carsten Smith eksepertedåehkien åvtehkinie sjïdti.
HØYLANDET
Åelkies
NSR.pdf
Levangerisnie, Noerhte-Trøndelagen Jilleskuvlen nuelesne, leah faaleldahkh learohkidie guht sijhtieh åarjelh-saemien gielem lohkedh jih aaj kultuvren bijre lieredh.
Turisth jolle ööhpehtimmine mah leah vyljehke maeksedh sijhtieh tjïelke saemien kultuvrem dååjredh, men gyhtjelasse lea guktie edtja saemien kultuvrem doekedh bielelen dam biejstedh.
http://divvun.no/no/index.htm
Njaltja jallh vïedtje gaajhkide funksjovnide gåetesne gaertjede jïh vaarjele, dah vïedtjh geehtieh jïh almetjidie tjöönghkieh.
Mojhtese maahta naa hijven vaarjelamme årrodh.
Daelie profesjonelle daltesisnie gïehtele, jïh lea gellien aejkien Saepmien åvteste tjoejkeme Arctic Winter Games-gaahtjemisnie.
Dïhte lea eadtjohke gaarsjelæjja, jïh dïejvesem ironwoman åådtjeme eliteseerijisnie jïengehockeyesne.
Dïhte aaj veeljesovveme Fylhkendægkan Finnmarhkesne daelie.
Dïhte aaj Barkoedåehkien åvtehkinie veeljesovvi.
Dïhte ööhpehtimmiem åtna goh revisjovne jïh jienebh lissiestudijh åtna ekonomijestuvremen, årganisasjovnen jïh stuvremen sisnjelen.
Dïhte dåarjoem åådtje presidentekandidaateste Aili Keskitalo mij tjïerteste båatsoe Fovsenisnie lea vihkeles ij ajve dan åarjelsaemien gaavhtan, men abpe saemien siebriedahken gaavhtan.
Dïhte bælla konsekvense giehpiedamme beapmoejearsoesvoete sjædta.
Dïhte gegkeste jïjnjh jeatjebh saemien dajvine sijhtieh dorjemassine jïh jåarhkeevtiedimmine voenges vierhtijste gïehtelidh.
Dïhte åarjelsaemien båatsoem hijvenlaakan jïh jielijelaakan vuesiehtamme.
Jane lea vyörtegs daam åasam åadtjodh, dan åvteste dovne nueriebidie jïh voeresidie tjïeltesne skreejrehtamme saemien eadtjohkelaakan nuhtjedh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Altese ulmie lea gåhkese båetedh veartenen bööremes treavkavuetjiji gaskem, jïh sæjhta hijven åvteguvvine årrodh saemien noeride.
Dïhte eahtsa daanhtsodh, jïh sæjhta meatan årrodh jeatjah saemien noeride vuesiehtidh daanhtsoe aaj maahta aktem sijjiem utnedh kultuvrebïeljelimmesne.
Dïhte vuesiehtamme aaj saemien noerh maehtieh gåhkese båetedh gaarsjelimmine mah eah leah dan sïejhme Saepmesne.
Dïhte lissehte saemien fealadassegïehtelimmieh tjuerieh veanhtadidh dah jïjtjh tjuerieh jeanatjommesem barkoste darjodh, juktie gaajh stoerre barkoe sïelteaajhterinie årrodh, men meala saemien fealadasse 2.0 sæjhta akte nænnoes dåarjoehtæjja årrodh ihke saemien fealadassejieleme lyhkese.
Dïhte veanhta ij leah nuekies kampanjigujmie jïh prosjektigujmie juktie irhkemem jïh trakasseradimmiem heerredidh.
Dïhte tuhtjie sjollehke vuejnedh dam stoerre eadtjohkevoetem irhkemen vööste learohki luvnie.
Dïhte aaj veanhta raastendåaresth laavenjostoe dan bïjre sæjhta daerpies årrodh.
Dïhte sæjhta gaskem jeatjah guektiengïelevoetevierhtide jïh dejtie voenges gïelejarngide digkiedidh.
Dïhte dam gaskenasjonaale siebriedahkem haasta barkoem jåerhkedh guktie dïhte kinesiske ritneme jïh militariseradimmie Tibeteste orreje.
Dïhte raasismem jih dïedtelgimmiem abpe jieledem dååjri.
Montrul aerpiegïelen soptsestæjjaj haestemh iktedamme, jïh jeahta dle geervebe dam nominaale morfologijem haalvedh enn verbaale morfologijem.
Dïhte daejtie minngiebidie biehkide tjuvtjede mah tjuerieh meatan årrodh aktene dagkeres dahkoesoejkesjisnie.
Dïhte tjaala akten noere nïejten bïjre jïh altese dååjresi bïjre mearan jåarhkeskuvlesne vaadtsa.
Dïhte lea tjirkije saemiej åvteste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Akte fåantoe man åvteste kultuvrejielemh læssanamme lea Saemiedigkien dåarjoeöörnegh, Balto jeahta.
Dïhte jeahta satne ij naan fåantoem vuejnieh lïhtsegh nammoehtidh jis Saemiedigkie ij naan tjïelke tsevtsemefaamoem utnieh, jïh ståvroelïhtsegh dan gaavhtan maehtieh aktem jïjtjeraarehke råållam utnedh mandaatine Saemiedigkeste.
Dïhte jeahta jalhts maahta jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie ektiedidh dejtie årroeh-almetjidie mah miehtjies dajvem nuhtjin, dellie doh ellen jeanatjommes gïejh båatsoesaemiej darjoemijstie jïh årromesijjijste.
Vijriesåbpoe jeahta jienebh gïelesijjieh byöroeh sjugniesovvedh, guktie maahta saemien aarkebiejjien nåhtadidh.
Dïhte baledtem låhka Canadesne.
Dïhte neebnie fealadasseaktööre Gallas, mij raeriem viehkehte dej dæjpeles aatigujmie laavadahken jïjjedimmine.
Dïhte tjïerteste Saemiedigkie ij leah naaken daejstie vuajnojste digkiedamme annje.
Dïhte tjïerteste jalhts gelliej jaepiej mænngan striengkies jïh garre sjïehtesjimmiejgujmie, dellie dïhte darjome maam guelie jïh gueliejieleme sjugnede, vihkeles jïh guedtije biehkieh.
Dïhte tjïerteste Båddådjo aktem guhkies saemien histovrijem åtna, dovne julev-, pijte-, noerhte- jïh åarjelsaemien tsevtsiemistie, jïh tjirkie latjkoe dovne daam feerhmie jïh dam gorrede.
Dïhte aaj tjïerteste staaten faalenasse ij leah dan sïejhme noerhtedajvepolitihken mietie.
Dïhte vihth tjïerteste akte dagkeres faalenassse maahta dam saemien gïelem jïh saemien kultuvrem eevtjedh, joekoen desnie gusnie saemien ij leah aarkebijjien gïele.
Dïhte vuesehte reerenassen faatoes fokuse vierhtienuhtemasse noerhtedajvine jïh tjïeltereforme sæjhta stuerebe haestemh jïh behtjiedimmiem sjugniedidh dan saemien siebriedahken vööste.
Dïhte aaj tjïerteste siebriedahke lea evtiesovveme mænngan Saemielaaken gïelenjoelkedassh voestes aejkien nænnoestamme sjïdtin jïh daelie tïjje båateme laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie ektiedamme saemien gïelese gïehtjedidh.
Beapmoeh-darjome goh "vierhtieh-darjome" lea ennje daej dajvine vihkeles.
Nimhtie lea vihkeles soejkesjigujmie fylhkestjieltij tjirrh barkedh.
Gaavnh vaerbem jallh vaerbide.
Mujhtieh legitimasjovnem gosse datne steemmedh!
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme evtiedæmman mobijleappijste mubpiengïelelearoehkidie noerhtesaemien gïelesne, mij edtja mubpiengïelelïerehtimmiem noerhtesaemien gïelesne radtjoesåbpoe darjodh.
Maam dïhte sæjhta jiehtedh fylhkentjïeltese?
Øøhpehtimmie jïh baerniestarne leah uvtemes.
Aaltere gosse ööhpehtimmiem tjïrrehtamme, - låhkoe mah jåarhkeööhpehtimmie vaeltieh goh geerve almetje?
Mij akte saemien gåetie
Mij gåetie-isolasjovne?
Mij gåetie-karanteene?
OT- Mij lea vaaksjoestimmiedïenesje?
Mij lea saemien kultuvremojhtesh?
Nomme: "Mij saemien healsoe?
Mijlea saemien kultuvrejieleme
Saemien dajvine spealadidh, stoerre gåhkoeh, vaenie almetjh fïerhtene sijjesne årroeminie, d.s.j gellie kilomeeterh fïerhten vuasahtallemasse jïh fïerhten vuartasjæjjese, jallh vuartasjæjjalåhkoe viertiestamme årrojigujmie?
Maam buektiehtim?
Maam tjïelth darjoeh mah lyhkesieh?
Mij lij buerebe sjïehteme goh maehtedh mïerhkesjidh saemieh minngemosth leah nuepiem åådtjeme aktem bieliem sijjen kultuvreaerpeste reeredh?
Mij Tråante 2017-heevehtimmie orreme bielelen tjiehpiedæjjah jïh tjiehpiedæjjainstitusjovnh?
Mejnie Saemien gærhkoeraerie barka?
Mïsse maahta dåarjoem åadtjodh:
Maam OT maahta dutnjien darjodh?
Ij leah sån annje tjïelkestamme mij mijjieh libie, jïh ij sån gåessie gih sjïdth, daate akte ihkuve prosesse.
Maam edtjebe hæhtadidh skuvlen mænngan?
Maam leerehte jïh guktie dam leerehte jïh gie leerehte ij lea saaht guktie.
Mij lij geerve?
Gïeh veeljesuvvieh?
Gie jallh mij galka Saemiedigkien gïeleskreejremesjïelem åadtjodh dan jaepien?
Gïeh desnie berkieh?
Gie maahta OT'em nåhtadidh?
Gie maahta dåarjoem åadtjodh:
Gie maahta stipendem ohtsedh?
Gie maahta steemmadidh?
Gïeh Saemiedægkan båetieh?
Gïeh leah dajven aajhtere
Gïeh vaarjelieh, tjöönghkieh jïh evtiedieh daam daajroem jïh dååjrehtimmiem dan buaratjommesasse jïh evtiedæmman saemien scenetjeahposte, gïeh dam bijjemes dïedtem utnieh?
Gïeh jååhkesjieh
- Aarkebiejjien rasisme lea akte teema mij lea vihkeles digkiedidh jïh mijjieh gegkestibie DATNE leah meatan jïh dov dååjrehtimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båatah, Sagka Marie Danielsen minngemosth jeahta.
Fïerhte sïelte mij lea meatan maahta lissine raajan 50 raeriestimmietæjmoeh nuhtjedh maehteles sïelteraeriestæjjajgujmie saemien kultuvrejielemen sisnjelen.
Fïerhten aejkien akte bovtse dagkeres radioseedtijinie lij 100-50 meeterh signaaledåastoejistie dïhte aktijve sjïdti jïh eelki rööpses tjoevkesinie plijredh (Figuvre 3) Signaaledåastojh lin numhtie dorjesovveme, guktie gosse akte dejstie eelki plijredh dellie kraannasignaaledåastojh aaj aktijve sjïdtin jïh eelkin plijredh.
Fïerhten tjaktjen dle raeriestimmiem buakta minngeben jaepien RES'se tjïeltide jïh RESguejmievoetese Sannan-tjåanghkosne.
Fïerhte gierkie aktem aamhtesem dåerede maam aktene jïjtse tjaatsegisnie åehpiedahta.
Baakoeh mejtie darpesje dejtie tjaala, v.g. sjïere aamhtsi baakoeh jallh jeatjah baakoeh mejtie vielie lïerehtalledh.
Baakoeh mejtie darpesje dejtie tjaala, v.g. sjïere aamhtsi baakoeh jallh jeatjah baakoeh mejtie vïelie lïerehtalledh.
Baakoeh mejtie darpesje dejtie tjaala, v.g. sjïere aamhtsi baakoeh jallh jeatjah baakoeh mejtie vielie lïerehtalledh.
Fïerhten jaepien EN:n ihkuve forume aalkoealmetjeaamhtsidie New Yorkesne öörnesåvva.
Fierhten jaepien lij aaj gåatome-giehtjedimmie-kuvsje båatsoeburrie-skuvlesne. Dan gåhkoe lij akte våhkoe.
Fïerhte jaepieboelhkegåatomelaante eatnemekvaliteeth åtna mij lea sjïerelaakan sjïehtedamme bovtsen åtnose.
Fïereguhte departemeente dïedtem åtna sjyöhtehke laakh jïh mieriedimmieh saemien gïelide jarkoestidh jïjtsinie dïedtesuerkine.
Fïerhte gåalmede kultuvremojhtese lea tjïertestamme goh jïjtsistie vaarjelamme laaken mietie.
Lïegkedimmie-sijjie
Mah åtnoereaktah mah gååvnesieh
Mah jarkelimmieh byöroeh årrodh tjïeltereeremisnie guktie tjïeltereforme akte aevhkie sjædta dejtie saemien årroejidie?
Mah jarkelimmieh datne maahtah darjodh lea beavneme dennie sjïere sijjesne jïh steemmeleaphine.
Mah jarkelimmieh datne maahtah darjodh leah beavneme steemmeleahpine.
Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide, lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme.
- Mah konsekvensh datne vïenhth sjædta saemien gïelese, lïerehtæmman, healsoesuerkien jallh arealeåtnoen sisnjelen tjïeltereformine?
Digkiedimmie. Maam ulmide tjïeltereforme sæjhta åadtjodh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden evtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
Maam ulmide tjïeltereforme sæjhta åadtjodh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden evtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
Maam ulmide daan beajjetje evtiedimmievæhtah jïh tjïeltereforme sijhtieh åadtjodh dan båetijen aejkien jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
Man saemien gïelese/mejtie saemien gïelide åeliedimmieh edtjieh faamosne årrodh, sæjhta åajvahkommes ektiedamme årrodh dejtie geografeles dajvide gusnie dïhte aerpievuekien saemien gïeledajve lij Nöörjesne.
Mij båvride geervemes steeredh?
Mah haestemh duedtiejieleme åtna jïh mejnie Saemiedigkie maahta viehkiehtidh leah naaken dejstie aamhtesijstie mejtie edtja digkiedidh.
Mah vuajnoeh åvtese utnebe saemien siebriedahkesne, gosse lea maanagïerten råållen bïjre maanaj bijjiedimmesne, dej gïeleevtiedimmesne jïh dennie vijriesåbpoe sertiestimmesne saemien aarvojste orre boelvide?
Jis jeatjebh sijhtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh jurjemen jïh vuesiehtimmien gaavhtan, dle tjuerieh dan bïjre kultuvremojhtesereereminie rååresjidh.
Jis maana skiemtjine sjædta maanagïertesne, tjoerede maanam veedtjedh dan varke gåarede.
Jis dov maana jïjtse murredskreekem åtna gosse edtja åeredh, maehtede dam meatan vaeltedh.
Jis dov maana mådtan domtoe Jis maanan leah skïemtjelassesymptomh, aaj viesjies symptomh, idie edtjh maanagïertese båetedh.
Jis dov maana mådtan domtoe
Jis edtja saemiestidh tjïeltine, saemiengielesne ööhpehtidh skuvlesne jïh saemienlaaketje jieledh150 jaepiej minngelen, dellie tjïeltestruktuvre jïh reaktah tjuerieh dïsse sjïehteladtedh.
Jis daate akte evtiedimmie mij jåarhka, dle sæjhta joekoen vihkeles årrodh juktie gïelemaahtoem åarjelsaemien gïelesne bæjjese bigkedh.
Jis raasismen dååjreme:
Jis ih tjeakoesbaakoem utnieh maahtah dam daennie sæjrosne dongkedh.
Jis ih Tjåenghkies löönemekåarhtem sïjhth, tjoerh saarnodh datne ih sïjhth dov adressebïevnesh vöörhkesuvvieh dennie åejvielöönemeregisterisnie.
Jis ih sïjhth Scandinavian keyboard nuhtjedh maahtah aaj dam kroatiske tastatuvrem Hrvatski nuhtjedh, mij joe dov tellefovnesne.
Jis feejjen ålkone årrodh jïh kultuvrem dååjrehtidh, dle eevtjebe Raarvihkese syøkedh.
Jis raasisteles lahtestimmieh vueptesth Gaskeviermesne maahtah dam ryöktesth KRIPOS'ese reektedh dej raeriedïenesjen tjïrrh.
Jis datne aktene institusjovnesne årroeh, goh skïemtjegåetie jallh faangkegåetie, maahtah aktem barkijem birredh dov identiteetem jååhkesjidh.
Jis datne dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh, dellie ånnetji jeatjhlaakan sjædta.
Jis akte dagkeres lohkehtæjjavaanoe lij gååvnesamme akten jeatjah faagese skuvlesne dellie seapan stoerre nasjonaale barkoeh orreme juktie hoksedh dåårrehtimmie lohkehtæjjijste læssani.
Jis akte soejkesjamme råajvarimmie lea aktene ovvaantosne kultuvremojhtesigujmie, dle badth reereme sæjhta nyöjhkedh.
Jis vaenebh veeljieh saemien lohkedh, dle dïhte maahta nåake årrodh dejtie saemien gïelide mah raaktan leah håvhtadihks.
Jis veeljesåvva, dellie dïhte voestes nyjsenæjja mij Saemiedigkien presideente.
Jis jaavoe, tjaelesth åenehkslaakan guktie dåarjegidie nuhtjeme:
Jis jaavoe, tjaelieh gubpede, mannasinie jïh man jïjnje:
Jis dov dåaktere lea jeahteme dov lea Covid-19, jallh datne vuertieminie pryövevaestiedassh åadtjodh, tjoerh ållesth isolasjovnesne årrodh ollh datne mubpieh almetjh laanesth.
Jis dov dåaktere lea jeahteme datne ih leah skïemtjes, men datne leah vaahresne orreme suetiem åadtjodh, tjoerh karanteenesne årrodh.
Dastegh deallahtimmiedïedth eah steeresovvh, tjuara kvotide bååstede giesedh jïh dejtie mearoegaedtieflååtese vedtedh mah dïedtem åadtjoeh voengesne deallahtidh, Muotka tjïerteste.
Utarbeidet av: Aajege - Saemien gïele- jïh maahtoejarnge.
Jis akten tsåahkese båata dellie jeahta maam dorje.
Jis naan jeatjebh gåetesne voejngehtassesymptomh utnieh jallh koronavijrusem åådtjeme, idie edtjh maanam skuvlese dåeriedidh.
Jis stoerretjåanghkoen åvtehke ij maehtieh båetedh, tjåanghkoe stuvresåvva stoerretjåanghkoeståvroen mubpieåvtehkistie.
Jis tjirkije læjhkan ij tjåanghkoeåvtehkem goltelh, tjåanghkoeåvtehke baaja tjirkijidie nænnoestidh voteradimmien tjïrrh mejtie dïhte edtja baakoem dassedh jallh rååresjimmijste beelhkesovvedh dennie vihties aamhtesisnie jallh dam tïjjem mij lea aajmene biejjeste.
- Jis staate ij daejnie lyhkesh, jïh ij åajsoeh jallh sïjhth giehpiedimmiem gåatomelaanteste tjöödtjehtidh, åarjelsaemieh Fovsen-Njaarkesne sijhtieh reaktoem åadtjodh.
Jis datnine vïerrebe sjædta, tjoerh dåakterem gaskesadtedh tellefovnesne.
Jis mijjieh varke historihkem vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien gïelese vuartasjibie, dellie don baelien Bodø Lærerhøgskole dejtie voestes gïelekuvsjide faalehti 1980-låhkoen, mearan dïhte voestes 30-studijepoengekuvsje eelki tjaktjen 1989.
Jis vuejnebe mennie saemien gïelekuvsjine mah jeenjemes studijepoengh dorjesuvvieh Tromsøn Universiteetesne, dle noerhtesaemien ammesgïeline dïhte stööremes.
Jis ohtsijetaalide saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide vuartasjibie dah leah muvhten aejkien joekoen vuelege.
Jis edtjebe dejtie saemien siebriedahkide nænnoestehtedh dellie Saemiedigkie byöroe stuerebe ekonomeles vierhtieh åadtjodh juktie haestemem dåastodh, Olsen jeahta.
Gåabph fasseldamme almetjh haajpanieh?
Gusnie årroejin gosse noereskuvlem veedtsin.
Guktie datnine daan biejjien: Hijven, skuvlesne tråjjedem jïh eahtsam Röörosne årrodh.
Guktie jarkelimmieh steemmeleahpesne darjoeh?
Guktie åarjelsaemiej jieledetsiehkieh?
Guktie lea gïeletsiehkie?
Guktie evtiedimmie barkoesijjielåhkosne SDJ-dajvesne?
Guktie noerhtesaemien tastatuvrem daatovrese åadtjodh:
Guktie dejgujmie gåaradamme?
Guktie doh saemien teaterh maehtieh akte bielie sjïdtedh dejstie nöörjen soptsestæjjijste jienebelåhkoenasjovnesne?
Mejnie datne maahtah viehkiehtidh guktie saemien gïelh aaj båetijem aejkiem utnieh?
Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh?
Guktie aelkedh #saemesthmunnjien / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Guktie aelkedh #saemesthmunnjien
Guktie tjeakoesbaakoem darjodh:
Guktie teekstem gåvvan bïejedh?
Guktie syökedh?
Guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh?
Guktie edtja barkoem nænnoestehtedh juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem dan saemien leerhkehtallijen vööste heerredidh, hööptedh jïh goerehtalledh, Keskitalo jeahta.
Guktie daejnie barkebe
guktie daan beajjetje saemiepolitihke sæjhta vuarjasjamme sjïdtedh 150 jaepiej minngelen?
Gusnie dah?
MÅÅHTEHDIMMIEN VUEPSIE
Man åvteste dåårrehtimmie saemienlohkehtæjjijste vihkeles?
Man åvteste ih jïjtjemdh dallatjinie dïsse tjaeledh?
Mannasinie skyllije?
Gåabph geajnoe guhkiebasse jåhta?
Man guhkene skilkemedahkoste giehpiedamme gåatome sjædta, lea jearohke dejstie voenges tsiehkijste goh guktie eatneme vååjnoe jïh deavasåarhteste, magkeres skilkemedahkoe lea jïh man gellie darjomh mah sjugniehtuvvieh skilkemedahkoen bïjre.
Man gellie kilomeeterh teaterh edtjieh gaptjedh?
Man gellieh lïhtsegh mah gelkieh veeljesovvedh fearhnen veeljemegielveste lea dan mietie man gellieh leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose eannan ruffien 30. dan jaepien gosse minngemes tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljeme öörnesovveme.
Man gellie saemieh Nöörjesne årroeh, jih man gellie dejstie maehtieh saemien-gïelem?
Man jïjnjesh sopstestieh saemien-gïelem?
Man jïjnjem maahta åadtjodh:
Man gellie vuartasjæjjah edtjebe jaksedh?
Gåabph edtja dejtie åvtelhbodti steemmide seedtedh?
Hæhtjoe baaja mijjem nïekedidh
Hæhtjoebigkeme jïh el-faamoebarkoe leah fïereguhtelaakan gåatomedajvide mahte 80% båatsoealmetjidie giehpiedamme.
Hæhtjoedajvh naakenh dejstie stööremes tsevtsemesovnijste utnieh.
Hæhtjoesijjieh jïh turisme maehtieh jieniebinie bieline gåatomelaanteste årrodh ovmessie darjomigujmie abpe jaepien.
Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste, joe dejpelistie.
Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti.
Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta "Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh.
Jaepien 1968 akte giehtjedimmie-stasjovne (forsøksstasjon) båatsoejielemen gaavhtan, Lodegisnie tseegkesovvi.
Jaepien 1956 Saemiemoenehtse (moenehtse mij edtji saemien gyhtjelassh salkehtidh) nammoehtamme sjïdti.
Mov barkoe mænngan sjidti:esne. Jaepien 1958, ohtsi giehtjedimmie-viehkiehtæjjam mij edtji bovtsigujmie barkedh, giehtjedimmie-raerien nuelesne.
Jaepien 1962 Karasjohka almetjegærjagåetie aktem sjïere dïedtem åadtjoeji aktem saemien våarhkoem tseegkedh juktie saemien gærjagåetiedïenesjem vedtedh gaajhkide saemide jïh mubpide.
Jaepien 1965 orre barkoesijjie Laanteburrie-departementen nuelesne bøøti goh konsulente båatsoejielemasse.
- Jaepien 1966, Distriktenes Utbyggingsfonden direktøøre Leif Aune mannem gihtji mejtie meehtim tjaalegem båatsoejielemen giehtjedimmien jih øøhpehtimmien bijre tjaeledh.
Jaepien 1968 dihte stasjovne veterinærlaboratorien bæjngolen bøøti jih Skjenneberge åvtehke desnie sjidti.
1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne.
Laanteburrie-øøhpehtimmie-raerie jaepien 1977 plaane-moenehtsem båatsoejielemen gaavhtan tseegki, jih manne dihte åvtehke desnie.
Jaepien 1980 Lærerutdanningsrådet govlesadti Levanger lærerhøgskole'ine (mij akte bielie Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvleste sjïdti jolleskuvlereformen mænngan 1994), jïh vaajteli Levanger lærerhøgskole edtji dïedtem vaeltedh juktie bieliejaepieektievoetem åarjelsaemien gïelesne tseegkedh.
Jaepien 1988, jaepien åvtelen dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti, maadthlaake aktem orre nænnoestimmiem åadtjoeji mij saemiej sjïere staatusem jïh vaarjelimmiem gorredi:
Jaepien 1996 aktem orre moenehtsem nammoehti mij edtji aktem stiftelsem tseegkedh lïhtsegigujmie dejstie saemien siebrijste Röörosensaemien dajvesne.
Jaepien 1997 dle reektehtsem tsiehkien bïjre dan arktiske byjresen bïjre åehpiedahti, mænngan AMAP'sne laavenjosteme govhte jaepieh.
Jaepien 2001 dle akte vihties laavenjostoe tseegkesovvi saemiedigkiepresidenti jïh ministeri gaskem, mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne.
2002:esne Johannesburg-sjïehtedimmiem nænnostamme.
Jaepien 2005 konsultasjovnelatjkoe dorjesovvi staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Jaepien 2005 dle ekspertedåehkie aktem raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
Jaepien 2007 akte orre båatsoeburrielaake bööti, dej bööremes aajkoejgujmie lissiehtamme jïjtjestuvremem bïjre.
Jaepien 2008 idtji akte studijepoenge julevsaemien gïelesne dorjesovvh.
Jaepien 2008 dle Saemiedigkien stillemen mietie, aktem vuarjasjimmiem guektiegïelevoetedåarjoste tjïrrehti.
2009 jïh 2010 dle konsultasjovnh tjïrrehtin Gööleme-jïh mearoegaedtiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem, juktie vijriesåbpoe barkedh Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine.
Jaepien 2010 ENn generaalekrirrie nænnoesti aktem veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh New Yorksne 2014.
Jaepien 2010 ENn generaalekrirrie nænnoesti aktem veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh New Yorksne 2014. Konferanse Alta 2013 lea dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjesiebriedahken ryöjredimmie veartenekonferansese.
Jaepien 2011 akte barkoedåehkie tseegkesovvi gusnie ovjearohke eksperth lin meatan, Finnmarhken fylhkentjïelte, Unjargan tjïelte jïh Saemiedigkie.
Jaepien 2011 Saemiedigkie, laavenjostosne Riksantikvarine, aktem vïhtesjadtemeprosjektem saemien gåetijste eelki.
Jaepien 2012 dïhte voestes bachelordåehkie julevsaemien gïelesne bæjjese vaaltasovvi Nordlaanten universiteetesne, abpe 21 studentigujmie.
Jaepien 2012 aktem åvteprosjektem tjïrrehti juktie goerehtalledh, potensijelle råajvarimmieh damtijidh jïh ovmessie prosjektegeatskanimmieh evalueradidh.
Jaepien 2012 reeremestruktuvre båatsosne jorkesi, gosse gaskem jeatjah dajveståvroeh våålese bïejesovvin.
Jaepien 2012 dah Saemiedigkieh Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebrie (NBR) jïh Sveerjen saemiej rijhkesiebrie (SSR) aktem barkoedåehkiem tseegkin mij edtji aktem raeriestimmiem buektedh jarkelimmide båatsoekonvensjovnesne.
Jaepien 2012 Noerhte-Trööndelage aktem tjomhpem åadtjoeji 9,1 mill. kråvnine, mah lin bieljiemïerhkeme vijriedimmiem gamtebaanteste jïh jeatjah infrastruktuvre.
Jaepien 2012 lij ållesth 399 jarkoestimmieh dejtie saemien gïelide, dejstie 290 noerhtesaemien jïh doh jeatjah jiebnelaakan joekedamme åarjel- jïh julevsaemien gaskem.
Jaepien 2013 åarjelsaemie Frode Fjellheim bööresovvi meatan årrodh musihkine Disney'en orre stoerre guvviefilmesne.
Jaepien 2014 vytnesjæjja nuepiem utnieh jeatjah vytnjesjæjjaj luvnie årrodh mej sjïere maahtoe duedtiedorjemassen sisnjelen.
Jaepien 2014 lij luhkie jaepieh mænngan öörnedamme saemien maajhööhpehtimmie tseegkesovvi Nöörjesne.
Jaepien 2015 Saemiedigkie bijjelen aktem millijovnh kråvnah gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkose dåårje Barentstjaelemesijjesne jïh Saemieraeresne, Mama Sara Education Foundation jïh tjaelemesijjiefunksjovnide mejtie doCip vadta veartenen aalkoealmetjesiebride.
-Jaepien 2015 mijjieh stoerre teehpemh utnimh mejtie bïerne lij dorjeme, joekoen Luvlie-Finnmaarhkesne.
Jaepien 2015 saemiedigkieraerie dan åvteste sæjhta barkoem aelkedh aktine nasjovnaale dahkoesoejkesjinie sjïehtesjimmien bïjre aalkoealmetjereaktijste Nöörjesne.
2016 Saemiedigkien dåarjelimmie duadtan lij 46 prosenth dejstie vierhtijste mejtie Saemiedigkie jieliemasse åtna.
Jaepien 2018 Saemiedigkie reeremem åadtjoeji 2,7 millijovnh kråvnaj åvteste mej bijjelen Nordlaanten fylhkenålma aarebi lij reereme.
Jaepien 2019 Nöörje råållam guessielaantine åådtjeme gærjameessese Frankfurtesne, jïh daate sæjhta jiehtedh Nöörje åådtje sov lidteratuvrem jïh kultuvrem åehpiedehtedh gærjameessesne.
2019 Saemiedigkie sæjhta eadtjohkelaakan barkedh daej gïelebyjresi vööste daejnie dajvine juktie aelkedh jïh dåarjodh jienebh gïeleråajvarimmieh mah edtjieh gïelelutnjeminie viehkiehtidh.
Aalteredåehkesne 20-44 jaepieh doh låhkoeh lin åajvahkommes seamma låhkoej nuelesne abpe Nöörjese.
Gaajhkine daaletje lohkehtæjjaööhpehtimmine, Saemiedigkie lea saemien faagealmetjh nammoehtamme goh lïhtsegh mieriesoejkesjemoenehtsijstie, mah mieriesoejkesjidie dorjeme.
 gaajhkine njieljie laantine saemien kultuvre lea staaten bieleste, kolonialiseradimmiem, eadtjohke nåhkehtimmiem, eadtjohke assimileradimmem jïh eadtjohke dïedtelgimmiem dååjreme.
Gaajhkine klijmine
Gaajhkine daajroesuerkine
Gaajhkine byjreskinie
Gaajhkine govhte daajroesuerkine maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmieaevhkiem dennie saemien perspektijvesne utnedh.
Ållesth 21 learohkh leah bachelorööhpehtimmiem aalkeme, jïh jienebh dejstie Sveerjeste båetieh.
Jeatjah tjaaleginie learohkelåhkoem vuartesjeminie mij saemien maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtna.
Lohkehtæjjah haakeneburrie-skuvleste dejtie jeatja faagide øøhpehtin goh nøørjen giele, matematigke jih learoeh maskinaj bijre.
Mubpien våhkoen edtja tjïrrehtimmiem EN:n bæjhkoehtimmeste aalkoealmetji reaktaj bïjre gïetedidh, jïh iktesth leah sjyöhtehke Saemiedægkan dam goltelidh.
100-jaepien heevehtimmien sjïekenisnie dan voestes saemien rïjhketjåanghkose Tråantesne, Nöörjen Baanghke lea sjæjsjalamme aktem mojhtesedaalem olkese vedtedh.
"Maanagïertebiejjien 2012" sjïekenisnie dle Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars guessine minnie Ájastealli maanagïertese Guovdageaidnusne.
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemien maanah jïh noerh meatan årrodh aktene plakaategaahtjemisnie.
- Daan biejjien bijremebearkoeh, sietiebeapmoeh jïh prïhtjegh doekesåvva, 195 kråvnah.
Appesne maahta lissine våhkoebiejjieh, taalh, klaerieh jïh göökte maanalaavlomh lïeredh.
Daan jaepien lea 6. aejkien skyllemejerkie öörnesåvva.
Daan jaepien dåarjoem vadteme jeenh prosjektide mah gelkieh apps:h (applikasjovnh) evtiedidh gaajhkide 3 saemien gïelide mejtie utnedh mobijletelefovnine jïh nedtepreejrine.
Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan
Jis edtja Saemiedigkien ulmiem jaksedh jienebh utniji bïjre saemien gïeleste, dle mijjen jïjnjh haestemh mejtie lea daerpies lïhkebe ållermaehtedh.
Gosse edtja låhkoem gïeleutnijijstie lissiehtidh dle golme faktovrh vihkeles; sertiestimmie boelvi gaskem, saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie.
Gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh, sæjhta vihkeles årrodh joekehtidh gaskem fiereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, jïh dah ovmessie daerpiesvoeth mejtie saemien gïelh utnieh jis edtjieh vijriesåbpoe evtiesovvedh.
Gosse saemien gïelh våajnoes darjoeminie jïh dejtie evtedeminie, dellie joekoen vihkeles ovmessie aktöörigujmie laavenjostedh.
Juktie hijven faagegïelem evtiedidh lea daerpies terminologijem evtiedidh.
Juktie gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelem dle vihkeles ihkuve jïh daajroes faalenassh gååvnesieh gusnie geerve almetjh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Gosse edtja gïeleråajvarimmide buerebelaakan iktedidh, dle saemien institusjovnh aktem vihkeles råållam utnieh.
Gosse edtja gorredidh, eevtjedh jïh saemien gïelem evtiedidh, dle jïjnjh haestemi uvte tjåådtje mejtie Saemiedigkie oktegh ij buektehth loetedh.
Juktie mijjen jïjtse åvtetje tïjjem jïh histovrijem reeredh Saemiedigkie sæjhta åejvieprinsihpide bïejedh.
Gosse barkeminie låhkoem lissiehtidh saemien gïeleutniejijstie dle gïelesertiestimmie boelveste boelvese eevre vihkeles.
Gosse Finnmaarhkelaakine barki dle vihties göölemenænnoestimmieh lin akte vihkeles teema rååresjimmine justisemoenehtsinie.
Gosse moenehtse raeriestimmiejgujmie råajvarimmide barkeme dïhte våaroeminie åtneme dam bijjemes ulmiem mij lea åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïelh vaarjelidh jïh jieliehtidh.
Dennie barkosne aktine orre Nasjovnaale healsoe- jïh skïemtjegåetiesoejkesjinie lea vihkeles Saemiedigkie meatan vaaltasåvva aareh, guktie mijjieh aktem bööremeslaakan sjïehtesjimmiem hoksebe saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktijste, Olsen jeahta.
Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie, dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme.
Daennie barkesne aamhtesidie soejkesjebarkeste gïehtjedibie:
Daan jaepien 25 jaepieh mænngan Gånka Olav V dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti. Saemiedigkie akte illedahke aktede jihtseles jïh eadtjohke, men læjhkan aktede raeffies reaktavoetegæmhposte Alta-aamhtesen bïjre.
Daan jaepien EN:n gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide.
Daan jaepien dåarjosne dåarjoe lea vadtasovveme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien bæjhkoehtimmide, jïh akten bæjhkoehtæmman kildinsaemien musihkine.
Daan jaepien dåarjoem vadteme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien musihkese.
Daan jaepien kampaanje aktem sjïere fokusem åtna vædtsoesvoetese nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
- Daan jaepien reerenasse lea nænnoestamme mennie suerkine mijjieh edtjebe barkedh, mearan Saemiedigkie lea åådtjeme nænnoestidh gusnie mijjieh edtjebe giehpiedidh saemien siebriedahkesne, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Daan jaepien libie sjïerelaakan veeljeme lidteratuvrem noeride våaroehtidh, jïh mijjieh libie dåarjoem vadteme dovne orre romaanide, diktegærjide, guvvieraajrojde jïh faagegærjide, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Gellie tjuetiejaepieh dotkijh jïh misjovnæærh saemien kultuvredaeverh tjöönghkin.
Daan jaepien dovne Saemiedigkien 25-jaepien jubileumem jïh maadthlaaken 200-jaepien jubileumem heevehtibie.
Daan jaepien sïjhtebe saemien maanide jïh noeride haestedh meatan årrodh kampanjesne.
Daen jaepien lea dåarjoem ohtseme saemien alkoekuvsjide, jåarkhkekuvsjide, gïelelaavkose jïh gïelebeasan metjie sjiehtesjamme dovne noeride jïh geerve almetjidie.
Daan jaepien goh aarebi jaepiej Saemiedigkie lea meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste.
Daan jaepien goh aarebi jaepiej libie meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh mijjieh jïjtsh darjomh sïjhtebe skuvline saemien learohkigujmie.
Tjaalegisnie goerehtalla låhkoem saemienlohkehtæjjijste Nöörjesne gaajhkine gïeline mejnie ööhpehtimmie vadtasåvva, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Daan jaepien lij ovrehte 6 millijovnh kråvnah lyjkeme saemien lidteratuvrese.
Daan jaepien Stoerredigkien tjïelte- jïh reerememoenehtse aaj sæjhta stïeresne årrodh bæjhkoehtimmesne.
ÅST:sne dle ståvroen bieleste akte stilleme gællasjamme teaterenåajvan gellie jaepieh mij jeahta teatere aaj edtja pruvviebigkijinie årrodh stoerresiebriedahken vööste.
Mietsken 2012 dle Sødra Cell AS'en ståvroe sjæjsjali sov aajhterevoetem orrijidh Sødra Cell Folla AS'sne.
Mïetske asken gïelekonsulente Maidi Persson Steinfjell jïh saemiengïelelohkedæjja Maili Anita Jåma aaj eelkigan barkedh.
Maanagïertesne sïjhtebe joekoen ååntjestalledh:
Maanagiertine saemienfaalenassine eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh dah mah desnie berkieh daajroem utnieh jïh leavloem biejieh akten saemien sisvegasse, jïh maanagïertesne saemiestieh.
Gåabpaginie dajvine aaj gellie vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh.
Buerkiestimmesne EN:ste jeahtasåvva gruvagïehtelimmie tjaetsiedearjoem, eevhremem jïh sosijaale hearaldehtemh sjugnede jïh vijremedajvh jïh göölemesijjieh goerpedahta Wapichan-almetji aerpievuekien jielededajvine.
Goevten 2019 aalkoelisnie departemeente raeriestimmiem laakejarkelimmien bïjre govlehtæmman bïeji, mij gaskem jeatjah raeriestimmiem utni jarkelimmien bïjre paragraafeste 71 nammoehtimmien bïjre båatsoeståvroste.
Aalkoelisnie maehteden aelkedh saemiestidh såemies sjïere ektiedimmine, jïh dan mænngan jieniebinie ektiedimmine.
Muvhten aejkien maahta geerve årrodh dam vueptiestidh, dan åvteste dah gïejh dejstie dejpelistie almetjijstie mijjen luvnie daamtaj vååjnoeh akte bielie eatnamistie.
Prievesne departemeentese rïhkeden 27.b. 2010 Saemiedigkie bïeljeli, gaskem jeatjah digkiedimmiej mænngan saemien plaeriejgujmie, dïhte idtji læjhkan jarkelimmieh njoelkedassine sïjhth, v. aaj Saemiedigkien jaepiebïevnesinie jaapan 2010 kap, 4.15 Meedijefaalenasse/Medietilbud.
Laantine goh Canada, Alaska, New Zealand jïh Australije lea gellie luhkie jaepieh positijve dååjrehtimmieh dotkeminie dorjeme mah aktene lïhke laavenjostosne dorjesåvva dotkiji jïh aalkoealmetjedåehkien gaskem, etihkeles njoelkedassi mietie aalkoealmetjedotkemasse (LaVeaux & Christopher, 2009).
Daan biejjien, goevten 6.b., mijjen åålmegebiejjiem ektesne heevehtibie Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Daan biejjien darjojh abpe laanteste mah sijhtieh aktem gïehtelimmiem sjugniedidh sijjen kåanste- jïh kultuvrebarkoste.
Daan biejjien akte orre tastatuvre saemien væhtajgujmie båata dovne Android- jïh Iphone-nuhtjijidie.
Daaletje saemien siebredahkesne politigke jïh kultuvre urriemdimmiem daarpesje.
Daan biejjien 193 lïhtsegelaanth mah biokonvensjovnem jååhkesjamme, jïh mah leah åeliedamme ulmide jïh åssjelem vaarjelimmien jïh monnehke åtnoen bïjre fulkesidh dehtie biologeles gellievoeteste.
Daan biejjien dïhte akten mijjen vihkielommes katalysatovrijstie saemien kultuvrejieliemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Daan biejjien lea jienebh unnebe sïelth mah leah tseegkesovveme kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemen sisnjelen daennie dajvesne.
Daan biejjien dïhte raasten rastah laavenjostoe akte prosjektebarkoe årgaanesne Saemien Gïelegaaltije.
Daan biejjien ij leah naan nasjonaale strategije juktie dåårrehtimmiem lissiehtidh saemiengïeleldh lohkehtæjjijste.
Daan biejjien maahta julevsaemien gïelem lohkedh bacherlorgraaden raajan Nordlaanten Universiteetesne.
Daan biejjien fylhkenålma klååkemeåårgane saemien gïelenjolkedasside dastegh klååkeme lea tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Daan biejjien lea badth Saemiedigkie akte bielie dehtie jïrremistie nöörjen demokrateles systeemesne.
Daan biejjien krïevenasse jeahta jis edtja saemiengïelesne ööhpehtidh dle tjuara unnemes 30 studijepoengh utnedh saemiengïelesne (seamma goh bieliejaepienstudijume) juktie maanaskuvlesne ööhpehtidh, jïh 60 studijepoengh (jaepiestudijume) juktie noereskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne ööhpehtidh.
Daelie saemien healsoeinstitusjovnh, dovne ekonomeles jïh årganisatovreles akten vueliegællan healsoesïelten nualan bïejesovveme, jïh gaertjiedamme tsevtsemefaamoem utnieh jïjtsh vierhtiej jïh jïjtsh stuvremen bijjeli.
Daan biejjien Snåase, Aarborte, Raavrevijhke, Röörose jïh Engerdaelie vihkeles jarngh åarjelsaemien gïelese.
Daan biejjien heevehtibie.
Daenbien Norsk Folke-museeumisnie gååvnese.
Daan biejjien 11 saemien gïelejarngh mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh;
Daan biejjien bearjadahken 17.b. dåapmoe bööti Hålogalaanten laakemaenniereakteste mij laejhtemem heajhta, jïh mij sov dåapmosne vihteste nænnoestimmie staateste lea luhpehts dan åvteste dïhte Saran reaktam mïedtele jïjtse kultuvrine barkedh.
Daan biejjien dle ajve dah mah tjïeltine årroeh, mah leah saemien gïelen reeremedajvesne, mah daejtie reaktide utnieh, juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve dejtie tjïeltide feerhmieh.
Daan biejjien gellie aktöörh ovmessie laavenjassh jïh dïedtesuerkieh utnieh saemien gïelen sisnjelen, men ij guhte dïedtem utnieh dejtie ovmessie gïeleråajvarimmide iktedidh.
Daan biejjien maahta ajve statistihkesne vuejnedh mah lïerehtimmiegïelh mah skuvlesne veeljesuvvieh.
Daan biejjien saemien gïelh eah govlh dan daamtaj maam limh sïjhteme.
Daelie autoriseradamme finansielle raeriestæjjinbe barka Sparebankesne 1 Nord-Norge, seamma tïjjen goh maasterestudijumem galhkeminie Arktiske Universiteetesne Tromsøesne, Ekonomijestuvreme jïh strategeles stuvremisnie.
Daan biejjien maehtebe dam vuejnedh dennie joekedimmesne nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem Saemiedigkesne.
Daan biejjien akte teemareektehtse olkese båata gusnie Nöörjen nasjonaale institusjovne almetjereaktaj åvteste lea gïehtjedamme åejvieladtji dïedtem heerredidh, vuastalidh jïh goerehtidh vædtsoesvoetem jïh daaresjimmieh saemien siebriedahkine.
Daan biejjien tastatuvre smarttellefovnide båata govhte joekehts saemien gïelide.
Daan biejjien medtie 1 millijardh almetjh veartenisnie itjmies giefiesvoetesne jielieh.
Daan biejjien tjoerebe bæjhkodh homofijle jïh lesbiske almetji reaktah eah leah nuekies krööhkestamme sjïdteme saemiepolitihkesne.
Daan biejjien dïhte aktem byögkeles moenehtsem tseegki mij edtja gïehtjedidh dejtie reerije öörnegidie, råajvarimmide jïh njoelkedasside dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
Daan biejjien laanteburrie- jïh beapmoeministere Jon Georg Dale dam orre stoerredigkiebïevnesem monnehkevoeten bïjre båatsosne åehpiedehti.
Daan biejjien joekoen geerve vuetjemeluhpiem gïerkehtsasse åadtjodh, gaskem jeatjah dan åvteste juvremieriedimmie jeahta vuetjeme gïerkehtsistie tjuara vihties indivijdi vööste årrodh.
-Daan biejjien sïjhtem uvtemes Saemien Sijtem jïh åarjelsaemien byjresem læhkoehtidh gosse saahtah vååjnoe Saemien Sijte aktem orre jïh vyörtegs gåetiem åarjelsaemide jïh åarjelsaemien kultuvrese åådtje.
Daan biejjien Saemiedigkie sæjhta lahtestimmiem aamhtesen bïjre gïetedidh.
Dïhte åssjelmes galka vïjrebe viermiem tseegkedh staati jïh aalkoealmetji gaskemsh gusnie maahta dååjrehtsh jïh dagkeres modelli evtiedimmiem dijveldidh.
Dïhte åssjaldahke akten parlamenten bïjre aalkoealmetjidie Nöörjesne, nöörjen jïh saemien heartoehtæjjijste ektesne tseegkesovvi.
Dejnie vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkojne edtja tsiehkiem jïh evtiedimmiedaerpiesvoetem saemien siebriedahkide digkiedidh, aamhtesh mah leah vihkeles prinsihpen gaavhtan, jïh juhtije prosessh.
Dejnie jeanatjommes gåatomedajvine Nöörjesne joe naemhtie.
Bielesne III Laakejarkelimmieh, reereles jïh ekonomeles konsekvensh (kapihtelh 21, 22 jïh 23) doh ekonomeles jïh reereles konsekvensh moenehtsen råajvarimmieraeriestimmijste, moenehtsen laakeraeriestimmieh jïh mïerhkesjimmieh fïerhten nænnoestæmman laakeraeriestimmesne.
Dennie mubpene gietjesne dle 16 tjïelth mah ajve aktem saemienlohkehtæjjam utnieh.
Daan sjïekenisnie Saemiedigkie gaajhkide institusjovnide, siebride, aktegsalmetjidie jïh tjïeltide böörede dååjrehtimmiejgujmie jïh raeriestimmiejgujmie båetedh.
Daan sjïekenisnie dle laavenjostoelatjkoeh vierhtieåtnoen bïjre dorjesovvin Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten/fylhkentjïelten gaskem.
Dan gaavhtan akte jïjtse guessiepaviljonge gusnie bööredamme tjaelijh Nöörjeste edtjieh åadtjodh sijjen tjaelijebarkoem våajnoes darjodh.
Daan sjïekenisnie daan jaepien raeffiebaalhka Malala Yousafzaise jïh Kailash Satyarthise vihkeles dåarjoeh.
- Daan sjïekenisnie dle Saemiedigkie Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkesiebrie edtjieh vijriesåbpoe barkedh juktie siemes sjïdtedh konvensjovnen bïjre.
Daennie ektiedimmesne sïjhtebe barkedh ihke saemien perspektijvh gorresuvvieh nasjonaale prosessine mah leah healsoen bïjre, gaskem jeatjah saemien tjirkijh hoksedh healsoegïehtelimmine, jïh ihke saemieh edtjieh saemiengïeleldh maahtoem dåastodh, neavroebïeljelimmiedïenesjen raejeste sïejhme- jïh sjïerehealsoedïenesjen raajan.
-Dennie evtebe nasjovnaale mieriedimmesne aarhskuvlelohkehtæjja-ööhpehtimmesne, dïhte saemien ij lij dan tjarke neebnesovveme.
Jis lin krøøhkestimmie-tsagkesh skuvlesne, dellie dah lin daamhts haakeneburrie-skuvlen learohkide veadtaldihkie.
Dennie njaalmeldh gihtjemetæjmosne saemiedigkieraerie gyhtjelassh vaestede mejtie tjirkijh gihtjieh.
Daennie artihkelisnie goerh jïh tabellh leah veeljesovveme juktie tjoevkesem bïejedh naan gille vaeljehke teemide viehkine SSB:n fasseldimmiestatistihkeste.
Daennie tjaalegisnie gaajhkh saemienlohkehtæjjah skuvlesne Nöörjesne meatan.
Daennie tjaalegisnie libie vuartasjamme lohkehtæjjaveahkese saemienlïerehtimmesne jïh dam pedagogeles jïh gïeleldh maahtoem saemienlohkehtæjjide goerehtalleme.
Daennie tjaalegisnie datne bïevnesh åadtjodh guktie edtjh dåemiedidh.
Daennie gærhkosne guessiej nommem jïh mobijlenommerem læstosne tjaelebe.
Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh "meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh".
Daennie mastereksamenetjaalegisnie gihtjem mejtie Bottleneckhypotese, Slabakova:n (2016) mietie, daejtie haestiemidie vaestede mubpiengïelen lohkehtimmesne, gosse saemien veljie morfologije mohte daaroen goh voestesgïele.
Daennie jieliemisnie gaskemedtien aaltere lij 46,2 jaepieh, mij lij 1,6 jaepieh vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie.
Daan aejkien edtjin saemien tjirkijh veeljedh nasjonalpaarhkeståvrojde Låarte / Skæhkere- Lijre (4 lïhtsegh), Njaarke (2), Seiland (2), Stabbursdalen (1), Varangerhalvøya (2), Øvre Pasvik (1) jïh Ånderdalen (1) nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmieståvrojde Lyngsalpan (2) jïh Nordkvaløy- Rebbenesøy (1) eatnemevaarjelimmiedajvh jïh Trollheimen (2) vaarjelimmiedajveståvrose.
Daan aejkien edtjin saemien tjirkijh veeljedh nasjonalpaarhkeståvrojde Låarte/Skæhkere- Lijre (4 lïhtsegh), Njaarke (2), Seiland (2), Stabbursdalen (1), Varangerhalvøya (2), Øvre Pasvik (1) jïh Ånderdalen (1) nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmieståvrojde Lyngsalpan (2) jïh Nordkvaløy- Rebbenesøy (1) eatnemevaarjelimmiedajvh jïh Trollheimen (2) vaarjelimmiedajveståvrose.
Daan boelhken låhkoe skilkemefrijje jaepieboelhkegåatoemistie geahpani medtie bielie - bieliemubpie prosentepoengine.
Daennie prosessesne lea aaj eevre daerpies tjïelkestidh båatsoeståvroen funksjovnem, mandaatem jïh gïeh edtjieh meatan årrodh ståvrosne.
Daennie reektehtsisnie Telemarhkedotkeme illedahkh jïh sjïere tsiehkieh åehpiedahta dejtie saemien tjïeltide.
Dennie dajvesne lea vihkeles diedtem Saemien Sijtese vedtedh guktie altese maahtoem maahta vijriedidh jih nimhtie jarngese båetedh gosse edtja saemien kultuvrem, ektievoetem jih båatsoejielemem øøvtiedidh. Lissine aaj Båatsoekontovre mij maahta bievnesh vedtedh dejtie guht sijhtieh.
Daan sjïekenisnie dle joekoen vihkeles gorredidh jïh evtiedidh dam råållam aerpievuekien saemien jielemh utnieh goh gïelelïerehtimmiesijjieh, guktie maahta gïelem jïh vihkeles aarvoeh gorredidh jïh sertiestidh båetijen aejkien.
Daan sjïekenisnie ij fokusem utnieh maanagïertelohkehtæjjide jïh lektovridie, amanuenseridie jïh professovride jïlleskuvlesne jïh universiteetine.
Daan sjïekenisnie dle vihkeles aktem saemien nommefaageles våarhkoem tseegkedh, guktie alhkie sjædta nommide gaavnedh.
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Dan åvteste vihkeles maehtedh vierhtiedidh jïh laejhtedh magkerh gaaltijh utnedh.
Daennie sjïekenisnie dle Saemiedigkie gaajhkh reeremetjïeltide jïh -fylhkentjïeltide bööredamme båetedh jïh ektesne laavenjostoelatjkojde jååhkesjidh båetijen gaskevåhkoen, goevten 22. b. Jåma jeahta.
Daennie ektiedimmesne Saemiedigkie sæjhta ovmessie vuekieh vuartasjidh juktie åarjel- jïh julevsaemien meedijabyjresem tseegkedh.
Gosse naemhtie dle sïjhtebe gaajhkide doekemenuepide göölijidie jïh gueliebivtiemijstie.
Daennie goerehtimmesne gåhkaldahke tsevtsiemasse ryöknedamme elmien tjïrrh.
Daennie tabellesne ajve saemien gïelekuvsjh veeljeme, jïh ij jeatjah kuvsjh mah leah saemien gïelesne jallh kuvsjh saemien sisveginie.
Dåaroen gaavhtan lin gallesh båatsoeburrie-almetjh nuepiem dasseme skuvlh vaedtsedh.
Daennie vuarjasjimmesne kommisjovne tjuara vuartasjidh man guhkiem åtnoe vaaseme jïh sisvegem, dan nuelesne mejtie åtnoe eksklusijve jallh intensijve orreme, jïh mejtie dah utnijh lin maahteme vienhtedh dej åtnoe lea reaktan mietie orreme.
Dennie nöörjen delegasjovnesne dle dïhte aalkoealmetjenyjsenæjjaj haestemh tjïertestamme juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste tjöödtjestidh.
Dennie orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne studenth eah edtjh vielie faagh utnedh, men daajroesuerkieh.
Dennie aadtjen nænnoestamme dahkoesoejkesjisnie "Kultuvrelle jïh sjugniedihks jieleme" - akte ovnuhteme nuepie" gellie orre fokusesuerkieh stïeresne.
Dååjresh eatnamisnie utnedh lea akte ræjhkoes gaaltije jieliedisnie saemien kultuvresne.
Daan sjïekenisnie Saemien jolleskuvle jïh analysedåehkie saemien statihkese vååjnoeh goh sjyöhtehke aktöörh, juktie dej lea lïhkesvoete dejtie saemien gïelebyjresidie.
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Dan minngemes tïjjen dle Arktisk raerie - lissine dearjoem jïh klijmajarkelimmieh gïetedidh - voerkesvoetem jarkelamme guktie siebriedahke maahta jïjtjemse jarkelimmide sjïehtesjdih mah heannede.
Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese "samernas nationaldag" åtnasovvi.
saemien gïeligujmie åehpenidh, soptsestidh mij dïhte seamma jïh joekehts daej gïeli gaskem, jïh soptsestidh gïeli bïjre mah leah Såevmienugrijhken gïeledåehkeste
tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh
saemien eekereaktah ILO-konvensjovnen jiehtegi mietie nænnoestidh
Identiteete ektiedamme tjoelese lea nænnoes saemien siebriedahkine, jïh maahta geerve årrodh daam tjoelevuekiem vuastalidh.
maahtoem nænnoestehtedh saemien gïelesne jïh kultuvresne
Åssjaldahke jïh prosjekten åvtehke: Anbjørg Holm Varsi
Dejnie saemien dajvine dle 594 almetjh ovmessie kultuvrebarkoej sisnjeli berkieh.
Teatere aktene daajbaaletje scenesne lea akte naa noere fenomeene dejnie saemien siebriedahkine.
Dej minngemes jaepiej dle Saemiedigkie gellie vïhtesjadtemeprosjekth åtneme, mejtie Fylhkenålma stilleme darjodh.
Goeven 2019 EN naeliesïerredimmiemoenehtse (CERD) birri bigkemem Storheia bïegkefaamoevïerhkeste Fovsenisnie tjöödtjestidh, mearan dah aamhtesem gïetedieh.
Goeven Saemiedigkie edtja dahkoesoejkesjem learoevierhtieevtiedæmman gïetedidh, gusnie ulmie lea dejtie ovmessie haestiemidie learoevierhtiesuerkesne bueriedidh tjïelke råajvarimmiejgujmie.
Tjaalegisnie maam aerebi nebneme, lim raeriestamme moenehtstimmiem tseegkedh mij meehti radtjoeslaakan barkedh jih buerkiestidh ovmese gyhtjelassh båatsoejielemen bijre. Dan nualan edtji dovne reereme, faage-øøhpehtimmieh jih bihkedimmieh båetedh dejtie guhth daerpies.
Voestes programmesne sïelth jarngesne mah lissiedalhketjh jïh interijöörem darjoeh.
Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori, Aotearoa'sne/ New Zealand.
Dejnie luhkie tjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne gaajhkh learohkh maadthskuvleaaltarisnie reaktoem utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Dej veajkoej dïhte sjyöhtehke riektie ij saemiendaajroeh utnieh, nænnoestimmie reaktam vadta toelhkem jallh jarkoestæjjam krïevedh.
Dej veajkoej gaajhkh sïjtebielieh eah leah meatan sïjteståvrosne maahta dagke akte haesteme årrodh, jïh dan åvteste bovtsetaale dan stoerre vihkelesvoetem åtna dåarjose, Saemiedigkie lea jååhkesjamme aktem laakevåaromem sjïehtesjidh juktie bïhkedassem hammoedidh guktie daate edtja dorjesovvedh.
Jis ibie buektiehtamme gaajhkh jaksedh, mijjieh birrebe dïhte copyright-aajhtere mijjem gaskesadta.
Daalteje siebredahkesne daerpies maehtedh joekehts medijidie jïh ektienamme teekstide goh tjaalegh, tjoejenassh jïh guvvieh jïh seamma sienten vuejnedh guktie gïele jïh aarvoemaahtoe iktede.
Saemien siebriedahkesne daate akte jieleme guhkies aerpievuekiejgujmie, jïh akte jieleme stoerre nuepiejgujmie.
Saemien siebriedahkesne tjoerebe dan åvteste aktem stoerre barkoem darjodh ihke noere kaarrh jåarhkeskuvlem illieh jïh nuepide vuejnieh jollebe ööhpehtimmesne, jïh nyjsenæjjaj reaktah aalkoejielieminie gorredidh.
Gosse Saemiedigkie lea tjåanghkenamme tjirkijh sijjiem vaeltieh veeljemegievliej nummereöörnegen mietie
Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje, mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru'sne/Wales heannedemine.
Åarjelh-saemien teatere lea barkeminie åarjelh saemiej dajvine.
Åarjelsaemien dajvesne båatsoe joe tjarke deadtoven nuelesne arealeskilkehtassi gaavhtan jïh daate akte stoerre jïh itjmies aajhtoe åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren vööste, Muotka jeahta.
Åarjelh dajvesne Noerhte-laantesne, leah øøhpehtimmieh saemien-gielesne dovne maana- jih noere skuvlesne Aarbortesne, jih aaj naan skuvline ovmese jeatja tjieltine.
Daennie barkosne lea joekoen vihkeles voenen almetjh jiehtieh maam dah tuhtjieh jïh guktie sijhtieh utnedh.
Daennie barkosne sïjhtebe maadthskuvlen lohkehtæjjah dejnie ovmessie gïeledajvine meatan vaeltedh.
Daate lij ektesvuekiebarkoe NBR-ine (Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie).
Daan jaepien EN sæjhta aalkoealmetjegïeli tsiehkiem våajnoes darjodh jïh eevtjedh, jïh guemievoetese bööredidh juktie gïeli båetijem aejkiem gorredidh.
Daan jaepien EN sæjhta aalkoealmetji gïeletsiehkiem eevtjedh jïh våajnoes darjodh, jïh guejmievoetese bööredidh juktie gïeli båetijem aejkiem gorredidh.
Daennie boelhkesne låhkoem lohkehtæjjijste vuartasjibie mah saemien gïelesne ööhpehtieh maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste.
Daennie åejvieboelhkesne galka aaj lïeredh jarkoestidh.
Daesnie ektiedamme teeksth gusnie tjoejenassh, tjaeleme jïh guvvieh ållesth åssjaldahke sjædta.
Daate kapihtele lea fylhkentjïelten evtiedimmievierhtiej bïjre, jïh suerkieh evtiedimmiebarkosne gusnie fylhkentjïelte vierhtieh jeatjah tsavtshvierhtieaktööride sertie, goh Innovasjovne Nöörje jïh tjïelth.
Daennie kapihtelisnie nuhtjeme 5 km.
Daejnie jiehtsassine govlesåvva fylhkestjielth maehtieh provsjekte-aajhterinie årrodh, aaj provsjektide vierhtieh buektedh, jih gaskemierine årrodh gosse daerpies ovmese provsjekti vøøste stuvredh.
Daan sisnie lea aaj Saemiedigkien jaepiereeknemassem giehtjedidh, jïh aaj giehtjedidh mejtie naan mïerhkesjimmieh reeknemassese Rijhkerevisjovneste.
Daennie laavenjostosne govhte aalkoealmetjesiebrieh staatusem utnieh goh ihkuve meatanårrojh.
Daennie seminaaresne fokuse lea bysvehtsvuekide båatsoelaakesne, goh dïhte prosesse juktie bovtselåhkoem sjïehtedidh, maam båatsoe lea laajhteme jïh man bïjre gyhtjelassigujmie båateme.
Daej veajkoej dle staate Jovsset Ánte Saran almetjerïekteles vaarjelimmiem staateles dahkoej vööste mïedtelamme.
Daan aejkien skaara lissien dorjesovvi bïernedajven ålkolen.
Juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem guhkiebasse, sæjhta badth daerpies årrodh fokusem utnedh dejtie daerpiesvoetide gïele daarpesje.
Daej biejjiej akte gïhtjemegoere påastesne båata 5000 vaeljehke almetjidie, mah Saemiedigkien veeljemlåhkosne tjåadtjoeh, juktie saemien gïeletsiehkiem goerehtalledh indivijdedaltesisnie saemien almetji luvni.
Daejnie tjïeltine ij leah veeljemedigkie.
Daejnie tjïeltine reaktah jïh dïedth jeenjemasth sijhtieh dïenesjidie stuvredh mah gïelejieliehtimmiem nænnoestehtieh, jïh unnebelaakan tjïelten saemiengïeleldh reereme.
Daejnie dajvine tjuara dannasinie saemien gïelem eevtjedh lïerehtimmien tjïrrh, sijjieh tseegkedh gusnie saemiestidh, vierhtiealmetjh dåårrehtidh jïh saemien gïelem buerebelaakan våajnoes darjodh.
Daej veajkoej sæjhta sjyöhtehke årrroh lïhkebe goerehtimmiejgujmie/ arkeologeles kroehkemigujmie.
ID-porte baaja datnem jearsoeslaakan tjaangedh viehkine daejstie, MinID, Bank-ID, Buypass jallh Commfides.
Gaarsjelimmie
Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Meedija
Teatere-åssjalsahkh
Doh gaarsjelimmiesuerkieh mej sisnie Team Saepmie edtja meatan årrodh daan jaepien gaahtjemisnie, mij lea dïhte göökteluhkienjealjede histovrijisnie, leah tjoejkeme jïh juelkietjengkere gåetesne (Five-A-Side) nïejtide.
Gaarsjelimmiestipeende:
Gaarsjelimmiestipende:
Akten baelien gosse jollebe saemien maahtoe læsseneminie, dle vihkeles vuartasjidh mejtie studijepoengedorjemasse saemien gïelesne, mij våaromem åtna illesovveme eksamenh saemiengïelesne jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine, læsseneminie jallh vaaneneminie.
Dejpeli raaktan dam darjoeji almetjeryöknemi tjïrrh.
Embeetestillemisnie jaapan 2011 krïevi unnemes uktsie vaaksjomh tjïrrehtidh saemien learohki reaktajgujmie regijovnesne.
Gosse lij gaektsien jaepien båeries dïhte eelki baledtem daanhtsodh.
Aktene 5 kilomeeterh guhkies gåhkaldahkesne bïegkefaamoetseegkeldahkeste lij akte lissiehtimmie 79 prosentigujmie dajveåtnosne gusnie bïegkefaamoetseegkeldahke ij lij våajnoes.
Bieliegievlien gietjesne Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka mij låavthgåetine vååjnoe, jïh desnie dah tjåanghkoeh saemiej almetjeveeljeme krirresne.
Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne, maahta nuhteligs årrodh UNESCO'n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh.
Aktene fïerske goerehtimmesne jåarhkelïerehtæmman dle Ekonomeles dotkemejarnge Nöörjen teknihkeles eatnemedaejremes universiteetesne kvaliteetem jåarhkeskuvlesne vuartasjamme, stillemen mietie Maahtoedepartemeenteste.
Muvhtine dejstie jaepieboelhkegåatoemijstie mah jeenjemes åtnasovvin, låhkoe tsavtseme areaaleste lij stuerebe, jïh lij vuesiehtimmien gaavhtan 68 prosenth tjaktjedaelviegåatomen areaaleste.
Muvhtine faagebyjresinie maajhööhpehtimmiem utnieh goh akte nåakebe lïerehtimmievuekie.
Akten boelhken saemien kuvsjh aaj gaskem jeatjah lohkehtæjjaööhpehtimmesne Altesne.
Reektehtsisnie Rijhkerevisjovneste (2012), araalestatusen jïh areaaleevtiedimmien bïjre båatsoedajvine Finnmaarhkesne, aktem GIS-analyjsem tjïrrehti bovtsen gåatomeareaalijste mah leah vaenebe goh 2 km gåetijste jïh infrastruktuvreste (tsevtsemedajve).
-Gosse raessesne maahta eevre vihkeles årrodh maehtedh jïjtse gïelesne govlesadtedh.
Aktene sveerjen goerehtimmesne Larsen et. Al
Aktene ussjedamme tsiehkesne jaapan 2050, tsavtseme areaale lea læssanamme 39 prosentese sïjten gåatomedajvijste, jïh giehpiedamme 50 prosentese daelviegåatoemistie.
Aktene siebriedahkesne seamma nuepiejgujmie gaajhkesidie maehtebe aktem gellievoetem jïh aktem sjugniedihks våaromem sjugniedidh båetijen aejkien siebriedahkese.
Aktene gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoegïele dïhte veakasahkommes sjædta, desnie daerpies daajroem jïh voerkesvoetem gïeleveeljemen bïjre eevtjedh.
Reektehtsen mænngan Saemiedigkie aktene laavenjostosne Kriminaalehoksine aktem råajvarimmiesoejkesjem darjoeji juktie sovnedimmiem bueriedidh.
Aktene guektiengïeleldh siebriedahkesne gusnie dïhte akte gïele lea akte håvhtadihks unnebelåhkoegïele, dle akte sjïere haesteme aaj dejtie mah jienebelåhkoegïelem soptsestieh, viehkiehtidh guktie unnebelåhkoegïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede.
Europesne kreekeplåavhkesimmieh læssanamme dej minngemes 40 jaepiej.
-Evalueradimmesne Dáhttuste joekoen viermie- jïh laavenjostoeektiedimmiem åvtese geasa mij sjædta sïelti gaskem programmesne.
Vuarjasjimmesne lea raeriestamme öörnegem ihkuve darjodh.
Evenesne saemiedigkieraerie edtja aaj joekoen tjïelth gaavnedidh juktie digkiedidh jïh raerieh dåastodh juktie saemien ïedtjh gorredidh tjïeltesoejkesjimmesne.
Dastegh orre stoerretjïelth, tjuara hoksedh saemien årrojh våajnoes dorjesuvvieh jïh saemien årrojh aktem sijjiem åadtjoeh gusnie gåvloehtuvvieh dennie orre tjïeltestruktuvresne.
"Faamoe" -programmesne sïelth aaj sijhtieh bïhkedimmiem åadtjodh mïerhkevaaroebigkemen bïjre gusnie uvtemes tjoevkesem åtna doekemasse jïh vijriedæmman sijjen profesjonelle viermeste.
"Faamoe"-programmesne sïelth aaj sijhtieh bïhkedimmiem åadtjodh mïerhkevaaroebigkemen bïjre gusnie uvtemes tjoevkesem åtna doekemasse jïh vijriedæmman sijjen profesjonelle viermeste.
"Faamoe" -programmesne akte reeknehlåhkoekontovre sæjhta reeknehlåhkoem sïeltide analyseradidh mah meatan sjidtieh programmesne jïh bueriedimmieraeriestimmiejgujmie båetedh dïenestenuepijste.
Aelkiemisnie laanteburrie-plaanide vååjnesasse veeltimh jih dejtie voejhkelimh båatsoejielemasse sjiehtesjahtedh.
Faagplaane-moenehtsisnie mov baalte, lij Loyd Villmo guhth utnieji daajroem båatsoejielemem bijre.
Figuvresne aaj vuejnebe dejnie båarasåbpoe aalteredåehkine dellie joekedimmie båastolen.
Vuelelen maahta fijlesne vuejnedh magkeres baakoeh leah normeremine sjeahtasovveme.
Såevmesne utnieh noerhtesaemien, enaresaemien jïh luvliesaemien.
Såevmesne jïh Sveerjesne learohkh mah saemien tjïeltine årroeminie lïerehtimmiem åadtjoeh såemies tæjmoeh våhkoen, jïh saemien skuvline lïerehtimmie lea saemiengïelesne.
Njieljie laantine, såemiesmearan joekehts laakigujmie, joekehts politihkine jïh joekehts preferansigujmie.
Göölemesuerkesne aaj aktem politihkem bïeljelamme mij rïektesisnie sæjhta Noerhtem itjmieslaakan våålese bigkedh, sijjeste göölemesuerkiem eevtjedh goh akte dejstie ellen vihkielommes jieliemijstie daesnie noerhtene.
Vaeriedajvine Åarjel-Nöörjesne aaj daemieskrievvietjïerth mah båatsojne gïehtelieh, leejjemelatjkoej mietie.
Dæjmetje jaepien lij laanten mubpie bööremes juniornjulhtjije.
Gellie tjuetie jaepieh dotkijh jïh misjovnæærh saemien kultuvredaeverh sïjse tjöönghkeme.
Jienebelåhkoereerenassen politihkeles betnesne, dle sjïehteladta dam nöörjen klijma- jïh skåajjeskraerjiem vijriesåbpoe jåarhkedh, jïh dåarjoem lissiehtidh ovrehte 3 millijardh kråvnide fïerhten jaepien.
ENsne barkeminie viedteldihkie latjkoeh buektiehtidh, mah edtjieh aktem reaktoe joekedimmem dejstie aevhkijste gorredidh, mah åtnoem eatnamistie vedtieh.
Fokusedåehkine båatsoealmetjh buerkiestin magkerh tsiehkieh barkosne jïh jieliedisnie mah psykiske napkemem vedtieh.
Laaken mietie sijjienommi bïjre, dle byögkeles åårganh, gaerteneaajhterh, voenges siebrieh mah ektiedimmiem dajvese utnieh, jïh nommekonsulenth maehtieh nommeaamhtesem aelkedh.
Ööhpehtimmielaaken § 4A-1 mietie geerve almetjh mah eah leah maadthskuvlem illeme, reaktam utnieh sjïehtedamme maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh, jïh ööhpehtimmielaaken § 4A-2 mietie geerve almetjh reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmem åadtjodh dan jaepien raejeste dah 25 jaepieh illieh.
Saemielaaken § 3-12 mietie dle Saemiedigkie edtja saemien gïelem Nöörjesne vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh.
Saemiedigkiebïevnesen mietie saemien maanagïertefaalenassen bïjre Saemiedigkie edtja hoksedh:
Saemien gïeleraerien goerehtallemisnie, maam Torkel åtna, maahta lohkedh:
Torkel Rasmussen jeahta 75 proseenth saemijste eah maehtieh saemiestidh, mohte 25 proseenth gïelem maehtieh.
Aalkoealmetji åeliedimmiej mietie dle gaajhkh saemieh Nöörjesne edtjieh sjïehteladteme healsoefaalenassem utnedh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
Gåessie Rio20+ ryøjrehtidh dillie lea ovmessie aamhtesh dïjveldamme juktie: staeries ulmieh (SDG), kruana økonomije, beapmoevihtiesvoete, biologihken gellienvoete, mïrrestalleme, healso jïh øøhpehtimmie, mearoe, kjemikaalijh jïh daalhkadahke j.n.v. Dïhte våaromem dorje juktie galhkemetjaalegem/sjïehtedimmiem nænnoestidh Rio20+:esne.
Juktie Saemiedigkien stoerretjåanghkoe nænnoesti daan beajjetje dåarjoeöörnegem saemien gærjabusside nåhkedidh, Saemiedigkie saemien lidteratuvrestrategijem evtiedamme, mij ulmine åtna bievnemem jïh produksjovnem saemien lidteratuvreste nænnoestidh.
Gærjameessen sjïekenisnie edtja såemies saemien gærjah eengelske gïelese jarkoestidh goh pryövejarkoestimmieh juktie saemien lidteratuvrem våajnoes darjodh lohkijidie abpe veartenisnie.
Dan kultuvrelle skuvlevoessen sjïekenisnie Oslo tjïelte sæjhta stuerebe gaskesem utnedh voenges saemien kultuvrebyjresigujmie Oslosne.
Daan barkoen sjïekenisnie dle tjåanghkoeh öörnesuvvieh gusnie maahta raeriejgujmie båetedh.
Dennie tjïelten soejkesjebarkesne jaepien 1998 golme åejvieulmieh jïh jïjnjebh bielie ulmieh nænnoestin.
Juktie daejtie latjkojde vijriesåbpoe vaeltedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta tjïelten åejvide gaavnesjidh juktie guektiengïelevoetebarkoem digkiedidh.
- Daelie edtja aktem ektiesaemien barkoem darjodh juktie Sámi Duodji-mïerhke...
Saemiedigkien båetije duedtiebïevnesen sjïekenisnie jielemeaktöörh jïh jeatjah ïedtjeladtjh bööresuvvieh konferansese Karasjohkesne tsïengelen 27. - 28.b.
Saemiedigkien båetije duedtiebïevnesen sjïekenisnie jielemeaktöörh jïh jeatjah ïedtjeladtjh bööresuvvieh konferansese Karasjohkesne tsïengelen 27. - 28.
Saemiedigkien båetije duedtiebïevnesen sjïekenisnie jielemeaktöörh jïh jeatj...
Gïelejaepien 2013 sjïekenisnie saemiedigkieraerie dannasinie aktem gïelekampanjem raereste juktie skreejredh vielie saemien åtnasåvva, jih jienebh dåårrehtidh mah sijhtieh gïelem lieredh.
Gïele-seminarije lea aalkovem saemiedigkiej golmejaepien krïensi-rastah gïele-ektiebarkoeprosjeektese.
Statsnetten konsesjovneohtsemen sjïekenisnie akten orre 420 kV-faamoeledningese Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne, dle aktem prosjektem Saemiedigkesne nïerki 2010, juktie tjïelkestidh mejtie jïh guktie akte bigkeme sæjhta jïjtsistie vaarjelamme saemien kultuvremojhtesh leajmoedidh.
Gosse edtja mandaatem dagkeres åårganese darjodh, dle Saemiedigkie edtja vihkeles råållam utnedh, jïh tsevtsedh guktie edtja klååkeme- jïh vaaksjomefunksjovnem reeredh.
Learoesoejkesjisnie saemien gïejhtjedimmine daah maahtaldahkeulmieh leah:
Råårestallemisnie dle Saemiedigkie Nöörjem dåårje aktem radtjoes riekteles vaarjelimmiem aerpievuekien daajroste sjïehtesjidh, jïh dagkerh gaskenasjovnale njoelkedassh edtjieh riekteles viedteldihkie årrodh.
Gosse daan beajjetje sjyöhtehke tsiehkine vierteste, dle ij leah læjhkan vihtieslaakan salkehtamme guktie maahta daejtie krööhkemidie bööremeslaakan jïh radtjoesommes gorredidh dennie juhtije göölemereeremisnie".
Klijmajarkelimmiej sjïekenisnie dle aalkoealmetjh tjoeperdimmiejgujmie båetieh gaskenasjovnale sijjine, goh Arktiske raeresne jïh EN'i klijmakonvensjovnesne.
Dah patenteåejvieladtjh tjuerieh vååregevoetem jïh goerkesem vuesiehtieh daennie suerkesne.
Viertiestamme gærjine risten.no, dle daate orre baakoegærja jienebh baakoeh åtna.
Aalkoealmetji muhteste, dle artihkele 27 aaj feerhmie dam reaktam materijelle kultuvrese jïh aerpievuekien jielemegïehteldæmman, mij lea åtnose laante- jïh eatnemevierhtijste ektiedamme.
Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste.
Mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7 -1 alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre, dle maajhööhpehtimmie akte gellijste alternatijvijste.
 Voestes raajrosne; almetjh mah praktihkeles berkieh - amma scenetjiehpiedæjjah, daanhtsojh, musihkerh ektiedahkosne aerpievuekien guedtijigujmie
Aalkovisnie kriminaalehokse lea våaroehtamme bïevnesh faangkide åvtelen dah bysvehtsem tjirrehtieh, bïevnesh faangkide mearan bysvehtsem tjïrrehteminie jïh bïevnesh guesside.
Aalkovisnie stuvremeteekste saemien gïelesne pollisen sïejhme goerine dorjesåvva, mearan guhkiebasse ussjede saemien gïelem sjïehtesjidh goh "veeljeme gïele" dejnie orre IKT-systeminie mejtie evtedeminie pollisesne daelie.
Reeremisnie arkeologh jïh barkijh berkieh mah sjïere maahtoem saemien kultuvremojhtesi bïjre utnieh, jïh aaj saemien histovrijen jïh gïelen bïjre.
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh.
Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh.
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie:
Saemien gïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne ållermaahteme goh "saemien dajvh") gaajhkh learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh Maahtoelutnjemen Saemien mietie, jïh dej lea nuepie saemien lïerehtimmiegïeline veeljedh.
Saemien gïelen reeremedajvesne öörnege lea saemien, nöörjen jïh kveenen.
Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh:
Reeremedajvesne doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah dovne pedagogeles ööhpehtimmiem jïh jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemien gïelesne.
Saemien jïh nöörjen edtjieh seammavyörtegs årrodh reeremedajvesne, saemielaaken 3. kapihtelen mietie. Daate sæjhta jiehtedh årrojh mah daejnie tjïeltine årroeh vijriedamme reaktah utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtellieh, jïh tjïelti akte sjïere dïedte dïenesjh jïh bïevnesh saemien gïelesne faalehtidh.
Tjiehpijepolitigke tjaelemebarkoem aatskadamme
aatskadamme saemien staeriedimmieprogrammem elektronigke daatagietedallemese
I Getsemane
Vihth dle såemies dejstie saemien tjïeltijste mah njuvvien vööste vaedtsieh, jïh jolle fryöjstehkevoetem årromesijjide utnieh, goh Lebesby, Ráisavuotna (Sørreisa) jïh Unjárga (Nesseby).
Maadthskuvlesne 189 lohkehtæjjah mah noerhtesaemien gïelesne ööhpehtieh.
Maadthskuvlesne gaektsie lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Haallesne sæjhta aaj maanaguvvieh årrodh dejstie 7 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste aamhtesinie "Mov nïekedshæhtjoe".
Ávjovárri Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne.
Duedtien jielemelatjkoen mietie dle Saemiedigkie daejtie dåarjojde joekede:
Dan ållesth reeknehlåhkoen mietie båatsose (Ekonomeles moenehtse, 2012, tabelle 7.1.4) sïjsebaalhka barkoste båatsoen ålkolen lea guektiengïerth dan stoerre goh sïjtebielien tjåenghkies sïjsebaalhka, jïh gujnh dam stööremes låhkoem daejstie byjngetje sïjsebaalhkijste dåastoeh.
WHO:n mietie (Ottawacharteret, 1986) healsoe-eevtjije barkoe lea dejtie mieride sjugniedidh mah nuepiem vedtieh dan aktegs almetjasse jïjtse healsoen bijjelen reeredh.
Daan tjaktjen aktem gïeledigkiedimmiem åtneme mij geerve orreme, men dagke maehtebe maam akt destie lïeredh?
Åejvieboelhkesne edtja saemien gïelem goerehtalledh gusnie vihkeles aamhtesh jïjtjene gïeleåtnosne, daaletjegïelesne jïh guktie gïeleåtnoe beajjetji tsiehkine lea.
Daennie åejvieboelhkesne aaj gærjah, teatere, filme, plaerieh musihkevidejovh jïh orre digitale vierhtieh meatan.
Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Åejvieboelhkesne njaalmeldh maahtoe dellie galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Åejvieboelhkesne tjaaleldh maahtoe, dellie galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh. Mubpiej teeksth gelkieh buektiehtidh guarkedh jïh dej gujmie barkedh.
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh, dellie galka båetedh daejredh guktie gïelem almetji gaskem utnedh.
Åejvieboelhkesne aerpien maahtoe, dellie galka gïelem evtiedidh gosse barkeminie, guktie nimhtie baakoeh jïh dïejvesh åådtje lïeredh.
Fïerhtene aamhtesisnie moenehtsh aktem aamhtesereerijem veeljieh.
Mejnie jielieminie dah leah fasseldamme?
Mennie mieresne stoerresiebriedahken stuvremeårgaanh rïektesisnie meatoeh saemien scenetjeahpoe lea akte bielie dehtie jienebekultuvrelle Nöörjeste?
Veeljemeprogramme
ILO-konvensjovnesne nr. 169, aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine dle tjåådtje aalkoealmetjh leah
ILO-konvensjovnesne nr. 169, aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine dle tjåådtje aalkoealmetjh leah
Raeriestimmien aalkovisnie tjïerteste unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme:
Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali.
Raeriestimmesne dle akte unnebelåhkoe raereste, akte jielemefoente byöroe tseegkesovvedh mij lea 5 mrd. kråvnah stoerre, dejtie voenges siebriedahkide mah petroleumdarjoemistie Lofotesne jïh Vesterålesne gïetesuvvieh, gosse åådtje petroeleumdarjomigujmie nïerhkedh daennie dajvesne.
Tsïengelen 2018 Saemiedigkie ræhpas tjåanghkoeh höölti dejnie dajvine gellie almetjigujmie stïeresne ovmessie gïelebyjresijstie.
Ij daerpies leah, Jeesuse jeehti.
Ruffien 2010 aktem orre ohtsemevuekiem sjïehtesji skaehtieetaaten nedtesæjrojne, guktie aelhkebe sjædta saemiengïelen tjaatsegh gaavnedh.
Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem, jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine, gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine.
Ruffien 2012 dle SPR nænnoesti dam gïelefaageles laavenjostoem eevtjedh, jïh aktem prosjektem eelki, Saemien gïelegaaltije - Noerhtelaanti vierhtiejarnge saemien gïelide, akte tseegkemeprosjekte maam Interreg maaksa.
Juryesne saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, Saemiedigkien byjjenimmie- hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsen åvtehke Ellinor Marita Jåma, saemiedigkietjirkije jïh Saemiedigkien lïhtsege juryesne Trööhnege Sonjan skuvlebaalhkese Johan Vasara jïh lïhtsege Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) Jon-Christer Mudenia.
Kapihtelisnie 10 moenehtse saemienlïerehtimmiem maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne digkede, jïh jarkelimmieraeriestimmiejgujmie båata daan beajjetje njoelkedassine.
Kapihtelisnie 11 akte bijjieguvvie vadtasåvva daaletje reakteste mij lea jarkoestimmien bïjre laakijste, mieriedimmijste, beagkoehtimmijste jïh goerijste.
Kapihtelisnie 12 moenehtse dam daaletje reaktam vuarjesje mij lea reaktan bïjre vaestiedassem saemien gïeline åadtjodh.
Kapihtelisnie 13 moenehtse saemien gïeleåtnoem healsoe- jïh hoksesuerkesne digkede.
Kapihtelisnie 14 moenehtse saemien gïeleåtnoem justijsesuerkesne digkede.
Kapihtelisnie 15 saemien gïeleåtnoem tjïelten reeremisnie digkede.
Kapihtelisnie 16 moenehtse vuarjesje guktie daan beajjetje öörnege vååksjedimmine dejstie saemien gïelenjoelkedassijste laakine jïh laejhtemegïetedimmesne jåhta, jïh mejtie daerpies jarkelimmiejgujmie.
Kapihtelisnie 17 moenehtse vuarjesje guktie tjïelth jïh jeatjah byögkeles dïenesjevedtijh maehtieh barkijh dåårrehtidh mej maahtoe saemien gïeline jïh saemien kultuvresne.
Kapihtelisnie 18 moenehtse evtiedimmiem jïh åtnoem saemien gïelijste digkede.
Kapihtelisnie 20 moenehtse saemien sijjienommh digkede.
Kapihtelisnie 21 moenehtse dejtie ekonomeles jïh reereles konsekvenside digkede moenehtsen råajvarimmieraeriestimmijste.
Kapihtelisnie 22 akte bijjieguvvie vadtasåvva dejstie raeriestimmijste mejtie moenehtse åtna laake- jïh mieriedimmiejarkelimmide.
Kapihtelisnie 23 mïerhkesjimmieh fïerhten nænnoestæmman laakeraeriestimmesne.
Kapihtelisnie 3 akte åehpiedehteme vadtasåvva moenehtsen maadthvuajnoste.
Kapihtele 6 aktem bijjieguvviem vadta saemien gïelijste goh seammavyörtegs jïh mïrrestalleldh gïelh.
Kapihtele 8 mubpesth jeahta jïh tjïelkeste moenehtsen raeriestimmieh mah leah åvtese bïejesovveme bieliereektehtsisnie akten orre öörnedimmien bïjre gïeledajvigujmie jïh tjïeltekategorijigujmie.
Eah gaajhkh saemien maanah jïh noerh leah åådtjeme saemien lïeredh, men læjhkan gïele joekoen vihkeles aaj dejtie.
Ij ajve maanagïertelohkehtæjja, klahke jallh lohkehtæjjah, men aaj vaeptiemïestere jïh dah mah bissieh, jïh ij goh unnemes healsoesåjhterh.
Eah bath galkh jielemevåaromem jïh dovletje aerpiem saemijste dijpedh.
Ij goh unnemes juktie åarjelsaemien gïelem jïh saemien kultuvrelle aerpievuekieh tjåadtjoehtidh, lissine haestemh jïh daerpiesvoeth våajnoes darjodh jieledetsiehkiej jïh reaktadåeriesmoeri bïjre.
Jis dov maanan leah skïemtjelassesymptomh ij edtjh skuvlese båetedh, daate faamosne aaj jis maanan leah viesjies symptomh.
Ij leah naan ierielimmie jienebh saemiengïeleldh lohkehtæjjah reeremetjïeltine, jïh iemie daerpiesvoete lea stööremes daesnie.
Ij leah akte ierielimmie daate lea illedahke båatsoelaakeste jaepeste 2007.
Ij leah naan ierielimmie dïhte psykiske healsoe båatsoealmetjidie åarjelsaemien dajvesne seamma möönsterem dåerede goh jieledekvaliteete, gosse lea jieledenuepiej bïjre mah healsoevaahrine vååjnoeh, ryöktesth jallh ovryöktesth.
Aellede stååkegaevnieh meatan vaeltieh gåeteste Maanah eah edtjh jïjtsh stååkegaevnieh meatan vaeltedh gåeteste.
Aellieh bïllh jarkelimmieh darjodh.
Laejhtiemisnie birrebe Klijma- jïh byrjesedepartemeente nænnoestimmiem jeatjahtahta, jïh Nussir ASA:n ohtsemem gruvagïehtelimmieluhpien bïjre nyöjhkoe deerjemelaaken mietie gaavnojne Nussir jïh Gumpenjunni/Ulveryggen.
Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen, desnie learohkh ajve reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne indivijduelle våaroemisnie.
Daennie åssjaldahkesne jïjnjh ovmessie vuekieh guktie kristusen gievliem nåhtadidh.
-Rååresjimmine libie tjarke tjïertestamme Statnett dïedtem åtna heaptojde båatsose giehpiedidh akten lïhke gaskesadtemen tjïrrh båatsoesaemiejgujmie.
Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre - art 8 (j) jïh 10 (c) tjåådtje "Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh".
Dah ïedtjeladtjh mah huksieh dah noerh aktem gaarsjelimmiefaalenassem utnieh aaj mubpien tjaktjen.
Lohkemegærjine akte tjïelke progresjovne jïh daltesejuekeme, mij lea nuhteligs lohkemehaarjanimmesne, Mikkelsen jåarhka.
Seammalaakan goh Saemiedigkieraerie jïh jienebelåhkoe daennie krirresne, EN:n raasesïerredimmiemoenehtse tjarke tjoeperdeminie dehtie gïele- jïh lïerehtimmietsiehkeste saemien maanide.
Guvvieh: Solfrid Fjellaksel Pedersen Svein Kvamme Liisa Helander Inger Seierstad Olga Grimsmo Nilsen Lisa Arneng Varsi Luther Forlag: Ståle Almenning Tore Johnsen Laila Krokmo Vanja Rökke Karasjok menighet Bendik Kråvik Schöien Ellen Sara Leine Bientie Karen Elle Gaup
ILO-169, artihkele 6 staatide aktem dïedtem vadta staatese saemiejgujmie rååresjidh gosse eajhnadåvva laakh nænnoestidh, jallh reereles råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh vihkeles sjïdtedh saemide.
ILO-konvensjovne artihkel 25 gorrede dah saemieh reaktam utnieh meatan årrodh sjyöhtehke healsoefaalenassh evtiedidh, jïh vihteste saemieh reaktam utnieh hijven healsoedïenesjh åadtjodh.
ILO-konvensjovne nr. 169, vihteste dam reaktam almetjh utnieh juktie sijjen gïelem lïeredh jïh gïelem nåhtadidh.
ILO-konvensjovne mr. 169, vihteste fïerhten saemien reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine artihkelh åtna mah dovne vihtiestieh aalkoealmetji reaktam sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh fierhten almetjen reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
ILO-konvesjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO 169) lea akte vihkeles dïrrege almetjereaktese gosse lea aalkoealmetji reakt naj bïjre.
Jaepesne 2018 edtja prosjektem tjïrrehtidh aktene tjïeltesne Saepmesne, mij piloteutniejinie sjædta, jïh mejnie jïh mestie Saemiedigkie edtja dååjrehtimmieh åadtjodh.
Daej biejjiej aaj akte paneledigkiedimmie öörnesåvva saemien filmi bïjre.
Dej minngebi luhkie jaepiej ovrehte 800 saemien gåetieh sijhtieh vaarjelimmien aalteremieriem jaksedh.
Daan boelhken edtja aktem hijven laavenjostoeforumem tseegkedh dejtie ovmessie saemien gïelide, jïh barkedh guktie jarnge akte ihkuve öörnege sjædta 01.07.2014 raejeste.
Voestes bieliejaepien 2013 bïevnesh saemien lïerehtimmien bïjre edtjieh tjöönghkesovvedh nedtesæjrosne.
Tjaktjen 2015 Muotka gaajhkh mearoeloesegöölijh tjöönghki akten tjåenghkies tjåanghkose.
Ånnetje Divvun aktem vuekiem buakta talesyntesese noerhtesaemien gïelese, mij nuepie vadta saemien teekstem goltelidh nedtesæjrojne.
Suehpeden jïh ruffien 2012 dle Saemiedigkieraerie jienebh gaahpoeh tjåanghkoeh åtneme, gusnie raerieh bïevnesasse båateme.
Rahken/ jåvle-asken sïjhtebe åålmehtjåanghkose bøøredh, guktie gaajhkesh dovnesh nuepiem utnieh meatan barkosne årrodh.
Daennie soejkesjebarkosne dle ROS-gïehtjedimmie mij lea dahkoesoejkesjen våaroe.
Laakesne tjïelkelaakan tjåådtje saemien nommh mejtie almetjh nåhtadieh, mah abpe tïjjen årroeh jallh jielemen gaavhtan ektiedimmiem utnieh sæjjan, dejtie byögkelesvoete edtja kaarhtine, sjiltine jïh registerinie nåhtadidh, kanne nöörjen nommine ektine.
- Laakine maahta jarkelimmieh darjodh mah maehtieh jienebh dejstie haestiemijstie illedh, goh tjïelke tjïertestimmieh reaktan bïjre saemien lïerehtæmman jïh laakine vihtiestidh reaktam saemien learoevierhtide, Mikkelsen jeahta.
Julev- jïh åarjelsaemien dajvesne ij leah nuekies saemiengïeleldh faagealmetjigujmie learoesijjine juktie tjïelke saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh faalehtidh.
Julevsaemien dajvesne Hábmeren (Hamarøy) tjïelte 75.000 kråvnah dåarjojne åådtje gïelekuvsjese maanide saemien voestesgieline jïh 75.000 kråvnah gïelekuvsjese maanide saemien mubpiengïeline.
Julevsaemien dajvesne tjuara aktem lohkehtæjjam ööhpehtidh fïerhten mubpien jaepien.
Magasijnesne aaj VHS-filmh jïh musihkekasedth mejtie gåarede löönedh.
Suehpeden 2011 dah lïhtsegelaanth dan voestes juridihkeles latjkoen bïjre seamadin maam Arktiske raerie buakteme.
Gellie jaepieh båatsoejieleme-reerenassine barki jih mænngan goh saemiej fåvhta Noerhtelaantesne. Dan mænngan staaten båatsoejieleme-konsulentine sjidti.
Gelline dajvine gïele lea jieliehtimmieprosessesne.
Gellie saemien dajvine vierhtieh fååtesieh, goh arealh, smaave kvotah dovne göölemisnie jïh jåartaburresne.
Gelliej veajkoej dah learohkh vuejnieh mah eah dan hijven skuvlesne jïh gåetesne utnieh.
Gelline aalkoealmetjesiebriedahkine dle ij leah nuekies laakh jih reaktaöörnegh juktie nyjsenæjjide vaarjelidh.
Njoktjen 2011 dah rååresjimmieh eelkin Såevmien, Sveerjen jïh Nöörjen gaskem, akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnen bïjre.
-Beapmoe- jïh healsoefaagine ellies learoevierhtieh fååtesamme saemien gïelesne.
Bïevnesisnie monnehkevoete båatsosne aaj sæjhta akte vihkeles teema årrodh.
Bïevnesisnie gaskem jeatjah raereste dïhte seamma laakeviedteldihkie reakta saemien lïerehtæmman edtja aaj faamoem utnedh maanagïertesne, guktie lea maadthlïerehtimmesne.
Bïevnesisnie raereste gaskem jeatjah saemien reeremedajvem hiejhtedh, jïh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh faamoem utnedh gaajhkide saemide abpe Nöörjesne.
Bïevnesisnie aaj raereste gïelebiesiemaanagïertide tjarke eevtjedh, saemiengïeleldh faagealmetjh lissiehtidh jïh vielie kultuvrelle sjïehtedamme pedagogeles materijellh.
Bïevnesisnie Saemiedigkie åejvieulmine åtna:
Bïevnesisnie aktem orre otnjegem åehpiedahta dan båetijen aejkien saemien kåanste- jïh kultuvrepolitihkese.
Vaestiedimmieh dejstie lih ihke idtji naan beetneh-vierhtieh gååvnesh dagkeres giehtjedæmman.
Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO'n 169 mietie, dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne.
Læjhkan stuerebe joekehtsh båatsoedajvi gaskem (figuvre 4.15).
Men dan jïjnjh lohkehtæjjah joe daan biejjien fååtesieh, guktie julevsaemien dajvesne tjuara sån ovrehte seamma jïjnjh lohkehtæjjah ööhpehtidh goh åarjelsaemien gïelesne.
Ij leah naan reliabele ryöknedimmievuekie mij vuesehte man gellie mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaalteme jeatjah learoesijjine jïh saemien gïelekuvsjine aktene dejstie sijjijste mah dam faalehtieh.
Læjhkan gujht Y. Nielsenen fremrykkingsteorije juridihkeles aktem dåarjoem åtneme eevre jaepien 2001 raajan (Selbu-aamhtese), jïh 2005låhkosne Trööndelagen histovrijeste dam annje åehpiedehti goh faamosne.
Men daesnie akte dåeriesmoere sjædta dan åvteste jolleskuvlelaake Sveerjesne ij tjåenghkies kuvsjh luhpehth gusnie eksamene dorjesåvva joekehts institusjovnine.
Læjhkan, barkoevuekien gaavhtan jïh dan åvteste dah leah sinsitnide jearohks sïjten sisnjelen, maahta sån aerviedidh jis akte almetje fer jïjnjem alkohovlem jåvka dellie vielie barkoe sjædta barkoevoelpide jïh dah asvem demtieh bovtsh jïh almetjh stuerebe vaahram utnieh haevieh åadtjodh, jïh naemhtie alkohovleåtnoe maahta stoerre konsekvensh utnedh akten sïjtese.
Læjhkan vuejnebe jieledekvaliteete lea vueliehkåbpoe dej luvnie mah tïjjedeadtoven nuelesne berkieh, dah mah dåeriesmoerh åtneme meedijaållermaehtemen gaavhtan båatsoste, mah sïerreden daaresjimmieh dååjreme almetjijstie båatsoen ålkolen, jïh dah mah nåakemes dååjresh åtneme nåake vuajnoejgujmie byögkeles åejvieladtjijste.
Læjhkan, sosijaale joekehtsvoete (klaasse, etnisiteete, nuepie tsevtsedh jïh vielie) daamtaj buajhkoesvoetine vaaltasåvva, dovne dejstie mah joekehtsvoetem dååjroeh jïh dah mah eah dam dååjrh.
Men læjhkan aalteren gaskemedtie vuesehte jïjnjh saemienlohkehtæjjah sijhtieh barkosne orrijidh dej minngebi luhkie jaepiej, jïh joekoen vaenie ohtsijh orreme saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Statistihke læjhkan aaj vuesehte muvhtide jaepide, jïh muvhtide saemien gïelide, dle maajhööhpehtimmie eevre vihkeles orreme ihke saemienlearohkh sijjen gïelelïerehtimmiem åådtjeme.
Immaterijelle reaktah akte tjåenghkies dïejvese juktie reaktam intellektuelle buektemijstie vaarjelidh, goh musihke, tjeahpoe, guvvieh, lidteratuvh, eatnemedaajroe jïh gaavnehtimmieh.
Daajbaaletje tïjjen båatsoe akte kultuvrefaktovre orreme mij ektiedimmine orreme åarjelsaemien årrojidie.
Dejnie tjåanghkojne edtja gaskem jeatjah saarnodh dej sjyöhtehke saemiepolitihkeles aamhtesi bïjre, dej båetiji aski.
- Gosse saemiedigkie-raerine tjåanghkoem utni dellie Snåasen tjïelten jïh fylhkentjielten bïjre saarnoejim, mah leah meatan sjidteme reeremedajvesne saemien gielese, jïh man gåhkese daelie båateme dejnie barkojne.
Nasjonaale årroji luvnie alkohovleåtnoe lea stööremes ålmide jïh nuerebe aalteredåehkesne.
I na-Theres Andrea Sparrok lea fotograafe.
Læstoe våaromem åtna bïevnesistie gellie byögkeles etaatijste, iedtjieåårganisasjovnijste jïh siebrijste.
INDERØY
Ovryöktesh effekth sæjhta jiehtedh krievvieh åtnoem gåatomedajvijste giehpiedieh mah leah skilkemedahkoej jïh sturremi lïhke, jïh baalkerdimmie jïh juhteme skilkemedahkoej dåaresth hööptesuvvieh, mestie vielie barkoe båatsoeburride sjædta.
goh indivijde, goh jïjtse åålmege jïh goh aalkoealmetje.
Sjïere laavenjostoelatjkoeh stuerebe nuepieh vedtieh tjïeltide jïh fylhkentjieltide dam saemien gïelem evtiedidh tjïelti jïh fylhkentjïelti jïjtsh daerpiesvoeti mietie.
Individuelle dåarjedimmie "Faamoe"-programmesne akte reeknehlåhkoekontovre sæjhta reeknehlåhkoem sïeltide analyseradidh mah meatan sjidtieh programmesne jïh bueriedimmieraeriestimmiejgujmie båetedh dïenestenuepijste.
Individuelle dåarjedimmie
Sisnjelds Finnmaarhke lij aaj dïhte aajnehke dejstie vuesiehtamme dajvijste gusnie nyjsenæjjah aktem jollebe fasseldimmieprosentem utnin goh kaarrh jaepien 2012.
Mijjen industrijebyjresh leah prååsehke, jïh tjarke tsevtseme konjunktuvretsiehkeste.
Industrije jïh gööleme/lidteme/gueliebïepmehtimmie
/ Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Bïevnesh nöörjen jïh eengelsken gïelesne gååvnesieh.
Bïevnesh maajhööhpehtimmien bïjre goh lïerehtimmiemaalle tjuerieh båetedh dovne skuvleaajhteridie jïh slïektide.
Bïevnesi haemie
Hijven jis aaj dagkeres saernieh saemien gielesne.
Aktem sjïere fokusem edtja biejedh dejtie dåehkide mah maehtieh nåake healsoem åadtjodh.
Bïevnesh åejvieoksesne jïh dåastoesijjesne Fylhken Gåetesne sïjhtieh åarjelsaemien gïelesne
Bïevnesh åejvieoksesne jïh dåastoesijjesne Fylhken Gåetesne sïjhtieh åarjelsaemien gïelesne båetedh
Bïevnesh dan bïjre sijhtieh mænngan båetedh.
Bïevnesh saemien gïelen reeremedajven bïjre
Bïevnesh guktie barkoe jåhta jïh bïevnesh tjåanghkojste leah olkese bïejesovveme Nöörjen Saemiedigkien nedtesæjrojne.
ïevnesh guktie maahta tastatuvrem våålese leessedh lea Divvunen nedtesæjrojne.
Bïevnesh kandidaati bïjre aaj veeljemetjiehtjielisnie gååvnesieh.
-bïevnesh lïerehtimmien jïh barkoemaarkeden bïjre Ööhpehtimmie-jïh barkoebïevnesh Viehkiehtidh haarjanimmiesijjiem jallh barkoem skååffedh Raeriestidh jïh viehkiehtidh lïerehtimmiem syökedh Mij gåarede?
Bïevnesh luvliesaemiej/skoltesaemiej, kultuvreaerpien jïh dan juhtije prosjekten bïjre, regijovnaale, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjine, gaahpoeh öörnedimmine böökti.
Daelie bïevnesh saemien lïerehtimmien bïjre ovmessie sijjine gååvnesieh nedtesijjesne udir.no.
Bïevnesh vaarjelimmiedajvi bïjre, svaalhtesinie vaarjelimmiemieriedimmide daesnie gaavnh.
Bïevnesh gaskeviermesne: Tjïeltesoejkesjebarkoe gaskeviermesne diedtesåvva jïh gaajhkh bïevnesh tjïelten hiejmiesæjrose bïejesåvva.
SAERNIESTIMMIE
Bïevnesh juekedh jïh akte skaepiedihks ektiebarkoe dej jïjtjevyljehke siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie saemien posisjovnh åadtjodh dennie gaskenasjovnale sijjesne.
Bïevnesh maanagïerte-eejhtegidie Åvtelen maanagïerth Nöörjesne steegkesovvin ij lij naan åehpies suetiegeerjehtimmie maanaj gaskem maanagïertine.
Bïevnesh eejhtegidie skuvlesne Åvtelen skuvlh Nöörjesne steegkesovvin ij lij naan åehpies suetiegeerjehtimmie maanaj gaskem maanagïertine jïh maanaskuvline.
infrastruktuvre
- Infratseegkeme
- Infratseegkeme
Infra-tseegkeme
julevsaemien tjirkije / Åarjel-Hålogalaanten bispedajve,
Inge Even Danielsen
Ij naan sïelth sponsedh dan åvteste dah sijhtieh beetnegh nuhtjedh.
Ij lij daate naan madtan skuvle
Ij lij naan kreekh, seedtijinie jallh bielelen seedtijh, mah plåavhkesimmine jeemin teestelaajroen sisnjelen teesteboelhki tjïrrh, jaepiej 2018, 2019 jïh 2020, jïh daelie systeemem åtna goh hijven.
Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme
Ij guhte maehtieh mijjen åvteste soptsestidh.
Paul Fjellheime dihte bøøremes maahta alkoelistie soptsestidh båatsoeburrie-skuvlen bijre.
Ij naan tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah meatan orreme barkosne gïelelaajroejgujmie.
Ij naan bovtsh, seedtijinie jallh bielelen, lin ovlahkosne bïjligujmie teesteboelhken 2018 (njoktjen-voerhtjen).
Inger Anne Pulk.
Inger Eline Eira Buljo
Inger Eline Eriksen
Inger Elin Kristina Utsi
Inger Marie Gaup Eira
Inger Marit Eira Åhren
Inhtsie lea vihkeles provgramh maanide jih noeride øøvtiedidh.
Skreejrehtidh vielie dotkemasse saemien kultuvrejieliemasse
Faarhmestimmie våaroemasse biejesåvva goh akte unnebelåhkoe-politihkeles prinsihpe dan Nøørjen gærhkoen barkose saemien gærhkoejielminie (4.5).
169. ILO-konvensjovnem Nøørjen laakese byjjehtidh
 Årrojh dejnie sjyöhtehke tjïeltine mah daajroeh fååtesieh dan saemien bïjre sijjen voengesne
Evtiedimmiereaktan aajhtere reaktam åtna veedtjedh jïh nåhtoem vaeltedh mineraalijste mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna (§32).
Gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli dle vaanoe gïelemaahtoste dïhte stööremes heaptoe jis edtja nåhtadidh, lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh.
Saemien båatsoedajven sisnjelen, daate nöörjen bovtsegåatomem Nöörjesne feerhmie (ij nöörjen bovtsegåatome Sveerjesne jallh sveerjen gåatome Nöörjesne).
Akten 5 kilomeeterh guhkies dajven sisnjelen gåetijste jïh infrastruktuvreste, guktie lea daesnie gaertjiedamme, medtie 89 prosenth abpe jaepieboelhkegåatoemistie jïh juhtemegeajnojste leah tsavtseme skilkemedahkojste.
FoU'en sisnjelen, jïh jïjnjh jeatjah evtiedimmiesuerkine, noerhtetröönderen aktöörh aktem jolle syjhtedassedaltesem utnieh.
Dajvi sisnjeli bielieh gååvnesieh mah eah edtjh bigkemasse åtnasovvedh, naakede mij aaj lea våajnoes detaljekaarhtine.
Mieriej sisnjeli, mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente nænnoestamme, dle Saemiedigkie faamoem åtna mieriedimmieh sisvegen bïjre vedtedh dagkarinie lïerehtimmine.
Båatsoen sisnjelen dïhte låhkoe kaarrijste jïh nyjsenæjjijste mah eadtjohke bovtsigujmie gïehtelieh seamma stoerre.
Saemien kultuvrejielemi sisnjeli dle daerpies dorjesh evtiedidh jïh viermieh bigkedh.
Scenetjeahpoen sisnjelen göökte åejviedïejvesh tjiehpiedæjjaj bïjre nuhtjebe.
Jåarhkelïerehtimmien sisnjelen tjïjhtje lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Fïerhten båatsoesïjten sisnjelen dåehkieh båatsoeburrijste sïjtine laavenjostoeh.
Nöörjen laaken jïh nasjovnaale politihken mieriej sisnjeli tjuara dam regijovnaale politihkem ovmessie såarhts siebriedahkide sjïehtedidh regijovnen ovmessie bieline, mah ovmessie våaromh jïh nuepieh utnieh.
Juktie ööhpehtimmielaakem sjïehtesji dellie aaj buajhkaji jïjnjh skuvleaajhterh saemien jarngedajvi ålkoli sïjhtin stoerre dåeriesmoerh utnedh stïeres lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh (Rønning, s.9).
Jaepien 1970 momse bøøti jih driekte beetneh-vierhtie-kriebpesjimmie bøøti jaepien 1972.
Aalkoekuvjsh saemien gïelesne eah seamma stoerre låhkoem studijepoengedorjemasseste Saemien jolleskuvlesne utnieh goh jeatjah learoesijjine, dan åvteste daesnie akte stuerebe låhkoe studentijste mij saemien ietniengïeline åtna.
Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Dah barkoeh edtjieh læjhkan smaave jïh annjebodts årrodh, jïh ij maehtieh dejtie tjïrrehtidh guktie stoerre skaarah dejstie sjædta.
Skilkemedahkoeh gåatomelaantesne dan åvteste sagke stuerebh dajvh sturrieh goh dah mah fysiskelaakan gåetijste jïh infrastruktuvreste bigkesuvvieh.
Skilkemedahkoeh båatsoedajvine leah tjarke læssanamme dej minngemes luhkiejaepiej.
Skilkemedahkoej gaavhtan maahta dejtie aajmene gåatomedajvide fer jïjnjem nuhtjedh, fer jïjnjem gåatodh såemies dajvine, bovtse maahta nåakebe kondisjovnem åadtjodh, maahta stuerebe teehpemh juvride sjïdtedh jïh giehpiedamme leekedimsvæktoeh sjïdtedh, dsj. tsiehkieh mah tjåanghkan jallh guhkiebasse maehtieh våaromem giehpiedidh båatsoen båetijen aajkan (Vistnes, Nellemann jïh Bull 2004).
Skilkemedahkoeh mah leah ovvaajteles sijjine maehtieh dåeriesmoerh sjugniedidh jïh gåatomelaantem smaave dajvine juekedh guktie dajvh gusnie sturremh eah gååvnesh eah maehtieh åtnasovvedh dan åvteste ij gåaredh dohkoe juhtedh bovtsigujmie.
bïevnesh, vuekieh jïh dïejvesh jïjtsh voengeste tjöönghkedh jïh soptsestidh guktie dejtie fïerhten biejjien utnedh
- edtja sisvegem bæjhkoehtimmesne sjïehtesjidh laakine jïh praktihkeles politihkesne mah aarkebiejjiem tsevtsieh saemide jïh jeatjah aalkoealmetjidie
Dïhte sisvege Nagoyaprotokollesne lea naemhtie, jïh dan vihkeles dejtie saemien reaktide jïh saemien iedtjide, guktie dah staath, laavenjostosne saemiedigkiejgujmie, tjuerieh prosessigujmie nïerhkedh juktie vuarjasjidh guktie maahta dejtie sjïehtesjidh jïh laaki sïjse vaeltedh, gosse daaletje laakh jarkele, jallh gosse orre laakh båetieh aerpievuekien daajroen bïjre.
Sisvege
Tjåanghkose gohtjedidh Nussir ASA:ine dan intensjovnelatjkoen mietie mij lea dorjesovveme sïelten jïh Saemiedigkien gaskem, dejnie aajkojne vihtiestidh mejtie maahta sïemes sjïdtedh jallh ij.
Aalkoevuajnoeh
Voestegistie Bielie I Moenehtsen barkoe (kapihtele 1-5) akte bijjieguvvie vadtasåvva dejstie mah meatan moenehtsisnie, mandaate, barkoe, maadthvuajnoe, dïejveseåtnoe jïh byjngetje salkehtimmieh.
digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
Aalkoe
Aalkoelisnie rïektesebïevnesh vadta dej saemiej bïjre jïh saemien siebriedahken bïjre (3.1.1) Saemieh akte aalkoealmetje dejnie noerhtege dajvine Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Kolanjaarkesne, Russlaantesne.
Håaleme lea medtie bieliemubpien tæjmoen saadtegisnie.
Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15
Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Håaleme Deatnun tjïelten jïh Karasjohken tjïelten baaktoe
Gosse meatan sjïdteme dle aaj stuerebe eadtjohkevoete saemien gïelen bïjre sjïdteme daejnie tjïeltine.
Juktie dah leah meatan, dle saemien gïele aaj vielie våajnoes sjïdteme, gaskem jeatjah sjiltadimmien tjïrrh saemien gïelesne.
Juktie Divtasvuonan tjïelte julevsaemien gïeledajvesne, jïh Snåasen jïh Raavrevijhken tjïelth åarjelsaemien dajvesne leah meatan vaaltasovveme saemien gïelen reeremedajvesne, dle dïhte vihkeles gïelejealajehtemen gaavhtan.
Tjaalasovveme veeljemelåhkosne
Tjaalasovveme veeljemelåhkosne / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Tjaalasovveme gaskeviermien baaktoe
Bïrrebe aaj Innovasjovne Nöörjem tseegkijelïerhtimmiem jåerhkedh dan regijovnale guejmievoeten åvteste, jïh barkoem tjåadjoehtidh noeride jïh nyjsenæjjide.
Innovasjovne Nöörje (Innovasjon Norge) evtiedimmievierhtide voenide reerie, mejtie maahta skåårvemidie vedtedh aerpievuekien laanteburresne jïh lissiejielieminie, jïh aaj tseegkijedåarjose jïh sïelteevtiedæmman lissiejieliemasse.
Innovasjovne Nöörje vierhtieh reerieh sïelteråajvarimmide duedtiejieliemisnie.
Tjïelten jielemefoenth maehtieh beetnehvierhtieh dåarjodh unnebe råajvarimmide jïh prosjektide.
Innovasjovne Nöörje, fylhkentjïeltine ektine, aktem faageles vijriesåbpoe gïetedimmieråållam åtna daej tjïelti vööste.
Innovasjovnegraade jieliemisnie lea, telemarkdotkemen mietie, jolle, jïh daesnie daerpies tjarke tjïskesjidh.
Tsavtshvierhtieåtnoen öörnege edtja pryövedh daejtie haestiemidie dåastodh.
Aerpievuekien baakoeh, soptestimmievuekieh jïh sijjienommh tjöönghkedh leah vihkeles dan åvteste dej lea aerpievuekien daajroe maam tjuara gorredidh.
Daate barkoe lea joekoen stuvreme lïerehtimmien, ööhpehtimmien, byögkeles dïenesje- jïh hoksedïenesji vööste, jïh saemien gïelem nuhtjedh jïh våajnoes darjodh byögkeles ektiedimmine.
Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste
Barkoesuerkie Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
Barkoesuerkieh Gïelelutnjemisnie leah gïelefaalenassh maanide jïh noeride, gïelide våajnoes darjodh, laavenjostoe jïh maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie.
Barkoesuerkieh
Barkoesuerkie Gïelefaalenasse maanide jïh noeride
Barkoesuerkie; Våajnoes darjodh jïh laavenjostoe
Dah seedteme guvvieh sijhtieh tjåanghkan bïejesovvedh akten tjåenghkies vearhkan mij aalkoealmetjekonferansen saadthalmetjidie buerie båeteme vaajtele.
Giehpiedimmie gåatomelaanteste, steegkeldh juhtemegeajnoeh, jallh stoerre juvreteehpemh maehtieh guhkies sjïehtedimmietïjjem daarpesjidh juktie orresistie bæjjese bigkedh aktem funksjonelle båatsoem jïh krievviem mestie jieliemassem åådtje, jïh daamtaj byjreske dam båajhtoehlaakan toelhkeste goh vuestievæljoe jarkelimmiej vööste (Kalstad & Brantenberg, 1987).
Gosse vearteneaerpielæstosne tjåådtje dle jolle staatusem åådtje, men aaj dïedth åådtje.
Meehtih lahtestimmieh Raarvihken tjïeltese sedtedh, 7898 Lyjmede jallh postmottak@royrvik.kommune.no.
Maahta raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
Maehtede raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
Raerieh diekie seedtesuvvieh: kommunereformen@samediggi.no
Seedth lahtestimmide Raarvihken tjïeltese, 7898 Lyjmede jallh
Raerieh dejstie tjåanghkojste sijhtieh akte vihkeles bielie årrodh daajroevåaroemistie bïevnesasse.
Edtja raerieh bïevnesasse buektedh digkiedimmieforuminie, faageseminarseminaarine, byjrehtimmine jïh gihtjeme-goerehtimmine.
Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Raeriestimmie akteraeresne nænnoestamme.
Juvnehtimmieh moenehtsijstie åehpies dorjesuvvieh tjirkijidie unnemes 36 tæjmoeh åvtelen aamhtese gïetesåvva stoerretjåanghkosne.
Tsaekeme
Gossege 3 tjirkijh luhpiem åadtjoeh gyhtjelassh gihtjedh jïh replihkh vaeltedh, gaertjiedamme 1 minudtese fïereguhtese.
Daan raajan dle dïhte åvtelhbodti tjaelijesijjie jåhta (2006-2013), mij lea seamma sijjesne goh Nöörjen Polarinstituhte Fram-senterisnie Tromsøsne.
Daejnie manne leam raerien reektemem barkoen bïjre åehpiedehteme minngemes boelhkese.
Jis ohtsemem jååhkesje maahta krievedh daejtie krööhkemidie gorredidh.
Dåarjegh mah leah nænnoestamme diekie sedtesåvva:
Naakeninie daejstie prosjektijste saemien vuelie goh rööpses laejkie jåhta abpe prosjekten tjïrrh.
Naan faagine meehtimh gærjah provhkedh mejtie aaj laanteburrie-skuvlesne nuhtjin, mohte idtjin dah sjiehth gosse båatsoejielem bijre øøhpehtidh.
Muvhtine tjïeltine saemien gïele lea jielije gaajhkine suerkine tjïeltesne, mearan jeatjah tjïeltine gïeletsiehkie gaajh jeatjahlaakan, jïh dejnie tjïeltine lea daerpies maahtoem tseegkedh saemien gïelesne.
Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh "samefolkets dag", dan åvteste saemiej lea samenes, åålmege lea folk jïh biejjie lea dag.
Muvhtine dajvine dellie dan jïjnjem teehpieh guktie dïhte akte aajhtoe sjædta båatsoen jieliemassen vööste.
Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Muvhti veajkoej ajve akte gaertjiedamme låhkoe daeverijstie, mearan jeatjah aamhtesinie stoerre våarhkoeh.
Akti veajkoej dle jienebh jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnh laavenjosteme juktie kuvsjide evtiedidh, åarjelsaemien 3 lea vuesiehtimmien gaavhtan akte laavenjostoe Noerhte-Trööndelagen jïh Tromsøn Universiteeten gaskem.
Noerhtene hijven jïh maehteles faamoeh goh fylhkentjïelth, Saemiedigkie, fylhkenålmah, daajroebyjresh, jielemesiebrieh jïh voenges jielemeaktöörh mah lin sïjhteme meatan årrodh aktene hijven vïedteldihkie barkosne evtiedimmien bïjre Noerhtedajvese jïh Noerhtedajvine.
Noerhte-Nöörjesne edtjimh dïejvesem noerhtenöörjen identiteeten bïjre nåhkehtidh jïh dam mentaale kolonijelutniestimmiem Noerhte-Nöörjeste aelkedh, viehkine histovrijidie jïjtjene bïjre soptsestidh, noerhtenöörjen gïelehammosne.
Noerhtesaemien gïelesne tjuara 90 lohkehtæjjah ööhpehtidh maadthskuvlese dej minngebi 20 jaepiej.
Noerhtesaemien gïelesne sæjhta geerve årrodh eevre veele vihtiestidh man gellie saamastallijh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem tjïrrehtamme, jïh annje leah barkoeaaltarisnie.
Daelie akte regijovne jïh göökte tjïelth Noerhte-Trööndelagesne mah sjiere vijriesåbpoe gietedimmiem åadtjoeh.
Noerhtene daate barkoe lij eevtjeme vuastalimmien gaavhtan daaroedehtemepolitihken vööste, åarjene deadtoven gaavhtan båatsoen vööste.
Goh aarebi neebneme lea dihte öörnedamme maajhööhpehtimmie tseegkesovvi jaepien 2004 Nöörjesne, mænngan prosjekth lin tjirrehtamme mah ulmine utnin saemien learohkh edtjin saemien gïelelïerehtimmiem dåastodh jïh seamma tïjjen maehtedh gåetesne årrodh..
Nöörjesne åajvahkommes saemieh mah lïerehtimmiem maajhööhpehtimmien tjïrrh åadtjoeh, guktie aaj daesnie dle akte tjïelke aalkoealmetjedimensjovne.
Nöörjesne dah tjïelth mah diedtem utnieh voesteshealsoedïenesjen åvteste (v.g. staeriesdåaktereöörnege, dåakterevaeptie, skïemtjegåetiedïenesjh, hïejmesujhteme).
Nöörjesne; Nöörjen Kultuvreraerie jïh Saemiedigkie, mah maehtieh nasjonaale jïh gaskenasjonaale systeemine bæjjese barkedh jïh seamma tïjjen: Sïejhme almetjh, fïerhte tjiehpiedæjja, teaterh, Saemien Tjiehpiedæjjaraerie, skuvlh, jïlleskuvlh, universiteeth, museumh, nasjonaale jïh gaskenasjonaale reeremh abpe Saepmesne jïh nasjonaalestaath tjuerieh meatan vaaltasovvedh laavenjostosne.
Nöörjesne raasisme luhpehts daej laaki tsegkie, Straffeloven § 135a jïh Diskrimineringsloven § 4.
Nöörjesne Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie, Båantasiebrie jïh WWF vïhtesjæjjastaatusem utnieh Saemiedigkine ektine.
Nöörjesne saemien learohkh jïjtsh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne saaht gusnie dah laantesne årroeminie.
Nöörjesne saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne dïedtem utnieh saemien learohki guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh lïerehtimmie lea aaj viedteldihkie nöörjenfaagen learoesoejkesjinie.
Nöörjesne naa gåhkese båateme sjïehtesjimmine CBD-artihkelsistie 8 (j) aerpievuekien daajroen bïjre tjïrrehtimmesne eatnemegellievoetelaakeste, v. joekoen § 8 (daajroevåarome), men aaj § 1 (åssjele) åtnoen jïh vaarjelimmien bïjre goh våarome saemien kultuvrese, jïh § 14 (leavloebïejeme saemien iedtjijste) leah sjyöhtehke.
Nöörjesne jïh Sveerjesne utnebe noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Nöörjesne aaj vuejnebe tjïeltine saemien gïelen reeremedajven ålkolen, dle daah learohkh mah saemien maanagïertine orreme, mah lïerehtimmiem vaeltieh saemien gïelesne.
Nöörjesne laavenjostoeguejmie lij Østsamisk museum Neidenisnie, mij aaj lij tjåadtjoehtæjja dan russiske prosjektebielien åvteste.
Goh tjåangkoe Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR), dellie golme aamhtsh joekoen vihkeles: giehtjedimmie, faage-bihkedimmieh jih øøhpehtimmieh.
Nöörjen reeremisnie båatsoe vååjnoe goh akte spesialiseradamme produsente bovtsenbearkoste mij krïevenassh åtna akten radtjoes produksjovnen jïh lissiehtamme ekonomeles dïenesten bïjre.
Tjaalegisnie moenim faage-øøhpehtimmieh båatsoeburrien bijre meehtin laanteburrie-skuvlese veadtalgovvedh.
Instagram akte namhtah programme, juktie ih daarpesjh maam maeksedh dan åvteste.
Instagram
Instagramkontoe GÏELEVIEHKIE!
Institusjovnh tjuerieh daerpies faamoem utnedh gïehtjedidh ihke dajven öörnedimmie gïelebarkoste dejtie bööremes illedahkide vadta.
Institusjovnh mah lïerehtimmiem faalehtieh leah dovne tjïelten skuvlh, tjïelten skuvlh staaten finansieradimmine, fylhkentjïelten skuvlh, staaten skuvlh jïh privaate gïelejarngh.
Tjuara dejtie institusjovnide nænnoestehtedh gusnie saemien gïelh åtnasuvvieh.
Institusjovnetseegkeme aaj noerhtesaemien gïelese nænnoesåbpoe staatusem vadteme dennie sïejhme siebriedahkesne.
Institusjovnebigkeme jïh institusjovneevtiedimmie leah dan åvteste dïhte vihkielommes, juktie gorredidh jïh evtiedidh dam saemien siebriedahkem jïh dam saemien demokratijem.
Institusjovnepolitihke
Institusjovnh fylhkesne:
Intempo AS: Bravo-stååkedimmie jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese - aelhkiehtamme applikasjovne smarttellefovnide noerhte-, julev - jïh åarjel
 Barkoem eevtjedh juktie aerpievuekien daajroem jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh
Åssjaldahke lea vuartasjæjjah maehtieh sov saemien kultuvreaerpiem vuejnedh daejnie saemien museuminie: Saemien Sijte, Snåase, Árran julevsaemien jarnge/pijtesaemien museume, Divttasvuotna/Beiarn, Várdobáiki samiske senter, Evenássi, Senter for nordlige folk, Gaivuotna, Tana og Varanger museumssiida, Unjarga jïh RiddoDuottarMuseat, Karasjohke.
Veanhtede joekoen jïjnjh saalmh dejnie golme saemien gïeline meatan vaaltasuvvieh aktene båetije saalmegærjesne dan Nøørjen gærhkose.
Ij maehtieh intensjovnide jaksedh akten saemien gïelen bïjre mij edtja aarkebiejjien gïeline årrodh, dan guhkiem ij gåaredh gïelide nåhtadidh aarkebiejjien jieliedisnie, gosse byögkelsvoetine govlesadta jallh mubpiejgujmie govlehtalla.
Interaktijve govlehtimmieprosesse Ruffien 2014 åvtelen akte interaktijve govlehtimmieprosesse edtja öörnesovvedh gusnie haasta aalkoealmetjh, ENn åårganh, dotkeme- jïh ööhpehtimmieinstitusjovnh, almetjereaktasiebrieh, aalmetjeveeljeme almetjh, sivijle siebriedahkem jïh nasjovnaalestaath raeriestimmiejgujmie ryöjredimmide båetedh veartenekonferansese.
Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah "ajve guarkah", "ånnetji maahta" jallh "saemien maahta".
Daelie stoerre ïedtje saemien siebriedahkese jïh tïjje ij leah maahteme buerebe årrodh akten ektie barkose gïelen åvteste.
Gaskenasjovnaale jååhkesjimmie aalkoealmetji reaktijste aaj viehkehte mijjen jïjtsh reaktah jïh ïedtjh vaarjelidh gosse staaten åejvieladtjh Nöörjesne gaskesadtebe.
Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO, non-governmental organization.
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh
Dan daerpies gaskelaanti reaktanjoelkedassi gujmie, maehtedh aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji mïelh tjirkedh.
Gaskenasjovnaale aamhtesh
Gaskenasjovnale reaktaevtiedimmie, nöörjen sjæjsjalimmieh dåapmestovlesne jïh laakeprosessh Nöörjesne leah dorjeme guktie dej minngemes jaepiej dle ånnetji ånnetji jååhkesjamme aerpievuekien saemien åtnoe laanteste, tjaetsijste jïh vierhtijste, aaj eeke-jïh åtnoereaktah vedtieh.
• Internasjonal strategi Trøndelag (vedtas desember 2012)
Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Gaskenasjovnaale barkoe
Gaskelaanti barkoe
Gaskenasjovnaale dle ENn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992, jïh ENn byjreseprogramme (UNEP) mah otnjegem vuesiehtieh jïh åtnoem jïh vaarjelimmiem stuvrieh veartenen eatnemevierhtijste.
Gaskenasjovnale dle siebrie World Intellectual Property Organizatioen (WIPO) mij barka juktie dagkeres såarhts reaktah nåhtadidh jïh vaarjelidh.
Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne.
Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne tseegkesovvi jaepien 2009, jïh daelie jarnge edtja orresistie öörnesovvedh akten filmeinstituhtese.
Internasjovnale vuajnosne lea saemien, jih inhtsie åarjelh-saemien giele, aajhtaldihkie.
Ž Daerpies leah mååhtedimmieh åadtjodh mah åarjelh-saemide jijtje reaktam vedtieh barkedh sijjen vuekien mietie guktie dihte Våarome-laaken jih internasjovnale konvensjovni mietie sjeahta.
Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe
Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Gaskenasjonaale aalkoealmetjereakta lea tjïelke, saemiej lea reakta sijjen kultuvrine gïehtelidh jïh gïelem vaarjelidh jïh nuhtjedh.
Beetnehdåarjoeh Interregeste orriji jaepien 2011.
Gihtjehtæjja:
Gihtjelgæjja:
Gihtjehtimmiegoere
Fylhkeålma Inge Ryan aalka håalodh.
Skåårveme- jïh evtiedimmiedåarjoe
Bøøreme lea lissine njimkehtamme.
Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh
Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh
Bööredimmie saemien gïeleprïhtjhgåatan Snåasesne
Bööredimmie seminaarese åarjelsaemien gïelen bïjre håalijigujmie bijjiegietjesne!
Bööredidie dejtie dïedtem vaeltedh guktie dej mïelehkh, åabpah jïh tjidtjieh leah jearsoes dovne gåetesne jïh siebriedahkesne, Keskitalo jeahta.
Båatsoem govlesadtemasse böörede
Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne
Böörede jeenjesh meatan årrodh
Europaraeriem Saepmien gåajkoe bööredamme
-Dan åvteste ij leah daam veahkam jakseme dellie Byjresedepartemeente tjuara gaajhkh ohtsemh vuetjemen bïjre sjæjsjalidh.
Dajvine saemien ïedtjeladtjigujmie Saemiedigkie Klijma- jïh Byjresedepartemeentine govlesadta nammoehtimmien bïjre tjirkijijstie ståvrojde.
Stillemeprievesne jaepien 2009, Ööhpehtimmiedirektovraate bïrresovvi aktem goerehtallemem dåårrehtimmievåaroemistie tjïrrehtidh jïh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies, g.j. joekedamme dejtie golme saemien gïelide.
Ööhpehtimmielaakesne Nöörjesne lea tjïertestamme saemien lea noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Lïerehtimmesne åtnasovveme dan gïelen bïjre mij åejviegïeline veeljesåvva.
Oslosne lea tjïelteståvroeveeljeme jïh veeljeme staarebieliemoenehtsidie, bene ij fylhkendigkieveeljeme.
Ot.prp. nr. 12 tjïerteste, dïhte reakta bïevnesh åadtjodh, mij lea sjïehtedamme dan aktegs skïemtjijen indivijduelle daerpiesvoetese, sæjhta jiehtedh dah skïemtjijh mah saemiestieh byöroeh toelhkem utnedh, jallh dah skïemtjijh byöroeh viehkiem åadtjodh healsoebarkijijstie mah saemiestieh gosse daate lea daerpies ihke skïemtjije edtja dejtie bïevnesidie åadtjodh mah krievemidie laakesne voebnesjieh.
Bijjelen 30 jaepieh åarjelsaemieh leah bigkemen åvteste barkeme aktede orre åarjelsaemien museumistie jïh kultuvrejarngeste.
Vielie goh 700 teermh leah jååhkesjamme Saemiedigkien gïeleståvroste.
Jeatjah tjïeltine tjïelteståvroe/staareståvroe maahta nænnoestidh mejtie saemien edtja nöörjine mïrrestalledh abpe jallh bieline dehtie tjïelten reeremistie.
Jeatjah tjïeltine edtja sjïehteladtedh naemhtie guktie saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Boelhken 1826 - 1949 raastide Nöörjen, Såevmien jïh Russlaanten gaskem jarkelin gellien aejkien, jïh skoltesaemiej aerpievuekien jieledevuekie geerve sjïdti.
Dan boelhken Aili Keskitalo lea Arctic Winter Games'ne raerielïhtsege Henrik Olsen sæjhta presidentine årrodh.
Boelhken åvtese sïjhtebe lissie veele årrodh hijven suetievaarjelimmiem gorredidh.
Boelhken tsiengelen 2007 raejeste ruffien 2008 raajan dle lij konsultasjovnh Jieleme-jïh åesiestimmiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem, dan orre mineraalelaaken bïjre.
Boelhken tsïengelen/goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnnedh tjïeltine saemien gïelereeremedajvesne jïh dej fylhkentjïeltine.
Boelhken tsïengelen/goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnned...
Daan boelhken ministeretjåanghkoej gaskem, dle staatetjaelijetjåanghkoeh jïh tjåanghkoeh embetsåvtehki gaskem (Senior Arctic officials, SAO).
Såemies boelhkh jaepesne, joekoen suehpiedahkesne jïh skïeredahkesne lea joekoen vihkeles raeffie bovtsi bïjre.
iPhone jïh Nokia
Soejkesjisnie prijoriterede voenges jïh sentralegyrhkeles gårreldihkie barkoeh, åvtelen orre raeriestæjjavierhtieh bispedajveraeride.
Soejkesjebarkosne akte joekoen dajve mij neebnesåvva mij byøreme daan siebredahkedajvese åadtjodh, jïh dïhte lea Kultuvremojhtesesoejkesje.
Soejkesjebarkosne dajvh goh almehøvtiedimmie, ektiedimmiefeeledimmie jïh infratseegkeme, Klima jïh energije, eatneme, kultuvrebyjrese jïh dajve, jïh healsoe, jielemekvaliteete jïh byjjenimmiebyjrese.
Rïektesisnie ij leah naan privaate jallh jeatjah byögkeles åejvieladtjh mah ïedtjem vuesiehtieh dejtie saemien museumi mieride.
Rïektesisnie daate lea gaajhkesåarhts lissiebigkemedarjoeh jïh darjoeh miehtjiesdajvesne jallh aktene jïjtsistie vaarjelamme gåetesne.
Profesjovne- jïh maadthøøhpehdimmine veadtaldihkie dovne.
Proposisjovnine jïh bïevnesinie mah Stoerredægkan åvtese bïejesuvvieh, jïh gusnie reerenasse aktem jeatjah vuajnoem åtna Saemiedigkeste, dle Saemiedigkien vuarjasjimmieh jïh vuajnoeh edtjieh våajnoes årrodh.
Gosse barkeminie orre laavenjassh bïejedh tjïeltine tjuara aaj vuarjasjidh guktie maahta barkoem nænnoestehtedh båatsose tjïeltesne. Barkoesijjieh mah leah vihkeles juktie smaave saemien voenh tjåadtjoehtidh eah edtjh vaenebh barkijh åadtjodh jallh stuerebe sijjide sertiestidh jis dïhte nåake konsekvensh åådtje fasseldæmman voenine.
Prosjektesne gïele, histovrije jïh duedtie leah jarngesne.
Protokollesne edtja aktem åenehks buerkiestimmiem darjodh aamhtesen bïjre, guejmiej vuarjasjimmieh jïh mïelh jïh konklusjovne aamhtesisnie.
Reektehtsisnie vaaksjome aktem gïelejoekehtamme aerviedimmiem dåarjoste vuastalesti, jallh jeatjah gïelekrïevenassh.
Reektehtsisnie våajnoes sjædta dah laanth vienhtieh vihkeles laavenjostoem jåerhkedh, jïh noerhtesaemien byöroe meatan vaaltasovvedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline ektine.
Reektehtsisnie Kunnskapsløftet 2006.
Reektehtsisnie, mij boelhken 2011 - 2017 feerhmie, lea våajnoes saemiej tsiehkie almetjereaktaj jïh aalkoealmetji reaktaj bïjre våaromem vadta tjoeperdidh dej teemaj sisnjeli goh vædtsoesvoete nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste saemien siebriedahkine, aassjoejiehtegh jïh aassjoekriminaliteete gaskem jeatjah gaskeviermesne saemien åålmegen vööste, sïerredimmie saemijste, lohkehtæjjah saemien gïeline fååtesieh jïh gellie saemien maanah eah åadtjoeh saemien nuhtjedh maanagïertine.
Reektehtsen paragraafesne 37, EN:n almetjereaktamoenehtse tjïelke juvnehtimmieh Nöörjese vadta staate byöroe:
Reektehtsisnie Cobo tjïerteste man vihkeles lea guarkedh jïh damtedh maam ektiedimmietsiehkide aalkoealmetjh utnieh sijjen laantedajvide.
Rïektesisnie maahta sån geervebe årrodh goh naemhtie, dan åvteste Nöörje naa jolle lohkehtæjjaveahkam åtna, jïh ij leah njueniehkisnie orreme hijven illedahkigujmie PISAgoerehtimmine.
Reektestimmesne tjåådtje lesbiske, homofijle jïh bifijle jïh transalmetjh saemien siebriedahkine leah goh unnebelåhkoeh unnebelåhkosne jïh jeenjesh dovne aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjroeh jis veeljieh eerlege årrodh.
Reektestimmesne joekehts suerkieh åehpiedahta gusnie tjoele maahta akte heaptoe mïrrestallemasse årrodh, daan nuelesne vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh seksuellevoete.
Stipendenjoelkedassine jollebe ööhpehtæmman jïjtsh nænnoestimmieh gååvnesieh reektemen, gïehtjedimmien, bååstedemaaksoen jïh hiejhtemen bïjre stipendeste, gaskem jeatjah:
Reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese lea 2 millijovnh kråvnah lyjkeme Saemien Gïelegaaltijasse, jïh vierhtieh dan aadtjen tseegkeme saemien gïelemoenehtsasse.
Reerenassen stoerredigkiebïevnesisnie "Muligheter for alle- menneskerettighetene som mål og middel i utenriks- og utviklingspolitikken", desnie vihteste almetjereaktah edtjieh våaroemisnie årrodh gosse edtja nöörjen ålkoerijhke- jïh evtiedimmiepolitihkem hammoedidh.
Båatsoen årroji gaskem lea læjhkan stoerre joekehtsh ööhpehtimmiedaltesisnie tjoeli gaskem, aaj sagke stuerebe tjoelejoekehtsh goh saemien årroji luvnie sïejhmelaakan (SSB, 2014, gaaltijetabelle 07585).
Båatsoealmetji luvnie lea båastode, leajhtadimmie åejvieladtjide lea vueliehkommes dennie dåehkesne mah jollemes ööhpehtimmiem åtna.
Revideradimmesne öörnegistie mij bïsph Nöörjen gærhkose nammohte, Gærhkoeraerie aaj nænnoesti Saemien gærhkoeraerie steemmereaktam åådtje raeriestimmeles steemmadimmesne bïspese Noerhte-Hålogalaanten, Åarjel-Hålogalaanten, Nidarosen, Hamaren, Møren jïh Oslon bïspedajvine.
Mubpien boelhken edtja vihties rååresjimmieh tjïrrehtidh konvensjovneraeriestimmien bïjre.
● Dejnie aamhtesinie mah reerenasse gïetede, edtja tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre Saemiedigkine seamadamme, gosse aamhtesem departementide buakta, jïh aaj tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre eah leah siemes sjïdteme.
● Aamhtesinie mah leah dan materijelle kultuvrevåaroemasse ektiedamme, goh arealenuhtjemh, arealedarjoeh jïh laantereaktah dle dïhte geografeles konsultasjovndajve (aerpievuekien saemien dajvh) Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkh, jïh dah tjïelth Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen jïh Röörose Åarjel-Trööndelagen fylhkesne, Engerdal jïh Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldalen tjïelth Hedmaarken fylhkesne, jïh dah tjïelth Surnadal jïh Rindal Møre jïh Romsdaelesne.
Isak Mathis O. Hætta
 Institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie ektine stuerebe voerkesvoetem tseegkedh ihke lea daerpies saemien nåhtadidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh
Reerenassine ektine jïh regijovnaale aktöörigujmie kultuvrejielemem bæjjese bigkedh goh akte dejstie orre jielemegeajnojste saemide
 Gïelejarngine ektine vuartasjidh maam dah maehtieh darjodh juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh
Saemiedigkien barkosne tjïeltesoejkesjigujmie, dle Saemiedigkie tjïeltide voerkele dan dïedten bïjre tjïelth utnieh saemien maanaj reaktaj bïjre bïevnedh maanagïertesne jïh skuvlesne.
Saemiedigkien budsjedtesne 2015 dihte gaskenasjovnaale barkoe jååhkesjæmman aalkoealmetji reaktijste prioriteradamme sjædta.
Saemiedigkiebïevnesisnie ulmie lea aktem ållesth politihkem hammoedidh mij lea båetijen aejkien stuvreme tjïelke ulmiejgujmie mah viehkiehtieh:
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkedeminie ihke lea daerpies Saemiedigkien råållam tjïelkestidh, goh tjïrkije saemien maanaj jïh noeri ööhpehtimmiereaktese, jïh Saemiedigkien råålla goh vaaksjovmeåårgane saemien lïerehtimmiegyhtjelasside.
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre neebnesåvva aaj man vihkeles ihkuve beetnehdåarjoe lea gïelebieside.
"Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre" (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh.
Saemiedigkieraerie jïjtse håalometïjjem åtna juktie reektestimmiem sov barkoen bïjre buektedh.
Saemiedigkieraerien aalkoebæjhkoehtimmesne - Muohtačalmmit (Ballehtassh) libie jeahteme vihkeles saemieh healsoefaalenassem jïjtsh gïelesne åadtjoeh, jïh gusnie goerkese saemien kultuvrese jïh histovrijasse gååvnese.
Siebriedahkesne dle ahkedh jienebh jienebh mah almetji mietie gihtjieh, mej jollebe saemiengïelen maahtoe, dovne ööhpehtimmesne, byråkratijesne, goh gïelebarkijh jïh meedijesne, juktie ajve naan institusjovnh neebnedh.
"Saemien dajvine gaajhkesh maadthskuvleaaltarinie reaktam utnieh lïerehtæmman saemien gïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Gærjesne "Saemien låhkoeh soptsestieh 7" akte veele buerkiestimmie gååvnese dejstie ekonomeles jïh produksjovneektiedamme tsiehkijste daan beajjetje båatsosne (Riseth, 2014).
Saemien båatsosne bovtsen tråjje aktem jïjtseaarvoem åtna, mij ij leah jearohke dehtie dïenestistie maam dïhte vadta.
Saemien ektiedimmesne lea uvtemes maehtedh saemien gïelh jïh saemien bokstaavh nuhtjedh gaajhkem lehkiem gusnie IKT åtnasåvva.
- Saemien ektiedimmesne dle Bååstede akte orre kapihtele gosse lea reeremedïedten bïjre saemien kultuvreaerpeste.
Gaavnedimmine njaalmeldh jïh praktihkeles darjomh jarngesne utnieh, gusnie learohkh jïh lohkehtæjjah ektesne saemiestieh.
Barkoen sjïekenisnie dejnie nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjovnine dle saemiedigkieraerie dejtie sjyöhtehke båatsoeburride govlesadtemasse böörede.
Almetjereaktine jïh saemien reaktajgujmie ektine dle vihkeles tjïertestidh:
Staeriedimmien sjïekenisnie learoesoejkesjijstie sïejhme faagide, dle såemies dejstie bïhkedimmijste staeriesuvvieh jaepien 2013.
Saepmesne aktem stoerre, profesjonelle suerkiem utnebe gaajhkesåarhts scenetjiehpiedæjjijste jïh scenebarkijijstie mah åajvahkommes leah frijjebarkijh.
Daelie mijjen leah golme byögkeles saemien teaterh Saepmesne, Beaivváš Sámi Našunálateáhter tseegkesovvi 1981, Åarjelhsaemien Teatere tseegkesovvi 1986 jïh Giron Sámi Teahter (GST) tseegkesovvi 1992. Dïhte minngemes neebneme Saepmien sveerjen raedtesne.
Gaskoehkrirresne, sæjjasadtje Gaskoehkrirrien sentraaleståvrose jih tjirkijebarkoeh åtneme gaskoehnyjsenæjjide Finnmaarhkesne.
Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte sæjhta akte vihkeles dïrrege årrodh daennie barkosne, Olsen jeahta.
Sov jaepiereektehtsisnie jaapan 2012, direktovraate jeahta dah aerviedimmieh lohkehtæjjavaanoen bïjre saemien maahtojne, leah dan jeenjesh, ihke direktovraate veanhta ij leah daerpies dam vielie goerehtalledh.
Sov jååhkesjimmesne stuvremesoejkesjistie tjïelteministere våaroemasse beaja ij naan gruvadarjome maehtieh aelkedh åvtelen båatsojne seamadamme råajvarimmiej bïjre mah skaaride ånnanieh.
Sov vaestiedassesne EN'ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh.
Dej veajkoej gusnie eejhtegh eah jïjtjh dam sjyöhtehke saemien gïelem haalvoeh, dellie maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesijjieh sjidtieh.
Dej veajkoej eejhtegh eah jïjtje saemien maehtieh, dle maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesertiestæjjah sjidtieh.
Skuvlesne jïh maanagiertesne gaajhkh geerve almetjh råållamaallh.
Dagkeri veajkoej lea lissie vihkeles lïhke fuelhkieh naakenem utnieh mejnie maehtieh soptsestidh jïh dah maehtieh raerieh jïh viehkiem åadtjodh healsoe- jïh hoksedïenesjistie.
Dagkeri veajkoj aamhtese Saemiedigkien uvte bïejesåvva sïejhmelaakan.
Daagkeri veajkoej skuvleaajhtere tjuara jeatjah lïerehtimmiehammoeh saemiengïelesne faalehtidh.
Minngemes jaepiej 1960, skuvtere bøøti goh bøøremes teknigke-viehkie.
Isolasjovne vaasa goske dåaktere jeahta dov ij leah vielie suetie, jallh pryöveilledahke vuesehte dov ij leah Covid-19.
Daan giesien dam minngemosth latjkoem sertemen bïjre aajhterevoeteste jååhkesjin, jïh Saemien Sijte edtja lehkiem dehtie åarjelsaemien våarhkoste dåastodh.
Åarjelsaemien gïelesne learohketaale lea 116 voestesgïelesne jïh mubpiengïelesne.
Åarjelsaemien dajvesne saemien healsoebarkijh leah jïjtjemse årganiseradamme jïh dah sijhtieh prosjekth tjïrrehtidh mah edtjieh seammavyörtegsvoetem faalehtidh healsoedïenesji sisnjeli.
Åarjelsaemien dajvesne 75% båatsoealmetjijstie dååjroeh dah tjarke gåaloeminie gosse bovtsigujmie berkieh.
Gihtjemegoeresne læjhkan dah tsiehkieh meatan vaaltasovvin, dan åvteste dah leah barkoetsiehkiej bïjre mejtie daajra lea vihkeles akten hijven healsose.
Gïelebïevnesisnie aaj tjåådtje akte vijriedamme reakta saemien nåhtadidh byögkelesvoetine, maahta haestemh sjugniedidh såemies tjïeltide.
Gïelejieliehtimmietjïeltine jïh stoerrestaaretjïeltine moenehtse sæjhta aktem jïjtse faagem sjïehtesjidh saemien kultuvresne jïh histovrijisnie dejtie learoehkidie mah maahtoelutnjemem saemien fulkieh, men mah eah lïerehtimmiem saemien voestes- jallh mubpiengïeline utnieh.
Aalkoelisnie maanese sïmmim - dan isveligke jïh sååjrehke lij dååjrese.
Staatebudsjedtesne dle raeriestamme daejtie tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne:
Staatebudsjedtesne dle Statsbygg jïh DSS tjåanghkan 250 millijovnh kråvnah åadtjoeh juktie lissiedaerpiesvoeth maeksedh:
Staatebudsjedtesne Reerenasse stoerre dåarjoeh raereste mah leah ektiedamme bombadæmman reerenassekvartaalese snjaltjen 22. b. 2011.
Statebudsjedtesne fylhkentjïelth vierhtieh åadtjoeh kap. 551 påaste 61 bijjelen, akten lissiebarkose dejnie tjïeltine sïeltigujmie mah idtjin öörnegem bååstede åadtjoeh.
Staateraeresne daan biejjien dle goevtesedirektööre Bjørn Olav Megardem nammoehti goh orre ekspedisjovnen åvtehke Orrestehteme,-reereme- jïh gærhkoedepartementesne.
Sijjeste vuejnebe annje lea åejvieladtji gïehtjedimmie- jïh stuvrehtimmiedaerpiesvoete mij våaroemasse bïejesåvva politihkeevtiedæmman, Magga jeahta.
St. bïevn. nr. 28 (2007-2008) vihteste, Saemiedigkie, goh tjïrkije saemiej almetjeveeljeme åårganen åvteste, lea saemiepolitihken vihkielommes premissedeallahtæjja.
Låhkoe fasseldamme almetjijstie jollebe ööhpehtimmine, lij medtie guektiengïerth dan stoerre nyjsenæjjaj luvnie goh kaarri luvnie SDJ-dajvesne.
Stoerre bieline Finnmaarhkeste lea såemiesmearan guhkies juhtemh giesiegåatomelaanteste duvvene jïh såålijste daelviegåatomelaantese sislaantesne.
Jielemh leah jïjtjh tjoeveramme øøkonomije dïedtem guedtedh jienebi teehpi jïh jeatjahtovveme maaksovi åvteste.
Mijjen vaastoedåehkesne lij ajve 2% dejstie mah lin tseegkemeboelhkesne mah alkohovlem jovkin fïerhten våhkoen jallh daamtajåbpoe, mearan fïereguhte 3% jïh 16% vaastoealmetjijstie barkoeboelhkesne jïh seniorboelhkesne daam jovkememöönsterem utnin.
Sveerjesne dïejvese saemien åtnasåvva saemienlïerehtimmien bïjre dejnie saemien skuvline.
Sveerjesne jïh Såevmesne saemienlïerehtimmie goh akte lissie båata dan sïejhme lïerehtæmman.
Tabellesne 4.8 mijjieh dagkerh såarhts darjomh eatnamisnie åehpiedahteme mah dejtie stööremes nåake konsekvenside sjugniedieh gosse lea teehpemen bïjre gåatoemistie, ekonomeles teehpeme, vieliebarkoe jïh raessie.
Tabellesne vuelielisnie gaskemedtien jaepietæjmoelåhkoe tjåådtje saemien gïelesne voestesgïeline jïh mubpiengïeline..
Tabelline jïh figuvrine SDJ-dajve viertiestamme sjædta göökte jeatjah dajvigujmie.
Aarebi dah saemieh årroejin jïh dajvh nåhtadin vielie åarjebe jïh jilliebasse.
Lissine dagkeres tsïeglesjæmman sæjhta nuhteligs årrodh applikasjovnh darjodh mah dovne båatsoesïjten, juhtemegeajnoej, histovrijen jïh aaj valkesebïevnesi bïjre soptsestieh gosse bovtsigujmie juhtieminie jïh gosse sååjhtoe bovtsh leah geajnoej mietie.
Lissine materijelle kultuvreaerpie åtnasåvva jïh evtiesåvva, goh gåarome, duedtie jïh jeatjah vætnoe.
Lissine Saemiedigkien akte stoerretjåanghkoeståvroe, veeljememoenehtse, gïehtjedimmiemoenehtse, 3 faagemoenehtsh jïh akte saemiedigkieraerie.
Lissine vierhtieh vadtasuvvieh ovmessie gïele- jïh kultuvreråajvarimmide åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine jeatjah påasti bijjeli Saemiedigkien budsjedtesne.
Lissine akte seminaare öörnesovvi Skierdesne dejtie sjyöhtehke båatsoesïjtide Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Lissine aktem plaeriekampanjem tjïrrehti dejnie seamma aajkojne.
Dan lissinie meatan årroeh byjreskevaarjelimmieministere, evtiedimmieministere, ovmessie staatetjaelijh jïh politihken raerijh ovmessie departemeentijstie, Stoerredigkielihtsegh, embeetegoevtesh jïh jijtsen mieleste åårganisasjovni jïh sivijlesiebriedahki lihtsegh Nøørjeste.
Lissine dle tjirkijh dejstie arktiske aalkoealmetjijstie meatan goh ihkuve meatanårrojh raeresne.
Lissine dle aaj dam barkoem vihtiestamme, maam tjïelte/fylhkentjïelte dorje juktie skreejredh jïh evtiedidh saemien gïelem, juktie latjkosne aaj akte evtiedimmiebielie.
Lissine Saemiedigkien jïh Ööhpehtimmie-direktovraaten hïejmesæjrojne gååvnese.
Lissine gååvnese aktem vijries ektiebarkoem Tråanten Universiteetine jïh seammaleejns øøhpehtimmie-sijjiejgujmie Sveerjen bielesne.
Lissine jienebh sïelteviermieh Noerhte-Trööndelagesne.
Lissine lea laakh, stoerredigkiebïevnesh, rihkepolitihkes njoelkedassh mah tjuara krööhkesovvedh dennie tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajvesne.
Lissine teaterenåejvieh goh tjiehpeles åvtehkeh mah nierhkieh jïh sjæjsjalimmide vaeltieh, jïh sijjen reeremigujmie ektine vierhtieh riblieh daan tjiehpeles barkose jïh vuesiehtæmman.
Dïsse lissine lea vihkele saemiengïelem åtnose bertedh bievnese- jïh gaskesadteme teknologijesne (IKT), guktie nuerebe boelve gaajhkine dajvine saemiengïelem soptsestimmiegïeline bæjjanieh.
Lissine Luleå tekniske Universiteete jïh University of Lapland Rovaniemisne meatan laavenjostosne.
Lissine saemien filme jïh saemiedigkieveeljemi åejvieotnjege åvtese leah teemine gærjesne Saemien låhkoeh soptsestieh 11.
Lissine hævvi dah ebrieskåajjh jïh jeatjah skåajjedajvh vihkeles jielemedajvh gellide dejstie veartenen bijjelen 300 millijovnh aalkoealmetjijste, mah medtie 70 laantine jielieh.
Lissine Åarjel-Tröndelaagen fylhkentjïelte ihkuve dåarjoem vadta fïerhten jaepien ohtsemen mietie.
Lissine stoerre lissiemaaksoeh åadtjobe daaresjimmien mænngan Reerenassekvartaalen vøøste.
Lissine dle Saemiedigkie jïh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemente prosjektem Árbediehtu/ Aerpievuekie - Saemien Aerpievuekien Daajroe reerieh, maam Saemien jilleskuvle jåhta Guovdageaidnusne.
Lissine dle raereste 20 millijovnh kråvnah Statsbyggese dåarjodh juktie joekehts prosjekteringebarkoeh tjirrehtidh daaresjimmien mænngan.
Lissine dle Saemiedigkieraerie bieljelimmieh buakta ovmessie politihkesuerkine daerpiesvoeten mietie, jïh gelline suerkine aaj nuepiem åtna minngemosth nænnoestimmieh darjodh.
Dïsse lissine dle saemien tjiehpijh jïh artisth nuepiem åadtjoeh jïjtsh hammoeh buektiehtidh jïh øøvtiedidh.
Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta ihke saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh dovne gaarsjelimmie- jïh kultuvrebielesne dennie Arctic Winter Games (AWG).
Lissine saemiedigkieraerie lissiedåarjoem vadta 300 000 kråvnine Trööndelagen fylhkentjïeltese, Aajege saemien gïele- jih maahtoejarngen baaktoe Rørosesne juktie prosjektem "Saamastalledh" tjïrrehtidh, mij akte stoerre prosjekte gusnie govhte åarjelsaemien institusjovnh laavenjostoeh.
Lissine Barentssekretariate jïh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente beetnehdåarjoem vadteme Østsamisk museumen prosjektekontovrese.
Lissine dah vïjhte noerhtemes fylhkenålmah jïh Saemiedigkie dåarjoem vadteme regijovnaale jïh voenges råajvarimmide, juktie saemien gïeleevtiedæmman skreejredh.
Lissine jïjtsh noerhtesaemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh orreme, mearan julev- jïh åarjelsaemien dajvesne dle daerpies orreme saemien gïelem lohkedh lissine lohkehtæjjaööhpehtæmman jis sæjhta saemienlohkehtæjjine sjïdtedh.
Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma, juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh.
Lissine jïjnjh maanagïertebarkijh fylhkesne fååtesieh, mah julevsaemien maehtieh.
Lissine dle fylhkenålman ij naan vaaksjomefunksjovne gïelenjoelkedasside.
Lissine jïjnjh saemieh jåhteme stuerebe sijjide jïh staaride, jïh olkese saemien gïelen reeremedajven sistie.
Lissine leah Maajh-øøhpehtimmieh learohkidie mah aaj maehtieh skuvlese naan aejkien båetedh, øøhpehtimmiem åadtjodh jih internaatesne årrodh.
Lissine dle Saemiedigkie aaj dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste jïh side-events konferansesne.
Lissine saemiedigkieraerie aaj dåarjoem prioriteradamme learoevierhtide duedtesne teemaj mietie åarjelsaemien gïelesne eevre jåarhkedaltesen raajan.
Lissine såemies tihtelh dejstie minngemes 100 jaepijste mej sjïere aarvoe.
Lissine maahta jarkelimmieh sjïdtedh ööhpehtimmielaakesne.
Lissine maahta aaj bijjemes råajvarimmieh årrodh mejtie tjuara darjodh akten daerpies profijelemaarkededoekemen gaavhtan fealadasseste regijovnesne.
Lissine maahta kråahpeles symptovmh sjïdtedh goh gæhtjoesvoete jïh sööjmesvoete.
Lissine tjïelte maahta bielieh dïenesjijstie öörnedidh goh dåaresthfaageles dåehkie/koordinatovre mij dåakterem viehkehte salkehtimmesne, jïh sjïehteladta ihke dåarjedimmie hïejmesne faalesåvva mænngan demensediagnovse lea vihtiestamme.
Lissine juvrh maehtieh åtnoem gaertjiedidh dejstie aajmene areaalijste, jïh klijmajarkelimmie båatsoem jiene jienebem tsavtsa.
Lissine saemiedigkieraerie maahta dagkerh aamhtesh stoerretjåanghkose buektedh:
Lissine spïelijh daelie maehtieh gaadtan vaedtsedh jieniebinie dejstie sïelkedahkijste.
Lissine skoltesaemien, pijtesaemien jïh enaresaemien nuhtjijh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh.
Lissine ööhpehtimmie maahta saemien kultuvredaajroem utnedh goh akte skuvlerelevaante faage.
Lissine goerehtalla gaskem jeatjah mojhtesem jïh gïelem psykologeles teestigujmie jïh guktie aarkebijjien jieliedisnie fungerede.
Lissine tjuara byjngetje laavenjostoeguejmieh skååffedh.
Lissine dïhte fierhten jaepien dïeneste båata Saemiealmetji foenteste.
Lissine aaj gaajhke mij TV:n jïh jeatjah meediji tjïrrh bööti, jïh ij akt desnie naan möölemh dorjeme annje.
Lissine gelliesåarhts klijmasjïehtesjimmieh båetieh, mah maehtieh nåake årrodh aalkoealmetjidie.
Gosse galka ryöknemem jïh gïelem maehtedh, daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Lissine lååjkedibie DVD, CD jïh tjoejegærjah.
-Lissine dle saemien tjuara vielie våajnoes sjïdtedh, dovne meedijesne jïh abpe siebriedahkesne, Jåma jeahta.
Dïsse lissine skiemtjegåetieh saemien pasientigujmie tjoeverieh jïjtsh saemien maahtoeh lutnjedh, jïh starne- jïh sosijaaløøhpehtimmie saemien faagalmetjh åadtjodh.
Lissine dle dah mah nåakebelaakan guvlieh dåeriesmoerh utnieh jeatjah almetjigujmie årrodh, jïh meatan årrodh soptsestimmine.
Lissine moenehtse meala byögkeles årgaanh saemien gïeledajven sisnjelen dïedtem utnieh såemies såarhts byögkeles bïevnesh saemien gïelesne bæjhkoehtidh.
Lissine moenehtse meala gïelevierhtiejarngh byöroeh aktem dïedtem utnedh gaskem jeatjah toelhkestimmien, jarkoestimmien, bïevnesebarkoen jïh maajhööhpehtimmien bïjre.
Lissine staate nyöjkoe vuertedh noerhkemeleekedimmine Jovsset Ánte Saran krievveste, goske EN lea altese laejhtemem gïetedamme.
Lissine saemieh sijhtieh mah staaride jïh stuerebe sijjide juhtieh, dej maanah edtjieh saemienlierehtimmine jåerhkedh juhtemen mænngan.
Lissine ahkedh jienebh båatsoeburrieh dååjrebe mah sijjen aamhtesh reaktese vaeltieh.
Dah gelkieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien utnedh.
Lissine edtja viermietjåanghkoem tjïrrehtidh maanagïertebarkijidie, gusnie aamhtese lea gïele jïh gïelebiesiemaallh.
Lissine edtja reektedh mejtie prosjekte lea daam buektiehtamme:
Faage galka aaj tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Diss-vielie edtja Gïelegaaltije bievnedh saemien gïeli bïjre dovne faagegyhtjelassh dan bïjre.
Åarjelh-saemien dajve daarpesje stynkehke institusjovnh mah maehtieh saemiej iedtjide gorredidh.
Gærjahbussh Aarbortesne jih Rørosesne aaj øøvtiedæmman viehkieh daarpesjieh.
Laakesne Tilleggslappeloven jaepeste Stoerredigkie fïerhten tjïeltese jïjtjeraarehkereaktam vedti jïjtjh nænnoestidh mejtie båatsoe edtji årrodh sijjen tjïeltine, jïh luhpehts båatsojne sjïdti 33 tjïeltine Åarjel-Nöörjesne (Braseth, 2014).
Lissine dle såemies musuemfaageles krievemh magasijne- jïh vuasahtallemetsiehkiej sjiekenisnie.
Lissine barkoesijjide, dle vihkeles fryöjstehke voenges siebriedahkh tjåadtjoehtidh gusnie noerh sïjhtieh årrodh.
Lissine Árranan prosjekte mij gellie jaepieh jåhta vihtiestimmien jïh vuesiehtimmien bïjre dåaroemojhtesijstie Noerhte-Saltenisnie, dåarjoe aaj vadtasovvi Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngese juktie histovrijem jïh mojhtesh vihtiestidh mah leah ektiedamme mubpien veartenedåarose Röörosendajvesne.
Lissine Saemiedigkie lea maadthdåarjoem gïelejarngide lissiehtamme dej minngemes jaepiej, dellie aaj darjomedåarjoem jïjnjem lissehte daelie.
Lissine itjmies dåeriesmoerine årrodh kreekide jïh almetjidie, daate aaj stoerre siebriedahke-ekonomeles maaksoeh vadta.
Lissine dejtie mah leah ööhpehtimmiem vaalteme Saemien jïlleskuvlesne jïh UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteetesne saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine dej minngemes jaepiej, kandidaath lin maahteme lohkehtæjjaööhpehtimmiem tjïrrehtamme jeatjah learoesijjine seammalaakan goh aarebi buerkiestamme.
Lissine dejtie mah saemiengïelesne ööhpehtieh, dle noerhtesaemien gïelesne gellie saamastallije lohkehtæjjah mah ajve jeatjah faagine ööhpehtieh.
Lissine dan byögkeles åtnose saemien gïeleste, dle daarpesjibie hijven gïelesijjieh saemien gïelese sjïehtesjidh.
Lissine Byjresedirektovraate tjuara soejkesjidie jååhkesjidh jïh mineraaleåejvieladtjh tjuerieh luhpiedimmiem vedtedh gïehtelæmman.
Lissine dejtie göökte vijremedajvide dle stoerre gåetiesijjieh Ruovdenjunlovtesne/Gropbakkengen Unjargan tjïeltesne, ållesth 90 gåetiesijjiejgujmie ovrehte 3 jïh 4000 jaepien raejeste Kr.å, mejtie raeriestamme meatan vaeltedh.
Lissine akten sïejhme haestemasse juktie sjyøhtehke kristeles siebriejgujmie laavenjostedh gosse saemien gærhkoejielemem evtede, dle dah læstadijanen åålmegh, Norges Samemisjon jïh Norges Søndagsskoleforbund neebnesuvvieh sjïerelaakan.
Lissine gellide fysiske maajsojde, goerehtimmie vuesehte båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvesne leah tjarke sïerredamme, jïh åejvieladtjh eah leah buektiehtamme goerkesem vuesiehtidh jïh krööhkestidh dejtie dåeriesmoeride, daerpiesvoetide jïh haestiemidie båatsoealmetjh sijjen jieliedisnie jïh barkosne utnieh.
Lissine såemies sæjrojde naan gievride, seamma goh Raavrevijhkesne gaavneme, daejrebe daan biejjien ajve ovrehte 70 jeatjah gievrieh mah leah skåerrine vaarjelamme.
Lissine faagemoenehtsidie dle aaj Giehtjedimmiemoenehtese jïh Veeljememoenehtse.
Lissine mojhtesedåeriesmoeride, daate såarhts demense vååjnesasse båata maaje goh boelhkh vuajnoehallusinasjovnigujmie, jeereldihkie fahkesvoete jïh sturreme nahkeremöönstere.
Lissine kriebpesjimmijstie båatsoejielemistie, mijjieh aaj Saemie-moenehtsen jiehtsidie åtnose veeltimh.
- Lissine dåarjojde Saemiedægkan giehpiedidh, staate aaj raereste råajvarimmide arktiske laanteburresne giehpiedidh.
Lissine dan saemien båatsose dellie aaj båatsoesiebrieh vaerine Åarjel-Nöörjesne, akten sjïere luhpien mietie båatsoelaaken tjïrrh.
Lissine jïjtjehke skilkemedahkose, bovtse maahta gåatomedajvh rïevedh jallh åtnoem gåatomedajvijste giehpiedidh stujmien, lissiehtamme valkesen jïh motovrefealadimmien gaavhtan mah leah skilkemedahkose ektiedamme båatsoen gåatomelaantesne.
- Lissine dejtie ohtsemidie bæjhkoehtimmien bïjre aerpievuekien vueleste, saemien musihkerh musihkem åehpiedehtieh maam goltelæjjah sijhtieh lyjhkedh.
Lissine dan barkose teermigujmie jïh normeradimmine institusjovne aaj gïelegorredimmine barka.
Lissine daejrebe dovne Lohkehtæjjalutnjeme jïh mierievierhkie saemien maajhööhpehtæmman sijhtieh daerpiesvoetem lissiehtidh pedagogeles ööhpehtæmman saemienlohkehtæjjide, jïh jåarhkeööhpehtimmiedaerpiesvoetese saemien gïelesne.
Lissine edtjieh sjïekevedtije so ejkesjebarkose årrodh jïh sijjie årrodh gusnie maehtieh lahtestidh jïh digkiedidh.
Seamma aejkien Voeres jïh funksjonshemmedi raerie jarngesne dennie barkesne.
Lissine dle såemies jielemestuvreldh råajvarimmieh aaj årromelastoem skreejredh, vuesiehtimmien gaavhtan gamtebaantebïgkeme.
Lissine dåehkie sæjhta meatan årrodh gelline kultuvreöörnedimmine.
Lissine sïelth mah leah meatan orreme, vååjnoeh goh vielie akten ulmien vööste barkedh jïh vielie tjïelkelaakan barka sov jieliemisnie mænngan programme nåhkeme, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Lissine illedahke vuesehte akti veajkoej dle learohkh lïerehtimmiereaktine saemien gïelesne eah reaktoe tæjmoetaallem åadtjoeh, faage- jïh tæjmoejoekedimmien mietie Maahtoelutnjemisnie.
Dej jielemepolitihkeles haestemi mietie, mah leah bijjielisnie neebneme, dle bïrrebe Innovasjovne Nöörjem innovasjovnine, entreprenørskapine jïh gaskenasjovnaliseradimmine barkedh.
Romsesne båatsoe daamtaj gåatomem åtna sååline abpe jaepien.
Trööndelagesne jïh Hedmaarhkesne daamtaj åenebe gåhkaldahke giesiegåatomelaanten jïh daelviegåatomelaanten gaskem.
Goerehtimmine jienebelåhkoen årroejijstie gaavna doh almetjh jollebe ööhpehtimmine stööremes leajhtadimmiem åejvieladtjide utnieh, nov sån dan åvteste daajroen gaavhtan systeemese dellie aelhkebe jïjtjemse identifiseradidh dejgujmie mah sjæjsjalimmieh vaeltieh siebriedahkesne (Grosse, 2012).
Amma ij leah nuekies realmaahtoem saemiengïelesne utnedh, jalhts saemien lea lohkehtæjjan ietniengïele, seammalaakan goh naaken ij maehtieh nöörjenlohkehtæjjine årrodh jis ajve nöörjen soptseste.
Salkehtimmesne lea vihkeles tjïelkestidh guktie maahta aelhkebe sjïdtedh tjïeltide, jïh tjïeltide nuepieh vedtedh dejtie saemien reaktide illedh.
Vadsøen faangkegåetesne akte vuasahtalleme aktene laavenjostosne Varangeren saemien museuminie, mij saemien histovrijem jïh kultuvrem hijvenlaakan vuesehte.
Dïhte jïjtjehke våarome Saemiedigkien båatsoepolitihkesne lea båatsoen reaktah gorredidh.
- Mijjen budsjedtedaerpiesvoetesne jaapan 2015 libie gaskem jeatjah tjïertestamme vïjhte suerkieh mah aktem lissie dåarjoehtimmiem daarpesjieh.
- Mijjen raeriestimmesne budsjedtese libie gaskem jeatjah veeljeme saemien maanaj skuvledalhketjh prioriteradidh, jïh mijjen museumh guhkiebasse evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Soejkesjebarkoe mij lea nænnoestamme Raarvihken tjïeltesne lea dah nasjonaale bïhkedimmieh meatan.
duedtie-øøvtiedimmieprogrammem aatskadamme gusnie ulmie lea duedtiem faagine, kultuvrine jïh jielieminie nænnoestidh
prosjeektem aatskadamme, giehtjedidh guktie saemiej mïelh tjaetsiedajvi bïjre
Gosse daam barkoem jåarhka sæjhta gaskem jeatjah histovrijes bïevnesh goerehtalledh ektiedamme sijjienommide, saemien sijjienommh registreradidh goh kultuvremojhtesh jïh vihtiestamme materijellem åehpies darjodh almetjidie.
Jåarhkeööhpehtimmesne sagke jienebh learohkh, mij gaskem jeatjah lea dan åvteste gaajhkh julevsaemien learohkh jåarhkeööhpehtimmesne sijjen lïerehtimmiem åadtjoeh goh maajhööhpehtimmie.
Jåarhkeööhpehtimmesne åeniehkåbpoe tjåanghkoeh utnieh.
Jåarhkelïerehtimmesne gaektsie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Gosse ohtsemidie vuarjesje dellie leavloe bïejesåvva faageles sisvegasse, profesjonaliteetese jïh kvaliteetese.
Jaahkoeluvregs politihke nænnoestimmine jïh soptsestimmiemaahtoeh lea vihkeles tsiehkieh daennie barkosne.
Jåarhkeskuvlesne man nomme Olav Duun, lea faaleldahke båatsoejielemasse.
Jåma, Albert; Joma, Liv Karin, Granefjell, Aasta Joma: Gorredh gïelem - Barkoegærja!, Fylkesmannen i Nordland 2004
Jåma vielie soptseste ahte daate bïegkefaamoeprosjeekte ij barre båatsoejielem håvhtedh, mohte aaj abpe åarjelsaemien siebriedahkem.
Jåma aaj tjierteste dah haestemh stoerre, jalhts dej minngemes luhkiejaepiej dle aktem hijven evtiedimmiem vuajneme, jïh sæjhta joekoen vihkeles årrodh Saemiedigkie ulmieh jïh vuekieh evtede, juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
Jane Astrid Juuso Unjargeste (Nesseby) lea akte baadtjohke orreme juktie eadtjoestidh jïh guhkiebasse evtiedidh saemien gïelem Unjargan tjïeltesne.
- Jane Astrid Juuso lea dagkerh prosjekth tjïrrehtamme sov barkoen tjïrrh goh åvtehke tjïelten gïelejarngesne, men nov lea badth altese persovneles eadtjohkevoete mij lea meatan orreme gellie gïeleutnijh skreejrehtamme jïh dåårrehtamme, Larsen jeahta.
Jane Astrid Juuso lea sov barkoen tjïrrh tjïelten gïelejarngesne Isak Saba guovddáš tjarke barkeme juktie sosijaale sijjieh tseegkedh gusnie saemien gïele prioriteradamme sjædta.
Jaavoe, Noerhte-Trøøndelaage lea jarnge dotkijasse jïh evtiedæmman sjidteme, gaajhkene lehkesne.
Jan Roger Østby
b. Mah haestemh duedtiejieleme åtna jïh mejnie Saemiedigkie maahta viehkiehtidh leah naaken dejstie aamhtesijstie mejtie edtja digkiedidh.
Jarkelimmieh guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedassine
Jeatja barkoe reereme-lihtsegidie lea eadtjaldehtedh jih barkedh guktie kultuvre-såafoe mij Sijti Jarngese veadtaldihkie, bigkesåvva.
Jeatja ektievuekie-institusjovnh aaj daerpies jih vihkeles sjidtieh.
Jeatja faaleldahkh mah saemide veadtaldihkie leah:
Jeatjah gaavhtan tjuara sïejhme krievemh dåeriedidh reeknegebievnesen bïjre, naemhtie guktie Bokføringsloven muana
Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde.
Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh.
Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie, guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie.
Manne dijjem juvnehtem vuartasjidh mah heannadimmieh jïh öörnedimmieh mah gååvnesieh.
Båatsoesaernien tjirrh manne joe jaepien 1969 ryøjredim guktie momsine giehtelidh.
- Manne juakam EN:n almetjereaktamoenehtsen tjoeperdimmieh reaktatsiehkien bïjre saemide Nöörjesne.
Manne reerenassen analyjsem juakam jis akte gaske dej dïedti gaskem mejtie staath leah vaalteme jïh guktie dah gïetesuvvieh rïektesisnie.
Eadtjohke laakan gåatomem giehtjedim.
Manne akten båetijen aejkien bïjre nïekedem gusnie saemien siebriedahke ij vååjnh goh akte heerrehke evtiedæmman, men akte iemie bielie mijjen nasjovnaale jïh seammavyörtegs ektiejieliedistie.
Maahtoe-guedtije håalenierh bæjngoelistie, bøøresovvin kuvsjine buerkiestalledh.
Manne dannasinie joekoen geerjene ihke moenehtsen jienebelåhkoe vuartesje daerpies aktine jïjtse daajroestrategijine noerhtene, gusnie joekoen edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie hööptedh dan jeenjesh jåarhkeööhpehtimmiem orriejieh, jïh aaj voenges jeatjah illedahkh gorredidh dehtie læssanamme jielemedarjoemistie noerhtene, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Manne ålvesadtem gosse govlem akte saemien dajveaajhtere voestegh nyöjhkesovvi meatan årrodh tjåanghkosne, saemiedigkiepresidente jeahta.
- Manne sïemes dejgujmie mah raeriestimmiem buakteme mah tjïertestieh Stoerredigkie dïhte mij dïedtem guadta Nöörjen åvteste, mij byöroe skraejriem vaeltedh dagkeres kraanskomekommisjovnese.
-Manne madtjeles ihke duedtiesiebrie tuhtjie hijven doekeme- jïh maarkedoekemeråajvarimmieh prijoriteradidh, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
-Manne madtjeles ihke reerenasse Nöörjesne ulmine åtna seahkarimmie aalkoealmetji reaktaj åvteste edtja akte bielie årrodh Parise-latjkoste, jïh aalkoealmetjh edtjieh krööhkestamme jïh våaroehtamme sjïdtedh gosse edtja sjæjsjalimmieh vaeltedh klijmasjïehtedimmien jïh finansieradimmien bïjre.
Manne madtjeles ihke moenehtse lea vihkeles råajvarimmieh raeriestamme juktie trïegkenassem jïh irhkemem nåhkehtidh saemien byjresinie, raerielïhtsege Silje Karine Muotka jeahta.
- Manne madtjeles dejnie, dan åvteste dïhte raeriestimmie maam lij buakteme idtji nuekies krööhkesth båatsoe lea akte aalkoealmetjejieleme, jïh kulturelle monnehkevoete lea seamma vihkeles goh ekonomeles jïh ekologeles monnehkevoete, Muotka jeahta.
- Manne geerjene ihke raeriestimmie tuhtjie vihkeles aktem tjåadtjoen jïh jearsoes beetnehdåarjoem Saemien maahtoejarngeste gorredidh Kola'sne, Murmansken tjïeltesne.
Manne geerjene ihke mijjieh almetjh meatan åadtjobe hijven maahtojne jïh joekehts dååjrehtimmine daennie barkosne, Sanner jeahta.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie aktem laavenjostoelatjkoem åadtjobe Saemiedigkine.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie jienebi maehteles sïeltigujmie maehtebe tseegkijelïerehtimmiem jïh evtiedimmieråajvarimmieh faalehtidh saemien kultuvrese jïh jielemeaktööride, saemiedigkieraerie Silje Muotka jeahta.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie vuejnebe dïhte barkoe saemien gïeli gaavhtan jïh saemien gïelide våajnoes darjodh lea illedahkh vadteme.
-Manne aavodem ihke politihkeles stuvreme Aarborten tjïeltesne lea nænnoestamme syökedh akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste.
- Im ierielimmesne, men læjhkan viesjledem ihke tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem akten gïehtelæmman gaertjiedamme nåhtojne siebriedahkese luhpede, seamma tïjjen goh akte dagkeres gruva sæjhta nåake konsekvensh utnedh byjresasse, göölemasse jïh båatsose, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
-Im ierielimmesne, men læjhkan viesjledem ihke tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem akten gïehtelæmman gaertjiedamme nåhtojne siebriedahkese luhpede, seamma tïjjen goh akte dagkeres gruva sæjhta nåake konsekvensh utnedh byjresasse, göölemasse jïh båatsose, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Mov vuajnoen mietie lin dah saemien noerh skuvlesne aajmohke jih nimhtie leah aaj gallesh orreme mejtie leam båatsoejielemen bæjngoelisnie mænngan råakeme.
Manne aaj garmere, gosse daelie jaepien 2016 byögkelesvoetesne saemestem, jalhts fïerhte voestesgïeleldh almetje maahta hov dutnjien soptsestidh manne gujht ånnetji moltestem.
Manne aaj madtjeles ihke EN:n raasesïerredimmiemoenehtse jeahta nöörjen åejvieladtjh eah leah guhkiebasse barkeme Finnmaarhkelaakine jïh reaktaidentifikasjovnine eatnamasse jïh tjaatsan Finnmaarhkesne jïh Finnmaarhken ålkolen.
Manne bïllem im åadtjoeh bovtsigujmie barkedh båetije biejjide, Jåma jeahta.
Manne alvesadtem dagkerh heannadimmieh annje Nöörjesne heannede jaepien 2012, jïh dïhte vuesehte gaajhkesh mijjieh tjoerebe maam akt darjodh juktie gorredidh dovne eejhtegh jïh mijjen lïerehtimmieöörnege maanide jïh noeride lierieh jeatjah kultuvride jïh almetjidie ååktedh.
-Manne joekoen ååntjestallem, jïh tuhtjem joekoen hijven, daate barkoe daelie dorjesåvva aktene lïhke govlesadtemisnie saemien siebriejgujmie jïh duedtiejielieminie abpe Saepmesne, daate sæjhta jiehtedh saemijste nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten bielesne Muotka jeahta.
Manne leam - goh Saemiedigkiepresidente Nöörjesne jïh Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne- joekoen garmeres ihke saemiej gaskenasjovnale tjirkije daennie prosessesne lea nammoehtamme daam vihkeles jïh histovreles sijjiem utnedh, Egil Olli minngemosth jeahta.
-Manne dam barkoem garmerdem maam saemien museumh darjoeh sijjen vaenie vierhtiejgujmie.
- Manne joekoen madtjeles Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente (LBD) daelie sæjhta vuertedh goske dïhte saemien laakemoenehtse sov barkoem dorjeme jïh sov juvnehtimmiejgujmie båateme, jïh aaj departemeente jeahta dah sijhtieh moenehtsen jarkelimmieraeriestimmieh båatsoelaakeste vuarjasjidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Manne joekoen madtjeles moenehtse aktem almetjeriekteles aalkovem åtneme, jïh våaroemasse bïejeme aktem gamte regijovnale, nasjovnale jïh gaskenasjovnale vuajnoem saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman, mubpie presidente Laila Susanna Vars jeahta.
Manne madtjeles ihke Saemiedigkie 1 milljovnh kråvnah vielie åådtje jaepien 2012, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
-Manne joekoen geerjene ihke maahta hijven saernieh vedtedh jieniebidie göölijidie aareh påaskevåhkoen, Muotka jeahta.
- Manne joekoen geerjene ihke Aarborten tjïelte sæjhta meatan årrodh åarjelsaemien gïelem evtiedidh jïh eevtjedh, raerielïhtsege Lars Filip Paulsen jeahta.
Manne joekoen geerjene ihke Raavrevijhken tjïelte sæjhta meatan årrodh åarjelsaemien gïelem evtiedidh jïh skreejrehtidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
- Manne joekoen geerjene ihke saemien gïele aaj edtja daan vihkeles teknologijen sisnjelen åtnasovvedh.
- Manne joekoen geerjene mijjieh dan naa varke sïemes sjïdtimh.
Barkoesijjie munnjien dovne åajvoes jih jihteles.
Gaptam åadtjoem.
Sijhtem sievestidh man buerie munnjien orreme NRL-ine ektine barkedh gaajhki faagedajvine.
-Manne damtem Byjresedepartemente ij aarhtseskaaride itjmieslaakan vaeltieh, Eira jeahta.
Manne aktem tjïelkestimmiem departemeenteste veanhtedem guktie dah sijhtieh ohtsemh gïetedidh mejtie soejkesjeminie dej vaeljehke dajvi ålkoli, Muotka jeahta.
Manne bïllem jåartaburrie saemien dajvine ij sïjhth bïerkenidh daennie gaahtjemisnie, Muotka minngemosth jeahta.
Manne dam darjoem ihke lea akte tjaebpies vuekie.
Manne aaj sjuesjedem goh åadjtoem aktem sæjroe-øørnemem lahtestidh mïsse Australijan staateministeere Julia Gillard mannem bøøreme ruffien gaskavahkoen 20. b., saemiedigkieraerie Vibeke Larsen tjielkeste.
Manne aavodem jeenjesh joe skraejriem vaalteme saemien gïelh våajnoes darjodh jïh gïelide eevtjedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Manne tjarke aavodem meatan årrodh dejtie tjaebpies noeride åvtese heejjadidh mah leah Team Saepmesne, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Manne aavodem dam Frankfurtesne vuejnedh.
Manne tjarke aavodem, jïh saemiedigkieraerie sæjhta meatan årrodh dan gelline öörnedimmine goh gåarede dan våhkoen, Aili Keskitalo jeahta.
Mov dååjrehtsh goh fåvhta lin vuesiehtamme man viesjehts båatsoejieleme lij gaskems laante- jih skåakeburrien.
Mov lim viehkiehtæjjah, gøøkte dejstie ligan Per Mathis Skum jih Anders M. Eira.
- Manne gegkestem gaajhkesh dovnesh sijhtieh meatan årrodh mïerhkesjidh jïh meatan årrodh öörnedimmine saemien gïelevåhkoen sjïekenisnie, jïh naemhtie viehkiehtidh guktie gïelevåhkoe dïhte gïelelutnjeme sjædta maam saemien gïelh daarpesjieh, Keskitalo jeahta.
- Manne gegkestem gaajhkesh dovnesh, goh Altese Majesteete Gånka Harald, meatan sjidtieh gïelevåhkoem mïerhkesjieh ovmessie öörnedimmine gïelevåhkoen, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Mov håhkoe lea dijjieh aaj sïjhtede viehkiehtidh guktie gïelevåhkoe daate gïelelutnjeme sjædta maam saemien gïelh daarpesjieh.
Gegkestem dijjieh sïjhtede meatan årrodh guktie gïelevåhkoe dïhte lutnjeme sjædta maam saemien daarpesje.
Manne gegkestem mijjieh maehtebe dam ektesne darjodh, bielelen vaahrese båetedh aktem joekehtsem sjugniedidh gïeh hijven jïh nåake saemieh.
Manne aaj gegkestem reerenasse vuajna daerpies aktine orre otnjeginie dennie staateles båatsoepolitihkesne, govlesadtemen jïh aktivyöki barkoen tjïrrh saemien siebriedahkine.
Gegkestem mijjieh buektiehtibie 2017 darjodh akten jaapan måahtadimmine saemien siebriedahkesne, guktie gaajhkh mijjieh vielie ektievoetem jïh vieksiesvoetem damtebe.
Manne gegkestem mijjieh naan gille jaepiej minngelen maehtebe gaajhkide almetjidie dam åajvoeh saemien kultuvreaerpiem vuesiehtidh mij lea bååstede båateme åejviestaareste.
Manne gegkestem dïhte viehkine sjædta dijjese mah sijhtieh lïeredh jïh saemien nuhtjedh.
Gegkestem dijjieh naan raeffies jåvlebiejjieh åadtjode, jïh mijjieh sinsitnine buerie bïevsterinie jïh leajhtadimmine gaavnesjibie jåvli bissiebiejjiej mænngan.
Gegkestem dijjieh göökte ïedtjije jïh lïerije biejjieh åadtjode.
Manne gegkestem dijjieh aaj naan seadtoes jåvlebiejjieh åtneme.
Gegkestem dijjieh sïjhtede meatan årrodh gïelevåhkosne.
Manne gegkestem daate dåarjoe viehkine sjædta jïh sïelth jienebem duekieh, saemiendigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Manne gegkestem akte hijven jïh nuhteligs digkiedimmie sjædta stoerretjåanghkosne, jïh vaajtelem gaajhkesh dovnesh buerie båeteme digkiedimmiem goltelidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
Manne gegkestem dan jeenjesh båetieh goh gåarede juktie væljnoeh dååjrehtimmieh govledh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Daennie tjaalegisnie sïjhtem vuartasjidh guktie mubpiengïelen soptsestæjjah objeektem mïerhkesjieh jïh guktie verbaalem subjeekten mietie sojjehtieh.
- Mov lea akte tjarke håhkoe reerenasse juvnehtimmide EN; n almetjereaktamoenehtsistie itjmieslaakan vaalta, jïh dejtie daerpies dahkojde dorje mah gorredieh mijjen reaktah illesuvvieh jïh meatan vaaltasuvvieh politihkehammoedimmesne jïh laakine.
Manne goerkesem åtnam naaken sijhtieh åajaldidh jïh vöörhkedh.
Manne daejnie barkojne orrejim jaepien 1979. Man gellie kuvsjh mah øørnesovvin, im raakte daejrieh, mohte gellie luhkie gujht jih gellie tjuetie almetjh meatan.
Im daejtie daennie tjaalegisnie gïetedh.
Manne aaj vïenhtem dah learohkh mah sijhtieh stipendem ohtsedh Saemiedigkeste tuhtjieh daate jarkelimmie lea hijven, raerielïhtsege Muotka buerkeste.
- Mov leah stoerre veanhtadimmieh dan guhkiebasse barkose, Berit Marie Eira minngemosth jeahta.
- Mov lea stoerre veanhtoe gïelemoenehtsasse salkehtimmie sæjhta gellie råajvarimmieh utnedh mah sijhtieh meatan årrodh saemien gielide gorredidh jïh nænnoestehtedh båetijen aajkan, presidente Keskitalo jeahta.
Manne jaahkam dagkerh haestemh mah leah buerkiestamme maehtieh loetesovvedh gosse væljoe lea stïeresne.
-Manne leam jeahteme daate dam vïerremassem vuesehte dah eah dïedtem vaeltieh, jïh dïhte akte buerkiestimmie manne abpe mov vaajmoste tjåadtjohtem, Silje Karine Muotka jeahta.
Manne måjhtam, akte dejtie learohkijstie, Anne Margrethe Oskale jeehti daate dihte bøøremes skuvle sutnjien, juktie desnie åadtjoejin jijtje barkedh maahtoeh tjøønghkedh jih aaj gærjijste learoem viedtjedh.
Manne dan åvteste nöörjen åejvieladtjh orre rååresjimmide, jïh guejmievoetese, bööredem, juktie jïjtjeraarehke saemien jieledem vijriesåbpoe evtiedidh, jïh orre saemien jïjtjenænnoestimmievuekiej bïjre.
Hijven maahtam: Mij biejjide
Manne damtem guktie datnine, mij dagke irhkesovveme dan åvteste datne saemie jïh saemesth.
Tjoerem aaj Gïelevåhkoem neebnedh, mij lea akte dejstie råajvarimmijste Gïelelutnjemisnie, jïh aaj Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide.
Tjoeverem jiehtedh, væjkeles lij.
Manne vïenhtem ij leah darhkh daerpies gænnah, dan åvteste reereme gujht taalide læjhkan åtna, jïh dan åvteste fïerhtene sïjtesne bijjemes bovtselåhkoe damtoes.
- Manne vïenhtem saemien, goh byögkeles gïele, byöroe sagki jienebem åtnasovvedh byögkeles reeremisnie, jïh byögkeles bïevnesh byöroeh aaj saemien gïelesne årrodh.
Mov mïelen mietie dle vihkeles mijjieh dam digkiedimmiem stoerretjåanghkosne vaeltebe, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo minngemosth jeahta.
- Mov mïelen mietie dle båajhtoehlaakan jïh habjoehlaakan dåemede gosse gruvabarkoem luhpede mij lea soejkesjamme Nussiresne jïh Ulveryggesne.
-Mov mïelen mietie dle båajhtoehlaakan jïh habjoehlaakan dåemede gosse gruvabarkoem luhpede mij lea soejkesjamme Nussiresne jïh Ulveryggesne.
Manne vïenhtem vihkeles tjiertestidh ihke lij staaten båatsoepolitihke mij eelki daam gaahtjemem gusnie jïjnjh båatsoesaemieh leah bovtselåhkoem strategeleslaakan lissiehtamme.
Manne vïenhtem vihkeles hijvenlaakan govlesadtedh dej haestemi bïjre mejtie tjïelth dan bïjre utnieh, jïh dan åvteste jaabnan tjïeltine mïnnem, presidente Aili Keskitalo jeahta.
- Manne vïenhtem doh råajvarimmieh ektiedamme areaalereeremasse mejtie reerenasse daelie buakta, eah leah nuekies juktie aktem båetijen aejkien, jielije båatsoem gorredidh.
Manne vienhtem mijjieh maehtebe gihtjedh mejtie departemeente lea sov bööremes væljojne rååresjamme, jïh dejnie ulmine sïemes sjïdtedh naemhtie dej dïedte lea, Ellinor Marita Jåma jeahta.
- Manne vïenhtem daate lea dïhte aalkove akten guhkies prosessese juktie dovne byjresen åvteste barkedh jïh ihke saemien ïedtjh gorresuvvieh gaskenasjovanaale åeliedimmiej mietie.
Manne vïenhtem daate lea akte hijven våarome juktie tjïelke digkiedimmieh utnedh aalkoealmetji jïh staati gaskem, Keskitalo jeehti.
Mov mïelen mietie dle saemien sjugniedihks jielemh stoerre nuepieh utnieh gaajhkine bieline laantesne, jïh ij goh unnemes aktene gaskenasjonaale perspektijvesne, saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga minngemosth jeahta.
Manne vïenhtem mijjieh aaj dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh guktie edtja dejtie sosijaale meedijidie nuhtjedh hijven jïh sjiehteleslaakan.
Moenim vihkeles jis kriebpesjimmieh driekte båatsoejieliemiste bøøtin.
Mov aarvoen mietie idtjim vienhth sjiere skuvle dallah edtji båatsoejielemasse tseegkesovvedh.
- Manne krööhkem moenehtse sæjhta råajvarimmiejgujmie skodtedh mah joekoen aalkoealmetjh gïetedieh, jïh joekoen etihken njoelkedassh ekonomeles darjoemidie evtiedidh, aalkoealmetji dajvine.
Manne krööhkestim stoerretjåanghkoen åvtehke Gaski mijjese gyhtjelassem gihtji daan biejjien;
Manne måjhtajahtam EN:n bæjhkoehtimmien bïjre aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh Alta 2013.
Hijven maanagïertebiejjie gaajhkide maanagiertide.
- Sïjhtem tjïelten åejviem jïh jeatjah tjïelten politihkerh gaavnedidh juktie Saemiedigkien, saemiej reaktaj bïjre jïh raeriestimmien bïjre bievnedh konsultasjovnelaakese.
- Mov håhkoe lea eejhtegh nuepieh utnieh jåerhkedh gïelem sijjen maanide vedtedh, jïh siebriedahke sjïehteladta ihke saemiengïelen faalenassh gååvnesieh maanagïertesne, skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
Dellie sïjhtem aaj tjirkijh meatan bööredih åarjelsaemien byjresi åvteste, saemiedigkiepresidente minngemosth jeahta
Vaajtelem dijjieh hijven konferansem åadtjode jïh gæjhtoe mov åvteste.
Manne aktem nænnoes nænnoestimmiem Saemiedigkesne sïjhtem, Muotka jeahta.
Nimhtie dellie manne tjeelim jih 10-20 sæjroeh seedtetjim Borkenesese.
Manne baersieldimmietjiehtjielisnie tjahkasjim gosse dam stoerre veeljemem veeltim, maanine mov faerhmesne.
Manne daam neebneme nasjonaale perspektijvem jïh dïedtem ohtselem, joekoen dej saemien teateri muhteste.
Manne læjhkan jienebh ohtsemh ohtselem, jïh joekoen julev- jïh markasaemien dajvijste, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Manne aavodem Anne Toriline barkedh, jïh daajram dïhte sæjhta vihkeles dåarjoem vedtedh barkose saemiedigkieraeresne daan boelhken, saemiedigkieraerie Aili Keskitalo jeahta.
- Manne aavone uvtelassh dijveldidh loetemidie staeries evtiedimmien muhteste jeatjah aalkoealmetjigujmie, jïh jeatjah staaten lihtsegigujmie, NGO:gujmie jïh jeatjah byjreskebarkijigujmie dan mearan gåessie Rio20+.
- Manne aavodem råajvarimmide veele gïehtjedidh mah leah raeriestamme reektehtsisnie, jïh aktem eensi govlesadtemem jïh laavenjostoem reerenassine veanhtedem juktie vijriesåbpoe barkedh jïh nïerhkedh dej ovmessie råajvarimmiejgujmie.
- Manne maaje vuajnam julevsaemien healsoeviermie tseegkesåvva daan tjaktjen, joekoen gosse tseegkemem orre Há bmeren tjï elte ste måjhtele, saemiedigkieraearie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Manne maaje vuajnam julevsaemien healsoeviermie tseegkesåvva daan tjaktjen, joekoen gosse tseegkemem orre Hábmeren tjïelteste måjhtele, saemiedigkieraearie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Manne aavojne vuartesjem dan laavenjostose mij tseegkesåvva dej golme institusjovni gaskem, jïh gieltegsvoetine vuartam dejtie minngebe saemien ööhpehtimmide mah sijhtieh båetedh.
Manne tjiehpiedæjjaj bïjre soptsestem.
Manne ohtsim, mohte idtjim barkoem åadtjoeh.
Manne sïjhtem raeriestidh etihkeles njoelkedassh evtiedidh, mïerhkevaaroeöörnegem/sertifiseradimmiem sïeltijste jïh ööhpehtimmiefaalenassh daan sisnjelen.
Dellie ussjedim laanteburrie-skuvli bijre Vaapstesne jallh Čoalbmesne (Gibostadesne).
Manne aaj bæjjese veeltim dejtie gøøkte støøremes haestemidie mah mijjieh utnebe Noerhte-Trøøndelaagesne, gïele- jïh learoevierhtie-evtiedimmie, jïh juvrh jïh båatsoe.
Naemhtie manne jaahkam maahta saemien kultuvrem sjyöhtehke darjodh aaj mijjese noeride.
Manne vïenhtem mijjen tjåenghkies bæjhkoehtimmie lea akte hijven raerie dennie barkosne veartenekonferansen vööste aalkoealmetji bïjre 2014, Egil Olli vihth tjïerteste.
- Manne vïenhtem fïnkese goske akte minngemosth nænnoestimmie Nussiresne dorjesåvva, jïh prosjekte tjuara jienebi byjjes aamhtesegïetedimmieåeriej tjïrrh åvtelen maahta dam saetniedehtedh, Muotka jeahta.
Manne jaahkam mijjieh varke åadtjobe vuejnedh saemien spïelefilmh mejtie noere saemien filmesjugniedæjjah leah dorjeme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Manne "maaksoetjoevtenjem" (avgiftsnøkkel) båatsoejielemen gaavhtan tjeelim jih aaj sjiere tjaalegem Båatsoeburrie-saernesne (Reindriftsnytt/Boazodoalloođđasat) momsen bijre.
Daesnie ånnetji vielie dej saemien teateri bïjre nöörjen raedtesne tjaalam.
Dellie lim ÅST:n teaterenåejvie jïh akten teateren bïjre tjeelim mij tjöönghkie, vaarjele, beagkohte, sjugnede jïh evtede dam saemien immaterijelle kultuvreaerpiem.
Mov instruksesne aaj tjåadjoeji edtjim vuesiehtidh guktie båatsoejielemem soejkesjidh mohte dihte lij geerve juktie limh eevre namtegh dej daatah mah båatsoejielemen økonomiese- jih teknigkese veadtaldihkie.
Sïjhtem dijjem juvnehtidh meatan fulkedh gïelevåhkoen nedtesæjrosne jïh sosijaale meedijinie.
Manne sïjhtem aaj mov aahkuvh jïh dej aahkuvh vihth, edtjieh nuepiem åadtjodh eatnaminie jieledh jïh eatnemen ræjhkoesvoeteste nuhtedh, Keskitalo jåarhka.
Sïjhtem galhkedh aktine sjïehtedamme biehkine aktede tjaalegistie manne Nöörjen Kultuvreraaran tjeelim gosse dah sijjen Unesco-goerehtalleminie gïehtelin "Immaterijelle Kultuvreaerpie" 2023.
Manne sïjhtem nuepiem nuhtjedh gaajhkide nyjsenæjjide biejjine læhkoehtidh, Egil Olli minngemosth jeahta.
- Sïjhtem Båddådjon tjïeltem garmerdidh dan skraejrien åvteste maam vuesiehtamme.
- Sïjhtem saemieh jïh mubpieh garmerdidh mah tjåanghkosne vuastalin, jalhts lij joekoen våajnoes öörnedæjja idtji dejtie tjåanghkose vaajtelh, saemiedigkiepresidente jeahta.
Sïjhtem dan åvteste jåerhkedh barkedh olles dagkeres darjome nïerhkh, jïh gellie tjåanghkoeh åejvieladtjigujmie sjædta dovne dearjoelaaken, tjaetsiemieriedimmien jïh mineraalelaaken mietie, Muotka minngemosth jeahta.
- Uvtemes sïjhtem Jovsset Ánte Saram læhkoehtidh ihke laakemaenniereaktesne vitni.
Tjoeverem dejtie båatsoe-jieleme noeride garmerdidh.
Sïjhtem åenehkslaakan dej joekehts barkoesuerkiej bïjre soptsestidh Gïelelutnjemisnie, jïh ånnetji dan bïjre maam vaajtelibie dej ovmessie barkoesuerkiej nuelesne.
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe maadthskuvlesne.
- Manne sïjhtem aaj daerpiesvoetem bæjjese vaeltedh dallatjinie råajvarimmiej bïjre juktie aarhtseveahkam giehpiedidh aaj jeatjah dajvine gusnie aarhtseveahka lea stoerre jïh stoerre teehpemh dovne sïrveste jïh bovtseste vedtieh, Eira jeahta.
- Sïjhtem aaj saemien ålmah jïh baernieh haestedh vielie eadtjohke meatan årrodh digkiedidh guktie mijjieh edtjebe vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste heerredidh.
Sïjhtem dijjem buerie båeteme vaajtelidh viermieseminaarese Saemien kultuvregoerkese healsoe- jïh sosijaaledïenesjisnie åarjelsaemien dajvesne.
Sïjhtem Saram garmerdidh ihke doesteme sov båatsoereaktan åvteste gæmhpodh, jïh dan vihkeles gæmhpoen åvteste maam vaalteme gelliej saemiej åvteste.
-Sïjhtem jiehtedh dovne låhkoe ohtsemijstie jïh ohtsiji kvaliteete aktem hijven båetijem aejkiem saemien kultuvre- jïh gaarsjelimmiejieliedasse vuesiehtieh.
Manne sïjhtem joekoen dam vyörtegsvoetebarkoem jååhkesjidh maam tjirkijh mijjen jïjtsh unnebelåhkojste darjoeh.
Tjoeverem jøøvlehtidh åvtehkh goh Paul Fjellheime, Anders Oskal, Johan J. Eira jih aerebi åvtehke Anders Bær. Jeatja lihtsegh ståavrosne, sekretariatesne jih lihtsegh dej ovmese byjresisnie leah aaj buerie viehkine orreme.
Manne sïjhtem daam aamhtesem bæjjese vaeltedh Reerenassinie rååresjimmiej tjïrrh, jïh bïrrem Healsoe Noerhtem viehkiehtidh raerieh gaavnedh guktie aaj åarjelsaemien skïemtjijh aktem båehtjierdimmiefaalenassem SANKS'en tjïrrh åadtjoeh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
Manne sïjhtem tjïertestidh ånnetji sæjhta ryøhkedh goske reerenasse sjæjsjele guktie Reerenassekvartaale edtja vååjnedh båetijen aejkien, Aasrud jeahta.
Deejrim NBR-e edtji ståavroe-tjåanghkoem Tromsøesne utnedh jih dellie daerpies dah åadtjoejin mov tjaalegem vierhtiedidh.
jïemne representasjovne nyjsenæjjaj garmanæjjaj gaskem dåhkasjehteme jïh rååresjadteme åårganine
- Jieleme jïh barkoesijjieh
Jieleme jïh barkoesijjieh
JIELEME-ØØVTIEDIMMIE
Jielemh jih barkoesijjieh
Jïh man åvteste?
jïh prosjekteåejvie leah Berit Ellen Marit Gaino
Jïjjedimmie:
Jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre, bïeljelh:
Jïjnjh heelsegh
Jis feejjen ålkone årrodh jïh kultuvrem dååjrehtidh, dle eevtjebe Raarvihkese syøkedh.
Jis gyhtjelassh barkoen bïjre åtnah, bïeljelh:
Fylhkestjieltieh jih Samiedigkie sijhtieh barkedh guktie faageøøhpehtimmieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh båatsoejielemen jih duedtien bijre lieredh.
barkeme guktie råajvarimmiedajve Noerhte-Romsese jïh Finnmarhkese bïejesovvedh.
staaten ovjuvrepolitigkine barkeme jïh joekoen staaten diedtide saemiej jieliemidie moeneme
WTO-mååhtedimmine barkeme saemien laanteburriem tjirkedh
barkeme Saemiedigkie galka vielie meatan laanteburrierååresjadtemisnie, jïh vuajnoeh rïekte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese buektedh
barkeme guktie øøkonomije gaajhkide kultuvrebielide buerebe sjïdtedh
barkeme guktie gøølemereaktah bååstide almetjidie saemien fjovle- jïh mearoegaedtiedajvine bïejesovvedh
barkeme guktie aalemekonsesjovnh dejnie saemien dajvine maaksohth juakasovvedh
barkeme guktie Saemien Vaarjele sijjiem åådtje dennie orre dotkemeståaposne Guovdageaidnu-sne
golmenjaepien aalkoedåarjeginie nyjsenæjjide barkeme, dejtie mah miehtje- jallh duedtiejielieminie aelkiestieh
barkeme Saemien baakoedaatabaangkem bueriemdidh
Gïelejealajimmine barkeme
åejviej gujmie barkeme edtjieh båatsoen vuekide nænnoestidh, joekoen guktie bovtside leekedidh.
Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne, mubpie jaepie studijegoerehtimmesne Guktie datnine daan biejjien: Geerjene, jïh jåvlide tjarke aavodem!
Johan Kleppe deejri vaenieh learohkh dan skuvlese ohtsin guktie ussjedin dam orrejehtedh. Nimhtie vøøjni nuepiem skuvlem berkedh jih aaj sijjiem båatsoeburrie-skuvlese øørnedh.
Johan Vasara
John B. Henriksen Gaskenasjovnaale tjirkije john.henriksen@samediggi.no
John Kappfjell
John Kappfjell (Leder)
Joejke Eatnemen vuelie jïh Fjellheimen musihkeles talente skreejrehtieh abpe veartenem goltelidh - joejkese.
Joejke ij lij gåessie gih ussjedamme akten scenese, joejke akte vuekie ektesne årrodh, akte vuekie govlesadtedh..
Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Jokere (bovre) - Lovves-laejpiem jïh prïhtjegem åadtjode gåassodh
Man vuelhkiekåbpoe klaassedaltese man vaeniehkåbpoe kaarrh dovne ööhpehtimmesne jïh dej gaskem mah lohkehtæjjine berkieh.
Van lïhkebe akte gïele lea 8. daltesasse, van nænnoesåbpoe gïele sæjhta årrodh.
Jon Gauslaa (åvtehke)
Laanteburrie-jielemen lij laanteburrie-mååhtedimmien tjirrh lin ovmese råajvarimmie-viehkieh åådtjeme guktie maahteme ovmese deerpegh åestedh mah daerpies, mohte båatsoejieleme lij dagkeres råajvarimmieh namtegh.
Jåartaburrie lea akte dejstie nænnoes jieliemijstie orreme guhkiem saemien dajvine guhkiem.
Jåartaburrie
Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Jåartaburrien politihkeles ulmie nasjovnebigkemasse minngemes bielien 1800-låhkoste ovvaantojde lissiehtin båatsoealmetji jïh spidtjeburriej gaskem, hijvenlaakan viehkiehtamme don baelien sosijaaledarwinisteles åssjaldahkeste.
Jåartaburrie aktem joekoen vihkeles råållam åtna juktie jielije voenh jïh saemien kultuvrem evtiedidh.
Jørn Are Gaski
Jose Francisco Cali Tzay maya-almetjijstie båata, Guatemalesne.
Jovna Zakarias Dunfjell
saemien tjirkije Åarjel-Nøørjeste,
Jåvle dan murreds.
JulevFilm NuorajTV'em juhtieminie, mij akte vihkeles meedijafaalenasse gaskeviermesne julevsaemien noeride.
Jurjiehtæjja
Juryjisnie daah orreme: saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen, mubpieåvtehke byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsisnie Lars Oddmund Sandvik, åvtehke Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsisnie Ánná Káisá Partapuoli jïh learohkeraerielïhtsege Aina Madelen Aslaksen Gaup Saemien jåarhkeskuvlesne Karasjohkesne.
Jurye sov buerkiestimmesne gaskem jeatjah tjaala:
Juryje jeahta gaajhkh dåarjoeh lin joekoen hijven, men dah faamoebaakoeh joekehtadtin dejstie mubpijste dan åvteste dah lin inkludereden, åenehks jïh tjïelke jïh aaj hijven domtesh gåaskoejin juryjen luvnie.
Justisedepartemente jïh Saemiedigkie leah dannasinie aalkeme nammoehtimmien bïjre miehtjiesdajvedåapmestovleste rååresjidh.
Justisetjïerte jïh Saemiedigkie konsultasjovnide tjïrrehtin mearan Finnmarhkelaakem digkiedin.
Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daelie aktine tjïelkestimmine båateme gusnie jiehtieh nuepieh dovne leavloem bïejedh, jïh aaj maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne krïevedh saemien dajvine akten daerpiesvoeteanalysen mænngan.
Justijsesuerkie
Juuso aaj faageleslaakan gïelejealajimmine barkeme studijesoejkesjen tjïrrh "Válddán giellan ruovttoluotta /Gïelem bååstede vaaltam", mij aaj daelie Saepmien sveerjen bielesne åtnasåvva.
Kafé Midtpunktet iehkedem guhkede TEATEREPUBINE ts. 20.30 raejeste, jïh saemien tapas-teellerhkinie fryöjstoe.
Sïjhtebe hævvi prïhtjegem jïh ohtje beapmoem gåassoehtidh.
Kåfjorden kultuvreskuvle: Maria Seppälä, Maylin Brustad, Annette Forfang, Marie Olsen, Lise Mari Nilsen, Mariell Hansen, Johanne Steinlien, Heidi Pedersen, Ingvild Rundberg, Malene F S, Silje Hansen, Catrine Vatne, Sofie Olsen, Kaisa Lyshaug, Berthine M Johansen, Oda Agnethe Svendsen, Anne Marte Hansen, Selma Alette Mikkelsen
Suehpedslaante jïh aareh gïjrelaante leah doh bielieh gïjredajveste gusnie bovtse aaremes gååte jïh gusnie åejviebielie aaltojste lea suehpeds- jïh pregningsboelhken.
Kampanje akte laavenjostoe daej gaskem, Reerenasse, KS.
Kampanjen ulmie lea maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh, jïh leah guhkiedamme jaepien 2013.
Kampanje edtja vuesiehtidh guktie fïereguhte mijjeste maahta aktem joekehtsem darjodh, juktie vienevoetem sjugniedidh, feerhmeminie viehkiehtidh jïh irhkemem heerredidh.
Ibie galkh saemiej reaktaj åvteste gæmhpodh eatnemen maelmide åadtjodh guktie eatneme dïhte mij teehpie.
Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin, jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15.b. 1981.
Kanada lea dej voestes gaskem orreme mij daejnie lïerehtimmievuekine eelki dejtie First Nations-almetjidie mah staarine jïh stuerebe sijjine årroejin, jïh idtjin stïeres lohkehtæjjam indianeregïelesne utnieh.
Maahta arhkenidh
Dellie kandidaate aktem steemmam åådtje.
Dellie kandidaate göökte steemmah åadtjoeh.
Kandidaateveeljeme
Maahta aaj daejtie viehkine utnedh staaran tjaeledh gaajhkine 3 saemien gïeline.
Dagke govleme dov daaroen gïele ij leah dan hijven daagkarijstie goh manne, mij daaroen voestesgïeline åtna.
Guktie Jupmele aavoedi gosse vööjni man tjaebpie gaajhke lea maam satne sjugniedi, naemhtie Jupmele datnine aavode.
Dagke raaktan dïhte saemien gïele mïsse datne ektiedimmiem åtnah lea akte gïele maam vaenieh soptsestieh, jïh dannasinie geervebe lïeredh.
Dagke datne govleme datne ih leah nuekies hijven saemie, juktie ij leah iktesth dïhte saemien ektievoete lea nuekies feerhmeles.
Dagke maehteden latjkedh dåtnoeh edtjeden aelkedh saemiestidh mearan beapmoeståante.
Dagke sïjhtim dellie vaahrese båetedh dam persovneles lïhkesvoetem dassedh mij edtja tjædtjetjeguaktaj gaskem årrodh.
Maahta vihkeles maadthpaehpere årrodh.
Kapihtele 19 aktem bijjieguvviem vadta dehtie raastendåaresth gïelelaavenjostoste, jïh moenehtse vuarjesje guktie maahta daam formaliseradidh.
Kapihtele 1 ållermaahta dejtie mah leah meatan moenehtsisnie, mandaatem jïh barkoem.
Kapihtele 1 saemien gærhkoejielemen visjovnem åehpiedahta Nøørjen gærhkosne, jïh buerkeste soejkesjen fåantoem jïh guktie soejkesjem bigkeme.
KAPIHTELE 1 SAEMIEDIGKIEN STOERRETJÅANGHKOEH
Kapithele 2 aktem åeniedimmiem vadta dehtie soejkesjistie åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïelesne.
Kapihtelisnie 2 akte iktedimmie moenehtsen barkoste nöörjen, åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne.
KAPIHTELE 2 ÖÖRNEDIMMIE JÏH LAAVENJASSH
Kapihtele 3 maadthbïevnesh vadta dej saemiej bïjre jïh saemien gærhkoejielemen bïjre.
Kapihtelisnie 4 moenehtsen byjngetje salkehtimmie daaroedehtemen bïjre, mij aktem histovrijes åehpiedehtemem vadta daaroedehtemeprosesseste mij lea vihkeles gïeletseahkan daan biejjien.
Kapihtele 4 buerkeste dam prinsihpeles våaromem dan barkose saemien gærhkoejielieminie Nøørjen gærhkosne.
KAPIHTELE 4 AAMHTESEREEREME
Kapithele 5 dejtie sjïere gyrhkeles darjoesuerkide gietede, jïh sjïere haestemh digkede dejtie dahkoestuvrije bihkedimmide jïh darjomidie.
Kapihtelisnie 5 moenehtsen byjngetje salkehtimmie almetjerïekteles dïedti bïjre mah leah vihkeles moenehtsen vuarjasjimmide jïh laakeraeriestimmide.
KAPIHTELE 5 VOTERADIMMIE
Kapihtele 6 tjåanghkan geasa dejtie orre prijoriteradamme barkoeh jïh råajvarimmiesuerkieh 5. kapihtelistie, jïh dejtie boelhkine beaja akten 5-jaepien dahkoesoejkesjasse (2012-2016) Dahkoesoejkesje ajve barkoeh jïh råajvarimmieh vååjnehte mah orre daerpiesvoeth buektieh.
KAPIHTELE 6 TJÅANGHKOEGÆRJATJAELEME JÏH EKSPEDERADIMMIE AAMHTESIJSTIE
KAPIHTELE 7 JEATJAH NÆNNOESTIMMIEH
Kapihtele 7 aktem bijjieguvviem vadta daan beajjetje öörnedimmien jïh dïedtejoekedimmien bijjelen Saemiedigkien jïh jeatjah byögkeles suerkiej gaskem mah dïedtem utnieh saemien gïeli åvteste.
Kapihtele 9 vihkelesvoetem digkede saemiengïeleldh maanagïertijste, jïh moenehtse raeriestimmiejgujmie båata mah tjïeltide dïedtem vedtieh aktem saemiengïeleldh maanagïertefaalenassem vedtedh saemien maanide.
Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh lea mijjen reaktan bïjre gorredidh, evtiedidh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
-Kapteejne Sabeltann lea akte åehpies gaagkoe aaj saemien maanide.
-Gellide maanide Kapteejne Sabeltann akte stoerre heelte, jïh maanah gelline hïejmine jïjnjem Savelan stååkedieh.
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
Karaktere 2
Karakteere-uvtelasse:
Kaarhth leah dorjesovveme goh akte laavenjostoe Laanteburriedirektoraaten, Fylhkenålman jïh fïereguhten båatsoesïjten gaskem."
Kaarhte skuvlesne betaversjovne.
Saemien gïeletsiehkiem goerehtalla
Maahta aaj goerehtallemem göölemereaktijste darjodh Finnmaarhken ålkolen
Goerehtalleme aaj gïehtjede guktie learohkh jïjtje lïerehtimmiem vuarjasjieh.
Goerehtalleme
Goerehtalleme / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
Goerehtalleme jïh gorredimmie gåatomereaktijste
Dah goerehtallemepryövenassh lohkemisnie 1., 2. jïh 3. daltesasse leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese Saemien lohkemejarngeste, Saemien jolleskuvle.
Goerehtallemepryövenasse lohkemisnie Jåa I lea gaajhkide golme saemien gïelide jarkoestamme.
Håaleme
Åarjelsaemien
Guovdageaidnusne oktegh 17 musihkerh jïh musihkedarjojh, tjïjhtje dorjehtæjjah jïh govhte visuelle tjiehpiedæjjah.
Guovdageaidnu maanaskuvle lea 120 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
Guovdageaidnun jïh Karasjohken tjïelth jeenjemes lohkehtæjjah utnieh mah saemiengïelesne ööhpehtieh, unnemes 35 lohkehtæjjajgujmie fïerhtene daejstie tjïeltijste.
Guovdageaidnu lea öörnedamme goh tjiepiedæjjatjïelte nommere golme Nöörjesne.
Kerttu Vuolab baalhkam åådtje sov guhkies barkoen åvteste tjiehpieslidteratuvrine noerhtesaemien.
Keskitalon mïelen mietie maahta åejvieladtji faatoes dahkoeh meadtojne laaken vööste viertiestidh.
Keskitalo tjïerteste saemieh aerpievuekien mietie leah joekoen væjkele jïjtjemse jeatjahtehtedh, jïh meala doh aerpievuekien saemien jielemh tjuerieh viehkiem åadtjodh båetijem aejkiem dåastodh seammalaakan goh jeatjah jielemh.
Keskitalo aaj tuhtjie daerpies åarjelsaemien bijpeleteeksth jarkoestidh.
Keskitalo tjïertesti doh ryöjredimmieh tjuerieh gaahpoeh jïh feerhmeles årrodh, jïh tsihkestahta veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh åvtesne jïh jïjtjehke veartenekonferansesne.
Manne sïjhtem dïhte ekonomeles evtiedimmie Noerhte-Nöörjesne aaj edtja aevhkine sjïdtedh dejtie saemien årroejidie, joekoen saemien aerpievuekien årromedajvine.
Keskitalo aaj vuesehte dan bïehtsegæmman fealadassen jïh sjugniedihks jielemi sisnjeli.
Keskitalo soptsesti Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme ryöjredimmine daan tjaktjen veartenekonferansese aalkoealmetji reaktaj bïjre (WCIP 2014) maam EN:n generaalekrirrie öörnede.
Kevin Johansen, Cand. polit. Tromsøen Universiteeteste / Universidad de Granada.
Kevin Johansen, Cand. polit. Tromsøn Universiteeteste/Universidad de Granada.
Kevin Johansen, Cand. polit. UiT / Universidad de Granada.
) (gaaltije:Apeland, www.apeland.no)
Voejem darjodh
Gærhkoefaageles maahtoebigkemem gietede bieliekapihtelisnie 5.12. Dïhte saemien åålmege reaktoem åtna sov kultuvren, tradisjovnen jïh histovrijen bïjre øøhpehtimmiesystemesne lohkedh.
Gyrhkeles barkoevaeltije- jïh barkoevedtijesiebrieh byøroeh dejtie saemiengyrhkeles maahtoedaerpiesvoetide gorredidh sijjen darjosne jïh dïenesjinie.
Birrie gyrhkeles barkijh viehkiehtidh guktie skuvlh jïh gærhkoeh dejtie saemien bijbeletjaalegidie åtnose vaeltieh.
Gyrhkeles kultuvrebarkoem gietede bieliekapihtelisnie 5.11. Vuesehte dan gyrhkeles kultuvrebïevnesasse Kunsten å være kirke (2005) mij lea dïhte våarome dan kultuvrebarkose Nøørjen gærhkosne jïh dan Plan for kirkemusikk.
Gærhkoe edtja aaj saemien gïelem skreejrehtidh reeremedajven ålkolen.
Gærhkoe aaj aktem sijjiem sjugnede saemien gærhkoejieliedasse gusnie maahta sjyöhtehke gyhtjelassh jïh teemah digkiedidh, seamma tïjjen goh veeljemetjåanghkoe aktem tjïelke mandaatem åtna saemien tjirkijh gyrhkeles moenehtsinie raeriestidh, Mikkelsen jeahta.
Kirkens Nødhjelp tjuerieh aktem tjïelke fokusem aalkoealmetidie tjåadtjoehtidh altese vijriebasse barkosne.
Gærhkoepolitihke
åarjelsaemien tjirkije / Nidarosen bispedajve,
Kirsti Guvsám (Leder)
beapmoej jïh njoetske beapmoej bïjre
lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
Gieries gaajhkesh dovnesh
Gieries gaajhkesh dovnesh.
Gieries gaajhkesh dovnesh,
Gieries gaajhkesh dovnesh. Daan jaepien jåvle lij lissie buerie båeteme munnjien, akten guhkies jïh barkoes tjaktjen mænngan.
Kjær Haraldsen, mij politihkeles diedtem åtna dejtie saemien gyhtjelasside, åarjel-saemien haestemh bæjjese veelti gosse tjåanghkoem utni Saemiedigkie-raerine.
Kjell Næss
Kjellrun Wilhelmsen
Datne naakenem damth mah viehkiehtamme mïrrestallemem buektiehtidh saemien siebriedahkine?
Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien voestesgïeline njaalmeldh jïh saemien voestesgïeline tjaaleldh.
Væhtah leah hammoedamme golmine daltesinie.
Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh.
Dïhte mij lea væhtine daejtie jieliemidie lea dah dorjesh aktene nasjovnale jallh gaskenasjovnale maarkedesne duakasuvvieh.
Væhtah ulmiejaksemasse kvaliteetem faagemaahtosne buerkeste.
Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh.
Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh.
Kjetil Romsdal
Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Bearkoeproduksjovne jïh sjïdtedehteme krïevvijste leah gellie jaepiej tjïrrh tjarke håvhtadamme orreme dej stoerre teehpemi gaavhtan juvride.
Laejhtemegïetedimmie dorjesåvva Klijma- jïh byjresedepartemeenteste.
Laejhtememoenehtse maahta sov laejhtemegïetedimmesne ij laejhtemem krööhkedh, orre nænnoestimmiem darjodh jallh Saemiedigkieraerien nænnoestimmiem hiejhtedh jïh aamhtesem bååstede raaran seedtedh eevre orre jallh såemiesmearan orre gïetedæmman.
Dellie klååkeme dorje guktie tjuara vuertedh.
Laejhtemeåårgane lea Overprøvings-moenehtse mij dam minngemosth nænnoestimmiem vaalta, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma soptseste.
Dåarjoereereme
Laejhtemeaamhtesh
Laejhteme, vaaksjome jïh tjirkije
Diedtieh "Bytt passord"
Diedtieh "Glemt brukernavn og passord"
Diedtieh Glemt/Hent passord.
Diedtieh "Min konto"
Klijmajarkelimmieh spaajhtebe juhtieh, jïh båatsoe sæjhta vielie jearohke årrodh fleksibiliteeteste gåatomedajvine juktie maehtedh jïjtjemse sjïehtedidh akten vielie ov-stabijle gåatome- jïh klijmatseahkan (Tyler et al. 2007).
Klijmajarkelimmieh lea vihkeles aalkoealmetjidie dannasinie aalkoealmetjh daamtaj lïhke eatnamisnie vyösoeh, jïh dannasinie leah åvtenebielesne dejstie klijmajarkelimmijste.
Klijmajarkelimmieh
 Klima jïh energije
• Klima- og energiplan Nord-Trøndelag
Klijma jïh byjrese
Klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft lea stïeresne daesnie goh akte dejstie åejviesponsorijste åasese.
Klijmastudije Arktiske Raereste;
Knut Inge Store
Ektiedamme daase leah råajvarimmieh mah dam guhkiebasse evtiedimmiem gorredieh lïerehtimmine saemien gïeline jïh saemien gïelen tjïrrh.
Energijesuerkien sjïekenisnie dle joekoen stoerre lissiehtimmie deallahtimmien sisnjielisnie petroleumsektovrese.
København-resolusjovne sjæjsjele aktem abpeveartenem iktedimmiedåehkiem tseegkedh.
Dïhte aktanimmie gaskem gen-vierhtieh jïh aalkoealmetji aerpievuekien daajroeh dej bïjre, lea akte vihkeles biehkie protokollesne.
Kombinasjovnh joekehts jielemi gaskem lea akte aerpievuekie mij lea sïejhme orreme saemien siebriedahkine.
Kombinasjovne jeatjah giehteldimmiejgujmie dorje guktie gåarede dajvine årrodh gusnie ij lij gåaradamme årrodh jis ajve aktem gïehteldimmiem åtneme.
Iktebïejeme jielemh jïh giehtelimmieh
göökte baakoeh ektiedidh
Moenehtse jienebh råajvarimmieh juvnehte mah edtjieh laakide jïh soejkesjidie nænnoestehtedh juktie raasistiske vædtsoesvoeten jïh sjïdtije ammesasven jïh sïerredimmien vööste gæmhpodh.
Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi.
Dåehkie birri Nöörje tjoeri raerieh gaavnedh dejtie gyhtjelasside laantereaktaj bïjre, mej bïjre dah saemieh meehtin seamadidh.
Moenehtse, Saemiedigkien åvteste, reaktam åtna gaajhkh bievnesh reebledh mejtie gaavna daerpies daennie ektiedimmesne.
Moenehtse maahta goerehtimmieh darjodh Saemiedigkien reeremisnie, mejtie tuhtjie daerpies.
Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie, seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh, jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese.
Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies, juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Moenehtse vööjni sov barkoe lij "bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh" (s.19).
Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959, ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie.
Dåehkien laavenjasse lea aamhtesem åvtelhbodti soejkesjidh jïh raeriestimmieh buektedh stoerretjåanghkose aamhtesen bïjre maam moenehtse stoerretjåanghkoste åådtjeme.
Moenehtse sæjhta lissine sov raeriestimmine båetedh aamhtesasse jïh digkiedimmie sjædta Stoerredigkien stoerretjåanghkosne akten saetniesvoetekommisjovnen bïjre åvtelen ruffien 21.b. daan jaepien, moenehtsen tjaelije Thomas Dam vihteste Saemiedægkan.
Moenehtse vuesehte Reerenassen noerhtedajvestrategijese jaepeste 2009, kapihtele 7, råajvarimmiej bïjre aalkoealmetjidie, jïh birrie reerenassem skodtedh daejrie råajvarimmide tjïrrehtidh.
Moenehtsh
Dah moenehtsetjåanhgkoeh leah måantan jïh dæjstan, stoerretjåanghkoe gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
Dah moenehtsetjåanghkoeh leah stoerretjåanghkoen tjåanghkoej åvtelen.
Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese
Kommisjovne aaj maahta goerehtimmiejgujmie jïh salkehtimmiejgujmie nïerhkedh, rïektes, histovrijen jïh rïekteles tsiehkiej bïjre, mah ulmiem utnieh aamhtesen konklusjovnide.
Kommisjovne daamtaj juvnehtimmiejgujmie jïh lahtestimmiejgujmie båetieh guktie edtja latjkoem guarkedh jïh tjïrrehtidh.
Kommisjovne edtja vuarjasjidh mij lea suerkesne dorjesovveme, orre haestemh gaavnedh, gaskenasjovnale standardh darjodh jïh orre politihkem hammoedidh suerkine mïrrestalleme jïh nyjsenæjjaj reaktah.
Kommisjovne tjuara dannasinie jïjtje hoksedh dah rïektes jïh histovrijen tsiehkieh mah leah daerpies gosse edtja reaktatsiehkide tjïelkestidh, aktem eensi salkehtimmiem åadtjoeh.
Kommisjovne sæjhta sov sjæjsjalimmieh vaeltedh aktede vihties vuarjasjimmeste dehtie åtnoste, mij lea aktene dajvesne orreme.
tjielten åejvieh jienebh saemien maanagierth bigkieh jïh jienebh vierhtieh dejtie vedtedh
Duedtien jielemelatjkoen mietie dle Saemiedigkie daejtie dåarjojde joekede:
Tjïelten jielemefoenth maehtieh beetnehvierhtieh dåarjodh unnebe råajvarimmide jïh prosjektide.
Tjïelten soejkesjeprosessh eah dåarjoem åadtjoeh.
Tjïelte-jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo moenehtsem barkojne læhkoehtieh.
Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jiehtieh aarkebiejjie aelhkebe sjædta saemien årroejidie gosse mijjieh saemien tastatuvrem smarttellefovnide åadtjobe.
Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente...
Tjïelten soejkesjebarkoe sæjhta maadth byjjespaehpere tjïeltesoejkesjebarkoste årrodh.
Tjïelten barkijh faalenassem åådtjeme saemien gïelekuvsji bïjre.
Tjïeltebieliesoejkesjh aamhtesidie jallh vierhkiedajvh edtja darjomeåesiem utnedh mij vuesehte guktie dam soejkesjem fulkedh dah njieljie båetije jaepieh jallh jienebh.
 Tjïelten bieliesoejkesje, goh saavreme, ålkoebiejjie, jïh fysihken darjomh
- Lovves-laejpieh jïh prïhtjege
Tjïeltekonferanse lea heajhteme nåake vearelden gaavhtan
Tjïelth aaj meatan RES-guejmievoetesne KS'en tjïrrh.
Dah tjïelth leah tjåadtjoehtæjjah goh voesteslinjedïenesje laantebårran
Tjïelti lea dïedte hijven gærjagåetiedïenesjh faalehtidh sijjen årroejidie.
Tjïelth nuepiem utnieh orre veeljemkåarhtem olkese tjaeledh sijjen systemen tjïrrh, jallh manuellelaakan dam dïevhtedh.
Tjïelth Noerhte-Trööndelagesne Tjïelti akte vihkeles råålla RES'sne.
Tjïelth bæjhkoehtieh gåessie dah steemmide dåastoeh, jïh sjæjsjalieh gusnie dah steemmadæmman sjïehteledtieh veeljemedigkesne saemiedigkieveeljemasse.
- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah vihkeles gïeleevtiedimmiebarkosne, dan åvteste dah dïedtem utnieh dïenesjh dan aktegs almetjasse faalehtidh, jïh aaj dejtie dïenesjidie saemien gïelesne faalehtidh, Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
-Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah vihkeles gïeleevtiedimmiebarkosne, dan åvteste dah dïedtem utnieh dïenesjh dan aktegs almetjasse faalehtidh, jïh aaj dejtie dïenesjidie saemien gïelesne faalehtidh, Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth aktem vihkeles råållam utnieh åtnose saemien gïelijste sjïehteladtedh sijjen årroejidie, jïh dejnie dïenesjinie mejtie edtjieh faalehtidh.
Tjïelth jïh fylhkentjïelte leah akte vihkeles bielie infrastruktuvreste dan åvteste dah hijven dïenesjefaalenassh årroejidie jïh jieliemasse fylhkesne huksieh.
Dah tjïelth jïh fylhkentjïelth mah laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh Saemiedigkine leah: Deatnun tjïelte, Unjárgan tjïelte, Porsángun tjïelte, Guovdageaidnun tjïelte, Gáivuotnan tjïelte, Divtasvuodnan tjïelte jih Snåasen tjïelte, jïh Finnmaarhken fylhkentjïelte, Tromsen fylhkentjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte.
Tjïelth jïh RES-guejmievoete leah mijjen vihkielommes laavenjostoeguejmieh gosse edtjebe programmem evtiedidh jïh dejnie vijriesåbpoe barkedh.
Tjïelte ohtsemem Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie
tjielti kapasiteetem mearoegaedtien soejkesjinie jïh aamhtesgietedalleminie nænnoestidh
• Tjïelti jielemeabparate eadtjohkelaakan meatan reeremisnie foentijste
Tjïelti barkoe lea joekoen vihkeles juktie saemien gïelem eevtjedh, gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
fïerhten asken.
Tjïelth
Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh.
Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8)
Tjïelte beavna gåessie jïh gusnie datne maahtah steemmadidh.
Tjïelte ohtsememieriem beavna.
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem gaavnedh.
Tjïelte maahta nænnoestidh lïerehtimmiem saemiengïelesne bïejedh akten jallh gellide skuvlide tjïeltesne.
Tjïelten healsoe- jih hoksedïenesjh edtjieh ållesth jïh koordineradamme årrodh.
Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh åadtjoeh lahtestimmine båetedh, jïh dam seedtie
Tjïelte sæjhta gaskem jeatjah saemien våajnoes darjodh lïhkes bovresne jïh tjïelten byögkeles gåetine tsïeglesjimmien tjïrrh.
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem/gåetiem gaavnedh.
Tjïeltesoejkesjebarkoe tjuara vijriegobpe jïjtjh övtiedimmiem styngkedh, byjreske mierieh jïh fulkedh dej jeatjah stoerre soejkesjh tjïelte nænnoestamme jallh mejnie ussjedin aelkedh.
Tjïeltesoejkesje laaketsiehkesne tjåådtje kap.11. Tjïeltesoejkesjebarkoe edtja dejtie daaletje mieride jïh njoelkedasside goeredh jïh orrestehtedh dej orre laaki mietie, orre nasjonaale jïh regijonaale politihkem fulkedh, jïh joekehth njoelkedassh fulkedh.
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve edtja gaajhkine bieliesoejkesjinie/ sektovresoejkesjinie krööhkesovvedh.
Tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajve edtja darjodh guktie nuepie tjïeltem øøvtiedidh, Raarvihken miereste jïh altese nuepieh (vuartesjh duekieh jïh dåeriesmoere).
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkestuhtjem edtja tjïeltesiebriedahken jïh tjïelte goh organisasjovne haestemh, ulmieh jïh vuekieh krøøhkestidh.
Tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajve edtja maadtoe goevtesen soejkesjidie jïh tjïelten vierhkide årrodh.
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve...
Tjïeltesoejkesjen sïebriedahkedajve
Tjïeltereforme ij assimileradimmiem ulmine utnieh, naemhtie guktie mijjieh aarebi daan biejjien govlimh daaroedehtemepolitihken jaepijste.
Laavenjostoelatjkoeh tjïeltigujmie
Tjïeltereforme jïh haestemh ektiedamme saemien kultuvrese, gielese jïh lïerehtæmman vuesiehtieh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese dejtie haestiemidie vuartasjidh eensilaakan jïh tjåenghkies.
Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Tjïeltereforme Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Tjïeltereforme
Dovne tjïelth, fylhkentjïelth, fylhkenålmah, direktovraath, deparatemeenth, Saemiedigkie, Reerenasse jïh Stoerredigkie dïedtem utnieh saemien gïeline barkedh.
Tjïelti lea reakta nommh nænnoestidh, gaskem jeatjah byögkeles påastesijjide, tjåahkesijjide, gaatide jïh byögkeles gåetide.
tjieltine gusnie saemieh, dejtie tjieltide nænnoestidh guktie maehtieh laakediedteme diedth geervelohkehtæmman darjodh
-Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah joekoen vihkeles evtiedimmiebarkosne saemien gïeline.
- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah akte dejstie Saemiedigkien ellen vihkielommes laavenjostoeguejmijste juktie gorredidh jïh evtiedidh dejtie saemien gïelide.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah fïerhten jaepien medtie 45 millijovnh kråvnah guektiengïeledåarjojne åådtjeme.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth edtjieh læjhkan aktem sjïehteladtemedïedtem utnedh jïjtsh årroji åvteste, jïh dïedtem utnedh njoelkedasside fulkedh dïenesjefaalenassesne tjïeltesne.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth
Tjïelth reeremedajven ålkolen gaertjiedamme dïedth utnieh faalenassen bïjre saemien gïelesne.
Tjïeltesektovri siebrie
Tjïelten ståvroe lea nænnoestamme: "aktem jielijes voengem" jïh jeatjah vihkeles tsiehkieh soejkesjisnie nænnoestamme.
Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljeme 2015
Tjïelteståvroe lea tjïelten bijjemes åårgane.
(§ 3-7). Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9).
Tjïelten ståvroe edtja tjïeltesoejkesjen siebriedahkebæhtam gïetedalledh.
Tjïelten ståvroe
Lahtestimmieh
Govlesadtemegoevtese
Stoerretjåanghkoestaabe
Govlesadtemegoevtese
Govlesadtemen direktööre
Presidente (NSR)
Raeriestæjja govlesadteme
soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
gaskesadtedh digitale medijaj tjïrrh
Kultuvrejieleme maahtoen våaroemisnie
Maahtoe lea joekoen vihkeles innovasjovnemaehtelesvoeten jïh evtiedimmiefaamoen gaavhtan jieliemisnie.
Maahtoebijjiedimmie lea joekoen vihkeles ihke aalkoealmetjh edtjieh maehtedh eadtjohkelaakan jïh vihtieslaakan meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh mah noerhtedajvine dorjesuvvieh, mubpie presidente jeahta.
Maahtoelutnjeme jïh profesjonaliseradimmie sijhtieh jarngesne årrodh.
Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie.
Maahtoeulmieh leah lïerehtimmieulmide sjïehtesjadteme.
Daltesi maahtaldahkeulmieh
Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie, http://www.udir.no/grep
Faagen maahtaldahkeulmieh
Maahtaldahkeulmieh
Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme.
Dah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * mïerhkesjamme Jå1, eah leah duejtie learoehkidie mah barkofaagi learoem leah tjïrrehteminie.
Maahtoe saemien gïelen bïjre moenehtsisnie gååvnese.
Konferanse Alta 2013 lea dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjesiebriedahken ryöjredimmie veartenekonferansese.
Konferanse lea gaahpode preessen akkrediteradamme tjirkijidie, jïh saadthalmetjidie dejstie 9 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie, dej raeriestæjjah jïh vïhtesjæjjah.
Konferanse lea ræhpas gaajhkesidie.
Konferanse lea auditovrijisnie
Dïhte råårestalleme lea daesnie, Auditoriet, Stiklestad Nasjonale Kultursenter, Stiklestadesne.
Konferansesne håalijh ovmessie siebriedahkesuerkijste, jïh konferanse akte hijven våarome sjïdti bïevnesen barkose.
Konferansesne jïjnjh almtjh meatan.
Konferansen akte gellielaaketje jïh gieltegs programme.
Konferanse aaj seedtesåvva ryöktesth Saemiedigkien nedtesæjroen baaktoe.
Konferanse sæjhta årrodh saemien, nöörjen jïh eengelsken gielesne (toelhken baaktoe).
Konferanseaalkoe aalka aktine dåastoeminie Altan Jilleskuvlesne aejlegen ruffien 9.b. jïh galhka aktine ålkoekonsertine Alta jarngesne gusnie Mari Boine jïh Nive Nielsen meatan, gaskevåhkoen, ruffien 12.b.
Ovvaantoeh juvrepolitihken jïh gåatomejielemi gaskem, jïh aaj byjresegaertjiedimmieh jielemegïehtelimmesne, leah akte haesteme jis edtja fylhken skåajje- jïh miehtjiedajvide nåhtadidh.
Tsagkesh lin mov aarvoen mietie skuvlesne.
Gånka maahta mieriedimmesne lïhkebe njoelkedassh vedtedh tjirrehtimmien bïjre dïedteste saemien gïeline vaestiedidh, daan nuelesne vihties tellefovne- jïh tjåanghkoetïjjh nænnoestidh dejtie almetjidie mah sijhtieh dennie sjyöhtehke saemien gïelesne govlesadtedh.
Konklusjovne / gaskestalleme
Abpe veartene barkoefaamoen bïjre gaehtjieh.
Konklusjovne lij joekoen tjïelke;
Konklusjovne lij joekoen tjïelke; saemien faangkh tjuerieh sijjien reaktah åadtjodh.
- Mohte illedahkem dagkerijstie bïegkefaamoeprosjeekteste lea ahte 1/3 bielie daelvielaanteste dassene. Vaenebe gåatome jeahta vaenebe bovtsh båatsoelaantesne.
Konsekvensh båatsose skilkemedahkojste jïh darjoemijstie mah sturrieh, goh tjaetsiefaamoetseegkeldahkh, faamoelinjah, bïegkefaamoetseegkeldahkh, gruvah, geajnoeh, hæhtjoebigkeme jïh åtnoe hæhtjojste, maehtieh golme såarhts konsekvensine juakasovvedh (Vistnes, Nellemann jïh Bull 2004, UNEP 2001): ryöktesth, ovryöktesth jïh kumulatijve effekth: Ryöktesth effekth skilkemedahkojste jïh darjoemijstie mah sturrieh, leah ihkuve teehpemh gåatomelaanteste jïh geerestahkh bovtsen baalkerdimmie- jallh juhtemegeajnojne.
Konsekvense lea struktuvrh mah kaarride åvtem biejieh jïh rïektesisnie nyjsenæjjide ålkoestieh.
Konsekvenser for livet i nord.
Konserte
Konserte:
* Konserte, Charlotta Kappfjell
Konserveradimmie, vöörhkeme jïh bievneme kultuvrehistovrijen daeverijstie leah dovres.
Konsesjovneaamhtese lea akten gaajh stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne.
Dah konsultasjovnh vuesiehtin ij lij væljoe reelle konsultasjovnh tjïrrehtidh, juktie raerieh gaavnedh mej bïjre meehti siemes årrodh.
Konsultasjovnh jïh meatan årrodh leah dïhte roenegierkie konvensjovnesne.
Konsultasjovnh goerehtallemelaaken jïh konsultasjovnelaaken bïjre
Rååresjimmieh öörnedimmiejarkelimmien bïjre eelki easkah njoktjen 2012, mænngan goh departemeente jeehti dah lin vyljehke jeatjah raerieh digkiedidh.
Rååresjimmieh
Konsultasjovnelatjkoe / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Konsultasjovnelatjkoe ij Saemiedægkan vetoreaktam vedtieh dejnie aamhtesinie mah saemien iedtjh tsevtsieh.
Konsultasjovnelatjkoe
Konsultasjovneguejmine reerenassine barka juktie nöörjen laaki tjïrrh saemiej reaktah laantide jïh vierhtide gorredidh, mah våaromem utnieh almetjereaktine jïh histovrijen åtnosne.
Tjïelti jïh fylhkentjïelti konsultasjovnedïedte vïedteldihkie sjædta laakesne naemhtie guktie sijjie vadtasåvva konsultasjovnedïedtem joekehtslaakan gorredidh, dejnie daajrojne dan stoerre joekehtsen bïjre tjïelti gaskem gosse lea stoeredahken jïh maahtoen bïjre jïh guktie saemien ïedtjeladtjh leah meatan.
● Konsultasjovnediedte maahta saemien kultuvren gaajhkh ideelle jïh materijelle vuekieh feerhmedh.
Sæjhta konsultasjovnedïedtem aktene mierielatjkosne buerkiestidh departemeenten jïh Saemiedigkien gaskem.
● Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh dejnie aamhtesinie mah sijhtieh maehtedh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
Konsultasjovnebïhkedassh vaarjelimmiesoejkesjebarkose
Konsultasjovnebïhkedassh vaarjelimmiesoejkesjebarkose / Verneplanarbeid / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Govlehtallije:
Govlehtallijh:
Dierie boelvi gaskem jïh laanteraasti dåaresth lea hijven maehtedh vuekieh biejverdidh jïh saemien gellienlaaketjevoetem tjirkedh.
Govlesadtemesijjien åvtehke lea fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen jïh desnie aaj tjïrkijh daejstie meatan - Saemiedigkie - Saemien Sijte - Gaskedajven båatsoetjïelte - Åarjel Saemiej skuvle - Saemien åålmege - Luvlie Nåamesjen Dajve - Prosjekte Gielem Nastedh, Snåase - Snåasen tjïelte - Raavrevijhken tjïelte - Fylhkenålma Noerhte-Trøøndelagesne, Øøhpehtimmiedirektøøre - Jilleskuvle Noerhte-Trøøndelagesne (HiNT) - Kråangken jåarhkeskuvle - Evtiedimmieprosjekte juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh, NTFT
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne lea goh akte ovbyjjes gaavnesjimmiesijjie jïh digkiedimmiesijjie gusnie maahta gaajhkh aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh mah ulmiem utnieh dan åarjelsaemien gïele jïh kultvurebarkose.
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne:
Gaskesadtemeforume dejnie åarjel-saemien byjresinie
Govlehtallh GCG
Govlehtallh
Govlehtallije:
Govlehtallemebïevnesh
Govlehtallijh:
Govlehtallh Govlesadtemegoevtesinie jis dov lea sjïere daerpiesvoeth.
Govlehtallh GCG
Gaskese jïh ektesne årrodh Jarkelimmieh sijhtieh konsekvensh åadtjodh govlesadtemasse jïh guktie ektesne årrodh.
Gaskesadth mijjine
Gaskesadth mijjine / Saemien gåetievaarjelimmie / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Govlehtallije:
Govlehtallijh
Govlehtallijh:
Govlehtallije
Govlehtallije:
Govlehtallije:
Govlehtallijh:
Govlehtallemealmetje: raeriestæjja Saemiedigkesne jïh lihtsege prosjekten stuvremedåehkesne Brita Oskal Eira, tell.
Govlehtallije Saemiedigkie: Dag Lantz.
Govlehtallh Saemiedigkine
Govlehtallh Saemiedigkie jïh aalkoealmetji abpeveartenen iktedimmiedåehkie (Global Coordinating Group / GCG)
Govlehtallh Saemiedigkie jïh aalkoealmetji abpeveartenen iktedimmiedåehkie (Global Coordinating Group/GCG)
Sæjhta dannasinie nuhteligs årrodh dejtie ovmessie gïeletsiehkide daamtaj goerehtalledh.
Kontinuiteete vaarjelimmesne jïh monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte mij eatnemevåaromem saemien kultuvrese vedtieh.
Saemiedigkie Nöörjesne beetnehvierhtieh vadta kontovrese jïh Barentstjaelemesijjie dam reerie.
Kontovre Noerhte-Trööndelagesne lea dïhte dïrrege maam fylhkentjïelte nåhtede dennie barkose mij lea sïelti vööste stuvreme.
Tatiana Egorova kontovrem stuvrie.
Kontovre edtja akte lïhtse årrodh aalkoealmetji gaskem Barentslaavenjostosne, jïh aalkoealmetji jïh jeatjah aktööri gaskem Barentslaavenjostosne, jïh edtja joekoen aalkoealmetjidie russlaanten bielesne viehkiehtidh prosjekteohtsemigujmie jïh bïevnesigujmie.
Kontovre Finnmaarhke, Varangerbotn:
Kontovre åarjelsaemien dajve, Snåase:
Gïehtjedimmie- jïh konstitusjovnemoenehtse lea sjæjsjalamme aktem ræhpas govlehtimmiem hööltedh, gåabph sjyöhtehke årganisasjovnh jïh institusjovnh maehtieh sijjen ïedtjem bïeljelidh lahtestidh.
Giehtjedimmiemoenehtse raeriestimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose buakta dejnie aamhtesinie mejtie gïetedæmman bæjjese vaalta, goh jïjtse aamhtese jallh moenehtsen jaepiebïevnesen tjïrrh.
Giehtjedimmiemoenehtse:
Giehtjedimmiemoenehtse edtja parlamentarihkeles giehtjedimmiem jïh stuvremegiehtjedimmiem utnedh dejnie giehteldimmine mij Saemiedigkien budsjedteste beetnegh åådtje.
Gïehtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh eah maehtieh lïhtseginie årrodh dennie faagemoenehtsisnie mij Saemiedigkien budsjedth jïh reeknehlåhkoem gïetede.
Gïehtjedimmiemoenehtsen laavenjassh leah:
-Konvensjovne ij badth gaajhkide haestiemidie loeth mej uvte båatsoe tjåådtje raastedajvine.
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jååhkesje dah aalkoealmetjh jïh eatneme leah jearohke sinsitneste.
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD) aaj sjyöhtehke akten saemieriekteles evtiedimmien gaavhtan, joekoen dah artihkelh 8j jïh 10 c.
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD) aaj sjyöhtehke akten saemieriekteles evtiedimmien gaavhtan, joekoen dah artihkelh 8j jïh 10c.
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre lea vihkeles juktie dïhte aalkoealmetji aerpievuekien daarjoem jååhkesje, jïh vihteste dah staath åeliedimmiem utnieh krööhkedh, gorredidh jïh vijriesåbpoe jåarhkedh dagkeres daajroem mij lea sjyöhtehke gorredæmman ijh monnehke åtnose dehtie biologeles gellievoeteste.
Konvensjovne lea laantereaktaj, barkoetsiehkiej, barkoelïerehtimmien, healsoe jïh ööhpehtimmien bïjre.
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre / Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Daelie konvensjovnerååresjimmieh aalkeme jïh dah edtjieh illehtamme årrodh eannan vïjhte jaepieh vaaseme.
Konvensjovneraeriestimmie ij naan krïevenassh jallh haestemh tseegkh dejtie staatide gusnie saemieh årroeh, bielelen saemien identiteetem, gïelem, kultuvrem jïh jieledevuekiem krööhkedh.
Konvensjovneraeriestimmien ulmie lea aktem buerebe jïh jearsoesåbpoe båetijen biejjien gorredidh saemide, dovne goh akte åålmege Noerhtelaantine, jïh goh aktegs almetjh fïereguhten noerhtelaantesne.
Iktedimmie jïh bïevnesh leah vihkeles ihke systeeme dan åvteste fungerede.
Gosse dam reaktoelaakan nöörjengïelese jarkoste dle samenes nasjonaldag sjædta.
Kåarhtide maehtieh lamineredh.
Åenehkslaakan maahta jiehtedh SDJ-dajve ektesne aktem vueliehkåbpoe fasseldimmieprosentem utni, ånnetji vueliehkåbpoe fasseldimmiem nyjsenæjjaj luvnie, jienebh fasseldamme almetjh aalkoejielemi sisnjeli, vaenebh universiteetine/jïlleskuvline, vaenebh pendlerh, vaenebh sis-juhtijh jïh dah mah lin fasseldamme lin ånnetji båarasåbpoe viertiestamme abpe laantine.
Åenehkslaakan jeahteme, mijjieh tjoerebe mijjen scenetjeahpoem betnien raejeste evtiedidh.
Murriedimmie jïh soelkedasse lea annje vihkeles maanide.
Åasah mah leah ektiedamme gellide daejstie råajvarimmijste, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemiengïeleldh maanagïertese jïh lïerehtæmman, leah annjebodts gaertjiedamme dan åvteste naa vaenie utnijh daejstie dïenesjijstie.
- Åasah tjoejese jïh tjoevkese
Doh jeatjah maaksoeh juakasovvin 60/40. Seammalaakan juekiejin dastegh dïeneste sjïdti.
Kråangken Jåarhke-skuvle gusnie åarjelh-saemien gielem øøhpehtieh jih gusnie aaj sjiere lohkehtæjja gielen gaavhtan.
Faamoelinja sæjhta 30 båatsoesïjti tjïrrh juhtedh jïh gellie saemien kultuvremojhtesi sontere båetedh.
- Krïevenasse mij jeahta Nussir ASA tjuara sïemes sjïdtedh båatsojne sov råajvarimmien bïjre lea læjhkan hijven, dastegh gruvadarjome ij aelkieh jis ij maehtieh naemhtie sïemes sjïdtedh.
-Krïevenasse mij jeahta Nussir ASA tjuara sïemes sjïdtedh båatsojne sov råajvarimmien bïjre lea læjhkan hijven, dastegh gruvadarjome ij aelkieh jis ij maehtieh naemhtie sïemes sjïdtedh.
Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Legitimasjovne tjuara veeljijen nommem, reakedsbiejjiem jïh guvviem utnedh.
kråvnoeh.
Krïevenassh mah leah sagke stuerebe vierhtijste maehtieh njoelkedassh årrodh mah barkoefaamoem, tïjjem, dalhketjh jïh faatoes maahtoem tsihkestehtieh, jïh mah dan åvteste tjoeperdimmiem jïh dåeriesmoerem sjugniedieh, jïh ahkedh jueriedisnie årrodh gosse lea konsekvensen bïjre ij maehtedh krïevenasside illedh.
Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose:
KRÏEVENASSH TEKNOLOGIJESE
TRD aktem vuarjasjimmiem tjïrrehti öörnegistie jaepien 2011. Illedahkh vuesiehtieh dah vierhtieh leah viehkiehtamme barkoesijjieh nænnoestehtedh dennie voenges jieliemisnie, fryöjstehkevoetem lissiehtamme jïh aaj jeatjah vierhtieh loevenamme.
TRD Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtijemaaksoe (RDA) 9.890.000
Eadtjohkes guktie maahta darjomh goevtesisnie öörnedh, jïh seamma aejkien hijven barkoebyjresem evtiedidh.
Tjiehpies.
saemien dajvide iktebïejeme jïh ellies vuartasjimmiem kriebpesjamme, gaajhki biegkejårreldahki bïjre jïh mij dejstie sjædta
Giehpiedimmiem aarhtseveahkeste kreava Saemiedigkieraerie edtja Klijma- jïh byjresedepartemeentem råakedh ruffien 11. b. daan jaepien, gusnie sæjhta krïevedh vuetjeme gïerkehtsistie dallatjinie meatan vaaltasåvva pryöveöörnegi sïjse.
Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie
Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Kriminaalehokse, goh jeatjah staaten åejvieladtjh, konsultasjovnedïedtem Saemiedigkine åtna dejnie aamhtesinie mah sïjhtieh maehtedh saemien ïedtjide ryöktesth tsevtsedh.
Kriminaalehokse jïh ovvaantoeraerieh
Aehpiejarngen tjaelemessijjie jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije kampanjem "Sjaevehtsvoete jieledem vaalta, (Taushet tar liv) " dan vïjhteden jaepien iktemierien öörnedieh juktie vædtsoesvoetem lïhke ektiedimmine jïh guejmiebåvvastimmiem heerredidh.
Kristine Nordling, saemiej åvteste Sveerjesne
Kristusen gievlie
Sjïere væhtah juktie ulmiem jaksedh
n krïevenassh:
Laejhtehks faktovrh leah gaajhke mij tjåanghkan våaromem vadta bovtsigujmie gïehtelidh aktene dajvesne, uvtemes suehpedslaante, juhtemegeajnoeh, skïeredahkelaante, vihkeles dajvh, unnemes gåatomelaanth jïh båatsoen tseegkeldahkh.
Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse
Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
Henrik Olsen, saemiedigkieraerie.
Tjåetskeme dovne tsåatskelesvoetem jïh motorihkeles barkoem tsavtsa.
Kultuvredarjomh dannasinie aktem vihkeles råållam utnieh dennie saemien siebriedahkesne, aaj veasomen gaavhtan.
KULTUVRE- ARRANGEMENT JIH FESTIVALH
Kultuvrebaseradamme jielemelea jieleme mij kultuvrem nuhtjie goh akte vihkeles bielie sov barkoste.
Kultuvredepartemeente dam bijjemes dïedtem åtna haamoedidh, toelhkestidh jïh gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne buektedh.
Kultuvredepartemeente lea 4 millijovnh tjoehpeme saemien plaeride jïh Laanteburriedepartemeente lea tjoehpeme 4 millijovnh arktiske laantebårran laanteburrielatjkoen bijjelen jïh 2 millijovnh båatsoeburrielatjkose.
Kultuvredepartemeente læjhkan vuesehte dåarjoeöörnegen sisnjelen saemien plaeride, akte sjïere dåarjoe lea sjïehtesjamme juktie plaeriesæjroeh julev- jïh åarjelsaemen gïelesne darjodh.
Kultuvrelle infrastruktuvre jïh sijjieevtiedimmie leah vihkeles identiteetevtiedimmien, kultuvrejielemen jïh tseegkemen fryjöstehkevoeten gaavhtan.
Gosse maahtoeh kultuvren bïjre åtna, galka dellie sinsitnien kultuvri bïjre maehtedh jïh destie sinsitniem vuavkasjidh.
Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne
Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Kultuvrejieleme
Kultuvre, jielemedaltese jih tryjje
- Kultuvre, veasome jïh tryjjeme
Kultuvrelutnjeme bæjhkoehtamme sjïdti jaepien 2004 Sosialisteles Gårroehkrirreste (SG), Barkijekrirreste /BK) jïh Gaskoehkrirreste (GK) jïh lij dïhte voestes stoerre laavenjostoe dej rööpseskruana krirriej gaskem.
Kultuvrebïevnese aktem nænnoes boelhkem saemien kultuvrebarkoen bïjre åtna, Plan for kirkemusikk akte jïjtse bieliekapihtele gærhkoemusiehken bïjre åtna aktene saemien perspektijvesne.
Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh, juktie "gorredidh jïh vuesiehtidh" jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh.
Kultuvremojhteselaake
Dej kultuvremojhtesi bïjre mah leah vaahresne, edtja aktem jearsoesvoeteraastem utnedh juktie skaarah heerredidh.
Kultuvremojhtesesoejkesje jïjtje aamhtese siebredahkedajvesne sjædta.
Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh "gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie, daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme, jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme.
Tjaalasovvemh kultuvremojhtesijstie
Kultuvremojhtesh
Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Edtja kultuvremojhtesidie aaj reeredh goh akte histovrijen gaaltije.
Kultuvremojhtesevaarjelimmie
Kultuvremojhtesevaarjelimmie / Stipeanda ja doarjja / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Kultuvrejieleme gusnie tjïelkevoete jïh eerlegevoete lea jarngesne
-Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten gieltegommes jïh sjïdtije jieliemijstie, jïh mijjieh gegkiestibie jïjnjh orre tseegkemh sjidtieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Kultuvrejielemh lea akte dejstie laante murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemistie.
Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemijstie.
Kultuvrejieleme lea gellielaaketje sov ussjedimmievuekesne jïh sïejhme evtiedimmieprogrammh eah dan åvteste gaajhkesidie sjiehth, Muotka jeahta.
Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh
Kultuvrejielemh mah saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem betnesne utnieh maehtieh vihkeles jielemh sjïdtedh gellide saemien voenges siebriedahkide, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Kulturejieleme
Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese, jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
Kultuvre jïh healsoe
Kultuvre- jïh eatnemeturisme noerhtene stoerre nuepieh åtna, jïh Saemiedigkie sæjhta sjïehteladtedh guktie voenges jieleme åådtje sjïdtedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Kultuvre- jïh gïelesjiehtesjamme jealaskimmiefaaleldahkh maanide jïh geerve almetjidie byøroeh bigkesovvedh.
Kultuvrepolitihke
Kultuvreprogramme aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 lea gaervies, jïh desnie jïjnjh ovmessie kultuvredarjomh fïerhten biejjien konferansesne.
Maajh-jaevresne lea kultuvre-såafoe jih Sijtie Jarngen aaj diedte desnie jih aaj ekti vøøki barkoe.
Maanah jih noerh tjoeverieh nuepiem åadtjodh gielem lieredh jih provhkedh jis giele edtja båetije biejjeh jielemisnie årrodh.
KULTUVRE-JARNGH JIH MUSEUMH
Kultuvreskuvle- jïh teaterenåejvie Ebba Joks sov lahtestimmesne budsjedteohtsemasse 2018 Saemiedægkan jeahta:
Kultuvre, gïele jïh gaskenasjovnaale barkoe lea vihkeles skreerjemesuerkieh Saemiedigkieraerien uvtelassesne budsjedtese jaapan 2013.
kultuvre, gïele, ööhpehtimmie jïh healsoe;
Daanhtsoetjiehpiedæjja Ánna-Katri Helander kultuvrestipeendem åådtje, jïh treavkavuetjije Amalie Kristine Triumf, turnere Peder Funderud Skogvang jïh jïengehockeyspïelere Tuva Sirin Schall Mikkelsen gaarsjelimmiestipeendh åadtjoeh.
Kultuvrestipeende:
Vaarjeldh gåetieh jih haave-gaedtie-kultuvre
KULTUVRE- ARRANGEMENT JIH FESTIVALH
KULTUVRE-JARNGH JIH MUSEUMH
Kultuvre, jielemedaltese jih tryjje
- Kultuvre, veasome jïh tryjjeme
Kultuvre, veasome jïh tryjjeme
Kumulatijve effekth leah ållesth effekte orre skilkemedahkojste jïh skilkemedahkojste mah joe gååvnesieh.
Ajve eadtjohkelaakan gïelem nåhtadidh, maehtebe saemien utniehtidh goh mijjen vihkielommes aerpievuekien kultuvrebiehkie, jïh seamma tïjjen gïelem evtiedidh guktie maehtebe gaajhki orre bïjre soptsestalledh mah jaabnan jarkelimmieh sjugnedieh, aaj saemien siebriedahkesne.
Ajve tjirkijh mah stoerretjåanghkose båateme raeriestimmiereaktam utnieh rååresjimmine Saemiedigkesne.
Dennie vijriesåbpoe gïelesoejkesjimmesne jïh politihkehaamoedimmesne dle daajroe daejstie barkojste meatan vaaltasåvva.
Daajroe tjarke fååtese dej healsoeektiedamme tsiehkiej bïjre saemien årroji luvnie åarjeldajvine.
Dïhte daajroe maam gihtjemegoerehtimmie buakta, lea vihkeles juktie saemien gïelepolitihkem hammoedidh jih råajvarimmejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jih evtiesuvvieh.
Daajroe jïh jieleme
Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Jïh naemhtie aaj daajrojne jielede- jïh barkoetsiehkiej bïjre båatsoealmetji luvnie.
Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen
Daajroe almetjen histovrijen jïh kultuvren bïjre stoerre aarvoem åtna juktie maehtedh hoksem jïh darjomh vedtedh fïereguhtese mah mïelem vedtieh.
Daajroe dej siebriedahki bïjre gusnie pollisealmetjh berkieh lea eevre vihkeles juktie tsiehkieh toelhkestidh, åehpies sjïdtedh voenges siebriedahkine jïh reaktoe bïevnesh åadtjodh.
maahtoe åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea joekoen vihkeles
Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre
Maahtoedepartemeente mænngan Ööhpehtimmiedirektovraatem stilli dam strategeles soejkesjem tjïelkestidh jïh soejkesjen åasam aerviedidh.
Ruffien 2010 Maahtoedepartemeente aktem sjïere lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnem saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman tseegki.
Maahtoedepartemeente barkoem gietskies mieresne giehtjede.
Maahtoedepartemeente lea Stoerredigkiebïevnesisnie nr. 21 (2016-2017) Lærelyst - Tidlig innsats og kvalitet i skolen, raeriestamme Saemien lohkemejarnge edtja dejtie seamma organisatovreles mierieh åadtjodh goh daan beajjetje nasjonaale jarngh, jïh seamma maadthbeetnehdåarjoem åadtjodh goh daah.
Maahtoedepartemeente lea sov beetnehdåarjoem Saemien lohkemejarngese bïejeme goh akte tjåadtjoen dåarjoe Saemien jolleskuvlen sïejhme budsjedtemierien sisnjelen.
Maahtoedepartemeente lea jaepien 2009 raejeste Ööhpehtimmiedirektovraatem birreme vaaksjodh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth learohki reaktah gïehtjedieh ööhpehtimmielaaken mietie.
Maahtoedepartemeente lea 2011 raejeste fïerhten jaepien råajvarimmiesoejkesjh evtiedamme, juktie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh.
Maahtoedepartemente
Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie leah aalkeme govlesadtedh salkehtimmien vijriesåbpoe barkoen bïjre.
Maahtoedepartemeente vierhtieh Saemiedægkan lyjke fïerhten jaepien juktie lïerehtimmievierhtieh evtiedidh.
Maahtoedepartemeente, Saemien jïlleskuvle jïh Saemiedigkie edtjieh lïhke govlesadtemisnie laavenjasside vuartasjidh dan orre jarngese jïh guktie maahta dejtie sjïehtesjidh dej nasjonaale jarngigujmie.
Maahtoedeparatemeente lea sïemes direktovraaten vuarjasjimmine.
Daajroevåarome
Daajroevåarome vierhtiedåehkeste jïh dotkijijstie edtja goh våarome årrodh rååresjimmietjåanghkojde Saemiedigkien jïh saemien voenges siebriedahki jïh siebriej gaskem.
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne
Kåanste
Idretten åssjaldahkh
Tjeahpoeh / kultuvre-beetneh-vierhtieh noeride jollebe tjeahpoe-jallh kultuvreøøhpehtimmine jih mah leah fylhkesne gårreldihkesne.
Meedija
Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme.
- Tjiehpiedæjjalatjkoe lea sjïere, jïh mijjen tjiehpiedæjjide stoerre faamoem vadta dan båetijen aejkien evtiedimmien bïjre saemien lidteratuvrese, musihkese, guvvietjeahpose jïh filmese, Olsen jeahta.
-Tjiehpiedæjjalatjkoe lea sjïere, jïh mijjen tjiehpiedæjjide stoerre faamoem vadta dan båetijen aejkien evtiedimmien bïjre saemien lidteratuvrese, musihkese, guvvietjeahpose jïh filmese, Olsen jeahta.
Tjiehpiedæjjalatjkoe jaapan 2013 gaervies
Tjiehpiedæjjalatjkoe
Tjiehpiedæjja Hilde Schanke Pedersen lea dam stoerre betongeheallam feegreme aktine fååmijes abstrakte guvvine, gusnie emalje jïh lastegullie leah bïejesovveme stoerre sinkehealline.
Tjiehpiedæjjatjïelte
Tjiehpiedæjjah gaajhkine kategorijine, daan nuelesne teaterh, tjarkelaakan sijjen siebriedahkestillemem tjïertestieh gosse vuesiehtieh saemieh sijjen dasseme, sjeavohth histovrijem vihth bååstede vitneme, gusnie saemieh leah daelie jïh nuepieh båetijen aajkan.
Kåanste jïh kultuvre leah gaajh sjïere guktie dah ussjedieh, jïh naemhtie guktie sïeltine sïejhmelaakan ussjedieh ij iktesth daan jieliemasse sjïehth.
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Dah tjeahpoeh leah gelliesåarhts teknihkigujmie, daan nuelesne aaj aerpievuekien saemien duedtie, skulptuvrh jïh daajbaaletje fototjeahpoe.
Edtja kuvsjide tjïrrehtidh tjïjhtje sijjine, Snåasen luvhtie åarjene Deatnun gåajkoe luvlene.
Jeenjemasth kuvsjide faalehte goh fleksijbele håalemh studijetjåanghkoejgujmie Árran julevsaemien jarngesne Dragesne, jïh campusesne Bådåddojsne.
Gaajhke lij riejries, mohte idtji gie båetieh.
Kuvsjem tjïrrehtamme Norsk nettskole'n tjïrrh.
Kuvsjeraajroe, mij åejviefokusem utni åarjelsaemien gïelese, tjïrrehtamme sjïdti NoerhteTrööndelagen fylhkenålmine jïh Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvline ektine.
Kvænangen tjïelte 30 000 kråvnah dåarjojne åådtje prosjektese Gïeline åahpenidh.
Maahtoeh:
Maahtoekrïevenassh:
Maahtoekrïevenassh: - sjyöhtehke ööhpehtimmie universiteetesne / jïlleskuvledaltesisnie - maahta dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh hijvenlaakan govlesadtedh - maahta eadtjohkevoetem sjugniedidh - væjkele laavenjostedh - maahtoe åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea joekoen vihkeles
Kvalifiseradimmie- jïh dåårrehtimmieprogramme saemien gïelese jollebe ööhpehtæmman lea, laavenjostosne saemien gïele- jïh kultuvrejarngigujmie, hijven lyhkesamme aktem fleksijbele lïerehtimmiefaalenassem vedtedh saemien gïelesne.
Nyjsenekonvenjovnen 56. sesjovne
Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh.
Nyjsenæjjaj våajnoe lea vihkeles tjuevtenje gåessie orre staeries ulmieh buktiehtidh illedh, jïh dannasine sïjhtem manne galka nyjsenæjjaj vuajnoem nænnoestidh gaajhkne daaltesinie, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Nyjsenæjjah SDJ-dajvesne sisnjelds Finnmaarhkesne vuestelen, aktem fasseldimmieprosentem 67,6 prosentine utnin. Daate lij mahte göökte prosentepoengh jollebe goh laanten taale.
Nyjsenæjjese garmanæjjese galka seamma nuepie guktie jieledh, øøhpehtimmiem jïh barkoem veeljedh, jïh dovne seamma nuepie siebredahken øøvtiedimmesne meatan.
Dah kvotienth stoeredahken mietie öörnesåvva.
Kyotoprotokollen voestes åeliedimmieboelhke 2012 raajan, amma joekoen smaave luejhtemegiehpiedimmieh vadta.
Mearoegaedtiemoenehtsistie
Kystfiskeutvalgets innstilling / Mearoegaedtiemoenehtsistie / Göölemereakta / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Mearoegaedtiemoenehtse sov salkehtimmiem böökti, NOU 2008: 5 Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen.
Trööndelagen mearoegaedtiedajvh hijven sjiehtieh mearoeburrine gïehtelidh, jïh bïepmehtimmiejieleme bijjelen 40% åtna gaajhkeste maam NoerhteTrööndelageste olkese seedtie.
Laanteburrien åvtehke (Ann Kristin Sjøenden) fïerhten dåarstan kontovrebiejjieh Namsskoganisnie åtna.
Laanten årrojh jih byjjehtimmie-reeremh edtjieh daajroetimmieh saemij gyhtjelassi- jih kultuvren bijre utnedh.
Baajh learohkh jurjiehtimmiem buerkiestidh, jïh jïjtjh beapmojde vuarjasjidh mearan barkeminie.
Daelie edtja learoevierhtiem Duodjegáldu maadthskuvlese jarkoestidh jïh sjïehtedidh julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese.
learoevierhtiepedagogigke tjoevere saemien lohkehtæjjaj maadthøøhpehtimmesne tjirkesovvedh jïh minngie- jïh jåarhkeøøhpehtimmie faaleldahkine
Doh learoevierhtieh mejtie mijjieh libie vierhtieh dåårjeme edtjieh dej orre learoesoejkesji mietie evtiesovvedh mah gaervies sjidtieh 2019.
Geervelïerehtimmie
Learoevierhtieh
NSR sæjhta:
Learoevierhtieh / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Learoevierhtieh: Saemien mubpiengïeline prioriterede
Learoevierhtieh maanagiertide
Pedagogeles bïhkedimmie
Learoevierhtieh dejtie mah åarjel- jïh julevsaemien saemien mubpiengïeline utnieh leah prioriteradamme dåarjose.
Learoesoejkesjh saemiengïelesne tjuerieh learoesoejkesjen aarvoej mietie årrodh nasjovnaalegïelesne.
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh lïerehtæmman åådtjeme, jïh leavloem bïejeme gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh jutkie learohki njaalmeldh gïelem evtiedidh.
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh åådtjeme juktie learohki baakoeveahkam evtiedidh, jïh daajrojde jïh tjiehpiesvoetide tjaalegebigkemisnie, grammatihkesne jïh reaktatjaeliemisnie.
Learoesoejkesjh saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah staeriesovveme.
SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjesisnie tjaeledh, jïh learoehkidie jïh gåetide soptsestidh lïerehtimmien åvtelen.
Lohkehtæjjadåehkesne lohkehtæjjah maadthskuvlijste jïh jåarhkeskuvlijste Tromseste jïh Finnmarhkeste.
Lohkehtæjjaööhpehtimmie 5.-10. daltese - maastere- noerhtesaemien ammesgïeline
Lohkehtæjjabarkoe akte barkoe jïjnjh nyjsenigujmie.
Learoesijjieh byöroeh daagkerh soejkesjh biejedh gellide jaepide åvtese.
Lïeredh - lïerehtimmiem nænnoestehtedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne gaajhkine daltesisnie.
Lïereme jïh mojhtese -Ij orre bïevnesh mujhtieh goh aarebi.
Lïerehtimmieulmieh leah barre akte vuekie guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
Lïerh: Gærhkoe
Lïerede saemien, nuhtjede saemien, veeljede saemien!
tjihtesh darjodh jïh åvtese buektedh
soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie, gusnie teekste jïh guvvie meatan
beapmoeh jïh krodth darjodh dejstie sjædtojste mejtie eatnamisnie gaavnebe.
Dorjeme iebnijste mah gååvnesieh
Laage/ siebrie nueliedåehkieh åtna:
Darjoeh aktem soejkesjem gosse learohkh maehtieh gåetesne eejhtegigujmie jïh jeatjah fuelhkie- jallh slïektigujmie dievhtedh dejtie baakojde.
- Laakemaenniereakta aktem joekoen vihkeles tjïelkesimmiem dorjeme almetjereaktan bïjre dej ektie jïh sjïere reaktaj bïjre.
Laakemaenniereakta gaskem jeatjah tjaala: "Jalhts båatsoelaaken nænnoestimmieh bovtsetaalen jïh giehpiedimmien bïjre bovtsetaaleste aktem eensi jïh objektijve buerkiestimmiem åtna båatsoelaaken åssjelen mietie, dle laakemaenniereakta våaroemasse bïejeme akte njieptjie gååvnese gåessie akte dahkoe reaktoe vååjnoe aaj staateles reguleradimmesne båatsoste, jïh njieptjie luhpehts dahkose lea mïedtelamme daej veajkoej."
Jurjehth saemien beapmoeh skuvlesne. Dam maahta jurjiehtidh saemien åålmege-bijjien.
Darjoeh speale-kåarhth gusnie guvvie jïh nomme lyjhkedskreekide.
Laila Nystad
Láilá Susanne Vars
Baajede mannem aaj dam dallatjinie tjïelkestidh.
Baajede mannem dam naemhtie jiehtedh: reerenassem tjïeltereforme aaj saemiepolitihke.
Laante-burrie våaromem jijnjh vierhtieskaepiedæmman vadta.
Laanteburrie-departemente munnjien barkoesijjiem Tromsøesne vedtieji.
Laanteburriedirektoraate lea reeremeårgaane.
Laanteburriedirektovraate lea båatsoeståvroen tjaelemesijjie.
Laanteburriedirektoraaten jïjtjeståvroereektehtse raereste aerpievuekien daajroe enn vielie byöroe meatan vaaltasovvedh båatsoereeremasse (Laanteburriedirektoraate 2016).
• Landbruksmelding for Trøndelag
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente lea gellien aejkien gïehtjedamme jïh heajhteme nænnoestimmieh bijjemes bovtsetaalen bïjre båatsoeståvrosne, jïh aaj bïhkedamme båatsoeståvroem nænnoestimmieh darjodh giehpiedimmiesoejkesji bïjre.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente ij lahtestimmiem Saemiedigkeste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebreste (NBR) krööhkesth, hiejhtemen bïjre båatsoeburriejreeremen dajveståvrojste jïh reeremekontovride Fylhkenålman nualan bïejedh.
Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Laante jïh vierhtiereaktah
Laantereaktah
Laantereaktah / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Laantetjåanghkoe saemien gïelem teemine utni, gusnie eadtjohke gïelehaarjanimmine gïehtelin.
Guhkiebasse
Mearoegaedtien mietie lea dov soptsese, mij ij leah åådtjeme saemien lïeredh daaroedehtemen gaavhtan, mij mannem jeenjemes duahta.
Mijjen guhkies gaedtie-bealesne utnebe jijnjh veaksehks voenges siebredahkh mah mearoe-bårran jïh guelie-mårrehtæmman dåarjoehtieh.
Gåarede guhkies boelhkem löönedh.
Aktem sjïere faalenassem bæjhkohte
Baajebe ektesne tjåadtjodh barkosne daennie vihkeles barkosne.
Fåvhta jih staaten konsulente
Larsen soptseste saemiedigkieraerie aaj 300 tåvsenh kråvnah dåårje Loeseprievieaajhteridie Deatnutjaetsielaajrosne (Deanučázádaga luossabreavaeaiggádiid) jïh Deatnutjaetsielaajroen Loesegöölemeseabran (Deanučázádaga luossabivdosearvi) guktie dah maehtieh aamhtesem tseegkedh juktie latjkoem Nöörjen jïh Såevmien gaskem göölemen bïjre Deatnutjaetsielaajrosne luhpehts darjodh
Larsen lij lohkehtæjja gelline saemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
Larsen sæjhta stïeresne årrodh sesjovnen voestes våhkoen.
Lars Filip Paulsen
Lars Oddmund Sandvik
Åådtjedimmie
Maahtah reektehtsem våålese leessedh daesnie
Latjkoes baalhka
Lauvsnes
• Baajh årrodh geerve gyhtjelassh gihtjedh, goh man åvteste...
Dejnie boelhkine gusnie ij leah dan jïjnje barkoe, lea aerpievuekien mietie nuepie orreme ånnetji lïegkedidh, men dah åenebe sjidtieh jallh vieliebarkosne gaarvanieh dej ahkedh stuerebe krïevenassi gaavhtan sjïehtedimmiej bïjre.
LAVANGEN Ástávuona giellagoahtie, Lavangen
Lavangen tjïelte lea Nordlaanten Universiteetine ektine Ulpan-vuekiem vuartasjamme, jïh vuarjasjamme mejtie saemienlïerehtæmman sjeahta.
Lavangen tjïelte aalka dam vuekiem maanagïertesne nuhtjedh, jïh Nordlaanten fylhkenålma sæjhta kuvsjem faalehtidh åarjel- jïh julevsaemien lohkehtæjjide, juktie vuekien bïjre lïeredh, jïh naemhtie sagke buerebe illedahkh hoksedh saemien lïerehtimmesne.
Liehties-teknologije edtja kreekeplåavhkesimmieh hööptedh
Layout: NTFK Regijovnale evtiedimmiegoevtese Trygke: NTFK Kopisenteret
Learohken raerie prïhtjegem jïh våfflah duekieh
tjåanghkoem reeredh
Åvtehke (Barggijbelludahka)
Mubpie åvtehke (NSR)
Barkoedåehkien åvtehke lea Ellinor Marita Jåma Nöörjen Saemiedigkeste.
Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles ihke Saemien Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje Interregen tjïrrh.
Stuvremedåehkien åvtehke lea Ellinor Guttorm Utsi, mij gellie jaepieh dååjrehtimmiem åtna fealadassejieliemistie.
Åvtehkedåehkesne leah staabe jïh gaajhkh ektievoeten åvtehkh.
byjjenimmie, starne jïh jieleme.
Åvtehkedåehkie tjåanghkoem åtna fïerhten asken.
Saemien gïelemoenehtsen åvtehke, Bård Magne Pedersen stoerre ïedtjem vuajna dan barkoen bïjre mejnie moenehtse nïerhkeme.
Åejviedåehkie
Åejviedåehkie sæjhta goh reereme stuvremedåehkine årrodh jïh dam dïedtem reereme öörnemistie, barkojste jïh vierhtienuhtjemistie åtna.
LEDIGE STILLINGER
Barkoe gaavnoes Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne.
100% barkoe gaavnoes goevteseåvtehkinie Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne.
av Gielem Nastedh
LEDIG STILLING:
Barkoe gaavnoes goh goevteseåvtehke Kultuvresne jïh saemien gielesne Raarvihken tjïeltesne.
Dåakteregoerehtimmie jïh salkehtimmie Vihkeles dåakteregoerehtimmine gosse demensem sovmehte.
Sjïehteladta deallahtimmienuepide
• Sjïehteladtedh maahtoem jielieminie/suerkine utniehtidh jïh evtiedidh
• Eadtjohke gaavnedimmiesijjide noeride sjïehteladtedh
• Akten eadtjohke evtiedimmiebarkose sjïehteladtedh
 Sjïehteladtedh juktie saemien ektievoetem jïh identiteetem nænnoestehtedh
• Sjïehteladtedh lissiehtamme åtnose FoU'ste juktie byögkeles dïenesjh evtiedidh
Evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste sjïehteladtedh, staateles åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem nænnoestahta.
● sjïehteladtedh evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem veaksahkåbpoe dorje.
Sjïehteladtedh juktie ïebnesh vijriesåbpoe evtiedidh
• Vielie fijberasse jïh buerebe mobijlegaptjesasse sjïehteladtedh
Bïejh skuahpide steemmeleahpajgujmie bijjelesskuahpan sïjse.
Vïhtesjh daate ij leah ajve akte skïemtjesåjhtereööhpehtimmie ohtje saemien sisveginie, men akte saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie.
Bïejh steemmeleahpide fïereguhten skuahpan sïjse
Bïejh steemmeleahpide veeljemegeegkese
Legitimasjovne maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh paasse, vuejemeleahpa jallh baanghkekåarhte guvvine, men maahtah aaj jeatjah såarhts legitimasjovnem nåhtadidh.
Leif Anders Somby
gieline stååkedidh jïh voejhkelidh, rijmh, raajroeh, jievkehtimmieh, tjoejenassh, jïh baakoeh gïelesne utnedh
stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
Lenangen Brygge AS lea aaj skåårvemedåarjoem åådtjeme Innovasjovne Nöörjeste.
Noerhtelisnie akte jeatjah prosjekte gååvnese mij håvhtede dovne båatsoem jïh mearoesaemien göölemem eerjedh, jïh desnie kåahperegruva maam Nussir ASA soejkesjeminie tseegkedh Repparfjovlesne Kvalsunden tjïeltesne.
Lenker
Svaalhtesh laakide jïh mieriedimmide mah leah saemien gïelen bïjre
Dïhte nomme Gïeleaernie lea tjåanghkan gøøkte baakojste bïejesovveme, gïele jïh aernie.
Lohkh vielie Kriminaalehoksen bïjre: http://www.kriminalomsorgen.no/
sjïehteles teeksth destie man båeries leah, hijvenlaakan lohkedh, guktie aaj teeksten aamhtesem guarka.
mubpiej aalkoe-almetji lidteraturh lohkedh, jïh dejtie viertiestidh saemien vaajesi- jïh soptsesigujmie
lohkedh, rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
learohkh gelkieh joekehts teeksth lohkedh
Tjaalegh tjoejefijli sïjse lohkedh
heevehtslidteraturh, maana- jïh noeri lidteraturh jïh aamhteseprovsateeksth lohkedh, guarkedh jïh dååjrehtalledh
Lohkememïestere akte digitaale gærjagåetie gelliej tihteligujmie mah leah ovmessie aalteredåehkide maadthskuvlesne sjïehtedamme.
lohkedh jïh joekehtehtedh naan lidteraturh jïh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsa mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
lohkedh jïh joekehtehtedh naan teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme
lohkedh jïh joekehtidh veeljeme teeksth, heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme*
lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth, toelhkestidh jïh sisvegen, hammoen, ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
lohkedh jïh åehpiedehtedh måedtie teeksth maam jïjtje veeljeme
lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
lohkedh saemien lidteraturh jïh dejtie jeatjah aalkoeåålmegi lidteraturine viertiestidh
lohkeme- jïh tjaelemelohkehtimmieh dejtie saemiengïelen almetjidie guhth eah jïjtsh ietniengïelem lïereme lohkedh tjaeledh
fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
lohkedh jïh tjaeledh teeksth mejnie joekehts sjaangerine, dovne heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsa
teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
Lohkemesijjieh klaasi lïhke lohkemasse bööredieh goh gaahpoeh celline munkide.
- låhka jïh åejviesisvegem vaajeste tjaaleginie jïh åejvieteeman bïjre soptseste tjaaleginie muvhtine sjangerinie, jïh vuesehte guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie, sisvegem soptseste, sjïehteles bïevnesh tjaaleginie gaavna jïh nuhtjie, veelebe buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede jïjtjeraarehke våaroemisnie, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie jïh sisvegem vaajeste, buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
Lohkemestrategijh
* Åarjelsaemien lohkemeboelhke, Jonhild Joma
teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme, dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
teeksth joekehts sjaangeristie lohkedh, jïh dååjresh jïjtsh barkosne utnedh.
teeksth lohkedh jïh mubpiejgujmie soptsestidh man bïjre leah lohkeme
teeksth lohkedh mah leah båeries tjaelemevuekien mietie tjaalasovveme jïh dejtie viertiestidh daaletji tjaelemevuekine
teeksth lohkedh mejtie lea dovletji tjaelemevuekiej mietie tjaaleme jih dejtie viertiestidh daaletjen tjaelemevuekine
lohkedh, toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege, hammoe jïh ulmieh leah
Lohkh raeriestimmiem eengelsken jallh nöörjen gïelesne daesnie:
Lohkh abpe tjirkijeraeriestimmiem daesnie.
Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh, orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh.
Learohke galka dovne lïeredh lohkedh jïh tjaeledh.
Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh.
Lohkeme kultuvregoerkesimmiem evtede jïh dååjrehtsh jïh nuepieh vadta jïjtjemse jïh siebredahkem guarkedh.
Lohkh jienebh
Daaletje
Bievnesh dan bïjre Lïerehtimmie
Lohkh jienebb
Lohkh jienebh
Lohkh vielie
Lohkh vielie:
Lohkh vielie!
Lohkh vielie Åarjelhsaemien Teateren bïjre:
Lohkh vielie Arctic Winter Games'n bïjre dej byögkeles gåetiesæjrosne.
Lohkh vielie Arktisk Raerien bïjre daesnie.
Lohkh vielie Balsfjovle-Hammerfestlinjan bïjre:
Lohkh vielie CERD:n bïjre:
Lohkh vielie fïerhten nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvroej bïjre, jïh mejnie dah barkeminie daesnie.
Lohkh vielie EN'i klijmakonvensjovnen bïjre (UNFCCC) daesnie.
Lohkh vielie EN'i konvensjovnen bïjre biologeles gellievoeten bïjre daesnie.
Lohkh vielie Jose Francisco Cali Tzay:n bïjre daesnie:
Lohkh vielie Nagoyaprotokollen bïjre daesnie.
Lohkh vielie eatnemegellievoetelaaken bïjre daesnie.
Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie.
Lohkh vielie Sámi giellateknon jïh Divvunen bïjre daesnie:
Lohkh vielie saemien gåetievaarjelimmien bïjre:
Lohkh vielie gievrien bïjre: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma
Lohkh vielie UNESCO'n bïjre daesnie.
Lohkh vielie raeriestimmien bïjre Noerhtelaanti konvensjovnese daesnie.
Lohkh vielie Veartenen immaterijellesiebrien/WIPO bïjre daesnie.
Lohkh vielie: Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
Vuesieh gaajkesh saakh
Lohkh nammoehtimmieprieviem daesnie.
Daesnie maahtah Saemiedigkien lissiereektehtsem lohkedh:
Lohkh reektehtsem:
Lohkh saemiedigkieraerien reekteme saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jïh seedth dov raerieh e-påasten baaktoe diekie; Jon Petter Gintal, jon.petter.gintal@samediggi.no jïh Inger Johanne Mudenia inger.johanne.mudenia@samediggi.no
Lohkh tjaalegem gellien aejkien.
Lohkh tiltaksplanen for samiske innsatte og domfelte (råajvarimmiesoejkesjem saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme) (nöörjen)
Lohkh tiltaksplanen for samiske innsatte og domfelte (råajvarimmiesoejkesjem saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme) (nöörjen)
Ohtsije læjhkan aktem bieljelimmiediedtem åtna (§ 10).
Semma tïjjen dle ohtsemereakta væjranamme kvantitajivelaakan, juktie dïhte aaj dajveaajhteren mineraalide feerhmie.
Maahta ohtsedh bielelen bigkedh jïh arhkedh, bielelen dajveaajhteren jïh åtnoereakta-aajhteri jååahkesjimmiem. (§§ 8 jïh 9).
Levangerisnie, Noerhte-Trøndelagen Jilleskuvlen nuelesne, leah faaleldahkh learohkidie guht sijhtieh åarjelh-saemien gielem lohkedh jih aaj kultuvren bijre lieredh.
LEVANGER
Jielije voenh lea dïhte bööremes tjirkeme juktie saemien kultuvrem jïh gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Voenges deallahtimmienuepieh dan unnemes pluahtese lea akte krïevenasse juktie årromem jïh fasseldimmiem mearoesaemien dajvine tjåadtjoehtidh, Magga jeahta.
LIERNE
Lïhkebe bïevnesnh guektiengïelevoetevierhtiej bïjre, govlehtallh:
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie båatsoe-jielemem vijriebasse øøvtiedidh.
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie gærjah-låhkoeh væjranieh jih orre åarjelh saemien tjaalaldahkh dejtie busside båetieh.
Lihtsegh edtjieh Samiedigkine laavenjostedh jih fylhkigujmie barkedh jih nimhtie bøøremes njoelkedassh eadtjalgehtedh.
Lihtsegh edtjieh tsevtsiehtidh ektievuekiebarkoem vaarjelæmman gusnie kultuvre-mojhtsh, kultuvrelaaken gaavhtan.
Lihtsegh guarkah vihkeles lea "onne-skalaråajvarrimmieh" åarjelh-saemiej dajvine sjiehtesjadtedh.
Lihtsegh muenieh sjiehteles sijjieh learohkide gaavnedh gosse dejtie leerehtidh.
Lihtsegh sijhtieh Nøørjen saemiej gyhtjelassh internasjovnale alkoe-almetji daltesasse lutnjedh.
Lihtsegh sijhtieh sjiehtesjadtedh hovspitering gaskems.
Ånnetji åvtelen sealadi jaepien 1949 aktem manuskriptem seedti Just Qvigstadese, mij dam nöörjengielese jarkoesti jïh dam bæjhkoehti nommine / "Mearoesaemiej bïjre"
Mïrrestalleme lea gellide nyjsenæjjide jïh kaarride annje akte nïekedasse.
- Mïrrestalleme lea mij akt man åvteste mijjieh iktesth tjoerebe barkedh, goh parlameente, siebriedahke jïh meatanalmetjh.
Mïrrestalleme lea vielie goh seamma baalhka seamma barkoen åvteste, jïh guktie barkoem gåetesne joekede.
Seammavierhtege / Nyjsenæjjakampaanjh / Veeljeme
Mïrrestalleme
• Mïrrestalleme jïh gellievoete
Mïrrestallemebarkoe lea åajvahkommes nuepiej bïjre, men ij daarpesjh eevre hedtie årrodh gaajhkine suerkine.
Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije Bjurstrøm veanhta Nöörje aktem ellies nasjonaale dahkoesoejkesjem daarpesje vædtsoesvoeten vööste lïhke fuelhkine, dan åvteste dïhte båeries dahkoesoejkesje nåhki 2017.
Mïrrestalleme- jïh sierredimmietjirkije aamhtesh gïetede jïh namhtah raeriestimmiem vadta sierredimmieaamhtesinie.
Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije Hanne Bjurstrøm aaj veanhta reerenasse ij nuekie darjoeh.
- Mïrrestallemetjirkije lea aaj aamhtsem bæjjese vaalteme reerenassine.
Mïrrestallemebaalhka lea akte tjeahpoe jïh beetnegh, tjåanghkan dle aarvoe €10 000.
- Læjhkan sjollehke gïele, maanagïerte jïh learoevierhtieh vielie vierhtieh åadtjoeh budsjedtesne.
Læjhkan gåarede aktem prognosem aerviedidh mij våaroeminie åtna maam mijjieh vuejnebe learohketjaalen sisnie, jïh man gellie saemieh mah staaride juhtieh.
4 sïjte-aajhterijstie dle læjhkan 3 kaarrh.
Læjhkan dle gaajhkh bielieh fylhkeste eah gamtebaantem åådtjeme, jïh fylhkentjïelte sæjhta annje tsevtsijinie årrodh guktie akte ellies vijriedimmie sjædta gamtebaantenedteste.
Læjhkan dle NVE veeljeme ij Saemiedigkieraerien maedtemem krööhkedh jïh konsesjovnem Statnett SF'se vadteme juktie faamoelinjam bigkedh.
Læjhkan, jis vuesiehtimmien gaavhtan vaenebh spaanske gïelem luhkieh nöörjen learoesijjine dle dïhte maahta nåake årrodh Nöörjese, men spaanske gïele ij leah annje akte håvhtadihks gïele.
Læjhkan maahta hov jiehtedh lohkehtæjjaveahka jïjnjem soptseste vierhtietsiehkien bïjre skuvlesne, jïh bielelen vierhtieh sæjhta krïevije årrodh hijven lïerehtimmieilledahkh jaksedh.
Læjhkan akte dejstie journalistijste daejnie galhkuvegyhtjelassine bööti: "Gusnie maa gaajhkh doh saemieh årroeminie mah edtjieh daam stuhtjem vuartasjidh?"
Læjhkan ij naan politihkerh reerenasseste båetieh bearjadahken bæjhkoehtimmieseminaarese, Keskitalo jeahta.
Læjhkan sïjhtem daennie ektiedimmesne dej nuepiej bïjre soptsestidh mah leah aktene laavenjostosne dennie noerhtelaanti bielesne, dan åvteste mov vuarjasjimmien mietie lea gehtiebasse jaksoemieriem daelie aalkoelisnie.
Læjhkan ij reerenasse dïedtem vaeltieh.
Læjhkan dle mijjieh dan veele daejrebe fer jïjnjh learohkh eah vuajnelgh jallh govlelgh, jïh fer jïjnjh learohkh irhkemem jïh narrahtimmiem dåårjoeh.
Seammavyörtegs healsoedïenesjh krievieh healsoedïenesjh mah leah sjïehteladteme saemien skïemtjiji gïeleldh jïh kultuvrelle maadtose.
seammavyörtegs sovnedimmienuepieh
Seamma vihkele guktie jielijes byjressiebredahkh dajvine tjirkedh, lea guktie staaren saemiej saemien jielemevåarome, dovne kultuvre, sosijale jieleme jïh barkoeh.
Lyjmede Gjestegård.
Guovdageaidnuse båata AIEC2016 sjïekenisnie, Arctic Indigenous Education Conference 2016.
Linda Tuhiwai Smithen gærja aalkoealmetjedotkemen bïjre olkese bööti jaepien 1999.
Linja sæjhta aaj sontere båetedh gellie goerehtalleme kultuvremojhtesh laajroen mietie.
Svaaltesh laakide mah saemien pasieenti jïh utnjiji reaktah dijpieh
Lisa-Katrine Mo
Lissine aaj Båatsoekontovre mij maahta bievnesh vedtedh dejtie guht sijhtieh.
Lissine dan goltelimmese, sïjhtebe åålmehtjåanghkose Goevten 2 b. bööredh.
Lissine lea aaj dihte buerie kultuvre-guedtije.
Lissine leah Maajh-øøhpehtimmieh learohkidie mah aaj maehtieh skuvlese naan aejkien båetedh, øøhpehtimmiem åadtjodh jih internaatesne årrodh.
Lissine øøhpehtæmman leah jeatjah råajvarimmieh mah kultuvrasse jih jieliemasse veadtaldihkie.
Mijjieh læstoem 10 biejjieh vöörhkebe åvtelen dam smöölhkebe.
Lidteratuvre lea vihkeles bielie byjjenimmeste.
Lidteraturen bïjre maahta ektesne tjahkasjidh soptsestidh jïh gïehtjedidh, seamma sïenten bïevnesh gïeli jïh kultuvri bïjre åadtjodh.
Lidteratuvre skraejriem, faamoem, sjollehtimmiem jïh gïeltegsvoetem vadta.
Lidteratuvre daajroem vadta, mijjen domtesejieledem jïh empatijemaahtoem evtede.
Lidteratuvre mijjem viehkehte jïjtjemem jïh mubpieh guarkedh, mijjese sïelskem vadta gosse oktegh, jïh vuesehte jeenjemes maahta jieniebistie bielijste vuajnalgidh.
Lidteratuvre mijjem viehkehte gïelem jïh baakoeveahkam evtiedidh, jïh mijjen voerkesvoetem vijrede jïh orre åssjalommesh jïh dïejvesh vadta mejgujmie ussjedibie. Lidteratuvre fantasijem skreejrehte, jïh baaja mijjem haarjanidh sisnjeles guvvieh sjugniedidh.
Lidteratuvre mijjem vihkeles etihkem leerie, jïh baaja mijjem onterdidh dan bïjre mij reaktoe jïh båajhtode, bååktjehke jïh njaelkie.
Lidteratuvre jïjtse gïelesne lea vihkeles identiteete jïh gïelen statusen gaavhtan jïh dovne lohkeme, tjaeleme- jïh soptsesetjiehpiesvoeth jïjtse gïelesne evtede.
Lidteratuvregaavnedimmie, gïelekuvsje, vuelkeme-appe jïh skyllemejerkie
Tjuara sån naan teemam utnedh, jïh mijjen jïjnjh darjomh mejgujmie maehtebe gïehtelidh tjaktje jïh daelvie doekoe.
Liturgijebarkoem liturgijide sjïehtede mah leah nænnoestamme gyrhkesjimmiereformesne Nöörjen gærhkosne.
Liturgijh julevsaemien gïelesne nedtesne gååvnesieh.
- Jielede maahta joekoen garre årrodh dastegh almetje ij damth satne jååhkesjimmiem åådtje jallh meatan ryöknesåvva sov siebriedahkesne sov seksuellevoeten gaavhtan.
Jieledekvaliteete lea jïebnelaakan joekedamme tjoeli, aalteredåehkiej, ööhpehtimmiedaltesen, råållaj jïh barkoelaavenjassi gaskem.
Jieledekvaliteete lea lustesvoeten, eadtjohkevoeten jïh darjomi bïjre aarkebiejjien, jïh möölesovvi gihtjemegoerine WHO-5. Jolle skåårah sijhtieh jiehtedh jolle jieledekvaliteete.
Dah loggem darjoejin unnemes göökth fïerhten asken, men såemies aejkien (joekoen 2020) dellie lij dan nåake vearelde Saltoduottaren bijjelen guktie idtji gåaredh daam giehtjedimmiem tjïrrehtidh.
Tjaangh BIBSYS
Paassebaakoe:
* Logo edtja biehkieh utnedh mah vuesiehtieh Suaja maanagïerte akte åarjelsaemien maanagïerte.
* Logo:n hammoe edtja aelhkie årrodh guktie dïhte maahta dovne oktegh jïh vuelieteekstine ektine tjåadtjodh.
Logo-gaahtjeme Tråantese 2017
Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12, 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre.
Lohkh vielie soejkesjebarkoen bïjre (nöörjen) Norsk tekst: Regional arealpolitikk vedtatt av fylkestinget
NRL jih Saemiej Saervi abpe Åarjelh-Trøndelagem jih Hedemarkem geptjieh.
Guhkiedidh guktie voenges almetjh lea sijjen vierhtiedajvh nuhtjeme
Guktie voenges årrojh lin guelievierhtide nuhtjeme lij dïhte ellen vihkielommes gosse Nöörje jååhkesjimmiem åadtjoeji jaepien 1953, gosse mijjieh rïjtedimmiem vitnimh britiske trååleri vööste jïh åejvieladtji vööste, Muotka jeahta.
Voenges aalkove-prosjekth.
Voenges teatere-dåehkieh / siebrieh gårreldihkesne NTT. 'en lihtsege-åårganisasjovnide maehtieh syøkedh.
Lokaale lea tjarke napkeme jïh Barkoevaaksjome lea lokaalem steegkeme aarebi.
Voenges reereme göölemistie Deatnusne
Voenges reereme nasjovnaalepaarhkijste jïh stoerre vaarjelimmiedajvijste
Voenges reereme nasjonalpaarhkijste jïh vaarjelimmiedajvijste dam saemien åtnoem nænnoestahta, Åhrén jeahta.
Voenges reereme nasjonalpaarhkijste jïh vaarjelimmiedajvijste dam saemien åtnoem nænnoestahta, Åhrén jeahta.
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste tseegkesovvi 2010. Daate sæjhta jiehtedh vaarjelimmiedajvh edtjieh reeresovvedh aktede gasketjïelten, politihkeles tjåanghkan bïejeme nasjonalpaarhke- jallh vaarjelimmiedajveståvroste, gusnie akte tjirkije fïereguhteste tjïelteste jïh fylhkentjïelteste mej bïjre lea.
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste tseegkesovvi 2010.
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste lea ILO-169 aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1 mietie, mij staatese dïedtem vadta saemieh åadtjoeh meatan årrodh nuhtjedh, reeredh jïh gorredidh eatnemevierhtide saemien dajvine.
Lokaliseradimmie: Åarjelhsaemien Teatere lea lokaliseradamme Nordlaanten Teaterinie ektine, Måehvesne jïh gåetieleejjemem dejtie maaksa.
Lokaliseradimmie: Sámi Našunálateáhter, Beaivváš Guovdageaidnun Kultuvregåetesne höölleste.
Gïetede dam voenges gærhkoem goh aalkove bieliekapihtelisnie 5.1. Daesnie tjuvtjede dan daerpiesvoetese akten saemien gærhkoestatstihken bïjre, jïh muvhth perspektijvh beaja faarhmestimmien bïjre saemien gærhkoejieliemistie dennie voenges gærhkosne.
Voenges beapmoedorjemasse, eatneme- jïh kultuvrefealadasse jïh kruana tryjjesdïenesjh leah såemies orre jielemh voenine gusnie evtiedimmienuepieh.
byjrese jïh regijonaale reereme laanten jïh mearoen maelmide reeredh
Låammegærjetjisnie biejjieladtje baakoeh jïh raajesh, såemies nuhteligs sjekkadimmieraerieh jïh raajesh mejtie nuhtjedh aalkoelisnie.
Låammegærjetje lea joekoen sjïehtesjamme noeride, jïh dutnjien baakoeh jïh raajesh vadta mejtie maahtah nuhtjedh skuvlesne, hïejmesne, voelpigujmie ektine, eatnamisnie jïh feestesne.
Daesnie låammegærjetje:
Lomsdal- Visten/Njaarke nasjovnaalepaarhkeståvroe
Baalhka latjkoen mietie.
Latjkoes baalhka
baalhka maahtoen jïh latjkoen mietie
Baalhka latjkoen mietie.
Karijuse jih Baktuse, Statens filmtilsyn, åarjelsamien gïelese 1996, video og hefte
Daelie sïejhme sjïdteme raerieh gaavnedh mah sjïehteledtieh akten voenges eadtjohkevoetese sjæjsalimmieprosessine.
- Maahta raeriem gaavnedh daejtie haestiemidie joekehts njoelkedassigujmie.
Dah laakh mah dagkeres darjomem sjïehtesjieh leah tjaetsiestuvrehtimmielaake, energijelaake, tjaetsievierhtielaake jïh mineraalelaake.
Laaken ulmie lea gaskem jeatjah våaromem gorredidh saemien kultuvrese, saemien aerpievuekien daajroem våaroemasse bïejedh reeremisnie, jïh eatnemevåaromem krööhkedh saemien kultuvrese, gaajhkine råajvarimmine laaken mietie.
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie dej krööhkemi bïjre mejtie edtja voebnesjidh reeremisnie mineraalevierhtijste (§2).
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie mij nænnoste laake edtja åtnasovvedh almetjereaktan njoelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Laake sisvegem tjïelkeste dejnie bijjemes prinsihpine mejtie Maadthlaake § 110 tseegkie.
Laake sjïehteladta ihke daate konsultasjovnedïedte maahta joekehtslaakan gorresovvedh jïh manne dan åvteste hijven prosesside dan bïjre aavodem dan buaratjommesasse akten voenges, regijovnaale jïh saemien siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, Keskitalo jeahta.
Laake såemies gaertjiedimmiem sjïehteladta juktie dispensasjovnh vedtedh nænnoestimmijste, mah leah soejkesjelaaken mietie nænnoestamme.
Laaken voestes nænnoestimmieh njoelkedassh vaarjelimmien bïjre saemien kultuvreste utnieh (§2) jïh edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan noelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Laake edtja viehkiehtidh båatsoeareaalide gorredidh saemien gåatomedajvesne goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome.
Laake edtja viehkiehtidh båatsoedajvide saemien båatsoedajvesne gorredidh goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome.
Laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh lïerehtæmman saemien gïelesne leah joekehts dejnie golme laantine.
Laakh / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Laakh
Laakh jïh mieriedimmieh
Laakh jïh mieriedimmieh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan.
Laakeraeriestimmie jeenjemasth konsultasjovneprosedyride fulkie mij vihtiestamme sjïdti 2005 jïh lea akte guhkiebasse barkoe raeriestimmeste Saemiereaktamoenehtsistie, mij lij govlehtimmesne gïjrese 2009.
Laake maanagïerti bïjre (2006) tjïerteste tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvine (saemien gïelen reeremedajvesne) saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.
Laake maadthskuvlen jïh jåarhkelïerehtimmien bïjre (ööhpehtimmielaake) § 6-2 vihteste:
Laake tjïelten healso- jïh hoksehtimmiedïenesji j.j bïjre (healsoe- jïh hoksehtimmiedïenesjelaake). § 3-10. Pasieenti jïh utniji tsevtsemen bïjre jïh laavenjostedh jïjtsh mielen miete organisasjovnigujmie
Laake mïrrestallemen bïjre jïh nihteme sïerredimmien vööste (Maana- jïh mïrrestallemedepartemeente, 2017) stillieh byögkeles åejvieladtjh daerpies daajroem vejtiestidh utnijedåehkiej haestemi, daerpiesvoeti jïh vuajnoej bïjre, jïh dåastodh.
Laake pasieenti- jïh utnijereaktaj bïjre (pasieente- jïh utnijereaktalaake).
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake).
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) faamoem åadtjoeji 1989 jïh dan åssjele lea sjïehteladtedh ihke saemieh Nöörjesne maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Laake sijjienommi bïjre
Laakevierhtieh
Tjuara laakh jarkelidh, faamoem jïh dïedtem tjïelkestidh.
Loyd Villmo:
Julevsaemien gïetebaante stoeredahke onne
Julevsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Julevsaemien gærjabusse / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Julevsaemien gærjabusse
Julevsaemien båaloe
Julevsaemien beapmoebihkedassegærjah
Julevsaemien healsoebarkijh lin byöreme lïeredh destie maam åarjelsaemien dajvesne dorjeme jïh plearoeh viermiem darjodh, Mikkelsen jeahta.
Julevsaemien: http://ntec.no/samisk/
Julevsaemien: Kåre Tjïhkkom
Julevsaemien: Vaenie maajhööhpehtimmielearohkh julevsaemien gïelem maadthskuvlesne åtneme, mij joekoen lea dan åvteste jienebh seamma sijjine årroeh goh vuesiehtimmien gaavhtan åarjelsaemien dajvesne.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien leah dan åvteste gïelh mah leah vaahresne.
Julevsaemien gïelebiesie öörnesovvi 2012 Johkemehkesne.
Julevsaemien gïeledajve
Julevsaemien gïeledajve lea Ballangen luvhtie noerhtene Saltfjellet gåajkoe åarjene.
Julevsaemien våhkoe öörnesåvva Divtasvuodnesne fïerhten jaepien, gusnie julevsaemien gïele jïh noerh leah jarngesne.
Åarjel-Nöörje veeljemegievlie: dah tjïelth Møre jïh Romsdal jïh Hedmark:n fylhkine mah eah leah veeljemegievlien 6 mietie, jïh dah fylhkh Sogn jïh Fjordane, Hordaland, Rogaland, Vest-Agder, Aust-Agder, Telemark, Buskerud, Vestfold, Akershus, Østfold, Oppland jïh Oslo.
Saemiedigkie gaskebeapmoem maaksa dejtie mah bïeljelamme dah edtjieh meatan årrodh konferansesne.
Beapmoe (Saemiedigkesne)
Luvlie Nåamesjen Dajve jïh Stiftelsen Saemien Sijte lea dannasinie akteraeresne Saemiedigkine moeneme dam vaereste veedtjedh våhkoen 43. Dellie dah neebneme institusjovnh jïh akte konservatovre NTNU- vitenskapmuseeste sïjhtieh meatan årrodh.
Luvsegem jïh syøkemegoerem tjïelten hïejmebielesne gaavnh.
Luvsegem jïh syøkemegoerem tjïelten hïejmesæjrosne gaavnh.
- Lyngen lea daelie akte dajve mij lea åehpies goh fealadasseulmie dovne dejtie mah sijhtieh tjoejkedh, gïerestalledh, håagkodh jïh vaanterdidh.
- Lyngen-dajve lea gaajh væjkeles voenges vierhtieh jïh kultuvrem nuhtjedh sijjen barkosne, jïh daate akte evtiedimmie maam sïjhtebe dåarjoehtidh.
Lyngsalpan/ Ittungáissáid vaarjelimmiedajveståvroe
goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
goltelidh, guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
goltelidh, girmedh jïh mubpide gihtjedh gosse soptsestieh jïh luhkieh
goltelidh, stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
goltelidh jïh åejviesisvegem guarkedh guhkebe njaalmeldh vuesiehtimmijste
goltelidh jïh lohkedh saemien teeksth jeatjah saemien gïelijste jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
goltelidh jïh lohkedh teeksth jeatjah saemien gïelijste, jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
- laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine, jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede
- laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine, jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede
- goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh buerkeste jïh såemies sjyöhtehke bïevnesh åehpiedahta
- goltele jïh såemiesmearan lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh soptseste
goltelidh mubpide, gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
mubpide goltelidh, jïjtse våajnoeh buektedh jïh buerkiestidh, mubpiej mïelh vuavkasjidh
jïjtjh heevehtslidteraturen teeksth ohtsedidh, dejtie goltelidh, lohkedh, soptsestidh jïh åvtese buektedh
goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
Maahta gaskeviermien tjirrh tjiertestidh, jih aaj paehperh sijjide biejedh gusnie buerie vuejnedh.
Mååhtedimmie tjoevere giehtjedæmman biejesovvedh gosse njielje jaepieh vaaseme.
Maahtoeh:
Maahtoem laaki bïjre jïh barkoeøvtiedimmeste.
Maajh-jaevresne lea kultuvre-såafoe jih Sijtie Jarngen aaj diedte desnie jih aaj ekti vøøki barkoe.
Maam dïhte sæjhta jiehtedh fylhkentjïeltese?
Maanagïerte orre nommem åådtjeme 10-jaepienheevehtimmien sjïekenisnie
Maana-girte lea aaj skuvlese veadtaldihkie jih NRK-saemien radiove lea Snåasesne.
Daelie Madeleine lea ööhpehtæjja guvvie, tekstile jïh åarjelsaemiengïelesne jïh Falunisnie årroeminie.
Madeleine Renhuvud gie gærjam tjaaleme jïh guvviedamme lea Mihten sijtesne byjjenamme.
Mineraalereeremen direktovrate tjuara, gosse ohtsemh gïetede, dovne vuarjasjidh jïh stuerebe leavloem bïejedh saemien kultuvrese, båatsose, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele, goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele.
Maehtedh mubpiej gujmie barkedh.
Maehtieh barkojde juekedh jallh laavkedidh.
Magga soptseste dah leah joekoen stoerre beetnehveahkah dåårjeme laantetseegkeldahkide guelide dan minngemes boelhken, abpe vïjhte tseegkeldahkh leah tjåanghkan 1.666.000 kråvnah åådtjeme.
Magga jeahta golme åajvoeh biejjieh sjïdti maarhnine dennie stoerre låavthgåetesne Tåarjesne Tråantesne, gusnie 32 vuasahtallijh meatan utnin dam buaratjommesem bovtsenbearkoste, duedteste jïh saemien hammoedimmeste ovmessie bielijste Saepmesne.
Magne Svineng
Maja Åarjel Fovsen Njaarkeste båata eevre Tråanten ålkolen, jïh altese fuelhkie gæmhpoeminie bigkemen vööste bïegkefaamoevierhkeste sijjen daelviegåatomelaantesne.
Maja Kristine Jåma lea akte dejstie noerijste mah akten båetijen aejkien åvteste båatsosne gæmhpoeh.
Maja Kristine Jåma (NSR N) byjjeni aktene båatsoefuelhkine Åarjel-Fosven Njaarke sïjtesne, jïh håhkoe maahta bovtsigujmie barkedh båetije biejjide.
Maja Søøfe Larsen, Snåaseste Ina Theres Sparrok, Njååmesjen vuemoste
Maja Søøfe Larsen, Snåaseste Ina Theres Sparrok, Njååmesjen vuemoste
Doh jeanatjommes tihtelh leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
Jeenjemes dåarjoe fealadæmman lea 50 000 kråvnah. Dåarjoe lea daejtie maaksojde mah iemielaakan fealadimmien nualan båetieh, daan nuelesne:
jïh vielie faamoe jïh dïedte dejnie biejjieladtjesne dejtie ektievoetide.
Tjiehpiedæjja Astri Aasenen måaladamme guvvieh dehtie stoerre saemietjåanghkoste Tråantesne jaepien 1917 leah gaskem jeatjah haallesne stoerretjåanghkoesavkan vööste.
Dïhte guvvie akte vadtese Noerhte-Trööndelagen, Nordlaanten, Tromsen jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltijste gosse Saemiedigkiem rïhpesti gålkoen 2.b. 2001.
Tjiehpiedæjja Anna Eeva Bergmann dam måaladamme guvviem Finnmark i gull (Finnmaarhke gullesne) dorjeme metalleklaerine (1965).
Ulmie lea viehkiehtidh tjïelkestidh saemiej jïh jeatjah aalkoealmetji reaktah gosse eadtjohke meatan gaskenasjovnaale sjæjsjalimmieprosessine.
Ulmie lea gaskelaanti uhtjemes riektedimmieh aalkoealmetjidie bïejedh
Ulmie lea mearoegeajnoem gaavnedh dan tjeakoes LamaRamese, jïh dam åajvoeh skaehtiem jaksedh, Gånkan tjaetsiegierkie.
Ulmie lea dåehkie edtja jïjtsh raeriestimmieh politihkeevtiedæmman deelledh saemien miehtjieåtnoen sisnjelen.
Ulmie lea julevsaemien noerh edtjieh soptsesh sinsætnan darjodh, jïh skraejriem åadtjodh sijjen gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh.
Ulmie lea dah jarkoestimmieh edtjieh laanteraasti rastah åtnasovvedh.
Veanhta terminologijeevtiedimmie, kvaltiteetegorredimmie jïh normeradimmie aktene noerhtelaanti laavenjostosne dorjesuvvieh, gusnie dovne faage- jïh gïelemaahtoe.
Ulmie lea mijjieh edtjebe gaavnedidh jïh eadtjohkelaakan gïelem nuhtjedh.
Ulmie lea duedtiem evtiedidh goh akte jieleme lissiehtamme dïenestinie jïh doekeme jïjtsedorjeme vaarojste.
Ulmie lea vuekiem evtiedidh kommunikatijve gïelelïeremisnie, evtiedimmie lïeremevierhtijste jïh maahtoem lutnjedh vuekien bïjre lohkehtæjjide mah saemien gielesne ööhpehtieh.
Ulmie lea lissiehtamme dïeneste gusnie mïerhkevaaroe jïh doekeme leah jarngesne.
Vuepsie dennie teaterinie lea barkoem juhtiehtidh guktie nuepie sjædta gaajhkide åarjelh-saemiej dajvide Nøørjesne jaksedh.
Gïelegaaltijen ulmie lea dagkerh teermh roehtsine tseegkedh vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien gïelesne, mejtie aaj dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne guarka.
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie, dejtie sijjide gusnie saemien kultuvrine barka, lea saemien institusjovnh jïh sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesiehtieh mah leah vihkeles aktöörh jïh premissedeallahtæjjah dan saemien siebriedahke- jïh demokratijeevtiedæmman.
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie gaarsjelæmman lea gelliesåarhts gaarsjelimmiedarjomh.
Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne.
Ulmie appine lea gaajhkide maanagïertemaanide jïh maadthskuvlen learoehkidie 10/20 baakoeh saemien gïeline lïeredh.
Ulmie daejnie ryöjreden aalkoealmetjekonferansine Altesne 2013 lea lissiehtamme laavenjostose viehkiehtidh, jïh aaj gaavnedh jïh iktedidh vihkeles dåeriesmoerh jïh aamhtesh veartenen aalkoealmetji gaskem daennie barkosne juktie aalkoealmetji almetjereaktah gorredidh veartenekonferansesne (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jaepien 2014.
Abstrakt Ulmie goerehtimmine goerehtidh mejtie soptsestæjjah, mah åarjelsaemiengïelem mubpine gïeline utnieh, raajesh nulle objeektine jååhkesjieh, jallh dah voestesgïeleste tsavtseme jïh eah raajesh nulle objeektine jååhkesjh.
Ulmie dagkarinie paahkine lea saemien maanaj gïeleldh maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh.
Vuarjasjimmien ulmie lea aktem guvviem åadtjodh dovne guktie dåarjoedåastojh dåarjoem Saemiedigkeste nåhtadieh, jïh guktie Saemiedigkie jïjtje dejtie dåarjoeöörnegidie reerie.
Dahkoesoejkesjen ulmie lea våaromem bïejedh akten veaksahkåbpoe barkose dejtie saemien gïelide - noerhtesamien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, ovmessie siebriedahkesuerkine.
Kampanjen ulmie lea;
Goerehtallemen ulmie lea buerebe maadthdaajroem lïerehtimmien bïjre åadtjodh.
Konferansen ulmie lea dååjrehtimmieh jïh vuesiehtimmieh juekedh, jïh haestemh aalkoealmetji lïerehtimmesne digkiedidh, maanabaeleste jollebe ööhpehtæmman.
Konvensjovnen ulmie lea joekehts gïetedimmiem heerredidh ovmessie etnihkeles dåehkijste veartenisnie.
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien politihkem nænnoestehtedh dejnie gyhtjelassine areale- jïh byjreseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje tïjjen åvtese.
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemiedigkiem nænnoestehtedh dovne goh akte vihkeles politihkeles aktööre jïh akte vihkeles evtiedimmieaktööre.
Musihkebæjhkoehtimmiej ulmie lea hijven saemien musihkem eevtjedh mij lea gaajhkesidie.
Öörnegen ulmie lea dotkemem nænnoestehtedh regijovnale innovasjovnese jïh regijovnale evtiedæmman, jïh skreejredh lissiehtamme FoU'barkose regijovnine.
Ulmie SáMOS:en pilovtemaanagïerteöörneginie lea maanagïertem saemiedehtedh jïh dan tjïrrh våaromem bïejedh Saemiedigkien SáMOS-prosjektese, juktie saemien maanagïertepedagogihkem jïh barkoevuekiem evtiedidh saemien ussjedimmievuekien mietie.
Prosjekten ulmie lea aktem vuekiem kommunikatijve gïelelïerehtimmesne åarjelsaemien gïelese Ulpan-vuekien mietie buerkiestidh jïh evtiedidh, jïh seamma tïjjen lïerehtimmievierhtieh evtiedidh jïh maahtoem lohkehtæjjide lutnjedh.
Prosjekten ulmie lea unnemes golme sïelth tseegkedh 2016 åvtelen.
Prosjekten ulmie lea unnemes vïjhte noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
Ulmie prosjektine lea metodihkeles jïh teknologeles vuekieh evtiedidh mah maehtieh bievniemisnie saemien kultuvreste jïh saemien daevierijstie åtnasovvedh.
Prosjekten vuepsie lea orreme dam aktivyøki goerkesem jïh govlesadtemem bueriedidh, edtja aktem våaromem akten tjåenhgkies politihkese evtiedidh dejtie vaeriedajvide.
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie meedijidie lea gelliesåarhts meedijah mah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem våajnoes darjoeh.
Ulmie Gïelevåhkojne lea saemien gïeli statusem lutnjedh, jïh daajroem lissiehtidh saemien gïeli jïh kultuvren bïjre abpe siebriedahkesne.
Ulmie goerehtimmine lea orreme vuarjasjidh mejtie saemien learohkh hijven jïh seammavyörtegs faalenassem saemien gïelelïerehtæmman jïh lïerehtæmman saemien gïelesne åadtjoeh, jïh guktie staateles vierhkievierhtieh leah sjïehtesjamme juktie dagkeres faalenassem gorredidh.
Goerehtimmien ulmie lij maehtelesvoetide vuartasjidh saemien gïelesne, gïeleåtnoem ovmessie sijjine jïh ovmessie almetjigujmie.
Ööhpehtimmien ulmie lea dïhte edtja akte sjïehtesjamme, profesjovnestuvreme jïh dotkemebaseradamme maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie årrodh mij aaj lea fryöjstehke, orresjugneden jïh krïevije, jïh mij jolle kvaliteetem åtna.
Edtja ulmiem jaksedh viehkine saemien gïelebarkoem nænnoestehtedh ovmessie siebriedahkesuerkine, joekoen lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien sisnjeli, byögkeles dïenesje- jïh hoksedïenesji sisnjeli, jïh saemien gïelem nuhtjedh jïh våajnoes darjodh byögkeles ektiedimmine.
Ulmie lij aalkoegïelelïerehtimmine nïerhkedh, jïh daajroem jïh ïedtjem lissiehtidh gïelese Nöörjesne jïh Russlaantesne.
Ulmie lij tjaalegem aaj julevsaemien gïelese jarkoestidh japien 2012, men ibie buektiehtamme jarkoestæjjam gaavnedh.
Ulmie lij bïhkedimmiem aaj julevsaemien gïelese jarkoestidh 2012, men ij leah buektiehtamme jarkoestæjjam gaavnedh.
Mijjen ulmie lea hoksedh saemien vuartasjæjjah aktem hijven jïh gamte faalenassem åadtjoeh filmijste jïh dokumentaarijste mijjen jïjtse gïelesne, Olsen jeahta.
Möölemedïrrege lea g.j Telemarkforskningen fïerhten jaepien goerehtimmieh mah dorjesuvvieh stillemen mietie daejstie Innovasjovne Nöörje, SSB statistihke jïh Nöörjen Dotkemeraerien Indikatovrereektehtse.
Aerpien maahtoe Lohkehtimmien ulmieh leah;
Aerpien maahtoe Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
Lohkehtimmen ulmieh leah; learohkh gelkieh
Lohkehtimmien ulmieh leah;
Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
Lohketimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
Dåarjoeöörnegen ulmiedåehkie lea saemien årrojh.
Ulmie: Daabloen ulmie lea stååkedimmien jïh gaahtjestallemen gaavhtan eadtjaldehtedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem.
Ulmie: Daabloen ulmie lea stååkedimmien jïh gaahtjestallemen gaavhtan, eadtjaldovvedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem.
Ulmieh jïh prinsihph barkose:
Ulmie- jïh illedahkestuvreme tsavtshvierhtieåtnoste RES'en tjïrrh lea 4 bieline juakeme: 1. Nasjovnaale öörnegh effekte- jïh illedahkemöölemasse 2. Fylhkentjïelten öörnege darjomemöölemasse 3. Byjngetje vuarjasjimmieh daerpievoeten mietie 4. Ulmiejakseme åejvieulmeste RES'sne
Ulmie- jïh illedahkestuvreme tsavtshvierhtieåtnoste RES'en tjïrrh naemhtie dorjesåvva: 1. Nasjovnaale öörnege effekte- jïh illedahkemöölemasse 2. Fylhkentjïelten öörnege darjomemöölemasse 3. Byjngetje vuarjasjimmieh daerpiesvoeten mietie 4. Ulmiejakseme åejvieulmeste RES'sne
Gosse programmeboelhke nåhkeme edtja vuarjasjidh mejtie ulmiem jakseme.
Edtja vuarjasjidh mejtie ulmiem jakseme gosse programmeboelhke nåhkeme, amma gosse taallh jaapan 2016 gååvnesieh. Dellie veanhtede evtiedimmie fylhkesne dej neebneme parameeteri sisnjeli, lij evtiesovveme unnemes goh laanten gaskemedtie.
Ulmie lea aktem orre veartenevijries klijmalatjkoem nænnoestidh, Parise-latjkoe.
Ulmie lea dam mearoesaemien kultuvrem veaksahkåbpoe darjodh, goh årrome, jielemedarjomh jïh siebriedahkejielede.
Ulmie lea aalkoealmetjedajve tseegkesovvedh
Dïhte ulmie åejvieladtji saemiepolitihkese lij badth saemide veaksahkåbpoe darjodh goh dåehkie.
Maanagïertebïevnesen åssjele lea viehkiehtidh ussjedidh jïh govlesadtedh guktie edtja politihkeles ulmieh jaksedh, juktie buerebe byjjenimmiehtsiehkieh buektiehtidh maanagïertefaalenassen tjïrrh.
Åssjele dejnie soejkesjien aalkoealmetjekonferansine Altesne lea viehkiehtidh guktie veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh bööremeslaakan soejkesjidh dan vihkeles veartenekonferansese, jïh tjïrrehtimmine aalkoealmetji reaktijste.
Dïhte ulmie dejnie orre noerhtelaanti laavenjostojne lea veaksahkåbpoe darjodh jïh evtiedidh saemiej gïelem, kultuvrem, jielemh jïh siebriedahkejieledem.
Dagkeres provgramme edtja gaajhkide learohkide guht jåarhkeskuvlem vaedtsieh, våaroe-maahtoem saemiej bijre vedtedh. Nimhtie edtjieh daajroem dovne saemiej madtoen, kultuvren jih ektievoeten bijre åadtjodh.
Ulmieh juktie saemien gïelh gorredidh gietesuvvieh bieliekapihtelisnie 5.3. Daesnie raereste gøøkte daltesh tseegkedh juktie saemien gïelh gorredidh. Dïhte voestes akte nasjovnale maadthdaltese / unnemesdaltese, maam nov amma maahta gorredidh gaajhkem lehkiem Nøørjen gærhkosne.
Kultuvremojhtesepolitihken ulmieh:
Arealepolitihken ulmie:
Ulmie:
Ulmie.
ULMIE
Ulmieh:
Ulmieh, haestemh jïh strategijh mah leah ållermaahteme reektehtsisnie jaepeste 2011, leah åajvahkommes tjåadtjoen, jïh eah sïjhth ellieslaakan ikth vielie daesnie neebnesovvedh.
Måantan ruffien 10.b. dle Beaivváš Sámi Teáhter vuesehte, Nils Aslak Valkeapää'ste Altan kultuvresavkesne.
Måantan, suehpeden 4.b. saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen tjåanghkoem utni tjïelten åejvine Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy jïh jieledetsiehkiemoenehtsen åvtehkinie, Else Mari Torp.
Måantan jïh dæjstan leah moenehtsetjåanghkoeh, stoerretjåanghkoe lea gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
Måantan tjoejkemegaahtjemh aelkieh.
Mandaate lea joekedamme njieljie suerkine gusnie dïhte akte lea barkoem lissiehtidh luejhtemegiehpiedimmine, dïhte mubpie lea klijmarjarkelimmieh sjïehtedidh, gåalmede lea beetnehvierhtieh klijmaråajvarimmide lissiehtidh jïh njealjede lea evtiedimmie jïh bårranimme klijmateknologijeste.
Mandaate maam Saemiedigkie jïh Reerenasse leah dorjeme vuesehte daate barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh lea vihkeles jïh daerpies.
Voereseraerien mandaate lea:
Mandaatejoekedimme dej ovmessie læstoej gaskem dorjesåvva viehkine dehtie seamma matematihken vuekeste, dovne stoerredigkieveeljemasse, fylhkendigkieveeljemasse jïh tjïelteståvroeveeljemasse.
Guktie mandaath juakeme veeljemegievlide saemiedigkieveeljemen 2013 åvteste:
Man gellie vuartasjæjjah mah guessiespïelese båetieh registreradamme sjædta statistihkesne dovne veerteteateren luvnie jïh don teateren/teateredåehkien luvnie mij lea guessie.
Daesne åådtje dejtie vijsies baakojde lohkedh, mah leah vihkeles saemien kultuvresne, eannan stoerretjåanghkoesavkan sïjse tjaanga, jïh ussjedihks jïh tjyölkehke sov mïelem jeahta.
Daelie aaj aktem nasjonaale dïedtem åadtjoeji dovne julevsaemien jïh åarjelsaemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Gellie aktöörh aktem voenges/regijonaale maarhkedem utnieh.
Jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie, joekoen doedterisnie, maahta årromesijjieh vuejnedh gusnie båatosesaemieh orreme boelhki, jallh vuejnedh desnie lin bovtsigujmie gïehtelamme aarebi.
Jïjnjh dejstie saemien tjïeltijste vaenie jielemh utnieh viertiestamme almetjelåhkojne, vaenie orre tseegkeldahkh jïh viesjies dïenestem utnieh.
Akte stoerre almetjelåhkoe saemien tjïeltijste jåhta, jïh stuerebe juhteme dajveste goh barkoesijjiesjïdtedimmie edtji årrodh.
Gellieh dejstie daevierijstie mejtie edtja bååstede sertedh leah dan hiejjies guktie tjuara orre vuekieh gaavnedh dejtie vuesiehtidh. Prosjektesne edtja daajbaaletje autentiske bievnemem sjugniedidh saemien kultuvreste jïh kultuvreaerpijste saemien aarvoej, identiteeten jïh jielije jieleden bïjre.
Gallesh mijjeste ajve åenehks bodth utnebe ektesne goh fuelhkie aarkebiejjien.
Maahta geerve årrodh soptsestidh gelliej dej dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme tjoelese, mïrrestallemasse jïh seksuellevoetese.
Jïjnjh dejstie prosjektijste lea evtiedimmie "saemien soptsestimmiepaahkijste".
Jïjnjh båeries almetjh leah joekoen væjkele soptsestidh, stoerre baakoeveahkam utnieh jïh dam saemien gïelevuekiem gorredamme.
Jeenjesh eah nuepiem utnieh eejehtalledh jallh gåetesne årrodh barkoste gosse skïemtjine/haeviem åådtjeme.
Jïjnjh ïedtjeburrieh iktemearan barkeminie juktie saemien gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh.
Jeenjesh maehtieh læjhkan aath mujhtedh mah gelliej jaepiej juassah sjugniehtovvin.
Jeenjesh maehtieh ovmurreds, haarmese jïh stråarkan sjïdtedh.
Jïjnjh tjïelth læjhkan aktem stoerre låhkoem sïeltijste utnieh, mah sjïdtedimmiem åtneme åesiestimmesne jaepien 2010. Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM'sne.
Jïjnjh tjïelth læjhkan aktem stoerre låhkoem sïeltijste utnieh, mah sjïdtedimmiem åtneme åesiestimmesne jaepien 2010.
Gelline tjïeltine aaj veeljeme aejlegen skïereden 13.b. Tjïelte beavna mejtie lea veeljeme akte jallh göökte biejjieh.
Jïjnjh tjïelth aaj dååjrieh vaenie almetjh saemien gïelesne govlehtellieh, jïh reektehtsen mietie dle daate vuesehte annje almetjh eah saemien dååjrh goh akte byjjes jallh byögkeles gïele.
Jïjnjh tjïelth, joekoen saemien gïelen reeremedajven ålkolen, jiehtieh dah jïjnjem tjabreminie nuekies lohkehtæjjah skååffedh saemiengïelesne.
Jïjnjh kultuvreaktöörh fer vaenie maahtoem utnieh jielemebielien bïjre darjoemistie.
Jïjnjh kultuvremojhtesh
Jeenjesh meehtin bïevnesh vedtedh båeries årromesijjiej jïh almetji bïjre mah lin dejtie nuhtjeme bååstede 1800-låhkoen aalkoelisnie.
Jïjnjh nyjsenæjjah duedtiem åejviebarkojne utnieh jallh lissine jeatjah darjoemidie.
Jååhkesjimmiefaatoe båatsose goh jielede jïh jieleme, doh tjiehpiesvoeth jïh barkoe mah leah vihkeles juktie bovtsigujmie giehtelidh, båatsoealmetjen identieetem håasoeh jïh jïjtjehke jieledevåaromem håvhtadieh.
Akte stoerre haesteme gosse rïektes nuepieh fååtesieh saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Akte dejstie vihkielommes fåantojste lea maehteles lohkehtæjjah fååtesieh.
Dan åvteste lohkehtæjjah saemien gïelesne fååtesieh dle learoesijjieh eah iktesth maehtieh dejtie seamma kuvsjide faalehtidh fierhten studijejaepien.
Juktie ekonomeles, reereles jïh almetjen vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Gosse ekonomeles, almetjen jïh reereles vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse barkeminie saemien gïelem eevtjedh.
Faatoes gïelemaahtoe akte stoerre haesteme gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Gaajhkine siebriedahkesuerkine dle akte stoerre haesteme gïelemaahtoe fååtese.
Juktie terminologije fååtese dle dïhte stoerre haestemh sjugnede daan biejjien.
Dan åvteste nuekies ekonomeles vierhtieh eah gååvnesh dle dïhte akte haesteme dovne Saemiedægkan, tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemien gïeline berkieh.
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne guvvesne gosse edtja nænnoestimmieh darjodh mah leah saemien gïelen bïjre.
Jeenjesh dan åvteste tuhtjieh sovnedimmie lievlebe sjædta.
Jeenjesh dååjrieh dah eah åadtjoeh meatan årrodh dennie hijven evtiedimmesne, vuesiehtimmien gaavhtan dle tjïelke parallellh giefiesvoeten jïh aalkoealmetji gaskem.
Jeenjesh aaj dååjrieh dearjoe aalkoealmetji dajvijste skaarah buektieh nåejside jïh maanide.
Gellie lïhke fuelhkieh sæjloeh gosse seamma teemah jïh gyhtjelassh mubpesth jeahtasuvvieh.
Jïjnjh fealadæjjah ïedtjem utnieh tjïelke jïh monnehke dååjresistie eatnamisnie, jïh manne ojhte vïenhtem akte daajbaaletje fealadasse mij aerpievuekine bigkie maahta joekoen vihkeles sjïdtedh dan saemien siebriedahkese båetijen aejkien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo minngemosth jeahta.
Daalatjasse lij nuepie jijnjijste saemijste øøhpehtimmiem vaeltedh nåake sjïehtesjamme faaleldahki åvteste.
Jijnjh saemieh leah saemiengïelehth bæjjanamme, jïh jeatjebh jis saemien lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmien namhtah bæjjanamme.
Gellie saemieh eah annje doesth ræhpas årrodh sov seksuellevoeten bïjre, jïh jeenjesh dååjroeh lea geerve jïh lea geerve orreme akte unnebelåhkoe unnebelåhkosne årrodh.
Jïjnjh saemien fuelhkieh eah saemien hïejmegïeline utnieh, jïh eah buektehth saemien sertiestidh goh aarkebiejjien gïele sijjen maanide.
Gellie saemien tjaelijh leah bööresovveme guessiepaviljongese jïh SGS lea gyhtjelassh åådtjeme meatan årrodh jeatjah öörnedimmine gærjameessesne.
Jïjnjh saemienlearohkh leah dajvine årroeminie gusnie stïeres saemienlohkehtæjjah eah gååvnesh.
Jïjnjh åarjelsaemien learohkh amma lïerehtimmiem saemien gïelesne hïejmeskuvlesne åådtjeme, maajhööhpehtimmien tjïrrh.
Jïjnjh åarjelsaemien lohkehtæjjah eah byjjes lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh, jïh vaenie lohkehtæjjah byjjes maahtoem maajhööhpehtimmiedidaktihkesne utnieh.
Jïjnjh noere kaarrh ööhpehtimmien sistie gehtjieh joe jåarhkeskuvlesne, mearan nyjsenæjjah jeenjemasth illieh jïh jollebe ööhpehtimmine jåerhkieh.
- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh, jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh.
- Jïjnjh aalkoelalmetjen nyjsenæjjah veartenisnie vædtsoesvoetem hïejmesne jïh byögkeles åejvieladtjijste dååjrieh, jïh dannasinie sïjhtebe daam aamhtesem nyjsenekommisjovnen tjåanghkosne bæjjese lutnjedh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah nåake tsiehkiej nuelesne jielieminie gusnie vaallah nuepiem utnieh ööhpehtimmiem vaeltedh, hijven ietniehealsoem åadtjodh, jallh vaarjelimmiem åadtjodh sohti jallh tjuerpies daaresjimmiej vööste.
Jïjnjh haestemh
Læjhkan jïjnjh haestemh mijjen uvte tjåadtjoeh gosse lea gorredimmien bïjre noerhtesaemien gïeleste goh åtnoe- jïh ektiebarkoegïele båetijen aejkien.
Jïjnjh geerve saemieh eah darhkh nuepiem åådtjeme saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
Mangfold og fellesskap, dle reerenasse aktem vuartasjimmiem bieljelamme, guktie toelhkedïenesje byöroe öörnesovvedh.
Faatoes beetnehvierhtieh
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie gïehpede.
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie giehpede.
Faatoes legitimiteete dej gaskem njoelkedassh leah faamosne, sæjhta sveekes jallh ij gåessie gænnah juhtedh.
Faatoes reekteme aarebi aamhtesinie sæjhta vihkeles årrodh vuarjasjimmesne.
Faatoes statistihke jïh bïevnesh fïereguhten gïeleåtnoen bïjre lea akte stoerre dåeriesmoere gosse edtja saemien gïeleråajvarimmieh soejkesjidh jïh dejgujmie nïerhkedh.
Faatoes faalenasse skuvline lea neebneme goh dihte vihkielommes fåantoe mannasinie naemhtie.
Jis daerpies bïevnesh fååtesieh juktie aktem tjirkijem jååhkesjidh, dïhte maahta aktem annjebodts jååhkesjimmiem åadtjodh goske maahta minngemosth jååhkesjimmiem vihtiestidh.
Dannasinie dle konsultasjovnine sïemes sjïdteme akten vijriesåbpoe konsultasjovneprosessen bïjre moenehtsen barkoej bïjre.
Manifeeste irhkemen vööste lea akte nasjovnaale barkoe irhkemen vööste boelhken 2011-2014. Kampanje akte laavenjostoe daej gaskem, Reerenasse, KS, Ööhpehtimmiesiebrie, Skuvli laantesiebrie, Eejhtegemoenehtse maadthlïerehtæmman jïh Eejhtegemoenehtse maanagiertide, mah gaajhkesh leah manifeetem jååhkesjamme.
Maahta dotkedh magkeres vuekie byjjes institusjovnh gïelen vööste jih joekoen laakan magkeres laakh leah tseegkesovveme unnebelåhkoegïelen vaarjelimmien gaavhtan.
Maahta aaj krööhkedh magkeres deava lea, guktie eatneme vååjnoe jïh jeatjah aath gosse tsevtsemedajvh gaertjede.
Vuartesjh evtiedimmiem fasseldimmesne sjïerejieliemisnie tïjje doekoe, joekedamme dejnie ovmessie geografeles dajvine.
Maahta jollebe raessiem töölledh gosse aktem maereles dahkoesijjiem åådtje jïh sosijaale dåarjoem åådtje haalvemeprosessesne.
Tjuara aktem öörnegem utnedh gusnie jearsoes sjædta saemien voestesgïeline sertedh sijjen maanide.
Manndalen Husflidslag 175 000 kråvnah dååste. Manne gegkestem daate dåarjoe viehkine sjædta jïh sïelth jienebem duekieh, saemiendigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Men seamma tïjjen vuajna dej nuerebe aalteredåehkiej luvnie, desnie jienebh mah maehtieh noerhtesaemien lohkedh jïh tjaeledh goh dej båarasåbpoe aalteredåehkiej luvnie.
Edtja byjngetje laavenjostoeguejmieh jïh vierhtieh syökedh, men akte fer stoerre bielie dejstie ihkuve vierhtijste daan barkose jåhta, jïh statistihke ij maam gænnah vuesehth dej dåarjoej jïh laavenjostoej bïjre mejtie teaterh IDTJIN åadtjoeh.
Mantra: Daajroe åvtetje tïjjen bïjre - jearsoes daaletje tïjjen - visjovnigujmie båetijen aajkan.
Aktem kåarhtem personlige pronomeninie dæjpa jih aktem verbe-kåartem. Dah baakoeh mah kåartine tjåadjoeh, dejtie ektesne beaja jih abpe jïehtegem jeahta.
Ij dan jïjnjem daajroem utnieh guktie healsoe jïh barkoefaamoe sjædta gosse guhkiem tjåetskiemisnie jeatjah fysiske maajsoejgujmie, v.g. vibrasjovnh vuajastahkijste (Knardahl, Medbø, Strøm, & Jebens, 2010).
Maret Anne Sara tjeahpoem nuhtjie juktie tjoevkesem bïejedh båatsoen tsiehkien vööste, goh akte nænnoes politihkeles gïele aaj, saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga jeahta.
Maret Anne Sara lea 149 000 kråvnah åådtjeme prosjektese Pile o'Sápmi, mij lea akte tjeahpoevierhkie mij dorjesovvi goh akte gïrreme jïh akte symbovle staateles noerhkemeleekedimmesne bovtseste Finnmaarhkesne.
Mariann Wollmann Magga (Leder)
Mari Boine jïjtje vuesehte man gåhkese fïereguhte maahta båetedh jis tjiehpies jïh vaajtoes, jïh daam åssjaldahkem sïjhtebe mijjen studentide vedtedh, tjaelijelearoen prosjekteåvtehke Piia Susanna Juuso jeahta.
Mari Boine lea meatan learoen rïhpestimmesne jïh aktem privaate konsertem hööltie studentide jïh bööredamme guesside.
Dïhte åehpies naestie Mari Boine edtja rïhpestimmesne årrodh jïh konsertem hööltie tjaelijestudentide.
Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata
Mari Boine jïh inuihte Nive Nielsen leah dej åejvieattraksjovni gaskem dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjekonferansesne Altesne daan giesien.
Marie Therese N. Aslaksen
Nora Marie Bransfjell
Marie Therese Nordsletta Aslaksen
Marie Therese Nordsletta Aslaksen (Nestleder)
Kirsten Isaksen, noerhtesaemin tjirkije / Noerhte-Hålogalaanten bispedajv
Marijne jielemh
Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Marit Kirsten A. Gaup
Marit Kirsten A. Gaup (Nestleder)
- Maarkedebïevneme/promoteradimmie
Martin Lønnebo, pensjovneradamme bïspe sveerjen gærhkosne, lea kristusen gievliem evtiedamme jïh sjugniedamme.
ohtsije tjuara bïevnesh skååffedh ryöktesth gïetedamme saemien iedtji bïjre, gosse lea goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre.
Daeverh
Mathis Nilsen Eira (Leder)
Mathis Nilsen Eira
Mathis Nilsen Eira (Nestleder)
Beapmoem jurjiehtidh, gaahkoeh bååhkesjidh, saavredh, vytnesjidh, soptsestimmieiehkedh jallh bovrine mïnnedh, jis edtjebe maam akt neebnedh.
Beapmoesuerkie orre nuepieh vadta dovne kruana jïh plaave suarkan.
Maurtua maanagïerte
Mavve aarhtseste boltoe, johkese gahtja jïh Saajvi gåajkoe gyöntoe.
Mearrasámi árbediehtu sæjhta saemien reaktah salkehtidh Nordkappen tjïeltesne, joekoen Stranda-dajvesne.
Jeatjah baakoejgujmie dle bielieh lïerehtimmeste maajhööhpehtimmie, jïh bielieh leah goh learohke aktene saemienklaassesne.
Jeatjah baakoejgujmie daate tjaalege bijjieguvviem vadta gaajhkijste saemienlohkehtæjjijste Nöörjesne, gaajhkine golme gïeline.
Gåessie applikasjovnh utnedh mobijline jïh nedtepreejrine dle maahta orre baakoeh lïeredh jïh jïjtse maahtoem gïehtjedidh saemien gïeli muhteste.
Daan jaepien staatebudsjedtine reerenasse sov tjïelke saemiepolitihkeles ååredæjjam vuesehte jïh ibie mijjieh madtjeles gænnah, presidente Aili Keskitalo jeahta.
ILO-konvensjovnen mietie jïh Nøørjen laaken jïjtse religijovnen bïjre, NSR sæjhta jiehtedh man vihkele lea siebredahkesne sijjie saemien jielemevuekiej vierhtegidie.
Jis datne Noerhte-Trøøndelaagesne maahtah dan dïehre øøhpehtimmiem åadtjodh man bïjre datne sïjhth.
Budsjedteraeriestimmine jaapan 2015 jåerhkebe maadthgierkide nænnoestehtedh saemien siebriedahkesne.
Daan beajjetje öörnegen mietie båatsoelaakesne § 71, Saemiedigkie edtja golme lïhtsegh nammoehtidh mearan staate njieljie lïhtsegh nammohte.
Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie.
New Yorkesne. Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie.
- Daejnie digitaale baakoegærjine, maam gaajhkesh maehtieh nuhtjedh, gegkestem jienebh sijhtieh saemien nuhtjedh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
-Daejnie digitaale baakoegærjine, maam gaajhkesh maehtieh nuhtjedh, gegkestem jienebh sijhtieh saemien nuhtjedh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
-Daejnie jarkelimmine maehtebe aaj hijven gïeleevtiedimmieprosjekth nænnoestehtedh mah leah voenges daerpiesvoetide ektiedamme dejnie ovmessie dajvine, Keskitalo jeahta.
Daejnie prijoriteradimmine voejhkelibie skaepiedihksvoetem eadtjoestidh, jïh orre darjomefaalenassh buektedh, raerielïhtsege Larsen jeahta.
- Daejnie baalhkine dle Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta skreejredh stuerebe barkose mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem laanteraasti dåaresth, saemien siebriedahkine, Olli jeahta.
Daejnie tjåanghkojne akte tjaelijelearoe aalka mij edtja göökte jaepieh vaesedh, jïh man åejvieulmie lea vielie lidteratuvrem darjodh saemien gielesne noeride.
Daejnie Klemetspelet eevre reaktoelaakan lea registreradamme goh akte ektieproduksjovne ÅST:n luvnie.
Dejnie orre prosjektine "Sjugniedihks tjïelte", mij jielemem jïh tjïeltem meatan vaalta aareh, Saemiedigkien fokuse saemien kultuvrelle jïh sjugniedihks jieliemasse edtja stuerebe effektem åadtjodh.
Gosse byjngetje barkijh åtnasuvvieh dellie teaterh eah daarpesjh ihkuve giïhtelimsvierhtieh barkiji baalhkide dibrehtidh.
Dah learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne aaj jeatjah faagine, amma guktie abpe ööhpehtimmie lea saemiengïelesne.
Daejnie goh våarome akte statistihke lea dorjesovveme areaalen bijjelen dej vihkielommes gåetiedajvi jïh infrastruktuvren bïjre.
Vaenie lohkehtæjjajgujmie saemien gïelesne nöörjen institusjovnine, dle maereles rïjhkeraasten rastah laavenjostedh saemien studijefaalenassi bïjre.
bïevnesh åadtjode jïh prïhtjegem gåassoejidie.
Histovrijeprofessovre Yngvar Nielsenen fremrykkingsteorijesne (1891), saemieh tjïelkestamme sjïdtin goh akte vueliehkåbpoe almetjedåehkie mah lin dajven sïjse tjihtedamme noerhtede (Bergstøl & Reitan, 2008).
Noerhtesaemien sjïekenisnie, dle daerpies aktine koralegærjine dan Sálbmagirji I-II. Julevsaemien gïelesne lea vaajteles voejkenen laavlome-jïh saalmeteeksth tjøønghkedh mah leah våålese tjaalasovveme, jïh aaj orre teeksth jarkoestidh jïh tjaeledh, joekoen maanide jïh noeride.
Åarjelsaemien saalmebarkoen sjiekenisnie, dellie raereste dam juhtije barkoem jåarhkedh saalmh åarjelsaemien gïelesne evtiedidh.
Jïjnjh heelsegh
Viehkine gaajhkijste dijjeste gïeleåtnoem jïh gïeleldh statusem lutnjebe!
Meedija lea varke jarkelimmesne, goh abpe siebriedahke.
Meedija lea vihkeles juktie årroejidie skreejrehtidh gïelem lïeredh, jïh sijjen baakoevåarhkoem virjiedidh.
Meedija aktem joekoen vihkeles råållam åtna goh gïelevæjsere.
Meedija, lidteratuvre jïh govlesadteme leah suerkieh gusnie daerpies saemiengïeleldh maahtojne, juktie saemiengïeleldh faalenassem evtiedidh.
Meedija, lidteratuvre jïh kommunikasjovne leah suerkieh gusnie saemiengïeleldh maahtoe lea daerpies juktie saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh.
Meedija jïh lidteratuvre gïelem tsevtsieh, dannasinie vihkeles saemien lidteratuvre olkese båata mij dovne hijven gïelem åtna, jïh seamma tïjjen lea aalteredåahkan sjïehtedamme jïh lohkemelastoem skreejrie.
Meedija jïh lidteratuvre leah vihkeles siebriedahkesne, jïh stoerre dïedtem utnieh saemien våajnoes darjodh jïh hijven gïeleåtnoem eevtjedh.
Meedijan råålla lea vihkeles siebriedahkesne, jïh dan åvteste aktem stoerre dïedtem åtna gïelem vuesiehtidh, hijven gïelem nåhtadidh, jïh faalenassh vedtedh mah gïeleåtnoem skreejrieh jïh eevtjieh.
Meedija bïevnesh jïh vuajnoeh buektieh dovne byögkelesvoeteste jïh sïejhme almetjijstie, jïh vuajnoeh jïh faaktah mah nåake daajroste jïh goerkesistie båetieh, vihtiestimmiem jïh nænnoestehtemem åadtjoeh. (Berg, 2001).
Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Meedijah
Meedija daamtaj saemien lïerehtimmiem jïh ööhpehtimmiem ållermaahta gosse nåake heannadimmiej bïjre jïh gosse mievreste saemien gïele lea nåhkedeminie daelie.
Meedijefaalenassh saemiengïelesne
Infrastruktuvre lea vuesiehtimmien gaavhtan gaajhke mij lea daerpies jis edtja gamtebaantem jïh mobijlesignalh dohkoe buektedh gusnie almetjh årroeh abpe fylhkesne.
Gosse jïjtsh saemien learoesoejkesjh gaajhkide skuvlefaagide sjïehtesji 1990-låhkoen minngiegietjesne, dle saemien tjaalegegïeleevtiedimmie aktem orre skraejriem åadtjoeji, mij learoehkide aktem hijven våaromem vedti saemien tjaaleldh nåhtadidh.
Kultuvrebyjresh leah dajvh gusnie kultuvremojhtesh leah akte bielie aktede stuerebe elliesvoeteste jallh ektiedimmeste.
Dejnie daajrojne mijjen histovrijen bïjre jïh tjelmiejgujmie dan båetijen aejkien vööste.
Daajrojne jïh håksojne edtjebe mijjen tjåenghkies båetije aejkiem sjugniedidh.
Lïhtsege
- Gosse tjïelti jïh fylhkentjïelti konsultasjovnedïedte vïedteldihkie sjædta laakine, dellie aaj våarome nænnoesåbpoe sjædta akten laavenjostose gaskem saemien ïedtjeladtjh, tjïelth jïh fylhkentjïelth.
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh leah mearoedajvh Finnmarhkesne, Tromsesne jïh Nordlaantene gusnie aerpievuekien mietie saemien soptesestamme.
Lissiehtamme åasajgujmie daate nuepieh vadta jieliemasse jïh fasseldæmman.
Prosjektine joejke maanagïertesne dah sijhtieh viehkiehtidh guktie maanah vielie åahpenieh åarjelsaemien musihkeaerpievuekiejgujmie jïh åarjelsaemien gïeline viehkine joejkeste/vueleste.
Prosjektine sæjhta gaskem jeatjah aktem kvalitatijve buerebe lïerehtimmiem åarjelsaemien gïelesne sjugniedidh, mij ij leah jearohke årromesijjeste, skuvleste jïh lohkehtæjjeste, jïh låhkoem eadtjohke gïeleutnijijstie åarjelsaemien gïelesne lissiehtidh.
Reerenassen giehpiedimmine 6 millijovnh kråvnine aalkoejieliemidie, budsjedteprosesse krïevije orreme.
Båatsoejieleme lea vihkeles saemide åarjelh-saemien dajvesne jih aaj buerie kultuvre-guedtije, gielese lissine.
Saemiedigkien bïevnesinie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, Saemiedigkie sæjhta maam akt daejnie darjodh.
Saemien lea dovne noerhte, - åarjel jïh julevsaemien.
Saemien tastatuvrine aelhkebe sjædta saemiengïelesne govlesadtedh.
Åarjelsaemien baakoegærjatjaelije Lajla M. Magga.
Sosijaale dïenesjh leah vuesiehtimmien gaavhtan faalenasse funksjovneheaptoes almetjidie, hïejmedïenesjh, NAV-dïenesjh, persovneles klahke, viehkiefaalenasse, ekonomeles sosijaaleviehkie, gåetiefaalenasse dejtie mah dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh dejtie mah geeruvevierhtieh nuhtjieh.
Moenehtsen mïelen mietie gïelevaarjelimmietjïelth leah tjïelth mah nuekies saemiengïeleldh maahtoem utnieh ihke dïhte sjyöhtehke saemien gïele lea ållesth jïh siebriedahkeguedtije gïele.
Gïelejieliehtimmietjïelth leah moenehtsen mïelen mietie tjïelth gusnie daerpies saemien gïelh jieliehtidh.
Statistihkine maahta gaajhkem vihtiestidh - aaj gåapmoehbieliem.
Gosse prosesside måjhtele mej uvte dovne nasjonaale jïh voenges sijjesne tjåadtjobe, dellie julevsaemien healsoebarkijh lin byöreme viermiem tseegkedh mij maahta dåarjojne jïh premissedeallahtæjjine årrodh.
Teaterigujmie aktene vijriesåbpoe ektiedimmesne utnebe saemien teaterh Nöörjesne mah joekehtslaakan ihkuve beetnehdåarjoem utnieh Saemiedigkeste Nöörjesne.
Ållesth 14.7 mill. kråvnajgujmie mejtie lyjkeme sïejhme jïh sjïere learoevierhtide lyjkeme, jïh aaj maanagïerten learoevierhtide, Saemiedigkie learoevierhtieohtsemh åådtjeme mah lea jïjtse budsjedtemieriej bijjelen jaapan 2012.
Sven Skjennebergen gærja (Bovtsh jih båatsoeburrie) lij staeries, mohte dejtie jeatja tjaalegidie mejtie sijhtim åtnose vaeltedh, tjoeverim jijtje tjaeledh.
Dej våaroemisnie dle akte innovasjovnebyrjese tseegkesovveme, gusnie ulmie lea dorjeseevtiedimmie, innovasjovne jïh orre tseegkeldahkh.
Nöörjen gaskenasjovnaale åeliedimmiej mietie, moenehtse våaroemasse beaja gïelereaktah gååvnesieh gaajhkide saemien gïelide dejnie aerpievuekien gïeledajvine, jïh dejnie dajvine gusnie joekoen jïjnjh saemieh årroeminie, goh dejnie stööremes staarine jïh voenine.
Gïehtelimmien tjïrrh Nöörjenmearosne dle nuepie gååvnese stuerebe aarvoesjugniedimmine jïh lissiehtamme deellemelåhkojne laantebielien jieliemistie.
Meatan årrodh guktie refusjovne sjædta ööhpehtimmielaakesne, geerveööhpehtimmielaakesne, privaateskuvlelaakesne jïh mieriedimmine saemien lïerehtimmien bïjre
Megard dååjrehtimmiem åtna goh raeriestæjja Tjïelte-jïh regijovnaledepartementesne jïh politihkeles raeriestæjja KrF'en stoerredigkiedåahkan.
Megard åvtehkinie sjædta Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie mænngan goh Petter Drefvelin lea pensjovnistine sjïdteme.
Bïeljelh daesnie jis sïjhth meatan årrodh.
Bïeljelh datne sïjhth böössaguedtiejinie årrodh jallh jeatjahlaakan dåarjoehtidh.
Bïevnese daejtie haestiemidie digkede, jïh aktem politihkem soejkesje mij edtja viehkiehtidh visjovnigujmie jïh ulmiejgujmie nïerhkedh, juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Bïevnese akte staeriedimmie aktede aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 "Sametingsrådets melding om samiske barnehager" jïh sæjhta soejkesjem "Strategisk plan for samisk barnehager 2008-2011" dåarjedidh.
- Bïevnese edtja maanagïerten, maanaj, eejhtegi jïh saemien siebriedahken daerpiesvoetide vaestiedidh.
Bïevnesen akte guhkies perspektijve, jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme- njieljie jaepiej mænngan juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie lea dejtie ulmide jakseme mejtie bïevnesasse bïejeme.
Bïevnese jïh strategijh desnie leah dïrregh mah sijhtieh Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh akte gaskenasjovnaale aktööre.
bïevnesen sjïere barkoesuerkieh:
Bïevnese edtja aaj tjelmide bïejedh råajvarimmiesuerkide, jïh våajnoes darjodh dejtie haestiemidie mah gååvnesieh gosse barkeminie maanagïertide bööremeslaakan darjodh.
Bïevnese daam dåeriesmoerem digkede, jïh vihteste byögkeles reereme akte staateles dïedte, jïh dah mah saemiestieh reaktam utnieh hoksehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie.
Bïevnesen våarome lea dah ovmessie gïeledajvh jïh dah daerpiesvoeth gïele åtna juktie gorredidh, eevtjedh jïh gïelem evtiedidh dejnie ovmessie dajvine.
Bïevnese sæjhta dam evtiedimmiem sjïehtesjidh mij lea orreme dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne jïh aalkoealmetjereaktesne evteben bïevnesen mænngan.
Bïevnesh ovmessie politihkesuerkine.
Men joe daelie maahtam jiehtedh Saemiedigkieraerien vuajnoe dennie barkosne tjieltereformine lea reforme tjuara reaktatsiehkiem jïh dïenesjefaalenassem nænnoestehtedh saemide tjïeltine.
Men prosjekth mah leah akte illedahke daejstie jïh leah RES'en prijoriteeti mietie maehtieh beetnehvierhtieh åadtjodh programmen tjïrrh.
Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh.
Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne, d.s.j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh.
Idtjin naan dennie skuvlesne dan jijnjem båatsoejielemen daejrieh guktie mannem meehtin raeriestidh.
Men ellen vihkielommes lea sjïehtedimmie saemien gïelese.
Men læjhkan akte paradokse akte vuekie mij tjïelkelaakan buerebe kvaliteetem gejhkiegualan vadta, jïh buerebe baalhkavåarome göölijasse, ij gåaredh nuhtjedh daelie dej orre raajnesvoetenjoelkedassi gaavhtan, Muotka tjïerteste.
Men, digkiedimmieh gååvnesieh faagesiebrine mejtie teaterh eah lin byöreme jienebh ihkuve barkoesijjieh utnedh, ij goh unnemes scenetjiehpiedæjjaj gaavhtan mah veanhtadihksvoetem sijjen barkoejieliedisnie sijhtieh.
Men lissie vihkeles maana ij dam jeatjah maanagujmie maanagïertesne juekieh.
Men dejtie noere tseegkijidie lea krïevije dovne skïhph jïh kvotah finansieradidh.
Men ij leah badth dïhte nuekie gænnah.
Men gellie såarhts vuekieh maahtah nuhtjedh jis sïjhth noerhtesaemien bokstaavh mobijlesne nuhtjedh.
Men im leah daan bïjre goerehtamme.
Men ij maamkh jiehtieh gusnie berkieh.
Daate hov joekoen vihkeles barkoe, mohte ij lij gie aerebi dagkarinie barkojne giehtelamme. Idtimh giejtie gænnah maehtieh man bijre gihtjedh.
Men dam maam ålkone jiehtebe tjoerebe aaj daesnie gåetesne darjodh.
- Aktine dagkarinie jarkelimmine Noerhte-Nöörje maahta teehpijinie sjïdtedh daan jaepien laanteburresne.
Men akte haesteme aajmene åvtelen maahta dejtie histovrijes daeveridie bååstede sertedh.
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh
Men ihke jiene jienebh laanth leah nåhtoem vuajneme dejtie sjïere haestiemidie eadtjoestidh, mejtie skåajjereereminie utnieh, dle dah råårestallemh væjranamme.
Mohte eah lin man gallesh væjkeles motovride gietedalledh.
Men uvtemes dle Altan årroejidie jïh guesside aktem gaajh eensi galhkuvem vedtieh aktene kultuvrelle våhkosne, jïjnjh stoerre heannadimmiejgujmie, Sara Margrete Oskal Saemiedigkesne jeahta, guhte dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste Alta 2013.
Mohte håhkoem håvhtede gosse soejkesjamme Europan stööremes bïegkefaamoe altese daelvielaantesne utnedh Stoerretjahkesne Fovsesne.
Dennie gærhkosne gellien aejkien fïerhten jaepien Bijbelistie saemien gïelesne luhkieh.
Åålmegeraerie jïh gærhkoen barkijh voengesisnie, gihtjelgieh aktem sjïere diedtem vaeltedh juktie saemien gærhkoejielemem gorredidh gyrhkesjimmine jïh jeatjah gyrhkeles darjosne, soejkesjen bïhkedassi mietie.
- gaavna, vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje
Men muvhti veajkoej sæjhta geerve årrodh aktem dispensajsovneohtsemem slyöhpedh, maam edtja Riksantikvaren gåajkoe seedtedh.
Men manne boejhkesjem Saemiedigkien budsjedtesne 2016 mijjieh gaajh vaenie dahkoesijjiem utnebe, Ann-Mari Thomassen jeahta.
Men manne madtjeles ihke mijjieh gaajh gaertjies mieriej sisnjeli, libie buektiehtamme råajvarimmieh våaroehtidh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh, joekoen maanide jïh noeride.
Men læjhkan bïllem dïhte guhkiebasse maahta dagkerh effekth åadtjodh, dastegh saemieh akte kultuvrelle jïh politihkeles unnebelåhkoe sjidtieh gaajhkine båetijen aejkien tjïeltine.
Men jielede eatnamisnie aaj mij akt stuerebe saemide: gidtjh våarome dan saemien kultuvrese.
Ållesth 21 studentigujmie bachelorprogrammesne julevsaemien gïelesne Nordlaanten Universiteetesne maahta stoerre studijepoengedorjemassem veanhtadih julevsaemien gïelesne gelliej jaepiej åvtese.
Gåessie ussjede magkeres nåekies learoevierhtietsiehkie saemien learohkh utnieh dillie gaatelassjem goh tjiehtebe 69 ohtsem nyöjhkedh 109 ohtsemijstie, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
Kaarrh jeenjemasth jåerhkieh voenesne årrodh, jïh sagke vueliehkåbpoe ööhpehtimmiedaltsesem jïh ånnetji vueliehkåbpoe veanhtadamme jieledeaalterem utnieh saemien nyjsenæjjijste.
Almetjen vierhtieh
Almetjh laakh daarpesjieh jis edtja öörnege jïh raeffie årrodh.
Almetjh jeatjah tjoeleidentiteetigujmie jallh seksuellevoetigujmie ååpsen daamtaj åadtjoeh damtedh vaanejaahkoeh, laejhtemem jïh jiermehtsvoetem siebriedahkeste dej bïjre.
Almetje lea fylhken vihkielommes vierhtie jïh noerh leah jïrredebiejjien årrojh jïh tseegkijh.
Kristusen gievlie
Jienebh kaarrh goh nyjsenæjjah eah jåarhkeskuvlem illh.
Men såemies gujht gihtjieh man guhkiem mijjieh edtjebe tjelmide bïejedh daaroedehtemepolitihkese jïh dïedtelgæmman saemijste?
Men daamtaj dååjrebe dah soptsesh mijjen bïjre eah mijjeste soptsesovvh, men mubpijste.
Men aaj Byjresedepartementen galhkuvegïetedimmiem edtja darjodh mænngan Saemiedigkine råårestalleme.
Men, bielelen naan eevre seekere taalh sov duekesne utnedh, maahta badth jiehtedh daate lij akte stoerre manifestasjovne destie mij lea saemien jïh saemien kultuvreste goh akte dejstie guedtije deakahkijstie nasjovnesne Nöörje.
Men Saemiedigkie veanhta mijjieh ibie gåessie gænnah sïjhth guhkiebasse dåeriesmoerine båetedh jis ibie doesth dam tjoevkesasse lutnjedh, Larsen jeahta.
Men saemiedigkiepresidente aaj tjïerteste doh orre saemien jielemh, goh fealadasse, aktem monnehke ålkoejieledem våaroeminie åtna.
Mearan 2 saalmegærjah gååvnesieh noerhtesaemien gïelesne jïh 1 julevsaemien, ij leah naan saalmegærja, jïh ajve naan gille saalmh åarjelsaemien gïelesne.
Mearan studijepoengh lea dorjesovveme åarjelsaemien 2 golmine vïjhte jaepijste, dle ajve eksamenem illeme åarjelsaemien 1 ikth.
Aelhkebe Mearan aarebi ajve meehti veeljemelåhkose tjaalasovvedh paehpierisnie, dle gåarede aaj tjaalasovvedh nedten baaktoe goevten 6. b. raejeste.
Learohkh haakeneburrie-skuvlesne lin nuerebh saemiej learohkijstie jih eah lin dah seamma eadtjohke lierehtæmman goh dah saemiej learohkh.
Men leavloebïejemenænnoestimmine ektine vuajneme, mij ij leah vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme, jïh gaertjiedimmie fjovlegöölemisnie vïnhtside bijjelen 15 meeterh, dle maahta vuarjasjidh goh dïhte åejviekrööhkeme, mij lea fjovle- jïh mearoegöölemem jååhkesjidh jïh gorredidh, sæjhta gorresovvedh.
Mohte dah gøøkte skuvlh sjiere byjresh jih kultuvrh vuesiehtin dovne learohki jih lohkehtæjjaj gaskems.
Mearan ohtsije ajve maahta såemies barkoeh bijjieskieresne darjodh, dle goerehtimmiereaktan aajhtere maahta kjernepryövenassh bovresjidh jïh raejkieh deavesne kroehkedh.
Mearan elmie tjåetskemistie lanka dennie gaajh galmes tjoevkesisnie, dle almetjh edtjieh baahkem jïh vaarjelimmiem dååjredh gåetien sisnie.
Mearan Nöörje ållesth aktem årrojelissiehtimmiem åtna, almetjelåhkoe saemien dajvine lea tjoedtjestamme, jïh mijjieh vuejnebe barkoesijjieh geahpanieh.
Mearan gïeleevtiedimmie dejnie noerhtesaemien dajvine reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside aktem lissiehtassem åtneme, dle ij leah dan hijven reeremedajven ålkolen.
Goerehtalleme aaj dåeriesmoerem vuesehte gïelem dïehre.
Men mijjieh aaj viehkiehtamme evtiedimmieråajvarimmieh finansieradidh laantebårran, fealadassejieliemasse jïh skåårvemidie dïenesjesuerkien sisnjelen, Ann-Mari Thomassen jeahta.
Men mijjieh jielebe dej illedahkigujmie daehtie histovrijeste daan biejjien.
Men tjoerebe bæjhkodh, saemien siebriedahkesne dåehkieh gååvnesieh mah ååpsen guhkiem leah ierhkiebielesne vyöseme destie maam jeenjesh tuhtjieh lea iemie.
Men tjoerebe noeri båetijen aajkan ellieslaakan ussjedidh, jïh dellie gaajhki bïjre, goh ööhpehtimmien raejeste, klijma jïh byjresen raajan, Guttorm jeahta.
Men mijjieh daejrebe dïhte maam mijjieh darjobe stoerre aarvoem åtna åarjelsaemien kultuvrese jïh gïelese, jïh daate akte aamhtese mij vihkeles abpe åarjel-saemien siebriedahkese, Jåma soptseste mij lea NSR:N noerekandidaate åarjelsaemien gievlesne.
Men geerve almetji akte sjïere dïedte, kultuvrejoekehtsh ååktedh akte vihkielommes aarvoe mijjen siebriedahkesne, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
Men vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea aaj akte siebriedahkedåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
Meråkeren tjïelte staatusem jarkelimmietjïeltine åadtjoeji jaepien 2007, dan åvteste Elkem sjalkedahkine orriji Kopperåsne.
Vielie goh 60 millijovnh aalkoealmetjh tjuerieh skåajjide utnedh jis edtjieh jieledh.
Vielie goh akte lehkie vaastoedåehkeste (57%) jiehtieh dah aaj strerkiestieh dah tjuerieh båatsoem laehpedh.
Jienebh goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja sijhtieh vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh jieliedisnie dååjredh.
http://sijtijarnge.no/
Vielie bïevnesh leah mijjen gåetiesæjrosne www.sametinget.no/Stipend-og-tilskudd
Vielie bïevnesh daesnie.
Vielie bïevnesh konferansen nedtesæjrojne:
Vielie bïevnesh maahtah åadtjodh daejstie:
Vielie bïevnesh jïh bïeljelimmie konferansese daesnie gaavnh.
Vielie bïevnesh faagebiejjien jïh programmen bïjre maahtah lohkedh Saemiedigkien nedtesæjrojne.
Jeenebe bïevnesh veeljemeöörnegen bïjre daesnie gaavnh.
Vielie bïevnesh:
Vielie bïevnesh:
Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse
Mïerhke edtja aaj vuesiehtidh dorjese lea hijven kvaliteeten mietie.
Mïerhkevaaroebïgkeme
Lahtestimmieh aamhtesem fulkieh.
Mïerhkesjh vihkeles baakoeh jallh raajesh.
Edtja meroffentlighet/vieliebyögkelesvoetem nuhtjedh.
Striengkiesåbpoe
Vielie traegkiesåbpoe dle dïejvese "daaroedehteme" åtnasåvva dan eadtjohke assimilieradimmiepolitihken bïjre mij nænnoestamme sjïdti jaepien 1851 raejeste, jïh tjïrrehtamme ovmessie siebriedahkesuerkine 1980jaepiej raajan.
Vielie statistihke fasseldamme almetji bïjre, jïh vielie daatavåaromen bïjre gååvnese daesnie, ssb.no/regsys.
vielie teknologijem jïh gaskesadteme sjisjnjestruktuvrem miehtjesijjine bigkedh
Vielie ööhpehtimmiestatistihke jïh tjïelkestimmieh ektiedamme ööhpehtimmiestatistihken bïjre gååvnese daesnie: www.ssb.no/utdanning/statistikker/utniv/aar/.
messehagele, golme antependijh (aalhteren uvte, lohkemesijjien uvte jïh prïjhkestovlen uvte). Martha Jåma dejtie ditnine rïeseldamme.
Mesta geahtjedi jïh loggem tjeeli funksjovnen bïjre bïeljelimmiesysteemeste gaajhkh golme pryöveboelhkh viehkine soejmetje fïerhten signaaledåastojen baaktoe vuejedh aktine radioseedtijinie bbïjlesne.
buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
buektiehtidh joekehts njaalmeldh dåemiedimmieh; dovne soptsestidh, vuesiehtidh, håalodh, åehpiedehtedh jïh åvtese buektedh gosse goltelæjjine jïh dorjehtæjjine leah
buektiehtidh joekehts tjaaleldh dåemiedimmieh utnedh, skuvlesne, sïebredahkesne jïh barkosne
Daam vuekiem evtiedin dan åvteste lij daerpies lïerehtimmine dejnie dajvine gusnie stoerre gåhkoeh, jïh gusnie maehteles lohkehtæjjah fååtesin.
Daate vuekie lea joekoen vihkeles gævnjasjimmieboelhken minngiegietjesne jïh liemkede vearaldisnie.
Vuekiem vuarjasjamme illedahki mietie mejtie jakseme, faageles krïevenassh samienlohkehtæjjide mah sïjhtieh vuekiem nuhtjedh, jïh mejtie gåarede dam vuekiem sjïehtedidh saemien tsiehkide.
Tjuara dam vuekiem juktie tsavtseme areaalem aerviedidh, mij lea daesnie åehpiedahteme, båatsoen aerpievuekien daajrojne ektine nuhtjedh.
Vuekie sæjhta jiehtedh aktem tsevtsemedajvem gåetiej jïh infrastruktuvren bïjre aerviedidh, dan daajroen mietie man stoerre dajvi bïjre bovtse reava akten fysiske skilkemen bïjre, daate sæjhta jiehtedh bovtse åtnoem dajvijste giehpede.
Vuekie gohtjesåvva St. Laguës vuekie.
Gaskebiejjie, Scandic Hotel Karasjok
Vierhtide dan åvteste bååstede gieseme.
Vierhtieh leah joekedamme njieljie prosjektide:
Dan åvteste vierhtieh åajvahkommes gïehteldæmman juhtieh, dle gïelejarngh prosjektevierhtieh daarpesjieh juktie gïeleevtiedimmine gïehtelidh.
Vierhtieh edtjieh gïeleråajvarimmide juhtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine.
Edtja åajvahkommes vierhtide dajvepolitihkeles barkoedajven sisnjelen nåhtadidh.
Dah vierhtieh dotkemeraaran leah jaepiej mænngan guhkiedamme.
Vierhtieh mah fylhkese båetieh öörnegen sisnjelen juakasuvvieh laavenjostosne dej sjyöhtehke tjïeltigujmie.
Vierhtieh juktie learoevierhtieh maanagïertide evtiedidh, leah guhkiedamme 2013-budsjedtesne.
Gaskoe 50-taalesne Staate veterinær-laboratoriumem Harstadesnie rihpesti gusnie veterinære gien jijnjh maahtoeh bovtsi-heavoj bijre.
Gaske Nordlaanten nasjovnaalepaarhkeståvroe
Mïerhkesjidie hijvenlaakan
Mijjem aaj telefovnesne jaksede.
Mijjieh baakoeh, dïejvesh jïh teeksth analyseradibie.
Mijjieh faalebe:
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem CV:ine seedth tjïelten åejviebielien tjirrh: www.royrvik.kommune.no
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem seedth dan tjïelten hïejmebielien tjirrh.
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem seedth dan tjïelten hïejmesæjroen tjirrh.
Mijjieh vaajtelibie tjiehpies barkijem mij lea væjkeles jeatjebi barkijigujmie barkedh.
Mikael Svonni baalhkam åådtje sov guhkien barkoen åvteste dan buaratjommesasse noerhtesaemien gïelese sveerjen raedtesne.
Mikkelsen jienebh struktuvrh jïh mierieh sijhtieh saemien healsoen sïjse jïh laavenjostose aavode julevsaemien healsoeviermine.
Mikkelsen aaj tjïerteste vaenie saemien faagealmetjh gååvnesieh.
Mikkelsen jeahta akte haesteme saemien healsoebarkijh fååtesieh, jïh dan åvteste tjuara hoksedh dejtie maereleslaakan jïh fleksijbelelaakan nuhtjedh.
Daam mikrokontrollerem målsoeji åvtelen eelki gåalmadinie pryöveboelhkine bïeljelimmiesysteemeste, jïh åtnoejearsoevoete 39 seedtijidie minngemes generasjovneste (2020) lij 94,9% mænngan dejtie nuhtjeme 5 askh, mejstie lin galmadahkesne orreme 4 jïh bielie askh.
Lïemkeds daelvieh ebrine jïh dan mænngan galmadahke, maehtieh stoerre bielieh gåatoemistie jïengen nualan bïejedh såemies boelhkine.
Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Byjresedirektovraate lea 4.6.2014 daejtie ståvroelïhtsegidie nammoehtamme:
Byjresedepartemente jïh Saemiedigkie råårestellieh gïeh edtjieh meatan årrodh (låhkoen bïjre), jïh dan saemien representasjovnen bïjre fïere guhten nasjovnaleståvrose.
- Mov tjoeperdimmie lea læjhkan ektiedamme dan stoerre jïh tjåenghkies bigkemedeadtoevasse prååsehke gåatomedajvide, jïh NVE sov reektehtsisnie annje orre prosjekth dejnie dajvine sjïehteladta gusnie joe lea gellie jïh stoerre arealeskilkehtassh.
Mov nïekedasse lea akte båetije aejkie gusnie noerh aelhkieslaakan maehtieh ööhpehtimmiem veeljedh jïh sijjen gïelem nuhtjedh, jïh daejredh saemien aaj akte jielije gïele veartenisnie.
Mov eejhtegh idtjin munnjien saemesth, jalhts jïjtjh meehtin.
Båatsoe
Mineraalh
Mineraalelaake
Mineraalelaaken § 17 sjïere njoelkedassh åtna aamhtesegïetedimmien bïjre, jïh maam edtja krööhkestidh gosse lea saemien iedtjeladtji bïjre Finnmaarhkesne, gosse goerehtimmiereaktan bïjre syökoe (§17), evtiedimmiereaktan bïjre (§ 30), gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre (§34) jïh ekspropriasjovnen bïjre (§40) mineraalide, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere.
Mineraalelaaken § 58 aktem sïiere njolkedassem åtna gusnie tjåådtje departemente mieriedimmien mietie, maahta aktem jollebe dajveaajhteremaaksoem nænnoestidh, juktie mineraalh evtiedidh mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna Finnmaarhkeneeken dajvesne.
Mineraalebïhkedæjja åtnasåvva gosse mineraalesïeltigujmie laavenjostoe, mah sijhtieh goerehtidh jïh mineraalh evtiedidh saemien dajvine.
Ministeretjåanghkoe lea fïerhten mubpien jaepien.
Minngemes biejjien lahtestidh lea soejkesjen mietie Goevten 6 b.
Minngemes syökemebiejjie lea goeven 1 b.
Minngemes syökemebiejjie lea jåvleasken 27 b..
Mov haesteme dovne maanide, noeride jïh geerve almetjidie: årrode dejtie bööremes råållamaallide.
Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
"Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi, jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie, dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme.
Mov sæjroe/Guktie tjeakoesbaakoem darjodh//
Mov sæjroe/Guktie tjeakoesbaakoem darjodh
Unnemes 370 millijovnh veartenen årroejijstie, ånnetji vielie goh 7 millijardh leah aalkoealmetjh.
Dej beeli lin sohtehtimmieh jih laavsomh daamhtetje saemide veadtaldihkie, jih dovne learohkh jih lohkehtæjjah sih lin dagkerh åssjalommesh guedtieminie.
Irhkeme akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne, aaj saemien siebriedahkine.
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemie...
Irhkeme jïh sïerredimmie heannede, aaj mijjen skuvline jïh mijjen voenges siebriedahkine.
Irhkeme jïh trïegkenasse aaj saemien learohki gaskem heannede.
Irhkeme - tjoerebe jïjtjenæjnene aelkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Irhkeme - tjoerebe jïjtjenæjnene aelkedh
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
Mobijle pastoralisth leah akte dåehkie mej åvteste dovne åejvieladtjh jïh dotkijh abpe veartenisnie vaenie tsåatskelesvoetem vuesiehtamme gosse lea healsoetsiehkiej bïjre.
Reeremetjïelti maallesne akte baasisebielie, gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie.
Dïhte maalle mij evtiesovvi akten jeatjahlaakan lïerehtimmievuakan, golme dimensjovnh utni:
Maallen mietie dle learohkh aktem låhkoem maajhööhpehtimmeste åadtjoeh, jïh gelliej veajkoej dle dam hospiteradimmine ektede aktene saemienklaassesne naakeninie dejstie tæjmojste mejtie learohke åådtje.
Maalle sæjhta, lissine aktem möölemevåaromem vedtedh, aaj viehkine årrodh barkoesuerkieh evtiedidh/ tjuvtjiedidh dejnie fïerhtenjaepien evtiedimmieprogrammine - gusnie tjuara aktem sjïere barkoem darjodh jis edtja jielemeevtiedimmiem buektiehtidh.
Daaj baaletje gïeleteknologije akte krieveme jis saemien gïelh edtjieh maehtedh åtnoegïeline jieledh guhkiebasse daan beajjetje siebriedahkesne.
Akte båeries gåmma aaj desnie.
Vierhtieh
Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie nåhtadamme dan voestes gïelen bïjre maam gåetesne lïereme.
MOSVIK
Tjåanghkoebiejjie
Tjåanghkoeåvtehke nænnoste gåessie gihtjemetæjmoe galhkoe.
Tjåanghkoeåvtehke jallh tjirkijh maehtieh raeriestidh sïevem bïejedh digkiedimmesne.
Tjåanghkoeåvtehke maahta replihketïjjem gaertjiedidh.
Tjåanghkoeåvtehke maahta raeriestidh håalometïjjem gaertjiedidh sïejhmelaakan.
Tjåanghkoeåvtehke maahta vööstevoteradimmiem tjïrrehtidh.
Tjåanghkoeåvtehke maahta luhpiem vedtedh replihkedigkiedæmman.
Tjåanghkoeåvtehke maahta raeriestidh gaertjiedimmieh håalometïjjen bïjre hiejhtedh.
Tjåanghkoeåvtehke maahta jeatjah tjirkijidie baakoem vedtedh ikth don aamhtesasse mij lea bæjjese vaaltasovveme gyhtjelassesne, aktine håalometïjjine gaertjiedamme akten minudtese.
Tjåanghkoeåvtehke maahta luhpiem vedtedh håalometïjjem målsodh dåehkiej gaskem.
Aelhkies/geerve teeksth joekehts sjaangerine teekstemaahtaldahkem jïh lohkemevuekide evtede.
Tjirkijh mah leah stïeresne stoerretjåanghkosne håalome- jïh raeriestimmiereaktam utnieh Saemiedigkien rååresjimmine.
Tjirkijh mah leah stïeresne jïh saemiedigkieraerien lïhtsegh håalomereaktam utnieh rååresjimmine Saemiedigkesne.
Åejvienjoelkedassine dah tjåanghkoeh leah ruffien jïh goeven, jïh saemiedigkiepresidente lea tjåadtjoehtæjja ruffietjåanghkoen åvteste jïh staateraerije goevetjåanghkoen åvteste.
Tjåanghkoeh faagemoenehtsinie leah ræhpas dan guhkiem moenehtsh jïjtjh eah maam akt jeatjah nænnosth.
Tjåanghkoeh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne jïh moenehtsinie leah ræhpas almetjidie.
Tjåanghkoe öörnesåvva njoktjen 16.b. Daennie tjåanghkosne ööhpehtimmieministerh leah meatan dejstie jeatjah arktiske dajvijste jïh Saemiedigkien presidente.
saemien gïelem dåastodh byögkeles ektiedimmesne
Gaavnesjimmiesijjieh gusnie åådtje saemien nuhtjedh v.g. gïelebiesieh jïh gïeletjåanghkoeh, darjoeh guktie saemien learohkh lïerieh gïelem nuhtjedh jeatjah jïemmehkigujmie.
Gaavnesjimmiesijjie:
- Tjåanghkoem lyjhkedelaakan tjïrrehtin jïh hijven aajmosne.
Tjåanghkoe edtja raeriestimmiem sisvegen bïjre Arktiske bæjhkoehtimmesne digkiedidh.
Tjåanghkoen åvtehke nommetjåarvomem dorje jïh tjirkiji jïh sæjjasadtji luhpiedimmiem dååste.
Tjåanghkoe öörnesovvi Metodistegærhkosne, jïh dohkoe vielie goh tjuetie almetjh böötin, dejstie aaj jïjnjh nyjsenæjjah.
 Eejhtegidie skreejredh saemien hïejmegïeline veeljedh
Skreejrie
Båetieh dle diekie dov vuajnoejgujmie jïh vaajtelassigujmie (saemiengïelesne).
- Motovrefealadimmielaake tjuara jeatjahtovvedh
Motovrefealadimmielaake tjuara jeatjahtovvedh guktie vytnesjæjjah mirrestellieh jeatjah jielemebarkijigujmie mah reaktam utnieh vuejedh, Fjellgren minngemosth jeahta.
Daate barkoegærja sån viehkine dutnjien maahta årrodh gosse edtjh kasusi bïjre lïeredh.
Signaaledåastojh (medtie 40 stk fïerhten jaepien) led-tjoevkesem åadtjoejin jïh tjoevkesebåaloen sïjse bïejesovvin, mah geajnoeheerrehkidie dibrelostin medtie 100 meeterh fïerhten heerrehken gaskem.
Møysalen nasjovnaalepaarhkeståvroe / Svellingsflaket eatnemevaarjelimmiedajveståvroe
Møysalen nasjovnaalepaarhkeståvroe/Svellingsflaket eatnemevaarjelimmiedajveståvroe
Jïjnjh nuepieh, joekoen raastedajvine, lohkehtæjjavierhtieh Sveerjeste jïh Såevmeste veedtjedh, jïh gïelebiesieh iktedidh.
Meedijevaaksjome salkehti mejtie gåarede aktem stuerebe gïelejoekehtassem utnedh dåarjoeöörnegisnie saemien plaeride, jïh akte reektehtse govlehtæmman seedtesovvi mïetsken 25.b. 2009.
Byöroe nuepide nænnoestehtedh maahtoem saemien gïelesne vejtiestidh dejtie lohkehtæjjide mah ööhpehtimmiem utnieh.
Digkede mejtie lea nuepie aktem saemien noeredåehkiem tseegkedh, bene juvnehte ij dam saetniedehtedh dahkoesoejkesjeboelhken.
Nuepieh moenedidh vuelegåbpoe tjåådtje.
Njaalmeldh gïeline saarna v.g. gusnie leah, gåabpah galkh vuelkedh jïh gumhtie dohka båetedh.
Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh, soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh. Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh, goltelidh jïh guarkedh.
Njaalmeldh eksamenem aaj byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Njaalmeldh gaskesadteme
Muotka lea madtjeles ihke NSR daan boelhken lea Saemie-digkien mineraalepolitihkem jarkeme jïh dåajvohte sagke striengkiesåbpoe årrodh goske mineraalelaake jorkese.
Muotka tjirkie Saemiedigkie sæjhta loevtsæjresne tjåadtjodh jielieminie dejnie haestieminie dah utnieh.
Muotka bælla giehpiedamme maahtoe jïh barkoefaamoe Veteninærinstituhten goevtesisnie Tromsøesne sæjhta nåake sjïdtedh Beapmoevaaksjomen darjoemasse noerhtene, goh utnije instituhten dïenesjijstie.
Muotka veanhta laanten strategije noerhtedajvese tjuara buerebh vielie monnehke dåarjedimmide bigkedh, goh innovasjovne, daajroe, smaavesïelth, fealadasse jïh voenges beapmoedorjemasse.
Muotka tjïerteste anti-irhkemebarkoe tjuara våajnoes årrodh aarkebiejjien skuvline jïh jeatjah lehkesne.
Muotka tjïerteste Lyngen lea akte jarnge dejtie sjïere noerhtenöörjen dååjresidie mearosne jïh vaeresne.
Muotka tjïerteste Saemiedigkieraerie sæjhta abpe jieleden infrastruktuvrem nænnoestehtedh, jïh tjïerteste aktöörh göölemisnie aaj maehtieh dåarjoem ohtsedh tseegkeldahkide mah gueliem dåastoeh jïh hoksehtimmiem vedtieh voenges mearoe- jïh fjovlegöölijidie.
Dah museumh vienhtieh joekoen vihkeles dah vierhtieh utnieh, guktie maehtieh eadtjohkelaakan meatan årrodh faageles nöörjen jïh noerhtelaanti viermine, dovne kollegamuseumidie, universitetide, jïlleskuvlide jïh jeatjah institusjovnide.
Dah museumh utnieh Saemiedigkie tjuara aktem tjïelkebe væljoem vuesiehtidh satne sæjhta dïedtem jïh reaktam saetniedehtedh jïh iktedidh, juktie saemiej jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Dah museumh leah garmeres ihke dah gååvnesieh goh akte saemien åejvieroehtse institusjovnijste, juktie gorredidh dam saemien kultuvreaerpiem, dam faageles maahtoem museuminie jïh våarhkoeh daeverijstie jïh immaterijelle kultuvreaerpeste, mejtie reerieh.
Dah museumh daarpesjieh sov faageles våaromem nænnoesåbpoe darjodh repatrieringen tjïrrh (daeverh bååstede sertedh) våarhkojste jeatjah museumijstie, daeverh jïh immaterijelle kultuvreaerpiem orresistie tjöönghkedh, jïh lissiehtidh jïh vijriedidh sijjen faagedåehkieh, dovne FOU'en jïh vuesiehtimmien sisnjeli.
Dah museumh aktem vihkeles reeremeråållam utnieh reeremisie mijjen tjåenghkies kultuvreaerpeste, jïh dannasinie nåake dah museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Dah museumh aktem gaajh stoerre daerpiesvoetem utnieh våarhkojde buerebelaakan vaarjelidh buerebe gåetine magasijnide jïh vuasahtallemidie.
Dah museumh smaave jïh prååsehke faagedåehkieh utnieh, jïh gaajh nåake museumetjiehtjelh.
Museeumebiejjie voenesijjesne aejlegen 22. b skïereden asken
Museeumeståvroe!
Museumi nuepieh leah aktem tsevtsiedæjjaråållam vijriesåbpoe evtiedidh saemien kultuvrebigkemisnie, vielie dotkemisnie jïh buerebe vuesiehtimmesne.
Museume
Museumereforme 2000-låhkoen aktem ekonomeles lutnjemem vedti dejtie Nöörjen museumidie.
Musihke: Saemien gærhkoeraerie daam dïenesjem faalehte.
Musigke raasth tjøøpkie jïh kultuvri jïh ålmehtjïerti gaskem ektievuekiem øøvtede.
TONO lea luhpiem vadteme musihkem provhkedh. Luhpehts lïenghkem darjodh, vijrebe seedtedh jallh kopijem vaeltedh.
Musihke-åssjaldahkh
Musihke
Musihkedåarjoe Saemiedigkeste
Maadtojne saemien kultuvrese jïh jieliemasse lea guktie voengem jïh kultuvremojhtesidie reeredh.
Jïjnje tjåenghkies, men jïjnje aaj joekehts.
Åejvieladtjh gaajhkesidie birrieh mah Nöörjesne årroeh vihkeles bïevnesh jïh raerieh lohkedh koronavijrusen bïjre sæjrojne www.fhi.no jïh www.helsenorge.no.
Åejvieladtjh leah nænnoestamme mijjieh tjoerebe bijjieguvviem utnedh gïeh gærhkosne, guktie maehtebe viehkiehtidh jis tjuara suetiem goeredh.
Dah åejvieladtjh Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne aktem laavenjostoem åtneme saemien gyhtjelassi bïjre mænngan laavenjostoeåårgane saemie- jïh båatsoeburriejgyhtjelasside tseegkesovvi Gånkan resolusjovnesne jaepien 1964.
Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie, jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh, seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi.
Reeremefaamoe kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie
Daelie dïhte laanteburrieministere Sylvi Listhaugem dåarjoen bïjre maadta juktie Veterinærinstituhten darjomem noerhtene nænnoestehtedh.
Daelie akte faagebiejjie öörnesåvva gusnie vælnjoeh saemien dååjrehtimmieh jïh mentaale healsoe leah jarngesne.
Daelie leajhtadimmien bïjre birrebe juktie barkoem illedh, Muotka jeahta.
Nænnoes åvtehkedååjrehtimmiem.
Duedtie åarjelh-saemien dajvesne lea vihkeles dovne goh kultuvren guedtije, saemien guelmien vuesiehtæjja (identitete) jih aaj goh jieleme.
-Daelie badth reerenasse tjuara goltelidh maam mijjieh jiehtebe göölemetïjji bïjre mearoeloesegöölemasse.
Mohte jis dagkerem prosjeektem åådtje bigkesovvedh, dellie akte dejstie båatsoefuelhkeste tjuara galkedh båatsoejieliemistie?
Daelie orre mieriesoejkesjem dorjeme akten vïjhtenjaepien saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Lïhkesovete- jïh jearohksvoete-prinsihpem sjïehtesjamme goh akte stuvrije prinsihpe Saemiedigkien barkosne marijne jieliemidie.
Eatnamasse gietskies årrodh jïh eatnemem nuhtedh lea daerpies saemien roehtsese, jieliemasse, jieliedasse jïh kultuvrese.
Jieleme sjædta gosse dah vuekieh doekesuvvieh jïh åtnasuvvieh beetnegi gaavhtan goh dorjesh jallh dïenesjh akten maarkedese.
Båatsoe akte jieleme Hedmarhken luvhtie Finnmaarhken gåajkoe, tjïelte- jïh fylhkeraasti dåaresth jïh raasten dåaresth Sveerje-Nöörje.
Jieleme lea saajrohts dovne laanten jih ovjuvri gaavhtan.
Daan biejjien jieleme stoerre haestemh åtnah dannasinie akte stoerre låhkoe jåartaburrine orrije jïh gille jåartaburrine aalka.
Jieleme dovne smaave sïelth aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth dovne tjiehpiedæjjajgujmie jïh kultuvreaktöörigujmie.
- Jielemen vuajnoeh jïh raerieh leah daerpies jis edtjebe aktem illedahkem åadtjodh man bïjre maahta seamadidh saemien bieleste, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Jielemh
- Jieleme jïh barkoesijjieh
Jielemh jih barkoesijjieh
Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende
Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende / Stipeanda ja doarjja / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Jieleme- jïh kultuvremoenehtse:
Jielemepolitihke
Jielemeevtiedimmie jïh råajvarimmieh båatsoesaemide eah leah seamma vihkeles.
Nærøyen tjïelte lea dej minngemes jaepiej gellie barkoesijjieh dasseme.
NÆRØYNAMS
Daelie suehpede aalkeme jïh gaatesjen vuejnebe daan jaepien seammalaakan goh aarebi jaepieh.
Nå er samarbeidet med Namsskogan på plass.
Daelie libie joekoen geerjene ihke lea åarjelsaemien dajven våaroe.
- Daelie aaj nuepiem åadtjobe åehpiedehtedh maam libie gaavneme dejtie politihkeridie mah sjæjsjalimmieh vaeltieh Stoerredigkien åvteste, jïh dïsse mijjieh aavoedibie.
Daejtie ulmiedåehkide jaksedh ovmessie vuesiehtimmieråajvarimmiej tjïrrh:
-Daejnie teknologijine dellie aelhkebe sjædta saemien nuhtjedh goh aarkebiejjien gïele jeenjesidie, jïh manne gegkestem joekoen noerh aelkieh daam tastatuvrem nuhtjedh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Nagoyaprotokolle lea vihkeles saemide juktie dïhte reaktide jïh iedtjide jååhkesje jïh gorrede, mah aalkoealmetjh utnieh genetihken vierhtide jïh aerpievuekien daajrojde, mah leah ektiedamme genetihken vierhtide, daan nuelesne aalkoealmetjh aaj edtjieh dejstie aevhkijste åadtjodh mah sjugnesuvvieh nuhtemisnie genetihken vierhtijste.
Nagoyaprotokolle stuvrehte man jïjnjh genetihken vierhtieh maam åådtje, jïh aktem reaktoe joekedimmiem aevhkijste, gosse dagkerh vierhtieh nuhtie.
Nagoyaprotokolle vihteste dïhte tsiehkie genetihken vierhtiej jïh aerpievuekien daarjoen gaskemsh, lea veele viedteldihkie dannasinie aalkoealmetjh aajhterevoetem disse utnieh.
Daelie Saemiedigkie gegkeste jienebh monnehke barkoesijjieh sjidtieh kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemi sisnjeli Tromsesne.
Daelie akte barkoedåehkie, gusnie tjïrkijh dejstie vihties institusjovnijste leah meatan, aktem salkehtimmiem deelleme mij raereste bielieh dehtie saemien våarhkoste bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
Daelie dïhte jïh NSR-N NSR:m ååjmedamme Saemiedigkie edtja aktem eensi LHBTQ+-politihkem nænnoestidh, mij amma lea saemien lesbiske, homofijle, bifijle, trans-almetji, queer-almetji jïh mubpiej bïjre mejtie ij gåaredh daej kategoriji sisnjeli tjïelkestidh.
Daelie åejvieladtjh nuepieh utnieh daam dæjpeles politihkese sjïehtesjidh, mubpie presidente Laila Susanna Vars minngemosth jeahta.
Daelie aaj njieljie ovmessie moenehtsh EN-systeemesne Nöörjem juvnehtamme aktem buerebe barkoem darjodh dagkerh aamhtesinie.
- Daelie SáMOS-prosjekte dan gåhkese båateme guktie edtja vihtieslaakan saemien barkoevuekieh dotkedh jïh evtiedidh, saemien maanagïertigujmie ektine.
- Daelie libie govleme nasjovnaale politihkeles strategiji bïjre mijjen hïejmedajvide mahte luhkie jaepieh.
Daelie jaepien 2014 reerenasse tjïerteste satne sæjhta båatsoem evtiedidh goh akte rasjovnelle jieleme mij lea maarkedese sjïehtesjamme.
Daelie mijjieh duedtiesiebride akten prosessese bööredibie juktie vuejnedh mah alternatijvh mah gååvnesieh.
Daelie maahtah dam meatan utnedh saaht gusnie leah, dan guhkiem dov lea smarttellefovne.
Daelie maahtam aavone bæjhkoehtidh mijjieh dåarjoem vadteme akten ohtsijasse mij ulmine åtna aktem learoevierhtieraajroem gaskedaltesasse evtiedidh.
Daelie edtja dejtie byjjes krïevenasside jeatjahtehtedh guktie maahtoekrïevenassh eah leah ajve faamosne dejtie aadtjen seehteme lohkehtæjjide, men faamosne gaajhkesidie mah edtjieh lïerehtimmiem vedtedh dejnie ööhpehtimmiefaagine goh saemien, nöörjen, maadte jïh eengelske, v. ööhpehtimmielaakine § 10-2 jïh mieriedimmine ööhpehtimmielaakese kapihtele 14. Aarebi lij nuekies sïejhmelohkehtæjjine årrodh juktie gaajhkine faagine ööhpehtidh maadthskuvlesne, guktie meehti ojhte saemienlohkehtæjjine årrodh bielelen aktem baakoem saemiengïelesne jiehtedh.
Daelie gaajhkesh læjjadieh kollektijve bysvehtsråajvarimmiej gaavhtan mejtie staate tjïrrehte juktie jïjtse båastoeh vuarjasjimmieh davvodh, Åhrén vihteste.
- Daelie tjoerebe dåeriesmoerem itjmieslaakan vaeltedh jïh heerredidh daate vædtsoesvoete jåarhka.
Namdalseid
NAMDALSEID
Namsen
NAMSOS
Namsskogan
Nanna Thomassen
Daelie dah aaj råajvarimmieh feerhmieh juktie moerh lissiehtidh dejnie skåajjine mah leah öölegamme - jïh dajvh gusnie aarebi lin skåajjh.
Daelie Muotka sæjhta aamhtesem digkiedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
Daelie nöörjen museumh sijhtieh lehkiem dejstie bååstede sertedh saemien museumidie.
Gosse dïhte ållesth studijepoengedorjemasse saemien gïelesne læssene, dle saemien siebriedahke læjhkan vitnije, saaht mennie institusjovnesne studijepoengh dorjesuvvieh.
Gosse gaajhkh håalojh mah leah baakoen bïjre birreme leah hååleme, tjåanghkoeåvtehke vihteste digkiedimmie lea nåhkeme.
Gosse lea dej laakejarkelimmiej bïjre mejtie reerenasse daelie raereste, sïjhtem haestedh dan gallesh goh gåarede govlehtimmielahtestimmieh deellieh juktie buerebe prosessh hoksedh LBD:n bieleste juktie sïemesvoetem jarkelimmiej bïjre åadtjodh mej bïjre maahta akteraeresne årrodh.
Gosse lea tseegkemen bïjre aktede fjovlegöölememoenehtsistie, dle Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemente seamadamme, edtja akte moenehtse årrodh mij edtja seamma jïjnjh lïhtsegh utnedh mejtie Saemiedigkie nammoehtamme goh fylhkentjïelte nammoehtamme, vuesiehtimmien gaavhtan 3+3. Vijriesåbpoe seamadamme moenehtse edtja akte leevles faageles jïh akte leevles politihkeles åårganine årrodh, mij sæjhta vihkeles premissedeallahtæjjine årrodh göölemereeremasse, jïh dïhte edtja vihties jïh vihkeles laavenjassh utnedh.
Gosse lea bievnemen bïjre saemien lideratuvreste noerhtesaemien dajvesne Saemiedigkie sæjhta laavenjostoem tseegkedh Romsan fylhkentjïeltine, mij joe aktem Saemien gærjagåetiedïenesjem Romsesne åtna.
Gosse reerenasse sæjhta indivijdemïerhkesjimmiem åtnose vaeltedh viehkine chipste, dah leah ussjedamme daate edtja obligatovreles årrodh lissine dan aerpievuekien mïerhkese bieljesne.
Gosse lea stuerebe veahkaj bïjre alkohovleste dellie båatsoealmetjh eah dan daamtaj alkohovlem jovkh.
Gosse lea saemien gïelekuvsjefaalenassi bïjre, dle Saemien jilleskuvle aktene sjïere tsiehkesne dan åvteste dah mahte 100 kuvsjh faalehte saemien gïelesne.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne vaenebh teermh jïh teeksth gååvnesieh goh noerhtesaemien gïelesne.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne doh saemien gïelekuvsjh eah leah integreradamme lohkehtæjjaööhpehtimmine, jïh dan åvteste ij maehtieh byögkeles statistihkem goh dbh.no. nuhtjedh, juktie taalide veedtjedh.
Gosse jurjiehtidh jïh bååhkesjidh, maahta maahtoeulmide fïerhten learoehkasse joekehts klaassedaltesasse jeatjhlaakan darjodh.
Gosse lea jarkoestimmien bïjre laakijste jïh mieriedimmijste, moenehtse meala laakh jïh mieriedimmieh mah fierhten almetjen reaktajearsoevoeten jallh skïemtjijejearsoesvoeten bïjre edtjieh jarkastovvedh saemien gïelide.
Gosse lea pollise- jïh bïedtemeåejvieladtji bïjre, moenehtse lea aerviedamme gïhtjehtimmie daan biejjien edtja dorjesovvedh "desnie gusnie" heannadimmie sjugniehtovvi.
Gosse saemien beapmoeh jurjiehtidh, dellie lea dïhte aaj barre goh gïelesuerkie.
Gosse lea saemien gïelen bïjre maanagïertesne jïh skuvlesne sïjhtebe læjhkan tjïertestidh, dah maanah mah saemien hïejmegïeline utnieh, åadtjoeh sijjen gïelem vijriesåbpoe evtiedidh maangïerten jïh skuvlen tjïrrh.
-Gosse lea åarjelsaemien bïjre libie viehkine dåarjoste minngemosth buektiehtamme ellies learoevierhtieh darjodh voestesgïelesne abpe noeredaltesasse, Mikkelsen hååtjoe.
Gosse lea mejtie moenehtse edtja faamoem utnedh sjæjsjalidh jallh ij, dle Saemiedigkie vuesiehtamme akte vuekie mij ij sjæjsjalimmiefaamoem vedtieh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi nuelesne årrodh, gosse måjhtele dam reaktam saemieh utnieh meatan årrodh byögkelesriekteles vierhtiereeremisnie ILO'n mietie art. 15. Saemiedigkie lea konsultasjovnine tjïertestamme ihke tjuara tjïelke årrodh dïhte konsultasjovnevuekie, maam Nöörjesne åtna konultasjovnelatjkoen mietie, lea akte tjïrrehtimmie ILO'ste 6. art., mij ij dan gåhkese juhtieh goh 15. art. Dovne sïejhmelaakan jïh gosse moenehtsen faamojne vierteste, dle Saemiedigkie dannasinie tsihkestahta akte evtiedimmie tjuara fïnkesidh, guktie aktem vuekiem buektehte mij lea almetjeriekteles mieriej sisnjeli jïh man bïjre siemes.
Gosse dïhte lea jeahteme dle tuhtjem onterligs staateraerie Jan Tore Sanner sæjhta dam almetjerïekteles dïedtem, juktie våaromem gorredidh dejtie mah båatsoste jielieh, akten gruvasïeltese bïejedh.
Gosse raarhkoeh vaeresne, dellie saemieh jielieminie bovtsh doekin almetjidie guhth voenesne årroeminie.
Gosse vihkielommes dïjre reerenasseste lea bovtsetaalem gïehtjedidh viehkine elektrovneles chipsijste, jïh laakevihtiestamme reaktam åadtjodh bovtsetaalem bæjhkoehtidh, dle syjhtedassedaltese amma ovmurreds, Magga vihteste.
Datne "manne-gearketjem " steereminie jïh dïsse vuartesjeminie.
Datne "manne-gearketjem" steereminie jïh dïsse vuartesjeminie.
Gosse tjaalah, maahtah tjoevtenjebaakojde jallh gyhtjelasside vuartasjidh.
Gosse steemmedh, dle datne meatan moenh gie edtja dov sijjeste årrodh jïh dov ïedtjh vuesiehtidh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne.
Gosse akte lohkehtæjjaööhpehtimmie daan biejjien vïjhte jaepieh vaasa jïh mijjieh libie gïehtjedamme man gellie saemiengïeleldh kandidaath mah leah ööhpehtimmesne daelie, dellie vuejnebe mijjieh ibie lïhkebisnie dejstie taalijste mah leah daerpies juktie seamma veahkam utnedh jaepiej åvteste.
Gosse learohkh beapmoeh jurjiehtieh, dellie edtjieh soptsestalledh jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine mejnie leah gïehteleminie.
Gosse learohkh saemien beapmoeh jurjiehtieh, gelkieh dellie barre saemiestidh.
Gosse Snåasen gærhkose tjaangh, dellie "eatnemem " vuajnijh," eatneme " lea tjoevkesidie, jïh bijjiegietjesne saemien kroesse.
Gosse Snåasen gærhkose tjaangh, dellie "eatnemem" vuajnijh, "eatneme" lea tjoevkesidie, jïh bijjiegietjesne saemien kroesse.
Gosse akte tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne dle aaj fylhkentjïelte meatan sjædta.
Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne, dellie prosesse naemhtie jåhta:
Gosse akte almetje demensediagovnesem åådtje jïh dan gaavhtan dïenesjh tjïelteste daarpesje, sæjhta vihkeles årrodh gelliej reaktaj bïjre daejredh, dovne fïereguhten skïemtjijen jïh lïhke fuelhkien reaktaj bïjre.
Gosse akte dagkeres tsiehkie guhkiem vaasa, dellie dïhte akte nåake gievlie sjædta saemien skuvlese.
- Gosse akte viehkievierhtieöörnege Saemiedigkien luvnie ij juhtieh, dellie mijjieh goh politihkerh dïedtem utnebe dåarjoeöörnegem sjïehtedidh jallh jarkelidh guktie vaajteles effektem åadtjodh.
Gosse akte gïele åtnasåvva jïjnjh ovmessie tsiehkine, dle disse aktem våajnoes aarvoem vadta, seammalaakan goh jeatjah gïelh.
Gosse abpe fuelhkien barkoefaamoe lea nåhkeme, gosse lissieviehkiem jallh lïegkedimmiem daarpesje, dellie jeenjesh dåeriesmoerh utnieh sæjjasadtjem gaavnedh mij båatsoefaageles maahtoem åtna (jvnf. s. 11).
Gosse joejkesti jïh vietjierinie gievrien nelnie beenghki, dle daate viejhkie bïjre jarkan dej væhtaj nille njulhtji, jïh nåajtoje vuartasji guktie dïhte viejhkie vualkasji jïh dïhte nåajtoje meehti nåajtodh.
Gosse dïsse bååstede vuartesjem dellie garmere sjïdtem.
Gosse jeenjesigujmie dejstie soptsesteminie mah saemien gïelem hïejmeste utnieh, dellie akte jeatjah såarhts saejriesvoete jïh vaejvie.
Gosse kuvsjh jaabnan tjïrrehtamme sjidtieh, sijjeste fïerhten jaepien, ij gåaredh iktesth jiehtedh mejtie jienebh jallh vaenbh daej mietie gihtjieh.
Gosse åvtehke opposisjovneste veeljesåvva mubpieåvtehke posisjovneste veeljesåvva.
Gosse åvtehke posisjovneste veeljesåvva, mubpieåvtehke opposisjovneste veeljesåvva.
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle daate stoerre tjiehtjele vååjnesasse båata, dah gærjah tjiehtjelem dievhtieh, mearan maahta stoerretjåanghkoesavkam vuejnedh akten stoerre klaaseraejkien tjïrrh.
Gosse ij learohkelåhkoem daejrieh jaepeste jaapan dellie geerve vuesiehtimmien gaavhtan stoerre råajvarimmieh voebnesjidh akten ulmiestuvreldh maahtoelutnjemen bïjre maajhööhpehtimmielohkehtæjjide.
Gosse krïevenassi uvte tjåådtje mah sinsitnien vööste strijrieh, jallh krïevenassh åtna mah leah stuerebe goh dejtie vierhtide mej bijjelen reerie, dellie vaahra læssene akten raessienjeaptjan mij lea skaarine healsose.
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalguvvieh, baakoelåhkoe faagi jïh aamhtesi gaskem buerebe sjædta.
- Daelie gosse Nöörjen jïjtse almetjereaktainstitusjovne juvnehtimmiejgujmie båata råajvarimmiej bïjre dennie guhkiebasse barkosne, åejvieladtjh byöroeh goltelidh.
Gosse naakede lea åajaldamme, dellie sveekes lijsie sov reaktam bagkesidh.
-Gosse orre teermh evtiesuvvieh jïh roehtsem åadtjoeh gïelesne, dellie gåarede aaj jeatjah gïeleråajvarimmieh tjïrrehtidh, goh learoegærjah jïh jeatjah learoevierhtieh darjodh dejnie ovmessie gïeline, nöörjen saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
Gosse tsåatskelesvoete læjhkan lea naa onne orreme, dïhte maahta dej struktuvri gaavhtan årrodh mah sosijaale joekehtsvoetem jïh joekehtsgïetedimmiem ov-våajnoes darjoeh jïh tjåadtjoehtieh.
Dajve lea stoerre jih ryøhkoe gellie politiske-, jih administrative raasti bijjelen.
Reeremelihtsegh gietedellieh aamhtsh jåarhkeskuvlen jih aaj skuvlen bijre mij edtja geervebe almetjidie dåastoehtidh, dellie maehtieh sinsitnine govlesadtedh.
Gosse stoerretjåanghkoe lea nænnoestamme sïevem bïejedh, ij gåaredh orre raeriestimmieh aamhtesasse buektedh.
Gosse stoerretjåanghkoen åvtehke åtna lea maereles, maahta raeriestimmiem juvnehtimmien bïjre buektedh akten dejstie faagemoenehtsijstie,
Gosse båatsoe ij aktem jieliemassem vedtieh mestie gåarede jieledh, jeenjesh dan åvteste veeljieh lissiebarkoem vaeltedh mij baalhkam vadta, sijjeste båatsojne orrijidh (Bostedt, 2001).
Gosse tjïrkijesijjide læstojde joekedamme, edtja kandidaateveeljemem darjodh.
Gosse gïele geahpene dellie nuhteligs ussjedalledh guktie maahta daajide skreejrehtidh guktie dah fïereguhtese sjiehtieh.
● Gosse staaten åejvieladtjh jallh Saemiedigkie vienhtieh daerpies salkehtimmiejgujmie, juktie faaktavåaromem jallh dam byjjes våaromem vuarjasjimmide jïh sjæjsjalimmide nænnoestidh, edtja dan bïjre bieljelidh dan varke gåarede, jïh dah guejmieh edtjieh gyhtjelassh salkehtimmiemandaaten bïjre konsultasjovneprosessen sïjse buektedh.
Gosse staateles åejvieladtjh daelie leah daam stoerre bigkemem bïegkejårrehtsijstie luhpiedamme, dah leah seamma tïjjen nöörjen staatese aktem enn stuerebe dïedtem vadteme juktie gorredidh båetije bigkemh daennie dajvesne eah båatsoen jieledetsiehkieh enn nåakebe darjoeh, Larsen jeahta.
Gosse dïhte rïektes mïele aktene jiehtegisnie rasistiske, jallh akte gyhtjelasse gihtjesåvva juktie provoseradidh, dle maahta gïerve årrodh daejredh maam jïh guktie edtja vaestiedidh.
Gosse veeljemegåetieh steegkieh, edtja gaajhkh åvtelhbodti steemmah jïh steemmah veeljemebiejjeste ryöknedh.
Gosse libie Helgelaantesne, dle badth iemie stoerreindustrije akte vuelieteema sjædta.
Gosse mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh edtjieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh saemien gïeleevtiedimmien åvteste, tjuara aaj måjhtelidh saemien gïele baakoeh jïh terminologijem fååtese, jïjnjh orre siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Gosse mijjieh dejtie ovmessie gïeledåehkide vuartasjibie sïjhtebe vuejnedh man gellie ööhpehtamme lohkehtæjjah mah gååvnesieh julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Gosse kuvsjh Finmarkesne, dellie dah guaktah jarkoestigan.
Gosse mijjieh daesnie reerememaallen bïjre soptsestibie, dle daate byögkeles dïenesji bïjre saemien gïelesne, mejtie Saemiedigkie åtna lea byögkelesvoeten dïedte.
Gosse væljoe gååvnese åejvieladtji jïh teknihkeles heaptoej baaktoe gaajvedh, dellie raeride gaavnebe.
Gosse vijrh, bovtsh jïh gåetienkreekh edtjieh geajnoem jïh ruevtieraajroem rastah, illedahke ij leah iktesth dan aavrehke.
-Gosse mijjieh mïerhkevaaroebïgkemem jïh maahtoelutnjemem tjarke dåarjedibie daelie jïjtsh studijigujmie, dle aaj iemie bïhkedæjjajgujmie dåarjoehtidh mah maehtieh vytnesjæjjide viehkiehtidh orre teknologijem åtnosne vaeltedh, jïh vielie maarkeden vööste stuvreme sjïdtedh, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Daelie gosse guhkiem aktem tjarke giehpiedimmiem dååjreme mijjen kultuvrebudsjedtine tjoerebe veelelaakan vuarjasjidh mij mijjen aalkoelaavenjasse lea jïh maam jeatjah aktöörh utnieh goh sijjen laavenjassh laaken mietie, Olsen jeahta.
NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea akte siebrie dejtie staatide mah eatnemeloesem reerieh.
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Nasjonaale bïhkedassh leah dan åvteste hijvenlaakan stïeresne juktie fokusem bïejedh healsoeektiedamme jielede- jïh barkoetsiehkide båatsoealmetjidie åarjeldajvesne.
Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh eensi healsoedïenesjh faalehtidh aaj dejtie saemien almetjidie.
Nasjonaale goerehtimmieh vuesiehtieh lhbtiq-almetjh vielie sïerredimmiem jeatjah årroejijstie dååjroeh.
Nasjonaale dotkeme aaj vuesehte gaskemedtien nåakebe jieledetsiehkide lhbtiq-almetji luvnie jïh akte annje tjoeperdihks aemieluesemestatistihke.
Jaepien 2017 Nasjonalmuseet Såevmesne sjæjsjali abpe sov saemien våarhkoem bååstede vedtedh don saemien museumasse Siida Inarisne.
Nasjonaale jïh gaskenasjonaale daajroe jïh goerkese saemien kultuvren bïjre gaajhkine hammojne jïh vuajnojne leah aaj fïereguhten nasjovnen kultuvreaerpie jïh dan åvteste veartenen kultuvreaerpie daelie jïh båetijen aejkien.
Nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmiedajvh
Nasjovnaale båatsoepolitihke lea jaepieh doekoe nøørjen jïh sveerjen sïjti gåatomedajvh jarkelamme.
-Nasjovnaale juvrepolitihke tjuara konsekvenside båatsose konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine krööhkedh, Jåma jeahta.
Nasjovnaalestaate Nöörje lea dïedtem vaalteme, dovne reaktan mietie jïh politihkeles, mijjen gïelem vaarjelidh jïh skreejrehtidh, dan åvteste mijjieh aalkoealmetjh.
Nasjonaale Almetjereaktaj Instituhte Nasjonalt Institutt for Menneskerettigheter (NIM) aktem stoerre almetjerïekteles haestemem gaavneme daennie suerkesne, mij gïetesåvva "teemareektehtsisnie vædtsoesvoeten jïh daaresjimmiej bïjre saemien siebriedahkine".
Nasjovnaale laakh
Nasjonal Transportplan jïh Fylhkengeajnoesoejkesje leah dah vihkielommes soejkesjetjaatsegh daennie sjïekenisnie.
- Daelie edtja aktem ektiesaemien barkoem darjodh juktie Sámi Duodji-mïerhkem orrestidh, jïh manne tuhtjem daate gaajh hijven, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Daelie regijovnh jïjtjh edtjin histovrijem jïjtse bïjre soptsestidh jïh jïjtse smaaregïelesne.
stuvreme Daelie åarjelsaemien dajven våaroe, jïh Saemiedigkieraerie gegkeste jïjnjh sijhtieh meatan årrodh programmesne 2016.
Eatneme lea dïhte våarome aalkoealmetji jieliedasse jïh guktie dah veartene guarkah, jïh aaj jaahkose, provhkide, aerpievuekide jïh kultuvrese ållesthlaakan.
Eatneme jïh daarjoe eatnemen bïjre leah stoerre aarvoeh.
Dïhte eatneme mijjen bïjre "måjhta" jïh soptseste dam saemien histovrijem kultuvremojhtesi tjïrrh, sijjienommh, vaajesh jïh soptsesh daaletje tïjjen.
 Eatneme jïh kultuvrebyjrese
Eatnemegellievoete
Eatnemegellievoetelaake
Eatnemegellievoetelaake nasjovnaale jïjnjh vihkeles prinsihph sjïehtesje Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992.
Eatnemegellievoetelaaken åssjeleparagraafe vihteste eatneme edtja gorresovvedh viehkine monnehke åtnoste jïh vaarjelimmeste, aaj goh våarome saemien kultuvrese.
Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Edtja eatnemen gellievoetelaaken nænnoestimmeh vuarjasjidh gaajhkine sjæjsjalimmine, mah maehtieh gellievoetem eatnamisnie tsevtsedh.
Dajvine dubpene daebpene Saepmien eatneme aaj bestesåvva eatnemen eajhnijste jïh almetjen darjoemistie.
Eatnemevierhtieh leah stoerre aarvoeh, jïh våaromem vedtieh almetji jieliedasse, beapmojde jïh healsose.
Aavrehke limh, juktie staaten sekretære guhth dellie Laanteburrie-departementesne tjaahkan, Johan Kleppe, lij våårehke laakan båatsoejielemasse giehtjedamme.
Daelie daajram manne reaktoelaakan veeljim, jïh dagke daate lea dïhte veeljeme maam ellen jeenjemes garmerdem daan biejjien.
Daelie ibie daejrieh mah konsekvensh giehpiedimmie åådtje oktegs almetjidie jallh abpe båatsose, Åhrén vihteste.
NAV lea jïjnjh tjaalegh, goerh j.v. noerhtesaemien gïelese jarkoestamme.
NAV aaj bïhkedimmiedïenesjem tseegkeme noerhtesaemien gïelesne govlehtallijetellefovnesne.
Daelie, njoktjen 8.b. gosse dam nasjovnaale nyjsenebiejjiem jïh 100 jaepiej steemmereaktam nyjsenæjjide Nöörjesne heevehtibie, dle vihkeles mujhtedh jalhts mijjieh gåhkese båateme, dle annje guhkie vaedtsedh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Daelie dovne tjïelte jïh Saemiedigkie sijhtieh aktine prosessine nïerhkedh juktie laavenjostoelatjkoem darjodh mij edtja saemien gïelem, kultuvrem jïh healsoem nænnoestehtedh Oslosne.
Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh.
Nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh raeriestidh magkeres tjaelemevuekieh mejtie edtja byögkelesvoetesne nåhtadidh.
Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne.
Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
Nommekonsulentedïenesje:
Nomme Suaja maanagïerte sjïdti.
Nomme jïh adresse
Dongkijen nomme (skuvle, darjoe, goevtese j.p)
Daelie ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh kvaliteeten jïh voenges daerpiesvoeti mietie.
Mij heannede dov tjïeltesne, dov skuvlesne jallh barkoesijjesne?
Datne aaj svaalhtesh gaavnh såemies nuhteligs gïeledïrregidie.
Vaallah arktiske laanteburriem våålese prioriteradidh sïjhth dan nænnoestamme noerhtedajvepolitihken mietie årrodh, Muotka jeahta.
Siebriedahke aaj dïebleslaakan vuartesje dejtie mah nåakebelaakan guvlieh jïh vaenie goerkesem dejtie vuesehte.
Barkoedåehkiem nammoehtidh mij edtja matematihkevierhtiem veeljedh maam edtja åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelide jarkoestidh
 Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakh, faamoem, mierietsiehkieh jïh dïedtejoekedimmiem salkehte saemien gïelen bïjre.
 Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakide, faamoem, mierietsiehkieh jïh ansvarsfordeling når det gjelder samisk språk.
Nesseby voenetjïerte
Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede, dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh, juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh.
Mahte gaajhkesh dovnesh dååjrehtimmiem nåake vuajnoejgujmie reektieh almetjijstie båatsoen ålkolen jïh meedijeste.
Dah minngebe gærhkoebiejjieh edtja åarjelsaemien dajvesne årrodh, Nøørjen bielesne, jaepien 2013.
Mubpie ohtsememierie dåarjoeöörnegese Bæjhkoehtimmie vueleste jïh saemien musihkeste lea voerhtjen 1.b. 2020.
Mubpie åvtehke (NSR)
Anita Persdatter Ravna
Nedtesijjie lea:
Nedte jïh sosijaale meedijah
Raaktan daan våhkoen saemien edtja govledh jïh vååjnedh gaajhkem lehkiem.
Raaktan daan våhkoen saemien gïelh edtjieh govledh jïh vååjnedh gaajhkem lehkiem.
Nedteportale Ovttas.no lea akte iemie sijjie aaj gïelejarngi materijellese jïh bæjhkoehtimmide.
Tromsen fylhkengærjagåetie lea daam nedtesijjiem tseegkeme goh akte bïevnesedïenesje mij edtja gærjagåetide Tromsesne viehkiehtidh vaaksjoehtidh jïh orre saernieh åadtjodh orre bæjhkoehtimmiej bïjre saemiej jïh saemien tsiehkiej, saemien lidteratuvren, musihken jïh filmi bïjre.
Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien, luvlesaemien, noerhtesaemien jïh daaroen.
Viermieh jïh tjåanghkoesijjieh vihkeles
Sïjhtebe viermiebigkemem jïh daajroejuekemem meatan vaeltedh dan orre boelhkese prosjekteste.
Daan jaepien viermieseminaare aktem gamte teemam veeljeme, men mij seamma tïjjen naakedem dehtie sjïerevoeteste healsojne vuesehte, aktene saemien perspektijvesne vuajneme.
Jaepien 2000 NIBR Altesne aktem utnijegoerehtimmiem guektiengïeleldh dïenesji bïjre darjoeji saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985
Verket egner seg særdeles godt for temabasert undervisning på alle trinn i grunnskolen.
Nils Aslak Valkeapää.
Nimhtie aaj sijhtieh åarjelh-saemiej dajvine "ramme-mååhtedimmine" barkedh museumi gaavhtan.
Nimhtie aaj vihkeles Sveerjine ektesne barkedh guktie ektievoete nænnobe sjædta jih aaj sinsitniste viehkiem åadtjodh.
Nimhtie edtjieh daajroem dovne saemiej madtoen, kultuvren jih ektievoeten bijre åadtjodh.
Reereme-lihtsegh luhpiedieh sijhtieh barkedh guktie edtja nuepie sjidtedh ellies øøhpehtimmiem saemien gielese åadtjodh, lohkehtæjjajgujmie giej buerie maahtoe.
Nimhtie leah reereme-lihtsegh veeljeme dajvem guelmien gierten juekedh.
Uktsie ohtsemh lin gaarsjelimmiestipeenden bïjre jïh göökte ohtsemh lin kultuvrestipeenden bïjre.
Daltese
"Njallam rïhpestibie" lea akte interregprosjeekte saemien beapmoen bïjre.
Njallam rihpestibie
"Njallam rïhpestibieš lea akte interregprosjeekte saemien beapmoen bïjre.
"Njallam rïhpestibieš lea akte interregprosjeekte saemien beapmoen bïjre.
NLH-e idtji åadtjoeh båatsoejielemen bijre tjaeledh
no/aktiviteter/jubileumsuken/ Heevehtimmievåhkoen jienebh saemien teatere- jïh performance-vuesiehtimmieh.
daerpies råajvarimmieh buektiehtidh teehpide ovjuvri gaavhtan vaeniemdidh
Naakede destie maam desnie digkede åarjelsaemien tsiehkien bïjre, maehtebe aaj nöörjen tsiehkide sertiestidh.
Naakede destie mij lea våajnoes saemien kultuvrejielemesuerkesne lea dïhte lea stuvreme aktede nænnoes idealismeste, daamtaj bielelen profesjovnelle giehteldimmie jïh daamtaj jeatajh jielemigujmie ektine.
Akte fåantoe man åvteste akte tjïelke evtiedimmie studijepoengedorjemassesne åarjelsaemien gïelesne lea dan åvteste akte sjïdtije voerkesvoete jïh ïedtje åarjelsaemien jollebe ööhpehtæmman sjïdteme.
Såemies dejstie tjiehpiedæjjijste jïh tjeahpojste mah leah Saemiedigkiegåetesne leah:
Muvhth dejstie learoehkijstie maajhööhpehtimmiem aktanieh mïnneden lohkehtæjjine.
Naaken dejstie fåantojste mah neebnesuvvieh leah baakoeh saemiengïelesne fååtesieh, dah leah jueriedisnie mejtie dah saemien nuekies hijven maehtieh, jallh dah naakenem krööhkestieh mij ij saemien maehtieh.
Lea sån mïsse jeatjah nuhtjesovveme.
Naakenh dejstie signaaledåastoejijstie lissine SIM-kåarhtem utnin mah darjomereektehtsh akten web-baserdamme daatabaasese seedtin.
Naakenh birresuvvieh dåaktaristie gåetesne årrodh.
Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh, mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh, barre ööpehtimmien tjïrrh.
Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne.
Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne.
Naan tjïelth/fylhkentjïelth vuarjesjeminie faalenassem vedtedh gaajhkide learoehkidie saemienlïerehtimmien bïjre.
Såemies tjïelth saemien dajvesne læjhkan sjïdtedimmiem maadthjielieminie utnieh, goh Divtasvuodna (Tysfjord), Fálesnuorri (Kvalsund), Lyngen jïh Unjárga (Nesseby).
Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah saemien gïelen reeremedajvesne.
Såemies kultuvrejielemeaktöörh byögkeles dåarjoem jïh jeatjah dåarjoem utnieh goh akte bielie baalhkeste, mearan mubpieh ajve doekemistie sijjen jïjtsh dorjesijstie jielieh.
Såemies tjåanghkoeh jïh håalemh
Såemies vihkeles biehkieh soejkesje-jïh bigkemelaakesne Saemiedægkan leah:
Muvhtene lehkesne dle gïejh almetjijstie mijjen åvtelen tjyölkehkåbpoe jïh ræjhkoesåbpoe mubpijste.
Muvhtene lehkesne dle gïelejarngh akte sjïehtedamme bielie saemien voenges siebriedahkijste, jeatjah lehkesne dle maahta dejtie utnedh goh "saemien såålh" nöörjen jienebelåhkoesiebriedahkine.
Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre.
Muvhtide råajvarimmide lea daerpies soejkesjidh jïh dispensasjovnem utnedh njoelkedassijste.
Naaken sïjhti sijjen gievrieh vaarjelidh, mah seapan boelveste boelvese dåeriedin, jïh dejtie sjïere sijjine eatnamisnie vøørhkin.
Naakenh sijhtieh jiehtedh saemien teatere lea bigkeme aktene jalletje aerpievuekesne jïh vuajnosne, men dorjeme saemien gïeline jïh våajnoes saemien daeverigujmie jïh saemien musihkine.
Ånnetji ierielimmeste ajve 90 studijepoengh leah ållesth dorjesovveme åarjelsaemien aalkoelïerehtimmesne.
Noereh! akte krirriepolitihkeles jïjtjeraarehke siebrie saemien noeride.
Noerhte regiovne
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjielte, Regijovnale Evtiedimmiegoevtesen baaktoe lea govlesadtemesijjien tjaelijesijjie.
Naakede mij lea tjåenghkies gaajhkide saemien learoehkidie saaht mennie laantesne, dah guektiengïelen lïerehtimmiem utnieh, desnie gusnie nasjovnaalegïele lea obligatovreles.
NOKUT krievenassh kvantiteeten jïh kvaliteeten bïjre beaja dejtie institusjovnide mah edtjieh jollebe ööhpehtimmiem faalehtidh, aaj saemien gïelese.
Nomme disse lea Rørosen- saemien dajve.
Nora Marie Bransfjell
Noerhte-Hålogalaante, Åarjel-Hålogalaante jïh Nidarosen bispedajveraerie aktem elliesgyrhkeles diedtem åådtjeme juktie saemiengyrhkeles gagkestimmiem gorredidh, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeline, jïh maahtoem jïh barkoefaamoem daarpesjieh juktie saemien dïenesjh gorredidh gelline suerkine.
Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR'en nuelesne, lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan.
Noerhtelaanti laavenjostoe - Saemien parlamentarihkeles raerie
Noerhtelaanti saemiekonvensjovne Akte teema mij daamtaj bååstede båateme gosse saemien siebrieh leah gaavnesjamme, lea daerpies aktine bijjienasjovnaale vaarjelimmine jïh bijjienasjovnaale sjïehteladtemasse njoelkedassijste, mah dejtie saemien almetjidie krööhkieh mijjen aerpievuekien dajvine.
Noerhtelaanti saemien laavenjostoe
Nordkalottfolket
Nordkvaløy - Rebbenesøy eatnemevaarjelimmiedajveståvroe
Nordlaanten fylhketjïelte:
Nordlaanten fylhkentjïelte jïh Saemiedigkie leah beetnehdåarjoem vadteme prosjekten vuesiehtimmiebealan.
Nordlaanten ruevtie-geajnoe vijtjelde abpe fylhken tjïrrh, jïh Merååkeren ruevtie-geajnoe ektiedimmiem Sveerjese vadta.
Nordlandsforskning aktem goerehtimmiem åtnoen bïjre dejstie saemien gïelijste - noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien darjoeji gïjren 2012.
Nordlandsforskning lea stillemen mietie Ööhpehtimmiedirektovraateste aktem goerehtallemem dorjeme juktie vuejnedh mennie mieresne learohkh sijjen reaktah åadtjoeh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne - Rett til samiskopplæring - ideal eller realitet.
Nordlandsforskning jïh Norut Alta leah stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste (ORD) jïh Maahtoedepartemeenteste (MD) Saemien gïelegoerehtimmiem 2012 tjïrrehtamme.
Akte vihkeles bielie Nordlaanten histovrijesne lea gaskesem sjugniedidh dej almetji gaskem Nordlaantesne mah iedtjiem utnieh histovrijen bïjre, jïh raerieh åadtjodh dan orre histovrijevearhkan dan gellede lehkeste goh gåarede.
Sïejhmelaakan ij daaroeh saemien teaterisnie mïnnh - dïhte saemien lea mij akt ammes, nöörjen vuartasjæjjah tuhtjieh daate ammes vååjnoe jïh govloe, dah eah maehtieh damtedh jïh guarkedh saemien soptsesh jïh heannadimmieh leah akte bielie mijjen ektie åvtetïjjeste, daaletje tïjjeste jïh båetije tïjjeste nasjonaalestaatesne Nöörje.
NordNorsk Reiseliv AS (NNR) lea maarkedefoeresjimmieåårgane Noerhte-Nöörjese goh fealadimmieulmie nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne.
NordNorsk Reiseliv aktem sjïeremaahtoem åtna fealadassen bïjre noerhtene jïh daate, dejnie saemien maahtojne ektine stuvremedåehkesne jïh saemien fealadassegïehtelimmine, maahta gujht hijven illedahkh vedtedh, Magga meala.
Nordre
NSR
Noerhtesaemien gïetebaante stoeredahke onne
Noerhtesaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Noerhtesaemien båaloe
Noerhtesaemien prosjekth aaj dåarjoem åådtjeme.
Noerhtesaemien lea dïhte gïele man jeenjemes gïeleutnijh, jïh akte stoerre bielie dejstie reeremedajven sisnjelen orre.
Noerhtesaemien lea klassifiseradamme goh håvhtadihks gïele, mearan julev- jïh åarjelsaemien gïelh leah klassifiseradamme goh itjmies håvhtadihks gïelh.
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve lea tjïelth Finnmarhkesne mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve
Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti
Noerhtesaemien liturgijegærja bæjhkoehtamme sjïdti suehpeden 2011.
Noerhte-saemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien leah dah byøgkeles saemien gïelh Nøørjesne.
Noerhtesaemien: Noerhtesaemien lea dihte gïele maam jienebelåhkoe maajhööhpehtimmielearoehkijstie åtna.
Noerhtesaemien gïele lea sagke nænnoesåbpoe goh julevsaemien jïh åarjelsaemien.
- Noerhte-Tromse aktem murreds histovrijem åtna jïjnje skaepiedihks entreprenørskapine.
Noerhte-Trööndelage akte fylhke jïjnjh nuepiejgujmie, man aaj stoerre haestemigujmie.
Nord-Trøndelag Forum for Næringsutvikling, gusnie tjïelten jielemetjåadtjoehtæjjah leah meatan, lea ryöktesth meatan RESprosessesne, jïh reeremisnie dejstie regijovnale/tjïelten foentijste.
- Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie lea gellie jaepieh fokusem åtneme gærjafaalenassem utnedh åarjelsaemien gïelesne, jïh mijjieh libie veeljeme dåarjodh dovne jaepien 2014 jïh daan jaepien, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte dïedtem åtna ööhpehtimmelaakan mietie dåårrehtidh gaajhkh noerh mah lïerehtimmireaktam utnieh, mah leah gaskem 16-21 jaepieh, faalenassem åadtjoeh akten lïerehtimmie-jallh barkoeöörnegen bïjre mij dejtie sjeahta.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte Fylhken gåetie Guessiesijjie: Seilmakergata 2 Påastesijjie: Postboks 2560 7735 Steinkjer
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea sov regijovnaale dahkoesoejkesjisne åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese 2013 -2017 jeahteme dah, dennie råållesne goh regijovnaale aktööre, sïjhtieh skraejriem vaeltedh jïh laavenjostedh jeatjah aktöörigujmie mah dïedtem utnieh.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aktem regijovnaale dahkoesoejkesjem åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese 2013-2017 dorjeme.
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte edtja sov govlehtimmie-vuajnoem darjodh maam edtja Fylhkendigkesne nænnoestidh tjaktjen 2008, jïh dan gaavhtan fylhkentjïelte sæjhta fylhken tjïelth, Fylhken-ålmam jïh jeatjah paarth mah iedtjem utnieh, aktene tjåanghkose bøøredh gusnie edtja åehpiedehtedh jïh digkiedidh dej raeriestimmiej bïjre lahtestimmesne.
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjielte, Regijovnale Evtiedimmiegoevtesen baaktoe lea govlesadtemesijjien tjaelijesijjie.
Noerhte-Trööndelage åarjelsaemien gïelem, jielemem jïh kultuvrem tjarke dåarjede.
Noerhte-Trööndeagen akte stuerebe låhkoe årroejijstie dan sïejhme barkoefaamoen ålkolen goh jeatjah fylhkh, jïh daesnie jïjnjh nuepieh dejtie eadtjohke barkose åadtjodh.
Noerhte-Trööndelagen akte haesteme vuesiehtidh fylhke akte fryöjstehke årromesijjiealternatijve, dovne infrastruktuvren, hoksehtimmiefaalenassen jïh aaj sosijaale jïh kultuvrelle tsiehkiej bïjre.
Noerhte-Trööndelagen jielemestruktuvre lea tjarki hammoedamme voestesjieliemistie, mij lea vihkeles dovne årromen, fasseldimmien jïh evtiedimmien gaavhtan.
Noerhtetröönderen jieleme lea vaenie gaskenasjovnaale maarkeden vööste stuvreme.
Nord universiteete byöroe julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem tseegkedh.
Nord universiteete ij leah aktem jaepiem gååvnesamme annje, jïh dej aarebi institusjovnh, Universiteete Nordlaantesne, Nesnan jïlleskuvle jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvle, leah lohkehtæjjaööhpehtimmieh åtneme gaajhkesh dovnesh, men eah sjïere saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh.
Nord universiteete mij sjugniesovvi aktene fusjovnesne Nordlaanten universiteeten, Nesnan Jïlleskuvlen jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvlen gaskem, daelie dïedtem åtna dovne julev- jïh åarjelsaemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine (doh aarebi institusjovnh Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvle aktem nasjonaale dïedtem utnin fïereguhten julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelen åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine).
Nord universiteete maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmieh faalehte 1. - 7. klaassese jïh 5. - 10. klaassese jïh PPU maam maahta maahtoevedtije kuvsjine aktanidh julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelesne.
Nöörje aaj eadtjohkelaakan barka lissiehtamme klijmafinansieradimmien åvteste aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide tropiske skåajjesne.
Nöörje lea juakeme 6 båatsoedajvine:
Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814, mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti, jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki.
Nöörje lea daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh sjïehteladtedh saemien gïelesne tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
Nöörje lea bæjhkoehtimmiem jååhkesjamme jïh dan åvteste dïedtem åtna sisvegem bæjhkoehtimmesne tjïrrehtidh dovne nöörjen reaktesne, politihkesne jallh råajvarimmiej tjïrrh.
Nöörje deklarasjovnem jååhkesjamme, jïh Saemiedigkie daam bæjhkoehtimmiem åtna goh rïekteles vïedteldihkie Nöörjese.
Nöörje maahta dåarjodh akte dagkeres vaarjelimmie edtja riekteles viedteldihkie årrodh: tsihkestahta daate lea tjïelke tjïelkestamme jïh tjïelke gaertjiedamme dan frijje tjåenghkies kultuvreaerpien vööste (public domain).
Fïerhten gåalmeden jaepien Nöörje Europaraaran reektie dan guhkiebasse barkoen bïjre Europeejen sjïehtedimmeste regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre, men daan jaepien aaj Saemiedigkie vööjni daerpies aktem jïjtse lissiereektehtsem sïjse seedtedh juktie dejtie haestiemidie våajnoes darjodh mejtie åtna gosse edtja saemien gïelide nænnoestehtedh jïh evtiedidh.
Nöörje CERD:se reektie fïerhten njealjeden jaepien.
Nöörjen raeriestimmielæstoe
Nöörjen tjïrrehtimmie EN:n Raasesïerredimmiekonvensjovneste vaaksjoedamme sjædta EN:n Sïerredimmiemoenehtsistie (CERD).
Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh.
Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh.
Norgesglasset, orre versjovne.
Nöörjen raasth Såevmien, Sveerjen jïh Russlaanten vööste noerhtene, jïh dïhte lissiehtamme valkese raasti rastah stuerebe haestemh sjugnede, Muotka tjïerteste.
Nøørjen Jïllemesreakta Tjeehpesboeltedåapmosne / Svartskogendommen Gáivoenesne / Kåfjord nænnoestamme mijjieh saemiej leah reaktah jïjtjemh dajvide.
Nöörje edtja raeriestimmiem vuastalidh, staate jallh jeatjah åejvieladtjeåårganh edtjieh reaktam utnedh tjuvtjiedidh dejtie mah reaktam utnieh.
Nöörje edtja sjæjsjalidh dah mah reaktam utnieh aktene vaarjelimmiesystemesne aerpievuekien daajroen bïjre, edtjieh dah aalkoealmetjesiebriedahkh årrodh jallh voenges siebriedahkh årrodh mah leah evtiedamme (jïh evtedeminie) dam aerpievuekien daajroem.
Daan jaepien Nöörje edtja åejvielaantine årrodh veartenen vihkielommes gærjameessesne, Frankfurter Buchmesse.
Nöörje sov reektehtsisnie tjaala ajve noerhtesaemien feerhmesåvva dejstie nænnoestimmijste gåalmadinie bielesne.
Staate Nøørje lea gøøkte ålmegi laantesne tseegkesovveme - saemieh jïh laedtieh - jïh dam laakesne jïh reeremisnie vuesiehtidh.
Nöörjen tjaetsie- jïh energijedirektoraate (NVE) lea tjaatsegisnie Nasjonaale mierie bïegkefaamose eatnamisnie raeriestamme 13 dajvh mah NVE veanhta bööremeslaakan sjiehtieh bigkemasse bïegkefaamoste.
Iemie aamhtesegïetedimmie sæjhta årrodh Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtestimmiem seedtie gosse soejkesje lea govlehtimmesne.
saemien smaarehtjïerti smaarehtsiehkieh jïh baakoelåhkoeh hammoedidh, dah mah daalatjasse eah saemien tjaelemegïelen mietie
Daan biejjien normeradimmieh dorjesuvieh dejnie ovmessie gïeleseksjovnine, mah leah åarjel-, julev-, noerhte-, enare- jïh skoltesaemien seksjovnh.
Normeradimmieh sïejhmemes dorjesuvvieh gosse orre baakoeh gïelese båetieh, jïh sjæjsjalieh guktie edtja baakoem tjaeledh jïh sojjehtidh.
Nöörjen museumh nuepieh utnieh latjkoeh darjodh ekonomeles dåarjoen jïh privaate donasjovni bïjre, jïh maaje aaj dåarjoem åadtjoeh voenges jïh regijovnaale åejvieladtjijste.
Nöörjen åejvieladtjh eah sïjhth daam prosessem maeksedh.
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR) jïh Samefolkets parti (SáB) (ektielæstoe)
Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR) lea saemien åejviesiebrie mij byjressiebriej tjïrrh kultuvre-, siebredahke- jïh bievnesbarkojne giehteleminie jïh dovne veeljemisnie meatan Saemiedigkieveeljemasse.
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR)
Norsk folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum Oslosne edtjieh lehkiem dehtie saemien våarhkoste mij åålmehmuseumisnie gååvnese, bååstede sertedh saemien museumidie.
Norsk Folkemuseum'en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007, dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse.
Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen.
Nöörjen foestehïejmesiebrie:
Norsk kulturindeks /Nöörjen kultuvrelæstoe
Nöörjen jïh jeatjah jalletje teatere sijjen våaromem utnieh aktene lidterære aerpievuekesne. Luvlie-jïh aalkoealmetjeteateren våarome lea rituelle aerpievuekieh daanhtsoen, laavlomen jïh soptsesen sisnjeli mah gellie stoerretjuetie jaepieh ryöhkeme, jïh dan tjïrrh aktem performatijve hammoem evtiedamme sov teateren sisnjelen.
Nøørjen revyfestivaale Hillaantesne maehtebe seamma voejngehtassesne neebnedh.
Nöörjen saemien bibliografije
Nöörjen saemien bibliografije Sveerjen saemien bibliografije Såevmien saemien bibliografije
Nöörjen scenetjeahpoe akte lissiehtassem åadtjoeji 430 millijovnh kråvnine daan boelhken.
Nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjonem jååhkesji Nöörjen jïh Sveerjen gaskem jaepien 2009, jïh nöörjen jïh sveerjen reerenasse soejkesjeminie konvensjovnem ratifiseradidh dan varke gåarede.
Norut Alta aaj raereste gïelejarngh vielie våajnoes sjidtieh dej saemien byrjesi ålkoli.
Norut Altan vuarjasjimmiereektehtse gellie raeriestimmieh råajvarimmide buakta, juktie gïelejarngi barkoetsiehkieh bueriedidh.
NOU2016:18 Vaajmoegïele aktem joekehts öörnegem raereste ovmessie kategorijigujmie tjïeltide mah leah saemien gïeledajvesne, gidtjh gïelevaarjelimmietjïelth, gïelejieliehtimmietjïelth jïh stoerrestaaretjïelth.
Nuoraj-TV akte gaskeviermie TV maam julevsaemien noerh juhtieh julevsaemien noeride julevesaemien gïelesne.
NRK Sápmi jïh plaerie Ávvir aktem vihkeles råållam utnieh gïeleevtiedimmesne.
NRL jih Saemiej Saervi abpe Åarjelh-Trøndelagem jih Hedemarkem geptjieh.
NBR-e faage-øvtiedimmiem kriebpesje
NBR jïh SANKS aktem juridihkeles viedteldihkie sjïehtedimmiem darjoejin dotkemelaavenjostoen bïjre, jïh aktem prosjekteårganisasjovnem tseegkin stuvremedåehkine, referaansedåehkine/maehtehtjedåehkine, akte dotkijedåehkie jïh jienebh fokusedåehkieh.
NSR lea dïhte aajneh stabijle alternatijve dejtie mah mielieh voestegh saemien reaktah tjuerieh jååhkesjimmiem åadtjodh.
Båatsoe
Gøøleme
NSR lij voestes gietjeste Saemiedigkien reeremisnie.
Laanteburrie / Ovjuvrereereme
Miehtjejielemh / Duedtie
NSR lea 40 jaepiej raajan tjïelke saemien gïeline saemien siebredahken jïh kultuvren tseegkemisnie jïh øøvtiedimmesne meatan orreme, jïh NSR sæjhta dovne båetije jaepine jïjtjereerehke saemien gïeline meatan.
NSR veanhta byøroe buerebelaakan bertedh guktie ektiebarkoem laanti raastah nænnoestidh dagkarinie aamhtesinie saemien gïeli, kultuvri jïh siebredahki bïjre jïh nimhtie buerebe våaromem saemien tseegkemasse raasti bijjelen.
NSR åtna Saemiedigkie galka dåarjoehtæjjine jïh stædtjoeloetijinie, dovne jïjtse siebredahkesne jïh jeatjah almetjidie.
NSR dovne veanhta skuvli jïh maanagïerti fysigken byjreske tjoevere plaanevearhki kriebpesjimmiej mietie.
NSR
NSR sæjhta dejtie båeries vierhtegidie juhtiehtidh, jïh sæjhta saemien siebredahkh gusnie hijven bæjjanidh saemien vierhtegigujmie, saemien gïeline, saemien maahtojne jïh kultuvrine.
NSR sæjhta tjerkebe ektiebarkoem laanteraasti raastah, dellie aaj nænnobe politigkem gaskelaanti gaskem åadtjodh.
Båetije aejkine dovne NSR sæjhta sosijaale, etnigke jïh politigke neerrehtimmiem vuastalidh jïh nyjsenæjjan garmanæjjan gaskem, dovne vierhtegebarkosne jïh stinkes vierhkievierhtiejgujmie.
NSR-sne leah saemieh gaajhkijste dajvijste, gaajhkijste jieliemijstie jïh jeatjah tjïertijste, jïh Saemiedigkien tjïrrh saemiej ektiebuerien gaavhtan barkedh.
NSR vuajna daerpies " orre " jieliemasse bertedh - miehtjesijjine dovne - veasojde saemien voenine beerkedh.
NSR sæjhta gellienlaaketje jielemem jïh jienebh barkoeh saemien dajvine saemiej premissi mietie øøvtiedidh.
NSR dåårje galka joekedimmie barkoeskaehtien bååstide bïejedh dejtie barkoesijjide barras veasoedajvine Saepmesne.
NSR åtna Saemiedægkan lea dajveles hammoe sjiehteles, byjressiebredahkine meatan jïh dovne jaksehtallemisnie orre gaskesadteme teeknologijen tjïrrh.
NSR-n mïelesne:
NSR sæjhta:
NSR sæjhta barkedh edtja maadthjielemi reaktah tjirkedh jïh guktie saemien reaktagoerkesh jïh båeries åtnoeh biejverdalledh jïh laakese jïh reeremasse bïejesovvedh.
NSR sæjhta barkedh guktie orre jorkelimmieh øøhpehtimmiesystemesne leah saemien learohken jïh saemien siebredahken daerpiesvoeti mietie, jïh guktie ellies saemien øøhpehtimmiepolitigkem øøvtiedidh.
NSR sæjhta:
NSR sæjhta duedtien åesiestimmiem jïjtjemh siebredahkesne jieniemdidh.
NSR sæjhta saemiengïelen maahtoebyjreskh øøvtiedidh mearan dotkemem saemien aamhtesi bïjre daaroengïelesne jïh jeatjah gïeline nænnostidh.
NSR sæjhta jåerhkedh aktøørine meatan saemien siebredahken øøvtiedimmesne jïh stoeremosth dejtie orre gïelide bertedh guktie dah urresth saemien siebredahkese govlesuvvieh.
NSR sæjhta jåerhkedh gæmhpodh saemiej laante- jïh tjaetsiereaktaj åvteste.
NSR sæjhta jåerhkedh barkedh eatnemeguedtijes jielemh øøvtiedidh, dah mah saemien kultuvrem nænnostieh jïh voenine veasomh guedtieh, mohte eah eatnemen eerjedh.
Vuejiehtæjjine NSR sæjhta Saemiedigkien tjïrrh barkedh guktie tjielte, fylhketjielte jïh staate veasomh saemien voenine utnehte jïh tjirkie.
NSR sæjhta jieniebidie nuepie saemiengïelem dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh nuhtedh.
NSR sæjhta gaajhkide dajvide saemiengïelen øøhpehtimmien jïh dotkemen åvteste barkedh jïh stuerebe dotkemesijjiem saemien gïelese.
NSR sæjhta vielie meatan saemien sjïerestarnefaaleldahkide øøvtiedidh.
NSR sæjhta maadthjieliemidie nænnoestidh jïh øøvtiedidh; båatsoe, laanteburrie, gøøleme, miehtjesjielemh jïh duedtie jïh dejstie ektiedimmieh.
NSR sæjhta saemien gaarsje- jïh noeresiebride nuepieh vedtedh ektiesaemien gaarsjine jïh gaarsjefaagen gyhtjelassi gujmie barkedh.
Nuoraj-TV beetnehdåarjoem åådtje Saemiedigkeste jïh Nordlaanten Fylhkenålmeste.
NVE båatsoesaemien dajvide Finnmaarhkesne jïh Trööndelagesne tjuvtjede mah bööremeslaakan bïegkefaamose sjiehtieh sov orre reektehtsisnie.
- Naemhtie guktie NVE daam konsesjovneohtsemem gïetede dle Saemiedigkie ij nuepien utnieh sov mïelem buektedh daennie aamhtesisnie.
NVE sov åehpiedehtiemisnie dehtie nasjonaale miereste bïegkefaamose tjïertesti ohtsemh dej tjïertestamme dajvi ålkoli eah sïjhth prioriteradamme sjïdtedh.
Orre joekedimmiemaallh tjuerieh vuesiehtidh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne jïh eah darjodh guktie vaenebe vierhtieh guektiengielebarkose båetieh Snåasen tjïeltesne jïh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltesne.
Orre jielemh tjoeverieh maahtoen, kultuvren jïh daaletje gaskesadtemen sjisjnjestruktuvren mietie øøvtiedidh.
Åarjelsaemien gïelesne orre normeremh leah dorjesovveme löönemebaakojne.
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre
Åa rjelsaemien gïelen orremes normeremh
Orre ståvroelïhtsegh nasjovnaale- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Orre ståvroelïhtsegh nasjovnaale- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne
Orre teermh leah eevre daerpies jis edtja saemien nuhtjedh aarkebiejjien, tjaaleldh gïelesne, meedijinie, sosijaale meedijinie jïh gaajhkine jeatjah gïelesijjine.
Orre bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre sæjhta våaroeminie utnedh saemiedigkieraerien reektemisnie saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre, maam stoerretjåanghkosne gïetedin aarebi daan jaepien.
Orre presidente veeljesåvva jïh orre saemiedigkieraerie nammoehtamme sjædta njoelkedassi mietie daennie paragraafesne.
- Orre saemien noerelidteratuvre fååtese jïh mijjieh utnebe joekoen vihkeles aaj saemien maanah jïh noerh aktem hijven gærjafaalenassem utnieh jïjtsh ietniengïelesne.
Orre ohtsememierie
Orre alternatijve saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne
Dïhte mij lea orre daan jaepien lea dah mah dejnie tjïeltinie årroeh mah vaenebh goh 30 almetjh tjaalasovveme utnin Saemiedigkien veeljemlåhkosne jaapan 2011, desnie almetjh TJUERIEH åvtelhbodti steemmadidh.
Dïhte mij lea orre 2013 lea akte öörnege "Arenaer for kunst- og kulturformidling / Sijjieh gusnie kåanstem jïh kultuvrem daajroes darjoehš.
Dïhte mij lea orre 2013 lea Regijovnale Voeneevtiedimmieprogramme mij lea tjåenghkies Trööndelagen fylhkide.
Dïhte mij lea orre 2015 lea aaj bielietïjjen learohkh mej saemien gïele faagegievlesne, nuepiem utnieh stipendem ohtsedh jïh stipenden stoeredahkh leah læssanamme.
Nuhteligs vierhtieh maanagïertide, skuvlide jïh mubpide
Orre tjeakoesbaakoe seedtesåvva dov e-påastese.
Orre prosjekte mij tjïeltem meatan vaalta
Orre seminare Nordlaanten histovrijen bïjre - Nordland fylkeskommune
Orre seminare Nordlaanten histovrijen bïjre
OAHPA!
Byögkeles reereme
Jollebe prosentelåhkoe dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne, jïh vueliehkåbpoe lissiehtimmie fasseldamme almetjijstie SDJdajvesne goh abpe laantesne.
· Byjjes reeremen lea joekoen diedte vaaksjodh jih øøvtiedidh guktie saemiengiele ovmese daltesinie vijriebasse båata.
Byjjes mieriekriebpesjimmieh jïh tjïelke råajvarimmieh gelkieh barkoejielemen skreejrehtimmine ektesne jielemevåaromem saemien dajvine nænnoestidh, jïllebe darjoehtæmman jïh vierhtiedarjoemasse dovne båeries jïh orre jielieminie.
Byjjes vaaksjome
Byjjes vaaksjome: soejkesjeprogramme jïh raerieh tjïeltesoejkesjimmese goltelimmeste sedtesåvva jïh byjjes vaaksjoemasse
Byögkeles reereme
Byögkeles reereme akte staateles dïedte mij lea vihtiestamme laakine.
 Joekehts gïeletsiehkieh
Sjïeledimmiesijjieh
Geerve almetjh daamtaj fuelhkiem jïh ihkuve barkoem utnieh.
Gellien aejkien jijji tjahkasjim, tjeelim.
jeahteme raeriestimmiem maelmïelaaken bïjre tjoevere vuertedh goske saemiej reaktah Finnmarhkesne leah tjïelkesovveme jïh dåhkasjahteme, jïh maelmiereeblemem tjøødtjedehtedh goske reaktagyjhtjelasse lea tjïelkesovveme
Jïh desnie gusnie sjyöhtehke, dle aalkoealmetjeperspektijvem eadtjoste.
Jïh dej prijoriteradimmiej gaskem dle aktem stuerebe fokusem åtna orresjugneden darjoemidie, mah edtjieh viehkiehtidh guktie saemien institusjovnh jïh iemie sijjieh evtiesuvvieh.
Jïh dïhte jorkese mearan siebriedahke sov åvteguvvieh jïh aarvoeh jarkeleminie.
Jïh gaatesjen, bïjre jarkan veartenisnie mïrrestalleme aaj akte gyhtjelasse jieleden jïh jaemeden bïjre.
Jïh daate aaj akte dïrrege maam aaj dah mah voejhkelieh saemien lïeredh maehtieh nuhtjedh, v.g. govledh naaken luhkieh sisvegem nedtesne jïh nedteplaerine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Jïh nov lea nuekie dejstie mah annje eah nyjsenæjjide vuejnieh goh ellies, fååmijes almetjh, dovne voengesisnie jïh abpe veartenisnie.
Jïh datne mij ij leah saemien lïereme.
Jïh viehkieabparaate tjuara nuekies lïerehtimmiem åadtjodh gïelen jïh kultuvren bïjre.
Jïh akti veajkoej dle almetjh mijjen åvtelen, eatnaminie jïh sinsitnine ektine, kultuvremojhtesh jïh eatnemh sjugniedamme mah leah vyörtegs aktem sijjiem UNESCO'n vearteneaerpielæstosne åadtjodh, dan åvteste dah "åajvoeh jïh universelle aarvoem" utnieh.
Jih Johan Alberte bøøti, skuvlesne giehtjedi jih aaj learohkidie skuvlebiejjiej mænngan, skuvlen bæjngoelisnie.
Jïh jeenjesh aaj ammes domtoeh dan daajbaaletje tekonologeles siebriedahkese mij dej minngemes luhkiejaepiej sjïdteme.
Jïh jïjnjh fuelhkieh skyllemasse båetieh.
Jïh baernien bïjre mij sov saamastallije tjidtjebem jïh dåakterem viehkehte sinsitniem buerebelaakan guarkedh, jïh dan åvteste håksa skïemtjije dam bööremes båehtjierdimmiem jïh vyörtegsvoetem åådtje goh gåarede.
Aaj dåarjoe saemien museumidie lea læssanamme.
Aaj bigkemevuekie jïh voenges vuajnoeh jïh histovrijh gåetien bïjre leah vihkeles biehkieh gosse edtja vuarjasjidh mejtie akte gåetie saemien jallh ij.
Jïh moenehtse aaj dam vïhtesjadteme.
Aaj daate maahta gelliej fåantoej gaavhtan årrodh, men gosse reerenasse krievenassem obligatovreles lïerehtimmien bïjre mubpiengïelesne jåarhkeööhpehtimmesne laahpehti, dellie kanne vååjni goh gïele læjhkan ij lij dan vihkeles?
Daah dåarjoeöörnegh aaj jïjnjh ohtjsijh utnieh, jïh tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
Aaj Djupvik Camp jïh Maskin AS, Naked North Events AS, Arctic cruise in Norway AS, Kjetil Larsen jïh Løkvollstranda Camping AS leah vierhtieh dååsteme skåårvemi åvteste mah edtjieh noerhtenöörjen jïh saemien fealadassem nænnoestehtedh.
Aaj fuelhkie jïh viermie daajroem demensen bïjre daarpesjieh juktie maehtedh viehkiem jïh dåarjoem vedtedh aarkebiejjien.
Aaj tjïelkestamme jienebh råajvarimmieh juktie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse dåårrehtidh.
) Aaj dan nöörjen åålmegasse dïhte sceniske vuekie akte vihkeles bielie guktie mijjieh jïjtjemem tjïelkeste jïh histovrijidie jïjtjene bïjre soptsestibie.
Aaj dejstie sjyöhtehke båatsoesïjtijste hijven bïevnesh båateme.
Aaj Kruanalaanten jïjtjeståvroen laantedigkieåvtehke Josef Motzfeldt, Sermersooq'en tjïelten borgermïestere Asii Chemnitz Narup jïh Kruanalaanten presidente Inuit Circumpolar Council (ICC) Carl Christian Olsen jïh Alaskan presidente ICC'se James Stotts leah meatan inuihten bieleste.
Aaj daan jaepien vuejnebe jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sov musihkesne, jïh mijjieh libie joekoen geerjene dan åvteste, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Aaj reeremedajvesne saemien gïelide Finnmarhkesne dle åtnoe noerhtesaemien gïeleste vaanene goh biejjieladtje gïele.
Aaj julevsaemien gïelesne aktem hijven evtiedimmiem studijepoengedorjemassesne vuejnebe.
Aaj Nöörjesne lea ov-loeteldh haestemh, ektiedamme jååhkesjæmman jïh gorredæmman saemiej reaktijste, joekoen dihte vijriesåbpoe barkoe saemiereaktamoenehtsen raeriestimmine jarkelimmiej bïjre sjyöhtehke laakine jïh reaktine dajvide jïh eatnemevierhtide Tromseste jïh åarjese.
Aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
Aaj Sveerjesne jïh Såevmesne saemien bibliografijh dorjesuvvieh.
Aaj mijjen saemien siebriedahkesne edtja sijjie årrodh almetjidie joekehts tjoeleidentiteetigujmie jïh seksuellevoetigujmie.
Aaj kultuvremojhtesh mejtie eah leah vaarjelimmiestatusem åådtjeme, maehtieh jïjtsistie vaarjelamme sjïdtedh aktene lïhkebe goerehtimmesne.
Jïh dan guhkiem dïhte ajve akten saemien aamhtesasse dorjesåvva, dïhte sæjhta evtiedimmiem giervebe darjodh, dovne nöörjen almetjidie jïh saemide.
Jïh dan guhkiem doh saemien museumh eah eensi magasijnh, vuasahtallemenuepieh jïh daerpies maahtoem utnieh juktie daeveridie eensilaakan reeredh, tjuara bååstedesertieminie vuertedh.
Aaj lesbiske, homofijle, bifijle, trans- jïh intersex-almetjh abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh itjmies meadtoeh dejtie vihkielommes almetjereaktide dååjroeh, aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
Maahta aaj jienebh ietniengïelh utnedh dastegh jienebh gïelh seamma tïjjen lïereme.
- Tseegkeme Saemien healsoepaarhkeste sæjhta aaj vihkeles årrodh juktie aktem ållesth saemien healsoefaalenassem bæjjese bigkedh, jïh tjuara tjåadtjoen ekonomeles mierieh jïh evtiedimmienuepieh utnedh.
NSR:n læstojne aaj gellie noerh.
Prosjekten åvtehke Nordlandsforskningesne aaj haasta gaajhkesidie mah dagkeres goerem åadtjoeh dam vaestiedidh.
Aaj saemien gærjah jïh tjaelijh leah stïeresne desnie.
Aaj Samuel Gæloken gærja maanide "Ruoppsisgállo", aalkoemaanusinie julevsaemien gïelesne lea dåarjoem åådtjeme.
Aaj Romsan fylhke lea prosjektem vuarjasjamme goh joekoen hijven jïh dej ulmiej mietie laavenjostoelatjkosne juktie skreejrehtidh ihke jienebh noere saemieh vytnesjæjjine aelkieh, jïh dan åvteste 30 000 kråvnah prosjektese dåårjeme.
Aaj voelph jïh jeatjah almetjh dan demente almetjen bïjre sijhtieh jïjnjem jallh vaeniem demenseskïemtjelasseste dååjrehtidh.
ektesne edtjieh staaten-jih tjieltij reeremh daan barkose doerelidh.
Jïh dijjese mah saemiestieh;
Jïh studentide Nöörjeste mah:
Jïh mijjieh dååjrebe aerpievuekien jielemh goh båatsoe lea aktene ahkedh stuerebe ovvaantosne stoerresiebriedahken vaajteligujmie, lissiehtamme mineraalenuhtjemen bïjre.
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - NJAALMELDH
Jïh mijjieh jïjnjh aajhterh gaavnedamme mah daejtie gåetide gorredamme.
Jïh vihkielommes gaajhkeste lea mijjieh sïjhtebe skraejriem vaeltedh dejtie ovmessie aktööride lïerehtimmiesuerkesne tjöönghkedh juktie haestiemidie digkiedidh, Mikkelsen jeahta, mij jaahka tjåadtjoehtæjjah gaajhkine njieptjine sijhtieh reektehtsem bæjjese fulkedh, juktie fïereguhten learohken reaktam saemienlïerehtæmman gorredidh jïh saemien gïelh vaarjelidh, mah leah håvhtadamme.
Jïh mijjieh sïjhtebe dåarjoehtidh mijjen almetjh Kolanjaarkesne edtjieh åadtjodh seammavyörtegs meatan årrodh Saemien parlamentarihkeles raeresne.
Ïedtjem lissiehtidh soptsesh soptsestidh maam maahta filmine jïh draamine nuhtjedh
Maahtoem lissiehtidh tseegkiji luvnie
Maahtoem lissiehtidh
Ahkedh jienebh skilkemedahkoeh jïh deadtove gåatomevierhtide maahta vigkieh båatsoeburriej jïh voenges siebriedahki gaskem sjugniedidh, jïh maahta geerve årrodh tjïelti dåaresth laavenjostedh (gosse akte sïjte sov gåatomedajvh jieniebinie tjïeltine åtna), gosse fïerhte tjïelte konsekvensh vuarjesje soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie jïjtse dajven muhteste.
Åesiestimmiem lissiehtidh jïjtsedorjeme vaarojste
Profesjovnaliseradimmiem lissiehtidh saemien kultuvrejieliemisnie
Elfaamoejearsoesvoetem lissehte
Barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide
Fasseldimmie læssene?
saemiengïelen gïelejorkelimmiem filmijste jieniemdidh, joekoen maanide jïh noeride
maanide jïh noeride saadtesimmiem saemien tjaaleldahkijste jieniemdidh
Nåervieveahkam giehpiedidh juktie kvaliteetem bueriedidh dejtie voenges gueliesåarhtide
Sjïdtedimmiem lissiehtidh saemien fealadassesne
· Guktie vierhtide båatsoejielemasse stueriedidh.
Lissiehtimmie dejtie saemien mïrrestallemesiebride
Økonomije jïh reereme ööhpehtimmiem
Ekonomije jïh reeknehlåhkoekuvsje
Ekonomeles jïh reereles konsekvensh moenehtsen raeriestimmijste
Ekonomeles viehkiedïrregh
Ekonomeles viehkievierhtieh
Ekonomeles tsavtshvierhtieh gïelen sisnjelen leah guektiengïeledåarjoe tjïeltide jïh fylhkentjïeltide, ryöktesth dåarjoe saemien gïelejarngide, jïh gïeleprosjektevierhtieh mej bïjre tjuara syökedh.
Maahta ekonomeles teehpemem jïh teehpemem gåatomelaanteste mööledh jïh vihtiestidh, jïh såemiesmearan dej åvteste maeksedh guktie akt.
• Ekonomijestrategijh Fylhkendigkesne ruffien 2012
 Ekonomijem eksperimenterdæmman, dååjrehtimmieh juekedh jïh visjovnh evtiedidh
Gåatomelaanth sarvide jïh jeatjah gïjrelaante, gusnie sarvah jïh tjormh hööllestieh suehpeden (gïjregåatome II) lea daelviegåatomen mænngan dïhte mubpie jeenjemes tsavtseme dajvh.
• vielie fryöjstehke goh feelemeulmie
Lissiehtamme åtnoe dotkemistie lea daerpies juktie dam noerhtetröönderen jielemem evtiedidh.
Vielie gaskeviermiem utnedh jïh gamtebaantebigkemh saemien dajvine, dellie mijjese orre nuepieh dovne bievnesh buektedh, barkoeh øøvtiedidh jïh gïeline barkedh.
Lissiehtamme åtnoe saemien gieleste
 Vielie tjaaleldh saemien gïele digitaale meedijinie.
jienebh saemien gaarsjedæjjah jïh laantetjïerth meatan gaskelaanti gaarsje-øørneminie, vg Arctic Winter Games
Vielie vihtiestamme daajroe healsoetsiehkiej bïjre saemien årroji luvnie
vierhtide Saemieparlameenten raaran jieniemdidh guktie dïsse nuepie sjædta elliessaemien ektiebarkoem nænnoestidh jïh jïjtse reeremem tseegkedh
vierhtide Saemien Øøvtiedimmiefondese jieniemdidh
 Lissiehtamme mieriesertiestimmieh staateste juktie saemien gïelem evtiedidh
Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne
Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose
Lissiehtamme goerkese siebriedahkesne ihke vihkeles mijjieh åadtjobe mijjen gïelem nuhtjedh
• lissiehtamme innovasjovne/innovasjovnemaehtelesvoeth
Lissiehtamme barkoe juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh mah kvaliteeth doh saemien dajvh utnieh leah joekoen vihkeles, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Læssanamme vaanterdimmie almetjijste jeatjah laantijste leah vueliedimmiem giehpiedamme saemien dajvesne dej minngemes jaepiej, men ij nuekies juktie reakadimmievueliedimmiem jïh juhtemem dajveste jalkesjidh.
Økt kompetanse og kunnskap i og om samisk språk og kultur på alle nivå i helsetjenesten.
Lissiehtamme dïeneste / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Lissiehtamme dïeneste
Stuerebe nuepieh gajhkesjæmman nuepieh vadtah lissiehtamme dïenesth åadtjodh gosse dåeriesmoerh doekeminie fïerskegueliemaarkedisnie.
Lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Lissiehtamme åesiestimmie jïh dïeneste kultuvrejielemeaktööri luvnie
Lissiehtamme laavenjostoe
tjerkebe barkedh gellienlaaketje kultuvren, byjres-feestivaali jïh jeatjah råajvarimmiej åvteste saemiej siebredahkesne
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejielemi gaavhtan
• lissiehtamme maahtoe
 Vielie lidteratuvre, jienebh plaerieh jïh tjaalegh saemien gïelesne
Jåarhkeskuvlesne man nomme Olav Duun, lea faaleldahke båatsoejielemasse.
Liv Karin Joma
Ole Henrik Magga
Ole Mathis Nedrejord lea treavkanjulhtjije jïh lea hijven illedahkh åådtjeme dovne daennie laantesne jïh ålkoelaantesne.
Ol - Johán Sikku, reakasovveme 1958, Staaresne årroeminie Nils Tonny Bransfjell, reakasovveme1963, Prahkesne årroeminie Gustaf Jillker, reakasovveme1947, Tjeedtjegisnie årroeminie
Olli aaj jeahta Saemiedigkieraerie lea vaajtelamme bïhkedassh varke båetieh guktie edtja maehteles saemiestæjja almetjh jïh almetjh kultuvremaahtojne barkojde prijoriteradidh saemien dajvine.
Olsen jeahta gærjabussh aktem vihkeles råållam utnieh saemien lidteratuvrem jïh kultuvrem geerjehtidh saemien dajvine, men seamma tïjjen ajve gaskem 5 jïh 10 prosenth våarhkoste gærjabussesne leah saemiengïeleldh gærjah jïh löönedimmie saemien lidteratuvreste lea gaajh vuelehke.
Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide, mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh.
Maehtedh soptsestidh, govlesadtedh jïh damtedh manne lea akte bielie mestie akt stuerebe
Gærjagåetien bïjre / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Gærjagåetien bïjre
Jis veeljemekåarhtem åajaldamme jallh dam dasseme, åadtjoeh læjhkan steemmadidh.
Jis sïjhth håalemem vuartasjidh maahtah dam darjodh EN:n nedte-tv:sne.
Eejhtegi bïjre mah tïjjem jïh eadtjohkevoetem nuhtjieh saemien ööhpehtimmiem tseegkedh desnie gusnie eah naan faalenassh utnieh aarebistie.
- Jis Gallas dam sæjhta dellie dah aktem stoerre nuepiem åtna barkoesijjieh sjugniedidh mah våaromem utnieh dovne saemien kultuvresne jïh ålkoejieliedisnie.
Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh, - raeriestæjjah, ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013, juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York ' sne 2014.
Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh, -raeriestæjjah, ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013, juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York'sne 2014.
Kristusen gievlien bijre: www.fralsarkransen.se
Kristusen gievlien bijre
Kultuvrejielemi bïjre
Kultuvrejielemi bïjre
Ij leah seamma kreajnas mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh goh objeekth mïerhkesjidh, jalhts nemhtie aaj muvhtene våajnoes.
Jis nuepiem utnieh learohkh maehtieh sijjen aahka gon aajjam jallh jeatjah voeres almetjh bööredidh dahkoe.
Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrien bïjre (NSR)
Ij leah goerehtamme mejtie jïh guktie daate våajnoes sjædta tabelline jïh figuvrine daennie artihkelisnie.
Soejkesjebarkoen bïjre Regijovnaale soejkesje arealeåtnose lea illedahke aktede regijovnale laavenjostoste.
Dajvh Sveerjen bielesne aaj meatan, jih Rørose jarnge dejtie dajvide sjædta.
Dajve lea stoerre jih ryøhkoe gellie politiske-, jih administrative raasti bijjelen.
Saemiedigkie dajvem reerie aktene laavenjostosne Varangeren Saemien museuminie, jïh sjïehteladteme guktie gaajhkh almetjh maehtieh desnie mïnnedh.
Saemiedigkien bïjre
Gïelekampanjen bijre / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gïelekampanjen bijre
Jarkelimmiebarkoe eelki tjaktjen 2010 jïh jis staateles vijriesåbpoe gïetedimmie seamma daltesisnie sjædta goh aarebi jaepiej, dle sæjhta seamma mieriem fylhkentjïelten dåarjose våaroemasse bïejedh 2013.
Dah leah ovrehte 10 millijovnh kultuvresuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe geellide CD- jïh gærjabæjhkoehtimmide.
Ovrehte 25 000 000,- kråvnah leah daajroesuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe saemien maanagïertide, saemien gïelelïerehtæmman jïh evtiedæmman orre learoevierhtijste.
Jis aalkoealmetji krööhkemh meatan vaaltasuvvieh NASCO:n bïhkedassine dellie aaj NASCO maahta krïevedh dovne aalkoealmetji aerpievuekien gööleme våajnoes dorjesåvva jïh krööhkestamme sjædta reeremisnie eatnemeloeseste gaajhkine lihtsegelaantine, Muotka minngemosth jeahta.
Moenehtsen bïjre mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie saemien gïelide vuartasjidh
Vuesiehtimmie bïjre jarkan Saemiedigkiegåetesne lea biejjieladtje ts. 13.00.
Vuesiehtimmie lea nöörjen, saemien jïh eengelsken gïelesne.
Gaskevåhkoen, rïhkeden 8.b. reerenasse sov raeriestimmiem staatebudsjedtese 2015 böökti.
Vaajteles åtnoeh:
Vaajteles maahtoeh:
Sæjhta maanagïertepolitihkem tjïelkestidh
Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre
Jis ih sïjhth dov privaate profijlem rïhpestidh dle maahtah aktem lissiekontoem tseegkedh.
Ønsker du informasjon om innhold og prosess før og under konferansen, kan du kontakte Jis bïevnesh sïjhth sisvegen jïh prosessen bïjre konferansen åvtelen jïh konferansesne, maahtah dejnie gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkine (Indigenous Global Coordinating Group) govlehtalledh.
Raerieh sæjhta
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele / Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese
Stivreme, ealamadtje jïh reeremeøøhpehtimmiem utnedh.
Lissine daelie lihtsegi viehkieh båetieh.
Ööhpehtimmie jïh byjjes maahtoeh økonomijesne, reeremisnie jïh daejredh guktie reeredh jïh åvtehkedååjrehtimmie leah tsiehkieh maam vuartasjibie.
Øøvtiedimmie- jïh jorkestimmiebarkoe
Nænnoes gïelebyjresh tseegkedh sæjhta jiehtedh maahtoem tjöönghkedh jïh nænnoes institusjovnh tseegkedh mah ovmessie siebriedahkefunksjovnh gorredieh, mah eah leah gorresovveme daelie.
Tseegkeme saemien dïenesjijstie jïh healsoeinstitusjovnijste
Tseegkeme Saemien sjïeregærjagåeteste eelkie1950-låhkoej.
Orrestamme mieriesoejkesje lij gaervies giesien 2011.
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Stillemisnie edtja gaskem jeatjah goerehtalledh man jïjnjh almetjh mah saemien haalvoeh ovmessie daltesinie, mennie mieresne saemien åtnasåvva, mah gïelh eejhtegh sijjien maanide veeljieh jïh man gellie mah sijhtieh saemien lïeredh.
Latjkoem fulkesidh goerehtimmiebarkoej bïjre jienemehaevtiegiehteldæmmam Guovdageaidnun tjïeltesne
Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedten tjïrrh sæjhta bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh, gusnie sæjhta råajvarimmieh prijoriteradidh dej sjïere ulmiej nuelesne.
Ij leah buektiehtamme laavenjostoelatjkojde tjïrrehtidh bööremeslaakan.
Daelie soejkesjen råajvarimmiejgujmie virjiesåbpoe barkeminie.
Dïhte guhkiebasse barkoe veartenekonferanseste aalkoealmetji bïjre jïh dan galhkuvetjaalege jaepeste 2014.
Dïhte vijriesåbpoe barkoe ohtjeseminaaren mænngan lea suajmanamme.
Bæjjese fulkedh diagnovsen mænngan Dåakteren lea åejviedïedte salkehtimmiem jïh medisijnen dåarjedimmiem hoksedh.
OT laavenjostoe jeatjah fylhkentjïelten, tjïelten jïh staaten suerkiejgujmie mah diedtem utnieh noeri åvteste.
OT lea DOV gaavhtan OT maahta dutnjien raeriestidh jïh bïhkedidh, viehkiehtidh lïerehtimmiem, barkoem jallh jeatjah faasseldimmiem syökedh.
Vaaksjoestimmiedïenesje (daaroen OT) edtja faalenassem dåårrehtidh lïerehtimmien, barkoen jallh fasseldimmien bïjre, dejtie noeride mah eah leah lïerehtimmesne jallh barkosne.
Vaaksjoestim-miedïenesje
Desnie Saemiedigkie heesti gïelebyjresh ohtsemh Saemiedægkan seedtieh dan åvteste vierhtieh Gïeleprosjekt-påasten nualan bïejesovvin Saemiedigkien budsjedtesne.
Ahkedh jienebh krïevenassh sjïehtedimmiej bïjre leah akte itjmies maajsoe dovne kreavvan jïh båatsoealmetjidie.
Lierehtimmieh båatsoejielemen bijre lin noere almetjh åådtjeme gåetesne fuelhkien tjirrh.
Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie, gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Ööhpehtimmie edtja sjïehteladtedh faagen gïehtjedæmman jïh meatan årrodh identitetem skearkagidh, gïelem jïh kulturelle maahtaldahkem saemien evtiedidh jïh gaskesadtemem jïh ektiebarkoem eevtjedh gïeleraajoej bijjelen Saepmesne.
Dïhte ööhpehtimmie edtja viedteldahkesne årrodh saemien dååjrehtimmesne jïh voenges saemien gærhkoejieliemisnie.
Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Lïerehtimmie saemien gïelesne jåarhkelïerehtimmesne byöroe væjranidh guktie dïhte aaj gaajhkesidie feerhmie mah lïerehtimmiem åtneme saemiengïelesne jallh saemien gïelen tjïrrh maadthskuvlesne, jïh dah edtjieh aaj reaktam saemienlïerehtæmman utnedh nænnoes gïelemaalli mietie.
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrese jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Lïerehtimmie
Maanagïerte
Lïerehtimmieinstitusjovnh
Båatsoen jïh duedtien lïerehtimmiekontovre 1,5 mill. kråvnah åådtje duedtien lïerehtæjjaöörnegasse fïerhten jaepien.
Ööhpehtimmielaake § 13-1 jeahta tjïelte jïh skuvleaajhtere dah mah dïedtem utnieh lïerehtimmiem illedh, aaj saemien lïerehtimmie.
Ööhpehtimmielaake (1998) vihteste fïereguhten reaktam ellies lierehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Ööhpehtimmielaake, maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne:
Ööhpehtimmielaake reaktam vadta saamastallije maanide jïh noeride, lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh skuvlesne, men gaertjiedimmieh laakesne jïh dæjpeles haestemh aktem hijven faalenassem heerredieh gaajhkide maanide.
Ööhpehtimmielaaken 6. kaptihtele nænnoestimmieh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne åtna maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6 -3).
Ööhpehtimmielaaken § 6 -3 lea learohki bïjre jåarhkelïerehtimmesne.
øøhpehtimmïelaaken prinsibpe sjædta mij jeahta saemieh, seamma gusnie årroeminie, saemien øøhpehtimmiem åadtjoeh
Lïerehtimmiemaalle evtiesovvi aktene lïhke govlesadtemisnie saemien lïerehtimmiebyjresigujmie jïh staateles åejvieladtjh vööjnin daerpies institusjovnh mej lïhke gaskese saemien lïerehtimmiebyjresigujmie, iktedimmiedïedtem utnin saemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Öörneginie vijriesåbpoe barka 2013, jïh sæjhta, gosse prosjekth orrijieh, vielie daajroem vedtedh effekti jïh illedahki bïjre.
Öörnege ulmie- jïh illedahkestuvremasse lea veelebe buerkiestamme 2. lissietjaalegisnie.
Hijven ståantetjh dååjredh Haalvedh jïh nåhtose årrodh
domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
Vielie sïerredimmiem dååjroeh
Bïevnesh SDJ-dajven bïjre jïh jeatjah bïevnesh mah eah leah veedtjeme fasseldimmiestatistihkeste leah åajvahkommes veedtjeme daehtie sijjeste: ssb.no/befolkning/statistikker/samisk.
Jis ij vielie goh bieliem åådtje dejstie vadteme steemmijste, akte orre voteradimmie dorjesåvva.
3 lïhtsegh 6 lïhtsegijstie nammohte Finnmaarhkeneekesne, mij dajvem jïh vierhtieh Finnmaarhkesne reerie Finnmaarhkelaaken mietie.
Nammoehtæjja:
maanasåjhtoen geehtijh saemien maanide tjieltine tseegkedh, mah geehtieh saemien maanah årromefaaleldahkh saemien hiejmesne åadtjoeh
Aktem saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem UiT:sne jïh Saemien jïlleskuvlesne tseegkedh lea seamma vihkeles.
Aktem ihkuve årgaanem tseegkedh tsïhkestahta staath akten dagkeres laavenjostose sjïehteledtieh laanteraastaj rastah.
Mannasinie Saemiedigkie tseegksovvi jaepien 1989 lea jeenjemasth dan åvteste dam dïebles daaroedehtemepolitihkem byjhkeme mij eelki joe 1800-låhkoen aalkovisnie.
Vaarjelimmiedajveståvroeh tseegkedh
saemien maanavaaksjojem tseegkedh
dåarjoeøørnegh politigke partijide tseegkeme, mah vyøhkesieh nyjsenæjjam veeljemelæstoen voestes sæjjan bïejedh
• tjåadtjoehtidh /vijriesåbpoe evtiedidh daaletje gïehtelimmieh, mejtie aaj orre tseegkemh
Aalkoelisnie lohkehtæjjadïejvese ajve åtnasovvi almetji bïjre mah maadthskuvlen daltesisnie ööhpehtin (jïh dah mah lin almetjeskuvlen åvtelen jnv) mearan dah mah gymnasine jïh jåarhkeskuvline ööhpehtin nommh åadtjoejin goh lektovrh jallh bijjielohkehtæjjah.
Nommetjåarvome stoerretjåanghkosne aalka dejnie veeljemegievline jïh dejnie tjirkijinie man nommere lea olkese sigkelgamme åvtelhbodti.
Teaterestuhtje golme aalkoemierieh buerkeste mah fïereguhte guvviem jieliedistie raastelaantesne vedtieh luvlie- jïh jillieveartenen gaskem, jïh almetjijstie desnie.
Gåatomedajvh bieline juekedh (fragmenteradimmie) lea akte dejstie itjmiesommes aajhtojste båatsoen areaalevåaromen vööste.
Åenehks vaajestimmie abpe konferanseste, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Iktedimmie
Orrijimmie
gïeleaernien ulmie lea voerkelimmie, vaarjelimmie jïh øvtiedimmie saemien gieleste, råajvarimmien, vïhtesjimmien jïh vååjnoesjimmien tjirrh.
Dah mah veeljesuvvieh tjaelijelearose vuarjasjamme sjidtieh dan sïjse seedteme teeksten mietie jïh sijjen skraejrie meatan årrodh.
Mahte 50 prosenth gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste dorjesuvvieh nïejti vööste nuelelen 16 jaepieh.
draaman, lohkemen, gihtjedimmien jïh vuesiehtimmien tjïrrh joekehts dåemiedimmine årrodh
- Byjjenimmie
Byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse:
Byjjenimmieprogramme Noerhte-Trööndelagesne lea akte vïhkeles dïrrege daennie sjïekenisnie.
Mijjieh baakoeh, dïejvesh jïh teeksth analyseradibie.
Baakoegærja lea aarebi baakoegærjan aarpere, man nomme lij risten.no.
Baakoegærjesne dovne sïejhme baakoe jïh faageteermh.
Baakoegærjah nedtesne
Baakoegærjah tellefovnesne
Baakoeh appesne leah dovne julev, åarjel- jïh noerhtesaemien gïelesne jïh desnie desnie aaj tjoejefijlh.
Baakoeh jïh jiehtegh leah åarjel-, julev- jih noerhtesaemien gïelesne jïh naakenh dejstie aaj tjoejefijlh.
Öörnegenjoelkedassh learoehkidie
Baakoe tjåanghkoeöörnegasse gossege 1 minudtem ryöktesth aamhtesereeremasse stuvresåvva, jïh tjåanghkoeåvtehke maahta dam gaertjiedidh akten tjirkijasse fïerhtede dåehkeste, uvtemes dåehkieåvtehke.
Tjïelten åejvie Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy lea madtjeles ihke latjkoe Saemiedigkine varke lea stïeresne.
Baakoelæstoej baakoeh jïh baakoej sisvege.
Galka baakoelæstoeh darjodh mobijletelefovnen jïh nedtepreejren åvteste, jïh daejtie sjiehtjesjidh ovmessie dåehkide.
teeksth öörnedh gusnie biejjietjaalege, aalkoe jïh minngiebaakoe
10. jaepietsiehkesne
Öörnege 10. jaepietsiehkesne
Öörnege raaktan dan åvteste akte vaajtelasse meedijefaalenassem nænnoestehtedh daejnie gïeline.
Öörnege lea juahkeldh:
Dennie nubpene bielesne dle öörnege badth Saemiedægkan tsevtsemefaamoem jïh nuepiem vadta govlesovvedh, jïh dïhte aaj dïhte aajkoe latjkojne.
Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie.
Öörnege lea suajmanamme, men daelie åestemeöörnege jåhta, jïh daelie gærjah veeljeme jïh aktem bijjieguvviem deallahtimmeste dorjeme.
Öörnege maahta hijven viehkievierhtine årrodh saemien artisti nuepide jienebh goltelæjjah jaksedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
Öörnege aaj lååjkedæjjah feerhmie mah daejtie ööhpehtimmide vaeltieh:
Öörnege aaj sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje, mah viehkiehtieh aktine lissiehtamme gaskenasjovnaale vuesiehtimmine, jïh eksporte saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese, jïh tseegkemedåarjoe noere saemien tjiehpiedæjjide.
Öörnegh juktie Finnmaarhkeeeken dïenestem reeredh, laavenjostosne Finnmaarhkeneekine jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltine.
Byöroe öörnegh aktine stïeresne jïh maehteles båatsoesæjjasadtjine salkehtidh.
baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
Årgaanh mah edtjieh gorredidh saemieh govlelgieh, goh gaskem jeatjah dajveståvroeh ih båatsoeståvroe leah tïjje doekoe heajhtasovveme, jallh iemie veanhtadimmieh eah gorresovvh båatsoemaahtoen jïh tjïelke meatannænnoestimmien bïjre.
Gosse lea dej laakejarkelimmiej bïjre mejtie reerenasse daelie raereste, sïjhtem haestedh dan gallesh goh gåarede govlehtimmielahtestimmieh deellieh juktie buerebe prosessh hoksedh LBD:n bieleste juktie sïemesvoetem jarkelimmiej bïjre åadtjodh mej bïjre maahta akteraeresne årrodh.
Åårganisasjovne
- Siebrieh leah råajvarimmiej mietie gihtjeme mah duedtiem kultuvrejielieminie darjoeh.
Siebrie akte dagkeres specialized agency EN'i nuelesne, jïh tjåanghkan 23 gaskenasjovnale sjïehtedimmieh reerie mah leah ovmessie aspekti bïjre immaterijelle reaktijste.
Åårganisasjovne aktem dïrregem dorjeme juktie vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts akte gïele lea.
Siebrien mandaate lea viehkiehtidh raeffiem jïh jearsoesvoetem buektiehtidh, jïh laavenjostoem eadtjoestidh nasjovni gaskem daej njieljie faagesuerkiej sisnjeli.
Åårganisasjovnh regijonale darjojne
Åårganisasjovnestruktuvre
Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Åårganisasjovnestruktuvre Stoerretjåanghkoe Stoerretjåanhgkoen ståvroe Moenehtsh Saemiedigkien laejhtememoenehtse Saemiedigkieraerie SUPU Saemiedigkien voereseraerie
Åårganisasjovnen jih politiken gaavhtan lea daate geerve dajve gusnie joekehth årrome-leahtah jih infrastruktuvrh.
org jïh risten.no.
Vaaksjoehtimmie Maahta dåeriesmoerh årrodh tïjjem guarkedh jïh daejredh gusnie lea.
Bïevnese doh jeenjemes åtnasovveme dïejvesh, laakh jïh mieriedimmieh buerkeste reeremen bïjre vaarjelamme saemien gåetijste.
Bïevnesh jïjtsistie vaarjelamme saemien gåetiej bïjre
Bïevnesh jïjtsistie vaarjelamme saemien gåetiej bïjre / Saemien gåetievaarjelimmie / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Bïevnesh Dáhttuprosjekten bïjre, Ragnhild Dalheim Eriksen, Saemiedigkie
Bïevnesh Dáhttuprosjekten bïjre, Ragnhild Dalheim Eriksen, Saemiedigkie
Bïevnesh saemien gïelemoenehtsen bïjre, åvtehke Bård Magne Pedersen
Bïevnesh saemien gïelemoenehtsen bïjre, åvtehke Bård Magne Pedersen
Orrijimmie
Persen, Åge: Tijje barkoe-gærja
Mijjieh geerve almetjh goh råållamaallh.
Luvliesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme daaletje Åarjel-Varangeren tjïeltesne Nöörjesne, lissine dejtie baalte dajvine Russlaantesne jïh Såevmesne.
Luvliesaemien jïh pijtesaemien jïjtjemse dejstie jeatjah saemien gïelijste joekehtieh, uvtemes dan åvteste gaajh vaenie gïeleutnijh dejnie aerpievuekien dajvine Nöörjesne.
Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve
Luvliesaemien/skoltesaemien ööhpehtimmiematerijelle daelie nöörjen jïh russiske gïelesne gååvnese jïh digitaalelaakan.
OT lea dejtie noeride gaskem 16 jïh 21 jaepieh, mejtie aaj eejhtegigujmie, amma dah mah reaktoem utnieh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh - mah -eah leah jåarhkeskuvlem jallh learoesijjiem syökeme -eah leah skuvle-jallh learoesijjiem dååsteme -skuvlem jallh lïerehtimmiem orrijamme -eah leah ihkuve barkosne -reaktam dasseme geerestimmien jallh latjkoehïejhtemen gaavhtan
OT lea DOV gaavhtan
OT bïhkede jïh raereste, jïh maahta dov daerpiesvoetijste jïh iedtjijste datnem viehkiehtidh dov soejkesjigujmie lïerehtimmien jallh barkoen bïjre.
Bijjielisnie premissh leah neebnesovveme akten eventuelle julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Bijjelen 40% prosenth leah nuerebe goh 40 jaepieh, mij sæjhta jiehtedh akte stoerre låhkoe lohkehtæjjijste nov sån gellie luhkie jaepieh aajmene utnieh lohkehtæjjabarkosne.
Gaajhkem lehkiem gusnie fealedeminie jïh saemieh gaavnesjem, dle aaj soptsesh saejriesvoeten bïjre govlem.
Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne.
Aerpien maahtoem boelvijste boelvide sirtedh dellie jarnges.
-Sertiestimmie dejstie saemien museumijste Saemiedigkien reeremasse ij leah dam bueriedimmiem buektiehtamme goh jeatjah museumh Nöörjesne åtneme.
Dah sertiestimmieh mijjieh daan biejjien staateste guektiengïeleldh dïenesjidie dåastobe, edtjieh ajve evtiedæmman saemien gïeleste jïh darjoemidie årrodh mah gïeleevtiedimmiem skreejrieh gïelevierhtietjïeltine.
OVERHALLA
Kultuvredepartementen budsjedten bijjelen dle raereste 70,4 millijovnh kråvnah Saemiedægkan dåarjodh, mah edtjieh kultuvreaamhtesidie årrodh jaepien 2012, akte lissiehtasse 3 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste.
Bijjemes dïedte gaajhki aamhtesesuerkiej åvteste
Dam jollemes barkoedïedtem tjïeltesne åtna, kultuvresne, museeumisnie, noere/eejehtimmesne, jaahkosne jïh åarjelsaemien kultuvresne jïh gielesne.
jïjtsh daaroen teeksth saemiengïelese jarkoestidh
aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Jarkoestimmie njoelkedassijste jïh bïevnesedïedte
Jarkoestimmie: Inger Marie Oskal Inger Anne Gaup Gustad Rávdná Turi Henriksen Lars Theodor Kintel Ellen Jonassen Oskar Stein Björlykke Anne Silja Turi Birgit Andersen Anne-Grethe Leine Bientie
Dah jarkoestimmieh leah gåetiesæjrojne Tromsøen jïh Vadsøen faangkegåetine.
Daaletje learoevierhtieh jarkoestidh jïh sjïehtedidh
Daerpiesvoeten mietie learoevierhtieh /teemaheefth åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïeli gaskem jarkoestidh jïh sjïehtedidh
jarkoestidh teeksth saemiengïelese
Daennie åejvieboelhkesne aaj edtja jarkoestidh jïh toelhkestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem.
Bijjieguvvie
Bijjieguvvesne tjuara digkiedidh mah etihkeles dåeriesmoeretjoelmh mah tjuerieh meatan årrodh njoelkedassine.
Bijjieguvvie gaajhki dåarjoejgujmie daesnie.
Bijjieguvvie gaajhki dåarjomigujmie lea daesnie
Dah vihkielommes regijovnale soejkesjh jïh strategijh mejtie Regijovnale evtiedimmieprogramme edtja viehkiehtidh illedh:
Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Tsiehkien bïjre saemien gïelide
Byöroe bååstede foeresjidh bijjelen göökte stoerretjuetie histovreles daeverh saemien museumidie.
Vaaksjome dehtie arktiske byjresistie (AMAP)
Jeatjah kandidaath fïereguhten steemmam åadtjoeh ryöknedimmesne.
Gaajhkh jeatjah tjïelth aaj sijhtieh saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne årrodh, men eah seamma vijries reaktah njoelkedassine utnieh.
Jeatjah tjirkijh reaktam utnieh baakoem åadtjodh gossege göökth.
• Jeatjah ålkoelaanten staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme, jïh mah leah vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne iktemearan dej golme minngemes jaepiej, veeljemebiejjien åvtelen.
Jeatjah profesjonelle viehkie leejjesåvva fïerhten prosjektese gosse vihties prosjekth.
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh nedtesne
Dah tjelmieh åadtjoeh liegkedidh dennie seadtoes eatnamisnie, vielie måskoes munkecellah lohkemasse gallerijesne gååvnesieh.
1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre.
1900låhkoen barkijesiebrie sjïdtedi jïh daesnie aaj teaterestuhtjh åtnasovvin dovne didakteles jïh politihkeles.
1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie.
2000-låhkoen dle Arktisk raerie aaj eelki klijmajarkelimmide vuartasjidh, jïh dah vijries reektehtsh mejtie raerien ovmessie barkoedåehkieh dorjeme, stoerre ulmiem åtneme juktie effektem klijmajarkelimmijste vååjnesasse buektedh, jïh man varke dah heannadieh.
Gellie gaerten 30-taalesne, Korgenisnie jijtje mierhkh utniejin, jih aaj dihte gaertene guste mov aehtjie bøøti.
Gaajhkine njieptjine tjirkijh lin meatan, dovne NBR:ste jïh SANKS:ste.
Dej reektehtsigujmie goh våarome mah leah sïjse seedtesovveme, Europaraerie aktem jïjtse reektehtsem seedtie mij vihth bååstede seedtesåvva nöörjen staatese.
Dan sjïekenisnie moenehtse meala daerpies njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh.
Daej gaavnoej gaavhtan maahta sån tjïelkelaakan aerviedidh raessiedaltese båatsoealmetji luvnie åarjelsaemien dajvesne lea akte stoerre healsoevaahra dovne daan beajjetje geerve almetjidie jïh dan boelvese mij byjjeneminie.
Prosjektevierhtiej gaavhtan Saemiedigkeste, dle akte jiehtegegïetegærja dorjesovveme maam skïemtjegåetesne Porsangerisnie nuhtjie.
Våaroemisnie Stoerredigkien nænnoestimmeste orre mineraalelaaken bïjre, jïh Saemiedigkien nænnoestimmie mij jeahta ij maehtieh luhpiedimmiem vedtedh laakese jïh dejtie darjoemidie dïhte sjïehtesje, dle Saemiedigkieraerie ruffien 2009 vuarjasji Saemiedigkie sïjhti göökte joekehts raerieh utnedh vaajtelidie akten evtiedimmien bïjre aktede mineraaleindustrijeste saemien dajvine.
Borkenesesne, Harstaden bæjngoelisnie lij ikt akte onne haakeneburrie-skuvle jih disse lij dej minngemes jaepiej geerve orreme learohkh åadtjodh guktie nimhtie aajhtaldihkie.
Budsjedtesne lea raeriestamme dåarjoeh 250 millijovnh kråvnine bigkememaaksojde jïh darjoemidie mah leah ektiedamme Reerenassekvartaalem vihth bæjjese tseegkedh jïh bigkedh.
Voenesne buerie laakan dej noere saemiejgujmie gåaredi.
Ceavccageađgi'sne/Mortensnes saemien åvtetïjje jïh dïhte nænnoes ektiedimmie eatnemen jïh kultuvren gaskem leah tjåanghkan vïeveme akten ellies soptsesasse.
Tsagkese lij læjhkan juktie ij lij mov naan øøhpehtimmie pedagogike-faagigujmie jallh dååjrehtsh goh lohkehtæjja.
Dennie aktene bielesne aktine eadtjohke vueliedimmiepolitihkine gïehtele båatsosne, göölemisnie jïh laanteburresne, jïh dennie mubpene bielesne åvtese geasa gaskem jeatjah mineraalejielemem goh dïhte mij lea nuhteligs.
Naemhtie dle gïele aalkoejielemi sisnjeli ij ajve vyörtegs saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan, men aaj vihkeles juktie aerpievuekien saemien aarvoeh jïh daajroeh guhkiebasse sertiestidh.
Naemhtie dah bïhkedassh edtjieh viehkiehtidh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese.
Naemhtie museumh sijhtieh maehtedh sijjen sisvegem juekedh virtuellelaakan dovne jïjtsh guessiejgujmie, men aaj guessiejgujmie dejnie jeatjah museuminie.
Naemhtie aamhtesh voestegh aktem vuarjasjimmiem jïh gïetedimmiem tjïeltine åadtjoeh, åvtelen Staaten geajnoesuarkan båetieh.
Naemhtie maehtebe sjïehteladtedh ihke saemien iemie jïh jielije gïeline sjædta siebriedahkesne.
- Naemhtie vïenhtebe mijjen fokuse jieliemasse edtja stuerebe effektem åadtjodh, saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga jeahta, jïh soptseste Saemiedigkie lea kultuvrelle jïh sjugniedihks jielemh bæjjese vaalteme sijjen tjåanghkojne tjïeltigujmie.
Naemhtie mijjieh sïjhtebe edtja aelhkebe sjïdtedh almetjidie sijjen vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie båetedh ryöktesth Saemiedægkan, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Daennie nedtesæjrosne maahta aaj kaarhtem vuejnedh darjomigujmie jïh heannadimmiejgujmie mah öörnesuvvieh gïelejaepien sjïekenisnie.
Dan baelien idtjin aktem seammaplieres iktedimmiedïedtem vuarjesjh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste, men mænngan julevsaemien maahtoebyjresigujmie govlesadteme dubpiebasse, Nordlaanten fylhkenålma aaj iktedimmiedïedtem åadtjoeji julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Idtjim dellie ussjedh skuvle aaj Borkenesesne meehti sjiehtedh.
Dagkeres saerniestimmieh leah reereme-lihtsegi ellies diedte jih saernieh maehtieh gaskevearman biejesovvedh jallh ovmese jeatjh laakan bievnese båetedh.
Gosse vaanterdimmieh, dellie learohkh tjoeverin eadtjohke laakan barkedh, gærjide fierhten biejjien tjaeledh jih aaj jeatja tjaalegh darjodh mah vuesiehtin maam lin liereme.
Aktene bijjemes daltesisnie saemieh goh almetjh tjuerieh reaktam åadtjodh jïjtsh maanagïerth evtiedidh gusnie saemien lïerehtimmievuekieh jïh saemien pedagogeles materijelle leah jarngesne.
Daennie suerkesne gaskenasjovnale diakonije jïh misjovne (viehkie), dellie raereste Saemien gærhkoeraerie edtja dam laavenjostoem Kirkens Nødhjelp'ine vijriebasse evtiedidh, g.j aalkoealmetjedarjomidie dåarjelidh åarjel Afrihkesne jïh Noerhte- Russlaantesne.
Veeljemekåarhten åvtesæjrosne bïevnesh gaavnh gusnie jïh gåessie datne maahtah steemmadidh veeljemebiejjien.
Giellateknon gåetiesæjrosne maahtah aaj Divvun veedtjedh, akte staeriedimmiedïrrege dovne systemidie Windows, macOS, OpenOffice & LibraOffice, jïh InDesign.
Gollevárrisne gellie tjuetie vijremesvaalkh aktene vihties öörnegisnie.
Dan åvteste vaenie vierhtieh Saemiedigkien budsjedtesne, dle ij leah buektiehtamme vielie goh 5-600.000 kråvnah vedtedh fïerhten gïelejarngese daan mearan.
Dej gellielaaketje ektiedimmiej gaavhtan ovmessie såarhts tsevtsemen gaskem gåatoemasse, statistihke lea dorjesovveme ij ajve akten gåhkaldahken åvteste, men jienebi gåhkaldahki åvteste; 500 meeterh, 1 kilomeetere, 2 kilomeeterh, 3 kilomeeterh jïh 5 kilomeeterh skilkemedahkoste.
Juktie dan gille gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne dle tjïelkelaakan vuajna saemiengïeleldh vierhtieh fååtesieh.
Faatoes beetnehdåarjoen gaavhtan jeatjah suerkijste, prosjekte ij leah tjïrrehtamme.
Juktie onne lohkijetjïerth dellie saemiengïelen tjaaleldahkh ohtjelåhkose trugkesuvvieh.
Dej smaave learohketaalli gaavhtan dle rïektesisnie geerve learohketaallide tsööpkedh skuvlide, jïh muvhten aejkien aaj fylhkide saemien gïeline.
Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien, gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh.
Maadthskuvledaltesisnie 22 lohkehtæjjah saemien gïelelïerehtimmiem vedtieh.
Fïereguhtelaakan dah leah barkeme saemien gïelem eevtjedh.
Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemien gaelmieh. Naan gierkesne saemien gïelesne tjaalasovveme jïh aaj saemien vuekiej mietie tjaalehtjamme.
Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemien gaelmieh. Naan gierkesne saemien gïelesne tjaalasovveme jïh aaj saemien vuekiej mietie tjaalehtjamme.
Åeniebasse ij maehtieh jiehtedh gaskemedtien aaltere saemienlohkehtæjjide lea ååpsen jolle, men seamma tïjjen dle gellie jaepieh ååpsen vuelege dåårrehtimmie saemiengïeleldh saemienlohkehtæjjijste, mah vihth sijhtieh darjodh skuvleaajhterh geervebe nuepieh åadtjoeh reaktide saemien learoehkidie illedh.
Abpe laantesne 80 prosenth dejstie lohkehtæjjijste 1. - 7. klaassesne leah nyjsenh, mearan ånnetji vueliehkåbpoe klaassedaltesidie 5. - 10.
Abpe laantesne dle tjiehpiedæjjah eah leah sååkehkåbpoe sjïdteme.
Nænnoestimmieh mah faage-øvtiedæmman veadtaldihkie, lin vihkeles aamhtsh laantetjåangkosne 1967. Desnie kriebpesjimh orre barkoesijjieh goh åvtehke gie edtji orre aamhtsh juhtiehtidh, staaten-konsulentem båatsoejielemen gaavhtan jih sjiere båatsoeburrie-skuvlem.
Bæjhkoehtimmesne Saemiedigkien politihkeles ståvroe sæjhta Saemien låhkoeh soptsestieh 11 åadtjodh åvtelen doh ovmessie tjaalegetjaelijh åehpiedehtieh maam dah leah gaavneme jïh raeriestimmiejgujmie båetieh råajvarimmide dejnie ovmessie suerkine.
Guhkiebasse raereste aktem Saemien-gyrhkeles pedagogeles jarngem tseegkedh mij edtja evtiedimmiem jïh øøhpehtsem sjïehteles maahtoste gorredidh åålmegidie, v.g ektiedimmesne Gyrhkeles øøhpehtimmiejarngese Noerhtene (Kirkelig utdanningssenter i Nord (KUN).
Pål Hivand
Saemiedigkieraerie
Ministertjåanghkosne Nuukesne Kruanalaantesne jaepien 2011, dle sjæjsjalin aktem ihkuve tjaelijesijjiem tseegkedh Arktiske raaran Tromsøsne.
Tjåanghkosne Stuehkesne ruffien 2013 tjirkijh Såevmeste aaj lin meatan.
Tjåanghkosne vihkeles jïh prinsihpeles gyhtjelassh bæjjese vaaltasuvvieh, jïh juhtije prosessh.
- Jielemebielesne libie dåarjoem våaroehtamme juktie göölemevïnhtsh åestedh jïh ovmessie råajvarimmieh juktie gueliem dåastodh jïh hoksehtimmiem vedtedh mearoegaedtievïnhtside.
Nasjovnaale daltesisnie dle Noerhte-Trööndelagem vuarjasjamme goh akte åvtehkefylhke mij noeride nuepieh vadta meatan årrodh.
Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege, jïjtsh gïeline, jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin.
Stillemen mietie Justijsedepartemeenteste jïh Kriminaalehoksen byögkeles reeremistie (daaroen KSF) akte barkoedåehkie lea vuartasjamme guktie sovnedimmie lea dejtie saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme.
Stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemente jïh Maahtoedepartemente dle dah dotkemeinstitusjovnh Nordlandsforskning jïh Norut Alta aktem nasjovnale saemien gïelegoerehtimmiem tjïrrehteminie daelie.
Guejmietjåanghkosne COP 10, dle Nagoyaprotokollem nænnoesti.
Saemiedigkien håalomestovle raeriestimmiem nænnoestimmide aamhtesinie stoerretjåanghkosne buakta daennie öörnegisnie: Juvnehten årgaane jïh dan mænngan tjirkijh.
Paragrafe 8 eatnemegellievoetelaakesne mubpie lïhtse jeahta dah åejvieladtjh edtjieh leavloem bïejedh daajrose mij våaromem åtna guktie gellie boelvh etnemem nåhtadamme jïh eatnaminie ektine barkeme, daan nuelesne aaj saemien åtnoe, jïh mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnojne jïh vaarjelimmine eatnemegellievoeteste.
Vaanterdimmiehaallen baalte akte gaahpoeh gallerije 2. laptesne, daestie maahta vuejnedh dan gaahpoeh atrijese ålkone, doedteri, gærjagåetien jïh stoerretjåanghkoesavkan vööste.
Seamma tïjjen Saemiedigkie dååjroe konsultasjovnh departemeentine eah mïsse gænnah darhkh.
Dihte edtja åarjelh-saemiej bigkeme-tradisjovnh vuesiehtidh.
Baakoegærjetje dorjesovvi kampanjen sjïekenisnie "Saemesth munnjien", men annje jeenjesh dan mietie gihtjieh.
Lïhke fuelhkie, healsoebarkijh jïh mubpieh maehtieh daerpies viehkiem jïh dåarjoem vedtedh.
Lïhkefuelhkieskuvlh jïh soptsestimmiedåehkieh leah vuesiehtimmieh naan såarhts sijjide gusnie lïhke fuelhkie maahta hijven raerieh åadtjodh jïh sinsitneste lïeredh.
Dah minngemes internasjovnale konvensjovnh vuesiehtieh saemiej reaktah goh aalkoealmetjh.
Reeremelihtsegh sijhtieh ekti vøøki barkedh jih faaledh giele-jarngh dovne Aarbortesne, Snåasesne jih Rørosesne.
· Lihtsegh guht dej aamhtsijgujmie berkieh, tjoeverieh diedtem vuesiehtidh, saemiej kultuvrem vaarjelidh jih aaj ektievoetide ovmese dajvine gorredidh.
Lihtsegh guarkah vihkeles lea "onne-skalaråajvarrimmieh" åarjelh-saemiej dajvine sjiehtesjadtedh.
Guejmieh aaj latjkosne seamadamme prioriteradidh jïh vielie vierhtieh tjiehpiedæjjastipendide læjkodh.
Reereme-lihtsegh tjoeverieh fierhten jaepien gaavnedidh reereme-tjåangkosne dovne kultuvre-mojhtsi vaarjelimmien- jih aaj dajve-gyhtjelassi gaavhtan.
Laanten årrojh jih byjjehtimmie-reeremh edtjieh daajroetimmieh saemij gyhtjelassi- jih kultuvren bijre utnedh.
Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme, "daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh, jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem, musihkem, daahtsoem, teaterem, filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh.
Dah guejmieh leah evtiedimmiem göölemesuerkesne vuartasjamme konsultasjovnebarkosne, dejnie tjïeltine mah leah Saemiedigkien geografeles vierhkiedajvesne ohtsemedåarjose jielemeråajvarimmide (SUF), jïh jeatjah tjïeltine dejnie noerhtemes fylhkine, jïh daate vuesehte tjïelth mah ellies jallh bieleldh leah SUF'en sisnie, aktem stuerebe vueliedimmiem åtneme göölijelåhkosne, man gellie mah åadtjoeh meatan årrodh, vïnhtsh j.v. goh jeatjah tjïelth.
Guejmieh duedtierååresjimmide leah seamadamme, jïh latjkoen mierie jaapan 2015 lea 8,1 millijovnh kråvnah.
Mååhtedimmie tjoevere giehtjedæmman biejesovvedh gosse njielje jaepieh vaaseme.
Guejmiej minngemes vuajnoeh dejnie sjïere aamhtesinie, edtjieh byögkeles årrodh.
Øøhpehtimmie jåarhkeskuvline leah eeremes Fylhkestjieltij diedte jih vuartoe dejstie leah bueriedimmie faagese.
Tjielten nualan Snåasesne sijhtieh reereme-lihtsegh giele-jarngem rihpestidh.
Reereme-lihtsegh håhkesjieh disse jih sijhtieh barkedh guktie dagkeres darjomh gåarede juhtiehtidh. JIELEME-ØØVTIEDIMMIE
Voestegh raeriestieh giele-jarngem Rørosesne rihpestidh. Edtjieh aaj barkedh guktie øøvtiedidh faaleldahkem Elgåen sjidtemesæjjan.
Reereme-lihtsegh edtjieh barkedh juktie vihtesjidh, gorredidh jih vuesiehtidh joekehth saemiej kultuvremojhtsh ovmese dajvine.
Reereme-lihtsegh luhpiedieh sijhtieh barkedh guktie edtja nuepie sjidtedh ellies øøhpehtimmiem saemien gielese åadtjodh, lohkehtæjjajgujmie giej buerie maahtoe.
Lihtsegh aaj jååhkesjieh edtja gieleøøvtiedimmie- provgramme båetedh mij vihteles sæjhta tjirkedh ellies jih eensi giele-faaleldahkem åarjelh-saemien dajvese.
Reereme-lihtsegh dåajvoetieh gaskems saerniestimmieh jih bievnesh vedtedh, bibliovtekh-tjåangkide dåeriedidh jih duvtedh - jih kuvsjh øørnedh. Dåajvoetieh aaj voejhkelidh jeatja øøhpehtimmie-, jih råajvarimmijgujmie giehtelidh guktie dah guht skuvline jih bibliovtekine barkeminie, viehkiem åadtjoeh.
Lihtsegh edtjieh tsevtsiehtidh ektievuekiebarkoem vaarjelæmman gusnie kultuvre-mojhtsh, kultuvrelaaken gaavhtan. Vuartsjh tjaalegem gusnie tjåådtje diedte-joekedimmien bijre, kultuvre-laaken mietie, §3 ektievuekiediedte.
Vihkeles aaj barkedh guktie daate provsjekte båetije biejjieh maahta juhtedh.
Saemien Sijte edtja museums-laaken mietie barkedh viermie-juhtiedimmine, jih nimhtie jarngesne tjåadtjodh.
Seamma bodtesne edtja barkoe juhtedh buerie jih sjiehteles gaavnedimmie -sijjeh åarjelh-saemien kultuvrese øørnedh. (Golme regiovnh).
Nimhtie aaj vihkeles Sveerjine ektesne barkedh guktie ektievoete nænnobe sjædta jih aaj sinsitniste viehkiem åadtjodh.
Reereme-lihtsegh luhpiedieh barkedh guktie nuekies duvtie-vierhtieh Åarjelhsaemien Teaterese båetieh.
Saemien kultuvre jih ektievoete leah aajhtaldihkie Nøørjen stinks ektievoeten gaavhtan.
Reereme-lihtsegh edtjieh aaj ektesne barkedh guktie saerniestimmieh noeride maehtieh juhtedh - Infonuorra.
Reereme-lihtsegh sijhtieh barkedh guktie ellies media-faaleldahke TV-esne, radiovesne jih plaerine sjædta.
Stoerre dajvh jih vaenie almetjh fierhtene sijjesne, kriepesje institusjovnh
Sijhtieh aaj barkedh guktie duedtiem sjiehtesjadtedh jielemebarkojne jih kultuvre-faagine.
Nimhtie leah mååhtedimmieh Saemiedigkien jih Fylhkestjieltiej gaskems daerpies.
Eensi ektesvuekie-barkoe dej ovmese institusjovni gaskems lea daerpies jis edtjieh daaletje vierhtide bøøremes laakan nuhtjedh.
Sijhtieh aaj barkedh guktie orre gærjah-bussem Sijti Jarngese åestedh, busse mij lea daaletje våaromen mietie.
Reeremelihtsegh sijhtieh ektievuekiem kultuvren jih jielemen gaskems vuajnose biejedh, jih aaj sijjiem vedtedh guktie maehtedh daanhtsodh, teaterinie, musigkinie, lidteratuvrinie j.j. giehtelidh.
Åarjelh-saemien dajvesne leah saemieh orreme jih dajvem provhkeme guhkie øvtebe daan aejkeste.
Reereme-lihtsegh aaj luhpiedieh barkedh guktie jienebh lierehtimmiesijjieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh åarjelh-saemien dajvine lohkedh.
Dah guht daej aamhtsigujmie berkieh, tjoeverieh saemiej gyhtjelasside fierhten biejjien råavarimmese tseagkodh jih aaj gaajhkide barkijde saerniestidh mij deahpede jih nimhtie barkoem nænnoestidh.
Vihkeles aaj Interreg-barkoem nænnoestidh jih øøvtiedidh.
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie båatsoe-jielemem vijriebasse øøvtiedidh.
Åarjelh-saemieh viehkiem åadtjoeh ovmese saemien jih daaroen institusjovniste jijtsh dajvine.
Jeatja barkoe reereme-lihtsegidie lea eadtjaldehtedh jih barkedh guktie kultuvre-såafoe mij Sijti Jarngese veadtaldihkie, bigkesåvva.
Dah guht daej aamhtsigujmie berkieh, tjoeverieh saemiej gyhtjelasside fierhten biejjien råavarimmese tseagkodh jih aaj gaajhkide barkijde saerniestidh mij deahpede jih nimhtie barkoem nænnoestidh.
Sijhtieh aaj Sijti Jarngen bibliovtekem øøvtiedidh juktie dihte joekoen vihkeles sjædta åarjelh-saemien kultuvre bigkemisnie.
· Reeremelihtsegh aaj sijhtieh vuartasjidh guktie laanth maehtieh buerebe laaken provhkesovvedh tjielteraastij gaskems.
Reereme-lihtsegh edtjieh laavenjostedh jih learoe-provgrammen jåarhkeskuvlide vedtedh.
Nimhtie dah ovmese barkijh maehtieh daajroem barkoej bijre sinsætnan vedtedh jih nimhtie saemiej aamhtside ovmese daltesinie bijjiebasse lutnjedh.
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie gærjah-låhkoeh væjranieh jih orre åarjelh saemien tjaalaldahkh dejtie busside båetieh.
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh barkedh guktie gaske-viermieh Saemiedigkien jih jåarhkeskuvli gaskems sjædta aaj dejtie skuvlide mah leah reeremedajvi bæjngolen.
Barkoeh sjædta vierhtide sjiehtesjadtedh onne-skala råajvarimmide kultuvrese jih jielemasse.
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh laavenjostedh, jih vuesiehtidh guktie saemien kultuvrem nåhtose vaeltedh gosse vualkemen bijre digkiedidh.
Lihtsegh sijhtieh Nøørjen saemiej gyhtjelassh internasjovnale alkoe-almetji daltesasse lutnjedh.
Dan gaavhtan sijhtieh lihtsegh dam kultuvreguedtijem duedtedh jih nimhtie båatsoejielemen sjiere lehkiem gorredidh.
Nimhtie aaj sijhtieh åarjelh-saemiej dajvine "ramme-mååhtedimmine" barkedh museumi gaavhtan.
/ Krirrieh / Veeljemebarkijh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
/ Krirrieh/Veeljemebarkijh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Edtja guejmievoetem guarkedh goh akte viedteldihkie laavenjostoe govlesadteminie, tjåenghkies vierhtiedåarjojne jïh dïedtejoekedimmine.
Saemiekonferansesne Ååresne jaepien 1986 laavlomem nænnoesti goh saemien åålmegelaavlome.
Saemiedigkesne akte dåaresthpolitihkeles sïemesvoete orreme gellie jaepieh Saemien Sijte lea akte dejstie ellen vihkielommes prioriteradimmijste Saemiedægkan.
Saemien profijleskuvline tjuara akte ållesth saemien lïerehtimmiefaalenasse årrodh.
Seammalaakan goh krievemidie åtnoe-jïh aajhterereaktan bïjre laantesne, edtja krievemh göölemereaktaj bïjre salkehtidh våaroemisnie daaletje reaktijste.
Seammalaakan goh mijjieh iktesth sisvegem hammoedibie mijjen siebriedahkesne jïh kultuvresne, mijjieh sisvegem mijjen- saemiej - åålmegebiejjesne hammoedibie.
Seammalaakan dle sæjhta akte haesteme årrodh barkoesijjieh paarride skååffedh seamma barkoemaarkederegijovnesne, jïh nuepieh karrierem evtiedidh.
 Stilledh akte goerehtalleme dorjesåvva tjïelti jïh fylhkentjïelti maaksojste, guektiengïeleldh dïenesji åvteste
Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh, daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh, dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh, Vibeke Larsen New York'ste soptseste.
Seminaaresne barkoedåehkien raeriestimmiem digkiedin.
Sentralegyrhkeles daltesisnie dle Gærhkoeraerie gærhkoelaaken mietie, diedtem åtna vaarjelidh jïh eevtjedh saemien gærhkoejielemem.
Pasieenti jïh utniji tsevtsemen bïjre jïh laavenjostedh jïjtsh mielen miete organisasjovnigujmie
Skïemtjijereaktalaaken § 3-5, mij skïemtjijasse reaktam vadta bïevnesh åadtjodh mah leah indivijduelle tsiehkide sjïehtedamme, jïh laaken § 4-2 krïevenassen bïjre luhpiehtimmien vuakan, leah aaj sjyöhtehke nænnoestimmieh.
Tïjjen åvtese dle saemien learohki reaktah lïerehtæmman saemien gïelesne tjarke håvhtadamme, jis dåårrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide ij læssenh.
Minngemes stoerretjåanghkosne veeljemeboelhken akte luhpiedimmiemoenehtse Saemiedigkien tjirkijijstie jïh Saemiedigkien tjirkiji gaskem veeljesåvva 5 lïhtsegigujmie jïh seamma gellie sæjjasadtjigujmie juktie tjirkiji jïh sæjjasadtji annjebodts luhpiedimmieh gïehtjedidh dennie orre Saemiedigkesne.
Sjiltine jallh kaarhtine jïh plearoeh, gusnie vielie goh aktem nommem nåhtede, dle nænnoestimmieåårgane nænnoste mennie öörnegisnie nommh edtjieh årrodh.
Vaanterdimmiehaallen mietie dle tjiehpiedæjja Kristin Ytreberg tjaebpieslaakan jïh hïervenlaakan saemien dïejvesh dorjeme ditnine jïh metalle-naevliejgujmie.
Skuvlesne sïjhtebe joekoen ååntjestalledh:
Ohtje dejpeles gærjetje mij mïelkelåemmesne sjeahta, jïh edtja barkijistie håksoejarngesne nuhtjesovvedh.
Bagkehtassh mah jiehtieh Saemiedigkie lea tsevtsiedæjja dan prosessese noerhkemegiehpiedimmien jïh faatoes betniegiehpiedimmienjoelkedassen bïjre laakesne jaepeste 2007 lea akte stoerre yöjtede gïeje.
Tjåanghkosne dæjstan tjïeltigujmie jïh neavroesentraaligujmie doh ovmessie aktöörh nuepiem utnieh haestemh jïh råajvarimmieh buektedh dovne 110-sentaali bieleste jïh tjïelti bieleste.
Jïh lissine ij leah mij akt orre strategijesne, men akte naa faamohts heereme aarebi noerhte
Læjhkan presidente Keskitalo vuajna Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea aktem saemien gïeleråajvarimmiem buakteme.
Jalhts tjahkan reerenassen (2017) kultuvrepolitihke veanhta jieleme edtja tjeahpoem jïh kultuvrem sponsadidh, dellie læjhkan gïervebe goh gåessie gænnah sponsovrevierhtieh privaate aktöörijste åadtjodh.
Jalhts saemien lea håvhtadamme nåhkedh, saemien gïelh jåerhkieh kreeptjedidh.
Paul Fjellheime reakasovvi 1931, jih byjjeni Fjellheimesne, Prahken tjieltesne Plassjen (Rørosen) noerhtelen, gusnie eejhtegh jieliejigan spidtjebarkojste jih båatsoejieliemistie.
Paul Fjellheim:
Veeljemekåarhtesne bievnesh gaavnh maam veeljemesijjiem datne edtjh nuhtjedh veeljembiejjien, jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh daan jaepien, jïh gåabph steemma edtja saadtesovvedh.
Noerhte-tröönderen guejmievoeten bieleste sïjhtem mijjem barkojne læhkoehtidh jaepien 2013.
Saemiedigkieraerien bieleste sïjhtem mijjen dåarjojne båetedh dejtie mah ååredæjjam vuesiehtieh, dijjieh lidie mavvas jïh dijjen dååjrehtimmieh sijhtieh mubpide viehkiehtidh seamma tsiehkesne, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
- Saemien parlamentarihkeles raerien åvteste sïjhtem saemien siebrieh jïh institusjovnh bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh kandidaatide dan baalhkese, presideente Egil Olli jeahta.
Gosse gïehteleminie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh dle saemien eejhtegh jïh saemien lïhkes siebrieh eevre vihkeles orreme goh doh mah skraejriem vaalteme jïh tsevtsiedæjjine orreme.
Aaj jåarhkeskuvlesne åadtjoeh saemien lieredh jih kuvsjh lea aaj geerve almetjide orreme.
Tsevtseme daelviegåatoemasse maahta dan åvteste geahpanidh strategeles råajvarimmiej tjïrrh eatnamisnie, daennie tsiehkesne giedtieh jïh pruvvieh bovtsese bigkedh ruevtieraajroen mietie.
Tsevtseme turismeste ij leah meatan daatavåaroemisnie daan goerehtæmman.
Tsevtsemedajvh tjerkebe rööpses klaeriem utnieh dan åenebe gåhkaldahke lea tsevtsiemasse.
*Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie.
Ij leah barkofaagi ööpehtimmieprogrammen seamma jïjnjh tæjmoeh Jå1 jïh Jå2, goh ööpehtimmieprogrammen Jå1.
pdf
Pedagogihken åvtehke Maurtuan maanagïertesne tjidtj'-eejehtimmiem vaalta jïh dan gaavhtan barkoe gaavnoes:
Pedagogihken åvtehke Maurtuan maanagïertesne tjidtj'-eejehtimmiem vaalta jïh dan gaavhtan barkoe gaavnoes:
-Pedagogeles materijelle jïh stååkegaevnieh edtjieh viehkiehtidh guktie barkijh jïh maanah ektesne saemien nuhtjieh goh stååkedimmiegïele, lïerehtimmiegïele jïh veeljieh saemien nuhtjedh gosse jeatjah saemiengïelen almetjigujmie ektine, Muotka jeahta.
Learoevierhtieh
Pedagogeles bïhkedimmie
Peder Funderud Skogvang, Tromsø, lea dej bööremes orreme nöörjen turneri gaskem gellie jaepieh, jïh lea daelie juniortjïertesne nöörjen laantesiebresne.
Beetnegi åvteste Saemiedigkeste edtja vïnhtsem dïrregigujmie jïh dalhketjh åestedh.
Pensjovnereforme mij eelki juhtedh tsïengelen 1. b. 2011 raejeste, gaskem jeatjah åssjalommesinie åtna almetjidie skreejredh guhkebem barkosne årrodh, jïh maahta akte vihkeles fåantoe årrodh.
Daan biejjien dle ij leah guhte dejstie saemien museumijstie mah krievemidie voebnesjieh våarhkojde jïh vuasahtallemesijjide, dannasinie daerpies sjædta dejtie bueriedidh.
Daan biejjien ajve noerhtesaemien gïeledajvesne gusnie sjyöhtehke gïelevaarjelimmietjïelth raeriestidh.
Daan biejjien ij leah naan teknologeles vuekieh mah maehtieh dagkerh plåavhkesimmieh hööptedh, ij inhtse aktene garre, arktiske daelvieklijmesne.
Daan biejjien ij leah naan teknologeles vuekie mij maahta dåeriesmoeride kreekeplåavhkesimmiejgujmie giehpiedidh ruevtieraajroen jïh bovtsen gaskem Nöörjesne, jïh inhtse ij garre daelvieklijmesne.
Daan biejjien dle vååjnoe goh 4 sijjieh lea sjyöhtehke, Schanche jeahta.
Daelie vååjnoe goh vïjhte dejstie gaektsie saemien gærjabussijste mah leah gïehtelimsdåarjoem dååsteme Saemiedigkeste, sijhtieh gærjabussedïenesjem jåerhkedh dan orre öörnegen mietie.
Daan biejjien dellie vïjhte åejviesuerkieh bïevnesisnie åtna:
Daan raajan soejmetji gåaradamme learoevierhtieh evtiedidh, jïjnjh dan gaavhtan goh Saemiedigkien gaertjies økonomihken mierie jïh aaj dan gaavhtan goh bertemh eah dam buektedh.
Aamhtese daennie sesjovnesne lea noerh, jïjtjeirhkeme jïh aemielueseme.
Ihkuve ektiesaemien årgaane
Ihkuve noerhtelaanti gïelelaavenjoestoeårgaane
Per Mathis Oskal
Fïerhten tjåanghkoen permisjovnh soptsesuvvieh stoerretjåanghkosne.
permisjovneøørnegh baalhkine dejtie mah sijhtieh saemien lïeredh
Gaske Nordlaanten nasjovnaalepaarhkeståvroe
Barkijh seehtemem åadtjoeh sïejhme barkijenjoelkedassi mietie mejtie saemiedigkieraerie lea jååhkesjamme.
Åvtehkemaahtoem barkijidie utnedh
Barkije- ealamadtje- jïh vaestiedassedïedte.
Almetjh demensine eah gaajhkh tjiehpiesvoeth dassh.
Almetjh mah åenehks tïjjen laantesne årroeh Låhkoe læssene SDJ-dajvesne?
Almetjh mah leah nöörjen staatenårrojh, jallh reaktam utnieh jïjtjemse tjaeledh goh nöörjen staatenårrojh, jïh leah ektiedamme akten jååhkesjamme learoesæjjan Sveerjesne jïh Såevmesne maehtieh aaj stipendem ohtsedh.
Almetjh mah leah lïhtseginie veeljesovveme Saemiedigkeste jallh årgaaneste maam Saemiedigkie lea tseegkeme dïedtem utnieh meatan årrodh Saemiedigkien jallh dan årgaanen tjåanghkojne jis ij luhpies fåantoe gååvnesh.
Almetjh mah stipendem åadtjoeh, tjuerieh elliestïjjen learohkh årrodh aktene jååhkesjamme learoesijjesne Nöörjesne, jïh mij jååhkesjimmiem ööhpehtimmiedåarjose åtna Statens lånekasse for utdanningen tjïrrh.
Vuartasjibie guktie leah jïh mejtie leah sjiehteles daan barkose.
Vuartasjibie mejtie leah sjiehteles barkose
Jïjtje vïenhtem akte råajvarimmie mejnie maahta aelkedh lea tsåatskelesvoetem jïjtjemh vööste stuvredh.
Persovnevaarjelimmiem krööhkedh bæjhkoehtimmesne bovtsetaaleste
Perspektijve jïh goerkese akten almetjasse demensine jorkesieh skïemtjelassen tjïrrh, jïh joekehtslaakan vååjnesasse båetieh ovmessie Ovmessie såarhts demense
Dan åvteste jueriedisnie orreme etnihkeligke veeljemelåhkoeh tseegkedh, dle Saemien gærhkoeraerie birreme salkehtidh mejtie nuepie aktem saemien gærhkoetjåanghkoem tseegkedh, vihties rållajgujmie ektiedamme veeljemasse saemien tjirkijijstie. (SKR 30/10).
PicLab jïh LineCamera leah såemies alternatijvh.
Piera Heaika Muotka
Edtja pilovtemaanagïertebarkoem tjïrrehtidh dotkijigujmie ektine Saemien jïlleskuvleste.
Åvtehke båatsoeburrie-øøhpehtimmesne
Pijtesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme bieline Nordlaanten fylhkesne jïh baalte dajvine sveerjen raastebielesne.
Pijtesaemien ij naan standardiseradamme staeriestjaelemem utnieh, jïh dannasinie geerve gïelem tjaeliemisnie nåhtadidh.
Reeremelihtsegh sijhtieh ektievuekiem kultuvren jih jielemen gaskems vuajnose biejedh, jih aaj sijjiem vedtedh guktie maehtedh daanhtsodh, teaterinie, musigkinie, lidteratuvrinie j. j. giehtelidh.
Plakaate tjuara mijjese seedtesovvedh rïhkeden/golken 24.
Plakaate tjuara mijjese seedtesovvedh rïhkeden / golken 24. b. åvtelen.
Plakaate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste.
- Laahkoeh
Soejkesjebarkoe
Med hilsen / Jijnjh heelsegh
Dah soejkesjh akten orre vaeptiesentraalese leah dannasinie dan jïjnje smalhtjari snjaltjen 22.b. 2011 ånnetji jarkelamme, jïh baaltese akte orre sijjie aaj sentraalese sjædta.
Soejkesje lea tjåanghkoem utnedh Finnmarhken fylhkentjïelte aaj.
Soejkesje akte prijoriteradamme soejkesjebarkoe Regijovnaale soejkesjestrategijen sisnjelen Noerhte-Trööndelagese 2012-2016.
Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Soejkesje lij boelhkesne 1998-2009 jïh åejvieulmine Raarvihken tjïeltem vaarjelidh jïh øøvtiedidh, guktie fassedihks, jielijes, jearsoes jïh populære tjïelte dejtie mah desnie årroeminie jïh jieliemidie.
Soejkesje fokusem åtnastaare- jïh sijjieevtiedæmman, mearoe- jïh mearoegaedtiesovne, monnehke arealeåtnoe, båatsoe, bïegke- jïh tjaetsiefaamoe, siebriedahkejearsoesvoete jïh mineraalevierhtieh.
Soejkesjisnie tjåådtje mijjieh edtjebe:
Soejkesjen akte råajvarimmiebielie 1 dejtie råajvarimmide jïjtse gïehtelimmesne, jïh akte råajvarimmiebielie 2 dejtie regijovnaale iktedimmieråajvarimmide saemien gïelelïerehtæmman abpe ööhpehtimmesne.
Soejkesje jïh håhkoe åvtese lea aktine saemien toelhkestimmiedïenesjine nïerhkedh videoen tjïrrh njieljie daltesinie: 1. Saemien toelhke stïeresne Healsoe Finnmarhkesne biejjege.
Soejkesje lea ovmessie teemasuerkiej bïjre gosse lea åtnoen jih vaarjelimmien bijre arealijste mijjen fylhkesne.
Fïerhten jaepien soejkesjem orrestahta.
Dïhte soejkesje edtja viehkiehtidh mierietsiehkide nænnoestidh dan saemien gærhkoejieliemasse, struktuvri, øørnedimmien jïh tjïelke darjomi bïjre, gærhkoen joekehts barkoesuerkine.
Soejkesjen bïhkedassh sijhtieh aktem dahkoesijjiem tjïeltide vedtedh sijjen arealesoejkesjimmesne mij lea daajroes åvtelhbodti.
Soejkesjh jïh ekonomije daejtie: 1. Bijjemes beerkeme- jïh vaarjelimmiesoejkesjh mijjen immaterijelle kultuvreaerpeste abpesaemien daltesisnie 2. Sïjsetjöönghkemh sïejhme almetji realmaahtoste - aerpievuekien guedtijh 3. Sïjsetjöönghkemh tjiehpiedæjja- jïh dotkijedaltesisnie 4. Gåarede vuejnedh dam mij lea sïjse tjöönghkesovveme 5. Dotkemematerijaalem åehpies darjodh 6. Evtiedimmievierhtieh sjugneden jïh darjoje tjiehpiedæjjide, mah eah tjoerh ulmine utnedh aktem taeterevuesiehtimmiem men maam jeatjah tjiehpiedæjjah maehtieh vuejnedh (v.. g nedtesne, våajnoes jallh teekste) Scenetjeahpoelaboratovrijh.
Plan for samisk trosopplæring edtja gorredidh guktie saemien maanah jïh noerh dej bijjemes jaahkoeøøhpehtimmien mieriej sisnjeli (Gud gir - Vi deler), aktem jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjoeh mij dej saemien maadtoem gorrede, dovne gosse mierietsiehkide jïh sisvegem krøøhkeste.
Soejkesjamme linjalaajroeh aaj båetieh desnie gusnie bovtsigujmie jåhta giesielaanteste jïh daelvielaantese, Schanche jeahta.
soejkesjidh, tjïrrehtidh jïh goerehtallemem åvtese buektedh gusnie vuesiehtieh guktie maanah jïh noerh saemien utnieh jïh guktie gïelem utnieh dej ovmessie jaepiedåehkine
soejkesjidh jïh öörnedidh Saemiedigkien fïerhten jaepien noerekonferansh.
soejkesjidh jïh galkedh prosjektem eajhneste ellies barkose jïh jïjtsh teekstem jïh tjaelemem vierhtiedidh maahtoejgujmie gïele jïh teeksti bïjre
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah åssjelasse sjïehtedamme, sisvegem vijrede jïh jïjtse tjaalegh buerede raeriej jïh krïevenassi mietie
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah sjïehtedamme åssjelasse, sisvegem evtede, jïjtse tjaalegh vuarjesje jïh buerede gïele- jïh teekstedaajroen mietie, jïh raeriej jïh krïevenassi mietie
Soejkesje- jïh bigkemelaake nuepiem vadta nasjonaale ulmieh bæjjese fulkedh juktie dam materijelle våaromem saemien båatsose gorredidh, konsekvensesalkehtimmiej tjïrrh.
Soejkesje- jïh bigkemelaake
Soejkesje-jïh bigkemelaake
Daesnie dah faagemoenehtsh:
Soejkesje- jïh finansemoenehtse:
Soejkesjeprograamme edtja soejkesjebarkoen ulmiem bïhkedidh, bïhkedidh guktie soejkesjebarkojne barkedh jïh guktie sinsitniem viehkesadtedh.
Soejkesjestaatuse Regijovnale soejkesjasse arealeåtnose. Daate nænnoestamme Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja våaroemasse bïejesovvedh regijovnaale åårgani barkose, jïh gosse tjïelth jïh staate sijjen barkoeh jih darjomh soejkesjieh Noerhte-Trööndelagesne.
Soejkesjestrategijen soejkesjeguvvie vuesehte jïjnjh teema- jïh suerkiesoejkesjh/strategijh gååvnesieh.
Soejkesjestrategije gellie haestemh jïh nuepieh buakta (vuartesjh kap. 3).
Plaaneståvroen tsiehkie- jih bigkemelaake jih fylhkestjielten raerie - daaroen jiehts- edtjieh tjoeveridh laakide goltelidh bigkemen gaavhtan jih aaj vaarjelidh guktie ektievoete åarjelh-saemide båetije biejjieh sjidtieh guktie laake nænnoestamme. Nimhtie leah mååhtedimmieh Saemiedigkien jih Fylhkestjieltiej gaskems daerpies.
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede
Soejkesjebïhkedæjja sjïehteladta ihke gaajhkh soejkesjh, konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh mah soejkesje-jïh bigkemelaaken soejkesjebielien minngesne båetieh, eatnemevåaromem saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorrede.
Stoerretjåanghkoe juvnehtimmiem faagemoenehtsistie gïetede jïh nænnoestimmiem aamhtesisnie dorje.
Stoerretjåanghkoe juvnehtimmiem gïetede jïh nænnoestimmiem aamhtesisnie dorje.
Stoerretjåanghkoe sjæjsjele, juvnehtimmien mietie stoerretjåanghkoeståvrojste, guktie aamhtese edtja gïetesovvedh:
Stoerretjåanghkoen lea sjæjsjalimmiefaamoe gosse unnemes bielie tjirkijijstie lea meatan voteradimmesne.
Stoerretjåanghkoe veelebe njoelkedassh vihteste juktie rååresjimmide olkese tjaeledh.
Stoerretjåanghkoe saemiedigkien barkoeöörnegem nænnoste, njoelkedassigujmie jïh bïhkedassigujmie dejtie jeatjah darjoemidie mejtie Saemiedigkie stuvrie.
Stoerretjåanghkoe maahta njoelkedassh vihtiestidh faagemoenehtsi barkose juvnehtimmien mietie stoerretjåanghkoeståvroste.
Stoerretjåanghkoe maahta veelebe njoelkedassh vihtiestidh man vijries bïeljelimmie nænnoestimmien bïjre edtja årrodh.
Stoerretjåanghkoe maahta sjïere njoelkedassh gïehtjedimmiemoenehtsen dïedte- jïh barkoesuarkan vihtiestidh.
Stoerretjåanghkoe maahta jarkelimmieh darjodh tjåanghkoeöörnegisnie.
Stoerretjåanghkoe jïh moenehtsh ovrehte njieljie tjåanghkoeh utnieh fïerhten jaepien.
Stoerretjåanghkoe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Stoerretjåanghkoe
Stoerretjåanghkoeståvroe nænnoste mah gyhtjelassh tjirkijh maehtieh gihtjedh jïh mennie öörnegisnie gyhtjelassh edtjieh årrodh.
Storretjåanghkoen ståvrosne vïjhte lïhtsegh mah veeljesuvvieh tjirkijijstie jïh tjirkiji gaskem stoerretjåanghkosne.
Stoerretjåanghkoeståvrosne akte stoerretjåanghkoen åvtehke, mubpieåvtehke jïh golme lïhtsegh jïh persovneles sæjjasadtjh.
Stoerretjåanghkoeståvroe sjæjsjalimmiefaamoem åtna gosse golme lïhtsegh leah tjåanghkenamme.
Stoerretjåanghkoeståvroe aamhtesh faagemoenehtsidie joekede jïh moenehtsetjåanghkojde jïh stoerretjåanghkose gohtje.
Stoerretjåanghkoeståvroe raeriestimmiem buakta aamhteselæstose jïh tïjjesoejkesjasse rååresjimmide stoerretjåanghkosne.
Stoerretjåanghkoeståvroe maahta sjæjsjalimmiefaamoem stoerretjåanghkoen åvtehkasse delegeradidh.
Stoerretjåanghkoeståvroe maahta stoerretjåanghkose raeriestidh låhkoem orre aamhtesijstie gaertjiedidh§ 24 Raeriestimmie jïh lahtestimmieh
Stoerretjåanghkoe jïh saemiedigkieraerie leah faamosne goske orre stoerretjåanghkoeståvroe jïh orre saemiedigkieraerie leah veeljesovveme.
Stoerretjåanhgkoen ståvroe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje, Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie, Saemiedigkien barkoeöörnegisnie.
Stoerretjåanghkoen ståvroen barkoeh leah permisjovneohtsemh sjæjsjalidh, raeriestimmieh stoerretjåanghkose buektedh dej gyhtjelassi bïjre mah leah Saemiedigkien barkoeöörnegen bïjre, jïh daerpies nænnoestimmieh darjodh aamhtesesoejkesjimmide stoerretjåanghkoen tjåanghkojde.
Stoerretjåanghkoeståvroen laavenjassh leah:
Stoerretjåanghkoe
Stoerretjåanghkoen ståvroe
Stoerretjåanghkoeståvroe tjåanghkoegærjam vuelietjaala fïerhten tjåanghkose.
Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje, Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie, Saemiedigkien barkoeöörnegisnie.
Stoerretjåanghkoen åvtehke stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegh tjåanghkose gohtje.
Saemiedigkieraerie lea mïetsken aktem fealadimmiem dorjeme Finnmaarhken gaedtiebealam.
Goh aaj EN:n raasesïerredimmiemoenehtse neebnie, dle saemien dajvh jïh reaktah tjarke behtjiedimmiem nuelesne stoerresiebriedahkeste, dovne göölemevierhtiej, mineraalevierhtiej jïh arealevierhtiej sjïekenisnie.
Stoerretjåanghkoeh sïejhmemes njieljien aejkien jaepien, seamma våhkoen goh moenehtsetjåanghkoeh.
Stoerretjåanghkoesavka, gærjagåetie, vaanterdimmiehaalle jïh tjåanhgkoetjiehtjelh vååjnesasse båetieh, jïh aaj bielieh dehtie ålkoebieleste atrijesne vååjnoeh goh akte bielie sisbieleste.
Stoerretjåanghkoesavka lea goh akte jïjtse bielie, åejviegåetine ektine ektiedamme akten måskoes pruvvien baaktoe.
Stoerretjåanghkoestaabe
Stoerretjåanghkoe
Stoerretjåanghkoe stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegi gaskem aktem stoerretjåanghkoen åvtehkem jïh aktem mubpieåvtehkem veeljie.
Stoerretjåanghkoe stoerretjåanghkoeståvroem sov tjirkiji gaskem veeljie.
Stoerretjåanghkoe aktem presidentem sov tjirkiji gaskem veeljie mij lea saemiedigkieraerien åejvie.
Stoerretjåanghkoe aktem gïehtjedimmiemoenehtsem veeljie 5 lïhtsegigujmie gusnie dovne åvtehke jïh mubpieåvtehke opposisjovneste veeljesuvvieh.
Stoerretjåanghkoe daah 3 faagemoenehtsh veeljie: soejkesje- jïh finansemoenehtse, byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse jïh jieleme- jïh kultuvremoenehtse.
Stoerretjåanghkoe sov vuajnoem reektestæmman buakta lahtestimmiej tjïrrh.
Stoerretjåanghkoe sov vuajnoem reektestæmman vuesehte lahtestimmiej tjïrrh.
Edtja dïedtedeelleme gærjah vöörhkedh ihkuven aajkan.
Jaepien 2011 Pollisedirektovraate aktem referansedåehkiem barkijidie pollisesne tseegki mah saemien gïele- jïh kultuvremaadtoem utnieh.
Pollisedirektovraate lea aalkeme saemien gïelem sjïehtesjidh pollisen elektrovneles aamhtesegïetedimmiedïrreginie.
Pollisejolleskuvle, sov govlesadteme- jïh dåårrehtimmiestrategijen tjïrrh, eajhnadåvva almetjh unnebelåhkoemaadtojne dåårrehtidh, daan nuelesne almetjh saemien maadtoste.
- Politihken dïrregeskaavtege byöroe stuerebe årrodh goh svaalije jïh aajhtoeh.
Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
Politihkeevtiedimmie jïh bïevnesebarkoe edtja aktene lïhke laavenjostosne årrodh båatsojne.
Pollise- jïh bïedtemeåejvieladtjh
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Politihkebarkoe: Soejkesjeprogramme jïh tjïeltebieliesoejkesje politihkeles Tjïelten åejvieladtjeraerie gïetedalla åvtelen byjjes vaaksjoemasse sedtesåvva.
Anita Persdatter Ravna
Politihken aamhtese: Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem, jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine, gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine.
Politihken aamhtese: Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
Politihken aamhtese:
Politihken aamhtese: Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki. Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu.
Årrojelåhkoe lea almetjh mah dajvesne årroeh aaltarisnie 15-74 jaepieh, mah unnemes aktem tæjmoem barkeme referansevåhkoen, jallh mah lin båarhte dagkaristie barkoste akten vihties tïjjen.
LAVANGEN Ástávuona giellagoahtie, Lavangen
Posisjovne aaj aktem sisnjelds aalkoejielememoenehtsem nammoehtamme, mij sæjhta tsiehkiem aalkoejieliemidie gïehtjedidh jïh juvnehtimmiejgujmie båetedh akten orre jïh jarkelamme politihkeles barkose daennie suerkesne.
Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies, juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese / Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese
Dan åvteste jieleme lea aktene positijve evtiedimmesne dle akte stoerre haesteme dovne jieliemasse jih byögkeles suarkan maehteles barkoefaamoem dåårrehtidh, joekoen faagebarkojde gusnie faageprievie jïh jollebe ööhpehtimmie daerpies.
Tjuara aerviedidh stoerre nuepie gååvnese learohkelåhkoem lissiehtidh julevsaemien maajhööhpehtimmien sisnjelen.
NUEPIE VÆJRANAMME ÅTNOSE
Praahken sjidteme-sijjie Rørosesne, lea provsjekten tjirrh "Sørsamisk opplæring ved heimeskolen" nommem åadteme goh åarjelh-saemien "vierhtieh-skuvle" Aarborten jih Snåasan ektesne.
Praahken skuvle/Brekken skole Rørosesne 300 000 kråvnah dåarjojne åådtje juktie saemiengïeleldh areenah tseegkedh jïh guhkiebasse evtiedidh, jïh gusnie saemien eadtjohkelaakan åtnasuvvieh.
Praahkesne lea daelie saemien- jih temaøøhpehtimmieh jih lissine dejtie Maajh-øøhpehtimmieh - jih lohkehtæjja gie maadth-skuvline barka, dovne Åarjelh-Trøndelagesne jih Hedemarkesne.
Raereste guhkiedidh dam øørnegem mij muana saemieh edtjieh meatan årrodh Nøørjen gærhkoen delegasjovnine vihkeles gaskenasjovnale/ øøkumeneles sijjine.
Naemhtie guktie Tromsøn Universiteetesne dorje, byöroe dan åveste åvteguvvine årrodh dejtie jeatjah jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnide, goh Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle.
Darjodh Learohkh maehtieh lyjhkedskreekide meatan vaeltedh gosse edtjieh ålkone årrodh jallh fuelhkiem / voelph lyjhkedskreekine bööredh gosse dagkeres biejjiem skuvlesne utnieh.
Vihkeles svaalhtesh
Bïevnesh preessese
Olkese vaadtsajibie.
praktigke seammavierhtege saemiej jïh laedtiej gaskem gaajhkine dajvine
 Praktisk-pedagogeles ööhpehtimme (daaroen PPU) dastegh lååjkedæjja aarebi lea 60 studijepoengh illeme saemien gïelesne (gaajhkh saemien gïelh)
Preferansh mah joekehtslaakan saemiej sijjiem krööhkestieh goh aalkoealmetjh jïh unnebelåhkoe.
Dïhte voestes vuesiehtimmie lea ruffien 2020 jïh edtja årrodh öörnedimmesne Festspillene Noerhte-Nöörjesne.
Åehpiedehteme lea hotellesne Radisson Blu Tromsøsne.
åehpiedehtemh
åehpiedehtedh jïjtsh lohkemedååjrehtallemh gosse leah heevehts-lidteraturh jïh faagegærjah lohkeme jïh dejtie nuhtjedh gosse jïjtje maam joem tjaeledh.
saetnies aamhtesh åehpiedehtedh viehkievierhtine jallh namhtah
åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
åvtese buektedh måedtie baakoeh jïh lahtesh mah seamma jïh joekehts dah ovmessie saemiengïeline
åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
baakoeraajesh jïh guvvielaaketje lahtesh åvtese buektedh saemien jïh vuertasjidh mij dïhte joekehtse saemien jïh jeatjah gïeli gaskem, jïh soptsestidh guktie dagkerh lahtesh maehtieh joekehts åssjaldahkh vuesiehtidh
aamhtesem åehpiedehtedh, maam lea jïjtje veeljeme eensigåbpoe goeredh
- såemies faageaamhtesh åehpiedahta mah såemiesmearan leah dåastoejasse sjïehtedamme, jïh maahta aelhkies digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehtiemisnie
- sjyöhtehke jïh jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta öörnegen mietie jïh jïjtjeraarehke, sjïehtedamme sisvegasse, tseahkan, dåastoejasse jïh meedijasse, jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah sjiehtieh gosse edtja faageaamhtesh åehpiedehtedh
- jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta mah leah dåastoejasse jïh sisvegasse sjïehtedamme, jïh maahta ovmessie digitaale dïrregh jïh meedijh åehpiedehtiemisnie nuhtjedh
jïjtsem åehpiedehtedh jïh,jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
Presidente Aili Keskitalo lea gaajh håjnoes reerenassen raeriestimmeste staatebudsjedtese.
Presidente Aili Keskitalo vihteste daate akte tjïelke giehpiedimmiedåarjojne saemien siebriedahkese.
Presidente Aili Keskitalo jïh parlamentarihkeles åvtehke Barkijekrirrien Saemiedigkiedåehkesne Vibeke Larsen leah stïeresne åejviesuerkiebielesne mij lea goeven 7. jïh 8.b.
Presidente Aili Keskitalo lij dïhte voestes håalije EN:n Ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie gosse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie digkiedin måantan suehpeden 19. b. New Yorkesne.
Presidente Fylhkenraerieåejvie Fylhkenraerieåejvie
Presidente guessine mænna reeremetjïeltine / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Presidente guessine mænna reeremetjïeltine
Presidente lea veeljesovveme jis satne vielie goh bieliem åådtje dejstie vadteme steemmijste voestes voteradimmesne.
Presidente, jallh stoerretjåanghkoen åvtehke, håksa bïeljelimmie nænnoestimmien bïjre seedtesåvva reaktoe almetjasse bielelen ovdaerpies gaatoe.
EN'n generalekrirrien presidente, Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea sjæjsjalamme birredh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen, jïh Mexicon EN-ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, rååresjimmieh sov åvteste tjïrrehtidh EN'n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie, juktie EN'n veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh.
Presidente maahta iktegisth jarkelidh gie meatan saemiedigkieraeresne.
Presidente jïh doh njieljie tjirkijh mah lihtseginie nammoehtamme sjidtieh saemiedigkieraeresne, stoerretjåanghkoem laehpieh jïh sæjjasadtjh sijjiem åadtjoeh goh tjirkijh.
Presidente aavode moenehtsen lïhtsegh gaavnesjidh jïh myöte sov leah jolle veanhtadimmieh dïsse maam moenehtse maahta buektiehtidh.
Presidente håksa Saemiedigkien jïh saemiedigkieraerien tjåanghkoegærjah jïh tjaatsegh eensilaakan jïh öörneldihkie vöörhkesuvvieh.
Presidente njieljie lïhtsegh tjirkiji gaskem saemiedigkieraaran nammohte, jïh stoerretjåanghkose beavna nammoehtimmien bïjre.
Presidente Keskitalo tjïerteste gaskem jeatjah Saemiedigkie sæjhta utnijh dejstie voenges gïelejarngijste edtjieh stuerebe tsevtsemefaamoem utnedh, jïh lïhkesvoetem damtedh jarngide.
Presidente (NSR)
Raerielïhtsege (NSR)
Presidente jïh Saemien parlamentarihkeles raerien åvtehke, Egil Olli.
Presidente jïh Saemien parlamentarihkeles raerien åvtehke Egil Olli jeahta satne lea joekoen madtjeles dejnie hijven laavenjostojne inuihti jïh saemiej gaskem.
Vijriesåbpoe dle presidente Olli jeahta EN'n generalekrirrien presidente Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar, sov sjæjsjalimmien tjïrrh vuesehte satne jïh doh lïhtsegestaath eadtjohkelaakan pryövoeh tjïrrehtimmien aalkoealmetji reaktijste gorredidh.
President
Preessebïevnesh / Saemiedigkie - Sametinget
Preessegovlehtallijh
Preessegovlehtallijh / Preessebïevnesh / Saemiedigkie - Sametinget
Pressegovletallijh
Pressegovletallijh / Preassa / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Preessegovlehtallijh Vuartesjh læstoem gusnie Saemiedigkien jïh iktedimmiedåehkien preessegovlehtallijh.
Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv ' sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv'sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
Deadtove dan åarjelsaemien båatsoen vööste lij tjarke jïh gellie båatsoealmetjh giefiesvoeten sïjse seedti.
Marta Jåma Snåasen gærhkose aaj hearran lilla stolam saemien vuekiej mietie ditnine gååreme.
Martha Jåma dejtie ditnine rïeseldamme. Marta Jåma Snåasen gærhkose aaj hearran lilla stolam saemien vuekiej mietie ditnine gååreme.
Hearrah mah barkoem åadtjoeh reeremedajven sisnjelen, tjuerieh saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtidh jis eah åvtelhbodti saemien maehtieh.
prïhtjegem jïh laajpetjh doekesåvva
Aalkoejielemh
Doh prinsihpih mah leah våarome daan reaktasjæjsjalæmman leah akteraeresne dejnie maam Saemiedigkie lea tjïertestamme gellie jaepieh, gidtjh naemhtie guktie staate lea sjïehtesjamme bovtsetaalegiehpiedimmide dle dïhte stoerre viesjiesvoeth åtna, jïh ij leah saemiej jïjtjenænnoestimmiereaktan mietie, jïh dïhte maahta sjïere reaktah mïedtelidh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Prinsihpe gohtjesåvva forholdveeljeme.
Minngieööhpehtimmiem prioriteradidh
Prijoriteradidh noere entreprenørskapem jåarhkeskuvlesne
Daan raejeste maanagïerth jïh skuvlh daejnie dajvine raerieh vadteme jïh daej raeriej gaavhtan lea ovmessie learoevierhtiesoejkesjh evtiedamme mah stuvrieh maam uvtemesth utnedh.
Buerkeste mannasinie såemies barkoeh jïh råajvarimmiesuerkieh prijoriteradamme jïh sjïehteladteme.
åvtese råajvarimmieh bïejeme mah seammavierhtegem øøvtedieh båatsosne, laanteburresne, gøølemisnie jïh iktebïejeme jielieminie
Åasa aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide jåhta sijjen barkoen åvteste ektiedamme skåajjevaarjelæmman, klijmasjïehtedimmie, monnehke jieledevuekieh jïh sijjen gæmhpoen åvteste laantereaktaj åvteste.
Maahta baalhkam vedtedh aktegsalmetjidie, dåehkide, sïeltide, siebride, tjïertide, skuvlide jallh jeatjah byögkeles etaatide mah leah eadtjohke dagkeres barkosne, jallh mah leah råajvarimmieh tjïrrehtamme mah leah mïrrestallemem eadtjoestamme jïh nænnoesåbpoe dorjeme rïektesisnie.
Ih gåaredh sjïelem vedtedh Saemiedigkien lïhtsegidie jallh reeremasse.
Galka gïeleskreejremesjïelem juekedh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne ruffien.
Sæjhta baalhkam vedtedh konferansesne "Kaarri jielede aktene saemien ektiedimmesne" (Menns liv i en samisk kontekst), gålkoen 1.b. Tromsøsne.
Åasavitnijh earoehtamme sjidtieh aktene seremonijesne maam Hollywood-dorjehtæjja Alec Baldwin stuvrie, jienebi åehpies ååredæjjajgujmie ektine.
Privaate jïh byögkeles institusjovnh, jieleme, årganisasjovnh jïh jeatjah aktöörh bööresuvvieh saemien våajnoes darjodh raaktan dan våhkoen.
Privatisth gelkieh tjaaleldh eksamenem saemien Jå3 -daltesisnie utnedh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje.
Privatisth gelkieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh. Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
PRM: Balto saemiedigkieraerien politihkeles raeriestæjja sjædta
PRM: Verkebe vaestiedassen bïjre birrie juvrevuetjemen bïjre
PRM: - Ekonomeles evtiedimmie Noerhte-Nöörjesne tjuara aaj aevhkine sjïdtedh saemien årroejidie
PRM: Voestes saemien båatsoelaakemoenehtse nammoehtamme
PRM: Saemiedigkien ulmiem dåårje nænnoestehtemen bïjre saemien kultuvreste, identiteeteste jïh kultuvreaerpeste
PRM: Sïemesvoete konsultasjovnelaaken bïjre
PRM: - Stoerre vuesiehtimmienuepie saemien lidteratuvrese
PRM: Joekoen krïevije budsjedtebarkoe
PRM: FN laejhteme illemen bïjre aalkoealmetji reaktijste Nöörjesne
PRM: Madtjeles ihke Rïjhkerevisjovne lea saemien lïerehtimmiem goerehtamme
PRM: Fokuse saemien kultuvrelle jïh sjugniedihks jieliemasse jåarhka
PRM: - Fovsen-saemiej teehpeme staatem stillie aktem enn stuerebe dïedtem vaeltedh vaarjelimmien åvteste åarjelsaemien kultuvreste
PRM: Aktine gïetine vadta jïh vaalta dejnie mubpine
PRM: Millijovnh dåarjojne vadta bæjhkoehtimmide saemien musihkeste jïh vueleste
PRM: Dåarjoe gïeleråajvarimmide aalkoealmetjegïelejaepien sjïekenisnie
PRM: Dåarjoem vadta noerelidteratuvrese
PRM: Aavoesaernie: Røros saemien gïelen reeremedajven sïjse
PRM: Ij naan jarkelimmie båajhtoeh båatsoepolitihkesne
PRM: Dåarjoem dåarjoeji noere göölijasse
PRM: Bæjhkoehtimmie gærjeste saemien låhkoeh soptsestieh 11
PRM: - Åejvieladtjh tjuerieh vædtsoesvoetem jïh daaresjimmieh itjmieslaakan vaeltedh
PRM: Daerpies veelebe vuartasjidh guktie byöroe saemien healsoedïenesjh årganiseradidh
PRM: Semadamme gelliej tsiehkiej bïjre båatsoelaakesne
PRM: Aarhtsh mah miesieh buvvieh aajhpehtsvoetem sjugnede Saemiedigkieraerie tjoeperde dejstie stoerre juvreteehpemijstie mejtie båatsoe vihth dååjroe.
PRM: Båatsoeståvroe tjuara jeatjahtovvedh
PRM: Saemiedigkie lea lïhtsegh båatsoeståvrose nammoehtamme
PRM: Saemiedigkien gïeleskreejremeåasa 2017 Jane Juusose
PRM: Saemiedigkie duedtiejielemem nænnoestahta
PRM: Saemiedigkie saemien gïelh Europaraaran vaalta
PRM: Saemiedigkiepresidente aavone ihke Sara båatsoetaaleaamhtesem vitni
PRM: Saemiedigkiepresidente Saalbogen gåajkoe vuestie-saemien tjåanghkoen mænngan
PRD: Saemiedigkieraerie råajvarimmieh dåårje buerebe healsoedïenesjidie saemide
PRM: Saemien tjoeperdimmie juktie båatsoedajvh mah joe leah tjarke deadtoven nuelesne maehtieh bïegkefaamoebigkemasse åtnasovvedh
PRM: Saemien fealadasseprosjekte akten orre boelhken sïjse
PRM: SáMOS pilovtemaanagïerth ohtsede
PRM: Saemien lohkemejarnge staatusem åådtje goh nasjonaale jarnge
PRM: Nåhkehtidie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste!
PRM: Stoerre biejjie Saemien Sijtese jïh Saapman!
PRM: Stoerre beetnehveahka laantetseegkeldahkide guelide
PRM: Raastendåaresth museumeprosjektem dåårje
PRM: Prosjektem dåårje åarjelsaemien sijjienommi bïjre Femunden sïjtesne
PRM: Göökte åarjelsaemien prosjekth dåårje
PRM: Dåarjoe teaterestuhtjese skoltesaemiej kultuvren jïh histovrijen bïjre
PRM: Dåarjoe orre maanagïertegoevtesasse Romsesne
PRM: Produksjovnem jïh beagkoehtimmiem saemien lidteratuvreste nænnoestahta
PRM: Nænnoestehteme saemien reaktijste areaalide jïh vierhtide
PRM: Saemien vælnjoeh våajnoes darjodh
PRM: Dåarjoe orre åarjelsaemien saernienedtesæjrose
PRM: - Joekehts gïeletsiehkieh joekehts öörnegh daarpesjieh
PRM: Sjïere govlesadtemeprosjekte åarjelsaemien dajvesne
PRM: Sjïere govlesadtemeprosjekte åarjelsaemien dajvesne - Sámediggi Sametinget
PRM: Sæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh
PRM: Vitnijh Saemiedigkien faamoebaakoegaahtjemistie irhkemen vööste
Dåeriesmoerh juvrigujmie læssanieh jaepeste jaapan, jïh daelie aaj bïerne skaarah dorje krievvine.
Daelie dam dåeriesmoerem bæjjese vaalteme Justise- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
Produksjovne dehtie åarjelsaemien maana-TV-raajroste "Sööfe" lea akte laavenjostoe gaskem TMM produksjovne AS jïh NRK Super jïh NRK Sápmi, jïh raajroe sæjhta seedtesovvedh NRK:sne.
jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
Prof. emeritus Tove Skutnabb Kangas
Profijle lea jarkelamme passijve gïehtelimsdåarjoeöörnegijstie vielie evtiedimmiestuvreme duadtan -manne joekoen geerjene akten dagkeres jarkelimmien åvteste, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
Kombinasjovnegïehteldimmiem profileradidh
Prof. Jon Todal
- Programmh dejtie ovmessie mïerhkesjimmide bïjre jarkan laantesne eah leah gaervies annje, men vååjnoe goh stoerre ïedtje gïelevåhkoem mïerhkesjidh, jïh mijjieh gellie öörnedimmieh veanhtadibie.
Seminaaren programme Lohkh vielie kampanjen bïjre Sjaevehtsvoete jieledem vaalta
Prograamme åarjel-saemien jielemen jïh kultuvren evtiedæmman Dïhte saemien dajve lea låvletje gietjeste Kolanjaarken raejeste Russlaantesne, Engerdaelien raajan Nöörjesne jïh Eajran raajan Sveerjesne.
Programme govlehtimmie-råårestallemisnie, Saemiereaktaj moenehtse, skiereden 11. biejjien 2008:
Programmeradimmiebarkoe tjiehtjele- jïh funksjovneprogrammine lea gaervies, jïh rååresjimmieh leah tjïrrehtamme Kultuvredepartemeentine gåetieleejjemefinansieradimmieöörnegem bïjre orre saemien kultuvregåetide.
Programmen galhkuve lea Oslo Design Fair-meessesne 2020.
Programme eelki jaepien 2008 jïh råajvarimmieh meatan vaaltasuvvieh fïerhten jaepien Saemiedigkien budsjedtesne.
Programme ij naan vihties suerkiem veeljeme, jïh voerkeslaakan veeljeme aktegsjielemh eah leah tjïelkestamme goh jïjtsh prijoriteradamme suerkieh.
Programme lea jarkelamme viertiestamme aarebi jaepiejgujmie, aktine nænnoesåbpoe strategeles profijline.
Programme akte vijriesåbpoe gïetedimmie Laanteburriebïevnesistie Trööndelagese jaapan 2010, jïh ulmie lea nænnoestehtedh jïh iktedidh dam regijovnale byjrese- jïh jielemebarkoem.
Programme lea akte hijven våarome juktie akten positijve siebriedahke- jïh jielemeevtiedimmien gaavhtan NoerhteTrööndelagesne barkedh.
Programmem daesnie gaavnh.
Ållesth programme lea daesnie, jïh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme meatan årrodh.
Seminaren programme daesnie gaavnh.
Programmen ekonomeles mierie lea 8,5 mill. kråvnah.
Jeenjesh leah meatan orreme programmesne Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, daan mearan 36 kultuvrejielemebarkijh meatan orreme.
Programme fokusem åtna dovne ekonomeles aarvoesjugniedæmman jïh akten hijven siebriedahkese dejtie almetjidie mah daesnie årrodh.
Programmen nomme lea Dáhttu jïh Kreativ Industri programmem jåhta, stillemen mietie Saemiedigkeste.
Programmen nomme lea Dáhttu jïh stuvresåvva Kreative Industrijeste stillemen mietie Saemiedigkeste.
Programme tjïeltide skreejrie jarkelimmien tjïrrh jïh joekedimmie foentijste.
Programme aalka Saemien Sijtesne Snåasesne goevten 2016 jïh vaasa aktem jaepiem.
Programme eajhnadåvva evtiedimmieprosjekth dåarjedidh daej suerkiej sisnjeli.
Programme dorjesåvva fïerhten jaepien aktine strategeles åejvieöörneginie mij lea tjåadtjoen boelhken 2013-2016. Programmen akten gamte siebriedahkeperspektijve, gusnie jielemeperspektijve lea dïhte vihkielommes, jïh dan åvteste stööremes fokusem åtna.
Programme dorjesåvva fierhten jaepien.
Programme
Prosentelåhkoe dejstie fasseldamme almetjijstie mah byögkeles reeremen sisnjelen barkin jaepien 2012 lij jollebe SDJ-dajvesne goh abpe laantesne.
Prosenten mietie maahta sån aerviedidh ovrehte seamma jïjnjh lohkehtæjjah barkosne orrijieh goh julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvesne.
Guktie meatan sjïdtedh reeremedajvesne
Prosjektebarkoe
Prosjektebuerkiestimmie tjuara ållermaehtedh ulmiem, buerkiestimmiem, faageles sisvegem, soejkesjem åvtese, dagke aaj beagkoehtimmie, voenges vïedteldimmie jïh tjïrrehtimmievoete,
Prosjekth edtjieh reektedh mejtie ulmiem jakseme, dah vihkielommes illedahkh jïh veanhtadamme effekth.
Prosjekth leah gaajhki bïjre, goh kultuvremojhtesh eatnamisnie, sjïehteladteme kultuvrebaalkijste, immaterijelle kultuvremojhtesh, dåaroehistovrije jïh bueriedimmie vaarjelamme gåetijste.
Prosjekth tjuerieh aktem regijovnale effektem utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan vijriebasse goh akten tjïeltese.
Prosjekth mah viehkiehtieh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien ulmide illedh mah leah tjïertestamme Saemiedigkien budsjedtesne 2016.
Prosjekth mah våaroehtamme sjidtieh leah gïeleskreejrije materijelle, goh trygkeme spïelh jïh nossemespïelh jïh applikasjovnh mah leah sjiehteles maanide aaltarisnie 0-3 jaepieh.
Sæjhta vuarjasjidh dejtie prosjektide mejtie edtja finansieradidh programmen tjïrrh, tjoevkesisnie daejstie prijoriteradamme suerkijste.
Prosjekte 25 gaavnedimmieh öörnede gusnie tjaelijh maanah jïh noerh sjollehtieh lohkeminie jïh dorjehtimmine.
Prosjekte gaskem jeatjah kuvsjh öörnede maanagïerte- jïh skuvlebarkijdie tjïeltine, jïh learoevierhtieh saemien gïelesne jïh eatnemefaagesne evtiedieh.
Prosjekte njoktjen 2006 tseegkesovvi jïh skiereden 1. b. Tråantesne orrije aktine stuvremedåehkietjåanghkojne jïh preesseråårestalleminie.
Prosjekte vierhtieh åadtjoeji Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jaepien 2009 jïh 2010.
Byøroe aaj aktem maahtoelutnjemeprogrammem prosjektesne årrodh, mij edtja dam saemien øøhpehtimmiemaahtoen nænnoestidh nasjovnale gyrhkeles øøhpehtimmieinstitusjovnine.
Prosjekte aaj lohkehtæjjah bïhkede.
Prosjekte lea interreg-prosjekte dej golme saemien museumi gaskem Saemien Sijte Nöörjesne, Ájtte Sveerjesne jïh Siida Såevmesne.
Prosjekte akte laavenjostoe Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
Orrestehteme -, reereme- jïh gærhkoedepartemeente, Saemiedigkie jïh Deatnun tjïelte leah prosjektese beetnehdåarjoem dåårjeme.
Prosjekte beetnehdåarjoem åådtje gellijste, Lapplands förbund, Nordkalottrådet, INTERREG IVA, Davvin Sapmi, Utsjoken tjïelte, Saemiedigkie Nöörjesne, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente, Deatnun tjïelte jïh Deatnu saemien gïelejarnge.
Prosjekte aktem jaepiem vaasa.
- Prosjekte joekoen hijven juktie jienebh barkijh maanagïertese dåårrehtidh mah åarjelsaemien soptsestieh, juktie desnie hov våarome aalka gïelem lïeredh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Ussjedamme prosjektem tjïrrehtidh goh tjaelemekuvsje, gusnie dah mah meatan edtjieh aktem lïerehtimmie- jïh skreerjemeprogrammem tjïrrehtidh baalte dejnie dæjpeles tjaelieminie.
tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente prosjektem maaksa, jïh aajhterh leah Saemiedigkie jïh departemeente.
Prosjekte beetnehvierhtie åådtje lissine dan bielieprogrammese Interreg V A Noerhte Saepmie, Lapin liittoste, Tromsen fylhketjïelteste jïh saemiedigkijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Desnie Saemien jolleskuvle gïelejarngigujmie laavenjostoe juktie aalkoelïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh geerve almetjidie.
prosjekte saemiedigkide golme jaepieh vadta akten ihkuve finansieradæmman sjïehteladtedh Saemien Gïelegaaltijistie.
Tjïrrehte prosjektem orrestehteme soejkesji mietie.
Prosjekte vyörtegs dååjrehtimmieh vadteme, jïh åtna dam goh læhkoes.
Prosjekte aaj ulmine åtna maahtoem jïh voerkesvoetem lissiehtidh tjïelti luvnie båatsoen areaaleåtnoen bïjre, jïh joekoen dan båatsoen bïjre mij lea Tromsen fylhken sisnjelen.
Prosjekten ulmieh leah:
Prosjekte aktem jïjtse læstoem dorjeme juridihkeles jiehtegigujmie, jïh öörnegen mietie bysvehtsprosesselaakine barka.
Prosjekte teermh prijoriterede mejtie Sisnjelds Finnmarhken digkiereakta sov biejjieladtje barkosne daarpesje.
Prosjekte saemien beapmoe Snåasen montessorimaanagïertesne edtja ulmine utnedh saemien beapmoe-aerpievuekiej bïjre lïeredh jïh saemien gïelem lïeredh daan aerpievuekien sisnjelen.
Prosjekten aajkoe lij noeride skreejredh jïh madtjeldehtedh saemiestidh.
Prosjekten geografijen vierhkiedajve lea bielie Femundeste, abpe Gåebrie jïh bielie Saanti sïjteste Saalbugen, Tydalen, Røørosen jïh Holtålen tjïeltine.
Prosjekten åejvieulmie lea vuekiem evtiedidh guktie edtja vihtiestidh, gorredidh, vaarjelidh jïh vöörhkedh aerpievuekien daajroeh.
Prosjekten åejvieulmie lij luvliesaemien /skoltesaemien kultuvrem, gïelem jïh identiteetem nænnoestehtedh jïh evtiedidh aktene raastendåaresth perspektijvesne Såevmesne, Nöörjesne jïh Russlaantesne.
Prosjekten åejvieguejmie lij Saemiedajven ööhpehtimmiejarnge Inarisne, Såevmesne.
Prosjekte edtja viehkiehtidh guktie noere tjaelijh rïektes nuepiem åadtjoeh maanusem evtiedidh bïhkedimmien, maahtoeevtiedimmien jïh viermietjåanghkoej tjïrrh.
Prosjekte edtja golme jaepieh vaesedh.
Prosjekte edtja damtijidh, vïhtesjadtedh jïh vuarjasjidh jïjtsistie vaarjelamme jïh ånnetji urrebe saemien gåetieh.
Prosjekte edtja aaj noeride skreejrehtidh gïelem nuhtjedh jeatjah sijjine goh skuvlesne, gaskem jeatjah darjomeiehkedem noeride öörnedidh.
Prosjekte edtja aaj laavenjostoem nænnoestehtedh dej åarjelsaemien faagebyjresi gaskem maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne dan åvteste gaajhkh byjresh edtjieh meatan årrodh prosjektesne.
Prosjekte edtja aaj barkijidie faalehtidh sijjen åarjelsaemien gïelemaahtoem lutnjedh gïelelïerehtimmien tjïrrh.
Prosjekte edtja seamma tïjjen aerpievuekien daajroem sertiestidh dehtie båarasåbpoe boelveste nuerebe boelvese.
Prosjekte edtja saemien tjaaleldh, njaalmeldh jïh visuellelaakan våajnoes darjodh, jïh orre gïeleareenah sjugniedidh.
Prosjekte edtji dovne sïrvejielemem jïh båatsoem feerhmedh.
Prosjekten ulmie lea learohki mearoesaemien maadtoem nænnoestehtedh jïh mearoesaemien kultuvrem eevtjedh.
Prosjekten ulmie:
Prosjekte dorjesåvva laavenjostosne Bijbelesieltigujmie Såevmesne jïh Sveerjesne.
Prosjekte golme jaepieh vaasa jïh såevmien saemiedigkie prosjektem stuvrie.
Daelie prosjekte jåarhka jïh maanah jïh noerh abpe veartenistie bööresuvvieh.
- Prosjekte sæjhta vihkeles dåarjoe årrodh saemien siebriedahkedigkiedimmesne, men aaj vihkeles dåarjoe juktie jïjtjene histovrijem soptsestidh jïh jienebh guessieh jaksedh, Olsen jeahta.
Logo-gaahtjeme Tråantese 2017 - nasjovnaale aavoedimmie jïh tjåenghkies saem.
Prosjekten åvtehke lea Pia Juuso.
Norsk kulturindeksen (Nöörjen kultuvrelæstoe) prosjekten åvtehke lea dotkije Bård Kleppe.
Prosjekten åvtehke Divvunisnie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta dah sijhtieh bïevnesh bååstede utnedh utniejidie, guktie dah maehtieh baakoegærjam bueriedidh jïh evtiedidh.
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta daah leah aaj jïjnjh vaajesh, histovrijh jïh soptsesh tjöönghkeme dejstie ovmessie dajvijste.
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta illedahke daehtie prosjekteste lea jïjnje orre materijaale, ij goh unnemes dejstie vielie miehtjies dajvijste gusnie ij leah kultuvremojhtesh vïhtesjadteme aarebi.
Prosjekten åvtehke Mia De Coninck, telj.
Prosjekteilledahkh mah leah sjïehtesjamme siebrien / institusjovnen soejkesjevierhkesne
Prosjekteilledahkh mah leah sjïehtesjamme siebrien/institusjovnen soejkesjevierhkesne
Prosjekteohtsemh gellievoetem jïh voenges daerpiesvoeth maanagiertine vuesiehtieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Tjåanghkoelissiehtimmieh maehtieh ajve mïerhkesjimmieh aamhtesereeremasse vedtedh jallh reektestimmiem vedtedh steemmadimmien bïjre.
Pryövh ajve ånnetji jis dov gïelevåarome ij leah dan nænnoes.
Psykiske healsoe möölesovvi möölegeintstrumeentine HADS mij reaksjovnh jïh symptomh registrerede asvese jïh depresjovnese.
Psykiske napkeme lea seammalaakan juakeme gaskem gujnh jïh ålmah, ovmessie aalteredåehkieh jïh ovmessie ööhpehtimmiedaltesh.
"Vuartasjæjjah leah akte dåehkie almetjijstie, goh almetjh stïeresne aktene konsertesne, aktene teaterisnie, gaarsjelimmieöörnedimmesne jallh aktene TV-sïjsespealadimmie, men aaj dåehkieh mah maassemeediji tjïrrh raadijovem goltelieh, TV:m vuartasjieh jallh plaeriem luhkieh (wikipedia)
3. tsiehkie lea dïhte mij ryöktesth teateridie gïetede goh barkoesuerkieh.
Tsïengelen Raanes Sørensen edtja lïerehtæjjine aelkedh aktene profesjovnelle baledtekompanijesne, Coastal City Ballett
Raarvihken Healsoe - jïh håksoejarngesne:
Raarvihken siebriedahkegåetesne ts 11.00
Raarvihken tjïelte gïehtele aktem siebriedahkedajvem / åesiem dennie tjïelte soejkesjisnie öörnedh, jïh vaajtele gallesh voenen almetjistie jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh goltelidh jïh dijjen vuajnoeh jiehtedh.
Raarvihken tjielteståvroe 19.06.2014 nænnosti mij edtja tjïeltesoejkesjen sïebriedahkedajvesne 2014 raejeste 2026 raajan årrodh.
Raarvihken tjïelte "Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajvine 2015-2026 " jïh" Tjïelterefomine " barka.
RAASTEGASKEMS / INTERNASJONALT
Raasten Rastah - åarjelsaemien kultuvrefestivaale öörnesåvva Röörosesne fïerhten mubpien jaepien, jïh lea akte raasten rastah festivaale gusnie maanah jïh göele lea jarngesne.
Raerieh varke jorkesieh.
Raerie ohtsemidie gïetedi ruffien 28.b. Karasjohkesne.
Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem, dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine, jallh saemide goh akte åålmege.
Raerie aaj raereste orre gïelesijjieh tseegkedh noeride jåarhkeskuvlesne mah saemien luhkieh.
Saemiedigkie raeriestimmieh buakta stoerretjåanghkose mah leah joekedimmien bïjre Saemiedigkien budsjedteste, råajvarimmieh båetijen jaepien staatebudsjedtese, Saemiedigkien jaepiebïevnese, åejviebïhkedassh Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jïh jeatjah aamhtesh mah akten jïjtjeraarehke vuarjasjimmien mænngan Saemiedigkieraeresne, byöroeh gïetedæmman bæjjese vaaltasovvedh.
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh dam biejjieladtje politihkeles barkoem reerie.
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh diedtem åtna dan biejjieladtje politihkeles gïehteldimmien åvteste.
Raerie diedtem åtna saemiengyrhkeles laavenjostoen åvteste laanteraasti rastah, jïh Dïhte nøørjen gærhkoen barkoe aalkoealmetjegyhtjelassigujmie, aktene laavenjostosne Mellomkirkelig råd'ine.
Raerie aaj vijries vitenskapeles jïh byjresen gaavhtan studijh tjïrrehtamme skihpevalkesistie, ålja- jïh gaassegïehteldimmeste jïh mearoereeremistie Arktisesne.
Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem buakta Saemiedigkien stoerretjåanghkose goeven.
Dïhte raerie tjåanghkene10-12 aejkieh jaepesne, jïh maahta dan Saemiedigkien stoerre-tjåanghkan aamhtesh buektedh.
Raeresne 15 lïhtsegh, vïjhte nöörjen bieleste, njieljie sveerjen bieleste, njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste.
Raerie edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege, saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh, jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege.
Raerie aaj gyhtjelassh åtna dan siebriedahkeekonomeles vuarjasjæmman mij dorjesåvva, jïh veanhta ij akt aalkoealmetjereaktide nuekieslaakan krööhkestamme daejnie vuarjasjimmine.
Raerien fealadimmie aalka joe goevten 4.b. Röörosne.
Ussjedamme raeriestimmiedïenesje gaskem jeatjah edtja sertiestimmieboelhkide jïh tsoepkenasside gïelelïerehtimmieprosessesne feerhmedh, laavenjostoem åarjelsaemien gïelejarngigujmie evtiedidh jïh struktuvreradidh, jïh jollebe ööhpehtæmman dårrehtidh.
Raadijo jïh TV
Raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea madtjeles ihke Saemiedigkie aktem budsjedtem nænnoestamme mij sæjhta saemien siebriedahkem lutnjedh båetijen aajkan.
Maanavaarjelimmie
Minngemosth dle raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma tjïerteste Healsoe Noerhte byöroe dåarjoehtæjjine årrodh SANKS'ese daennie barkosne, jïh vuejnedh man vihkeles akte båehtjierdimmiefaalenasse lea aaj åarjelsaemien skïemtjijidie.
Raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta Saemiedigkie sæjhta daam reektehtsem veele gïehtjedidh, juktie dïhte vihkeles sjædta gosse edtja Saemiedigkien dåarjoeöörnegh saemien gïelese bueriedidh.
Raerielïhtsege Henrik Olsen gegkeste jis stuerebe eerlegevoete tjoeleidentiteeten jïh seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkesne dellie dïhte sæjhta goerkesadtemem lissiehtidh.
Raerielïhtsege Henrik Olsen daejnie aktem vielie gaahpode, toleraante jïh feerhmeles siebriedahkem sæjhta.
Raerielïhtsege Henrik Olsen sov håalemisnie jeehti ihke vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh dovne heerredimmesne jïh båehtjierdimmesne.
Raerielïhtsege Henrik Olsen aaj tjïerteste gaajhkh mïedtelimmieh saemien nyjsenæjjijste jïh nïejtijste mah leah seksuelle jïh vædtsoeh, leah luhpehts.
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta vihkeles duedtie vielie våajnoes maarkedesne sjædta, jïh aelhkebe dam maarkedesne gaavnedh.
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta duedtie lea akte vihkeles darjoe mij identiteetem sjugnede, mij lea joekoen vihkeles dan saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan.
NSR
Raerielïhtsege (NSR)
Raerielïhtsege Olsen tjïerteste dah leah veeljeme lidteratuvrem båarasåbpoe maanide jïh noeride dåarjoehtidh, dovne originaalelidteratuvre jïh jarkoestimmie, dan åvteste dah vuejnieh joekoen daerpies lidteratuvrine saemien gïelesne daennie aalteredåehkesne.
Rådsmedlem
raerielïhtsege Silje Karine Muotka veanhta daerpies vielie bïevnesigujmie dan bïjre juktie dejtie reaktoe råajvarimmiejgujmie nierhkedh.
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka aaj jeahta satne lea geerjene ihke Djupedal-moenehtse raeriestimmieh raereste, goh learoevierhtieh saemien gielesne mah viehkiehtieh aktem jearsoes psykososijaale skuvlebyjresem sjugniedidh.
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka govlesadti EN:n almetjereaktamoenehtsinie dennie ræhpas govlehtimmesne ektiedamme eksaminasjovnese Nöörjeste Genevesne njoktjen 14. 15. b.
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW.)
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW) New Yorkesne.
Raerielïhtsege Thomassen tjïerteste dah saemien museumh leah guhkene minngesne doh nöörjen museumh ekonomeles evtiedimmesne jïh daate dåarjoe sæjhta meatan årrodh daam joekehtsem staeriedidh, jïh aaj dam saemien kultuvreaerpiem vielie våajnoes darjodh gaajhkesidie.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN'n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York'sne heevehte.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta goh tjirkijh aalkoealmetjijstie, aktene veartenen ræjhkoesommes laantijste dle mijjieh dïedtem utnebe evtiedimmienuepiej jïh reaktaevtiedimmien åvteste jeatjah aalkoealmetjidie barkedh, aaj mïrrestallemesuerkesne.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta Saemiedikgie sæjhta jåarhkedh saemien museumi vihkeles barkoem dåarjedidh, seamma aejkien goh saemiedigkieraerie sæjhta daerpiesvoetide buektedh mejtie museumh vuejnieh daerpies jis edtjieh buektiehtidh dam saemien kultuvreaerpiem eensilaakan voebnesjidh.
Ragnhild Marit Sara - moenehtsen åvtehke, juriste Kirsti Strøm Bull, professovre, dr.juris Samuel John N. Anti, båatsoesaemie Nils P Joma, båatsoesaemie Ellen Inga Turi, dr.philos dotkeme- jïh ööhpehtimmiedirektööre, dr. philos. Nils Mikkelsen Utsi, advokaate, saemiedigkietjirkije jïh båatsoesaemie Anna Ravna Gaup, båatsoesaemie Mattias Åhren, professovre, dr. juris Ellen Sara Sparrok, båatsoesaemie
gidtjh Ragnhild Marit Sara, saemiedigkiepresidente Keskitalo jïh NBR:n åvtehke Ellinor Marita Jåma jiehtieh.
Rahken / jåvle-asken sïjhtebe åålmehtjåanghkose bøøredh, guktie gaajhkesh dovnesh nuepiem utnieh meatan barkosne årrodh.
 Mierietsiehkieh saemien gïelese
Mierietsiehkieh saemien gïelese
 Saemien gïelen mierietsiehkieh
Mierietsiehkieh
- Dan mierien gaavhtan, maam mijjieh reerenasseste åådtjeme realgiehpiedimmine 12 millijovnh kråvnine, budsjedtebarkoe lea krïevije orreme.
 Mieriesertiestimmie saemiengïeleldh dïenesjidie ryöktesth tjïeltese jïh fylhkentjïeltese staateste
Vaallah mieriesoejkesjh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide leah dan hijvenlaakan sjïehteladteme orreme akten eventuelle julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Mieriesoejkesje lea vihtiestamme Maahtoedepartemeenteste, jïh dejtie bijjemes nasjovnaale nænnoestimmide vadta gåhkoen jïh åejviebiehkiej bïjre ööhpehtimmine.
Randi Romsdal Balto
Reektehtse juvnehte Duodjeinstituhtta jåarhka, men aktine gaertjiesåbpoe mandaatine.
Reektehtse såemiesmearan saemien åtnoem dajvine buerkeste
-Reektehtse akte vihkeles daajroevåarome sjædta gosse Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie barka, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Saemien dajve) akte vijriesåbpoe barkoe dejstie aarebi jielemeanalysijste mejtie Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Reektehtse akte vihkeles våarome Saemiedigkien laavenjostosne gïelejarngigujmie.
Reektehtse byögkeles.
Reektehtse baalte.
Reektehtse lea baalte bïejeme.
Måantan 18.02.13 dle reektehtsem "Evaluering av Sametingets søkerbaserte tilskuddsordninger for samisk språkš bæjhkoehtamme sjïdti Saemiedigkesne.
Reektehtse jaapan 2012 vuesiehti vielie goh tjuetie almetjh leah saemienlïerehtimmiem aalkeme, jïh jeenjesh dejstie leah guhkiebasse lohkeme, vuesiehtimmien gaavhtan semesteraamhte noerhtesaemien gïelesne.
Reektehtse "Forslag til tiltak for å øke samarbeidet mellom Norge og Sverige for å styrke samiskopplæringen - med særlig vekt på sør- og lulesamisk" (Raeriestimmie råajvarimmide juktie laavenjostoem Nöörjen jïh Sveerjen gaskem lissiehtidh juktie saemienlïerehtimmiem nænnoestehtedh - joekoen åarjel- jïh julevsaemien) deallahtamme sjïdti Sveerjen Ööhpehtimmiedepartemeentese jïh Nöörjen Maahtoedepartemeentese tsïengelen 2012.
Reektehtse goerehtimmeste aaj buerkiesti guktie saemien åtnasovvi ovmessie siebriedahketsiehkine.
Reektehtsem goerehtimmeste böökti ruffien 2012.
Reektehtsisnie Europaraerien juvnehtimmieh unnebelåhkoegïelide, jïh Nöörje dïedtem åtna bååstede bievnedh dej juvnehtimmiej bïjre åvtelen golme orre jaepieh vaaseme.
Reektehtse vihteste instituhte ajve såemiesmearan Saemiedigkien ulmiem duedtien bïjre goh jieleme dåarjohte, jïh instituhte ij ellieslaakan buektehth sov mandaatem illedh akten evtiedimmie- jïh maahtoejarngen bïjre duadtan goh jieleme, kultuvre jïh vætnoe.
Reektehtse våaroemasse biejesåvva dejtie konsultasjovnide vihties aamhtesi bïjre jïh konsultasjovnide evtiedimmiedaerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkide, aktene dejstie bieliejaepien tjåanghkojste gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
Reektehtse lea nedtesæjrojne regjeringen.no jïh samediggi.no.
Reektehtse " Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
Reektehtse seamma tïjjen dåeriesmoerh tjïerteste learohki reaktam illedh juktie dam saemienlïerehtimmiem åadtjodh maam edtjieh utnedh.
Reektehtse vuesiehti gaskem jeatjah naakede dejstie byjresedaalhkesijstie Arktisen gåajkoe båetieh guhkeles-maajeste, jïh kreeki sïjse båetieh mah aerpievuekien beapmojne åtnasuvvieh aalkoealmtji luvnie.
Vijriesåbpoe dle reektehtse tjïerteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse aareh aalka - maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
-Reektehtse jienebh ovmessie alternatijvh buakta juktie Duodjeinstituhttam guhkiebasse evtiedidh, Eira jeahta.
Reektehtse vïhteste fïerhten jaepien/bieliejaepien tjåanghkoeh byöroeh öörnesovvedh, juktie sinsitniem bïevnedh barkoen bïjre fïere guhtene laantesne.
Reektehtse vuesehte learohkh åajvahkommes saemienlïerehtimmiem utnieh goh ïedtjije jïh vihkeles.
Reektehtse vuesehte lissiehtimmie lea stööremes orreme dååjrese- jïh darjomesïeltine jïh iedtjeåårganisasjovnine.
Reektehtse vuesehte mijjieh libie reaktoe geajnosne, men annje daerpies beetnehvierhtieh jïh almetjevierhtieh nænnoestehtedh saemien gïelese.
Reektehtse gaskem jeatjah vuesehte naa jeenjesh dejstie vytnesjæjjijste mah daan biejjien gïehtelimsdåarjoem dåastoeh, jeenjemasth åesteme dorjesh vijriesåbpoe duekieh, goh jïjtsedorjeme jïh aerpievuekien duedtiem duekieh.
Gaatesjen dle reektehtse vuesehte mijjieh ibie buektehth dam nuekies hijven, daan beajjetje öörneginie jïh njoelkedassigujmie.
Reektehtsh aalkoealmetjedajvijste Åarjel-Amerijhkeste, Asijeste jïh Noerhte-Amerijhkeste daaresjimmiej bïjre nyjseni vööste soptsestieh, dovne jienebelåhkoesiebriedahkeste jïh aalkoealmetjesiebriedahken sisnjelen.
ILO-se tjïelkestamme 169. konvensjovnen fulkesimmien bïjre
Raase-sïerredimmiedåehkie lahtestimmine bööti gaskem jeatjah Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmarhkelaakese, gusnie jeahta satne tjoeperde daate laakeraeriestimmie tjarkilaakan saemien giehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem giehpede, dejtie dajve- jïh eatnemevierhtide Finnamarhken fylhkesne.
Raasisme lea fïerhne sïerredimmie mij våaromem åtna etnisiteetesne, mehtie laanteste båata jallh njaltjan klaerie.
- Raasisme ij jïjtsistie gaatolh, jïh Saemiedigkieraerie lea Reerenassine bæjjese vaalteme mijjieh tjoeperdeminie ihke devverde dan jïjnjh saemieh mah sïerredimmiem jïh raasismen dååjrieh Nöörjesne daan biejjien.
Raasisme nedtesne:
Maahtah aaj raasisteles lahtestimmieh ryöktesth moderatovride reektedh digkiedimmiesijjine.
 Varke dahkoe
Beapmoeh åådtjeme Njallam rihpestibie
Njallam rihpestibie
Ravn Studio AS lea aarebi bæjhkoehtamme spïelem.
Bigkeme daehtie linjeste sæjhta lissine båetedh dejtie aarebi bigkemidie.
Redaksjovne sjyöhtehke videoh dorje julevsaemien noeride, jïh noeride faalehte dalhketjh löönedh mah sïjhtieh jïjtsh filmh darjodh, jïh mah bæjhkoehtamme sjïdtieh NuorajTVn gåetiesæjrosne (www.nuorajtv.no) vie hkine redaksjovneste.
REDD+ lea dovne tjöödtjestidh stoerre skåajjedajvh tjoehpedh jïh skåajjem öölegidh.
Reektestimmie lea akte dejstie våaroemijstie bïevnesebarkose.
Saemiedigkieraerie reektestimmiem ryöktesth stoerretjåanghkose buakta stoerretjåanghkoen voestes biejjien, jïh reektestimmie digkiedæmman bïejesåvva mænngan tjåanghkosne.
Reektestimmie edtja akte våarome årrodh akten dahkoesoejkesjasse mïrrestallemasse, jïh edtja råajvarimmide sjïehtesjidh Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedtine.
Dïhte buerkiestimmie maam daelie buakta, gellie åejviehaestemh gïelen sisnjelen vuesehte, mejtie sæjhta vihkeles årrodh digkiedidh.
Buerkiestimmie saemien gïelen bïjre våaromem beaja juktie Saemiedigkien båetije gïelepolitihken bïjre digkiedidh.
Buakta buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre Saemiedigkiebïevnesen sjïekenistie saemien gïelen bïjre, maam stoerretjåanghkose buakta skïereden.
• Irhkemem giehpiedidh
Reegnegedåastojen / vihtiestæjjan vierhtienommere tjuara bïeljelamme årrodh aarebi deallahtæjja dongkemem tjïrrehte
Reeknegetjaeleme
Reeknegh ålkoelaanten deallahtæjjijste tjuerieh IBAN-konto ' m jïh BIC.
Reeknegh mah eah daejtie krievemidie jeakedh sïjhtebe bååstede seedtedh.
Reeknegh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese seedtede daan adressen gåajkoe: Nord-Trøndelag fylkeskommune Sentralt fakturamottak Postboks 2560 7735 Steinkjer
Rïektes nuepieh saemien nåhtadidh byögkeles jïh privaate tsiehkine leah joekoen vihkeles gosse barkeminie åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh.
 Tjïelke nuepieh saemien nåhtadidh
Tjïelke nuepieh saemien gïelem nåhtadidh.
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh laavenjostedh, jih vuesiehtidh guktie saemien kultuvrem nåhtose vaeltedh gosse vualkemen bijre digkiedidh.
Reereme-lihtsegh dåajvoetieh gaskems saerniestimmieh jih bievnesh vedtedh, bibliovtekh-tjåangkide dåeriedidh jih duvtedh - jih kuvsjh øørnedh.
Reereme-lihtsegh edtjieh aaj ektesne barkedh guktie saerniestimmieh noeride maehtieh juhtedh - Infonuorra.
Reereme-lihtsegh edtjieh barkedh juktie vihtesjidh, gorredidh jih vuesiehtidh joekehth saemiej kultuvremojhtsh ovmese dajvine.
Reereme-lihtsegh edtjieh laavenjostedh jih learoe-provgrammen jåarhkeskuvlide vedtedh.
Reeremelihtsegh gietedellieh aamhtsh jåarhkeskuvlen jih aaj skuvlen bijre mij edtja geervebe almetjidie dåastoehtidh, dellie maehtieh sinsitnine govlesadtedh.
Reereme-lihtsegh håhkesjieh disse jih sijhtieh barkedh guktie dagkeres darjomh gåarede juhtiehtidh.
Lihtsegh aaj jååhkesjieh edtja gieleøøvtiedimmie- provgramme båetedh mij vihteles sæjhta tjirkedh ellies jih eensi giele-faaleldahkem åarjelh-saemien dajvese.
Reereme-lihtsegh luhpiedieh barkedh guktie nuekies duvtie-vierhtieh Åarjelhsaemien Teaterese båetieh.
Reereme-lihtsegh aaj luhpiedieh barkedh guktie jienebh lierehtimmiesijjieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh åarjelh-saemien dajvine lohkedh.
Reereme-lihtsegh sijhtieh barkedh guktie ellies media-faaleldahke TV-esne, radiovesne jih plaerine sjædta.
Reereme-lihtsegh tjoeverieh fierhten jaepien gaavnedidh reereme-tjåangkosne dovne kultuvre-mojhtsi vaarjelimmien- jih aaj dajve-gyhtjelassi gaavhtan.
Reereme Raarvihken tjïeltesne
Reeremetjïelti maallesne akte baasisebielie, gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie.
Referansedåehkie aaj aamhtesh gïetede gusnie daerpies orre råajvarimmieh evtiedidh, goh kuvsjh dïenesjealmetjidie operasjovnejarngine, gïelelïerehtimmie, meatan årrodh gaskenasjovnaale tjåanghkojne jïh plearoeh.
REFERAANSH
håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
- gaaltijh vaajeste jïh maahta åajvahkommes bïevnesidie meatan vaeltedh jïjtse tjaaleginie, jïh naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh gaaltijelæstoem dorje
- tjaala sjïehtedamme raajesigujmie, teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine, jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
Refleksjovne jïh jïjtjeraarehke
Byöroe refusjovneåasam saemienlïerehtæmman lissiehtidh akten njeaptjan mij doh tjïelke maaksoeh lïerehtæmman vuesehte.
Refusjovneåesie skuvleaajhteridie saemien maajhööhpehtæmman tjuara tjarke læssanidh.
Njoelkedassh ohtsemebaseradamme dåarjoe joejkese jïh saemien musihkese
Dåarjoenjoelkedassh 2016 - kultuvrevaarjelimmie
- Njoelkedassh tjuerieh vuesiehtidh guktie lea rïektesisnie
Njoelkedassh jïh byjngetje darjomh leah dam monnehke mekanismem gaertjiedamme mij lea båatsosne: dïhte fleksijbele ektiespïele bovtse- eatneme-almetje.
Regijovnaale arealepolitihke nænnoestamme fylhkendigkeste
Regijovnale soejkesje arealeåtnose aaj jienebh laavenjostoevaajtelassh buakta jïh vihties laavenjostoeprosjekth joekehts guejmiej gaskem.
Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja viehkiehtidh aktem voenges jïh regijovnaale arealepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh, mij balansem dan ekologeles, sosijaale jïh ekonomeles monnehkevoeten gaskem gorrede.
Regijovnale soejkesje arealeåtnose nænnoestamme sjïdti fylhkendigkeste voerhtjen 25. b. 2013.
Regijonaalh bïhkedimmieh dej nasjonaale bïhkedimmiej bigkesåvva jïh meatan dennie barkesne.
Regijonale kultuvre-råajvarimmieh.
Regijovnaale jïh voenges åejvieladtjh aaj aktem dïedtem utnieh saemien kåanstem, kultuvrejieledem jïh saemien institusjovnh ektesne evtiedidh.
Regijovnaale evtiedimmieprogrammh
Regijovnale reereme, gusnie saemieh leah meatan jïh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi sisnjeli årrodh, jïh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
Regijovnale FoUstrategije Trööndelagese sæjhta otnjegem vuesiehtidh dejtie barkojde mah leah RES-guejmievoeten 2013 sisnjelen.
Regijovnale soejkesje arealeåtnose aaj jienebh laavenjostoevaajtelassh buakta jïh vihties laavenjostoeprosjekth joekehts guejmiej gaskem.
Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja viehkiehtidh aktem voenges jïh regijovnaale arealepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh, mij balansem dan ekologeles, sosijaale jïh ekonomeles monnehkevoeten gaskem gorrede.
Regijovnaalepolitihke
Regijovnale Voeneevtiedimmieprogrammesne golme strategijh fïerhtene fylhkese:
• Regionalt bygdeutviklingsprogram (vedtas desember 2012)
• Regijovnale byjreseprogramme (daaroen RMP), dej regijovnale byjresedåarjoej bïjre råajvarimmide kultuvreeatnamisnie, jïh gïehpiedimmie dearjoste laanteburresne.
• Regijovnale jielemeprogramme (daaroen RNP), åtnoen bïjre voeneevtiedimmievierhtijste gusnie ulmie lea sjïehteladtedh akten aarvoesjugniedæmman mij guhkiem vaasa jïh mestie dïeneste sjædta, jïh aaj laantebårran ektiedamme.
Regijonaale jïh noerhtelaanti ektiebarkoe
• Regijovnale skåajje- jïh byjreseprogramme (daaroen RSK), dåarjoevierhtiej bïjre ektiedamme soejkesjæmman jïh tjïrrehtæmman skåajje- jïh byjreseråajvarimmijste.
Regijovnale evtiedimmieprogramme Noerhte-Trööndelagese 2013 (RES) lea akte dïrrege akten ållesth evtiedimmiepolitihkese.
Regijovnale evtiedimmieprogramme Noerhte-Trööndelagese (RES) lea akte dïrrege akten ållesth jïh iktedamme evtiedimmiepolitihkese fylhkese.
Regijovnale evtiedimmieprogramme
Regiovnale evtiedimmieprogramme (RES) Noerhte-Trööndelage 2013
Regijovne ovmessie gyhtjelassigujmie barka saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre.
Regijovnesne Saemien jolleskuvle, Finnmarhken jolleskuvle, Tromsøn Universiteete, Nordlaanten universiteete jïh NoerhteTrööndelagen jolleskuvle.
Jaepien 2011 Regijovne noerhte aktem jïjtse registerem orre trafihkesjiltide tseegki saemien jïh kveenen gïelesne.
Regijovnereforme
Åarjelh Regiovne
Registrering av automatisk freda kulturminner i Røyrvik kommune - Et samarbeid mellom samisk og norsk kulturminneforvaltning lea akte laavenjostoeprosjekte gaskem daejtie, Stiftelsen Saemien Sijte, Luvlie Nåamesjen Dajve, Saemiedigkie, Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte jih Raavrevijhken tjïelte.
Saemien kultuvremojhtesh vïhtesjadtedh feeltebarkoen tjïrrh
-Doh vïhtesjadtemh vuesiehtieh gellie dajvh laajrosne Balsfjovlen jïh Hammerfestem gaskesne ræjhkoes kultuvreeatnemh utnieh stoerre kultuvrelle jïh histovrijen aarvojne, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche minngemosth jeahta.
Registreradimmie
Tjaalasovveme.
Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963.
Reereme lea bæjhkoehtamme jaepien 2008 goh vihtesjimmiejaepie gellielaaketje kultuvrese - Gellielaaketjejaepien 2008.
Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe, sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh "saamastallije nöörjen almetjh".
Reerenasse sæjhta lissiehtahkesoejkesjidie bæjhkoehtidh daan tjaktjen.
Reerenasse dïedtem åtna gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlesadta, bæjhkoehtidh dovne nöörjen jïh saemien gïelesne, jïh gorredidh byögkeles bïevnesh jïh goerh leah nöörjen jïh saemien gïelesne.
Reerenasse raereste aktem lissiehtimmiem dåarjodh 2,6 prosentine Saemiedægkan, men aerviedamme åasabæjjanimmie lea 2, 7 prosenth.
Reerenasse raereste ållesth 843 millijovnh kråvnah dåarjodh saemien aamhtesidie jaepien 2012, akte lissiehtasse ovrehte 17 millijovnh kråvnine.
Reerenasse idtji daam maedtemem krööhkesth.
Reerenasse Gööleme-jïh mearoedepartementem stilli hoksehtidh ihke Stoerredigkien maedteme-nænnoestimmie fulkesamme sjïdti.
- Reerenasse lea dej minngemes golme jaepiej aktem lissiehtassem hokseme ållesth 23 millijovnh kråvnine saemien gïelide Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemen budsjedten bijjelen.
Reerenasse lea laaken mieriedimmesne dam jollebe dajveaajhteremaaksoem Finnmaarhkeneekese nænnoestamme 0,25% åesiestimmieaarvoste.
Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2012, aktem dåarjoem raeriestamme 5,246 millijovnh kråvnine Divvun-prosjektese, 1 millijovnh kråvnah Saemiedigkien barkose juktie saemien noerh bievnedh jïh saemien gïeligujmie barkedh, jïh 9,446 millijovnh kråvnah dan dåarjoeøørnegasse juktie saemien gïelh nænnoestidh.
Naemhtie Reerenasse dam bijjemes dïedtem åtna ihke staateles jïh tjïelten institusjovnh sijjen dïedth illieh, jïh byögkeles dïenesjh jïh faalenassh saemien gïelesne vadta fïerhten gïeleutnijasse.
Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme.
Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10.b. 1980.
Reerenasse daejnie sov mubpiem reektehtsem buakta tjïrrehtimmien bïjre råajvarimmijste Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.
Reerenasse jïh dåarjoekrirrieh akten råårestallemetjåanghkose bööredin dæjstan suehpeden 26.b. akten lissiehtahkesoejkesjen bïjre geeruvevoetese, gusnie Saemiedigkieraerie lij stïeresne jïh håaloeji.
Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh, edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh.
- Reerenassen budsjedteraeriestimmie ij sijjiem vedtieh orre råajvarimmide, saemien museumh eah vierhtieh utnieh Bååstede-prosjektese bååstedesertemen bïjre saemien kultuvredaevierijstie mah leah vöörhkesovveme nöörjen museuminie, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Reerenassen 5-jaepien dahkoesoejkesje saemien gïelide bæjhkoehtamme sjïdti jaepien 2009.
- Reerenassen raeriestimmie staatebudsjedtese gaertjiesåbpoe ekonomeles mierieh vadta juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen vihteste.
Reerenassen dahkoesoejkesje saemien gïelese boelhken 2009 -2013 jïjnjh hijven råajvarimmieh åtna, jïh akte nuhteligs dïrrege orreme juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
- Reerenasse garmerde satne museumegåetieh dåarjohte, dan åvteste gaajh håjnoes vuejnedh Saemien Sijti ikth vielie våålese prioriteradamme sjædta.
Reerenassen faatoes råajvarimmielastoe juktie båatsoen gåatomevåaromem gorredidh lea tjarke kontrastesne dan juhtije prosessese bovtsetaalegiehpiedimmine, Magga vihteste.
Reerenassen nedtesæjroe tjïeltereformen bïjre
- Reerenassen noerhtedajvepolitihken jïh klijmajarkelimmiej gaavhtan leah daerpies lissiehtamme riejriesvoetine kreekehealsoen jïh beapmoejearsoesvoeten bïjre noerhtene.
Reerenassen saemien vuajnoe tjïeltereformesne, staatetjaelije Anne Karin Olli
Reerenassen saemien vuajnoe tjïeltereformesne, staatetjaelije Anne Karin Olli
- Vååjnoe goh reerenasse stööremes ïedtjem åtna fïerhtem smaave bieliem saemien båatsosne stuvrehtidh.
Reerenasse bïeljele daelie sæjhta ekologeles monnehkevoetem prioriteradidh båatsoelaaken åssjeleparagraafesne.
Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne, dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem, Aasrud jeahta.
Reerenasse sæjhta dan åvteste aaj båetijen biejjien lïhke Saemiedigkine barkedh juktie vaarjelidh jïh nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide, Rigmor Aasrud jeahta.
Reerenasse sæjhta båatsoelaakem jarkelidh jïh båatsoeaajhteridie stilledh bovtside mïerhkesjidh indivijdemïerhkine.
Njoelkedassh leah vihkeles ihke dovne Saemiedigkie jïh jeatjah saemien ïedtjeladtjh maehtieh meatan årrodh hammoedidh jïh nænnoestidh guktie båetijen aejkien krïevenassh edtjieh årrodh saemien gïelese, kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Aaj vuarjasjamme reeknehlåhkoetjaeleme jïh doekemevihtiestimmie stoerre vaanoeh utnieh.
Båatsoesïjth Sveerjesne jïh Nöörjesne mah leah sinsitnien lïhke, dåehkine juakasovvin jïh haestemi jïh laavenjostoenuepiej bïjre laavenjostin sijjen dajvesne.
Doh båatsoedajvh gusnie saemien båatsojne gïehtelieh leah medtie 40% Nöörjen laantedajveste, jïh leah Finnmaarhken luvhtie noerhtene Engerdaelien gåajkoe Hedmarhkesne åarjene.
Båatsoedajvh gusnie saemien båatsojne gïehtele leah medtie 40 prosenth Nöörjen laanteareaaleste, Finnmaarhken luvhtie noerhtene Engerdalen gåajkoe Hedmaarhkesne åarjene.
Båatsoedajvh Finnmaarhkesne jïh Trööndelaagesne leah dej dajvi gaskem.
Båatsoeregijovnh leah juakeme 72 giesie- jïh elliesjaepien båatsoesïjtine, jïh 10 båatsoesïjth mah åtnasuvvieh tjaktje- jïh daelviegåatoemidie nöörjen båatsose, jïh/jallh gåatoemidie sveerjen båatsose.
Båatsoe stoerre jïh vihkeles gåatomedajvh jïh juhtemegeajnoeh dassin 1700- jïh 1800-låhkoen. Sïeterh jïh suejnieslaajoeh saemiej giedtiedajvide bïejesovvin, gusnie bovtse lij jåartam tröörehtamme jïh desnie bajhkeme guktie jïjnje kraesie desnie sjïdti.
Båatsoe lea dïhte aajnehke kultuvresjïere saemien jieleme, jïh akte roenegierkie saemien kultuvresne.
- Båatsoe akte tjïelke aalkoealmetjejieleme, jïh saemien perspektijvh jïh vuajnoeh tjuerieh gorresovvedh juktie dåarjoehtimmiem åadtjodh saemijste jïh båatsoste.
- Båatsoejieleme lea akte kultuvreguedtije, numhtie båatsoe aaj åarjelsaemien gïelem, vuekiedaajroem jïh kultuvrem vaarjele.
Båatsoe gaajhkh nuepieh åtna evtiesovvedh goh akte monnehke jieleme seamma tïjjen goh dejtie roehtside steerie mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna.
Båatsoe aktem vihkeles sijjiem åtna saemien kultuvresne, goh akte dejstie vaenie kultuvresjïere saemien jieliemijstie.
Båatsoe lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh siebriedahkejieleden gaavhtan, jïh joekoen stoerre aarvoem åtna goh gïele- kultuvre-, jïh identiteete- jïh jielemeaktööre saemien dajvine.
Båatsoe Nöörjesne lea jarkelamme aktede fuelhkiebaseradamme jieledevuekeste jïh jieliemistie stuvreme saemien provhkeste jïh vuekijste, akten laakestuvreme produksjovnesïeltese öörnedamme privaaterïekteles prinsihpi mietie dan daajbaaletje nöörjen siebriedahken sisnjelen.
Båatsoe tjuara aktem dajvevåaromem utnedh mij monnehkevoetem jïh evtiedimmiem gorrede.
Båatsoe aaj tjïerteste aarhtseveahka lea sagke jollebe goh doh taalh mejtie åejvieladtjh nuhtjieh.
Båatsoe disse gïrri, gaskem jeatjah dan åvteste dellie båatsoedaajroe sïjhti nåakebe sjïdtedh, gosse dajvekontovri/dajveståvroej funksjovnh sertiestamme sjïdtin Fylhkenålmese.
Båatsoe goh akte eatnemebaseradamme jieleme lea jearohke gåatomedajvijste jis edtja aktem båetijem aejkiem utnedh.
-Båatsoen stööremes haesteme lea areaalevåaromem gorredidh.
Båatsoen ektiedimmie saemien kultuvrese lea man åvteste jieleme dan sjïere.
Båatsoen evtiedimmie lea akte diedte siebriedahkese, jïh vihkeles båatsoen daerpiesvoeth vååjnesasse båetieh jïh varki meatan sjïdtieh dejnie soejkesjeprosessine.
Båatsoe
Båatsoe dorje guktie åarjel-saemien gïele, eatnememaahtoe, sovsijale needteviermie jïh fuelhkietsiehkieh leah jielije.
Båatsoe stoerre jïh iktemierien dajvh daarpesje.
Båatsoe aerpievuekien daajroem våaroeminie åtna, mij lea sertiestamme boelveste boelvese, ektiespïelen bïjre eatnamisnie jïh åtnoen bïjre gåatomedajvijste.
Båatsoe lea reguleradamme båatsoelaakeste ruffien 15. biejjeste 2007 nr. 40. Man vihkeles areaalh leah, lea ållermaahteme laaken åssjeleparagraafesne: "Edtja båatsoem gorredidh goh akte vihkeles våarome saemien kultuvrese jïh siebriedahkejieliedasse.
Laanteburriedirektovraate mij lea ryöktesth Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nuelesne, båatsoem Nöörjesne reerie.
Båatsoejieleme lea iktest stoerre åesie sov jielemisnie orreme jïh skreejrehtimmieh destie veedtjeme.
Båatsoe-jieleme dej dajvi lea bøøremes abpe laantesne orreme gosse vuepsie lea buerebe sjidtedh jis vierhtieh jeananieh.
Båatsoejieleme lea joekoen vihkeles saemien kultuvrese daennie dajvesne.
Båatsoe-jieleme lea joekoen vihkeles vierhtiej gaavhtan. Lissine lea aaj dihte buerie kultuvre-guedtije.
Båatsoe Nöörjesne lea rïektesisnie nåhkeminie dastegh nöörjen åejvieladtjh eah varke bæjhkohth dïhte stööremes haesteme jieliemasse lea dïhte tjåenghkies effekte nöörjen båatsoe-, juvre- jïh arealepolitihkeste.
Båatsoe lea dïhte kultuvreguedtije jieleme saemien kultuvrese jïh siebriedahkejieliedasse.
Båatsoe akte ållesth jielede gusnie dïhte sosijaale jïh kultuvrelle jïh gaajhke mij lea barkoen bïjre leah lïhke gårreldahkesne.
Båatsoe akte vierhtienuhteme mij lea bovtsese sjïehtedamme vaerie- jïh miehtjiedajvine noerhtene.
Båatsoe akte såarhts mobijle pastoralisme, mij gellielaaketje fleksijbele vuekieh nuhtjie juktie eatnemevierhtide bööremeslaakan nuhtjedh.
Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Båatsoefaageles vuarjasjimmieh jïh rååresjimmieh mah leah tjïrrehtamme båatsoesïjtigujmie vuesiehtieh dah nåake konsekvensh linjeste sijhtieh dåeriesmoerh sjugniedidh dejtie saemien ïedtjeadtjide.
Båatsoeburriejreereme
Båatsoeburrie-reeremen kontovre Åarjelh-Trøndelagesne/Hedemarkesne lea Rørosesne.
Jieleme lea saajrohts dovne laanten jih ovjuvri gaavhtan.
Båatsoekaarhth leah illustrasjovne guktie båatsoesïjth iemielaakan jïh åajvahkommes dajvide nuhtjieh, jïh tjuara dagkeres illustrasjovnem lissiehtidh båatsoeburriej veelebe maahtojne.
Båatsoeburrielaake lea dorjeme guktie jienebh sisnjeles stuvrehtimmiefunksjovnh jieliemisnie leah nåhkelamme, gaskem jeatjah sjïehtesjimmie ektiegåatomedajvijste jïh akte lissiehtamme gæmhpoe gåatomedajvi bïjre båatsoeburriej gaskemsh.
Båatsoejieleme lea vihkeles saemide åarjelh-saemien dajvesne jih aaj buerie kultuvre-guedtije, gielese lissine.
Plaaneståvroen tsiehkie- jih bigkemelaake jih fylhkestjielten raerie - daaroen jiehts- "regionale utviklingsaktører" edtjieh tjoeveridh laakide goltelidh bigkemen gaavhtan jih aaj vaarjelidh guktie ektievoete åarjelh-saemide båetije biejjieh sjidtieh guktie laake nænnoestamme.
Båatsoe vihth akten stoerre dåeriesmoeren bïjre reektie aarhtsigujmie mah miesieh buvvieh.
Ij leah dan jeenjesh meatan orreme båatsoealmetjijstie, jallh dah eah leah våajnoes orreme dagkerh goerehtimmine.
Båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvesne leah aktene onne aalkoealmetjedåehkesne mij leah eevre jearohke åevieladtjh daajroem båatsoen haestemi bïjre utnieh juktie maehtedh jielemem jïh jieledevuekiem krööhkestidh gosse politihkem jïh njoelkedassh hammoedieh mah leah båatsoealmetji bïjre.
- Båatsoeståvroe aktem vihkeles funksjovnem åtna jïh gellie aamhtesh gïetede mah leah båatsoen bïjre.
Båatsoealmetjen lea dïedte krievviem ryöjnesjidh dej vadteme gåatomedajvi sisnjeli, hoksedh krievvie årroeminie dejnie dajvine mah nuekie gåatomem vedtieh, jïh vaahraj vööste vaarjelidh.
Båatsoealmetji identiteete jïh jïjtjedomtese leah maahtose jïh barkose ektiedamme, mij sæjhta jiehtedh aktem "tjaebpies krievviem", utnedh, dååjredh satne sïjtesne govlesåvva jïh guktie tsiehkie kraannasïjtide lea (Sara, 2003).
Båatsoealmetje edtja barkoem, laavenjassh jïh materijellem öörnedh jïh joekedidh, jïh krievvien svihtjemevuekiem sov kraannan svihtjemevuekine iktedidh.
Båatsoesaemie Jovsset Ánte Sara Guovdageaidnuste nyöjhki nænnoestimmiem Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenteste goltelidh mij jaepien 2014 krïevi satne edtji sov krievviem giehpiedidh 75 bovtside.
Båatsoesaemieh leah Gáldum birreme sijjese aktem buerebe laakegoerkesem vedtedh dovne nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale daltesistie, juktie buektiehtidh sijjen reaktah guarkedh.
Båatsoealmetji healsoe, tråjje jïh barkoetsiehkie leah vaenie tsåatskelesvoetem åådtjeme.
Båatsoealmetjh jiehtieh almetjh vaenie båatsoen bïjre daejrieh jïh båatsoem jïh båatsoesaemide sohtehtieh. (Tabelle 4.7).
Båatsoeburrieh bovtsem dåeriedieh jaepieboelhki tjïrrh, jïh krievviejgujmie juhtieh ovmessie jaepieboelhkegåatomi gaskem.
Bovtse, gåatomedajvh jïh almetjh leah doh vihkielommes vierhtieh båatsosne.
Bovtse maahta dan jïjnjem energijem dassedh gïjredaelvien guktie nåakebe hille sjædta gïjren bijjelen jieledh, jïh sæjhta aaj vielie håvhtadamme årrodh juvrijste vaaltasovvedh.
Bovtsese daerpies juhtedh dej ovmessie jaepieboelhkegåatomi gaskem, jïh maehtedh frijjelaakan vaesedh dejtie ovmessie bielide fïereguhtede jaepieboelhkegåatoemistie.
Bovtse energijem spååroe daelvege, jïh sturremi gaavhtan bovtse vielie baalkerde jïh vielie energijem nuhtjie.
Bovtse maahta åtnoem gåatomedajveste giehpiedidh gellie kilomeeterh fysiske skilkemedahkojste jïh fealadimmeste.
Guktie bovtse vaanterde jïh guktie bovtsigujmie barka jaepieboelhken tjïrrh leah illedahke dejstie sjïehtedimmijste bovtsen daerpiesvoeten jïh klijman gaskem, jïh guktie gåatomelaante lea.
Krievvien juhtememöönstere lea bæjjese vaaran giesege jïh vuelielaantese daelvege, daate sæjhta jiehtedh mearan juhtemegeajnoe lea noerhte-åarjel Finnmaarhkesne, juhtemegeajnoe lea luvlie-jillie åarjeldajvesne.
Bovtsen iemie baalkerdimmie jïh juhtijealmetji gïehtelimsvuekie leah våarome akten guhkies orrestimmeles vierhtienuhtemasse daejnie dajvine jïh båatsoekultuvrese.
Miesetje Mavve akten jueskies jïh bïegkes gïjrebiejjien vaerien bïevlesne sööhpedi.
Bovtse nåakelaakan reagerede sturremidie jïh sæjhta daamtaj ij hijven gåatomedajvh nuhtjedh dan åvteste sturremh leah fer stoerre.
Bovtsh gåatoemasse luajhtasovvin dej jeatjah krievviejgujmie Saltoduottarisnie, eevre Polaregievlien lïhke (66o N).
Bovtsetaalegiehpiedimmie maam staate lea soejkesjamme lea luhpehts dan åvteste dïhte Saram reaktam mïedtele sov kultuvrine barkedh EN:n konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre, artihkele 27.
-Sjïehtedimmie bovtselåhkoste lea akte dejstie stööremes haestiemijstie maam båatsoe åtna, jïh daate akte aamhtese mïsse Saemiedigkie lea stuerebe fokusem bïejeme.
Fealadasse akte vihkeles barkoesurkie Saemiedægkan, Magga jeahta.
Fealadasse
Fealadassesïelth åarjelsaemien dajvine edtjieh aktem sijjiem åadtjodh prosjektesne Samisk Reiseliv 2.0.
Fealadassem åtna goh akte jïjtse jieleme, gusnie saemien kultuvrebiehkieh leah akte vihkeles bielie gïehtelimmien barkoste.
Fealadassefaalenasse tjïeltesne lea læssanamme dej minngemes jaepiej, jïh Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jieniebidie dejstie orre tseegkemijstie.
Fealadasse vihkeles barkoesuerkie
Fïereguhte jïjtje maaksa vuelkemen, jïjjedimmien jïh gaskebiejjien åvteste.
Vuelkemesoejesje:
- Vuelkememaaksoeh / årrome / beapmoe
- Vuelkememaaksoeh/årrome/beapmoe
Doh gellie hijven skraejrieh jïh åssjelh mah lin byöreme dåarjoem åadtjodh budsjedtesne, joekoen kultuvresuerkien sisnjelen, ibie buektehth loetedh 2020-budsjedtesne, dan åvteste mijjen realgiehpiedimmie lea 12 millijovnh kråvnah, Olsen jeahta.
Noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh
Noerh dåårrehtidh duedtiejieliemasse
Noerh duedtiejieliemasse dåårrehtidh
Saemien meedijan jïh gihtjedimmien dotkemem jïh øøvtiedimmiebarkoem byøroe eevtjedh jïh gorremdidh.
Dåårrehtimmie lea naakede man åvteste Saemiedigkie tjarke barka åarjelsaemien dajvesne, juktie daejrebe dåårrehtimmiedaerpiesvoete læssene.
Rektovre Saemien jilleskuvlesne lea meatan moenehtsisnie.
Akte ektievoeten
Sjyöhtehke svaalhtesh:
Sjyöhtehke saemide
sjyöhtehke ööhpehtimmie universiteetesne / jïlleskuvledaltesisnie
RELIGIJOVNE JÏH JIELEMEVUEKIEH
Repparfjord
Tjirkije: Anne Berit P. Kristiansen Sæjjasadtje tjirkije: Geir Are Winther
Tjirkije: Anne Merethe Siri Fyhn Sæjjasadtje tjirkije: Mikkel Anders A. Gaup
Tjirkije: Arne Jørgensen Sæjjasadtje tjirkije: Robert Wilhelmsen
Tjirkije: Audun Johnsen Sæjjasadtje tjirkije: Rolf Johansen
Tjirkije: Elin Marie Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Maria Kråik Stenfjell
Tjirkije: Elisabeth Johansen Sæjjasadtje tjirkije: Eskild Johansen
Tjirkijh saemiej, nenetseri jïh vepseri åvteste russlaanten bielesne veeljesuvvieh golme jaepide, raeriestimmiej mietie dej jïjtsh siebrijste.
Dah tjirkijh såevmien, sveerjen jïh nöörjen bieleste nammoehtamme sjidtieh Saemien Parlamentarihkeles Raereste akten boelhkese mij njieljie jaepieh ryöhkoe.
Dah lihtsegh forumisnie maehtieh jeatjah gyhtjelassh bæjjese vaeltedh.
Tjirkijh maehtieh åenehks, sjyöhtehke gyhtjelassh gihtjedh, gusnie håalometïjje lea gaertjiedamme göökte minudti raajan.
Tjirkiji luhpiedimmieh jååhkesjamme sjidtieh steemmadimmien tjïrrh.
Tjirkijh Saemiedigkien håalomestovleste håaloeh.
Tjirkije maahta aktem jåarhkegyhtjelassem gihtjedh, gusnie håalometijje lea gaertjiedamme akten minudtese.
Tjirkije: Eva Anette Wilks Sæjjasadtje tjirkije: Linda Marie Jåma
Tjirkije: Gun Margret Utsi Sæjjasadtje tjirkije: Roy Kvitfjell
Tjirkije: Gustav Kant Sæjjasadtje tjirkije: Elias Kant
Tjirkije: Hilde A. Nyvoll Sæjjasadtje tjirkije: Geir Tommy Pedersen
Tjirkije: Hilde Marie Larsen Sæjjasadtje tjirkije: Inger Heiskel
Tjirkije: Jan Ivvár Smuk Sæjjasadtje tjirkije: Inger Anita Smuk
Tjirkije: Kjell Jøran Jåma Sæjjasadtje tjirkije: Tom Aile Bientie
Tjirkije: Maja Britt Renander Sæjjasadtje tjirkije: Anna Kristina Renander
Tjirkije: Mariann W. Magga Sæjjasadtje tjirkije: Ola Johansen
Tjirkije: Ole Henrik Kappfjell Sæjjasadtje tjirkije: Betty Kappfjell
Joekede tjirkijesijjide dejtie læstojde mah dejtie stööremes kvotientide utnieh.
Tjirkije: Ragnhild Melleby Aslaksen Sæjjasadtje tjirkije: Jarl Even Roska
Tjirkije: Ronny Wilhelmsen Sæjjasadtje tjirkije: Ida B. Bjørnbak
Tjirkije: Thomas Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Jon Andreas Steinfjell Devika
Akte buerebe barkoe juktie doh jåerhkeskuvlh edtjieh viehkiehtidh evtiedimmine jïjtsh regijovnine. Barkoe-jïh siebriedahkejielemem edtja nuhtjedh goh øøhpehtimmiesijjie.
Dåastoe-almetjh jïh dah ovmessie darjoeh Fylhken Gåetesne sïjhtieh saerniestimmieh åadtjodh dej orre krïevemi bïjre, guktie dah bøøremes goh gåarede, maehtieh hoksehtimmiem vedtedh dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh.
Lissie suehpedslaante lea meatan.
Reserve-suehpedslaante aaj meatan.
- Resolusjovne vijriesåbpoe tjïelkeste man vihkeles lea aalkoealmetji nyjsenæjjaj jïh nïejti reaktah ållesth tjïrrehtidh, daan nuelesne aaj lïerehtimmie, jïh jienebekultuvrelle geatskanimmiem eadtjoestidh lïerehtimmiesystemesne - naemhtie guktie dïhte aalkoealmetji nyjsenæjjaj sjïere ulmieh jïh daerpiesvoeth krööhkie, Larsen jeahta.
Resolusjovne haasta staatide aalkoealmetji nyjsenæjjide dåarjodh guktie dah åadtjoeh meatan årrodh båetije veartenekonferansesne aalkoealmetji bïjre, mij edtja årrodh jaepien 2014.
Resolusjovne tjïerteste edtja aalkoealmetji nyjsenæjjah ååktedh jïh dej almetjereaktah ållesth tjïrrehtidh.
Seahkarimmiem jïh goerkesem utnedh båatsoen åtnose jïh barkoevuakan
Vierhtieh mearosne lea akte gaaltije sjïdtedæmman jïh optimismese abpe gaedtiebealam.
Vierhtienommere. Gaajhkh dongkemh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten darjojste edtjieh aktem vierhtienommerem jïh nommem utnedh.
Virhtienommere låhkojne 5 aalka jïh 5 taallh åtna.
Reegnegedåastojen /vihtiestæjjan vierhtienommere tjuara bïeljelamme årrodh aarebi deallahtæjja dongkemem tjïrrehte
Vierhtiedajvh, eatnemen gellievoete, kultuvremojhtesh jïh kultuvreeatneme leah akte vihkeles bielie destie mij maaje gohtjesåvva dïhte materijelle kultuvrevåarome saemien kultuvrese.
Ij leah vaarjelimmiestatusem dejtie jeatjabidie vadteme, jallh dah leah urrebe tïjjeste.
Dah aajmene 12 millijovnh leah ovmessie prosjektide mejgujmie Saemiedigkie nïerhkeme, jïh öörnegidie mej bïjre tjuara syökedh.
Illedahkh gaajhkh golme jaepieh vuesiehtin ij lij naan bovtsh, seedtijigujmie jallh bielelen seedtijh, mah plåavhkesimmine jeemin teestelaajrojne.
Dah illedahkh goerehtimmeste edtja våaroeminie årrodh saemien gïelepolitihkese gaajhkine daltesinie siebriedahkesne, daan nuelesne staateles, regijovnale jïh tjïelten daltesisnie.
Illedahkh goerehtimmeste tjarkelaakan daejriehtieh doh nöörjen åejvieladtjh eah leah buektiehtamme dåemiedidh naemhtie guktie båatsoealmetjh åarjeldajvesne leajhtadieh numhtie lea.
Dah illedahkh Noerekonferanseste 2012 lin daan öörnegen mietie.
Illedahkh aktem guvviem vedtieh aktede barkoetsiehkeste gaertjies nuepiejgujmie daerpies lïegkedimmiem vaeltedh juktie nåake healsoeektiedamme konsekvensh maajsojste, napkemistie, haevijste jïh skïemtjelassijste giehpiedidh.
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie darjodh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie råajvarimmieh hammoedidh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
Mijjen illedahkh dan åvteste daejriehtieh doh båatsoesaemien årrojh sïerreden dahkoeh gaajh jïjnjem dååjroeh.
Illedahkh vuesiehtieh 27,2% båatsoealmetjijstie åarjeldajvesne psykiske symptomigujmie/reaksjovnigujmie tjabreminie mah maehtieh giehpiedamme sosijaale, barkoeektiedamme jallh persovneles fungeradimmiem vedtedh.
Illedahkh vuesiehtieh giehpiedamme jieledekvaliteete jïh geahpanamme psykiske healsoe leah sïejhmebe dej luvnie mah jeenjemes dååjrehtimmieh utnieh sïerredimmine jïh nåake vuajnoejgujmie byögkeles åejvieladtjijste.
Illedahkh vuesiehtieh båatsoen barkoen gaavhtan akte joekoen stoere låhkoe båatsoealmetjijstie åarjeldajvesne kråahpeles maajsoeh åådtje goh gijjie, ïbje/gaasse, tjåetskeme, fysiske stradtjoe jïh ovlæhkoeh/haevieh, viertiestamme jeatjah barkoedåehkiejgujmie Nöörjesne mah plearoeh barkoem utnieh.
Illedahkh vuesiehtieh stoerre barkoeektiedamme fysiske maajsoeh jïh jolle haevie-/ovlæhkoefrekvensem mij sæjhta jiehtedh vielie veele daajroe daerpies vaahratsiehkiej jïh råajvarimmiej bïjre mah haevieh giehpiedieh,jallh viehkiedïrregi bïjre mah leah båatsose sjïehtedamme.
Illedahkh vuesiehtieh man stoerre prosentelåhkoe gåatoemistie mij lea tsavtseme gaajhkesåarhts skilkemedahkojste, jïh aerviedimmie lea tjïrrehtamme joekehts gåhkaldahkigujmie skilkemedahkose, ryöknedamme elmien tjïrrh.
Illedahkh vuesiehtin 45 prosenth areaaleste Jillie-Finnmaarhken jïh Luvlie-Finnmaarhken båatsoedajvine lin tsevtsemedajven sisnjelen jaepien 2011.
Dïhte illedahke gïetedimmeste Finnmaarhkelaakeste lij Stoerredigkie nænnoesti:
Illedahke arktiske dajven ryöjredimmietjåanghkoste Nuuk'sne rïhkeden 23. jïh 24. b. 2012 lea baaltele vihkeles dåarjojne årrodh ryöjredæmman jïjtjehke veartenekonferansen vööste 2014, aaj akte joekoen vihkeles dåarjoe ryöjredæmman aalkoealmetjekonferansen vööste Altesne 2103.
Illedahke minngemosth sæjhta årrodh ööhpehtimmiem aelhkebelaakan åadtjodh, vielie learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah - jïh nænnoestehteme saemienööhpehtimmie viehkine åtnose vaeltedh dam joekoen stoerre maahtoem.
-Edtja rååresjimmieh bielelen illedahkh loetedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie mij vihteste gusnie edtja gåatodh, gåessie edtja gåatodh jïh man gellie bovtsh edtja årrodh.
Bïhkedassh lea aktene bijjemes daltesisnie dorjesovveme, jïh ij naan konsekvensesalkehtimmiem buektieh.
Bïhkedassi åssjele lea gorredidh dah konsultasjovnh gaajhkide raeriestimmide vaarjelimmien bïjre eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine, edtjieh maereles årrodh, jïh ulmie lea staatine seamadidh dennie aktene bielesne, jïh Saemiedigkine, saemien iedtjeladtjesiebriejgujmie jïh saemien reakta-aajhterigujmie dennie mubpene bielesne.
Dah staateles, tjïelten jïh fylhkentjïelten instansh edtjieh bïhkedasside nåhtadidh, jïh aaj Finnmaarhkeneeke, gosse edtjieh vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese, båatsose, miehtjiesåtnose, jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta.
jïjtjemem staeriedidh
Reakta faamoem åtna dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh govlehtimmide.
Reakta ij faamoem utnieh dej veajkoej reeremedajve jïjtje skraejriem vaalta govlehtalledh.
Reakta saemien soptsestidh justijsesuerkesne jeerehte daan biejjien guktie riektieh, pollise - jïh bïedtemeåejvieladtjh jïh Kriminaalehokse leah öörnedamme.
Reaktah bovtsigujmie gïehtelidh daej dajvi sisnjeli lea sjïere saemien årroejidie.
Reakta ietniengïelese lea akte vihkeles almetjereakta.
Reakta mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne, ållesth jååhkesjimmiem åådtje laakine
Göölemereakta lea vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme, jïh dïhte lea Saemiedigkien mielen mietie, ij akte hijven vuekie.
Daate reakta lïerehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne § 6, jïh mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7-1 mah jeatjah lïerehtimmievuekieh ållermaehtieh.
Reakta saemien lïerehtæmman byöroe aaj mijjen unnemes maanide feerhmedh, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Tjuara reaktam jïjtjenænnoestæmman hammoedimmesne, stuvremisnie jïh gïehtjedimmesne våaroemasse bïejedh gosse edtja healsoedïenesjh saemien skïemtjijidie sjïehteladtedh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
reaktah saemien lohkehtidh jeatjah faagine sjïdtedh, guktie dovne saemien learohkh saemien mubpine gïeline, nuepiem åadtjoeh ellies guektiengïelenvoetem jaksedh
Reakta mijjen gïelese lea akte aarvoe mij lea våarome abpe gïelebïevnesasse.
Reakta sæjhta faamosne årrodh dan sjyöhtehke gïelese mij åtnasåvva gïeledajvesne dïenesjegievlesne.
joekoen mearoegaedtien nyjsenæjjaj tsiehkiem vuartasjamme, mah edtjieh gøølemebarkoen ohtside uvtemesth bïejesovvedh
Dah reaktah leah aaj ektiedamme dejtie suerkide goh gïele, ööhpehtimmie, healsoe jïh reereme kultuvremojstesijstie.
Reaktah / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Reaktah: Finnmarhkelaake / Maelmïelaake / Biegkefaamoe / Militære / Vaarjelimmieplaanh
Reaktah, gaskenasjovnaale aamhtesh, gïele jïh mïrrestalleme
Reaktah
Reaktah:
Reaktah
REAKTAH
Reaktah mah edtjieh gorredidh olles saemieh tjijtesovvh jïh ammes dorjesovvh saemien dajvine, jïh saemiej materijelle kultuvresne jïh jieledevuekine.
Tjuara reaktanænnoestimmmiem meatanårrojelaaken § 21 toelhkestidh tjoevkesisnie daehtie leavloebïejemenænnoestimmeste, mij edtja gorredidh staaten diedte mearoesaemiej materijelle kultuvrevåaroemasse, vierhtiereeremisnie gorresuvvieh.
Minngemes boelhkesne lij vihkielommes gyjhtjelasse reaktaj bïjre.
Raaktan akte buerebe skuvleaarkebiejjie jïh lïerehtimmietsiehkie learoehkidie, jïh mijjen barkoe lea dïssesjïehteladtedh.
Daate reaktavåarome gaskenasjovnale almetjerïekteles viedteldihkie konvensjovnine gååvnese, sisnjelds nöörjen reaktesne jïh saemiej provhkine jïh reaktavuajnojne.
Reakta vaestiedassese saemien gïeline
Learoesoejkesh staeriedidh mejtie Saemiedigkie jååhkesjamme
 Staeriedamme ekonomeles mierieh, faamoe jïh laakh mah leah saemien gïelen bïjre
Rica Stiklestad Hotell lea lïhkes ektine Kultuvrejarngine, jïh jis sæjhta dongkedh maahta dam darjodh teellefovnesne, 74 04 42 00.
- saaht guktie Ræjhkoes skåajjh.
Riksantikvaren dåarjoe-øørnegh guktie edjta dejpeli-mujhtsh gorredidh, vuartesjh www.ra.no
Daan biejjien rïjhkerevisjovne lea reektehtsem goerehtimmeste buakteme mij vuesehte saemien learohkh maadthskuvleaalteren sijjen reaktah saemien gïelelïerehtæmman jïh lïerehtæmman saemien gïelesne åadtjoeh, men jienebh viesjiesvoeth lïerehtimmiefaalenassesne.
Riksrevisjonens rapport
Rïjhkerevisjovne aaj sjïerelaakan tjïerteste ij guhte Maahtoedepartemeenten vueliegællan ektievoetijste dïedtem utnieh ellies daajroevåaromem tsiehkien bïjre gorredidh.
Rïjhkerevisjovnereektehtse gaskem jeatjah eevre tjïelkelaakan tjïerteste fer gellie aktöörh meatan.
Maaje dle skïemtjije- jïh utnijereaktalaake vihteste saamastallije almetjen reaktah bïevnesh åadtjodh saemien gïelesne, men laake oktegh ij leah nuekies juktie gorredidh saamastallije skïemtjijh åadtjoeh saemiestidh gosse healsoedïenesjinie govlehtellieh.
Rio+20 lea støøremes EN-konferaanse mij gåessiegih orreme, jïh vienhtieh 50.000 almetjh båetieh gieh gelkieh meatan årrodh byjjes øørneminie.
Vaahra lea vueliegåbpoe goh jeatjah voejngehtasseskïemtjelasside, vuesiehtimmien gaavhtan influensa.
Vaahra fysiske maajsojse lea stööremes sïjtebielien aajhteri luvnie.
Vaahra akten giehpiedamme psykiske healsose jïh meedijeste jïh dejstie sosijaale byjreskijstie.
Rööpses - gyhtjelassh saemien gïelesne.
Rohkunborri nasjovnaalepaarhkeståvroe
Råålla maam Duodjeinstituhtta åtna jïh dah laavenjassh dah darjoeh goh kultuvreguedtije jïh reerije immaterijelle kultuvreaerpeste, læjhkan stoerre ulmiem utnieh.
Jåvleheelsegh NSR presideentekandidaateste, Aili Keskitalo
Tjiehtjielisnie eah leah naan klaash mej tjïrrh lïj maahteme eatnemem ålkone vuejnedh, akte klaase guhkene bijjene baaja dam fïerhten tïjjen sjïere tjoevkesem båetedh savkan sïjse, jïh murriedimmiem buakta, mejtie lea gaskejijjebiejjie jallh jemhkelde buelije goeksegigujmie.
Romsa båatsoedajve stööremes låhkoem suehpedslaanteste jïh aareh gïjrelaanteste sisnjelen 1 kilomeeteren gåetijste jïh infrastruktuvreste åtna, vielie goh 20 prosenth sisnjelen 500 meeterh, mearan Jillie-Finnmaarhken båatsoedajve seamma vuelege låhkoem åtna (figuvre 4.10).
Ronny Wilhelmsen (Nestleder)
Soejkesje- jïh finansemoenehtse:
• Rööjregaatoe jïh deepmesjimmieraedtie: FKB
SNÅSA Gïelem nastedh i Snåsa
Rørosen jåarhkeskuvle aaj nimhtie barka jåarhke-skuvlen daltesisnie.
Rørosen jåarhkeskuvle, Rørosen museume jih sjidtemesijjieh Elgåesne jih Prahkesne leah ektievoeth jarngesne mah edtjieh tjieltine jih fylhkestjieltine diedtem juekedh jih viehkiehfaaleldahkh saemide juhtiehtidh.
-Röörose akte vihkeles faamoejarnge åarjelsaemien kultuvresne.
Rørosen tjïelte lea dïhte njealjede åarjelsaemien tjïelte mij meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse, jïh sæjhta dej golme jeatjah tjïeltigujmie vihkeles laavenjostoeguejmine Saemiedægkan sjïdtedh juktie åarjelsaemien vaarjelidh jïh evtiedidh.
Rørosen tjïelte 80.000 kråvnah åadtjoeji juktie raastendåaresth saemien filmefestivaalem öörnedidh gålkoen 7. -10.b.
Rørosen tjïelte meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse.
Daate barkoe lea Rørosen tjielten jih fylhkestjielten diedte. Lissine øøhpehtæmman leah jeatjah råajvarimmieh mah kultuvrasse jih jieliemasse veadtaldihkie.
Rørosen jåarhkeskuvle, Rørosen museume jih sjidtemesijjieh Elgåesne jih Prahkesne leah ektievoeth jarngesne mah edtjieh tjieltine jih fylhkestjieltine diedtem juekedh jih viehkiehfaaleldahkh saemide juhtiehtidh.
 RHJ (ROS) - gïehtjedimmieh tjaetsieskeeptemistie jïh krööptijste
Loedtehkh buerebe gajhkemem jïh lissiehtamme kvaliteetem vadta gejhkieguelide.
Juvrh jieliemassem gellide håvhtadieh, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta.
-Juvreteehpemh stoerre ekonomeles jïh psykiske vaejvieh båatsoeburride sjugniedieh.
Juvrh akte aajhtoe båatsose
Båatsoe
Juvrepolitihkem utnedh mij saemien jielemh krööhkeste
Raarvihke lea akte jielijes voene ræjhkoes kultuvrejieliemistie.
Raarvihke lea aalkoe Byrkijen vijrenohkese!
Raavrevijhke lea Jåman hïejmetjïelte.
RØYRVIK Gïeleaernie i Røyrvik
Raarvihken Healsoe - jïh håksoejarngesne:
Raarvihken tjïelte gïehtele aktem siebriedahkedajvem/åesiem dennie tjïelte soejkesjisnie öörnedh, jïh vaajtele gallesh voenen almetjistie jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh goltelidh jïh dijjen vuajnoeh jiehtedh.
Raarvihken tjïelte lea akten guektien gïelen tjïelte, gusnie evtiedimmie åarjelsaemien gïeleste jïh kultuvreste jarngesne.
Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne.
Royrvik.kommune.no
Raarvihken tjïelte
Raarvihken håksoejarnge.
Eelkin Raarvihken håksoejarngem jaepien 2001 provhkedh, desnie gaajhkh goevtesen funksjovnh tjåanghkenamme.
Åvtehke (Barggijbelludahka)
Runar Myrnes Balto
Tjaalaldahke jarkelimmien bïjre mieriedimmesne veeljemen bïrje Saemiedægkan - Bïeljelimmie veeljijidie mah ajve maehtieh åvtelhbodti steemmadidh saemiedigkieveeljemasse.
Tjaalaldahke jarkelimmien bïjre mieriedimmesne veeljemen bïrje Saemiedægkan / Krirrieh/Veeljemebarkijh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Tjaalaldahke jarkelimmien bïjre mieriedimmesne veeljemen bïrje Saemiedægkan
Hæhtjoedajvi bïjre lea vïhtesjamme tsevtsemedajvh mah leah 4 - 10 kilomeeterh, jearohke hæhtjoedajven stoeredahkeste (Vistnes jïh Nellemann 2001).
Daelie soejkesjeminie gievriem Bindaeleste Helgelaantesne bååstede deelledh Saemien Sijtese Snåasesne.
* Gievrie lea nåajtojen dïrrege gosse nååjti. Vietjierinie mij lij tjåerveste gievrien nelnie tjaebpieslaakan beenghki.
Gievriesæjroem Raavrevijhkesne gaavneme
Gievriesæjroem Raavrevijhkesne gaavneme - Sámediggi Sametinget
Gievrieh leah vihkeles orreme aerpievuekien saemien religijovnesne gaskem jeatjah daajroem veedtjedh båetijen aejkien bïjre, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Rune Sverre Fjellheim
RES akte dïrrege gaajhkide aktööride Noerhte-Trööndelagesne mah regijovnale evtiedimmine berkieh.
RES akte dïrrege juktie ovmessie aktööri barkoem iktedidh jïh aktem tjåenghkies skreejremem sjugniedidh dej vihkielommes barkoesuerkiej bïjre fylhkesne.
RES akte vihkeles dïrrege fylhkenraaran juktie dam politihkels våaromem åtnosne vaeltedh.
RES gaajhkh aktöörh stuvrie mah leah ållermaahteme programmesne.
RES ij leah fylhkentjïelten, men regijovnen tjaatsege.
RES uvtemes strategiji jïh råajvarimmiej bïjre ååktoe mejtie gåarede vijriesåbpoe barkedh regijovnale barkojne jïh tsavtsvierhtiejgujmie, jïh otnjegem beaja guktie tsavtsvierhtieh edtja åtnasovvedh voernges evtiedimmieaktöörijste.
RES-vierhtieh eah edtjh åtnasovvedh akten vijriesåbpoe gïetedæmman Byjjenimmieprogrammen juvnehtimmijste jïh råajvarimmijste.
RES-guejmievoetesne daah siebrieh/aktöörh: NHO Trööndelage, LO, KS, NAV Noerhte-Trööndelage, Nöörjen Dotkemeraerie, Noerhte-Trööndelagen Jilleskuvle, Trööndelagen Dotkeme jïh Evtiedimmie, SIVA, Göölemedirektovrate, Noerhte-Trööndelagen Maana- jïh Noereraerie, Innovasjovne Nöörje, Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte.
RES-guejmievoete lea RES'en strategeles guejmievoete, jïh joekoen vihkeles daej aktööri tsavtsvierhtieåtnoe jïh evtiedimmiebarkoe aktem tjåenghkies evtiedimmiepolitihkem dåarjoehtieh fylhkese.
RES-guejmievoete RES-guejmievoete lea dïhte strategeles guejmievoete ektiedamme RES'ese, jïh sjædta goh stuvremedåehkie barkose.
RES ij naan ekonomeles tsavtshvierhtieh utnieh juktie byögkeles fysiske infrastruktuvrem bïgkedh, goh geajnoeh, gïrtesijjieh, pruvvieh jïh baanah.
RES edtja viehkiehtidh ulmide jïh strategijide illedh jeatjah regijovnale teema-, suerkie- jïh strategijesoejkesjinie fylhkesne (vuartesjh 1. lissietjaalegem) 1.3. Vihkeles guejmievoeth jïh ektiedahkoesijjieh Guejmievoete lea akte vihkeles barkoevuekie dennie regijovnale evtiedimmiebarkosne Noerhte-Trööndelagesne.
RES dorjesåvva fïerhten jaepien, jïh viehkeles evtiedimmiem gïehtjedidh, guktie maahta barkoem iktemearan staeriedidh jïh dam dej dïrregi jïh tsavtshvierhtiej mietie sjïehtesjidh mah vååjnoeh bööremes lyhkestidh.
Russlaanten åejvieladtjeraerie sæjhta gaskem jeatjah monnehke evtiedimmiem våaroehtidh viehkine daajbaaletje infrastruktuvrem tseegkedh, dajven gaahtjemefaamoem jïh skåårvemelastoem nænnoestehtedh, seamma tïjjen goh leavloem beaja eensi åtnose vierhtijste mah byjresen krïevenassh illieh, jïh ellieslaakan aalkoealmetji daerpiesvoeth jïh ïedtjh krööhkeste.
Saakedorjemasse politihke nænnoestimmieorgaanine.
Saamastalledh - Kommunikatijve gïelelïerehtimmie - åarjelsaemien
Sæjjasadtje-barkoe Raarvihken håksoejarngesne - 60% skïemtjesåjhtere
Saemiedigkie edtja aaj øørnedh jih tjilkemh fylhkestjieltij gåajkoe sedtedh gusnie tjåådtje man gellie tjaaleld, veeljemen bijre jih aaj jeatja saernieh Saemiedigkien bijre seejdh jis daerpies.
Saemiedigkie edtja fylhkide viehkine årrodh jih sjiere råavarimmieh tseagkodh mah maehtieh åarjelh-saemiej ektievoetese jih jielemasse viehkine årrodh.
Saemiedigkie edtja saerniestimmieh fylhkestjieltieh barkoej bijre vedtedh.
Saemiedigkie guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedasside jarkeli aamhtesisnie 11/11 stoerretjåanghkosne njoktjen dæjman.
Saemiedigkie lea aamhtsine 32/02 "Saemiedigkien povlitikke åarjelh-saemien dajvine" dåhkasjehteme: Saemien Sijte jih Sijte Jarnge edtjieh saemien kultuvre-barkoem åarjelh-saemien dajvine vijriebasse juhtiehtidh jih nænnoestidh.
- Saemiedigkie lea laavenjostosne 10 tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie, gaajhkijste tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste reeremedajvesne saemien gïelide, seamadamme akten sjïere laavenjostoelatjkoen bïjre guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
Saemiedigkien giele-provsjekte edtja desnie vijhte jaepieh juhtedh.
Saemiedigkie NoerhteTrøndelagen fylhkestjielte Noerhtelaanten fylhkestjielte
Saemiedigkien tjilkeme aamhtse 43/02.
Saemiedigkie sæjhta beetneh-vierhtieh ohtsedh jih provsjektem aelkiehtidh:
- Saemiedigkie - Saemien Sijte - Gaskedajven båatsoetjïelte - Åarjel Saemiej skuvle - Saemien åålmege - Luvlie Nåamesjen Dajve - Prosjekte Gielem Nastedh, Snåase - Snåasen tjïelte - Raavrevijhken tjïelte - Fylhkenålma Noerhte-Trøøndelagesne, Øøhpehtimmiedirektøøre - Jilleskuvle Noerhte-Trøøndelagesne (HiNT) - Kråangken jåarhkeskuvle - Evtiedimmieprosjekte juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh, NTFT
Saemieh aaj vaajtelieh gaajhkide institusjovnide gåetie-jarngese tjøønghkedh guktie ektie-byjrese nænnobe sjædta.
Saemieh leah abpe fylhkesne seejeldahkesne.
Saemieh Saepmesne lea akte Interreg-prosjekte laavenjostosne dejnie Stiftelsen Saemien Sijte Snåasesne, Gaaltije Staaresne jih Wästerbottens museum, Upmejisnie.
SAEMIEN BEAPMOE - VUEKIE JÏH ORRE USSJEDIMMIE
ektesne edtjieh staaten-jih tjieltij reeremh daan barkose doerelidh.
Saemien giele lea aajhtaldihkie jih eeremes åarjelh-saemien giele.
Saemien Sijte edtja museums-laaken mietie barkedh viermie-juhtiedimmine, jih nimhtie jarngesne tjåadtjodh.
Saemien Sijte lea dåarjoem åådtjeme orre gåatan jïh soejkesjh orre gåetien bïjre Beaivvas-teaterasse leah staatebudsjedtesne neebnesovveme.
Saemien Sijte lea 9 jaepieh vuarteme ihke reerenasse edtja beetnegh dåarjodh akten orre gåatan Snåasesne, vaallah daan jaepien meatan sjïdti reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese.
Desnie Saemiedigkien kontovrh, Duedtie institusjovne jih Noerhte-Trøndelagen Båatsoeburriekontovre.
Saemien Sijte Snåasesne lea vihkeles intituvsjovne.
Joekoen daerpiesvoetide dejtie saemien årroejidie tjïertesti, jïh ööhpehtimmie saemien gïelesne lea vadtasovveme UiT'sne aalkovistie.
Joekoen ietjmies haestemh åarjel- jïh julevsaemien gïelese.
Joekoen aaltoeh miesiejgujmie dam darjoeh.
- Joekoen sjollehke lea vuejnedh gyhtjelassh meatannænnoestimmien bïjre gorresuvvieh.
Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli, daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme saemien gïelebarkosne.
Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme juktie saemien nænnoestidh jïh evtiedidh.
Joekoen tjïelth reektieh dah lissiehtamme vierhtieh daarpesjieh.
Joekoen julev- jïh åarjelsaemien neebnesåvva goh håvhtadihks gïelh.
Inhtsie lea vihkeles provgramh maanide jih noeride øøvtiedidh.
Joekoen vihkele barkedh guktie staaren saemien maanah, noerh jïh båarasåbpoeh almetjh åadtjoeh saemienvoetine jieledh jïh årrodh.
Joekoen vihkeles daejnie dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoegïele.
SAERNIESTIMMIE
Moenehtse joekoen tjoeperde dehtie faatoes guhkiebasse barkoste Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmeste jaepeste 2007 saemien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen.
Joekoen vihkeles 1. artihkele mij lea almetji reaktaj bïjre jïjtje nænnoestidh, artihkele 2, 3 jïh 26 mij lea ij-sïerredimmien bïjre, jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh etnihken, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojste eah edtjh nyöjhkesovvedh sov jïjtse kultuvrem utnedh, sov jïjtse religijovnem bæjhkodh jallh utnedh, jallh sov jïjtse gïelem nåhtadidh.
Mænngan vihth bååstede golmenjaepien lohkehtæjjaööhpehtæmman jaepien 1973 (sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmie), jïh 1992 raejeste ööhpehtimmie vihth njieljie jaepieh sjïdti (Store Norske leksikon).
Lissine lin vaanterdimmieh gusnie maahtoeh åadtjoejimh gåatomen- jih sjædtoej bijre.
Jïh manne aaj gegkestem dijjieh skraejriem åadtjode barkoem jåerhkedh akten lissiehtamme kultuvregoerkesen åvteste healsoe- jïh sosijaaledïenesjen sisnjelen, mij buaratjommesasse sjædta saemien skïemtjijasse jïh utniejasse.
Saha Records AS lea daan aejkien vierhtieh åådtjeme göökte albumebæjhkoehtimmide, gusnie akte bæjhkoehtimmie lea akten orkesterasse mij guhkiem gïehtelamme jïh akten joejkijasse mij voestes albuminie båata.
Goh manne jaepien 1954 lim laanteburrie-jilleskuvlesne lohkeminie, dellie munnjien gaskese sjidti gåatome-konsulentine Erling Lyftingsmo jih fåvhtine Peder Hagen.
Saia Stueng lea meatan orreme tjaelijestudijisnie maam Saemiedigkie jïh Sámi Dáiddaráđđi/Sámi girjiečálli Searvi öörneme.
Juktie daan biejjien sïjhtem dutnjien mijjen heartoehtæjjaj bïjre soptsestidh.
Byöroe dan åvteste SAK 7-laavenjostoem tjerkebe nænnoestehtedh.
Faagemoenehtse aamhtesem gïetede.
Akte dejstie faagemoenehtsijstie aamhtesh gïetede.
Aamhtese lea Saemiedigkine digkiedamme.
Aamhtese seedtesåvva
Aamhtesen våarome lea staateles åejvieladtjh leah Healsoe Noerhte DHG:em stilleme aktem strategeles guhkiebasse evtiedimmiem sjïerehealsoedïenesjijstie saemien årroejidie gorredidh.
Aamhtese bæjjese vaaltasåvva voteradæmman.
Aamhtese vuesehte man stoerre dåeriesmoerh reerenasse jïjtje åtna almetjerïekteles dïedth tjïrrehtidh vihties aamhtesinie, Muotka jeahta.
● Sïejhme aamhtesh mejtie veanhtede sijhtieh abpe siebriedahkem tsevtsedh, eah sïjhth aalkovisnie feerhmeldihkie årrodh konsultasjovnediedteste.
Aamhtesh gïetedimmien bïjre Saemiedigkien jååhkesjimmeste sjæjsjalimmide laaki, mieriedimmiej jïh råajvarimmiej bïjre jallh jeatjah sjæjsjalimmiej bïjre, mah leah prinsihpeles jallh vihkeles saemien siebriedahkese, dan gåhkese gåarede.
Aamhtesh mejtie stoerretjåanghkose buakta åehpies dorjesuvvieh tjirkijidie unnemes 3 våhkoeh stoerretjåanghkoen åvtelen.
Aamhtesh mejtie stoerretjåanghkose buakta edtja buektedh Bæjhkoehtimmesne orre aamhtesijstie stoerretjåanghkoen voestes biejjien.
Aamhtesh mah lin bijjene Saemiedigkien stoerre-tjåanghkosne lij saemiedigkie-raerien regijovnale-politihkeles buerkiestimmie, saemien institusjovne-evtiedimmie jïh saemiedigkien åssjalommesh learoevierhtie-evtiedimmien bïjre.
Saemiedigkieraerie edtja aamhtesh mejtie stoerretjåanghkose buakta stoerretjåanghkoeståvrose bïeljelidh minngemes 4 våhkoeh stoerretjåanghkoen åvtelen.
Aamhtesem digkiedidh
Dellie kanne galhkuvegïetedimmesne rååresjibie, åvtelen Eatnemereeremen direktovraate soejkesjem jååhkesje.
Aamhtsegietedæjja:
Aamhtesegïetedimmieboelhke:
Saakedorjemasse politihke nænnoestimmieorgaanine.
Aamhtesereerije jïh doh ovmessie dåehkieh maehtieh lissine åeviehåaloemasse baakoem vaeltedh gossege 2 aejkieh, voestes aejkien gossege 10 minudth jïh mubpien aejkien gossege 5 minudth.
Sakspapirer og vedtak
Gïhpekraavhtsem, saelhtiesbearkoeh, prïhtjegem jïh laajpetjh doekesåvva
Råajvarimmieh doekemasse (ohtsemen mietie)
Saalme- jïh liturgijebarkoem (gyrhkesjimmiejarkelimmie) gietede bieliekapihtelisnie 5.6. Tjïelkeste man gåhkese båateme saalmebarkojne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne (5.6.1).
Saalmh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien gïelesne sïjhtieh akte bielie årrodh aktede orre, nöörjen saalmegærjeste Nöörjen gærhkose, gosse dïhte olkese båata.
Dajvesne Sørelva brøytestasjovnen bïjre (Storjord - Saltfjellet turistejarnge) 15 bovtsh Saltoduottaren båatsoesïjteste plåavhkesimmine jeemin boelhken goeven 2017 raejeste jïh pryöveaalkoven raajan.
Dan gellie goh 700 politihkerh abpe laanteste leah beavneme dah edtjieh meatan årrodh kampanjesne.
Edtja evalueradidh laavenjostoelatjkojde Saemiedigkien jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste jaepien 2015.
Laavenjostoelatjkoeh
 Tjïeltigujmie, saemien institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie dïedtejoekedimmien bïjre laavenjostedh, juktie gïeleråajvarimmieh iktedidh dejnie ovmessie gïeledajvine.
Laavenjostoe lea hijven maanaj jïh noeri saemien gïeleåtnoen gaavhtan, jïh gïeledaajroeh nænnoesåbpoe sjïdtieh.
Laavenjostoe aktem ovbyjjes, men lihke ektiedimmiem åtna Noerhtelaanti Ministereraaran.
Laavenjostoe maahta dovne byjjes årrodh, goh laavenjostoelatjkoeh, jallh ovbyjjes goh rååresjimmietjåanghkoeh jallh plearoeh. Aamhtesinie mah leah saemien årroji bïjre, dle voernges åejvieladtjh Saemiedigkine råårestellieh.
Dïhte laavenjostoe Praahken skuvlen jïh Aajegen åarjelsaemien gïelejarngen gaskem lea vihkeles jealajehtemebarkoen gaavhtan Röörosen dajvesne.
Fïerhtenjaepien latjkoeh tjïeltigujmie dorjesuvvieh regijovnale/tjïelten foenti bïjre.
• Laavenjostoe tjïelti gaskem jåahka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva
Ektiebarkoe galka darhkelimmien jïh dïejveldimmien gujmie.
 Laavenjostoe akademijine Gïeh maehtieh bööremeslaakan dam guhkiebasse barkoem bæjjese fulkedh:
Sjyöhtehke faagebyjresigujmie laavenjostedh juktie faagelidteratuvrem evtiedidh
Laavenjostoe byjngetje soejkesjeaktöörh
Faagebyjresigujmie laavenjostedh Staateles sjïerepedagogeles dåarjosne juktie learoevierhtieh, goerehtalleme-, jïh bïhkedimmiematerijellem evtiedidh
Laavenjostoe tjïeltigujmie jïh jeatjabigujmie mah diedtem utnieh råajvarimmiej åvteste, gaskem jeatjah infrastruktuvren, kultuvre- jïh skuvlefaalenassen sisnjeli, lea vihkeles Saemiedægkan.
Laavenjostoem læstadijanen åålmegigujmie jïh kristeles siebriejgujmie gietede bieliekapihtelisnie 5.19.
Laavenjostoe båatsojne
Saemien sjïerepedagogeles dåarjojne laavenjostedh juktie daerpiesvoetide goerehtalledh
Voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh aktöörigujmie laavenjostedh
Laavenjostoe institusjovni gaskem lea daesnie vihkeles.
Laavenjostoe skuvli gaskem dejnie golme laantine sæjhta aelkebe sjïdtedh, jïh mijjieh limh maahteme laavenjostedh learoevierhtieh evtiedidh, jïh dovne almetjen jïh ekonomeles vierhtieh spååreme.
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie
Laavenjostoelatjkoe lea illedahke akten skraejrien mietie Båddådjon tjïelteste, jïh edtja politihkeles gïetedæmman Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien, jïh Båddådjon tjïelteståvrosne 18.06.15.
Laavenjostoelatjkojde jååhkesjin goevten 2012.
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Laavenjostoelatjkoeh leah gïelegyhtjelassi bïjre jïh gåabpatjahkide dïedtem vedtieh sinsitnine laavenjostedh vihties råajvarimmiej bïjre, juktie saemien gïelem gorredidh jïh eevtjedh fylhkine.
- Ektiebarkoe-latjkoe Saemiedigkien jih fylhkentjielti gaskem dennie åarjel-saemien dajvesne
Dïhte ektiebarkoe-latjkoe saemiedigkien jïh fylhkentjielten gaskem, jïh guktie dïhte edtja juhtedh lij akte aamhtese aaj.
- Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerien gaskem mijjen tjiehpiedæjjide stoerre tsevtsemefaamoem vadta juktie saemien tjeahpoejieledem evtiedidh, jïh viehkehte sjïehteladtedh guktie saemien tjeahpoe jïh saemien tjiehpiedæjjah hijven mieriekrïevenassh åadtjoeh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Laavenjostoelatjkojne edtja aelhkebe sjïdtedh saemie Oslosne årrodh.
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Regijovnaale evtiedimmieprogrammh
Laavenjostoelatjkoeh tjïeltigujmie
Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste
Laavenjostoedåehkie Kalvvatnan bïegkefaamoevierhkien vööste
Nøørjen Saemiedigkie, Noerhtelaanten -, Noerhte-Trøndelaagen -, åarjelh Trøndelaagen - jih Hedemarken fylhkestjielth edtjieh ektesne barkedh.
Åålmegen jïh misjovnen laavenjostoeraerie jïh misjovneraeriestæjjah Hålogalaanten, Åarjel-Hålogalaanten jïh Nidarosen bispedajvine tjuerieh laavenjostosne Saemien gærhkoeraerine barkedh guktie vielie misjovnelatjkoeh sjædta dej aalkoealmetji bïjre, siejhme Nøørjen gærhkosne, jïh sjïere saemien gærhkoejieliemisnie.
Jaepien 2001 dle laavenjostoeåårganen sijjeste Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien gyhtjelasside bööti, gusnie aaj tjirkijh saemiedigkijste.
"Saemieh jåarhkelïerehtimmesne reaktam lïerehtæmman saemien gïelesne utnieh.
Sámásta - julevsaemien aalkoekuvsje
Jïh mijjieh ibie tjoerh åajaldidh;
samediggi@samediggi.no
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede
Samefolkets dag | Gielem Nastedh
NSR.pdf
Saemiesiebrie Altesne Álttá sámiid searvi 132.000 kråvnah dåarjojne åådtje akten prosjektese mij edtja tjoevkesem bïejedh Alta-aksjovnese 40 jaepiej juassah.
Saemielaaken § 3-2 aaj njoelkedassh åtna gåessie bæjhkoehtimmieh jïh goerh edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh.
Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh.
Saemielaaken § 3-5 årroejidie saemien reeremedajvesne reaktam vadta saemien nåhtadidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine, jïh reaktam utnieh gagkestimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Saemielaaken § 3-5 reaktam vadta viehkiem åadtjodh saemiengïelesne dastegh dam sæjhta, voenges jïh regijonaale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine saemien reeremedajven sisnjelen.
Saemielaaken § 3-5 aktem vijriedamme reaktam vadta saemien nåhtadidh gosse healsoe-jïh sosijaaledïenesjinie govlehtalla.
Saemielaaken § 3-6 fïereguhtese reaktam vadta indivijduelle gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Saemielaaken § 3-7 lea barkiji bïjre mah aktene voenges jallh regijovnale åårganesne berkieh, jïh mah reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem ribledh saemien gïelesne, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh (1992) årroejidie saemien gïelen reeremedajvesne reaktam vedtieh byögkeles instansigujmie govlehtalledh jïh vaestiedassem åadtjodh saemien jallh nöörjen gïelesne, jïjtsh gïelemaahtoej tsegkie.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem åadtjoeji 1992 jïh leah vihtiestamme 3. kapihtelisnie, saemien gïele.
Aajkoe saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie lea gorredidh dam aktegs almetjen reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh vihtiestieh saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege aktine sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gosse edtja gïelem eevtjedh.
 Saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laanten feerhmieh
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gorredieh fïerhten almetjen reaktam saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne såemies geografeles dajvi sisnjeli.
Edtja saemieh aalkoealmetjinie Nøørjesne jååhkesjidh, jïh dïhte tsiehkestahta edtja saemien gærhkoejielemem gorredidh goh akte daerpies jïh seammavyørtegs bielie Nøørjen gærhkoste, jïh gærhkoe byjhke dannasinie dah meatan orreme daaroestehtemisnie, dellie daerpies sjïdteme viehkiehtidh guktie daate ovreakta ij jåarhkh.
Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe, men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne.
Saemieh vaejvieh kråahpesne utnieh mah mijjen psykiske healsoem tsevtsieh jïh dan bïjre lea daerpies daajroem utnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjïerteste.
Saemieh akte unnebelåhkoe Nöörjesne jïh dannasinie eah govlehtoevh dejnie sïejhme demokrateles åårganine mah våaromem utnieh aktene jienebelåhkoedemokratijesne.
Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie.
· Saemieh ektesne govlesuvvieh, seamma maadtojne, kultuvrine, gieline jih vuekiej gujme.
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre, gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine årroeh jïh gïele åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Saemieh jieliemassem jïh baalhkam åådtjeme gosse vierhtieh miehtjiesdajveste veedtjeme, goh gööleme, jåartaburrieh jïh båatsoe, mah aaj ïebnh vytnesjæmman jïh ovmessie dorjesidie vadteme mejgujmie guhkiebasse evtiedamme.
Almetjetjïertine saemiej leah reaktah jïjtjh reeredh, dïsse lissine dovne reaktah jïh diedte saemien siebredahken øøvtiedimmiem reeredh.
Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh, jïh mïetsken 9.b. lea saemien saevegebiejjie.
Staate lea saemide miedtelamme jïh daate meadtoe mahte abpe kultuvrem nåhkehtamme, bene jienebh saemien reaktah jïh Saemiedigkie eah leah ajve illedahke aktede båastoeh politihkeste staaten bieleste.
Saemieh Nöörjesne dan åvteste aktem sjïere dïedtem utnieh meatan årrodh tsevtsedh ihke tsiehkie aalkoealmetjidie jeatjah lehkesne veartenisnie buerebe sjædta.
Saemieh Nöörjesne jïjtjemse politihkeles öörnedin.
Saemieh, nenetserh jïh vepserh leah aalkoealmetjh Barentslaavenjostosne.
Saemieh jïh inuidth leah ektesne dïhte arktiske regijovne, jïh gåassoehtæjjaråållam veartenen aalkoealmetjidie utnieh daan aejkien.
Saemieh jïh inuihth leah dïhte Arktiske regijovne EN'en ektiedimmesne.
Saemieh jïh inuihth vuartoeh buektieh bæjhkoehtimmesne mah råajvarimmieh jïh prijoriteeth veartenekonferanse byöroe nænnoestidh jis edtja aktem nænnoesåboe tjïrrehtimmiem tjïrkedh aalkoealmetji almetjereaktijste.
Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne.
Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan.
Saemieh gelkieh daaletje jïh urriedimmie bievnesh saemiengïelese tjirkesovvedh, dovne skeamtjoej, gietedalleme soejkesji jïh viehkiefaaleldahki bïjre.
Saemiej kultuvrelle mobiliseringe, mij vihth eelki varke juhtedh 1960-låhkoen minngiegietjeste, darjoeji guktie daerpies sjïdti dam ræjhtoem gaskenasjovnale darjodh, jis kultuvre edtji guhkiebasse jieledh jïh evtiesovvedh.
Saemiej tsiehkie lea buerebe goh doh jeanatjommes aalkoealmetji tsiehkie, dovne politihkeles, rïekteles jïh jieledetsiehkien staatuse.
Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene, Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne, jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne.
Saemijste tjïrkijh böötin Saemien parlamentarihkeles raereste jïh Saemieraereste, mearan inuihtijste tjïrkijh Kruanalaanten jïjtjeståvroste jïh Inuit Circumpolar Council'ste (ICC) böötin.
Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtese dïedtem åtna reerenassen poltihkem iktedidh jïh evtiedidh mah leah saemiej jïh dej nasjovnale unnebelåhkoej bïjre (rovme, romanije, kveenh, juvdelassjh jïh skåajjefinnh).
Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale.
Saemieraereste aaj gellie tjïrkijh, dej gaskem presidente Olav Mathis Eira meatan.
Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna.
Saemieraerie
Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne, dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne.
Saemieraerie edtja prosjektesne gaskem jeatjah tjïelkestidh guktie duedtiemïerhke lea fungeradamme daan raajan juktie juvnehtidh mej råajvarimmiejgujmie lea vihkeles nierhkedh ihke mïerhke edtja orrestamme sjïdtedh, jïh maarkede edtja daejredh mïerhken mïelem.
Saemieraerie sæjhta dan ektiesaemien barkoen bïjre bievnedh juktie duedtiem nænnoestehtedh, mearan Duodjeinstituhtta sæjhta maam akt jiehtedh evtiedimmiebarkoen bïjre duedtien sisnjelen.
Åarjel-Saemiej Gïelh
Saemieh åerjielisnie
Saemieh mah reeremedajven ålkolen årroeh, eah dah seamma reaktah utnieh saemien nåhtadidh jallh reaktam dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem "Saemiej reaktatsiehkien bïjre" 1984.
Saemieh eah jienebh reaktah utnieh nöörjen almetjijste eatnemevierhtide nuhtedh, bielelen båatsoe, mejnie aerpievuekien mietie, ajve saemieh maahteme gïehtelidh Nöörjesne.
Saemieh eah sjïere reaktah utnieh mah giehpiedieh naaken dejstie jeatjah nöörjen almetji reaktijste.
Saemieh eerpeme reaktah utnieh sijjen aerpievuekien eatneme- jïh tjaetsiedajvide, jïh reaktam vierhtide utnieh dejnie dajvine mah leah dïhte tjåenghkies materijelle kultuvrevåarome.
Saemiej leah reaktah guarkasovvedh, dovne gïeline jïh kultuvrine, gåessie starne- jïh sosijaalen institusjovnh jieleden boelhkesne uhtsieh.
Saemieh ovmessie såarhts reaktah utnieh; goh indivijde, goh jïjtse åålmege jïh goh aalkoealmetje.
Saemieh ovmessie såarhts reaktah utnieh;
Saemieh læjhkan aktem stuerebe dåeriesmoerem kommunikasjovnesne dååjrieh gosse healsoe- jïh sosijaledïenesjinie gaavnesjh, viertiestamme jeatjah nöörjen almetjigujme.
Saemieh mah leah staateårrojh jeatjah noerhtelaantine maehtieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh jis dah ruffien 30.b. veeljemejaepien leah almetjelåhkosne tjaalasovveme goh årrojh Nöörjesne.
Saemieh mah eah leah aktede dejstie noerhtelaantijste maehtieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh jis dah leah almetjelåhkosne tjåådtjeme goh årrojh Nöörjesne dej golme minngemes jaepiej veeljemebiejjien åvtelen.
Samer sørpå / Saemieh åerjielisnie
Samer sørpå/Saemieh åerjielisnie
saemiej leah reaktah dejnie dej båeries dajvine årrodh jïh dejtie øøvtiedidh daaletje jïh båetije aejkiej premissi mietie
saemiej leah reaktah lïeredh jïh reaktah ietniengïelem utnedh
saemiej leah reaktah jïjtsh kultuvrem øøvtiedidh jïh dejnie giehtelidh staarine jïh søøkesbigkeme sijjine
Saemiej reakta jïjtje nænnoestidh mijjen gïelen, mijjen kultuvren jïh jieledevuekien bïjre lea vihtiestamme nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale laakine.
Saemieh daarpesjieh aktem healsoefaalenassem åadtjodh jïjtsh gïelesne jïh man daajroe saemien kultuvrelle tsiehkiej jïh histovrijen bïjre.
Daelie tjoerebe hoksedh Saep-mie gaajhkh saemieh tjeekieh, saaht maam seksuellevoetide jallh tjoeleidentiteetide utnieh, jïh daate lea naakede destie mejnie mijjieh sïjhtebe vielie barkedh. Mov mïelen mietie dle nænnoes jïh ræhpas saemien byjresh jïh saemiensiebrieh sijhtieh meatan årrodh noere saemiej identiteetem jïh ektievoetem nænnoestehtedh.
Jiene jienebe dle saemieaamhtese aalkoealmetji aamhtesinie sjïdti.
Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta.
Gaske-Nöörjen saemieskovle govhte våhkoeh gïeletjåanghkojste faalehte. Åarjel-saemiej skuvle Snåasesne njieljie våhkoeh faalehte jïh Praahken byjjenimmie- jïh voengejarnge göökte-golme våhkoeh.
Saemiedigkie - Govlehtimmie orre ryøknemenjoelkedassijste jïh joekedimmievæhtijste guektiengieledåarjose, dejtie tjïeltide jïh fylhkentjieltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
Saemiedigkie 25 jaepieh
Saemiedigkie ij dannasinie daam illedahkem vuejnieh goh akte minngemosth punktume juktie Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine vijriesåbpoe barkedh.
Saemiedigkie reektehtsem åtna goh joekoen vihkeles gosse laakemoenehtse edtja revideradimmine ööhpehtimmielaakeste aelkedh orrejaepien.
Saemiedigkie åtna saemien gïele lea akte mijjen vihkielommes aarvojste, jïh leah vihkeles gaajhkide saemide.
Saemiedigkie åtna gïelevierhtietjïelth goh vihkeles laavenjostoeguejmieh gosse edtja saemien gïelem voenges dajvesne eevtjedh.
Saemiedigkie åtna gïelejarngh goh iemie aktöörh juktie orre gïelejarngh tseegkedh, jïh daaletje gïelesijjieh saemien gïelese vijriesåbpoe evtiedidh.
Saemiedigkien diedte
Dannasinie Saemiedigkie barka ihke vihties konsultasjovnh dejgujmie dorjesuvvieh, jïh dah meatan vaaltasuvvieh rååresjimmine lissiebigkemesïeltigujmie.
Saemiedigkie barka juktie saemien teaterebarkoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh, dovne doh tseegkeme teaterh jïh amatööreteaterebarkoe.
Saemiedigkie sæjhta gaajhkesh edtjieh nuepiem utnedh saemien kåanstem jïh kultuvrem dååjredh.
Saemiedigkie barkeminie ihke viehkie- jïh dåarjoeabparaate tjuara leerhkehtallijen gïele-jïh kultuvremaahtoem utnedh.
Saemiedigkie sæjhta:
Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede.
Energije jïh mineraalh
-Saemiedigkieraerie akten nænnoes jïh gellielaaketje jielemen åvteste barka.
Gellielaaketje jielemh
Laakh jïh mieriedimmieh
Saemiedigkie sæjhta:
Saemien gåetievaarjelimmie
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Saemiedigkie reeremeåejvieladtjine barka kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie.
Saemiedigkie reeremeåejvieladtjine barka kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan resolusjovnetjaaleginie barki.
Saemiedigkie sov lissiereektehtsisnie argumenterede akten mïrrestallemen åvteste dejstie saemien gïelijste gïelesjïehtedimmesne, jïh birrie aaj julevsaemien jïh åarjelsaemien meatan vaaltasuvvieh reektehtsen gåalmadinie bielesne.
Saemiedigkie öörnede laavenjostosne Maana-, noere- jïh fuelhkiedirektoraatine (daaroen Bufdir), Mentaale healsoe noerine, maahtoejarngine KUN jïh saemien nasjonaale maahtoejarngine - psykiske healsoevaarjelimmie (SANKS) aktem faagebiejjiem teemine lhbtiq (lesbiske, homofijle, bifijle, transalmetjh, ij-tjoelenalmetjh jïh queeralmetjh), jïh mentaale healsoe saemien siebriedahkesne gaskevåhkoen gålkoen 28. Saemiedigkesne Karasjohkesne.
Saemiedigkie aktem noerekonferansem öörnedi suehpeden 2013 gusnie teema lij "aarkebiejjien raasisme".
Saemiedigkie 48,4 mill. kråvnah guektiengïelevoetevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
Saemiedigkie 48,4 mill. kr guektiengïelevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
Saemiedigkie 48,4 mill. kr, guektiengïelevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje Duojáriid ealáhussearvise jïh Sámiid Duodjise juktie studijh aelkedh dorjemassesne, maarkededoekemisnie jïh doekemisnie.
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje ekonomije- jïh reeknehlåhkoekuvsjide duedtiedarjojde.
Saemiedigkie 60 stoerretjuetie kråvnah dåårje Helgeland Samiid Searvise juktie voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh mubpide mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
Saemiedigkie 8,2 millijovnh kråvnah dåårje orre bæjhkoehtimmide saemien lidteratuvreste, jïh 9,5 millijovnh kråvnah saemien gærjabusside.
Saemiedigkie aktem millijovnem kråvnah bïhkedæjjabarkojde dåårje Luvlie- jïh Gaske-Finnmarhkesne.
Saemiedigkieraerie göökte gåalmahtassh sov budsjedteste dåarjojne dåårje saemien intstitusjovnide, saemien siebriedahkide jïh årroejidie saemien dajvine.
Saemiedigkie golme millijovnh kråvnah dåårje mïerhkevaaroebïgkemasse, doekemasse, maarkedoekemasse jïh maahtoelutnjemasse duedtiejieliemisnie.
Saemiedigkie viehkehte dennie nasjovnale barkosne juktie sjïehtedimmiestrategijh evtiedidh klijmajarkelimmide.
SYDSAMISK SPRÅKNÄTVERK
Saemiedigkie byöroe Maahtoedepartemeentese raeriestidh öörnegh evtiedidh, guktie gåarede saemien kuvsjh faalehtidh sveerjen jïh såevmien institusjovnigujmie ektine, jïh læjhkan eksamenem illedh jïjtse learoesijjesne.
Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne.
Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne gusnie Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmieministere Inga Marthe Thorkildsen lea åvtehke.
Saemiedigkie meatan orre Nøørjen dåehkesne man åejvie staateministere Jens Stoltenberg.
Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW'sne.
Saemiedigkie lea stïeresne goh vïhtesjæjja gosse Nöörje byjrehtamme sjædta CERD:ste.
Saemiedigkie jïjtsh gorredimmieprosjekth jåhta dåarjoejgujmie Riksantikvareste.
Saemiedigkie ij jïjtse dotkeminie gïehtelh, men vuajna dïhte daajroe maam dotkeme vadta lea vihkeles dovne saemien siebriedahkesne jïh ålkolen.
Saemiedigkie guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedasside jarkeli aamhtesisnie 11/11 stoerretjåanghkosne njoktjen dæjman.
Saemiedigkie veanhta jïjtsh laakh aerpievuekien daajroen bïjre tjuerieh stieresne årrodh Nöörjesne båetijen biejjien, jis edtja buektiehtidh gaajhkide åeliedimmide tjïrrehtidh jïh sjïehtesjidh nasjovnales.
Saemiedigkie tjuara hijven jïh eadtjohke laavenjostoeguejmieh utnedh gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelejarngh mah aktem nænnoes barkoem voengesne darjoeh.
-Saemiedigkie tjoeperde mejtie saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne sijjen reaktah åadtjoeh goh saemieh.
Saemiedigkie sæjhta vuartasjidh maam mijjieh maehtebe darjodh juktie gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem bueriedidh, men veanhta aaj jeatjebh, goh tjïelth, fylhkentjïelth jïh voernges åejvieladtjh, tjuerieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh juktie gïelejarngi ekonomijen gorredidh.
Saemiedigkie sæjhta dam dïedtem vaeltedh, men kreava voernges åejvieladtjh aaj tjuerieh dïedtem dan åvteste vaeltieh.
Saemiedigkie sjæjsjalimmiefaamoem åtna gosse unnemes bielie tjirkijijstie lea meatan steemmadimmesne.
Saemiedigkie gaskem jeatjah justijsedepartemeentine seamadamme man vihkeles lea juridihkeles terminologijem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh, jïh dejnie varke aelkedh.
Saemiedigkie lea dannasinie aalkeme laavenjostoelatjkojde staeriedidh jïh dejtie aelhkebe darjodh.
Saemiedigkie barkoem goerehtallemelaakine eadtjoste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Saemiedigkie akte almetjeveeljeme åårgane saemide Nöörjesne.
Saemiedigkie lea madtjeles daate barkoe lea aalkeme.
Saemiedigkie lea madtjeles Rïjhkerevisjovne lea fokusem bïejeme saemien lïerehtæmman.
Saemiedigkie lea uvtemes akte politihkeles åårgane jïh tjuara dannasinie eadtjohkelaakan barkedh, jïh mijjieh premissh bïejebe ihke politihkeles vuekieh gaavnedh dejtie jarkelimmide mah heannadieh.
Saemiedigkie faamoem åådtjeme gaajhkine arealesoejkesjinie vuastalidh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvrese jïh jieliemasse, jïh dellie aaj gåarede aktem tjïelke saemien tsevtsemem utnedh, juktie dam saemien eatnemevåaromem gorredidh.
Saemiedigkie aavone juktie råajvarimmieh joe leah dorjesovveme åarjelsaemide gosse SANKS lea göökte faagebarkijh åådtjeme Snåasesne jïh Rørosesne.
Saemiedigkie lea govlehtimmieåejvieladtje, jïh gelline aamhtesinie råårestallemeguejmie Fylhkenålmine, Eatnemereeremen direktovratine jïh Byjresedepartementine dejtie råajvarimmide jïh sjæjsjalimmide mah leah laaken mietie.
Daan biejjien Saemiedigkie lea bijjemes faamoe gosse lea gïeleevtiedimmien, normeradimmien jïh saemien reaktatjaelemen bïjre.
Saemiedigkie staaretjïeltigujmie Alta, Tromsø jïh Oslo laavenjostoelatjkoej bïjre govlehtalleminie, juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh.
Saemiedigkie govlesadta Saemien tjiehpiedæjjaraerine /Saemien tjaelijesiebrine ektine juktie aktem lidteratuvrestipendeprosjektem saemien noeride tjïrrehtidh.
Saemiedigkie Statnettine digkedeminie heerreden råajvarimmiej bïjre juktie kultuvremojhtesidie vaarjelidh mah maehtieh arhkenidh aktene bigkemisnie.
Saemiedigkie aktem bïevnesem maanagïertiej bïjre saemien maanide tjaelieminie.
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje eatnemegellievoetelaaken mietie, men govlehtimmie-instanse jïh konsultasjovneguejmie staateles byjresevaarjelimmien åejvieladtjigujmie, dejtie sjæjsjalimmide jïh råajvarimmide mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh.
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje tjaetsiestuvrehtimmielaaken, energijelaaken, tjaetsievierhtielaaken jïh mineraalelaaken mietie.
Saemiedigkie ij leah madtjeles åejvieladtji gïetedimmine juvrevuetjemeluhpiedimmmiste.
Laaken mietie dle Saemiedigkie diedtem åtna soejkesjimmine viehkiehtidh gosse dïhte lea aamhtesi bïjre mah ulmiem utnieh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse (v. § 3-2).
Saemiedigkie ojhte daajra daate bïevnese stoerre jarkelimmieh kreava.
Saemiedigkie lea meatan dennie nasjonaale barkosne "Guejmievoete irhkemen vööste" mij vaasa 2020 raajan.
Saemiedigkie aaj joekoen njåajjan reerenassen vuelege syjhtedassedaltesistie juktie båatsoen areaalevåaromem gorredidh.
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles nænnoestehtedh, evtiedidh jïh vaarjelidh saemien gïelem abpe Saepmesne.
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles båatsoen leah hijven mierietsiehkieh.
Saemiedigkie maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth ååktoe gosse lea gorredimmien bïjre saemien gïeleste jïh kultuvreste, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Saemiedigkie aktem buerebe dïedtejoekedimmiem jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmijste sæjhta, jïh daan sjïekenisnie gïelejarngide vuajna goh iemie laavenjostoeguejmieh.
Saemiedigkie sæjhta noerhtelaantigujmie laavenjostedh, ihke terminologije maahta laanteraasti rastah åtnasovvedh.
Saemiedigkie lea bïjjemes veeljemereereme Saemiedigkien veeljemen muhteste.
- Saemiedigkie lea guejmie dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh daate lea mubpien jaepien Saemiedigkie lea meatan.
Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane Nøørjesne, jïh tjoevere reerehke tsiehkiem Nøørjen reeremen åårgani gujmie utnedh.
Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane, jïh lea dïhte uvtemes eksperte juktie evtiedidh jïh eevtjedh saemien gïelem Nöörjesne.
Saemiedigkie lea gåassoehtæjjah konferansese Alta 2013 jïh lea teknihkeles öörnedæjja.
Saemiedigkie biejjieladtje bïevnesh maanagïertijste jïh skuvlijste åådtje mah haestemh utnieh lohkehtæjjah dåårrehtidh saemien lohkehtæjjamaahtojne.
Raeriestimmesne staatebudsjedtese 2020 Saemiedigkie 0,3% baalhkalissiehtimmiem åådtje.
Saemiedigkie dam bæjjan öörnedimmiem sov tjåanghkoeöörnegisnie vihteste.
Saemiedigkie jïjtse tjåanghkoeöörnegem vihteste nænnoestimmiejgujmie Saemiedigkien öörnedimmien, rååresjimmiej jïh aamhtesereeremen bijre.
Saemiedigkie ohtsemh åadtjoeji mahte 15 millijovnh kråvnaj åvteste dåarjoeöörnegen bijjelen tjiehpieslidteratuvrese, mearan dïhte ållesth mieriedåarjoe lea 6,3 millijovnh kråvnah.
Saemiedigkie aktem vïjhtenjaepien saemien geervelïerehtimmieprogrammem maaksa, maam Saemien jolleskuvle jåhta.
Saemiedigkie dam jeanatjommesem sov politihkeles barkoste ektede politihkeles bïevnesinie ovmessie aamhtesi bïjre.
Saemiedigkie raereste vuarjasjidh daejtie sijjide nammoedehtedh goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie UNESCOn vearteneaerpielæstose (World Heritage List); Ceavccageađgi / Mortensnes Unjárgan tjïeltesne, vijremesvaalkh gedtie bovtside Noidiidčearru / Kjøpmannskjølesne Båtsfjorden tjïeltesne, Gollevárri Deatnun tjïeltesne, jïh gierkieaalteresijjie Ruovdenjunlovta / Gropbakkengen Unjárgan tjïeltesne.
Saemiedigkie raereste vuarjasjidh daejtie sijjide nammoedehtedh goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie UNESCOn vearteneaerpielæstose (World Heritage List); Ceavccageađgi/Mortensnes Unjárgan tjïeltesne, vijremesvaalkh gedtie bovtside Noidiidčearru/Kjøpmannskjølesne Båtsfjorden tjïeltesne, Gollevárri Deatnun tjïeltesne, jïh gierkieaalteresijjie Ruovdenjunlovta/Gropbakkengen Unjárgan tjïeltesne.
Fïerhten jaepien Saemiedigkie akten jielemelatjkoen bïjre duedtiejieliemasse rååresje.
Saemiedigkie pryövoe Nöörjen mubpien råållam tsevtsedh REDD+'sne dennie gaskenasjovnale mierievierhkien evtiedimmesne, guktie dïhte dovne viehkehte luejhtemh giehpiedidh klijmagaassijste, teehpemen biogellievoeteste tjöödtjeste, jïh aktem monnehke evtiedimmiem eadtjoste dejtie aalkoealmetjidie mah tropihken skåajjijste jïh tropihken skåajjigujmie jielieh.
Saemiedigkie jåarhka stipendem vedtdh learoehkidie mej saemien gïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne aaj 2015.
Saemiedigkie lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem skreejrieh, goh dåarjoe learoevierhtide, saemien lidteratuvre, ööhpehtimmiestipendh jnv.
Saemiedigkie aaj vierhtieh reerie mah edtjieh råajvarimmide årrodh duedtiejieliemisnie.
Saemiedigkie prinsihpeles vuajnoeh jïh iedtjh reerie, mejtie buakta jïh vaarjele dennie gaskenasjovnale sijjesne.
Saemiedigkie veanhtede juvreåejvieladtjh luhpiedimmiem vedtieh skaarajuvrh vuetjedh dan varke skaara lea dorjesovveme.
Saemiedigkie betniegiehpiedimmiem skaehtesne nænnoesti jaepien 2007, jïh akte unnemes skaehtiegiehpiedimmie mij joekoen dejtie noeride båatsosne vaarjele lea iktegisth mijjen ulmie orreme, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka daennie kronihkesne tjaala.
Saemiedigkie 10 000 kråvnah vadta dan skuvlese jallh skuvleklaassese mij dam bööremes plakaatem irhkemen vööste dorje.
"Saemiedigkie dåarjoem vadta göökte saemien teateridie Saemiedigkien budsjedten bijjelen fïerhten jaepien, Beaivváš Sámi Našunálateáhter jïh Åarnelhsaemien Teatere. (Deatnun Kultuvreskuvlen maanateatere jaepien 2014 raejeste (red. mïerhk).
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta 27 ovmessie sijjide gusnie kultuvrine berkieh 2013: Saemien kultuvregåetieh jïh kultuvrevuesiehtimmieinstitusjovnh (12), saemien festivaalh (7), saemien teaterh (2) jïh saemien museumh (6).
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta 6 ovmessie meedijidie 2014: Saemien bæjhkoehtimmieh (5) jïh JulevFilm AS.
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta daejtie göökte siebride mah saemien gaarsjelimmiedarjomh öörnedieh: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga/Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N) jïh Sámi Heargevuodjin-lihttu/Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
Saemiedigkie beavna jïh bïhkede saemien lïerehtimmien bïjre maadthlïerehtimmien sisnjelen
Saemiedigkie aaj dåarjoem vadta bæjhkoehtæmman saemien tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtiedorjemassese jïh jeatjah gïeleråajvarimmide.
Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Saemiedigkien lin stoerre veanhtadimmieh Saemien Sijte jïh Beaivváš edtjin meatan årrodh daennie budsjedtene, jïh lea joekoen håjnoes ihke idtji numhtie sjïdth.
- Saemiedigkie gegkeste almetjh leah meatan goerehtimmesne, jïh gihtjemegoerem vaestiedieh guktie mijjieh åadtjobe gïeletsiehkiem goerehtalledh, juktie råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah gïeletsiehkiem bueriedieh dejnie ovmessie dajvine, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Saemiedigkie gegkeste daate aevhkine sjædta dovne dutnjien mij joe aktem jallh jienebh saemien gïelh soptsesth jïh dutnjien mij sæjhta saemien lïeredh
Saemiedigkie gegkeste jïh saemien noerh haasta ööhpehtimmiem vaeltedh, joekoen healsoefaageles ööhpehtimmieh, juktie hoksedh akte hijven evtiedimmie jåarhka båetijen aejkien.
Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelem evtiedidh, jïh vuajna daerpies laavenjostoem jïh vierhtide eevtjedh, juktie gïelem evtiedidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne.
 Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien lïerehtimmievierhtieevtiedimmien åvteste, dah fïerhten jaepien prijoriteradimmieh leah våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne.
Saemiedigkien leah dïedte jïh meatandïedte gellie råajvarimmiej åvteste.
Saemiedigkie naa jijnjh bievnestjåanghkoeh Finnmarhkelaaken bïjre øørni dovne mearoebealesne jïh sjisnjelaantesne, jïh nimhtie dan barkose konstruktijve vuajnoeh jïh reaktadïejveldæmman.
- Saemiedigkie lea Reerenassem birreme aktem dahkoesoejkesjem darjodh juktie vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine heerredidh.
Saemiedigkie lea 150 stoerretjuetie kråvnah dåårjeme ihke saemieh leah meatan festivaalesne.
Saemiedigkie lea 32,4 mill. kråvnah dåårjeme tjïeltide jïh fylhkide goh betnie- jïh gagkestimmiebielie mejtie edtja nåhtadidh juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh.
Saemiedigkie lea govhte prosjekth dåårjeme.
Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme dejnie gaajhkesaemien ryöjredimmine klijmarååresjimmide, jïh mijjieh sïjhtebe aalkoealmetjeforuminie ektine pryövedh staatide tsevtsiehtidh guktie dah aktem reaktoe klijmalatjkoem nænnoestieh mah aalkoealmetji ïedtjh gorredieh.
Saemiedigkie lea dan åvteste guhkiem barkeme juktie saemien gïelem jih kultuvremaahtoem nænnoestehtedh institusjovnesne Barnehus, mij dïedtem åtna maanah jïh noerh byjrehtalledh, mah seksuelle daaresjimmiem jïh vædtsoesvoetem dååjreme.
Saemiedigkie lea dannasinie goerehtimmieh jïh vïhtesjadtemh tjïrrehtamme linjalaajroebealam jaepiej 2010, 2011 jïh 2012. Gaavneme mahte 1000 kultuvremojhtesh mah joekehtslaakan sijhtieh arhkenidh jis linja bigkesåvva.
Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem "Saemesth munnjien" aalkeme.
Saemiedigkie lea veeljeme dam digitaliseradidh, guktie edtja aelhkie årrodh dam nuhtjedh.
 Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna dïedtem joekedidh jïh råajvarimmieh iktedidh saemien gïelen sisnjelen
Saemiedigkie Nöörjesne dam bijjemes dïedtem åtna saemien healsoe-jïh sosijaalepolitihkeevtiedimmien åvteste, jïh lea dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjah dejtie nöörjen åejvieladtjide gosse aktem seammavyörtegs faalenassem evtede dejtie saemien almetjidie.
Saemiedigkien akte jïjtse reereme.
Saemiedigkie lea stilleme sïeltide Árvu, Være jïh Kreativ Industri biejjide Šoop Šoop 2020 evtiedidh.
Saemiedigkieraerie aktem viehkiedïrregeöörnegem åtna råajvarimmide mij edtja doekemem lissiehtidh dejtie duedtiebovride mah leah aktene vihties sijjesne, mah dovne jïjtsedorjeme vaaroeh duekieh jïh vaaroeh duekieh mejtie mubpieh leah dorjeme.
-Saemiedigkien akte visjovne lea saemien dorjesh jïh joekoen kultuvredorjesh edtjieh jienebh jaksedh goh daelie.
Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste, dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege, seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe.
Saemiedigkien lea dïedte seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaalefaalenassen åvteste barkedh saemien årroejidie, gaskem jeatjah viehkine saemien årroji healsoem jïh jieledetsiehkiem biejjieöörnegasse bïejedh, seammalaakan goh jeatjah årroejidie.
- Saemiedigkie aktem ulmie åtna duedtiem evtiedidh goh jieleme, guktie jienebh maehtieh sijjen jieliemassem daestie veedtjedh, saemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren jeahta.
Saemiedigkien akte politihkeles dïedte båatsoen åvteste goh akte roenegierkie saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkesne.
- Saemiedigkie aktem dahkoesoejkesjen mietie gihtjeme reerenasseste vædtsoesvoeten vööste lïhke ektiedimmine, jïh vielie dotkemem sæjhta gaskem jeatjah fåantoej bïjre.
Saemiedigkie lea staeriedamme learoesoejkesjh vihtiestamme saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline.
Saemiedigkie lea 13 000 000 kråvnah åådtjeme juktie Vaajmoegïeline guhkiebasse barkedh jïh 1 000 000 kråvnah Saemiedigkien barkose irhkeminie.
Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste.
Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe...
Saemiedigkie vaenebe faamoem åådtjeme gosse edtja nammoehtidh dejtie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah mijjine berkieh juktie mijjen ulmieh jaksedh.
Saemiedigkie lea dossjes laanteburrieministerem birreme dïedtem vaeltedh, jallh meatan årrodh laakem mijjine ektine gïehtjedidh.
Daan baelien dle Saemiedigkie stoerretjåanghkoeh åtna njieljie våhkoeh fïerhten jaepien, jïh dej våhkoej dle tjirkijh gaajhkijste dajvijste gaavnesjieh, gåårveldihkie sijjen klaeriedihks gaptajgujmie.
Saemiedigkie lea årromesijjieh, sjïeledimmiesijjieh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjord-Hammerfest-linja-bealam.
Saemiedigkie lea gellie årromesijjieh, sjïelesijjieh, våarhkoeh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjovle-Hammerfest-linjan mietie.
Saemiedigkie lea aalkeme kultuvrebïevnesem hammoedidh mij edtja otnjegem bïejedh saemiedigkien kultuvrepolitihkese.
Saemiedigkie raeriestimmieh reektehtsasse vadteme, jïh lij meatan goh vuartasjæjja Genèvesne.
Saemiedigkie lea raerieh buakteme nöörjen posisjovnide ihke aalkoealmetji reaktah tjuerieh seahkaramme sjïdtedh gosse klijmapolitihkem jïh klijmaråajvarimmieh hammoedieh, jïh aalkoealmetji daajroeh, jieledevuekieh jïh ekosysteemh leah akte vihkeles bielie dehtie ållesth klijmaloetemistie.
Saemiedigkie lea ekonomeles dåarjoem vadteme ihke doh saemien artisth Elle Márja Eira jïh Sofia Janno edtjieh desnie laavlodh.
Saemiedigkie jååhkesjimmiem vadteme akten vuakan mij sæjhta jiehtedh orre nænnoestimmieh vaaltasuvvieh daaletje laaki sïjse.
Saemiedigkie lea Statsbyggem stilleme dam orre gåetiem soejkesjidh.
Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme Noereh'se juktie prosjektem Soptsesth - Snakk tjïrrehtidh.
Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme 450.000 kråvnine Saemien healsoedotkemejarngese Uit Nöörjen arktiske universiteetesne Romsesne akten ulmiestuvreme healsoedotkemasse jienebekultuvrelle byjresisnie.
Saemiedigkie lea gaajhki jaepiej tjïrrh barkeme guktie dïhte voenges reereme göölemevierhtijste veaksahkåbpoe sjædta.
Saemiedigkie lea dan nöörjen delegasjovnen tjïrrh meatan orreme dennie gaskenasjovnale barkosne konvensjovnine biologeles gellievoeten bïjre, jïh leah gaskem jeatjah viehkiehtamme guktie dah staath åeliedimmiem utnieh - dan gåhkese gåarede jïh naemhtie guktie maereles - ååktedh, gorredidh jïh tjåadtjoehtidh - dam aerpievuekien daajroem.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh dåarjoem vadteme terminologijeprosjektide, jïh aerpievuekien baakoeh jïh sijjienommh tjöönghkedh.
Saemiedigkie lea 10 radiologeles dateradimmieh dorjeme moeresjïjleste vïhtesjadteme aerniesijjijste jïh låavthgåetiesijjijste.
Saemiedigkie lea meedijan tjïrrh vïhtesjadteme NVE lea konsesjovnem vadteme Statnett SF'se juktie orre 420 kV faamoelinjam bïgkedh Balsfjovleste Hammerfestese.
Saemiedigkie lea sov barkoen tjïrrh gööleme-aamhtesigujmie jïh Mearoegaedtiemoenehtsen gïetedimmine buektiehtamme jarkelimmieh tjïrrehtidh jïh lissiehtassh åådtjeme Mearoevierhtielaakesne, Meatanårromelaakesne jïh Finnmaarhkeslaakesne mah voenges aajhterevoetem jïh reeremem nænnoestehtieh.
Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme daerpies vijriedamme öörnegh sjïehtesjidh juktie aarhtsem vuetjedh saemien dajvine.
Saemiedigkie lea hijvenlaakan govlesadteme dej voenges utnijigujmie, mah leah såårneme guktie dah daejrieh doh dajvh leah åtnasovveme.
Saemiedigkie gïelelavkoeh jïh gïelebiesieh åtna vihkeles gïelen gaavhtan jïh sjollehke vuejnedh ahte jiene-jienebe dåarjoem ohtsieh dagkeres biesiem utnedh.
Saemiedigkie iktesth tjyölkehke orreme båatsoelaake tjuara båatsoeaajhteridie vaarjelidh mej vaenie bovtsh.
Saemiedigkie lea daan raajan 774 000 kråvnah dåårjeme 1,1 millijovnh kråvnijste mah edtjieh sjïerelaakan råajvarimmide juhtedh mah saemien gïelh våajnoes darjoeh gïelejaepien sjïekenisnie IYIL 2019.
Jaepien 2010 dle Saemiedigkie aktem evalueringem tjïrrehtamme guektiengïeledåarjoste tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside.
Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside.
Saemiedigkie lea jaepien 2011 Saemiedigkien laejhtememoenehtsem dåarjoeaamhtesidie tseegkeme.
Daan jaepien Saemiedigkie lea Saemiedigkien gïelestrategijine nïerhkeme - Gïelelutnjeme.
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem åtna Tromsøen tjïeltine daan biejjien, jïh lea aalkeme laavenjostoelatjkoem darjodh Altan tjïeltine.
Daan biejjien ij Saemiedigkie naan byjjes faamoem båatsoe-aamhtesinie utnieh, men rååresjimmiereaktam åtna aamhtesisnie dan saemien siebriedahken bïjre rååresjimmielatjkoen tjïrrh reerenassine.
Gellie jaepieh Saemiedigkie lea barkeme aktem goerkesem åadtjodh man vihkeles lea Saemien lohkemejarnge edtja seamma staatusem åadtjodh goh doh jeatjah nasjonaale jarngh, jïh daelie illedahkh daehtie barkoste vuajna.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme nöörjen åejvieladtjh beetnehvierhtieh dåarjodh bååstededeellemasse.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh tjoevkesem bïejeme vædtsoesvoetese saemien siebriedahkesne.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh guejmine orreme barkosne irhkemen vööste, dan laantenvijries barkoen tjïrrh Manifeeste irhkemen vööste.
Gïelevåhkoen sjïekenisnie Saemiedigkie lea applikasjovnem evtiedamme mij uvtemes lea ussjedamme maanagïertemaanide jïh maadthskuvlen learoehkidie.
Saemiedigkie lea barkoem aalkeme aktine salkehtimmine tjïeltereformen bïjre.
Saemiedigkie ij daarpesjh ryöktesth vaarjelimmiedajveståvroejgujmie rååresjidh reeremesoejkesji bïjre.
Saemiedigkie ij dam byjjes dïedtem utnieh båatsoen åvteste Nöörjesne.
Saemiedigkie ij faamoem utnieh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh juktie eatnemevåaromem saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorredidh.
Læjhkan Saemiedigkie ij aktem ellies nyöjhkemereaktam utnieh, juktie dïhte minngemosth nænnoestimmie maahta orre gïetedæmman båetedh Byjresedepartementesne.
Saemiedigkie bïevnesh jïjtse nedtesæjrosne åtna saemien maanaj lïerehtimmiereaktaj bïjre saemien gïelesne.
Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh sjæjsjalimmieh vaeltedh konsesjovni bïjre energijelissiebigkemidie jïh mineraaledarjoemasse.
Saemiedigkie lea latjkoeh dorjeme sïeltigujmie Kreativ Industri, Bedriftskompetanse jïh Consis, guktie edtja dam praktihkeles barkoem darjodh.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme fylhkentjïeltigujmie saemien dajvesne.
Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jarkoestæmman jïh sjïehtedæmman dehtie digitaale gærjagåeteste Lesemesteren åarjelsaemien gïelese. Mænngan nedtesijjiem saemiengïelesne teestadamme jïh bæjhkoehtamme, sæjhta aelkedh åarjelsaemien tihtelh dan sïjse bïejedh.
Saemiedigkie lea reerenassem bööredamme meatan årrodh barkosne båatsoelaakem orresistie vuartasjidh, aktede saemien perspektijveste.
- Saemiedigkie lea staateles åejvieladtjh bööredamme aktem laakemoenehtsem tseegkedh, men vååjnoe goh LBD annje sæjhta laakem jarkelidh aktene juakeme prosessesne.
Saemiedigkie lea aalkoealmetjetjirkijh abpe veartenistie bööredamme akten gaskenasjovnaale jïh ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne, Finnmarhke, ruffien 8.- 12. b. 2013.
Saemiedigkie lea laavenjostosne Byjresedirektoraatine jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrine (NBR) gaskem jeatjah seminaarem öörnedamme aerpievuekien saemien daajroen bïjre båatsoen jïh juvri bïjre.
Saemiedigkie lea saemien tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 (akte latjkoe Saemiedigkien jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerien gaskem) 300 000 kr lyjkeme åestemeöörnegasse saemien tjiehpieslidteratuvrese, saemien musihkese jïh joejkese.
- Saemiedigkie lea sov raeriestimmine joekehtsem tjuevtjiedamme dejnie gïeleldh jïh kultuvrelle reaktine saemien nyjsenæjjide reeremedajven sisnjelen, dovne Saemielaakesne jïh dennie aadtjen tseegkeme laakesne tjïelten healsoe-jïh sosijaledïenesji bïjre, saemiedigkieraerie Larsen tjïerteste.
Saemiedigkie jïjnjh ovmessie tjeahpoeh eekie, dovne saemien jïh nöörjen tjiehpiedæjjijste.
Saemiedigkie lea barkeme ihke dihte saemien vuajnoe edtja vååjnesasse båetedh dennie orre nasjovnaale maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Saemiedigkie lea Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem laajhteme mij Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadta gruvabaatsehtsem luejhtedh Repparfjovlen sïjse Kvalsunden tjïeltesne.
Saemiedigkie lea Byjresedepartemeentine rååresjamme jïh seamadin reeremeöörnegen bïjre nasjovnaalepaarhkide jïh stuerebe vaarjelimmiedajvide jaepien 2009.
-Saemiedigkie lea jienebh vytnesjæjjah gïehtjedamme mah gïehtelimsdåarjoem Saemiedigkeste åådtjeme.
- Saemiedigkie lea krïeveme akte barkoe saetniesvoetekommisjovnine nearhka mij konsekvenside vuesehte dehtie guhkies assimileradimmiepolitihkeste staaten bieleste, mij gïengeles gïejh saemien årroji luvnie laahpeme.
Saemiedigkie lea aktem govlehtimmienotaatem olkese bïejeme ovmessie alternatijvi bïjre akten gïehtelimsdåarjoeöörnegasse gåetiesæjrose.
Saemiedigkie lea guhkiem tjïertestamme båatsoen sijjie goh akte vihkeles saemien kultuvreguedtije tjuara aalkoevåaroeminie årrodh gosse edtja båatsoepolitihkem hammoedidh.
Saemiedigkie guhkiem vuajneme ihke lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, jïh dan sjïekenisnie skraejriem veelti dan barkose mejnie gïelemoenehtse nearhka daelie.
Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh, seminaarine jïh konferansine, juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh.
Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme lea daerpies aktine ållesth analyjsine jïh strategijine juktie ulmiem jaksedh akten monnehke båatsoen bïjre Finnmaarhkesne.
Saemiedigkie lea 49 læstoeraeriestimmieh dååsteme saemiedigkieveeljemasse 2013.
Saemiedigkie lea daelie goh voestes aejkien Europaraeriem bööredamme guessine mïnnedh Saemiedigkesne.
- Saemiedigkie lea laavenjostosne 10 tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie, gaajhkijste tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste reeremedajvesne saemien gïelide, seamadamme akten sjïere laavenjostoelatjkoen bïjre guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
Daelie Saemiedigkie orre njoelkedassh åtna stipendejoekedæmman learoehkidie mah faagem saemien jåarhkeskuvlesne utnieh.
Saemiedigkie lea daelie barkoem aalkeme soptsestimmiesyntesem evtiedidh noerhtesaemien gïelese.
- Saemiedigkie aadtjen reektehtsem åådtjeme jïh mijjieh sijhtebe dam eensilaakan gïehtjedidh daelie.
Saemiedigkie aaj vierhtieh lyjkeme jïjtse budsjedtesne prosjektese.
Saemiedigkie lea aaj evtiedimmiebieliem lyjhkeme 10,8 mill. kråvnine tjïeltide, jïh 1,2 mill. fylhkentjïeltide budsjedtesne.
Saemiedigkie aaj jeahteme, lïhkesvoete eatnemevierhtide reeblemereaktam vadta aktene histovrijen perspektijvesne jïh provhkeperspektijvesne.
Saemiedigkie aaj nuepiem åtna jïjtsh aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Saemiedigkie aaj tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide prijoriteradamme.
Saemiedigkie lea aaj båarhte vaalteme doh fïerhten jaepien våaroehtimmieh mah ohtsemidie stuvreme daan raajan.
Saemiedigkie aaj dåarjoem 155.000 kråvnine vadteme sïeltese Definor AS juktie saemien teekstem jïh soptsesem darjodh vaajmoeaelkiejidie.
Saemiedigkie aaj dåarjoem vadteme healsoegaavnedæmman saemien voeresidie Oslosne jïh Kárášjohkesne.
Saemiedigkie vaarjelimmiem sïjhteme dejstie mej vuelege bovtsetaale
Saemiedigkie lea privaate jïh byögkeles aktöörh, jielemem, siebrieh jïh voenges aktöörh haasteme meatan sjïdtedh daennie gieltegs barkosne.
Saemiedigkie lea 39 tjirkijh nammoehtamme ållesth 20 nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne.
Saemiedigkie lea daejtie lïhtsegidie jïh sæjjasadtjide nammoehtamme laejhtememoenehtsasse boelhken 2014-2017.
Saemiedigkie laakemoenehtsem nammoehtamme mij edtja båatsoelaakem vuartasjidh.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme aktem lissiehtimmiem vierhtijste åadtjodh saemien lïerehtæmman: learoevierhtieh, finansieradimmie jïh lohkehtæjjavierhtieh.
Saemiedigkie lea daan sjïeken gaavhtan aktine dåarjelimmine nïerhkeme kultuvrejieliemasse. Goh akte bielie daehtie dåarjelimmeste akte jïjtse sïelteevtiedimmieprogramme lea evtiesovveme, joekoen saemien kultuvrejieliemasse.
Saemiedigkie lea sov hïejmesæjrosne bïevnesh Statens Lånekasseste bïejeme, gusnie tjåådtje dah mah 60 studijepoengh saemien gïelesne vaeltieh goh akte bielie sov lohkehtæjjaööhpehtimmeste, sov studijelaajkoem åeniedamme åadtjoeh 50 000 kråvnaj raajan, vuartesjh 25. råajvarimmiem. Sak7 öörnegen sjïekenisnie - Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovne, akte jïjtse nedtesæjroe tseegkesovveme www.samiskutdanning.no, svaa lhtesigujmie jolleskuvlide, Universiteetide jïh Saemiedægkan.
Saemiedigkie lea bijjelen 1000 orre kultuvremojhtesh vïhtesjadteme, jïh jïjnjh dajvh mah aarebi eah lin dan åehpies goh kultuvremojhtesedajvh, desnie ojhte joekoen jïjnjh kultuvregïejh gaavneme.
Saemiedigkien leah laavenjostoelatjkoeh luhkie tjïeltigujmie jïh njieljie fylhkentjïeltigujmie.
Saemiedigkie lea Unjargan tjïeltine ektine, jïh dåarjojne Finnmarhken fylhkentjïelteste jïh Saemien parlamentarihkeles raereste, gellie jaepieh laavenjosteme juktie Ceavccageađgim/Mortensnes vuarjasjamme åadtjodh, juktie dam vearteneaerpielæstose nommehtidh.
Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: " aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine.
Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: "aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine.
Saemiedigkie aktem jïjtse lissiereektehtsem sïjse seedteme CERD:se, jïh sæjhta stïeresne årrodh Genevesne juktie jïjtse soptsestimmieh utnedh EN:n Sïerredimmiemoenehtsinie, jïh tjåanghkoeh utnedh jeatjah åårganigujmie mah aalkoealmetji reaktajgujmie berkieh.
Saemiedigkie lea reeremeåejvieladtjine orreme saemien kultuvremojhtesi åvteste abpe Nöörjesne mænngan 2001.
Saemiedigkie lea 2016 raejeste tjïertestamme man vihkeles lea båatsoen aerpievuekien dååjrehtamme daajroem juvrereeremisnie sjïehtesjidh.
Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh, jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese, saemien musihkese, saemiengïelen guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
-Saemiedigkie ulmine åtna beetnehdåarjoem dåarjodh mij voenges jåarhkeevtiedimmiem jïh lissiehtamme åesiestimmiem vadta navradahkijste saemien dajvijste, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestidh juktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.
-Saemiedigkien akte ulmie duedtiem evtiedidh akten jieliemasse mestie lissiehtamme dïenestem jïh doekemem jïjtsedorjeme vaarojste åådtje.
Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme, prosjekten sjïekenisnie.
Saemiedigkie tjarki prijoriteradamme barkoem juktie raerieh gaavnedh mah maehtieh viehkiehtidh reaktam göölemasse gorredidh dejtie årroejidie mearoesaemien dajvine.
Saemiedigkie stoerre vuartoeh åtna maam ulmide akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie åådtje, dovne daajroen, goerkesen, dååjresen, kultuvreåtnoen jïh jielemeevtiedimmien bïjre.
Saemiedigkie ojhte veanhta dah voernges åejvieladtjh mietieh dejtie ulmide mah leah bïejesovveme, guktie Saemiedigkie jïh jeatjah aktöörh dejtie ekonomeles jïh reereles mieride åadtjoeh mah leah daerpies jis edtja staatusem jïh åtnoem saemien gïeleste bijjiedidh.
Saemiedigkie lea reaktadåarjoeöörnegem nænnoestahteme, mij lea akte vihkeles öörnege jieliemasse, gusnie dej minngemes jaepiej ohtsemh bijjelen 7 millijovnh kråvnaj åvteste, aktem stoerre daerpiesvoetem vuesiehtieh lissiehtimmien bïjre.
Saemiedigkie aarebi tjïelkestamme ihke daerpies aktine lissiehtamme dorjemassine tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtijste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie, jïh vuajna daam aktene lïhke ektiedimmesne gïelejarngigujmie.
Saemiedigkie lea aarebi raeriestamme Maahtoedepartemeentese jïh Dotkemeraaran ihke daerpies vielie dotkeminie saemien maanagïertesne jïh skuvlesne, jïh daam daajroem byöroe vielie åehpies darjodh.
Saemiedigkie aarebi reektehtsh dorjeme saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
Saemiedigkie aktem prosjektem tjïrrehtamme juktie goerehtalledh mij saemien stååkegaevnijste jïh pedagogeles materijelleste gååvnese maanagïertine saemien maanajgujmie, maam daelie aktene reektehtsisnie bæjhkohte.
Saemiedigkie lea lahtestimmine båateme raeriestimmide byögkeles salkehtimmine göökth, govlehtimmieraeriestæmman Reerenasseste ikth, jïh laakeraeriestæmman Reerenasseste gulmh.
Saemiedigkie lea jienebi stoerre aktöörigujmie gaskesadteme juktie dejtie bööredidh meatan årrodh gïelevåhkosne.
Saemiedigkie meatan orreme strategijesoejkesjinie nïerhkedh juktie sjïerehealsoedïenesjidie saemien årroejidie guhkiebasse evtiedidh.
-Saemiedigkie lea laejhtehks orreme jïh annje lea laejhtehks bïegkefaamoebigkemasse Fovsen-njaarkesne dan åvteste dïhte maahta stoerre nåake konsekvensh åadtjodh åarjelsaemien kultuvrese.
Saemiedigkie lea gaajhkine tjåanghkojne Maahtoedepartemeentine aamhtesem buakteme lissiehtamme ekonomeles mieriej bïjre Saemien lohkemejarngese, jïh minngemes aejkien lahtestimmiebarkosne dan bijjielisnie neebneme stoerredigkiebïevnesasse.
-Saemiedigkie aktem orre jielemebïevnesem nænnoestamme 2011. Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne, dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem krööhkeste, jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Saemiedigkie vuesehte NOU:se 2016: 18 Vaajmoegïele, gusnie Saemien gïelemoenehtse juvnehte akte jïjtse registere tseegkesåvva låhkoen bïjre gïeleutniejijstie.
Saemiedigkie aktem bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh, ihke gaajhkh soejkesjh, konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh, mah leah soejkesje- jïh bigkemelaaken soejkebielien mietie, eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
Saemiedigkie aktem faageseminaarem hööltie Tromsøesne gålkoen 25. jïh 26. b gusnie dotkijh sijjen tjaalegh buektieh.
Saemiedigkie aktem faageseminaarem hööltie Tromsøesne gålkoen 25. jïh 26. b gusnie dotkijh sijjen tjaalegh buektieh.
Saemiedigkie unnemes 3 stoerretjåanghkoeh hööltie aktene kalenderejaepesne.
Saemiedigkien bijjemes årgaane lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoe.
Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973.
Saemiedigkie sïelteevtiedimmine kultuvrejieliemasse nearhka åarjelsaemien da...
Saemiedigkie sïelteevtiedimmine kultuvrejieliemasse nearhka åarjelsaemien dajvesne.
Saemiedigkie bïevnesh åådtje jïh raerieh vadta Nöörjen rååresjimmiedelegasjovnese, jïh lea meatan delegasjovnesne gosse daerpies, jïh gosse mijjieh barkoefaamoem utnebe reeremisnie.
Saemiedigkie aaj meatan vaaltasåvva gaskenasjovnale prosessine mah leah ektiedamme aerpievuekien daajrose, dannasinie Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne jïh dennie åvtelhbodti barkosne dagkaridie tjåanghkojde.
Saemiedigkie lea meatan Arktiske raerien nöörjen delegasjovnesne, jïh lea meatan SAO-tjåanghkojne jïh ministeretjåanghkojne.
Saemiedigkie lea meatan dennie nöörjen delegasjovnesne guejmietjåanghkojde, COP, EN'i klijmakonvensjovnen nuelesne.
Saemiedigkie Nöörjesne fierhten jaepien dåarjoem vadta skåårvemidie jïh gïehteldæmman gærjabussijste saemien årromedajvine Nöörjesne.
Saemiedigkie Nöörjesne lea gåassoehtæjjah Alta-konferansese, jïh lea tjåadtjoehtæjjah dan dæjpeles öörnedimmien åvteste.
Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem, jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne.
- Saemiedigkie Nöörjesne lea diedtem åådtjeme prosessem stuvredh jïh sæjhta dannasinie dej sjyöhtehke sïjtigujmie govlesadtedh juktie aktem hijven prosessem gorredidh barkosne.
Saemiedigkie Nöörjesne lea regijovnaale evtiedimmievierhtieh åådtjeme prosjektese Tromsøn fylhkentjïelteste jïh Nordlaanten fylhkentjïelteste, lissine dan staateles Interregdåarjose.
Saemiedigkie Nöörjesne lea daan raajan ij naan bijjemes ulmieh evtiedamme akten ållesth ööhpehtimmiepolitihkese.
Saemiedigkie Nöörjesne lea barkoem stuvreme.
Saemiedigkie båatsoesïjth, sïjth, siebrieh, institusjovnh jïh aktegsalmetjh böörede lahtestimmiejgujmie båetedh bïevnesebarkose.
Saemiedigkie daelie siebrieh, åårganisasjovnh, ïedtjeladtjh jïh aktegsalmetjh böörede vuajnoejgujmie båetedh aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke saemide tjïeltereformebarkosne.
Saemiedigkie preessem böörede båetedh.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe.
Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien årroji reaktah jïh daerpiesvoeth prosessesne tjïeltereformine.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïeltereformeprosessesne.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïelte...
Saemiedigkie sæjhta jåartaburriem vaarjelidh jïh evtiedidh goh akte vihkeles kultuvreguedtije jïh fasseldæjja.
Saemiedigkie sæjhta:
Saemiedigkie barkeminie ihke maanah jïh noerh abpe laantesne edtjieh nuepiem åadtjodh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne skuvlesne.
Saemiedigkie sæjhta:
Saemiedigkie barkeminie ihke saemien maanah edtjieh aktem sjïere reaktam åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh.
Saemiedigkie akten monnehke saemien båatsoen åvteste barka.
Saemiedigkie barka guktie dah saemieh aktem seammavyörtegs healsoedïenesjem åadtjoeh mij våaromem vaalta saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Saemiedigkie sæjhta:
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie.
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Daelie Saemiedigkie aktine strategijine barka juktie fasseldimmiem lissiehtidh dejnie saemien kultuvrejielieminie.
Daelie saemiedigkieraerie aktine strategijine barkeminie juktie fasseldimmiem saemien kultuvrejielieminie lissiehtidh, jïh gaskem jeatjah göökte sïelteevtiedimmieprogrammh tseegkeme Finnmaarhkesne jïh Tromsesne.
Saemiedigkie ij maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh, men Saemiedigkie sæjhta barkedh ihke hijven gïelelïerehtimmienuepieh jïh hijven gïelesijjieh gååvnesieh.
Saemiedigkie maahta kredihtebïevnesh ohtsijen bïjre veedtjedh.
Saemiedigkie maahta stoerre aavojne bievnedh Gånkangåetie lea sïjhteme meatan årrodh mïerhkesjimmesne gïelevåhkoste.
Saemiedigkie maahta siejhme bïevnesh konferansen bïjre faalehtidh, jïh tjïelke bïevnesh konferansen dæjpeles tjïrrehtimmien bïjre.
Saemiedigkie maahta stipendem dåarjodh learoehkidie jïh studentide mah duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
Dååjrehtimmiej mietie Saemiedigkie såemies dejstie konklusjovnijste veelelaakan damta mejtie rïjhkerevisjovnereektehts tjuvtjede, dej gaskem haestemh maajhööhpehtimmine jïh hospiteradimmine.
Saemiedigkie dejtie Tråanten Tjeahpoemuseumeste öösti gosse dïhte 80-jaepien heevehtimmie lij goevten 6.b. 1997.
Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie sov learoevierhtiebarkoem dejtie nænnoestamme strategijide ektede, Saemiedigkien strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtiedæmman 2009 - 2012.
Saemiedigkie nænnoesåbpoe tsevtsemefaamoem båatsoeståvrosne kreava, jïh sæjhta båatsoeståvroem jeatjahtehtedh guktie saemien meatannænnoestimmie gorresåvva.
Saemiedigkie, aehpiejarngen tjaelemessijjie jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije ektesne aktem seminaarem öörnedieh Saemiedigkesne gålkoen/rahkan 26. b. Seminaaren nomme lea vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
Saemiedigkie naemhtie tjïelkeste mij akte saemien maanagïertefaalenasse lea:Saemien maanagïertefaalenasseakte faalenasse gusnie maanagïerten barkoevåarome lea saemien gïele jïh kultuvre.
Saemiedigkie saemien maanagïertefaalenassese sjïehteladta viehkine dåarjoem reeredh maanagïertide.
Saemiedigkie leavloem beaja voenges daajrojde jïh goerkesidie gosse edtja åtnoen jïh vaarjelimmien bïjre eatnemegellievoeteste sjæjsjalidh.
Nimhtie dam Saemiedigkie tjoevere dovne tjarke jarngels darjomh utnedh jïh meatan årrodh dejnie veasoedajvine gusnie saemieh jielieminie veasoeminie.
Saemiedigkie tjoevere tjerkebe meatan siebredahken øøvtiedimmesne saemiej dajvine.
- Saemiedigkie tjuara aktem tjïelke gïelem utnedh dajve- jïh byjresepolitihkesne.
- Saemiedigkie tjuara aktem tjïelke gïelem utnedh dajve- jïh byjresepolitihkesne.
Saemiedigkie tjuara tjïelke faamoem utnedh gaajhkine suerkine mah leah vihkeles dan saemien siebriedahkese.
Saemiedigkie tjuara ohtsemidie dåastodh åvtelen vïnhtsem åasta.
Saemiedigkie tjuara ohtsemem åadtjodh jis edtja dagkaridie darjojde darjodh.
Saemiedigkie veanhta dïhte aerpievuekien mïerhkesjimmie lea akte vihkeles bielie dehtie kultuvrelle monnehkevoeteste båatsosne, jïh mïerhke jïh dïhte aerpievuekien mïerhkesjimmievuekie leah akte såarhts daajroe maam tjuara gorredidh jïh nænnoestehtedh båetijen aajkan.
Samiedigkie veanhta govlesadtemeprosjekte lea vihties buektemevuekieh evtiedamme dej regijonale åejvieladtjigujmie mah sijhtieh diedtem vaeltedh govlesadtemeråårestallemh tseegkedh fïerhten jaepien.
Saemiedigkie veanhta iktedimmie saemien faagevierhtijste lea vihkeles biehkie daennie barkosne.
Saemiedigkie meala akte dagkeres prioriteradimmie nænnoes fokusem tsihkestahta juktie areaalide gorredidh jïh juvreteehpemidie giehpiedidh, jïh ij akte aktelaaketje fokuse bovtsetaalese.
Saemiedigkie meala årganiseradimmie sjïerehealsoedïenesjistie Nöörjesne tjuara saemiej sjïere sijjiem goh aalkoealmetjh vuesiehtidh.
Saemiedigkien mïelen mietie dle mieriesertiestimmieh saemiengïeleldh dïenesjidie tjuerieh ryöktesth tjïeltide jïh fylhkentjïeltide staateste juhtedh.
Saemiedigkie meala tjïelke saemien jïjtje- jïh meatannænnoestimmie tjuara gorresovvedh dejnie stuvrije årgaanine jïh gosse healsoedïenesjh saemien skïemtjijidie soejkesje, hammode jïh årganiserede.
-Saemiedigkie meala båatsoe lea akte aalkoealmetjejieleme, jïh dan åvteste eevre vihkeles daate vååjnesasse båata båatsoeståvrosne mij lea dïhte minngemes årgaane båatsoereeremen sisnjelen, mïsse dovne Saemiedigkie jïh staateles åejvieladtjh lïhtsegh nammoehtieh, Muotka jeahta.
Saemiedigkie veanhta daerpies lïhkebe vuartasjidh guktie byöroe saemien healsoedïenesjh årganiseradidh, guktie saemien healsoedïenejsh faalenassine sjidtieh saemien skïemtjijidie abpe laantesne.
Saemiedigkie veanhta daelie akte stuerebe barkoe tjuara dorjesovvedh saemien gïeline gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Saemiedigkien mïelen mietie aaj vihkeles learoevierhtieh duedtesne prioriteradidh juktie dåarjodh jïh saemien kultuvrem jïh aerpievuekien daajroem guhkiebasse sertedh.
Saemiedigkie veanhta daate viehkehte saemien skïemtjiji reaktah gorredidh daan biejjien, jïh aaj åtna daerpies saemien skïemtjiji reaktah tjïelke vååjnesasse båetieh nasjovnaale barkojne jïh laakine aktene båetijen aejkien tjïelteöörnedimmesne.
Saemiedigkie meala båatsoepolitihke tjuara almetjereaktan mietie årrodh.
Saemiedigkien mineraalebïhkedæjja / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien mineraalebïhkedæjja
Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje
Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh budsjedtedaerpiesvoeth tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste dååste.
Fïerhten jaepien Saemiedigkie ohtsemh dååste ovrehte guektiengïerti åvteste.
Saemiedigkie ohtsemh dåastoeji tjåanghkan 33,2 millijovnh kråvnaj åvteste.
Saemiedigkie ållesth luhkiegöökte dåarjoeh dåastoeji skuvlijste abpe laantesne, goh Guovdageaidnu, Màze, Deatnu, Alta, Raarvihke jïh Harstad faamoebaakoegaahtjemisnie irhkemen vööste.
Saemiedigkie aktem barkoedåehkiem tseegkie mij edtja etihkeles njoelkedassh åtnoen jïh reeremen bïjre darjodh saemien humane biologeles materijaleste.
Saemiedigkie NoerhteTrøndelagen fylhkestjielte Noerhtelaanten fylhkestjielte
Saemiedigkie, Norsk Folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum tjuerieh ektesne rååresjidh guktie edtja beetnehdåarjoem loetedh nöörjen åejvieladtji vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre
Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie jïh dah golme fylhkentjïelth edtjieh reaktam utnedh lïhtsegh nammoehtidh moenehtsisnie.
Saemiedigkie jïh departemeente leah rååresjimmine departemeenten raeriestimmiej bïjre jarkelimmide båatsoelaakesne, seamadamme jienebi tsiehkiej bïjre, dej gaskem raeriestimmie åssjeleparagraafem laakesne jarkelidh, ij edtjh gïetedæmman stoerredigkesne bïejesovvedh.
Saemiedigkie jïh reeremetjïelth laavenjostoelatjkoeh utnieh mah edtjieh hijven gaskesadtemem jïh laavenjostoem sjugniedidh dej saemien gïeli bïjre.
Lihtsegh edtjieh Samiedigkine laavenjostedh jih fylhkigujmie barkedh jih nimhtie bøøremes njoelkedassh eadtjalgehtedh.
Saemiedigkie jïh Healsoe Noerhte aktine stuerebe evtiedimmieprosjektine barkeminie, mij edtja saemien nasjonaale healsoedïenesjh soejkesjidh.
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente leah aarebi seamadamme vuertedh mieriesoejkesjem åarjel- jïh julevsaemien gïelese jarkoestidh, goske edtja orre staeriedamme mieriesoejkesjem darjodh.
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente råajvarimmien bïjre laavenjostin.
Saemiedigkie jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente leah seamadamme båetijen aejkien nammoehtimmiem båatsoeståvroste vuartasjidh juktie saemien meatannænnoestimmiem nænnoestehtedh.
Saemiedigkie jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente leah rååresjimmiej tjïrrh seamadamme saemien meatannænnoestimmiem jïh båatsoefaageles maahtoem nænnoestehtedh gosse edtja båatsoeståvroem nammoehtidh åvtese.
Saemiedigkie jïh Lesemesteren AS sijhtieh gaajhkh bertemh jïh bæjhkoehtæjjah åarjelsaemien maanalidteratuvreste bïevnesetjåanghkojde gohtjedidh golken/gålkoen.
Saemiedigkie jïh Beapmoevaaksjome edtjieh mubpien våhkoen gaavnesjidh juktie nuepide digkiedidh dej orre raajnesvoetenjoelkedassi sisnjeli jaepeste 2013.
Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedajve dej saemien tjirkiji bïjre rååresjieh fïerhtene nasjovnaalepaarhkeståvrosne jallh vaarjelimmiedajveståvrosne.
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten latjkoen bïjre jïjtsh bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose saemien dajvine jaepien 2007.
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007. Laake eelki juhtedh jaepien 2009.
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007.
Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie (NBR) leah aktem laakemoenehtsem nammoehtamme mij edtja båatsoelaakem gïehtjedidh.
Saemiedigkie jïh Norsk folkemuseum leah latjkoem dorjeme bååstedesertiesimmien bïjre kultuvreaerpeste dejtie saemien museumidie.
Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne.
Saemiedigkie jïh NBR leah sïemes moenehtsen mandaaten bïjre.
Saemiedigkie jïh NBR leah dam voestes saemien laakemoenehtsem nammoehtamme mij edtja daan beajjetje båatsoelaakem vuartasjidh juktie tjïelke laakejarkelimmieh raeriestidh.
- Saemiedigkie jïh NBR leah gellie raeriestimmieh buakteme mej bïjre dan lin maahteme seamadidh, men departemeente ij leah væljoem vuesiehtamme mijjen gaavnefedtie båetedh.
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte leah gellie jaepieh digkiedamme guktie edtja nænnoestehtedh jïh evtiedidh maanagiertide, skuvlide, healsoe- jïh kultuvrefaalenasside dejtie saemien årroejidie åejviestaaresne.
Saemiedigkie jïh reerenasse leah seamadamme laakenjoelkedassi bïjre konsultasjovnide aktene orre kapihtelisnie saemielaakesne.
Saemiedigkien jïh båatsoen mïelen mietie lea amma daerpies aktem gamte gïehtjedimmiem båatsoelaakeste darjodh.
Saemiedigkie jïh Raavrevijhken tjïelte laavenjostoelatjkoem nualan tjaelieh guktiengïelevoeten bïjre.
Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh, jïh ånnetji joekehts råållah utnieh, mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) akten laavenjostoelatjkoen bïjre seamadin 19.08.2004 (tjiehpiedæjjalatjkoe).
Saemidigkie jïh saemien reaktah aaj akte illedahke ihke saemieh orreme, jïh leah akte jïjtse åålmege jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh institusjovnigujmie, mij aktene guhkebe histovrijen perspektijvesne jïjtjeraarehkinie orreme.
-Saemiedigkie jïh saemien gïelejarngh aktem tjåenghkies ulmiem utnieh - låhkoem gïeleutniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïelijste lissiehtidh.
Saemiedigkie jïh Saemien jolleskuvle leah bööresovveme meatan årrodh, jïh leah meatan orreme ovmessie ööhpehtimmiemeessine.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah tjiehpiedæjjalatjkoen bïjre seamadamme mij lea faamosne 2020.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie aktem orre laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh duarstan goeven 10. b. Oslosne.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie aktem orre laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh duarstan goeven 10. Oslosne.
Saemiedigkie jïh Ööhpehtimmiedirektovraate leah digkiedamme guktie maahta aktem bööremesligke bijjieguvviem darjodh jïh åehpiedehtedh, mij vuesehte man gellie learohkh mah lïerehtimmiem saemiengïelesne jåarhkelïerehtimmesne åadtjoeh, jïh mij aaj almetjevaarjelimmiem krööhkeste.
Saemiedigkie sæjhta vielie heerredimmine jïh vuajnoesjugneden barkojne barkedh daennie suerkesne.
Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh dam lïhkes mearoegaedtievïnhtseveahkam bæjjese bigkedh dejnie mearoesaemien årromedajvine, jïh dåarjoem prioriterede noere göölijidie mah voestes aejkien vïnhtsem åestieh.
Saemiedigkie e-påastide sæjhta ruffien 10.b. åvtelen.
Saemiedigkie sæjhta raerieh åadjodh tjiehpiedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie, juktie dïhte barkoe kultuvrepolitihkem hammoedidh joe aalkeme.
Saemiedigkie sæjhta nedtesæjroem, materijaalem jïh filmide saemiengïelese jarkoestidh.
Saemiedigkie ræhpas saemien siebriedahkh sijhtieh mah jeatjah seksuellevoeth jååhkesjieh jïh goerkesedtieh goh heterofijle.
Saemiedigkie sæjhta ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie laavenjostedh saemien studijh guhkiebasse evtiedidh jïh jienebh saemien studijh buektiehtidh.
Saemiedigkie sæjhta gaajhkh maanah jïh noerh edtjieh nuepiem utnedh saemien lïeredh desnie gusnie årroeh, jïh aaj nuepiem utnedh sijjen gïelem nuhtjedh aarkebiejjien.
Saemiedigkie sæjhta maanagïerte saemien maanide edtja akte sjïehtesjamme, fryöjstehke jïh orreussjeden institusjovne årrodh, jolle kvaliteetine dan bööretjommesasse gaajhkide maanide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Saemiedigkie sæjhta tsïeglesjimmiem prioriteradidh byögkeles gåetine, institusjovnine jïh sijjine båetiji jaepiej.
Saemiedigkie sæjhta edtja iemie årrodh saemien nuhtjedh dovne bovresne, gosse juelkietjengkerem saavreminie jïh hævvi aaj skuvlesne.
Saemiedigkie sæjhta ööhpehtimmie maahta jïlleskuvlesne/universiteetesne vaaltasovvedh, men aaj elektrovneles.
Saemiedigkie sæjhta premissedeallahtæjjine årrodh båatsoepolitihkese, men dellie båatsoe jïjtje tjuara viehkiehtidh Saemiedigkien politihkem evtiedidh.
Saemiedigkie buerebe sjïdteladtemem healsoedïenesjijstie sæjhta, joekoen dejtie saemien årroejidie åarjel- jïh julevsaemien dajvesne.
Saemiedigkie aktem laakem sæjhta mij lea åvtelhbodti daajroes gaajhkide guejmide, jïh guktie aerpievuekien jïh orre jielemh maehtieh ektesne gïehtelidh ".
Saemiedigkie aktem laakem sæjhta mij lea åvtelhbodti daajroes gaajhkide guejmide, jïh guktie aerpievuekien jïh orre jielemh maehtieh ektesne gïehtelidh".
Saemiedigkie sæjhta tjerkebe tjïertestidh ihke lea vihkeles gïelem lïeredh geerve aalterisnie.
Saemiedigkie gellielaaketje jielemh sæjhta mah leah fryöjstehke dovne kaarride jïh nyjsenæjjide.
Saemiedigkie sæjhta sov maanagïertepolitihken tjïrrh hijven byjjenimmienuepieh sjugniedidh gaajhkide maanide saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste
Saemiedigkie vielie dotkemebaseradamme daajroem sæjhta vædtsoesvoeten bïjre nyjsenæjjaj vööste, juktie aktem ållesth guvviem åadtjodh fåantojste jïh dej råajvarimmiej bïjre mah juhtieh.
Saemiedigkie haasta tjïeltide bïevnesh saemien maanaj reaktaj bïjre meatan vaeltedh dej sïejhme bïevnesebarkosne tjïelten maanagïerte- jïh skuvlefaalenassen bïjre.
Saemiedigkie vuajna dah ovmessie gïeledajvh aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine ohtsedieh.
Båatsoeståvrosne 7 lïhtsegh jïh Saemiedigkie 3 dejstie nammohte.
Saemiedigkie aktem dejstie vïjhte lïhtsegijstie nammohte juvremoenehtsasse Hedmarhkesne.
Saemiedigkie sijjienommekonsulenth nammohte saemien sijjienommide.
Saemiedigkie göökte dejstie govhte lïhtsegijstie nammohte dejtie golme noerhtemes regijovnaale juvremoenehtsidie Finnmarhke / Tromse, Nordlaante jïh Trööndelage.
Saemiedigkie sov raeriem Rïjhkeantikvarese seedtie mij dam minngemosth nænnoestimmiem dorje mejtie dispensasjovne vadtasåvva maam darjodh vaarjelamme gåetine jallh ij.
Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO'se seedti, EN'i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie, jïh EN'i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide.
Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO.
Saemiedigkie reeremem dejstie saemien museumijstie åadtjoeji jaepien 2002.
Saemiedigkie nöörjen bielesne, viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine, jienebh vierhtieh åtna, jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh.
Saemiedigkie bijjietjåanghkosne mïrrestallemen bïjre
Saemiedigkie aktem gïeleskreejremeseminaarem soejkesjeminie Finnmarhken jïh Tromsen Fylhkenålmine jïh Saemien lohkemejarngine ektine.
Sámedikki plánaveahkki / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie aktem soejeksjebïhkedæjjam nænnoesti jaepien 2010.
Saemiedigkie Dæjpeles bïevnesh aalkoealmetjekonferansen Alta 2013 bïjre.
Saemiedigkie vïhtesjadta daan jaepien aaj stoerre teehpemh orreme aarhtsi gaavhtan.
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkele Finnmaarhkesne, reaktavåaromem åtna finnmaarhkelaakesne § 4.
- Saemiedigkie
Saemiedigkie
Saemiedigkie:
Saemiedigkie lihke barka dejnie abpeveartenen iktedimmiedåehkine aalkoealmetjidie (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij tseegkesovvi veartenekonferansen 2014 sjïekenisnie.
Saemiedigkie beetnegh prosjektese vadta fylhkine jïh tjïeltigujmie ektine, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Saemiedigkie aktesivyöki barka jïh laavenjostoe jeatjah saemien jïh aalkoealmetji siebriejgujmie, institusjovnigujme jïh viermiejgujmie, mah raasti dåaresth berkieh.
Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien - jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie, institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine, mah raasti rastah berkieh.
Saemiedigkie, Divvun jïh Sámi Giellateknoe Tromsøen Universiteetesne orre digitaale baakoegærjam Sátni - báhkoe - baakoe olkese vedtieh.
Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
Saemiedigkien diedte
Saemiedigkien diedte:
Saemiedigkien barkoe healsoedïenesjidie saemide bueriedidh aaj dorjesåvva dåarjoej tjïrrh ovmessie healsoefaageles prosjektide.
-Saemiedigkien barkoe båatsoe-aamhtesigujmie tjuara betnesne utnedh aktem hijven laavenjostoem båatsojne.
Saemiedigkien barkoeöörnege
Saemiedigkien fïerhtenjaepien budsjedte.
Saemiedigkien jaepiebïevnese
Saemiedigkien jaepiebïevnese.
Daelie Saemiedigkie kultuvrejielemem dåarjede jïh dam lissine dorje dan joe gamte dåarjedæmman saemien kåanstese jïh kultuvrese.
Saemiedigkie duedtiem tjarke dåarjede
Saemiedigkien maanagïerteprosjekte SáMOS, saemien maanah orre ektietjiehtjielinie, daelie nuepiem vadta saemien maanagiertide syökedh pilovtemaanagïertine sjïdtedh.
Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh.
Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gï...
Saemiedigkien gærjagåetie gærjapaahkh (depot) gærjagåetide lååjkede.
Saemiedigkien gærjagåetie aktem jïjtse aalkoealmetjevåarhkoem tseegki 2014.
Saemiedigkien gærjagåetie
Saemiedigkien gærjagåetie edtja dam elliesommes våarhkoem saemien lidteratuvreste jïh jeatjah materijaaleste utnedh saemien gïeline jïh saemien tsiehkiej bïjre saaht man gïele.
Saemiedigkien gærjagåetie edtja akte gærjagåetie årrodh mij edtja gærjagåetiefaalenassem nænnoestehtedh jïh dam evtiedidh dejtie saemien årroejidie.
Saemiedigkien gærjagåetie ij leah akte dejstie veeljemijstie tjaangemesæjrosne.
Saemiedigkien budsjedte 2015
Saemiedigkien budsjedte 2015 (norsk)
Saemiedigkien budsjedte stuvrie guktie edtja tsavtshvierhtide nåhtadidh gïeleevtiedimmien sisnjelen.
Stoerretjåanghkoe edtja Saemiedigkien budsjedtem 2020 nænnoestidh goeven.
Saemiedigkien budsjedte jïh reeknehlåhkoe
Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh.
Saemiedigkien voereseraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien voereseraerie
Saemiedigkien energijestrategijh
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine dagkarinie digkedimmine dan åvteste gïeletsiehkie jïh årromemaalle jarkelamme, jïh aaj dan åvteste orre tjïelth leah meatan sjïdteme reeremedajvesne.
Saemiedigkie vuajna såemies tjïelth Nöörjesne sijhtieh haestemem åadtjodh sijjen saamastallije årrojidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Saemiedigkie vuajna daah sijhtieh annje vihkeles årrodh saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne.
Saemiedigkie vuajna seamma åårgane maahta gåabpagidie råållide utnedh, jïh raereste akte vaaksjome - jïh klååkemeåårgane tseegkesåvva saemielaaken gïelenjoelkedasside.
Saemiedigkie vuajna maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre faagebarkijidie lea eevre vihkeles guktie studenth daajroem, goerkesem jïh ïedtjem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre maanagïertesuerkesne åadtjoeh.
Saemiedigkie vuajna gïele lea maadthtjiehpiesvoete almetji luvnie.
Saemiedigkie vuajna daerpies aaj dej barkoem eevtjedh juktie gelliesåarhts kuvsjefaalenassh jïh gïelesijjieh utniehtidh.
Saemiedigkie vuajna daerpies dïedtem vihtiestidh juktie råajvarimmieh iktedidh dej ovmessie gïeledajvi sisnjeli.
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth eadtjohkelaakan berkieh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem tjïeltine.
Saemiedigkie vuajna daerpies saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh gïelevierhtietjïeltine.
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine noerhtelaanti laavenjostojne, Saemien paralmentarihkeles raerien jïh noerhtelaanti saemieministeri tjïrrh, ihke saemiein gïele stuerebe sijjiem åådtje tv-kanaaline, dvd-filmine jïh gaskeviermiesæjrojne mah leah maanide jïh noeride sjïehtedamme.
-Saemiedigkie vuajna daerpies bovtselåhkoem giehpiedidh Finnmaarhkesne, men mijjieh vïenhtebe daate prosesse lea eevre båastoeh otnjegem vaalteme.
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth jïh saemien institusjovnh julevsaemien dajvesne aktem lïhkebe laavenjostoem utnieh.
Saemiedigkie vuajna daerpies daajroem dotkemistie utnedh gosse byjjenimmie- jïh lïerehtimmiepolitihkine barka.
Saemiedigkie aaj vuajna vihkeles laavenjostedh jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh dejtie eevtjedh, guktie dah råajvarimmieh aelkieh mah saemien gïelem eevtjieh abpe Saepmesne.
Saemiedigkie åtna maereles dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem gosse saemien gïelepolitihkem haamode.
Saemiedigkie vuajna goh sov dïedte skraejriem jïh darjoemidie vaarjelidh jïh evtiedidh, mejtie saemien årrojh buektieh, jïh sæjhta dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjine årrodh daennie prosessesne.
Saemiedigkie vuajna daerpies saemien healsoebarkijh leah maereleslaakan årganiseradamme dovne nasjonaale jïh voenges sijjesne.
Saemiedigkie aktem reerememaallem vuajna mij lea guektelen juakeme.
Saemiedigkie aavodeminie dejtie hijven konsekvenside mah sjidtieh gosse Ceavccageađgi/Mortensnes UNESCO'n vearteneaerpielæstose båata.
Saemiedigkie gujht vuajna daerpies aktine ållesth gïelepolitihkine mij abpe siebriedahkem feerhmie.
Saemiedigkie aaj vuajna daerpies saemien lidteratuvren bïjre tjyölkehkåbpoe bievnedh juktie ïedtjem lissiehtidh saemien gærjide jïh jienebh lohkijh åadtjodh.
- Saemiedigkie aaj aavode daajroem åadtjodh mah åssjaldahkh mah gååvnesieh forumen båetijen barkoen bïjre, dan åvteste dæjman bïeljelin dah sïjhtin vuartasjidh mejtie jeatjah vuekieh jïh nuepieh gååvnesieh forumem orrestidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Saemiedigkie vuajna aktem stoerre sertiestimmieaarvoem daehtie prosjekteste laanten jeatjah dajvide gusnie mijjieh saemien jielemeiedtjh utnebe.
Saemiedigkie aaj vierhtieh åenehks prosjektide lyjke mejtie Saemiedigkie jïjtje aalka.
SAEMIEDIGKIEN TJÅANGHKOEÖÖRNEGE
Saemiedigkien mieriedimmiefaamoe
Saemiedigkien raeriestimmie, gusnie maadthtjaatsege lea eengelsken gïelesne, lea dan åvteste hammoedamme UNESCO ' n maallen mietie juktie raeriestimmielæstose båetedh.
Saemiedigkien raeriestimmie, gusnie maadthtjaatsege lea eengelsken gïelesne, lea dan åvteste hammoedamme UNESCO'n maallen mietie juktie raeriestimmielæstose båetedh.
Saemiedigkien raeriestimmie mij jeahta saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, sæjhta konsekvensh åadtjodh tjïeltide reeremedajvesne jïh guektiegïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide.
Saemiedigkien voestes sïejhme stoerretjåanghkoe veeljemen mænngan rïhpesåvva destie maam Gånka nammohte.
Stoerretjåanghkoen åvtehke dennie evtebe Saemiedigkesne Saemiedigkien voestes sïejhme stoerretjåanghkoem veeljemen mænngan bæjhkohte jïh stoerretjåanghkoem stuvrie goske dïhte orre Saemiedigkie lea veeljesovveme.
Saemiedigkien reeremefaamoe reaktavåaromem åtna kultuvremojhteselaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne:
SAEMIEDIGKIEN MAADTHNJOELKEDASSH
Saemiedigkien gïetegærja
Saemiedigkien dahkoesoejkesje evtiedæmman learoevierhtijste boelhken 2015-2018 lea dïhte våarome Saemiedigkien fïerhten jaepien prioriteradimmide.
Saemiedigkien aejlies gåetie, stoerretjåanghkoesavka, vååjnoe goh dïhte tjïelke tjiehtjele mij byöroe årrodh, jeatjah gijjijste geerestammme - aaj visuelle.
Saemiedigkien åejvieulmie saemien gïelebarkojne lea jienebh gïeleutnijh jïh vielie åtnoe saemien gïeleste.
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh, lea utnijelåhkoem jïh gïeleåtnoem lissiehtidh.
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh lea utnijelåhkoem lissiehtidh, jïh åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste.
- Saemiedigkien åejvieulmie evtiedæmman saemien gïelese lea låhkoem gïeleutnijijistie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh.
Saemiedigkien åejviebarkoe kultuvrepolitihkesne lea saemien kåanste- jïh kultuvredarjoemasse sjïehteladtedh jïh dam evtiedidh.
Saemiedigkien åejviegïele lea saemien.
Saemiedigkien bijjemes årgaane lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoe.
Saemiedigkien bïevnesetjaalege maanagïertefaalenassen bïjre saemien maanide lea deallahtamme tjïeltide jïh maanagïertide.
Saemiedigkien skraejrie
Saemiedigkie edtja viehkiehtidh guktie saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvreaktöörh maehtieh sijjen baalhkah lissiehtidh guktie dah maehtieh jieliemassem åadtjodh sijjen barkoste.
Saemiedigkie galka dovne riekte guektienbielien ektiebarkoem utnedh jeatjah aalkoealmetjigujmie jïh dej lihtseginie.
Saemiedigkie edtja saerniestimmieh fylhkestjieltieh barkoej bijre vedtedh. Maahta gaskeviermien tjirrh tjiertestidh, jih aaj paehperh sijjide biejedh gusnie buerie vuejnedh.
Saemiedigkie galka meatan aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji maadtoereaktaj gujmie barkedh, jïh barkosne meatan raeffiem jïh vaenebh vaeknieh åadtjoehtidh.
Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemien gïelem evtiedidh, jïh daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
Saemiedigkie edtja fylhkide viehkine årrodh jih sjiere råavarimmieh tseagkodh mah maehtieh åarjelh-saemiej ektievoetese jih jielemasse viehkine årrodh.
Saemiedigkie edtja gïelejarngigujmie ektine gaskem jeatjah sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose, guhkiebasse evtiedidh daan beajjetje gïelejarngetjåanghkoeh, faageles gaavnedimmieh öörnedidh, viermiem tseegkedh jïh strategijh evtiedidh juktie learojde saemien gïelesne dåårrehtidh, jïh maahtoem lutnjedh vierhtiealmetjidie.
Edtja Saemiedigkine rååresjidh gaajhkine ööhpehtimmieaamhtesinine mah leah saemien ïedtji bïjre.
Saemiedigkie galka aaj jeatjah åejvide baalteginie årrodh dejnie dajvine gusnie saemieh årroeminie.
● Saemiedigkie edtja aaj maehtedh aamhtesh bæjjese vaeltedh mej bïjre Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Saemiedigkie galka Nøørjen saemiej åvteste årrodh dovne naasjovnen jïh gaskelaanti daltesisnie jïh meatan gaajhkine aamhtesinie saemiej bïjre.
Saemiedigkie galka dej åårganisasjovni jïh åårganigujmie ektesne barkedh mej ulmie lea aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji reaktah tjirkedh, jïh raeffiem jïh vaenebh vaeknieh åadtjoehtidh.
Saemiedigkie edtja aaj øørnedh jih tjilkemh fylhkestjieltij gåajkoe sedtedh gusnie tjåådtje man gellie tjaaleld, veeljemen bijre jih aaj jeatja saernieh Saemiedigkien bijre seejdh jis daerpies.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem nænnoestehtedh jïh saemiej ïedtjh skreejredh Nöörjesne, viehkiehtidh guktie saemieh seammavyörtegs jïh seammaligke gïetedimmiem åadtjoeh, jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh sijjen siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årrodh gærjagåetesne. Gaajhkesh mah leah tjaalasovveme goh årroje Nöörjesne maehtieh löönemekåarhtem mijjeste åadtjodh.
Mijjen akte stoerre magasijne tjeallarisnie jïh akte jïjtse naestievåarhkoe, gusnie doh tjaatsegh stööremes aarvojne. Mijjen aaj såemies tjaalegh jïh plaerieh mah elliesteekstesne gååvnesieh Saemiedigkiegåetesne jïh dejnie ovmessie kontovresijjine.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem veaksahbåbpoe darjodh jïh saemiej iedtjh skreejredh Nöörjesne jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sov gïelem, sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Saemiedigkie galka jïjtse barkoem nænnoestidh noerhtelaanti, regijonale jïh gaskelaanti åårgani tjïrrh - guktie IN-ine (FN).
Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14.b. politihkeles rååresjimmieh tjïrrehtidh Klijma-jïh byjresedepartemeentine mearoeloesereeremen bïjre.
Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14.b. politihkeles rååresjimmieh tjïr...
Saemiedigkie edtja daennie stoerretjåanghkosne aamhtesem 37/15 gïetedidh Jarkelimmie jiehtiegijstie Maadthlaakesne § 108 jïh Maadthlaake saemiengielesne.
Saemiedigkien laejhtememoenehtse / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien laejhtememoenehtse
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien jaepiebielien 2015:
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien biejjien 2016
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh voestes bielien 2016
Saemiedigkien tjïeltekonferanse lea heajhteme
Saemiedigkien kultuvremojhtesereereme lea gaajhkine saemiedigkien kontovrine.
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipeende edtja saemien noerh skreejrehtidh eadtjaldovvedh tjeahpoen, kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli.
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende edtja noeride skreejredh eadtjaldovvedh musihken, kåansten, kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli.
Saemiedigkie aaj sïemes moenehtsinie mij veanhta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles jis edtja aktem saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie saemien gïeleevtiedimmeste, goh akte ållesth, jïh dan tjïrrh akte siebriedahkeguedtije gïele.
Saemiedigkie lea sïemes moenehtsen vuajnojne mij jeahta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles juktie saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie gïeleevtiedimmeste, guktie gïele akte ållesth gïele sjædta mij siebriedahkesne sjeahta.
Saemiedigkien ulmie lea låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie, jïh naemhtie gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Saemiedigkien ulmie lea laavenjostoelatjkoeh edtjieh dïrreginie årrodh juktie hijvenlaakan govlesadtedh jïh laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
- Saemiedigkien ulmie dan sjugniedihks jieliemasse lea jienebh aktöörh mah nænnoes sïelth sjugniedieh mah dïenestem vedtieh jïh buerebelaakan bïerkenieh.
- Saemiedigkien ulmie dan sjugniedihks jieliemasse lea jienebh aktöörh mah nænnoes sïelth sjugniedieh mah dïenestem vedtieh jïh buerebelaakan bïerkenieh.
Saemiedigkien ulmie duadtan lea jienebh jielemeaktöörh dåårrehtidh, lissiehtamme profesjonaliteete jïh lissiehtamme dïeneste.
Saemiedigkien ulmie lea mijjen barkoe sæjhta:
Saemiedigkien tjåanghkoegærjah leah byögkeles jïh edtjieh ræhpas årrodh gaajhkesidie.
Saemiedigkien våarhkoesijjieplaanem geehtedh jïh saemien våarhkoesijjide daerpies sijjie kultuvrevaarjelimmiebarkosne
Saemiedigkien lissiehtimmie reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese lij vierhtieh mah edtjin åtnasovvedh vihties åssjelidie jïh mej bïjre Saemiedigkie tjuara departemeentine rååresjidh.
Saemiedigkie syöki jïh vïhtesjæjjastaatusem åadtjoeji NASCO:sne seamma jaepien.
Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie
Saemiedigkien laavenjasse lea hijven produksjovnemierieh sjugniedidh orre saemien lidteratuvreste jïh naemhtie saemien gïelh jïh kultuvrem nænnoestehtedh.
Saemiedigkien bijjemes ulmie lea viehkiehtidh guktie gåarede duedtiem jielieminie utnedh, læssanamme dïenestinie jïh åesiestimmine jïjtsedorjeme vaarojste.
-Saemiedigkien perspektijve"
Saemiedigkie aktem vihkeles råållam åtna juktie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh evtiedidh.
Gaskeviermiesvaalhtesh:
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe, jienebelåhkoedåehkie Saemiedigkesne jïh Saemiedigkieraerie leah gellien aejkien åejvieladtjide birreme råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah bovtseteehpemem gïerkehtsidie jïh aarhtside giehpiedieh, bielelen staate lea maam gænnah dorjeme.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea aamhtesem evtiedimmien jïh årganiseradimmien bïjre saemien sjïerehealsoedïenesjijstie gïetedamme evteben våhkoen.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea aamhtesisnie 23/08 govlehtimmielahtesem vadteme Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestæmman, jïh dejtie bielide 2. Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste, mah leah marijne suerkien bïjre.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste digkiedidh goeven aalkoelisnie.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoeståvroe håksa tjåanghkoegærja tjaalasåvva rååresjimmijste stoerretjåanghkosne, gusnie raeriestimmieh, lahtestimmieh, håalomelæstoe, voteradimmieh jïh nænnoestimmieh tjaalasuvvieh.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoeh leah ræhpas gaajhkesidie.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja åehpies dorjesovvedh sjiehteles bïeljelimmine bæjhkoehtimmien tjïrrh.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka, auditovrije jïh gaajhkh tjåanghkoetjiehtjelh digitaale toelhkedïrregh utnieh.
Evteben våhkoen Saemiedigkien stoerre tjåanghkoe jeehti vaajteles healsoeviermie tseegkesåvva, mij dovne maahta healsoebarkijh årganise radih jï h viehkiehtidh seammavyörtegs healsoedï enesjh evtiedidh.
Evteben våhkoen Saemiedigkien stoerretjåanghkoe jeehti vaajteles healsoeviermie tseegkesåvva, mij dovne maahta healsoebarkijh årganiseradih jïh viehkiehtidh seammavyörtegs healsoedïenesjh evtiedidh.
Jaepien 2012 Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lahtesti lij daerpies aalkoealmetjebieliem sjïehtesjidh dennie gaskenasjovnaale loeselaavenjostosne NASCO:sne.
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo soptseste laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkien jïh tjïelti jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste edtjieh vuarjasjamme sjïdtedh mubpien jaepien.
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jïh Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner baalhkavitnijidie baalhkine læhkoehtieh.
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo sæjhta tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne vaaksjodh.
Saemiedigkien presidente maahta nommetjåarvomem krïevedh joekoen vihkeles voteradimmine.
Saemiedigkien prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta dah aktem hijven laavenjostoem åtneme gåetieaajhterigujmie daan giesien goerehtimmine.
Saemiedigkien raerielïhtsegh edtjieh aaj sijjen lïhkes maanagïertine guessine mïnnedh maanagïertebiejjien.
Saemiedigkien reektehtse lea daelie seedtesovveme Europaraaran, mij aktem jïjtse maehtehtjemoenehtsem åtna mij sæjhta reektehtsem gïetedidh.
Saemiedigkien tjïelke faamoe gïelegyhtjelassine lea vihkeles saemien båetijen aejkien gaavhtan.
Saemiedigkien tjirkijh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh aamhtesinie mah leah geerestamme byögkelesvoeteste.
Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne
Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne / Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien tjirkije fulkesimmiedåehkesne lea Marianne Helene Storjord, Saemiedigkien faageåvtehke maanagïertegoevtesasse, Kárásjohka.
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede / Sámedikki plánaveahkki / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
-Saemiedigkien råålla lea gïehtjedidh aalkoealmetjereaktah steeresuvvieh jïh saemien ïedtjh krööhkestamme sjidtieh dovne stuvrehtimmiebarkosne daennie laantesne jïh aaj gosse Nöörje jeatjah staatigujmie råårestalla reeremegyhtjelassi bïjre, Muotka tjïerteste.
Saemiedigkien råålle jïh faamoe gïelepolitihkesne
Saemiedigkien saemien lidteratuvrestrategije råajvarimmieh soejkesje juktie dovne lohkeme- jïh tjaelemelastose skreejrehtidh.
Saemiedigkien barkoe kultuvrejielemigujmie goh lissiehtahke båata dan joe stoerre barkose saemien kåanstese jïh kultuvrese.
- Sysngelasjh jih tjåelieh
Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre
Saemiedigkie aktem orre sïelteevtiedimmieprogrammem "Faamoe" aalka dan sjugniedihks jieliemasse Saepmesne.
Saemiedigkie tseegkijelïerehtimmine jïh evtiedimmieråajvarimmiejgujmie aalka saemien kultuvrejieliemasse jïh jeatjah sïeltide saemien dajvine.
Saemiedigkien dåarjoeöörnegh saemien gïelese dam saemien gïelebarkoem dåarjohte.
Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenasjovnaale Filmejarngeste Guovdageaidnusne akten Gaskenasjovnaale Saemien Filmeintituhtese.
Saemiedigkie nasjovnale strategijh dåårje juktie dåvvoden råajvarimmie buektiehtidh giehpiedæmman klijmagaassijste.
Saemiedigkie Mearoegaedtiemoenehtsem ållesthlaakan dåarjoeji, jïh vuesehte daate vuekie aaj tjuara årrodh dejnie mearoesaemien dajvine, Finnmaarhken åerjielisnie.
Saemiedigkie barkoem nænnoestahta dovne lissiehtamme vierhtiejgujmie jïh beetnegigujmie, seamma tïjjen goh stuerebe politihkeles faamoem jïh krïevenassh åejvieladtjide bïejebe.
Saemiedigkien Noerpolitihkeles Moenehtse (daaroen SUPU) lea gåassoehtæjjah konferansese, jïh sæjhta tjelmide bïejedh haestiemidie aarkebiejjien rasismen bïjre, guktie maahta rasismem jïh konsekvenside minngielisnie gïetedidh.
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsistie (SUPU) Ida Ristiinna Hætta Ophaug meatan daan jaepien.
Saemiedigkien noereraerien jïh voereseraerien veanhtadimmieh tjïeltide, SUPU jïh voereseraerie
Saemiedigkie våaroeminie åtna båatsoepolitihke tjuara jielemen jïjtse premissh, kultuvrem jïh aerpievuekiem våaroeminie utnedh, lissine bovtsi tryjjesvoetem gorredidh.
Saemiedigkien våarome lea dïhte reakta jïjtse gïelem nåhtadidh, maam gaajhkh saemiestæjjah utnieh.
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005 / Veeljemelåhkoe / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien veeljemelåhkose 2009
Saemiedigkien veeljemelåhkose 2009 / Veeljemelåhkoe / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh, men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe, gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie.
Saemiedigkie gaajhkesåarhts reaktagyhtjelassh sov darjosne gïetede, gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars lea geerjene ihke moenehtse tjelmide beaja aalkoealmetjidie jïh daajrose noerhtene.
Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars åejviemearhketjidie Saemiedigkien maanagiertebïevnesisnie buakta 13.11.2012 ts. 12.00, Maanagïerte- jïh skuvlekonferansesne Tromsøsne.
Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine, åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne, jis edtja ulmide jaksedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie, jïh learoesoejkesjevierhkesne Maahtoelutnjemasse - saemien.
Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine, åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne.
Saemiedigkien visjovne Gïelelutnjeminie lea saemien edtja iemie bieline årrodh siebriedahkeste, jïh gaajhkesh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien govledh, vuejnedh jïh nuhtjedh gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Saemiedigkie dam tjarke ååktoe, jïh dan åvteste Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, aktem ållesth tjïrrehtimmiem bieljelamme laakijste jïh mierijste, mah saemien lïerehtimmiem stuvrehtieh.
Saemiedigkie ussjede prosjektem tjïrrehtidh 2014.
Saemiedigkie skraejriem vaalteme akten nasjonaale saemien gïelevåhkose golken 21. - 27. b. Gïelevåhkoe akte bielie Saemiedigkien guhkiebasse gïelebarkoste - Gïelelutnjeme, jïh aaj bielie Saemiedigkien mïerhkesjimmeste EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegielide - ILYL19.
Fïerhten jaepien Saemiedigkie guektiengïelevierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide joekede mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
- Saemiedigkie skraejriem veelti daan barkose dan åvteste mijjieh vuajneme lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, vuesiehtimmien gaavhtan maanagiertesne, skuvlesne, gosse healsoedïenesjh daarpesje jïh gosse byögkeles etaatigujmie govlehtalla sïejhmelaakan.
Saemiedigkie akten aejkien skraejriem veelti aalkoealmetjekonferansese Alta 2013, jïh gaajh jïjnjh vierhtieh nuhtjeme juktie tjirrehtidh jïh meatan årrodh Altesne 2014, jïh tjaktjen veartenekonferansesne maam EN öörnedi.
Saemiedigkie tjïertesti lea daerpies aalkoealmetji nyjsenæjjaj lïhkesvoetem jïh faamoem nænnoesåbpoe darjodh nyjsenekommisjovnesne, jïh lea staatide bieljelamme dan daerpievoeten bïjre.
Saemiedigkie vielie daajroem saemiej daerpiesvoeti bïjre daarpesje, jïh raerieh daarpesje dejstie mah bööremeslaakan daejrieh guktie lea.
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Saemiedigkie aktem laavenjostoelatjkoen nualan tjeeli goevten 11. b. 2005 dan åarjelsaemien dajvese, gusnie Nordlaante, Noerhte- jïh Åarjel-Trøøndelaage jïh Hedmaarhken fylhkentjïelth leah meatan.
Saemiedigkie jeahta båatsoebïevnesisnie mij nænnoestamme sjïdti 2016, doh nænnoestimmieh forholdsligke giehpiedimmien bïjre lea båatsoetaalem lissiehtamme, jïh bielelen naan såarhts jaabneden biehkie dle joekehts gïetedimmiem jïh fer stoerre goerpedehtemh sjïdteme dan aktegs båatsoealmetjasse.
Saemiedigkie lij voestes aejkien meatan goh vïhtesjæjja dæjman.
Saemiedigkie sov raeriestimmine faatoes statistihkem saemien nyjsenæjjaj bïjre pryöjjedi, jïh aaj saemien nyjsenæjjah aalkoejielieminie jïh saemien nyjsenæjjaj healsoe.
Saemiedigkie lij hijvenlaakan aalkeme fievside bueriedidh, jïh Muotka bælla daate barkoe sæjhta tjöödtjestidh jis dïhte raeriestamme giehpiedimmie tjïrrehtamme sjædta.
Saemiedigkie lij aaj tjyölkehke sov tjïelkestimmesne man åvteste daerpies dagkeri nænnoestimmiejgujmie: "Daate sæjhta viehkiehtidh noere båatsoeburrieh tseegkemeboelhken gorredidh jïh ekonomeles monnehke båatsoem gaajhkide båatsoeburride gorredidh.
Saemiedigkie nænnoste, dej mieriej sisnjeli mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente bïejeme, learoesoejkesjh saemiengïelesne maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese, jïh aaj duadtan, båatsoefaagese jïh jeatjah sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtæmman.
Saemiedigkie nænnoesti gïetedimmesne bïevnesijstie båatsoen bïjre 2016, Saemiedigkie idtji sïjhth lïhtsegh nammoehtidh båatsoeståvrose guktie ståvroe lea jåhteme daan mearan.
Saemiedigkie aktem presidentem jïh aktem stoerretjåanghkoeståvroem veeljie Saemiedigkien tjirkijijstie jïh tjirkiji gaskem.
Saemiedigkie sov tjirkiji gaskem aktem luhpiedimmiemoenehtsem veeljie 5 lïhtsegigujmie juktie luhpiedimmide tjirkijidie jïh sæjjasadtjide dennie orre Saemiedigkesne gïehtjedidh.
Saemiedigkie veeljesåvva Saemielaaken nænnoestimmiej mietie.
Saemiedigkie sov gaskenasjovnaale barkoem guhkede, jïh edtja dej båetiji jaepiej njueniehkisnie barkedh rïektesvoeten jïh jååhkesjimmien åvteste aalkoealmetji reaktijste veartenisnie.
Saemiedigkie sæjhta dam saemien psykiske healsoevaarjelimmiem bueriedidh.
Saemiedigkie sæjhta gaajhkh saemien maanah edtjieh nuepiem åadtjodh hijven gïele-, lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoeth evtiedidh, guktie ööhpehtimmesne, barkoe- jïh siebriedahken jieliedisnie lyhkesieh.
Saemiedigkie sæjhta fïerhten almetjen laakeviedteldihkie reakta saemien nåhtadidh gorresåvva, jïh vuajna daerpies dovne klååkemeöörnegem gïehtjedidh, jïh mejtie daerpies aktine vaaksjomeöörneginie.
Saemiedigkie sæjhta Nöörje edtja saejhtiegietjine årrodh almetjereaktide klijmaråårestalleminie, jïh ILO konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji bïjre våaroemasse bïejesåvva Nöörjen posisjovnide aalkoealmetji reaktide.
Saemiedigkie sæjhta:
Saemiedigkie sæjhta konsultasjovni bïjre birredh Ålja- jïh enegijedepartemeentine juktie gorredidh saemien ïedtjh jïh reakta-aajhterh edtjieh gorresovvedh dennie guhkiebasse barkosne daejnie raeriestimmine NVE:ste.
Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie dïrregh åadtjobe mah maehtieh viehkine mijjese årrodh jis akten faahketji tseahkan båetebe, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Saemiedigkie sæjhta gaskem jeatjah Snåasen råajvarimmiem gïelesjåavkine jåerhkedh, jïh dam guhkiebasse evtiedidh.
Saemiedigkie sæjhta nuepiem nuhtjedh guhkiebasse barkedh saemien lïerehtimmine.
Dellie Saemiedigkie maahta Riksantikvarem raeriestidh, mij lea dispensasjovneåejvieladtje, jis læjhkan maahta råajvarimmiem darjodh såemies krievemigujmie.
Saemiedigkie sæjhta dan åvteste barkedh juktie aalkoealmetjenyjsenæjjah leah stïeresne jih maehtieh tsevtsedh dennie gaskenasjovnaale sijjesne.
Krøøhkestimmie saemien kultuvrese, båatsoebårran jih ektievoete-øøvtiedæmman, kriepesje vuajnoeh dan muhteste guktie dihte mij saemide veadtaldihkie ij aajhtasovvh, mohte åådtje øøvtiedimmesne årrodh.
Saemiedigkie sæjhta beetneh-vierhtieh ohtsedh jih provsjektem aelkiehtidh: jih Noerhte-Trøndelagen fylhke sæjta desnie diedtem vaeltedh goh barkije-åejvie.
Saemiedigkie sæjhta daajroem skååffedh mij daennie barkosne heannede.
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre / Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Saemiedigkien budsjedte 2015 nænnoestamme sjïdti stoerretjåanghkosne bearjadahken, goeven 5.
Saemiedigkie sæjhta aktene laavenjostoeprosjektesne gaskem NordNorsk Reiseliv, doh golme noerhtemes fylhkh jïh Innovasjovne Nöörje saemien fealadassegïehtelimmieh nænnoestehtedh.
- Saemiedigkie sæjhta båetijen aejkien eadtjohkelaakan barkedh juktie tseegkedh jïh nænnoesåbpoe darjodh aalkoealmetji nyjsenæjjaj viermiem EN'n nyjsenekommisjovnesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen minngedsgeatjan jeahta.
Saemiedigkie ij oktegh buektehth saemien bæjjese lutnjedh jis dovne privaate jïh byögkeles aktöörh eah leah meatan dennie barkosne.
Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnine akten dagkeres laaken bïjre, aktem diedtem utnedh ihke laake lea almetjereaktan mieriej sisnjeli.
Saemiedigkie sæjhta fylhkenålmah, tjïelth, maanagïertebyjresh, eejhtegh, eejhtegeviermieh jïh moenehtsh jïh jeatjah vihkeles suerkieh bööredidh eadtjohkelaakan meatan årrodh.
Saemiedigkie sæjhta sov gïelepolitihkesne aaj lïeredh guktie gïelesoejkesjimmine barkeme jeatjah gelliegïeleldh dajvine.
Saemiedigkie sæjhta lissine barkedh tseegkemen åvteste saemiengïeleldh hoksefaalenassijste laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie.
Saemiedigkie sæjhta sov vuarjasjimmesne jïh raeriestimmesne Rïjhkeantikvarese aktem aerviedimmiem darjodh gaskem daajbaaletje siebriedahkekrïevenassh dennie aktene bielesne, jïh kultuvremojhteseaarvoeh dennie mubpene bielesne.
Saemiedigkie sæjhta Klijma- jïh byrjesedepartemeentine rååresjidh laejhtemegïetedimmien bïjre.
Saemiedigkie sæjhta maanagïertebiejjiem mïerhkesjidh jïh gaskem jeatjah guessine mïnnedh akten saemien maanagïertesne Altesne, Àltta siida mánáidgárddi.
Saemiedigkie sæjhta daejnie bïevnesinie aktem bijjemes politihkem buektedh saemien gïelen bïjre; mij edtja otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh åtnoen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste.
Mubpien jaepien dle Saemiedigkie sæjhta goerehtimmieh utnedh Tromsesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
Saemiedigkie sæjhta aaj gaskem jeatjah leaksoeviehkien jïh saemienkuvsji åvteste barkedh eejhtegidie.
Saemiedigkie sæjhta aaj haestedh privaate jïh byögkeles aktöörh studijehjemler vuarjasjidh jallh baalhkam ööhpehtimmesne faalehtidh juktie daerpies saemiengïeleldh maahtoem gorredidh sijjen barkoesæjjan jallh institusjovnese.
Saemiedigkie sæjhta aaj Språkløyper jarkoestidh jïh sjïehtedidh saemien gïelide.
Saemiedigkie sæjhta aaj dåårrehtimmiestrategijh evtiedidh jïh sæjhta tjarke barkedh joekehts departemeenth skreejrehtidh baanese båetedh juktie siebriedahkelaaketje barkedh.
Saemiedigkie sæjhta aaj vuarjasjidh mejtie doh soejkesjamme råajvarimmieh sijhtieh dispensasjovnem krïevedh.
Saemiedigkie sæjhta jieliemidie vaaksjodh såemies tjïeltine juktie tseegkijidie jïh jielemebarkijidie råakedh.
Saemiedigkie sæjhta gellielaaketje jïh jeereldihkie jielemh sjugniedidh:
Saemiedigkie sæjhta juhtemestraejmiem jarkelidh saemien dajvijste.
Daejnie tjïeltine Saemiedigkie sæjhta saemien gïelem eevtjedh gïeleevtiedimmievierhtiej tjïrrh.
Saemiedigkie sæjhta vïesehtimmesne meatan årrodh aktene paneledigkiedimmesne nåhtoen bïjre ihke aalkoealmetjenyjsenæjjah voenine aktem eensi barkoem utnieh.
Saemiedigkie sæjhta desnie årrodh juktie saemien nyjsenæjjah jïh mijjen haestemh mïrrestallemen sisnjelen våajnoes darjodh, saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Saemiedigkie sæjhta tsevtsiehtæjjine årrodh ihke hijven laavenjostoe tseegkesåvva ovmessie aktööri gaskem, gusnie aajkoe lea eadtjohke dåårrehtimmie jïh systematihkeles maahtoelutnjeme siebriedahkesne.
Saemiedigkie sæjhta stïeresne årrodh gosse EN'n nyjsenekommisjovne sov fïerhten jaepien sesjovnem New Yorkesne hööltie goevten 27.b raejeste njoktjen 9. b.12 raajan. - Daate lea akte dejstie vihkielommes gaavnedimmiesijjijste gusnie nyjsenæjjaj reaktah jïh mïrrestallemegyhtjelassh digkede.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesji bïjre.
H. M. Gånka Harald V. Saemiedigkiegåetiem Karasjohkesne byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2. b. 2000. Saemiedigkiegåetesne dïhte saemiej almetjeveeljeme krirrie, jïh Saemiedigkien reereme Nöörjesne.
Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkiegåetie gaajhkh eensi krievemh voebnesje akten daajbaaletje parlamentegåatan.
Saemiedigkiegåetie
Saemiedigkiegåetie lea uvtemes akte vihties væhta dan politihkeles jïh riekteles staatusasse maam saemieh utnieh goh akte åålmege.
Faagemoenehtse saemiedigkiebïevnesem gïetede.
Saemiedigkiebïevnese daan beajjetje reerememaallem heajhta, jïh buerebh vuajna dah tjïelth mah leah reeremedajvesne daan biejjien, goh laavenjostoeguejmieh eevtjemisnie jïh evtiedimmesne saemien gïeleste.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre sæjhta Saemiedigkien dïrreginie årrodh dennie vijriesåbpoe barkosne, juktie evtiedidh jïh saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, jïh dannasinie vihkeles hijven raerieh båetieh dan barkose bïevnesinie.
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
Soejkesjen mietie stoerretjåanghkoe edtja Saemiedigkiebïevnesem arealen jïh byjresen bïjre gïetedidh ruffien 2016.
Saemiedigkien bïevnese lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre.
Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassen bïjre lea gaervies.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre buerkeste jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja gïelegyhtjelassine utnedh.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre lea illedahke aktede prosesseste Saemiedigkesne.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre premissh beaja daan barkose.
Saemiedigkiebïevnese solidariteeten jïh gaskenasjovnaale barkoen bïjre gïetesåvva daan våhkoen.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea stïeresne gaskenasjovnaale filmefestivaalesne imagineNATIVE Torontesne rïhkeden 14. - 18.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea meatan ihkuve forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie New Yorkesne voerhtjen minngiegietjesne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij meatan aktene njuenehketjåanghkosne bearjadahken jielemeevtiedimmien jïh maahtoen bïjre noerhtene, mïsse staateministere Erna Solberg lij bööredamme.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea aavone saemien gïelh våajnoes dorjesuvvieh joekehtslaakan.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea geerjene ihke akte byögkeles moenehtse tseegkesåvva daelie mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie dejtie saemien gïelide salkehtidh.
Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles...
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea aalkoealmetji tjirkije arktiske dajveste, jïh aaj akte dejstie åvtehkijstie stuvremedåehkesne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste daelie voestes aejkien akte aalkoealmetjeåvtehke aktem dagkeres posisjovnem åådtjeme EN-systeemen sisnjelen, jïh nammoehtimmie lea joekoen vihkeles aalkoealmetjidie veartenisnie.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo Jose Francisco Cali Tzay:m nammoehtimmine læhkohte goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse (CERD
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo gegkeste åejvieladtjh jïh joekoen reerenasse daelie tjalmahtieh man itjmies tsiehkie lea.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea nammoehtamme Anne Toril Eriksen Baltom (40) nammoehtamme goh orre politihkeles raeriestæjja daan biejjien.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïjtjemse inhabijle åtna åabpeben aajhterevoeten gaavhtan aktene vueliedeallahtæjjesne sïeltese.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daate akte vyörtegs earoehtimmie dehtie vihkeles heannadimmeste saemien histovrijisnie.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh doh mubpieh lïhtsegh Saemiedigkieraeresne leah tjïelkestamme jïh joekedamme dejtie politihkeles dïedtesuerkide sijjen gaskem.
Presidente Aili Keskitalo jïh raerielïhtsege Henrik Olsen, Ann-Mari Thomassen, Thomas Åhren, Silje Karine Muotka.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jih staatetjaelije Anne Karin Olli lægan öörnedimmesne, learohkigujmie Saemien Jåarhkeskuvleste Kárášjohkesne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo gaajhkesidie haasta meatan årrodh saemien gïelevåhkosne.
Saemiedigkiepresidente jeahta barkoedåehkien raeriestimmie lea akte hijven dïrrege juktie dam raastendåaresth båatsoem evtiedidh Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta daate akte aavoesaernie abpe Saapman jïh joekoen dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh dajvesne.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta saemien skuvlh, siebrieh, gaarsjelimmiesiebrieh, institusjovnh jïh jeatjah byögkeles åejvieladtjh tjuerieh vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste biejjieöörnegasse bïejedh.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo tuhtjie vihkeles gïele-areenajgujmie, gusnie gïelem jïh kultuvrem jielehte, gorrede jih nænnoestahta.
Saemiedigkieraerie Aili Keskitalo vaalta meatan dejtie mubpide saemiedigkieraeresne jïh ålkone jïjjede laavadahken jïjjen.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rïhpestimmesne EN:n generaalekrirrien veartenekonferanseste aalkoealmetji reaktaj bïjre skïereden 22.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rïhpestimmesne EN:n generaalekrirrien veartenekonferanseste aalkoealmetji reaktaj bïjre skïereden 22.b.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta stïeresne årrodh abpe öörnedimmesne juktie delegasjovnem saemien gaarsjelimmie- jïh kultuvrenoerigujmie åvtese heejjadidh.
Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi dæjmetje jaepien EN'en ihkuve forumisnie aalkoealmetji bïjre akten gaskenasjovnale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne.
Saemiedigkiepresidente Egil Olli, guhte aaj lea Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne daelie, jeahta satne lea joekoen madtjeles daejnie nammoehtimmine.
Saemiedigkiepresidente lea veeljeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste jïh jienebelåhkoen tjirkijijstie.
Saemiedigkiepresidente dan åvteste jienebh fåantoeh åtna man åvteste edtja meatan årrodh "nattinaturen- kampanjesne.
Saemiedigkiepresidente stoerre jaahkoem åtna akten bueriedamme laavenjostose Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, jïh sæjhta aaj sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose dej ovmessie gïelejarngi gaskem.
Saemiedigkiepresidente sæjhta saemien gïelh edtjieh åtnasovvedh, govlesovvedh, våajnoes årrodh jïh evtiesovvedh, jïh ihke sjïehteladta ihke gaajhkesh mah sijhtieh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Saemiedigkiepresidente Nöörjem jïh jeatjah staath haasta govlesadtemem jåerhkedh almetjereaktaj jïh Tibeten bïjre.
Saemiedigkiepresidenten orrejaepienhåaleme 2014
Saemiedigkiepresidenth
Såevmien saemiedigkie-presideente Tiina Sanila-Aikio edtja seminarijem rïhpestidh.
Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen lea madtjeles ihke Stoerredigkien gïehtjedimmie- jïh konstitusjovnemoenehtse sæjhta ræhpas govlehtimmiem öörnedidh saetniesvoetekommisjovnen bïjre daaroedehtemen bïjre.
Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen lea aavone Sara vitni.
Saemiedigkiepresidente garmerde doh åajvoeh vuajnoeh mejtie learohkh leah vuesiehtamme.
Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen eadtjohkevoetem dejtie mah lin meatan gaahtjemisnie garmerde, mij aajkojne utnieh murriedimmiem skuvlesne lissiehtidh jïh irhkemen vööste barkedh.
Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen båatsoesaemie Jovsset Ánte Saram læhkohte, mij daelie laejhtemeaamhtesem vitneme staaten vööste Hålogalaanten laakemaenniereaktesne.
Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta vihkeles mearoeloesegööliji reaktatsiehkiem tjïelkestidh jïh dan åvteste saemiedigkieraerie dåårje 200 tåvsenh kråvnah seabran Tana og Omegn Sjølaksefiskeforening.
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta saemiedigkieraerie soejkesje- jïh finansemoenehtsinie ektine edtja Stoerredigkien gåajkoe gålkoen aalkoelisnie juktie daerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkesne soptsestidh.
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen göökte vihkeles dåarjoehtimmiesuerkieh åvtese geasa saemiedigkieraerien raeriestimmesne budsjedtese 2015.
Saemiedigkieraerie Berit Marie Eira åejvieladtjide birrie varke vaestiedidh.
Saemiedigkieraerie Berit Marie Eira veanhta aamhtesegïetedimmietïjje bïernevuetjemeluhpiedimmien bïjre lea fer guhkie.
Saemiedigkieraerie veanhta tsiehkie ij maehtieh jåerhkedh jïh staatem birrie gåatomejieliemidie prioriteradidh.
Saemiedigkieraerie Berit Mari Eira jeahta fer geerve luhpiedimmiem åadtjodh aarhtsem vuetjedh.
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jïh orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud lea geerjene ihke doh gïeleråajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme, hijven orreme, joekoen dejnie åarjelsaemien dajvine.
Saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma tuhtjie dihte luste goh jeenh ohtsemh båateme gïelebarkoen gaavhtan jeenemes lehkijste Saepmeste.
Saemiedigkieraerieh Ann-Mari Thomassen jïh Thomas Åhrén jiehtieh saemien tjåanghkoesijjieh leah vihkeles juktie nænnoestehtedh jïh vuesiehtidh dam saemien gïelem jïh kultuvrem, jïh dan åvteste saemiedigkieraerie beetnegh dåårje juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosne tseegkedh.
Saemiedigkieraerie lea daelie tjarke vïssjehtovveme dejstie gellie ahkedh guhkiedamme mierijste.
Saemiedigkieraerie veanhta byjreseåejvieladtjh juvride vielie krööhkestieh goh gåatomekreekide, jïh tjïerteste daate ij leah akteraeresne Stoerredigkien nænnoestimmine mij jeahta dovne gåatomekreekh jïh juvrh edtjieh Nöörjesne årrodh.
Saemiedigkieraerie aaj jeahta Saemiedigkie ij leah madtjeles juktie Romsa jïh Finnmaarhke leah stilleme govhte tjovkedåehkieh bïerneste utnedh.
Saemiedigkieraerie tjïerteste daate ij leah bïevnesh mejtie byögkelesvoete jallh almetjh sïjten ålkolen edtjieh åadtjodh.
Saemiedigkieraerie åtna daate ij gaåaredh jïh mijjieh sïjhtebe rååresjimmiej bïjre birredh Ålja- jïh energijedepartementine daan aamhtesen bïjre, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemie...
Saemiedigkie ovmesssie dotkeme- jïh evtiedimmieaktöörigujmie barka juktie dam gïeleteknologeles faalenassem nænnoestehtedh gaajhki saemien gïeli sisnjeli.
Saemiedigkieraerie aamhtesem gïetedi goevten 2013.
Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie aktem orre programmem saemien kultuvrejielemebarkijidie bæjhkohte mej nïekedasse lea sijjen kåanste- jïh kultuvrevuekijste jieledh.
Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah dåårje Troms Båatsoesaemiej Fylhkenseabran juktie båatsoesaemiej maahtoem nænnoestehtedh byögkeles reaktan jïh areaalereeremen bïjre, ihke dah edtjieh buerebelaakan sijjen reaktah jïh dïedth gorredidh, v.g. soejkesjebarkosne.
Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme- jïh göölijesiebrie, evtiedæmman jïh siebriebigkemasse.
Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme...
200.000 kråvnah dåårje prosjektese dåarjoeöörnegistie Dåarjoe prosjektide jïh evtiedimmiebarkose maanagïertine.
Saemiedigkieraerie 200.000 kråvnah prosjektese dåårje dåarjoeöörnegistie Dåarjoe prosjektide jïh evtiedimmiebarkose maanagïertine.
Saemiedigkieraerie dåårje 200 tåvsenh kråvnah seabran Tana og Omegn Sjølaksefiskeforening juktie mearoeloesegööliji reaktatsiehkiem tjïelkestidh.
Saemiedigkieraerie 225 stoerretjuetie kråvnah dåarjojne dåårje akten åarjelsaemien faagegærjese duedtesne.
Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fealadasse julevsaemien dajvesne.
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Ravn Studio AS:se prosjektese Kaptein Sabeltann og skatten i LamaRama.
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse - saemien gïele- jïh maahtoejarnge - juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosendajvesne tseegkedh.
Lenangen Brygge AS Lyngenisnie 463 000 kråvnah Saemiedigkieraereste åådtje.
Saemiedigkieraerie 500 tåvsenh kråvnah sïrvebåantese Kero Arild Wiltmann Nessebyesne dåårje jåarhkeevtiedæmman dorjesijstie laampeste jïh sïrveste.
Saemiedigkieraerie 500 tåvsenh kråvnah sïrvebåantese Kero Arild Wiltmann Nes...
Saemiedigkieraerie 70 stoerretjuetie kråvnah Åarjelhsaemien Teaterasse dåårje juktie teaterestuhtjem "Långa Lappflickanš (Guhkies Saemiennïejte) darjodh.
Saemiedigkieraerie 70 stoerretjuetie kråvnah Åarjelhsaemien Teaterasse dåårje juktie teaterestuhtjem (Guhkies Saemiennïejte) darjodh.
Saemiedigkieraerie 850 000 kråvnah dåårje Nordnorsk Reiseliv AS:se prosjektese Samiske Reiseliv 2.0. Prosjekte edtja maahtoem, dorjesidie jïh maarkedelåhkojde lissiehtidh saemien fealadassesïeltide.
Saemiedigkieraerie 304 000 kråvnah dåårje govlemeseabran Hørselshemmedes landsforbund juktie saemiengïelen plearoehalmetjh dåårrehtidh, jïh faalenassem lissiehtidh saemien bïevnesetjaalegi bïjre.
Saemiedigkieraerie lea dan åvteste geerjene juktie dåarjoem lissiehtidh daejtie siebride aaj mubpien jaepien budsjedtesne.
Saemiedigkieraerie lea siemes daerpies råajvarimmiejgujmie skodtedh mah edtjieh aalkoealmetji reaktah noerhtedajvepolitihkesne gorredidh, Vars jeahta.
Saemiedigkieraerie madtjeles ihke Saemiedigkien prioriteradimmieh saemien bigkemeprosjektide leah dåarjoehtimmiem åådtjeme.
- Saemiedigkieraerie geerjene juktie maehtedh viehkiehtidh teatereproduksjovnem buektiehtidh mij fokusem beaja skoltesaemiej geerve histovrijasse goh raastehts åålmege mij åadtjoeji illedahkide damtedh stoerrefaamoej raastebïejemistie, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Saemiedigkie geerjene ihke EN tjoevkesem bïeji saemien nyjsenæjjaj healsoetseahkan.
Saemiedigkieraerie aaj tuhtjie vihkeles hoksedh saemien maanah jïh noerh aktem hijven meedijafaalenassem åadtjoeh.
Raerie aaj madtjeles juktie Nöörjen Kultuvrefoente lea 2 mill. vielie kråvnah åådtjeme juktie orre öörnegem tseegkedh jarkoestæmman saemien lidteratuvreste nöörjengïelese, jïh åehpiedehtemem saemien lidteratuvreste lissiehtidh.
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles vuartasjidh guktie aalkoealmetjenyjsenæjjah jielieminie gosse barkeminie EN:n stoerretjuetieulmiem nïejtide jïh nyjsenæjjide jaksedh.
Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles saemien maanah jïh noerh mah seksuelle daaresjimmieh jïh vædtsoesvoetem dååjrieh edtjieh dam bööremes viehkiem åadtjodh goh gåarede.
Saemiedigkieraerie lea joekoen geerjene ihke Saemien Sijte minngedsgeatjan aktem aalkoedåarjoem åådtje akten orre gåatan Snåasesne.
Saemiedigkieraerie gossege göökte minudth åådtje gyhtjelassem vaestiedidh.
Saemiedigkieraerie åådtje gossege golme minudth gyhtjelassem vaestiedidh.
Saemiedigkieraerie latjkoem tjïrrehte jïh 1 mill. kråvnah lyjke ryöjreden prosesside bååstedesertiestimmieprosjekten sjïekenisnie, man nomme Bååstede.
- Saemiedigkieraerie reerenassen sjïere mïerhkeme vierhtieh bæjjese fulkieh, mah edtjieh saemien gïelh nænnoestidh.
Saemiedigkieraerie daam aamhtesem dåerede politihken vuekien mietie.
Saemiedigkieraerie raereste 20,1 millijovnh kråvnah dåarjodh evtiedæmman learoevierhtijste.
Saemiedigkieraerie raereste 31.6 millijovnh kråvnah saemien museumidie dåarjodh.
Saemiedigkieraerie raereste 5,1 millijovnh kråvnah vielie budsjedteste 2020 nuhtjedh mah edtjieh produksjovnese jïh bievniemasse saemiengïeleldh lidteratuvrese juhtedh.
Saemiedigkieraerie raereste jïjtsh bievnemebarkoesijjieh tseegkedh julev- jïh åarjelsaemien dajvesne.
Saemiedigkie raereste barkoem våaroehtidh juktie eejhtegelåhkoem lissiehtidh mah saemien åejviegïeline nuhtjieh sijjen maanide.
Saemiedigkieraerie raereste gïelevierhtietjïelth akte orre kategorije sjædta lissine dejtie golme kategorijide mejtie gïelemoenehtse lea raeriestamme sov reektehtsisnie.
-Saemiedigkieraerie dan åvteste raereste beagkoehtimmiebarkoeh tseegkedh åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, mah edtjieh bïhkedimmine jïh beagkoehtimmine saemien lidteratuvreste eadtjohkelaakan barkedh.
Saemiedigkieraerie aktem tjïertestimmiem raereste maadthlaakesne saemien almetji staatusem bïjre goh laanten aalkoealmetjh.
-Saemiedigkieraerie jåarhka saemien kultuvreinstitusjovnh eevtjedh, jïh manne tuhtjem sjollehke mijjieh raeriestibie golme festivaalh meatan vaeltedh Saemiedigkien budsjedtesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Saemiedigkieraerie Saemiedigkien budsjedtem reerie jïh maahta ståvroeh, raerieh jïh moenehtsh nammoehtidh juktie Saemiedigkien vierhkievierhtieh reeredh.
-Saemiedigkieraerie veanhtede doh reerenassh Sveerjesne jïh Nöörjesne barkoedåehkien raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe berkieh.
Saemiedigkie ulmine åtna saemien gïelh nænnoestehtedh jïh evtiedidh abpe laantesne.
Saemiedigkien raerie lea goh Saemiedigkien " reerenasse ", jïh tjåadtjohte dam biejjieladtje politihkeles darjoem.
Saemiedigkieraerie 266.000,- kråvnah dåarjojne vadta noere göölijasse Gálsan tjïelteste Romsan fylhkesne mij sæjhta gööleminie nïerhkedh jïjtse vïnhtsine.
Saemiedigkieraerie 300.000 kråvnah dåarjojne vadta produksjovnese maana-TV-raajroste "Sööfe", mij båarasåbpoe saemien maanide sjeahta.
Saemiedigkieraerie 332.000 kråvnah dåarjojne vadta Saemien Sijtese prosjektese "Muittut, muitalusat - the story of the Sámi by the Sámi".
Saemiedigkieraerie mahte 800.000 kråvnah dåarjojne vadta ovmessie gïeleråajvarimmide mïerhkesjimmien sjïekenisnie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide 2019.
Saemiedigkieraerie tjåanghkan 600 000 kråvnah dåarjojne vadta göökte åarjelsaemien gïeleprosjektide.
Saemiedigkieraerie joe govlehtalleme Antirasistisk Senter'inie jïh sæjhta daelie vuartasjidh mejtie nuepie vielie laavenjostedh juktie gæmhpodh dan, mij gohtjesåvva aarkebiejjien raasismen vööste, maam gellie saemieh dååjrieh.
Saemiedigkieraerie lea gïeleohtsemh gïetedamme 2012:n åvteste. Ohtsemh båateme medtie 16 milljobnh kr åvteste, læjhkan dïhte budsjettemïerie orreme medtie 9 mill. - Saemiedigkieraerie lea joekoen madtjeles goh daan soe jeenjesh leah dåarjoem ohtseme ovmessie gïeleprosjektide, jïh dïhte stoerre eadtjohkevoetem vuesehte saemiengïelide nænnoestidh jïh evtiedidh, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
Saemiedigkieraerie lea sjæjsjalamme sov dåarjoem vedtedh jïh nænnoestidh daan jaepien TV-aksjovnem maam Regnskogfondet reerie. Manne haastam gaajhkide tjirkijidie jïh jeatjah saemide eadtjohke årrodh daan jaepien aksjovnesne.
Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse - Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge - juktie seminaarem öörnedidh Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
Saemiedigkieraerie lea 166 000 kråvnah dåarjojne dåårjeme SGS:se juktie meatan årrodh gærjameessesne.
Saemiedigkieraerie lea 200.000 kråvnah dåårjeme Sjømannsbyen maanagïertese Romsesne juktie orre saemien goevtesem tseegkedh.
Saemiedigkieraerie lea 200.000 kråvnah dåårjeme Luvlege maanagïertese - Svaalen goevtese Rørosesne juktie åarjelsaemien maanagïertemaahtoem dåårrehtidh.
Saemiedigkie lea 2,3 mill kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 2014.
Saemiedigkieraerie lea 2,7 millijovnh dåårjeme ovmessie kultuvremojhteseprosjektide.
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse - saemien gïele- jïh maa.
Saemiedigkieraerie lea 400.000 kråvnah dåårjeme noere tseegkijidie göölemisnie.
Saemiedigkieraerie lea 500.000 kråvnah dåårjeme akten barkose mejnie Saemieraerie lea nïerhkeme juktie vaaroe- jïh. kvaliteetemïerhkem Sámi Duodji orrestidh.
Saemiedigkieraerie lea bijjelen 1,3 millijovnh kråvnah dåårjeme jieniebidie fealadassesïeltide mah edtjieh skåårvemidie jïh evtiedimmieråajvarimmide åtnasovvedh.
Saemiedigkieraerie lea vierhtieh dåårjeme evtiedæmman learoevierhtijste åarjelsaemien gïelesne akten sjïere gïelelïerehtimmiemetodihken mietie mestie mubpiengïelelearohkh funksjovnelle guektiengïeline sjidtieh.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem saemien gïeleprosjektide vadteme, jïh daan aejkien lea gïeleprosjekth prioriteradamme åarjel-, pijte- jïh julevsaemien dajvine.
Saemiedigkieraerie lea gaskem gaskem jeatjah jïjnjh beetnehvierhtieh dåårjeme juktie prosjektem jarkemesïelkedahkine evtiedidh cruise-skïhpide mij edtja Hamnbuktesne årrodh Porsangeren tjïeltesne.
Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine, juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh.
- Goh saemiedigkieraerie åarjelsaemien jïh julevsaemien vihkeles åtna dillie sjollehke govledh jeenebh ohtsemh båetieh åarjelsaemien jïh julevsaemien dajveste, raerielihtsege Jåma jeahta.
Saemiedigkieraerie veanhtede akte gïeledajve ovmessie tjïeltekategorijigujmie jeenjemasth sijhtieh krööhkestidh tjïelti daerpiesvoeth jïh haestemh.
Saemiedigkieraerie aktem fïerhten jaepien dåarjoem vadteme 850 000 kråvnine prosjektese.
Saemiedigkieraerie lea IN-n (FN) almetjereaktaj sjïererabportøørese jïh ILO-n maehtelesmoenehtsasse moeneme, vihkeles dajvine Nøørjen aalkoealmetjepolitigke ij leah man hijven.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem 300.000 kråvnine vadteme budsjedtepåasteste regijonaale evtiedimmieprosjekti bïjre.
Saemiedigkieraerie lea luhpiem dåarjoen bïjre 2 670 000 kråvnine vadteme prosjektese Saamastalledh - kommunikatijve gïelelïerehtimmie 1. boelhke, mïsse Trööndelagen fylhkentjïelte Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngen baaktoe lij dåarjoem ohtsedamme.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme tjåanghkan 1,7 millijovnh kråvnine ovmessie healsoe- jïh sosijaaleprosjektide.
Saemiedigkieraerie lea rååresjimmiej tjïrrh Ålja- jïh energijedepartemeentine veeljeme ij bigkemem dööresmehtedh aktede orre 420 kV elfaamoeledningeste Balsfjorden luvhtie Skaidin gåajkoe, dejnie veanhtadimmine departemeente daelie lea veeljeme daam bigkemem våaroehtidh jeatjah bigkemi bijjelen seamma dajvine.
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkoem åtneme Djupedal-moenehtsinie jïh raeriestimmieh vadteme dan vihkeles barkose.
Saemiedigkieraerie lea daan raajan gaskem jeatjah tjåanghkoeh åtneme saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie goh Saemieraerie, Gáldu, Sámi nissonforum, Mama Sara Education Foundation jïh Árran Julevsaemien jarnge.
Saemiedigkieraerie lea budsjedtesne 2013 raeriestamme Gïeleaernie Raavrevijhkesne, jïh Storfjord gïelejarnge ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh 2013 raejeste.
Saemiedigkieraerie lea daan aejkien vierhtieh dåårjeme vïnhtseåestiemasse.
Saemiedigkieraerie lea gellie jaepieh maahtoelutnjemem duedtiejielemen sisnjelen prijoriteradamme.
Saemiedigkieraerie lea ållesth 266.000,- kråvnah dåårjeme akten noere göölijasse (22) Gálsan tjïeltesne mij sæjhta gööleminie jïjtse vïnhtsine nïerhkedh jïh mij sæjhta ræhpas dåehkesne gööledh.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme bovride Inka AS Karasjohkesne jïh Manndalen Husflidslag Kåfjovlesne.
Saemiedigkieraerie lea boelhken goevten 3.b. raejeste suehpeden 5.b raajan 11,1 millijovnh kråvnah dåårjeme saemien åssjelidie.
Saemiedigkieraerie lea sov nammoehtimmesne golme lïhtsegijstie jïh sæjjasadtjijste raeriestimmide fulkeme mejtie gaskem jeatjah Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie (NBR) lea buakteme aarebi daan boelhken, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie lea lissine nommh raeriestamme åvtehkekandidaatide båatsoeståvrose.
Saemiedigkieraerie lea mijjen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2015 raeriestamme 450 000 kråvnah akten goerehtæmman vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
Saemiedigkieraerie lea guhkiem tjoeperdamme ihke faeties gïele- jïh kultuvremaahtoe pollisesne maahta saemiej reaktajearsoesvoetem gïehpiedidh.
Saemiedigkieraerie lea daelie bijjelen 20,1 millijovnh kråvnah dåårjeme evtiedæmman learoevierhtijste.
Daelie Saemiedigkieraerie lïhtsegh båatsoeståvrose 2019-2023 nammoehtamme.
Saemiedigkieraerie lea aaj dåarjoem vadteme 26 kultuvreprosjektide, mah tjåanghkan mahte 1,5 millijovnh kråvnah åådtjeme.
Saemiedigkieraerie aaj 200.000 kråvnah dåarjojne vadteme prosjektese Bædi & Børdi, mij akte vuelkeme-appe saemien gïelesne maanide Noerhtenöörijen turistesijjiej bïjre.
Saemiedigkieraerie aaj dåarjoem 300 000 kråvnine vadteme sïeltese Det Norske Bibelselskap bijpelejarkoestæmman.
Saemiedigkieraerie aaj dåarjoem vadteme saemien berteme- jïh plaerieseabran (SÁLAS) 200 000 kråvnajgujmie. SÁLAS lea laavenjostosne siebrine NORLA, mij öörnede Nöörje lea meatan Frankfurtesne 2019, hokseme aaj saemien gærjah jïh tjaelijh leah meatan desnie.
Saemiedigkieraerie aaj Beaivváš saemien nasjonaaleteaterem dåårjeme 150 000 kråvnajgujmie.
Saemiedigkieraerie aaj beetnehvierhtieh dåårjeme ihke saemieh leah stïeresne desnie.
Saemiedigkieraerie aaj Laantesiebriem Sámiid Duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi dåårjeme 150 000 kråvnajgujmie fïereguhtese, guktie duedtie gååvnesi heevehtimmievåhkoen Tråante 2017.
Saemiedigkieraerie lea daejtie lïhtsegidie båatsoeståvrose nammoehtamme boelhken 2019-2023.
-Saemiedigkieraerie lea vuajneme jeenjesh tjoeperdeminie gorredimmien åvteste båatsoen ïedtjijste dennie orre regijovnaale reeremisnie båatsoste, jïh joekoen dajve-aamhtesinie.
Saemiedigkieraerien mielen mietie vihkeles råajvarimmieh veeljedh mah darjoeh juktie saemiengïelide utnedh, jïh råajvarimmieh mah leah hijven maanide jïh noeride, saemiedigkieraerie Jåma vijrebe buerkeste.
- Saemiedigkieraerie lea NVE'm tjarke maadteme konsesjovnenænnoestimmine vuertedh goske Saemiedigkien stoerretjåanghkoe aamhtesem gïetedamme, men NVE lea aktelaaketje rååresjimmide illeme Saemiedigkine jïh konsesjovnenænnoestimmiem dorjeme.
Saemiedigkieraerien akte stoerre fokuse dan guhkiebasse barkose NOU:ste 2016:18 Vaajmoegïele, jïh aamhtesem buakta gïeledajvi jïh tjïeltekategoriji bïjre stoerretjåanghkose goeven.
Saemiedigkieraerie håalomereaktam åtna rååresjimmine.
Saemiedigkieraerie lea aktem kultuvrestipeendem jïh golme gaarsjelimmiestipeendh joekedamme 2019.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem joekedamme saemien lidteratuvrebæjhkoehtimmide daan jaepien.
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne h...
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan 21,9 millijovnh kråvnah dåårjeme aerpievuekien daajroen, healsoen, jielemen, gïelen jïh daajroen sisnjeli boelhken gålkoen 2014 jïh goevten daan jaepien.
Saemiedigkieraerie lea raeriestimmiem budsjedtese 2020 dorjeme.
-Saemiedigkieraerie lea veeljeme jååhkesjidh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese elfaamoejearsoesvoetem lissiehtidh, jïh daate linja sæjhta aktem staeries deallahtimmiem vedtedh elfaamoste årroejidie Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh, gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum'sne, bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
Saemiedigkieraerie daam våaromem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje.
Saemiedigkieraerie båatsoesïjtide dialogetjåanghkojde böörede juktie digkiedidh jïh bievnedh guktie Saemiedigkie båatsoe-aamhtesigujmie barka, jïh raerieh åadtjodh Saemiedigkien barkose båatsoe-aamhtesigujmie.
Saemiedigkieraerie kultuvremojhtesekonferansese böörede Guovdageaidnusne njoktjen 11. -12. b. barkoen sjïekenisnie aktede orre saemiedigkiebïevnesistie saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre.
Saemiedigkieraerie aktem saemiedigkiebïevnesem kåansten jïh kultuvren bïjre böokti Saemiedigkien stoerretjåanghkose goevten 27.b. daan jaepien.
Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem böökti saemien gïelen bïjre aamhtesisnie 18/12, Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Saemiedigkieraerie buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre buakta stoerretjåanghkosne gaskevåhkoen, voerhtjen 18.b., jïh lunsjen mænngan duarstan, voerhtjen 19.b., dle buerkiestimmiem digkiedieh.
Daelie saemiedigkieraerie raeriestimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose buakta juktie jååhkesjimmiem gïetedidh, åvtelen reerenasse proposisjovnem buakta Stoerredægkan.
Saemiedigkieraerie daam prosessem Nussir-aamhtesen bïjre soejkesje åvtese:
Saemiedigkieraerie meala vihkeles vuesiehtidh aaj jeatjah tjïelth vihties åeliedimmieh dan saemien gïeleutnijen vööste utnieh, jïh raereste dan åvteste jeatjah tjïelth goh akte jïjtsh kategorije.
Saemiedigkieraerie veanhta aerpievuekien mïerhkesjimmie tjuara åejvienjoelkedassine årrodh båatsoelaakesne, jïh sæjhta aamhtesem bæjjese fulkedh Stoerredigkesne, jïh dagke aaj aktene bïhkedassehammoedimmesne.
Saemiedigkieraerie aaj krööhkie moenehtse vuajna jïh krööhkeste dam ållesth saemien noerhtedajveperspektijvem maahtoebijjiedimmien sisnjelen.
Daan biejjien Saemiedigkieraerie bæjhkohte sov budsjedteraeriestimmiem Saemiedægkan 2016.
- Saemiedigkieraerie sæjhta dovne voenges siebriedahkh, siebrieh, dotkemebyjresh, tjïelth jïh staateles åejvieladtjh bööredidh meatan årrodh haestemi jïh vaastoej bïjre dajve- jïh byjresepolitihkesne digkiedidh, Åhrén jeahta.
- Saemiedigkieraerie sæjhta dovne voenges siebriedahkh, siebrieh, dotkemebyjresh, tjïelth jïh staateles åejvieladtjh bööredidh meatan årrodh haestemi jïh vaastoej bïjre dajve- jïh byjresepolitihkesne digkiedidh, Åhrén jeahta.
Saemiedigkieraerie sæjhta eerlegevoetem nænnoestehtedh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre, jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Saemiedigkieraerie sæjhta Saemiedigkien dåarjoereereme edtja vielie gaahpode sjïdtedh jïh sæjhta dan åvteste bæjhkoehtidh guktie dåarjoevierhtieh leah åtnasovveme fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Saemiedigkieraerie sæjhta vielie ræhpas årrodh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre, jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektestimmesne saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Saemiedigkieraerie sæjhta fjovlegööliji nuepiem nænnoestehtedh loedtehkh darjodh jïh jïjtje gejhkieguelieh darjodh.
-Saemiedigkieraerie Bivdim barkojne læhkohte juktie akte nænnoes jïh tjïelke gïele sjïdtedh mearoesaemien ïedtjide, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie aktem jielije saemien siebriedahkem sæjhta, gusnie gïele gaajhkine sijjine åtnasåvva, gusnie mijjieh nænnoes saemien institusjovnh jïh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe.
Saemiedigkieraerie raerieh saemien siebriedahkeste sæjhta akten båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihkese.
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjresen bïjre.
Saemiedigkieraerie sæjhta raerieh aamhtesi bïjre utnedh mejtie byöroe digkiedidh bïevnesisnie.
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta vihkeles teemaj bïjre mejtie byöroe digkiedidh Saemiedigkiebïevnesisnie arealen jïh byjresen bïjre.
Daelie saemiedigkieraerie sæjhta bööredidh jeatjah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne akten gamte laavenjostose budsjedten bïjre, jïh gegkeste jalhts akten gaertjies jaepien Saemiedægkan dellie læjhkan gåarede aktem budsjedteliktesem darjodh mij dam saemien siebriedahkem eevtjie.
Saemiedigkieraerie haasta gaajhkesidie Antirasistisk Senter'inie govlehtalledh jis raasismem dååjrieh aarkebiejjien, dah maehtieh viehkiehtidh jis aehpine båata, Laila Susanna Vars minngemosth jeahta.
Saemiedigkieraerie orre voereseraeriem nammohte.
Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkieraerie Vikesne, Röörosen ålkolen, jïjjede skïereden 5.-6.b. Lissine Aili Keskitalo aaj saemiedigkieraerien lïhtsegh Thomas Åhrén, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen jïh Silje Karine Muotka meatan.
Saemiedigkieraerie aaj jienebh govlesadtemetjåanghkoeh soejkesjeminie saemien voenges siebriedahkigujmie jïh siebriejgujmie 2016 aalkovisnie.
Saemiedigkieraerie prioriterede dåarjoem gïeleråajvarimmide vedtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine, men jienebh ohtsemh ohtsele daejstie dajvijste.
Raerielïhtsege (NSR)
Saemiedigkieraerie
Saemiedigkieraerien reektestimmie sov barkoen bïjre.
Saemiedigkieraerien reektestimmie barkoen bïjre åehpies dorjesåvva tjirkijidie minngemes ts. 16 bearjadahken akten våhkoen åvtelen stoerretjåanghkoe aalka.
Saemiedigkieraerien reekteme
Saemiedigkieraerien reektestimmie
- Saemiedigkieraerie vuajna prosjekte maahta viehkiehtidh duedtiem våajnoes darjodh, jïh gosse måjhtele man gellie guessieh mah festivaalese båetieh, prosjekte maahta jienebh dåårrehtidh vytnesjæjjine aelkedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie tuhtjie akte hijven evtiedimmie gosse EN-systeme daejtie dåeriesmoeride tjïelkeste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles dïhte saemien siebriedahke meatan vaaltasåvva barkosne dejnie båetije gïelepolitihkine, jïh gegkeste daate nuepie åtnasåvva.
-Saemiedigkieraerie tuhtjie vihkeles sjïehteladtedh eadtjohke jïh jielije gïelejarngide, jïh dan åvteste gellie jarkelimmieh raereste mah gaskem jeatjah edtjieh lissiehtamme ekonomeles daajrose sjïehteladtedh tïjjen åvtese, jïh laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Saemiedigkieraerie aavode illedahkem vuejnedh dagkaristie vihkeles barkoste, jïh lea geerjene ihke siebrie sæjhta dïedtem vaeltedh, Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie vuajna jïh dååjroe tsiehkie dovne noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien gïelide lea joekoen laejhtehks.
- Saemiedigkieraerie vuajna dïhte joekoen vihkeles årre teknolåågijem utnedh guktie saemien gïelide nænnoestidh jïh tjirkedh.
Saemiedigkieraerien budsjedteraeriestimmie Saemiedægkan jaepien 2016 aktem åasamieriem åtna 434 millijovnh kråvnine.
Saemiedigkieraerie tjåanghkoedïedtem åtna Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
Saemiedigkieraerien juvnehtimmie åehpies dorjesåvva tjirkijidie minngemes ts. 12.00 biejjien åvtelen aamhtese gïetesåvva stoerretjåanghkosne.
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine juktie raerieh åadtjodh Saemiedigkien politihkese arealen jïh byjresen sisnjeli.
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine ju...
Saemiedigkieraerie edtja aktem bïevnesem buektedh raeriestimmiejgujmie politihkese Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre.
Saemiedigkieraerie edtja daejtie aamhtesidie buektedh stoerretjåanghkose:
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme presidenteste, mij lea raerien åvtehke.
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme saemiedigkien åvtehkistie, presidente, mij raeriem stuvrie.
Saemiedigkieraerien lïhtsege Thomas Åhrén jeahta vihkeles båatsoesaemieh åadtjoeh maahtoem lutnjedh båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
Saemiedigkieraerien tjåanghkoesoejkesje 2014
Saemiedigkieraerien tjåanghkoeh eah leah ræhpas jis raerie jïjtje ij maam akt jeatjah nænnosth.
Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken
Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkieraerien politihkeles våarome, våaroeminie sjædta Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken.
Saemiedigkieraerien tjïelkestimmie dajven jïh byjresen bïjre maam stoerretjåanghkose buakta goeven lea akte bielie dehtie barkoste aktine orre dajve- jïh byjresebïevnesinie, Akte bïevnese mij edtja bijjemes jïh guhkiebasse våaroehtimmieh bïejedh Saemiedigkien politihkese dajve- jïh byjresegyhtjelassine.
Saemiedigkieraerien reektestimmieh ovmessie aamhtesesuerkiej sisnjeli.
Saemiedigkieraerie dam åarjelsaemien gïeleprosjeektem Saamastalledh - kommunikatijve gïelelïerehtimmie 1. boelhke jïh jarkoestimmiem bijpeleteekstijste åarjelsaemien gïelese.
Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkieraerie dåarjohte dam maam gohtje mearoegaedtiestujmiem jïh krïevenasside deallahtimmiedïedti bïjre noerhtene mejtie tjuara seahkaridh, naemhtie guktie Stoerredigkie aalkoelisnie nænnoesti.
Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene
Saemiedigkie prosjektem dåårje 50. 000,- kråvnajgujmie dåarjoeöörnegistie voenges jïh regijovnaale laavenjostose.
Saemiedigkieraerie lea vuarjasjamme Byjresedirektovraate ij leah dejtie nåake byjreseligke konsekvenside våajnoes dorjeme.
Saemiedigkieraerie aaj gïelejarngide goltele mah sijhtieh vielie daajroes mierieh utnedh åvtese, jïh raereste akte evtiedimmiedåarjoe tseegkesåvva dejtie saemien gïelejarngide mah dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
Saemiedigkieraerie ussjede aktem seminarem öörnedidh saemien gïelen bïjre suehpeden, gusnie aaj gåarede raerie- jïh åssjaldahkigujmie båetedh dan båetije gïelepolitihken bïjre.
Saemiedigkieraerie 1 385 000 kråvnah dåårje tjaktjen bæjhkoehtimmide saemien musihkeste jïh vueleste.
Saemiedigkieraerie 150 000 kråvnah Stiftelsasse Ferske Scener dåårje juktie teaterestuhtjem Muohtadivggažat / Tjoeje lopmeste darjodh.
Saemiedigkieraerie sov alternatijve reektehtsem darjoeji aarebi daan jaepien Nöörjen guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre.
- Saemiedigkieraerie ij gåessie gænnah sïjhth aktem nåakebe faalenassem SANKS'este jååhkesjidh åarjelsaemien skïemtjijidie.
Saemiedigkieraerie sæjhta tjoevkesem bïejedh daejtie dåeriesmoeride gosse voernges healsoeåejvieladtjigujmie govlehtalla, Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
Saemiedigkieraerie sæjhta daam biejjiem nuhtjedh tjoevkesem bïejedh vædtsoehvoetese nyjseni vööste goh akte abpeveartenen dåeriesmoere, jïh mij gaajhkine siebriedahkine jïh kultuvrine heannede.
Saemiedigkieraerie sæjhta vielie beetnegh nuhtjedh produksjovnese saemiengïeleldh lidteratuvreste jïh bievnemem lissiehtidh saemien lidteratuvren bïjre.
Saemiedigkieraerie sæjhta raeriestimmiem NVE:ste gïetedæmman Saemiedigkesne buektedh båetije stoerretjåanghkosne.
Saemiedigkieraerie sæjhta aamhtesem gïetedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne njoktjen aalkoelisnie dejnie raeriestimmine daam rååresjimmieilledahkem jååhkesjidh maam Ålja- jïh energijedepartemeentine buektiehtamme.
Saemiedigkieraerie sæjhta aktem saemiedigkiebïevnesem buektedh båatsoen bïjre gusnie sæjhta ellieslaahkan båatsoem vuartasjidh, jïh tjïelkestidh gusnie Saemiedigkien politihkeles sijjie lea båatsoe-aamhtesinie.
Saemiedigkieraerie sæjhta aaj guhkiebasse barkedh Stoerredigkine ektine dåarjoej bïjre juktie barkoem aelkedh saetniesvoetekommisjovnine.
Saemiedigkieraerie sæjhta aaj aktem vierhtiedåehkiem nammoehtidh mij edtja vuartasjidh mejtie daan beajjetje reereme lea sjïehtedamme dejtie mah miehtjiem nuhtjieh.
Saemiedigkie sæjhta dam båetije dialogem jïh laavenjostoem veaksahkåbpoe darjodh dej ovmessie åårganigujmie, aaj orre institusjovnigujmie.
- Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste nåhkehtidh.
Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Saemiedigkieraerie sæjhta båatsoepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh aktine orre saemiedigkiebïevnesinie båatsoen bïjre.
Saemiedigkieraerie sæjhta vuarjasjidh dahkoesoejkejsh darjodh muvhtide barkoesuerkijste.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen lea gærjameessesne golken 13.- 17. b. jïh edtja gaskem jeatjah stïeresne årrodh rïhpestimmieseremonijesne dæjstan, golken 15. b.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen lea håjnan ihke dej lij ajve mandaate giehpiedidh.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta voereseraerie edtja meatan årrodh Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta tjaelijelearoe edtja skreejrehtidh tjaelijevoetem evtiedidh, jïh dam lidteræære maahtoem lutnjedh båetijen aejkien tjaeliejidie.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta prosjekte lea akte vihkeles råajvarimmie juktie barkoebyjresem jïh jearsoesvoetem bueriedidh båatsoealmetjidie, jïh dan åvteste prosjektem dåarjobe 60 stoerretjuetie kråvnajgujmie, Olsen jeahta.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkien voereseraerie lea akte raeriestæjja åårgane Saemiedigkieraaran, jïh edtja viehkine årrodh Saemiedægkan Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkie edtja aajhterebealan båetedh dennie orre gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtesne jïh naemhtie evtiedimmiebarkoem noerhtelaanti saemien filmedorjemassine dåarjoehtidh.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gaajhkh stipendevitnijh leah hijven åvteguvvieh jïh ambassadöörh saemien noeride mah sijhtieh gaarsjelimmine jïh kultuvrine gïehtelidh.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gosse Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne dorjesåvva akten gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtese dellie sæjhta stuerebe nuepie årrodh gaskenasjovnaale beetnehvierhtieh åadtjodh instituhten barkoste.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta satne lea joekoen madtjeles man gellielaaketje ohtsijh leah.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen barkoedåehkiem gæjhta barkoen åvteste.
Saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga soptseste göölemejieleme lea aktene hijven evtiedimmesne jïh gellie ohtsemh båetieh dovne finansieradimmiedåarjoen bïjre göölemevïnhtside jïh tseegkemasse jïh evtiedæmman laante/dåastovetseegkeldahkijste.
Saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga gegkeste prosjekte sæjhta saemien fealadassebarkoem bæjjese lutnjedh.
Saemiedigkieraerie Mariann Wollmann Magga meala stoerre nuepie gååvnesieh saemien fealadasseprosjekth evtiedidh, joekoen daelie gosse fealadassejieleme noerhtene bïehtsegeminie.
Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta vihkeles produksjovnh dåarjoehtidh mah leah ussjedamme saemien maanide jïh noeride.
Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen, mij jïjtje lea ræhpas homofijle, lea geerjene juktie Saemiedigkie daelie lea barkeminie aktine orre saemiedigkiebïevnesinie mij gaskem jeatjah goh ellen voestes aejkien saemien væljnoeh jarngesne åtna.
Saemiedigkieraerie aaj Sara Ellen Anne Eiram læhkohte mij Gærhkoetjåanghkosne voerhtjen 14.b. orresistie raerieåejvine veeljesovvi göökte vielie jaepieh.
Saemiedigkieraerie aaj veanhta jis edtja aktem hijven jielemestrategijem buektiehtidh dellie dïhte tjuara våaroeminie utnedh doh almetjh mah noerhtene årroeh jïh almetji jieliemasse daan bïejijen.
-Saemiedigkieraerie Kero Arild Wiltmannem læhkohte barkojne, Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles staate ïedtjem vuesehte saemien laakemoenehtsen barkose jarkelimmiej bïjre båatsoelaakesne.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles dejnie hijven laavenjostojne kriminaalehoksen regijovnine noerhte.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka ij leah madtjeles ihke Byjresedirektovraate lea Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadteme Repparfjovlesne.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh båatsoen båetije aejkine Kvalsundsne mænngan Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem jååhkesji Nussirese jïh Ulveryggesne Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla akte dagkeres giehpiedimmie maahta stoerre konsekvensh vedtedh jåartabårran saemien dajvine.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka gegkeste jïjnjh sjugniedihks entreprenöörh sijhtieh meatan årrodh programmesne mij aalka goevten.
Saemiedigkieraerie veanhta vihkeles NVE lea voejhkelamme saemien åtnoem buerkiestidh goh akte bielie goerehtallemistie.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta daate maahta gaajh nåake årrodh saemien jåartabårran, ij ajve daan jaepien, men gelliej jaepiej åvtese.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jïh Ann-Mari Thomassen jiehtieh prosjekte lea gieltegs jïh dan åvteste raerie 228 stoerretjuetie kråvnah prosjektese dåårje.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka sæjhta jeatjah dåarjoeöörnegh vuarjasjidh sijjeste daan beajjetje dåarjoeöörnegh aerpievuekien saemien duadtan.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka nænnoesåbpoe kreekehealsoeriejriesvoetem sæjhta noerhtene.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjïerteste Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente (LBD) gaatesjen leah akten laakeproseessem sjïehteladteme gusnie sæjhta båatsoelaakem revideradidh såemiesmearan jïh ajve bieline, jïh ajve paragraafeste paragraafese.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta fealadasseråajvarimmieh saemien kultuvresne tjuerieh tjïelkevoetem jïh ussjedammesvoetem våaroeminie utnedh.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta mearoesaemien göölijh jïh voenges siebriedahkh nænnoes siebrieh daarpesjieh mah saemien reaktah gorredieh fïerhten göölijasse, voenges siebriedahkide jïh saemide goh akte almetje, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta jåarhkeevtiedimmie laampenbearkoste maahta aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh gaertienisnie jïh baalhkah gorredidh fualhkan.
Silje Karine Muotka meatan vaalta dovne faageles maehtelesvoetem Saemien Jïlleskuvleste jïh tjirkijem jieliemistie daan tjåanghkose.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta dah saemieh mah faangkegåetine tjahkasjieh sijhtieh aktem buerebe sovnedimmiem åadtjodh mænngan goh dïhte orre råajvarimmiesoejkesje bööti akten hijven jïh seammavyörtegs sovnedimmien bïjre.
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjres...
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea...
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea saemiedigkieraerien raerieh fulkeme nammoehtimmesne orre saemien lïhtsegijstie 11 nasjonalpaarhke- jïh vaarjelimmieståvrojne.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén gegkeste faagegærja sæjhta meatan årrodh ïedtjem sjugniedidh åarjelsaemien duedtien bïjre, joekoen noeri luvnie.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem prosessen vööste bovtselåhkoegiehpiedimmine.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta gærja sæjhta viehkiehtidh åarjelsaemien duedtiem jïh aerpievuekien daajroem nænnoestehtedh.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta saemien kultuvremojhtesh leah gïejh mijjen åtnoste jïh baeleste saemien dajvine.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta ståvroeh leah maehteles ståvroelïhtsegh åådtjeme gellielaaketje daajrojne saemien eatnemeåtnoen jïh siebriedahken bïjre.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea meatan EN'n nyjsenekommisjovnesne New York'sne.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen galka meatan årrodh EN:n veareldeåvtehketjåanghkosne Rio de Janeirosne Brasijlesne goelken 20-22 b. mij staeries evtiedimmiem dæjpa.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea laejhtehks ihke reerenasse ij sïjhth råajvarimmieh digkiedidh mah edtjieh vædtsoesvoetem jïh seksuelle daaresjimmieh heerrredidh saemien maanaj jïh noeri vööste.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea prieviem seedteme staateraaran, Inga Marthe Thorkildsen juktie saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth våajnoes darjodh strategijesne.
Fealadasse, daan nuelesne motovrefealadimmie eatnamisnie
 Fealadimmie jïh infratseegkeme
 Fealadimmie jïh Infra-tseegkeme
Siebriedahke lea jarkeleminie stoerre struktuvrejarkelimmiej gaavhtan laanteburresne.
Siebriedahke aktem dïedtem åtna sjïehteladtedh guktie jielede- jïh barkoetsiehkieh, aaj båatsoesaemide åarjelsaemien dajvesne, leah akteraeresne aktine hijven healsojne.
Reeremen jïh departemeenti vuestie Saemiedigkie tjoevere tjerkebe faamoem jïh loevebe tsiehkiem åadtjodh.
Tjuara aaj siebriedahkeektiedamme jarkelimmieh, byögkeles stuvrehtimmieh, teknologeles orre aath, byjngetje aktööri darjomh eatnamisnie barkoen sïjse sjïehtesjidh, juktie balansem gorredidh dennie gellielaaketje ektiespïelesne bovtse-eatneme-båatsoealmetje.
Siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh orrijieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen.
 Ektiedahkoe teaterigujmie, pionerigujmie saemien scenetjeahpoen sisnjelen jïh gaajhki mubpiejgujmie
Saemien almetjh, manne gegkestem mijjieh jåvli mænngan aelkebe dam vigkiem mijjen gaskem måjkoedidh maam mijjen siebriedahkesne utnebe.
Saemien jolleskuvle aaj faageles bïhkedimmiem vadteme barkijidie gïelejarngine.
Saemien jolleskuvle lea studijesoejkesjh dorjeme kuvsjide, jïh håalijh faalehte.
Saemien jolleskuvle dïedtem åtna kuvsjide tjïrrehtidh.
Sámi Design Days öörnesåvva göökte biejjieh.
Sámi Duodji-mïerhke lea joe gååvnesamme 35 jaepieh, jïh daate mïerhke lea åtnasovveme abpe saemien dajvesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemien Gïelegaaltije lea saemien almetji bijjemes faageorgane dovne jïllemes nännoestimmie byjjesfaamoem åtna mej bïjre aamhtside mah saemien gïeli bïjre.
Saemien Gïelegaaltije lea maahtoeladtjh tjöönghkeme saemien gïeline jïh böörie gïelenuhtjijh seminarijasse Sajos:ne, Enare:isnie golken 6 b. Seminarejisnie edtja digkiedidh magkeres nuepieh/dåeriesmoerh nieljie saemien gïelh utnieh gïele-gorredimmiej-, normeringi- jïh teermebarkoej sisnie.
Saemien gïelegaaltijen barkoeh jïh dïedtesuerkieh leah dynamihkeles.
Saemien gïelegaaltijen åejviedïedtesuerkieh leah saemien gïelelaavenjostoe, gïelefaageles barkoeh jïh gïeledïenesjh faalehtidh gïeleutnijidie Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne.
Saemien gïelegaaltije edtja gyhtjelassh vaestiedidh gaajhkijste gïeledajvijste, jïh dejtie saemiedigkine jïh jeatjah gïeleinstitusjovnigujmie ektine iktedidh.
Saemien gïelegaaltije edtja aalkoelisnie barkedh saemien gïeleevtiedimmine, terminologijine, gïelegorredimmine jïh almetjidie bïevnedh gïelefaageles gyhtjelassi bïjre.
Saemien Gïelegaaltije, aarebi Saemien gïelemoenehtse, dïedtem åtna terminologijem jååhkesjidh.
Saemien gïelegaaltije faala gïeleviehkiem mejgujmie gyhtjelassh vaestiedidh jïh raerieh vedtedh gïele-nuhtjijidie.
Sámi gïella- ja kulturguovddáš Porsangusne, Isak Saba guovddáš Unjargesne, Deanu gïellagáddi Deatnusne, Álttá sámi gïellaguovddáš i Altesne, Sámi gïellaguovddáš Gáivuotnesne, Gáisi gïellaguovddáš Tromsøsne, Ástavuona gïellagoahtie Lobátesne, Várdobáiki i Evenaššesne (Evenes), Árran julevsáme guovdasj Divtasvuodnesne, Gïelem nastedh Snåasesne og Aajege gïele- jïh maahtoejarnge Röörosesne.
Sámi giella- ja kulturguovddáš - Porsáŋgu/Porsanger
Saemien instituhte aktem vuarjasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste tjïrrehti 2006/2007.
Sámi lágádus- ja aviisasearvi / Saemien berteme- jïh plaeriesiebrie (SÁLAS) jïh Sámi Girječálliid Searvi/ Saemien Tjaelijesiebrie (SGS) leah meatan juktie saemien lidteratuvrem jïh saemien tjaelijh våajnoes darjodh.
"Sámi Mánáid Teáhter akte vihkeles prosjekte sjïdteme saemiengïeleldh maanide Saepmesne.
Spealede dajvine jïh skuvlide lïhkebisnie, lea meatan sjyöhtehke festivaaline jïh öörnedimmine.
Teateren åssjele: " Sámi Našunálateáhter, Beaivváš åssjelinie åtna teaterebarkojne gïehtelidh jïh teaterebarkoem eevtjedh saemien gïelesne, jïh saemien kultuvrem beagkoehtidh teaterebarkoen jïh plearoeh barkoen tjïrrh.
Saemien 2
Saemien 3
 Saemien sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmie (Saemien jolleskuvle)
Saemien voejkenesvoete edtja viehkine årrodh jielemelearose jïh jielemegoerkesasse.
Saemien Vaarjelem dotkeme vihtesjimmiejarngine øøvtiedidh
Saemien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie
saemien maanagierten soejkesjem
Saemien maanagïertefaalenasse saemien reeremedajven sisnjelen edtja annje saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnedh.
Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta
Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien aalkoelïerehtimmie geerve almetjidie
Saemien bijbele-jarkoestimmie gietesåvva bieliekapihtelisnie 5.5. Daesnie buerkeste guktie tsiehkie lea, jih mij daerpies bijbelejarkoestimmiebarkosne, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Saemien bibliografije Nöörjesne reeresåvva Nasjonalgærjagåeteste.
Saemien bibliografije
Saemien gærjagåetiedïenesje / Blogga / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gærjagåetiedïenesje
Saemieh dubpene daebpene årroeminie, jïh saemien voenh - dovne gaedtiebealesne jïh sjisjnjelaantesne - dah leah goh rudtjh saemien siebredahkese, kultuvrese jïh jieliemasse.
Eatnemegellievoete
Saemien gåetievaarjelimmie lea jïjtsistie vaarjelamme saemien gåetieh damtijidh, vïhtesjadtedh jïh gorredidh båetijen aajkan.
Saemien gåetievaarjelimmie / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gåetievaarjelimmie
Saemien plaerieh jïh boelhketjaalegh
Saemien maanaj akte jïjtjeraarehke gïele, jïh tjuerieh sijjiem jïh nuepiem åadtjodh baajedh jïjtse gïele govlelgidh maanagïerten ektiedimmesne.
-Saemien maanah aktem maanavaarjelimmiem dåastoeh mij ij iktesth buektehth gorredidh dej reaktam sijjen saemien gïeline jïh sijjen kultuvrine byjjenidh.
Saemien maanah jïh noerh leah guhkene minngielisnie etnihken nöörjen maanah jïh noerh, gosse veahkan bïjre digitaale lïerehtimmievierhtijste ietniengïelesne, jïh jeatjah lïerehtimmievierhtie ietniengïelesne - dej konsekvensigujmie daate sjugnede.
Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne
Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth eah gorresovvh
Saemien maanah jïh noerh edtjieh jïjtjemes årrodh jïjtsh jaahkoeööhpehtimmesne.
Saemien maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth juktie saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne gorresåvva.
saemien maanah gieh eah saemien maehtieh, sjiehtesjamme saemiengïelen faaleldahkh åadtjoeh
Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne, reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh.
Saemien maanide, noeride jïh geervide sjïere daerpiesvoetigujmie, tjoeverieh sjiehtesjamme øøhpehtimmiefaaleldahkh tjirkesovvedh jïh sjïerepedagogigken viehkieh saemien vierhtegi mietie.
Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah buerkiestamme goh maanah unnemes aktine eejhteginie mij maahta jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Saemien voeresh daarpesjieh gaavnedidh, jïh maahta joekoen vihkeles årrodh staarine jïh dejnie dajvine gusnie ij leah dan gellie saemieh, men aaj dejnie dajvine gusnie saemieh leah jienebelåhkosne, healsoegaavnedimmieh leah vihkeles råajvarimmieh voeresi healsoen gaavhtan, Mikkelsen jeahta.
Saemien learohkh mah ålkoelaantesne årroeminie byöroe seamma reaktam utnedh lissie saemienlïerehtimmiem åadtjodh naemhtie goh nöörjen learohkh mah ålkoelaantesne årroeh reaktam utnieh lissie nöörjenlïerehtimmiem åadtjodh.
Saemien learohki reaktah sagke nænnoesåbpoe sjïdtin mænngan ööhpehtimmielaake sjïehtesjamme sjïdti jaepien 1998. Bielelen daate laake saemien gïelelïerehtimmie lij sån gaajh viesjiehtåbpoe orreme daan biejjien.
Saemien learohkh aktem sjïere reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne.
Saemien learohki leah reaktah lohkehtimmiem saemien aamhtesinie åadtjodh.
Saemien learohkh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne dejtie seamma haestiemidie dååjroeh.
Saemien learohkh jïh lohkehtæjjah gelkieh saemien våaromegærjam fierhtene faagesne utnedh fierhtene klaassedaltesisnie gaajhke øøhpehtimmiesystemen tjïrrh.
Saemien learohkh frijjeskuvline tjuerieh sjïerelaakan lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne syökedh.
Saemien learohkh mah saemien tjïeltiålkoli årroeh leah dan åvteste saemien lïerehtimmien ålkolen.
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Saemien festivaalh leah hijven sijjieh saemien tjiehpiesvuekide jïh kultuvrese, jïh dovne vihkeles tsiehkieh saemien jïjtjevuekiem nænnoestidh jïh saemien gyhtjelasside guerkiehtidh.
Saemien filmh vååjnoeh festivaalesne nommen nuelesne: International spotlight on The Sapmi nation.
Saemien filmh vååjnoeh gaskenasjovnaale filmefestivaalesne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien filmh vååjnoeh gaskenasjovnaale filmefestivaalesne
Saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjah byöroeh maahtoelutnjemem åadtjodh jienebeguejmielïerehtimmesne, guktie gorrede gaajhkh saemien learohkh saemienlïerehtimmiem åadtjoeh jalhts saemien lohkehtæjjah fååtesieh.
Saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjah lissine maahtoekrïevenassh utnieh mah leah ektiedamme maajhööhpehtimmiedidaktihkese jïh åtnoe teknihkeles dïrregijstie lïerehtimmesne.
- Saemien tjaelijh jïh bertemh jïjnjh hijven prosjekth deellieh, jïh kvaliteete gelline daejstie prosjektijste vuesehte aktem lidteratuvrescenam mij bïhtsegeminie.
Saemien heaptojde jïh båarasåbpojde tjoevere syjhtemefaaleldahkem vedtedh, mij lea dej saemien vuekien mietie.
saemien faangkh tjuerieh sijjien reaktah åadtjodh.
Saemien institusjovnh jïh politihkerh leah åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh stoerre faamoem utnieh.
Saemien gærhkoebiejjieh lea urrebe tijjen tseegkesovveme goh øøkumeneles gaajhkesaemien gærhkoebiejjieh, gaajhkide saemide dennie saemien dajvesne, jïh mubpien aejkien øørnesovvi giesien 2009.
Saemien kultuvreinstitusjovnh dåarjoehtidh mah kultuvrejieledem daajroes jïh våajnoes darjoeh, jïh leah goh sijjieh gusnie saemien kultuvre evtiesåvva
Saemien kultuvreinstitusjovnh leah vihkeles gosse edtja dam saemien byögkelesvoetem tseegkedh, saemien kultuvrem guarkedh jïh pruvvieh bïgkedh kultuvri gaskem.
Saemien kultuvremojhtesh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh lea jïjtsistie vaarjelamme, aaj gåetieh.
Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.
-Saemien kultuvremojhtesh jïh gåetieh leah gïejh saemien åtnoste jïh ihke saemieh eatnamisnie orreme.
Saemien kultuvremojhtesh leah gaavnoes daan beajjetje saemien årromedajvine, Hedmaarhken luvhtie åarjene, Finnmaarhken gåajkoe noerhtene.
Saemien kultuvremojhtesh
Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan
Saemien kultuvre jïh daajroeguedtijh
saemien kultuvre-eerpegh gelkieh bååstide saemide
Saemien tjiehpiedæjjah jïh mubpieh eah tjoerh heerredoevedh saemien tjåenghkies aerpiem jïh mojhtesem nåhtadidh.
Saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh edtjieh maehtedh sov barkoste veasodh.
Saemien nyjsenæjjah leah gåhkese båateme mïrrestallemen sisnjelen.
Saemien nyjsenæjjah saemien gïeli reeremedajven ålkolen, tjïelkebelaakan tuhtjieh dah aktem nåakebe healsoem utnieh goh saemien nyjsenæjjah reeremedajven sisnjelen, Ketil Lennert Hansenen dotkemen mietie.
Saemien nyjsenæjjah eah dan daamtaj aerpievuekien jielemh veeljh jïh gelliej veajkoej voenijste juhtieh juktie jollebe ööhpehtimmiem vaeltedh.
saemien learoegærjah øøvtiedidh, aaj dejtie unnebe saemien gïeledajvide
Tjuara learoevierhtieh våajnoes darjodh guktie saemienlohkehtæjjah gaajhkh gaavnoes vierhtieh utnieh juktie bööremes gïelelïerehtimmiem faalehtidh.
saemien lohkehtæjjide buerebh nuepieh learoevierhtieøøvtiedimmine jïh jeatjah pedagogken øøvtiedimmiebarkojne barkedh, vg saemien skuvli teknigke sjisnjestruktuvrine, lohkehtæjjanøøhpehtimmie-institusjovni jïh saemien bertemi gujmie ektesne barkedh
Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne ovttas aktan aktesne
Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh.
saemien beapmoej jïh ovmessie njoetske beapmoej bïjre
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien plaerieh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh, goh akte bielie gïeleevtiedimmesne, jïh gïelelierehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie, jïh joekoen maanide jïh noeride.
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien tjaalegh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh, goh akte bielie gïeleevtiedimmesne jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie, jïh joekoen maanide jïh noeride.
 Saemien byjresh pijtesaemien dajven sisnie jïh ålkolen
Saemien museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste.
saemien våarhkoesijjide maahtoejarngine øøvtiedidh, kultuvremojhtesi vaarjelæmman jïh buektiehtæmman
Saemien jielemh leah aerpievuekien mietie eatnamasse ektiedamme orreme.
Saemien siebrieh tjuerieh meatan vaaltasovvedh evtiedimmesne jïh evalueradimmesne råajvarimmijste vædtsoesvoeten vööste lïhke fuelhkine, dovne sjïere råajvarimmieh jïh sïejhme råajvarimmieh.
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale konvensjovni tjïrrh.
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh mah leah stuvreme Gaskenasjovnaale konvensjovnine jïh nasjovnaale laakine.
Saemien skïemtjiji reaktah saemien gïelem reeremedajvesne nåhtadidh, leah aaj vihtiestamme aktene orre tjïelten healsoe jïh hokselaakesne: 3 - 10.
Saemien lea akte dejstie maadthbiehkijste mijjen kultuvresne, jalhts eah gaajhkesh gïelem haalvoeh.
Saemien reaktah
Saemien reaktaaajhteri jïh voenges siebriedahki iedtjh jïh reaktah leah vihkeles gorredidh sjæjsjalimmieprosessesne.
Saemien giele lea aajhtaldihkie jih eeremes åarjelh-saemien giele.
Saemien scenetjiehpiedæjjah leah dorjeme jïh annje aktem stoerre jïh vihkeles pijoneerebarkoem darjoeh evtiedimmesne, åtnosne jïh beagkoehtimmesne mijjen ræjhkoes kultuvreste jïh kultuvrelle vuekijste aktene ektietïjjen scenevuekesne.
saemien jarngeh øørnedh guktie privaate vaarjelh tjirkedh jïh biejverdidh
Saemien tsïeglh byögkeles tjiehtjielisnie gïelen statusem jïh aarvoem lutnjieh, seamma tïjjen goh tsïeglh saemiej baeliem jïh histovrijem dajvine vuesiehtieh.
Saemien gïeleguedtijh vyörtegs daarjoem utnieh saemien gïelen bïjre, jïh daerpies dam daajroem nåhtadidh gosse edtja saemien gïelem evtiedidh.
Saemien gïelh leah symbovle mijjen ektievoetese, mijjen aarpan jïh mijjen baante mijjen maadtojde.
-Saemien gïelh leah prååsehke.
Saemien gïelh eah leah ajve govlesadtemen bïjre, men lïhke ektiedamme saemien identiteetese, kultuvreaarpan jïh ektiedæmman mubpide.
Saemien gïelh jïjnjh sjïere væhtah utnieh.
- Saemien gïeletjïelth aktem sjïere dïedtem utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh, jïh hoksedh årrojh sijjen gïelereaktah åadtjoeh.
Saemien gïelh jïh nöörjen gïele leah byögkeles gïelh Saepmien nöörjen bielesne.
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste
 Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaaken berkieh juktie saemien gïelem evtiedidh
Saemien gïelevierhtiejarngh
Saemien gïelejarngh / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gïelejarngh / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gïelejarngh vihkeles institusjovnh.
Saemien gïelejarngh
Samiske språksentre tilbyr kurs i samisk språk.
Saemien gïelegoerehtimmie lea åtnoen bïjre noerhtesaemien-, julevsaemien- jïh åarjelsaemien gïelijste.
- Saemien sijjienommh leah gaarveneminie daan biejjien gellijste saemien dajvijste.
Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne
Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne
Saemien sijjienommh jïh tjïeltenommh
Saemien sijjienommh nedtesne
 Saemien sijjienommh vïhtesjadteme jïh våajnoes dorjeme
Saemien sijjienommh
Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9).
Saemien sijjienommh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gærja "Samiske tall forteller" lea aarebi vihtiestamme ahkedh jienebh saemieh Nöörjesne staaride juhtieh.
Saemien teaterh tjuerieh åadtjodh stuerebe fokusem utnedh tjiehpeles evtiedimmiebarkose, goh teaterevuesiehtimmieh jïh beagkoehtimmie dejstie.
Saemien væhtah ovmessie daatabaasine haestemh sjugniedieh gaskem jeatjah gosse edtja saemien sijjienommh vïhtesjadtedh.
saemiej vuekieh, gïelem jïh vierhtegh ellies lohkehtimmien tjïrrh buektiehtidh
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme Saemien Gærhkoeraereste Nöörjen gærhkosne.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste - jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste -jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
Saemien miehtjiesdajvejielemh båatsojne ektine, leah aaj akte bielie daestie.
-Saemien filme lea vihkeles juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh, jïh Saemiedigkie sæjhta dan åvteste meatan årrodh saemien åenehks-, dokumentaare jïh spïelefilmh evtiedidh, dovne gosse kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Saemien maajhööhpehtimmie lea akte jeatjahlaakan lïerehtimmievuekie gusnie tjoejem jïh guvviem nuhtjie skypen tjïrrh, tjoeje jïh guvvie-studijoven tjïrrh jallh viehkine jeatjah teknihkeles vuekijste.
Saemien maajhööhpehtimmie akte naa gelliesåarhts faagesuerkie, gusnie mahte 20 ektievoeth maajhööhpehtimmiem saemien maanide jïh noeride faalehtieh, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Saemiej maahtoemedisijne tjoevere starnefaaleldahkine saemide dåhkasjehtedh.
Saemien tjaelijesiebrie dïedtem åtna learoen faageles sisvegen åvteste.
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
 Saemien aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmie (Saemien jolleskuvle)
Saemien healsoe båetijen aejkien
- Saemien healsoebarkijh tjuerieh jïjtjh meatan årrodh premisside dïsse bïejedh, dan åvteste dah sijhtieh vihkeles årrodh seammavyörtegs healsoedïenesjh buektiehtidh.
Saemien jolleskuvle tseegkesovvi 1989. Aajkoe lij saemien siebriedahken daerpiesvoeth hoksedh, jïh saemien maahtoem nænnoestehtedh.
Saemien jolleskuvle aktene eevre sjïere sijjesne dan åvteste dah saemien dovne ööhpehtimmie-, dotkeme- jïh reeremegïeline åtna, jïh aaj dam bijjemes dïedtem åtna abpe saemien jollebe ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Saemien jïlleskuvle lea badth jarngesne sov saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Saemien jïlleskuvlese nuepieh edtja dotkeme jïlleskuvline jïh universiteetine åvtanidh
Saemien jolleskuvle akte gaajhkesaemien perspektijvem åtna, jïh naemhtie dïedtem åtna gaajhki saemien gïeli åvteste abpe Saepmesne.
Saemien jolleskuvle lea, laavenjostosne Nordlaanten Universiteetine, NoerhteTrööndelagen Jolleskuvline jïh Oslon Jolleskuvline, daan beajjetje toelhkeööhpehtimmiefaalenassem vuartasjamme, jïh raeriestimmiejgujmie båateme guktie maahta toelhkeööhpehtimmiem saemien gïelide nænnoestehtedh.
Saemien jïlleskuvle, Bådujjen jïlleskuvle jïh Noerhte-Trøøndelaagen jïlleskuvle nuepiem åadtjoeh, ektiebarkoem øøvtiedidh åarjel-jïh luvlesaemien lohkehtæjjah åarjel- jïh luvlesaemien dajvide øøhpehtidh
Saemien jolleskuvle jïh Tromsøn universiteete åajvahkommes kuvsjh noerhtesaemien gïelesne faalehti.
Saemien jolleskuvle jïh Tromsøn Universiteete jollebe ööhpehtimmiem noerhtesaemien gïelesne faalehtieh maasteregraaden raajan.
Saemien jolleskuvle Saemien lohkemejarngem tseegki suehpeden 2007.
Saemien jïlleskuvle sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmieh jïh praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmiem (PPU) faalehte.
Saemiedigkien geervelïerehtimmieprogramme saemien gïelesne, Saemien jolleskuvlesne, kuvsjh geervelïerehtimmieprogrammen tjïrrh jieniebinie gïeline faalehte 2012-13. Åarjelsaemien gïelesne daejtie kuvsjide faalehte Aajeginie ektine - åarjelsaemien gïele- jïh maahtoejarnge Röörosne.
Saemien jolleskuvle saemien maadthskuvlelohkehtæjja-ööhpehtimmiem faalehte daltesidie 1-7 jïh 5-10, akten jïjtse nasjovnaale mieriesoejkesjen mietie.
Saemien jïlleskuvle jïh Saemien lohkemejarnge sijhtieh aaj laavenjostoeguejmine årrodh daennie barkosne.
Saemien staarine
Saemien tjïelten reeremisnie
Saemien gaarsje
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne / Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne
Saemien gærhkoedemokratijem (demokratijejarkelimmie) gietede bieliekapihtelisnie 5.17.
Saemiengyrhkeles laavenjostoem laanteraasti rastah gietede bieliekapihtelisnie 5.14.
Saemien gyrhkeles veeljemetjåanghkoe sæjhta tjåanghkenidh fïerhten njealjeden jaepien gærhkoeveeljemi åvteli, jïh voestes aejkien Gærhkoeveeljemen 2019 åvtelen.
Saemien gærhkoejieleme materijellh jaahkoeøøhpehtæmman evtede, jealajahta saemien salmelaavlomem, saemien liturgijem evtede.
Saemien gærhkoejieleme materijellh jaahkoeøøhpehtæmman evtede, jealajahta saemien salmelaavlomem, saemien liturgijem evtede.
Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992.
Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992. Raerie edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Saemien gærhkoeraerie 150.000 kråvnah prosjektedåarjojne åådtje juktie saemien skyllemejerkiem öörnedidh.
Saemien gærhkoeraerie Dennie nøørjen gærhkosne lea Gærhkoetjåanghkoen åårgane, jïh edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Saemien gærhkoeraerie lea aaj dåarjoem vadteme juktie dagkeres kommisjovnem tseegkedh.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien noerh dåårrehtidh gyrhkeles dienesjasse.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien noerh dåårrehtidh gyrhkeles dienesjasse.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien gærhkoejielemem raasti rastah nænnoestidh, dejnie noerhtelaantine jïh Russlaantesne.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien gærhkoejielemem raasti rastah nænnoestidh, dejnie noerhtelaantine jïh Russlaantesne.
Saemien gærhkoeraerien
Saemien gærhkoeraerine
Saemien gærhkoeraerie aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie laavenjostoe, Gærhkoen vearteneraerien tjïrrh.
Saemien gærhkoeraerie aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie laavenjostoe, Gærhkoen vearteneraerien tjïrrh.
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh.
Saemien gærhkoejieleme edja eevtjedh, vaarjelidh jïh iktedidh saemien gærhkoejielemem, jïh skreejredh guktie saemien gærhkoejieleme gorresåvva goh akte daerpies jïh seammavyørtegs bielie Dehtie Nøørjen gærhkoste.
Saemien gærhkoeraerien lïhtsegh leah:
Bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste
Saemien kultuvre ahkedh orre goltelæjjah jïh vuartasjæjjah åadtjoeh.
Ij lij maahtoeh saemiej kultuvren bijre naan faage dej beeli, mohte voejhkelimh læjhkan jeatja faagine maahtoeh vedtedh jis nimhtie sjiehti.
Saemien kultuvrejielemevåaroemisnie åtna jïh lea sjugniedamme saemien kåanste jïh kultuvrevuekijste.
Saemien kultuvre jïh jieleme lea behtjiedimmien nuelesne.
Saemien kultuvre jih ektievoete leah aajhtaldihkie Nøørjen stinks ektievoeten gaavhtan.
Saemien kultuvrejielede viehkiehteminie ektiedimmiem, murriedimmiem jïh jieledekvaliteetem sjugniedidh, lissine aaj barkoesijjieh kultuvren sisnjelen.
Saemien kåanste stoerre nuepiem åtna goh våarome juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, jïh latjkoe edtja daajroem tïjjen bïjre åvtese sjugniedidh saemien kultuvrejieliedasse, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente, dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide, gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran, åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan, faagekonsuleenth, vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese, musihkese jïh joejkese.
Saemien tjiehpiedæjjaraerie lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sámi Contemporary in Berlin, Sámi Teáhtersearvi lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Performing Arts Festival in NYC jïh Audioland As lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Culture in Cuba.
Saemien kåanste jïh kultuvre veartenasse
- Saemien tjeahpoe jïh saemien tjiehpiedæjjah leah vihkeles dåarjoehtæjjah juktie saemien siebriedahkem våajnoes darjodh jïh dam evtiedidh, jïh manne aavone jïh garmeres saemien tjeahpoe lea jïjtjemse joekoen hijvenlaakan åehpiedahteme, dovne voenges, nasjonaale jïh gaskenasjonaale sijjesne dej minngemes jaepiej, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Aarkebiejjiej saemien siebredahkesne saemien tjiehpiesvuekieh gelkieh vielie vååjnedidh.
Saemienlohkehtæjjah daan biejjien amma ovmessie ööhpehtimmielaajroeh åtneme.
Saemienlohkehtæjja jïh dotkije Mikael Svonni, tjaelije Kerttu Vuolab jïh lohkehtæjja luvliesaemien gïelesne Seija Sivertsen daan jaepien gïelebaalhkam Gulliegïele åadtjoeh.
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovne, Noerhte-Trööndelagen jolleskuvlesne åvtegietjesne, sjïehtesjimmiem dåårrehtimmiestrategijeste stuvrie.
- Saemien lidteratuvre lea bielie dehtie nöörjen lidteratuvreaerpeste.
Saemien lidteratuvre maanide jïh noeride lea lidteratuvren bïjre maanan gïelesne, sisveginie maam maana damtije.
Saemien tjaaleldahkh byøroeh orrestehtedh daaletje saemien lohkiji kriebpesjimmiej gaavhtan.
Saemien lidteratuvre jïh kultuvre sijhtieh våajnoes årrodh abpe gærjameessesne gellielaakan.
Gosse sjïere saemien gyrhkesjimmie, saemien liturgijem utnieh.
Saemien utnedh fierhtene meedijesne jïh fierhtene bievnesi- jïh gaskesadteme teknologijesne.
Saemien meedijafaalenassh saemien årroejidie tjuerieh dam vuesiehtidh, jïh dåarjoehtæjjine årrodh gïelide nænnoestidh jïh evtiedidh.
Saemien meedijafaalenasse lea dovne faalenasse saemien gïeline jïh sisvege saemien tsiehkiej bïjre, jïh vihkeles råållam åtna mijjen identiteetebigkemisnie.
saemien lihtsegem Noerhtelaanti Raeresne
Saemien mojhtesedaale 2017 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Samisk - Mot en likeverdig skole?
Saemien musihke hijven kvaliteeteste maam jienebh goltelæjjah åadtjoeh goltelidh
Saemien musigke jïh joejkeme lea tjarke saemien kultuvrejiehtesh.
Saemien musigke jïh joejkeme
Saemien jielemh, arealeåtnoe jïh årroje- jïh siebriedahkestruktuvre
Saemien nasjovnaaleteatere Beaivváš vuasahtallemem " RidnŠoaivi ja nieguid oaidni " vuesehte Snåasen siebriedahkegåetesne rïhkeden / golken 19. b. ts. 19.00
saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste.
Saemien jïh nöörjen eah leah mïrrestalleldh goh reeremegïelh, jïh jïjnje dehtie aamhtesegïetedimmeste jïh soejkesjebarkoste lea ajve nöörjen gïelesne.
Saemien jïh nöörjen lea seammavyörtegs gïelh Nöörjesne.
Saemien dajvesne 24 tjïelth Noerhte-Trööndelagesne, Nordlaantesne, Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
Samisk område " (Jieleme-evtiedimmie, innovasjovne jïh fryöjstehkevoete.
Saemien dajvesne nænnoes aalkoejielemh jïh jïjnje beapmoe dorjesåvva mij maahta enn vielie evtiesovvedh.
Saemienlïerehtimmie skuvlesne jïh maanagïertesne lea dej ellen vihkielommes råajvarimmiej gaskem, ihke edtja jienebh saamastallije almetjh Nöörjesne sjïdtedh båetijen aejkien.
Saemien lïerehtimmie - reaktah jïh dïedth
Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh, jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales.
Saemien parlamentarihkeles raerie lea Christina Henriksen nammoehtamme goh vïhtesjæjja Barents Regijovneraeresne.
Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31. b - ruffien 2. b. 2013 Oslon ålkolen.
Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31.b - ruffien 2.b. 2013 Oslon ålkolen.
Saemien parlamentarihkeles raerie saemien lïhtsegh nammohte Såevmeste, Nöörjeste jïh Sveerjeste WGIP:se.
Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme, Saemien paralmentarihkeles raerie.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetede mah leah tjåenghkies gaajhkide saemide laanteraasti rastah.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea guhkiem vuajneme daerpies aktine nænnoes gïelelaavenjostojne, ihke terminologije- jïh normeradimmiebarkoe edtja buerebe sjïdtedh.
Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese, jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne.
Tjuara leavloem bïejedh saemien pedagogihkese jïh didaktihkese dagkeres ööhpehtimmesne.
Saemien vuajnoe
Saemien politihkeles barkoe aaj dam saemien sisvegem gorredamme maanagïertelaakesne jïh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
Saemien fealadasse 2.0 akte 3-jaepien prosjekte mij stuvresåvva sïelteste NordNorsk Reiseliv.
Samisk Reiseliv 2.0 edtja akte gaahpoeh viermie årrodh mij maahtoelutnjemem faalehte gaajhkesidie mah sijhtieh orre daajroem vejtiestidh.
- Saemien fealadasse lea jearohke jeereldihkie faalenassijste.
Ij leah jïjnje saemien fealadasseste julevsaemien dajvesne.
- Saemien lihtsege mij lea Kråangken jåarhke-skuvlen learohkeraereste veeljeme.
Saemien staeriedimmieprogramme:
Saemien gievrie maahta bååstede / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien gievrie maahta bååstede
Saemien laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien laavenjostoe laanteraasti rastah (SPR)
Saemien laavenjostoe
Saemien scenevuekie lea akte dejstie tjiehpieshammojste mah minngemes luhkiejaepiej tjerkemes åvtanamme.
Saemien scenetjeahpoe lea joekoen orre gosse dam aktene abpeveartenen, nöörjen jïh saemien ektiedimmesne vuajna.
Saemien scenetjeahpoe jïh teaterebarkoe leah vihkeles dååjremen, vååjnedehtemen jïh beagkoehtimmien gaavhtan saemien tjeahposte, kultuvreste, gïeleste jïh identiteeteste.
Saemien jïjtjenænnoestimmie
saemien skuvle tjuara lohkehtæjjah nuhtjedh mah byjjes pedagogeles ööhpehtimmiem fååtesieh.
Saemien mubpiengïeline:
saemiengïele voestes- jallh mubpine gïeline jåarhkeskuvlesne galka lissiepoengh jïllebe øøhpehtæmman vedtedh
saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline.
Saemien voestesgïeline: Dïhte staeriedamme learoesoejkesje eajhnadåvva learohki gïeledaarjojde evtiedidh, guktie dah maehtieh saemien nuhtjedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie ektiedimmine jïh ovmessie sijjine.
Saemien voestes gïele maahtaldahkeulmieh 2.,4.,7., jïh 10. jaepietsiehkine maadtskuvlesne åtna jïh jåarhkeskuvlesne, Jå1, Jå2 jïh Jå3 ööpehtimmieprogrammen mietie.
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - NJAALMELDH
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - TJAALELDH
Saemien voestesgïeline: bïhkeden nasjovnaale væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 10. daltesen mænngan
Saemien dotkemegïeline
 Saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine
 Saemien gïele åtnsåvva jïh lea våajnoes gaajhkine sijjine siebriedahkesne
Saemien gïele lea juakeme jienebh gïeline, jïh gaajh joekehts haestemi uvte tjåådtje.
Saemien gïele akte biejjieladtje gïele jeanatjommesidie daejnie tjïeltine, jïh datne saemien gïelem dåastoeh gellene lehkesne voenges siebriedahkesne.
Saemien gïele akte maadthaarvoe saemien siebriedahkesne.
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie edtja goh saemiej almetjeveeljeme åårgane akte tjïelke aktööre årrodh gïelepolitihkesne, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie byöroe goh saemiej almetjeveeljeme åårgane, akte tjïelkebe aktööre gïelepolitihkesne årrodh, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
- Saemien lea jienebelåhkoengïele Karasjohkesne, men tuhtjebe læjhkan joekoen vihkeles saemien våajnoes darjodh dovne bovrine, maanagiertine, skuvlesne jïh jeatjah sijjine mijjen tjïeltesne.
Gellene lehkesne saemien gïele ij leah akte iemie bielie aarkebiejjien jieliedistie, jïh vaenie sijjieh gååvnesieh gusnie gïele åtnasåvva.
Saemien gïele lea naakede mij saemieh jïjtje tjuerieh reeredh.
-Saemien gïele lea behtjiedimmien nuelesne åejviegïelijste daejnie laantine.
- Saemien gïele lea garre dïedtegen nuelesne, jïh dan åvteste dle vihkeles Saemiedigkien gïelevierhtieh bööremeslaakan åtnasuvvieh.
-Saemien gïele lea garre dïedtegen nuelesne, jïh dan åvteste dle vihkeles Saemiedigkien gïelevierhtieh bööremeslaakan åtnasuvvieh.
Saemien gïele lea mijjen vadtese mijjen maadtegijstie.
 Saemien gïele hijven ekonomeles mierietsiehkieh åtna
Saemien gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme daejnie dajvine, jïh lea akte biejjieladtje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byögkeles ektiedimmesne.
Saemien gïele maanagïertesne jïh skuvlesne gïetesåvva gööktine jeatjah saemiedigkiebïevnesinie, jïh dan åvteste ibie edtjh dan veele daej siebriedahken institusjovni råållaj bïjre soptsestidh.
Saemien gïelekampanje
 Saemien gïelemaahtoe gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli
Saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie skuvlesne leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie gïeleevtiedimmiem saemiengïeleldh maanaj luvnie dåarjoehtidh.
saemiengïelen maanah faaleldahkh ietniengïelese maanagiertine åadtjoeh
Saemiengïeleldh gærjah utnijh ohtsedieh - åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien
Saemiengïeleldh lohkehtæjjah aktem maahtoem utnieh man mietie gihtjie jieniebinie sijjine goh ajve skuvlevierhkesne.
Saemiengïeleldh faagebarkijh
Saemiengïelen materijelle mij våaromem åtna saemien kultuvresne sæjhta akte bielie sjïdtedh daejstie orre plakaatijste.
Saemien tjuara akte gïele årrodh maam dovne fïerhte almetje jïh institusjovnh nåhtadieh.
Saemien gïelemoenehtse dïedtem åtneme gïelenormeradimmien åvteste saemien gïelen sisnjelen.
Vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem åvtese lutnjedh aktene saemien maanagïertefaalenassesne.
Saemien gïele- jïh kultuvregaavnedimmieh learoehkidie rørossaemien dajvesne
 Saemien gïele sertieståvva boelveste boelvese hïejmesne
Prijoriterede saemien gïelem fïerhten jaepien, men jis edtja studijidie aelkedh dle tjuara aktem vihties låhkoem studentijste utnedh.
Saemien gïeleraerie gïeleskreejremeåasam tseegki jaepien 2000.
Saemien gïeleraerie
Saemien gïeleraerie edtja Nöörjen Saemiedigkien barkoem terminologijeevtiedimmine tjåadtjoehtidh jïh Nöörjen Saemiedigkien viehkie årrodh dan ektiesaemien gïelelaavenjostose.
Saemiengïele.
Vååjnoe goh saemien jeenjemes hïejmesne, aalkoejielieminie jïh lïerehtimmiesuerkesne åtnasåvva.
Saemien gïele ij leah dan våajnoes, jïh vuelehks staatusem åtna.
Gïelevåhkoe akte ektie barkoe juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh daajroem gïeli bïjre lissiehtidh.
Gïelevåhkoe akte ektie barkoe juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh daajroem gïeli bïjre lissiehtidh.
Gïelevåhkoe
Saemien gïelevåhkoe
Saemien gïelevåhkoe, mij öörnesåvva golken 21.- 27.b. 2019 abpe laantesne, lea Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide.
Gïelevåhkosne sæjhta gellie ovmessie öörnedimmieh jïh darjomh årrodh bïjre jarkan laantesne, jïh aaj Saepmien såevmien bielesne.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte laavenjostoe gaskem tjïelth, gïelejarngh, jeatjah saemien institusjovnh jallh siebrieh leah vihkeles jis edtja saemien gïelebarkoem eadtjoestidh.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte iedtje gååvnese saemien lïeredh.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte joekoen stoerre joekehtsh gïelemaahtojne, åtnoesijjine jïh gïelevuajnojne, dovne gïeli gaskem jïh ovmessie bieline laanteste.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte bijjelen 30% jiehtieh lïerehtimmie hïejmesijjesne lea eevre daerpies jis edtjieh buektiehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
Saemien gïelegoerehtimmie, maam Nordlandsforskning darjoeji jaepien 2012, vuesehte dej båarasåbpoe aalteredåehkiej luvnie, desnie sagke jienebh mah noerhtesamien guarkah jïh soptsestieh goh dej nuerebe aalteredåehkiej luvnie.
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte
Saemien gïelemoenehtse raereste jis golme learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne sijhtieh reeremedajven ålkolen, dah edtjieh reaktam dïsse utnedh.
Saemien statistihke
Saemien Studijesiebrie (SOL) geervelïerehtimmiem faalehte saemien årroejidie.
Saamastallije healsoebarkijh jallh toelhke sijhtieh maehtedh daerpies råajvarimmieh årrodh juktie daam reaktam illedh skïemtjijidie mej saemien kultuvre- jïh gïelemaadtoe.
Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies
Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien tastatuvre mobijletellefovnesne
Saemien teatere ij leah eevre a jallh b, dan åvteste: a. Saemien kultuvre jïh gïele eah naan guhkies lidterære aerpievuekiem utnieh, dej aerpievuekie lea njaalmeldh sertiestimmie b. Saemien kultuvrelle vuekieh jïh ritualh leah luhpehts orreme jïh voejhkelamme nåhkehtidh - kristedehtemen jïh daaroedehtemen gaavhtan saemijste.
Saemien teatere jïh scenetjeahpoe eah utnieh:
Saemien teekste jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie
 Saemien terminologije gaajhkine siebriedahkesuerkine
Saemien aerpievuekien daajroe vihkelesvoetem tjïerteste aktede nænnoes krievveste jïh daajroe bovtsen baalkerdimmien bïjre eatnamisnie (Turi 2017, Tyler et al. 2007).
Raereste aaj saemien våhkoem Tromsøsne meatan vaeltedh Saemiedigkien budsjedtesne.
saemien noeride reaktah aamhtesinie meatan mah dej bïjre
Saemien ööhpehtimmie edtja jolle kvaliteetem utnedh.
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Sámi soga lávlla og Norges nasjonalsang, joiketradisjon og joik i dag
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome
Tjöönghkh gaajhkem bijjelesskuahpan sïjse
- Tjåenghkies vuajneme mijjieh libie vuarjasjamme båatsoe sæjhta veaksahkåbpoe sijjiem åadtjodh daehtie barkoste.
Jeatjah gærjagåetieh jïh löönijh edtjieh nuepiem utnedh våarhkoste löönedh jïh åehpies årrodh dejnie.
Mijjieh libie aadtjen våarhkoem gïehtjedamme jïh daelie gaajhkh tihtelh Bibsysesne registreradamme.
Aalkoelisnie våarhkoe lij akte goevtese Karasjohken almetjegærjagåetien nuelesne.
Våarhkoeh / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Våarhkoeh
Åeniedasse
Åeniedimmie
Iktedimmie: Vaenie kvantitatijve daajroe saemien lohkehtæjjaveahkan bïjre gååvnesamme Nöörjesne.
Iktedasse:
Iktedimmie Skilkemedahkoeh båatsoedajvine leah tjarke læssanamme dej minngemes luhkiejaepiej.
Iktedimmie Jis edtja hijven almetjehealsoem gorredidh dellie eevre daerpies daajroem utnedh dej materijelle, praktihkeles jïh sosijaale mieriekrïevenassi bïjre mah healsoem tsevtsieh.
Scenetjeahpoe lea akte dejstie maadthgierkijste nasjovne- jïh identiteetebigkemisnie gaajhki veartenen åålmegi jïh nasjovni luvnie.
Ektiedimmie daej nænnoestimmiej gaskem tjuara vååjnesasse båetedh laaken mïerhkesjimmine.
Ektiedimmie ööhpehtimmien jïh barkoen gaskem, fasseldimmielåhkoeh joekedamme ööhpehtimmien mietie:
Edtja ektiedimmiem sïejhme politihkine, soejkesjigujmie jïh suerkiestrategijigujmie vuesiehtidh.
Viertiestamme dejnie gaajh jolle barkoetråjjine dellie siejhme jieledekvaliteete sagke vueliehkåbpoe.
Viertiestamme taaligujmie båatsoealmetji geografeles joekedimmien bijjelen dle ånnetji jienebh meatan Nordlaanten båatsoedajveste goh dah mah meatan dejstie göökte åarjemes båatsoedajvijste.
saemien gïelehistovrijem viertiestidh noerhtilaanti gïeli histovrijinie
saemien teeksth viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi teeksti jïh aamhteseprovsateekstigujmie jïh dejtie vierhtiedidh kultuvren muhteste
viertiestidh jïh vierhtiedih saemien jïh jeatjah aalkoeåålmegi fiktijve teeksth jïh aamhteseteeksth kultuvren muhteste
viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
saemien dïejvesh daaroen dïejvesigujmie viertiestidh
saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
saemien gïeletsiehkiem jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie viertiestidh
learohkh gelkieh viertiestidh saemien teeksth daaletje teekstigujmie
viertiestidh jïh vierhtiedidh saemien nedtebielieh gelliegieleldh, dej åtnoevuekieh jïh bïevnesevierhtijste jïh designem
tjaaleldh saemien baakoeh jïh grammatihke hammoh soptsestimmie gïeline viertiestidh jïh barkoem åvtese buektedh
Viertiestamme saemien båatsojne noerhtedajvesne dellie jåartaburrie, eatnemevaarjelimmie jïh ruevtieraajroe dagkerh darjomh mah hævvi stuerebe konsekvensh utnieh åarjelsaemien båatsose.
Viertiestamme geerve almetjigujmie vaenie maanah mah suetiem åådtjeme Nöörjesne jïh abpe veartanisnie.
Viertiestamme geerve almetjigujmie vaenie maanah mah suetiem åådtjeme Nöörjesne jïh abpe veartenisnie.
Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh.
Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede.
Saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie ektine dle ulmie lea råajvarimmieh gaavnedh mah sijhtieh aarkebiejjiem aelhkebe darjodh saemien kultuvreentreprenööride, jïh jielemem nænnoestehtedh desnie gusnie daerpies.
Tromsøn universiteetine ektine dah dam stööremes studijepoengedorjemassem utnieh saemien gïelesne, åajvahkommes noerhtesaemien gïelesne.
Ektesne stuerebe dïedtem vaeltebe ihke saemien govloe, vååjnoe jïh åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Mijjieh dagke soptsestibie dan bïjre maam dååjreme daan biejjien.
barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
soptsestidh guvviej jïh guvvieraajroej bïjre jïh jïjtjh aaj jortehtidh
soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte.
saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
soptsestidh mij dïhte gelliengïelevoete
soptsestidh mij dïhte baakoe, raajese, tsiehkie jïh gihtjemevæhta
soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh, jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
soptsestidh guktie lïhkesvoeneste maahta orre saemien baakoeh jïh dïejvesh lïeredh
soptsestidh guktie lea njoetske beapmoeh aerpievoeten mietie åtneme, jïh guktie maahta orresth-laakan daelie jurjiehtidh.
soptsestidh guktie gïele maahta buerine jallh nåake aevhkine årrodh
soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme.
soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
soptsestidh lïhkes voeni sijjienommi bïjre, guktie dah leah jïh viertiestidh daaroen jïh jeatjah sijjienommigujmie jis gååvnesieh
soptsestidh juvri nommi bïjre mejtie leah saemien jielegine, vuesiehtæmman båatsosne, laanteburrie-, göölemisnie jïh vijremisnie
soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
åålmegi jïh saemien vaajesi jïh soptsestimmiej bïjre soptsestidh
soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
soptsestidh bearkoej, - gueliej jïh muerjiej bïjre jïh naan saemien beapmoej bïjre jïh guktie galka dejtie saemien vuekien mietie jurjiehtidh.
- åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste, hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste
Soptsestimmieh dan bïjre mij daelie jïh aarebi vihkeles orreme jieliedisnie, maehtieh viehkiehtidh fïereguhten histovrijem jïh aarvoem vihtiestidh.
Seamma tïjjen dïhte eensi stoerre kolonialiseradimmie Saepmeste læssani - dïhte stoerre daaroedehtemeprosesse: "åajaldidie gaajhkem jïh sjïdtede goh mijjieh".
Stoerre jih stuerebh kriebpesjimmieh aaj sjidtin laaken nualan båetedh, øøkonomiem stuvredh guktie vierhtieh støøremes sjidtin jih jeatja paehperebarkoejgujmie øørnedh.
Seamma tïjjen dïhte saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie akte byjhkesjimmie dehtie prinsihpeste mij jeahta saemien årrojh krïevenassem utnieh seammavyörtegs healsoedïenesjh utnedh jïh lea vaestiedasse dejtie daerpiesvoetide mejtie saemien årrojh healsoesuerkesne utnieh.
Seamma tïjjen dellie naakede mij daamtaj jæjhta, naakede mij aaj vååjnesasse båata daennie seminaaresne.
Seamma tïjjen aaj jienebh scenetjiehpiedæjjah mah tuhtjieh bööremes engasjementem åadtjodh ovmessie teaterijstie jïh prosjektijste juktie sijjen tjiehpeles vuekieh evtiedidh, jïh olles aktene onne teateredåehkesne dabrenh.
Seamma aejkien dle ovmurreds staateraerije Lysbakken ij vihties råajvarimmieh utnieh juktie saemien nyjsenæjjide aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
Seamma tïjjen joekoen hijven domtoe gosse maahta darjomh oktemierien haalvedh.
Dovne daerpies saemien siebredahkesne maehtedh gaajhkh jielemevuekieh jïh almetjen sjïeresvoetem guarkedh.
Seamma tïjjen vihkeles tjïertestidh daate lea prognosh mah våaroeminie utnieh learohketaale saemien gïelesne lea naa jïebne.
Seamma tïjjen madtjeles ihke moenehtse dan tjyölkehke sov juvnehtimmine.
Maahta ohtsedh bielelen bigkedh jïh arhkedh, bielelen dajveaajhteren jïh åtnoereakta-aajhteri jååahkesjimmiem.
Seamma tïjjen mahte akte lehkie lohkehtæjjijste bijjelen 50 jaepieh, mij sæjhta jiehtedh læjhkan sæjhta akte stoerre dåårrehtimmiedaerpiesvoete årrodh noerhtesaemien lohkehtæjjijste jåarhkelïerehtimmesne.
Eah leah saemieh oktegh eatnemem saemien dajvesne nuhtedh, jïh ij leah staate gaajhken aejkien vaarjelimmie soejkesjebarkosne saemide krøøhkestamme.
Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seamma laakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Seamma tïjjen Hábmeren tjïelte tseegkesåvva, gusnie doh seamma haestemh sijhtieh sjyöhtehke årrodh.
Seamma tïjjen vuesiehtimmieh gååvnesieh tjïeltine reeremedajven ålkolen mah hijvenlaakan lyhkesamme lohkehtæjjah dåårrehtidh dan åvteste dej akte tjïelke strategije dåårrehtæmman, jïh ovmessie skraejrieh nuhtjieh juktie lohkehtæjjah jïjtsasse giesedh.
Seamma aejkien dle saemieh goh aalkoealmetjh reaktam utnieh sov båetije biejjiem tsevtsedh, gorredimmien jïh evtiedimmien tjïrrh sov gïeleste, sov kultuvreste jïh sov siebriedahkejieliemistie.
Seamma tïjjen moenehtse lea åtneme vihkeles vierhtide radtjoeslaakan nuhtjedh mah joe saemien gïelebarkose åtnasuvvieh, jïh dan åvteste aaj naan råajvarimmieh raereste mah leah öörnedimmien bïjre gïelebarkoste.
Seamma tïjjen dle mijjen annje jïjnjh haestemh mïrrestallemesuerkesne mejtie lea vihkeles våajnoes darjodh.
Seamma tïjjen akte seminaare öörnesåvva Columbia University'sne boelhken voerhtjen 24.-26. b. sisvegen bïjre veartenekonferansen galhkuvetjaalegisnie, gusnie Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh.
Seamma tïjjen dle ekonomeles vierhtieh tjuerieh læssanidh, goh joe neebneme.
Seamma tïjjen goh dïhte saemien ektiedimmie seamma varke jåhta goh jååhkesjimmie saemien kultuvreste jïh stuerebe våajnoesvoeteste, joekoen TV- jïh musihkescenesne, dellie aaj garmeresvoete læssene saemien identiteetevæhtah vaarjojne jïh kleebjeginie guedtedh, jallh dejtie aatide mejtie gåetiej sisnie åtna.
Seamma tïjjen klijmajarkelimmieh stuerebe ovseekerevoetem vedtieh konsekvensi bïjre skilkemedahkojste areaaline.
Seamma tïjjen Saemiedigkien jïjtse barkoe læssene båatsoeaamhtesinie.
Seamma tïjjen dle Saemiedigkie sæjhta sov dåarjoem vuesiehtidh jeatjah aalkoealmetjenyjsenæjjide.
Seamma tïjjen dle aktem lutnjemem sïjhtebe saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemidie, mij maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien tjiehpiedæjjah maehtieh jieledh destie maam sjugnedieh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Seamma aejkien dle Saemiedigkie dïedtem åadtjoeji staateles dåarjoeh joekedidh daejtie museumidie.
Seamma tïjjen tjïerteste hævvi ij maehtieh vuertedh illedahkide dotkemistie jis daerpies råajvarimmiejgujmie mah maanaj aarkebiejjiem bueriedieh.
Seamma tïjjen vuejnebe formalmaahtoe saemien gïelesne lea joekoen jolle.
Seamma tïjjen vuejnebe saemien institusjovnh jïh siebrieh jïh gïehtelimmieh mej jolle krïevenassh byjjes maahtose, jienebh nyjsenæjjah utnieh, mij hævvi lea evtiedimmievæhtaj gaavhtan jåarhkeskuvleste jïh jollebe ööhpehtimmeste.
Seamma tïjjen aktem joekoen hijven evtiedimmiem åarjelsaemien siebriedahkesne vuejnebe, gosse måjhtelibie dej minngemes jaepiej dellie jienebh saemieh healsoefaageles maahtojne båateme, jïh daah faagealmetjh aaj stoerre eadtjohkevoetem faagese jïh åarjelsaemien siebriedahkese vuesiehtieh.
Seamma tïjjen dle gellie daaroeh eah buektehth guarkedh saemien kultuvre lea akte bielie skandinavijen jïh mijjen ektie histovrijistie.
Seamma tïjjen edtjebe viehkiehtidh daajroem vedtedh saemien kultuvren bïjre, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta, mij dïedtem åtna jielemen åvteste.
Seamma tïjjen edtjebe viehkine årrodh tjïelkestidh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetjereaktaj bïjre saemien åålmegidie mijjen laantesne.
Seamma tïjjen goh fïereguhte edtja aarkebiejjien gïelem hïejmesne veeljedh, dle aaj fïereguhten dïedte saemien nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
Seamma tïjjen goh staaten politihke lea gæmhpoem vaenie gåatomedajvi bïjre sjugniedamme, jïh seamma tïjjen aktem juvrepolitihkem sjïehtesjamme mij krievvide tjarke giehpiedamme, staate aaj aktem siebriedahke- jïh jielemepolitihkem åtneme mij ahkedh orre jïh stoerre bielieh dejstie daaletje gåatomedajvijste vaalta.
Seamma tïjjen tööllemeraaste nåakebe sjædta gosse gåhkoe, stoeredahke jïh ahkedh stuerebe leevles krïevenassh læssanieh, dan åvteste lissiebarkoe gaarkh nåhkehte jïh lïegkedimmienuepieh gaertjede.
Seamma tïjjen dle vaenie lohkehtæjjah jïh akte gaertjiedamme låhkoe dejstie maehtieh saemien lohkedh, jeahta ij sïjhth maereles årrodh gaajhkide kuvsjide faalehtidh fïerhten jaepien, jis dam buektiehtamme.
- Seammea tijjen lij aaj daerpies faage-tsiehkiem båatsoejieliemisnie nænnoestidh.
Seamma tïjjen Saemiedigkie moenehtsen åvtehkem jïh mubpieåvtehkem veeljie.
Seamma tïjjen åvtehke jïh mubpieåvtehke veeljesuvvieh.
Seamma tïjjen nuekie daejrebe guktie maehtebe råajvarimmieh evtiedidh jïh aelkedh.
Seamma tïjjen sïjhtem jiehtedh daate aaj akte stoerre biejjie abpe Saapman, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Seamma tïjjen sïjhtem öörnedæjjide bööredimmien åvteste gijhtedh seminaarese, jïh gijhtedh dej skraejrien åvteste guktie saemien healsoebarkijh åarjelsaemien dajvesne aktem gaavnedimmiesijjiem åadtjoeh.
Seamma tïjjen Saemiedigkie aaj sæjhta skraejriem bæjjese vaeltedh ööhpehtimmieinstitusjovnijste mah aktem staeries saemien representasjovnem raeriestieh universiteeti ståvrojne.
Sijhtieh aaj barkedh guktie Interregbarkoeh maehtieh vijriebasse juhtedh mænngan jaepien 2006.
Seamma tïjjen Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh aaj ööhpehtimmieinstitusjovnh, jieleme jïh faagebyjresh dïedtem utnieh saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem siebriedahkesne gorredidh.
Seamma tïjjen dle ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh dah tjïelth eah ellieslaaken nahkesjh sijjen dïedtem illedh guektiengïeleldh dïenesji bïjre.
Gaajhkesh pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh gaajhkesh aaj jåarhkeööhpehtimmiem utnieh åarjelsaemien gïelesne.
- Gaajhkh tjïelth jïh fylhkentjïelth joekehts haestemh utnieh, jïh dannasinie vihkeles jïh daerpies orreme tjïelth jïh fylhkentjïelth leah jïjtje tjïertestamme gusnie lea daerpies sjïere råajvarimmiejgujmie jïjtse åårganisasjovnen sisnjelen, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Jïh aaj dåvvoden råajvarimmide klijmajarkelimmiej vööste, goh jïjnje bigkeme aalkoealmetji dajvine orrestimmeles energijeste, goh tjaetsiefaamoe jïh biegkefaamoe, mah dåeriesmoerh vedtieh aerpievuekien almetji jieliemidie goh gööleme, bivteme jïh båatsoe.
Sandra Márjá West
Sandström jïh jienebh (2012) lea åtnoem evtiedamme anslyjsedïrregistie RenGIS juktie vihtiestidh guktie bovtse eatnamisnie baalkerde jïh dajvh reava mah leah tsavtseme bigkemistie jïh sturremijstie.
Laavlome maanagïertemaanijste.
Laavlome maanagïertemaanijste.
- SANKS aktem sjïere gïeleldh jïh kultuvrelle maahtoem bæjjese bigkeme saemien gyhtjelassi sisnjeli, mij aaj byöroe nåhtojne båetedh åarjelsaemide, raerieslïhtsege Jåma vihth tjïerteste.
SANKS (Saemien nasjovnaale maahtoejarnge - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) aktem hijven faalenassem åtna mij lea sjïehtedamme saemien årroji gïele- jïh kultuvremaadtose.
Dïhte mij lea saatnan lea daaroedehteme jïh dïedtelgimmie leah mijjen tjåenghkies histovrije, saemieh jïh nöörjen almetjh.
Daajedimmie - Vuajnoe, govleme, hopsenasse jïh smaahke maehtieh geahpanidh.
Øørnege tseegkesovvi guktie dihte beetneh-vierhtieh giehtjedimmie-raereste åadtjoeji guktie meehti byjresem skuvlesne giehtjedidh.
Kolonialiseradimmei Saepmeste lij dejstie nasjovnijste aktine eevre jeatjah gïeline, kultuvrine jïh religijööse aerpievuekine.
Sara aamhtesem tseegki staaten vööste jïh digkiereaktesne vitni, men staate sjæjsjalimmiem leejhti.
Sarakka Gaup lea dorjehtæjja.
Aalkoealmetjh voestegh dåeriesmoerh åadtjoeh globale baahkenimmine (jienge nåhka, orre aarhth båetieh, vearolde ij vielie dan jiebne, mearoen bijjieskierie læssene, årromesijjieh mearose hajpanieh, j.v. Minngeben aejkien dle aalkoealmetjh jïjnjh nåake konsekvensh åadtjoeh (læssanamme dearjoe, orre ekonomije, siebriedahkejarkelimmieh j.n.v.), mah minngesne båetieh aktede buerebe barkoeklijmeste/ temperatuvreste dejtie mulitnasjovnale sïeltide, mah edtjieh eatnemevierhtide evtiedidh dajvesne.
Gosse dïhte lea gaervies dle sïjhtem gaajh feejjene
Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede
Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte
Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte
Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte
Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Dïhte råajvarimmie byöroe evtiesovvedh (tjirkesovvedh) ektine dejnie åarjel-saemien byjresinie fylhkesne, jïh jis edtja aktem hijven govlesadtemem dejnie byjresinie tjirkedh, dellie fylhkeraerie sæjhta aktem gaskeseforumen tseegkedh.
Dïhte barkoe saemien kultuvrejielieminie, tseegkijelïerehtimmine jïh sïelteevtiedimmine sæjhta akte lissiehtamme barkoe årrodh dehtie joe gamtoe barkoste maam Saemiedigkie åtna saemien kåanstese, kultuvrese jïh jieliemasse.
Dah sjïere barkoesuerkieh VRI Trööndelagesne leah beapmoe, orrestimmeles energije jïh byjreseteknologije jïh dåårjesejielemh.
- Fokuse daan jieliemasse lea vihkeles juktie kultuvrem vaarjelidh, seamma tïjjen goh potensijelle orre barkoesijjieh sjugniesuvvieh.
Dïhte barkoe sæjhta vihkeles årrodh båetijen aejkien healsoedïenesjen gaavhtan, men eevre vihkeles dam juridihkeles- jïh etihkeleslaakan darjodh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
Terminologijem jïh hijven faage- jïh reeremegïelem evtiedidh lea eevre daerpies jis edtja nuepie årrodh saemien nuhtjedh dej ovmessie siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Juktie dam ånnetji tjïertestidh maahta jiehtedh: Man gellie kvadraatekilomeeterh edtjebe gaptjedh?
Sïrvebåanta Kero Arild Wiltmann aktem fuelhkiesïeltem åtna Nessebyesne gusnie ulmie lea göökte almetjh fasseldidh.
Teema: " Dïhte orre gïele " - dïhte orre saemien gïelejïh gïelem jealadehtedh
Scandinavian keybord lea sijjesne Google Play.
Scenetjeahpoe lea goh jeatjah tjeahpoe aaj frijje, akte sponsovre ij maehtieh veeljedh mah teaterevuesiehtimmieh teatere edtja vuesiehtidh jallh jeatjah tjiehpeles sisvegem tsevtsedh.
Scenetjeahpoe lea akte ektienomme jieniebidie tjeahpoesåarhtide, jïh gellie ovmessie finansieradimmiehammoeh utnieh.
Scenetjeahpoe lea fysiske jallh våajnoes darjome aktene tjiehpeles hammosne, maaje aktene scenesne.
Scenetjeahpoe maahta årrodh teatere, daanhtsoe, opera, balledte, musihke, sirkuse jallh jeatjah tjeahpoe aktene scenesne.
Scenetjiehpiedæjjah eah maehtieh scenesne tjåadtjodh aktine logo'ine gaarvojne.
Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne
Seamma bodtesne edtja barkoe juhtedh buerie jih sjiehteles gaavnedimmie - sijjeh åarjelh-saemien kultuvrese øørnedh.
Seamma sijjesne aaj skuvle saemien maanide mij maadth-skuvle-faaleldahkem vadta dovne dejtie guht Snåasesne årroeminie jih aaj dejtie guht bæjngoelistie båetieh.
Seamma skuvlesne leah av duedtie-kusjvh.
Vuartesjh BST:n jaepiebïevnesem jaepide 2014 jïh 2015. Vuartasjæjjataalh dan teaterevuesiehtæmman aaj registreradamme sjædta Stadsteateren jïh Rogaland Teateren vuartasjæjjastatistihkesne.
Seedtede gaajhkh reeknegh seamma adressen gåajkoe, saaht mij goevtese fylhkentjïeltesne mij edtja reeknegem maeksedh.
Seedth elektronihkeles syökemem.
Seedth lahtestimmide Raarvihken tjïeltese, 7898 Lyjmede jallh
Vuartesjh aaj reektemem råajvarimmesne 67.
Veartesjh Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Seija Sivertsen lea akte vyörtegs vitnije baalhkeste sov guhkies barkoen åvteste dan buaratjommesassse luvliesaemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkese.
Vuartesjh illustrasjovnide båetije sæjrosne mah vuesiehtieh guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh.
Mænngan aaj aalkoealmetjh ILO-konvensjovnine nr. 169 barkeme, aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN'i bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh dejnie dynamihkeles evtiedimmine EN'i konvensjovneste, sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966.
Mænngan dle Kulturhistorisk museum, mij lea juridihkeles aajhtere naakedasse daehtie våarhkoste, daam nænnoestimmiem jååhkesji.
Minngebe goerehtimmieh, goh Skarin jïh Åhman (2014) jïh Skarin jïh Alam (2017), tjïertestieh voenges goerehtimmieh aktegskreeki dåemiedimmeste elliesåbpoe daajroem vedtieh, men sijhtieh oktegimse effektem abpe dajveste fer nåakelaakan vuarjasjidh, giehpiedamme åtnojne gåatomedajvijste regijonaale daltesisnie.
Tjaelije
Akte staateles vaarjelimmiedajvereerije edtja tjaelemesijjine årrodh fïerhten ståvrose.
Tjaelemesijjie Saemien gïelegaaltijesne reeremebarkoeh jïh gïelefaageles barkijh åtna noerhtesaemien, enaresaemien, åarjelsaemien, julevsaemien jïh luvliesaemien gïelide.
Tjaelijesijjie edtja aelkedh juhtedh jaepeste 2013.
Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie.
Govhte dejstie leah SDJ-dajvh.
Govhte dejstie pedagogeles maahtoem utnieh jïh govhte aaj jåarhkeööhpehtimmiem utnieh julevsaemien gïelesne.
Sïelten leah 15 barkijh kontovrine Tromsøesne, Altesne jïh Bådåddjosne.
Sïelte edtja hæhtjoeh jïh daerpies sijjieh faalehtidh dejtie mah mearosne håagkoeh jïh treavka- jïh daelviedarjomh Lyngsalpesne.
- Aaj desnie gusnie maehteles almetjh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne gååvnesieh dle akte haesteme orreme daejtie barkojde seehtedh saemien dajvine.
Jïjtjehke barkoe lea dejnie govhte ihkuve barkoedåehkine, mah daejtie programmesuerkide feerhmieh:
- Dïhte dïejvese orresjugneden maahta mujvies årrodh, jïh dïhte mij lea orresjugneden aktene dajvesne ij daarpesjh seamma orresjugneden årrodh aktene jeatjah.
Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje ' m darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh.
Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje'm darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh.
Abpe aalkoealmetji jielede evtiedæmman bigkie, jïh guktie evtiedimmie gårreldihkie sjædta voenges, nasjovnales jïh gaskenasjovnales.
Aaj daan biejjien dle jeenjesh mah vienhtieh maajhööhpehtimmie ij leah akte geesjeles vuekie gïelelïerehtæmman, jïh dan åvteste dihte ajve akte vuekie maam maahta nuhtjedh gosse aerpievuekien lïerehtimmie ij maehtieh faalesovvedh.
Aemielueseme jïh jïjtjeirhkeme
- Jalhts analyjsedåehkie lea jïjtjeraarehke mijjieh faageles raerieh åadtjobe jïh Saemiedigkine gaskesadtebe.
Jalhts gåatomedajvh tsavtseme sjidtieh dan guhkene goh 5 kilomeeterh skilkemedahkoste, ij sïjhth jiehtedh daate dajve lea beajsteme goh bovtsegåatome jïh dan gaavhtan maahta åtnose vaaltasovvedh jeatjah åssjelidie.
Jalhts aerviedimmieh sån maehtieh vuesiehtidh gåatomedajvh, joekoen gïjregåatome, tsavtseme sjædta dan gåhkese goh 5 kilomeeterh skilkemedahkoste, ij badth sïjhth jiehtedh dajve lea beajsteme goh gåatome jïh maahta åtnose vaeltedh jeatjah åssjelidie.
Jalhts aerviedimmieh vuesiehtieh gåatomedajvh, joekoen gïjregåatome, tsavtseme sjædta dan gåhkese goh 5 kilomeeterh skilkemedahkoste, ij sïjhth jiehtedh daate dajve lea beajsteme goh gåatoemasse bovtsese jïh dan gaavhtan maahta åtnose vaaltasovvedh jeatjah åssjelidie.
Jalhts dah båarasommes tjaalegh saemien gïelesne leah gellie tjuetien jaepien båeries, dle akte naa orre fenomene dah saamastallije almetjh eelkin tjaaleldh saemien nåhtadidh, voestegh goh lohkemegïele mænngan dah religijööse tjaalegh olkese böötin.
Jalhts demense sveekes jæjhta pensjovneaalteren åvtelen, aaj nuerebe almetjh vuelelen 65 jaepieh maehtieh demensem åadtjodh.
- Jalhts daate lea gellie ohtsemh budsjedtemierien muhteste saemiedigkieraerie lea madtjeles ihke mijjieh daan jaepien libie buektiehtamme doh jeanatjommes prioriteradamme suerkieh gaptjedh, Mikkelsen jeahta.
Jalhts maahta aerviedidh jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie leah båarasåbpoe, dellie materijaale daejrehte mijjieh aktem stuerebe åtnoem dejstie sjyöhtehke vaeriedajveste åadtjobe boelhken 1600 raejeste - jïh kanne joekoen 1700 raejeste.
- Jalhts daate ij leah akte bielie Saemiedigkien budsjedteste dellie daate joekoen hijven gaajhkide båatsoesaemide jïh jieliemasse, Olsen jeahta..
Jalhts byögkelesvoete ij maehtieh fïereguhten almetjen veeljemem stuvredh, dle vihkeles sjïehteladtedh ihke dah privaate gïeleveeljemh, veeljemh sjidtieh tjïelke alternatijvigujmie.
Jalhts saemien siebriedahke aktem stoerre dïedtem åtna, ibie oktegh buektehth daam dåeriesmoerem nåhkehtidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Jalhts vytnesjæjjah leah gïehtelimsdåarjoem åådtjeme, ij leah læjhkan lissiehtamme åesiestimmiem sjïdteme.
Jalhts ij gïelem soptsesth, dle saemien læjhkan stoerre aarvoem åtna.
jalhts gie akt dutnjien daaroste, ih edtjh aajhpehtovvedh, men jåerhkedh saemiestidh jïh naemhtie haestedh almetjidie dov bïjre saemiestidh.
Jalhts protokolle storre fleksibiliteetem nasjovnale sjïehtedæmman vadta, dle dïhte aalkoealmetji reaktide veaksahkåbpoe dorje, gelline suerkine.
Jalhts saemien lea biejjieladtje gïele jeenjesidie Unjargesne, dle ahkedh behtjiedimmien nuelesne sosijaale ektiedimmine, gusnie nöörjen gïele lea dïhte jïjtjereerije.
- Jalhts gievrien skåerrie maam Raavrevijhkesne gaavneme, ij leah vaarjelamme, lea daate gaavnoe sjïere ihke daate lea badth dïhte aajnehke gievrie maam vaerine nøørjen bielesne gaavneme.
Jalhts tabelle ij gaajhke såarhts darjomh feermh dïhte tjïelkelaakan vuesehte doh jeanatjommes båatsoealmetjh ovmessie såarhts darjomh seamma tïjjen dååjroeh. Darjomi gaavhtan båatsoealmetje tjuara båatsoem sjïehtesjidh dan gellielaaketje ektiespïelen sïjse bovtse- eatneme-båatsoealmetje.
Jalhts låemties bovtsh lea akte semidomestiseradamme jallh bielielåemties kreeke, dah frijjelaakan eatnamisnie jielieh jïh maehtieh reageradidh goh gedtieh gosse sturremh.
Jalhts mijjieh ibie dam vïenhth, dellie mijjieh mijjen aarvoeh sertiestibie mijjen maanide.
Jalhts mijjieh daamtaj saemien ållermaahta goh akte gïele, dle nöörjen raastebielesne saemieh mah aerpievuekien ektiedimmiem utnieh vïjhte joekehts saemien gïelide.
Seminaare namhtah
Daah seminaarh göökte jaepieh ryöhkin.
Seminaare aalka ts. 09.00 Saemiedigkien auditovrijisnie.
Kultuvreraerije Marit Tennfjord seminaren rïhpeste, jïh dah mah sïjhtieh, jallh eah ryøhkh Musseren gåajkoe båetedh aarebi seminare aalka duarstan, maehtieh båetedh iehkeden, suehpeden 25.
Seminarijem såevmien jïh sveerjen gïelese jarkoestieh.
Seminare lea Vefsn almetjejolleskuvlesne, jïh seminaren aamhtese lea Saemien histovrije jïh Industrijehistovrije.
- Seedtede ohtsemem suehpeden 1.b. 2015 åvtelen jïh vedtede dijjen learoehkidie nuepiem skuvlem utnedh klaassetjiehtjelen ålkolen, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Seedth maaje guvviem jïh bïevnesh gåetiej bïjre, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Mænngan Snåase jïh Loabát (Lavangen) meatan sjïdteme reeremedajvesne, jïh Raavrevijhke meatan sjædta 1.1.2013.
Mænngan jieliedisnie, mænngan manne goh geerve almetje lim saemien lïereme, jïh aadtjen mov voestes maanam åådtjeme, dellie aktem orre såarhts saejriesvoetem damtim.
Senijovreraeriestæjja Nordlaanten Fylhkenålma
Seniorraeriestæjja Nordlaanten Fylhkenålma
Seniorraeriestæjja Nordlaanten fylhkenålma
Suejnieh
Jarnge vihkeles maehtelesvoeth lohkemisnie, tjaeliemisnie jïh njaalmeldh buektiemisnie evtedeminie dejnie saemien gïeline, jïh ulmine åtna meatan årrodh dotkemasse skreejredh.
Dam eelkin bigkedh jaepien 1984, jih rihpesovvi suehpeden 1987. Sijti Jarnge lea "saemiej ektievoete jarnge."
Jarnge lea Saemien jolleskuvlesne Guovdageaidnusne.
Aalkovistie jarnge ij aktem fysiske sijjiem åadtjoeh, men barkijh åadtjoeh sijjen barkoem darjodh fïereguhten saemiedigkien reeremisnie.
Jarngen nomme lea Saemien gïelegaaltije.
Jarnge ij leah staatusem åtneme goh nasjonaale jarnge jïh daate sæjhta jiehtedh dah eah leah seamma öörnedimmiem jïh beetnehdåarjoem åtneme goh doh nasjonaale jarngh.
Jarnge dïedtem åtna saemiedigkine ektine, nænnoestehtedh jïh evtiedidh dam noerhtelaanti gïelelaavenjostoem, saemien nænnoestehtedh jïh evtiedidh viehkine fïerhten gïeledåehkien daerpiesvoetem, haestemh jïh vierhtieh gorredidh, jïh gïelem vyörtegssåbpoe darjodh jïh gïelen båetije aekjiem gorredidh.
Jarngen barkoeh leah gaskem jeatjah gïelegorredimmie, gïeleevtiedimmie, terminologijebarkoe, gïelenormaderadimmie, nommedïenesje, sijjienommigujmie barkedh jïh saemien gïelefaageles aamhtesi bïjre bïevnedh.
Saemien lohkemejarnge lea akte vierhtiejarnge joekoen stuvreme lïerehtimmiesysteemen vööste, maanagïerten raejeste jollebe ööhpehtimmien raajan.
Saemien lohkemejarnge vijrieslaakan barka juktie njaalmeldh jïh tjaaleldh åtnoem saemien gïeleste eevtjedh årroji luvnie.
Saemien gïeleteknologijen jarnge lea viehkiehtamme evtiedimmiebarkosne.
Saemien Gïeleteknologijen Jarngen Sámi giellatekno
Båatsoesaemieh eah doh staateles åejvieladtjh dåarjoehtæjjine vuejnieh.
Akte vihkeles mearhketje soejkesjisnie lij raeriestidh aktem saemien maajhööhpehtimmiedïenesjem tseegkedh mij gaskem jeatjah edtji saemien maajhööhpehtimmiem faalehtidh dejnie ovmessie gïeline, aktem aktivyöki barkoem sjïehtesjidh saetniestïjjeste jïh nedtebaseradamme ööhpehtimmeste jïh digitaale boelhkh faalehtidh.
Vihkeles laavenjostoeguejmieh
Vihkeles gyhtjelassh bïevnesisnie sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkien byjjes reeremefaamoen bïjre, 100-jaepien njoelkedassh saemien kultuvremojhtesidie kultuvremojhteselaakesne, daajroem bievnedh saemien kultuvremojhtesi bïjre jïh dej ekonomeles mieriej bïjre dan saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman.
Jarngesne lea båvroe akten maanagïerten bïjre hijven kvaliteetine gaajhkide maanagïertemaanide, jïh akte saemien maanagïertefaalenasse mij demokratijem nænnoestahta.
Dïhte mij jarngesne dïejvesasse scenetjeahpoe lea dïhte sjangeri jïh faagi dåaresth jåhta tjeahpoeprosessesne.
Åejvieboelhken jarngesne edtja goerkesidh, vierhtiedidh jïh ussjedadtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh vuekiej mietie jïh jïjtje joekehts teektsh darjodh jïh åvtese buektedh.
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Vuartesjh aaj bievnesh; http://www.stiklestad.no /
Vuartesjh aaj 2. kapihtelem, Nasjovnaale laakh.
Vuartesjh reektemem 26.råajvarimmeste bijjielisnie.
Raajroe lea gaajhkine golme saemien gïeline jïh dovne trygkeme jïh digitaale biehkieh åtna, raerielïhtsege Mikkelsen minngemosth jeahta.
Raajroen dahkoe lea ektiedimmiem utnedh göökte ovmessie kultuvrine, gusnie Sööfem dåerede, akte 11 jaepien båeries nïejte, mij raajroen tjïrrh svæhtja dehtie nïejteste mij uvtemes lea "stoerresiebriedahkenöörjen" akten garmeres åarjelsaemien nïejtese nænnoes domtesigujmie dan aerpievuekien båatsose.
Raajroen akte gieltegs teema, man sisnie gellie saemien maanah maehtieh jïjtjemsh damtijieh.
Raajroe aktem guvviem åehpiedahta dehtie saemien kultuvreste gusnie aerpievuekien jïh daajbaaletje tsiehkieh gaavnedieh.
Jis ij dam juridihkeles bieliem krööhkesth dle jïjnjh jeatjah argumeenth man åvteste aaj vihkeles.
rien viejhkeste skreejrehtamme, mij dejbeeli Raarvihken dajvesne nuhtjesovveme.* Viejhkie lea bovtsentjåerveste dorjesovveme jïh tjaalehtjimmine sæjrojne.
Jis mijjieh dejtie sjïere bieliedajvide vuartasjibie SDJ-dajven sisnjelen, dellie dïhte naa jïjnjem jeerehti.
 Vuejnedh- saemien gïelh våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
Vuejnedh - saemien gïelem våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie
Vuartesjh håalemidie Datne maahtah gaajhkh håalemh aalkoegïelesne daesnie vuejnedh, Sametingets Web-tv.
Jis aktem klassihkerem bæjjese beaja, vuesiehtimmien gaavhtan Ibsen, dellie hov manuse gaervies jïh vaenie jallh gellie vierhtieh maehtieh åtnasovvedh juktie produksjovnem scenese darjodh, jearohke dejstie tjiehpeles veeljemijstie teaterenåejvie sæjhta vaeltedh.
aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
Gïeleektiedimmesne vuajneme, dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman - dsj. learoevierhtieh, maanagïerth jïh stipendh - gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste.
Aktene stuerebe siebriedahkeperspektijvesne vuajneme, dle daate sermie hijvenlaakan jeatjah gïeleråajvarimmiejgujmie sjeahta jïh dejnie saemien gïelepolitihkine maam Saemiedigkie sietie.
Aktene stuerebe siebriedahkeperspektijvesne vuajneme, dle daate sermie hijvenlaakan jeatjah gïeleråajvarimmiejgujmie sjeahta jïh dejnie saemien gïelepolitihkine maam Saemiedigkie sietie. Vuarjasjimmie vuesehte dåarjoedåastjojh jeenjemasth tuhtjieh daate öörnege hijvenlaakan jåhta.
- Dan gaavhtan dovne Nöörje jïh Såevmie stoerre prosjekth juhtieminie daelie juktie saemien daeverh bååstede åadtjodh dejtie saemien museumidie, dellie iemie doh saemien museumh orrelaakan ussjedieh guktie edtja jïjnjene daeverh jïh jïjnjene histovrijem vuesiehtidh, buektedh jïh dej bïjre bievnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dållem nastebe.
2009 raejeste dah njieljie kuvsjeraajroeh tjïrrehtamme jïh luhkieakte tjåanghkoeh.
Jaapien 2011 raejeste dle akte dåehkie nommedahteme maehteles almetjijstie laavenjostojne åtneme daam barkoem åvtese juhtiehtidh.
Juktie areaalh såemiesmearan leah dagkerh sijjine lea aaj iemie akte unnebe låhkoe areaaleste lea gåetiej lïhke.
Juktie gåabpegh gïelh aktem vihties gïelebyjresem utnieh dejnie baalte raastedajvine, dle vihkeles aktine laavenjostojne laanteraasti rastah, juktie daejtie göökte saemien gïelide Nöörjesne skreejrehtidh.
Dan mænngan EN bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoestamme.
Dan åvteste fïerhte seedtije jïjtse sjïere ID:m åtna, maahta dam ID:m bïevnesidie ektiedidh kreeken aajhteren bïjre, kreeken aalteren jïh tjoelen bïjre jïh jeatjah daata kreeki bïjre.
Mænngan ööhpehtimmielaake faamoem åadtjoeji 1998, fïerhte saemien learohke maadthööhpehtimmesne Nöörjesne maahta ööhpehtimmiem saemien gïelesne krïevedh.
Ihke ILO-konvensjovne 169 finnmaarhkelaaken nænnoestimmiej åvtelen båetieh v. § 3, jïh EN'i konvensjovnine, sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre (SP) nöörjen reaktan åvtelen båata almetjereaktalaakesne, dle aaj almetjereakta edtja meatan årrodh kommisjovnen vuarjasjimmine, goh akte eevre voernges reaktavåarome.
Dan åvteste bovtse eeremasth krievvesne jeala, ibie vïenhth daerpies seedtijh bïejedh gaajhkide bovtside krievvesne.
Juktie saemielaake vihteste saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh, dle gaajhkh saemiestæjjah byöroeh seamma reaktah utnedh saemien nåhtadidh, goh dah mah nöörjen soptsestieh.
- Lij geerve barkoe veeljedh daejstie buerie ohtsemijistie, dan dïehre goh daan soe jeenh ohtsemh.
Mænngan staate eelki jielemem tjerkebe gïehtjedidh 1970-låhkoen, jïjnje båajhtode sjïdteme.
Tseegkemen mænngan, jaepien 1968, lea NSR gaajhkide saemide nuepine orreme jïjtsh gïelem buektedh Nøørjen jïh gaskelaanti siebredahkesne.
Daarhve jïh dah Kasush
Fakturaadresse
Laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine jååhkesjin
Signerte samarbeid med Sametinget - Laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine jååhkesjin
Saemiedigkeste, Tjïelteste
Bievnieh raasismen bïjre!
Sïjhtebe gïehtjedidh / goerehtalledh mejtie sjiehteles barkose.
Sïjhth jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre, bïeljelh:
Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh.
Sijhtieh aaj barkedh guktie duedtiem sjiehtesjadtedh jielemebarkojne jih kultuvre-faagine.
Sijhtieh aaj barkedh guktie Interregbarkoeh maehtieh vijriebasse juhtedh mænngan jaepien 2006.
Sijhtieh aaj barkedh guktie orre gærjah-bussem Sijti Jarngese åestedh, busse mij lea daaletje våaromen mietie.
Sijhtieh aaj Sijti Jarngen bibliovtekem øøvtiedidh juktie dihte joekoen vihkeles sjædta åarjelh-saemien kultuvre bigkemisnie.
Sijti Jarnge, Saemien Sijte jih museume Rørosesne leah vihkeles dajvh kultuvre- jih museumsbarkoen gaavhtan.
Sijti Jarnge lea Noerhtelaanten Fylhkine ekti vøøki barkeminie samien gærjah- bussem juhtiehteminie.
Sijti Jarnge lea "saemiej ektievoete jarnge."
Sijti Jarnge, Saemien Sijte jih museume Rørosesne leah vihkeles dajvh kultuvre- jih museumsbarkoen gaavhtan.
Jearsos jïh maerele
gaajhkide saemien utniejidie starne- jïh sosijaale faalldahkide saemiengïelese tjirkedh jïh utniji daerpiesvoeten jïh kultuvren vuekien mietie sjiehtesjidh
Arealh jïh vierhtieh gorredidh
• Hoksedh gaajhkh prosjekth mah beetnegh åadtjoeh RES'en baaktoe, iktesuvvieh juhtije barkoejgujmie VRI Trööndelagen jïh Regijovnale Dotkemefoenten Gaske-Nöörje sisnjeli
Gorredidh dajvh mejtie Staateskåajje SF åtna, eah doekesovvh eannan dajvide goerehtalleme, jïh våaromem saemien kultuvrese voebnesjidh gosse arealeåtnoem jarkele.
åesteme-øørnege saemien tjaaleldahkide tjirkesovvedh jïh væjranidh
tjirkedh guktie saemien tjaaleldahkh mah byjjes dåarjegigujmie saadtesieh, dah gaajhkesidie faalasovvedh
Båetijen aejkien gorredidh
 Hijven mierietsiehkieh gorredidh gïelevierhtietjïeltide
Båatsose hijven jïh daajroes mierietsiehkieh gorredidh
Gorrede båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Hoksedh båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Båatsoen dajvevåaromem gorredidh
Båatsoen areale- jïh dajvevåaromem gorredidh
Båatsoem gorrede goh gïele- jïh kultuvreguedtije
Båatsoen reaktavåaromem gorrede
göölemereaktam gorredidh almetjidie mearoesaemien dajvine
Tsevtsemem guhkiebasse gorrede
Elfaamoejearsoesvoetem Noerhte-Nöörjesne gorrede
Elfaamoejearsoesvoetem Noerhte-Nöörjesne gorrede / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
saemien lihtsegh jïh saemien maahtoeh starneråajvarimmiej ståvrojne tjirkedh, guktie starneråajvarimmieh saemien skeamtjoejidie buerebelaakan gietedalledh
Viehkiehtidh guktie stuerebe nyjsenelåhkoe sjædta
- Dah tjïrkemebarkoeh Reerenassekvartaalesne ektiedamme orre vaeptiesentraalese jïh bueriedæmman straejmiefasseldæmman leah vihkeles råajvarimmieh mejtie guhkiem soejkesjamme.
Ulmie lea tjïelkestidh man vijries dah reaktah leah, jïh sisvegem tjïelkestidh dejnie reaktine mejtie almetjh Finnmaarhkesne lin maahteme reebleme daennie dajvesne, dannasinie dah dajvem guhkiem eekeme, aalteren tïjjen åtnoe, jallh aktene jeatjah reaktavåaroemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan voenges provhke.
Silje Karine Muotka lea daam dorjeme goh sov stoerre politihkeles gæmhpoeaaamhtese, jïh NSR:ine ektine dïhte lea meatan veeljemisnie juktie Repparfjovlem beerkedh jïh Nussirem tjöödtjestidh.
(Silje Karine Muotka saemiedigkieraerien barkoem stuvrie gyhtjelassigujmie Nussiren bïjre.
Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Silje Karine Muotka
Joekehts såarhts bovtsh joekehtslaakan reageradieh sturremidie, jïh aaltoeh leah joekoen prååsehke suehpiedahkesne gïjrege.
Simone Grøtte Pedersen lea 150 000 kråvnah åådtjeme daanhtsoevuasahtallemasse Glemt, mij lea noerhtenöörjen dåaroehistovrijen bïjre jïh voestes vuasahtallemem åtna Noerhte-Nöörjen feestespïelesne.
Simone Grøtte Pedersen tjerkebe jïh tjerkebe vååjnesasse båata fïerhtene daanhtsoevuesiehtimmesne.
Gievlie akte biejjie (rööpses bieliegievlie) - jïh askesymbovle (plaave bieliegievlie).
Minngemes aejkien aktem dagkerem gaavnin nøørjen bielesne lij 90-låhkoen gaskoeh, dellie aaj åarjelsaemien dajvesne.
Minngemes generasjovne signaaledåastoejijstie buerebe badterijekapasiteetem utnieh goh voestes generasjovne, åajvahkommes smaave software-staeriedimmiej gaavhtan.
Minngemes stoerredigkiebïevnese båatsoen bïjre bööti 1992.
Dïhte minngemes neebneme ij daan såarhts statistihkem jïh dejtie seamma ohtsemenuepide utnieh goh doh profesjonelle teaterh, jïh ij sïjhth meatan årrodh dennie minngiebisnie tabellematerijellesne bielelen akte teaterestuhtje Tråante 2017- heevehtimmesne.
Minngemes våhkoen Saemiedigkieraerie dan åvteste aktem salkehtimmiem perspektijvi bïjre åehpiedehti reerenassen tjïeltereformese.
Daelie dïhte akte aajhtoe båatsoen ekonomeles, ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten vööste gåabpaginie laantine.
Tsiehkie lea itjmies jieniebinie suehpedsdajvine jïh båatsoeburrieh demtieh sijjieh eah nuepiem utnieh dam tsiehkiem heerredidh.
Tsiehkie saemien gïelide aaj jeerehte fïerhten gïelen gïeledajven sisnjelen, jïh tjïelti leah ovmessie haestemh jïh daerpiesvoeth.
Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese, jïh vihkeles råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah daerpiesvoetide sjïehtedamme fïereguhtene dajvesne.
Saemien gïelen tsiehkie lea joekehts, ij ajve gïeli gaskem men aaj gïeli sisnjeli.
- Saemien gïeletsiehkie Unjargesne lij feagan sïjhteme dan hijven orreme jis ij lij Jane Juuson barkoen åvteste.
Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese.
Tsiehkie åarjel- julevsaemien gïelese lea joekoen laejhtehks.
Guktie lea gïeline māori, mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne/New Zealand, jïh kymriske gïeline Cymru'sne/Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne. Maehtebe daan sjïekenisnie vuesiehtidh tjaalegasse "Te Kōhanga Reo.
Guktie tsiehkie lea saemide Nöörjesne lea akte dejstie aamhtesijstie mïsse sjïerelaakan vuartesje gosse EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) edtja Nöörjem byjrehtidh mïetsken 17.-18.b. Genevesne.
Govhtede vitnije
Sjïere laavenjostoelatjkoeh stuerebe nuepieh vedtieh tjïeltide jïh fylhkentjieltide dam saemien gïelem evtiedidh tjïelti jïh fylhkentjïelti jïjtsh daerpiesvoeti mietie.
Sjiere povlitiske gietedallh leah daerpies fierhten ovmese provsjektese.
Mearoeloesesiebrie vuarjesjeminie staatem steabnodh, dan åvteste doh staateles stuvrehtimmieh leah aerpievuekien mearoeloesegöölemem håvhtedeminie.
Jalhts jeenemes dejstie learohkijstie saemien utniejin goh gåetie-giele, idtji gieh øøhpehtimmiem saemien gielesne kriebpesjh.
Jalhts maahta jiehtedh studijepoengedorjemasse gaajhkine saemien gïeline lea hijven, dle taallh viertiestamme jeatjah gïeligujmie annje naa smaave.
Sjømannsbyen maanagïerte lea tjïelten maanagïerte Romsan tjïeltesne njieljie goevtesigujmie.
Mearoedåaroe, skaehtievijreme jïh goerehtimmie mearosne leah stïeresne daan aejkien aaj.
Skåejjieburrien åejvie (Sissel K. Grongstad) fïerhten dåarstan kontovrebiejjieh Raarvihkesne åtna, jïh dah mubpieh biejjieh maehtede satnem Namsskogan-kontovresne gaavnesjidh.
Edtja daajroem jïh goerkesem sjugniedidh
Mineraalereeremen direktovrate edtja nuepiem vedtedh dajveaajhterasse, Saemiedægkan, tjïeltide jïh dan sjyöhtehke dajveståvrose jïh båatsoen sïjteståvrose lahtestimmine båetedh gosse ohtsemem gïetede.
Edtja dam våålese veedtjedh
Edtja gærhkoejaepien bijpeleteeksth jarkoestidh
departemente edtja ohtsemem sjæsjsjalidh dastegh Saemiedigkie jallh dajveaajhtere nyöjhkoeh ohtsemem jååhkesjidh.
"Edtjebe daelie vihth ussjedidh jïh analyseradidh nöörjenlaaketje" -vaajmoesjoehkenasse aktede scenetjiehpiedæjjeste gosse dah bïevnesem åadtjoejin dah edtjin nöörjen bïhkedæjjam utnedh.
Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
Skardsfjella-Hyllingsdalen vaarjelimmiedajveståvroe
Skarin jïh Åhman (2014) tjïertestieh låemties bovtse ij leah sjïere låemtie, jïh dïhte ekstensijve gåatomevuekie stoerre dajvine sæjhta jiehtedh ij lea stoerre joekehtse låemties bovtsen jïh gedtien gaskem guktie dah skilkemedahkoej jïh sturremi vööste reageradieh.
Skarvan jïh Roltdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Skaehtieetaate sæjhta jåerhkedh goerh jïh bïevnesh saemiengïelesne sjïehteladtedh, jïh dejtie etaaten nedtesæjrose bïejedh.
Skaehtiemaeksijh maehtieh saemien veeljedh gosse Skaehtiebïevnesinie soptsestieh, jïh dellie åadtjoeh aktine saemiengïelen aamhtesegietedæjjine soptsestidh.
Skïemtjesåjhtere 100% ihkuven barkoe, goevtesne, turnuse- barkoe fïernhten gåalmeden hïeljen.
joekehtidh mïj dïhte elliesraajese jïh lïhtseraajese, jïh joekehts raajesebægkoeh utnedh
Daelie sjilth iktemearan bæjjese bïejesuvvieh budsjedtevierhtiej mietie.
Tsïeglesjimmie båatsoesïjtijste mah bïjlegeajnoej rastah juhtieh sæjhta aaj viehkiehtidh saemien gïelh vielie våajnoes sjidtieh, seamma tïjjen goh voerkesvoetem saemien baelien bïjre vadta, jïh daajroem saemien båatsoen bïjre Saepmien nöörjen bielesne.
Uvtemes sjilth bæjjese bïejesuvvieh gosse akte tjïelte dam maadteme.
Orrestahta goeride fïerhten jaepien.
Maahta goerem vaestiedidh gaajhkine saemien gïeline jallh nöörjen gïelesne.
Goerh jïh bïevnesh saemiengïelesne aaj skaehtieetaaten nedtesæjrojne gååvnesieh.
Ij gåaredh goerh saemiengïelesne elektrovneleslaakan seedtedh.
Goerh, mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2).
Jis jarkelimmieh båetieh reeremedajvesne saemien gïelese, dellie sisvege jïh kvaliteete gaavnoes saemien maanagïertefaalenassine eah edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
SKOGAN
Skuvleaajhteri lea dïedte lïerehtimmiem vedtedh mij lea aarvoej mietie laanten skuvlesysteemine jïh jååhkesjamme learoesoejkesjigujmie.
Skuvleaajhterh jïh Fylhkenålmah byöroeh strategeles soejkesjh evtiedidh juktie gorredidh gaajhkh saemienlohkehtæjjah byjjes maahtoekrïevenassh illieh 2025 åvtelen (jïh 2020 åvtelen maajhööhpehtimmielohkehtæjjide, Mieriesoejkesjen mietie saemien maajhööhpehtæmman).
Skuvlen aajhtere dam bijjemes diedtem åtna ihke learohki reaktah saemien lïerehtæmman steeresuvvieh.
Skuvleaajhtere, mij ij naan lohkehtæjjam utnieh guhte maahta lïerehtimmiem vedtedh saemiengïelesne, tjuerieh sijjen learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh, viehkine alternatijve lïerehtimmievuekijste.
Learohkh skuvlijste Raarvihkesne jïh Karasjohkesne eevre bijjiegeatjan böötin gaahtjemisnie dej bööremes faamoebaakoej bïjre irhkemen vööste.
Skuvlen eejehtsøørnege lea øøhpehtimmiefaaleldahki sjisjnjelen jïh saemien maanide saemien maanide dovne desnie galka saemien sisvege.
Skuvle jïh daajroe leah doh ellen vihkielommes vaeknieh mïrrestallemegæmhposne, dovne ålkone veartenisnie jïh daesnie gåetesne.
Dellie skuvlh aktem symbovleles summem maaksa ryöktesth KSV:se vuasahtallemen åvteste.
Skuvlh såemies ööhpehtimmiem ektesne utnieh.
Saemien dajvine skuvle lea vihkeles vierhtege-, maahtoe- jïh åssjalommesbihkedæjja jïh hijven sijjie gustie aelkedh saemien siebredahkesne meatan ïedtjine barkedh.
Skuvle jïh lohkehtæjja daajroem, kultuvrem jïh aarvoeh boelveste boelvese sertiestieh.
Skuvle edtja gaskem jeatjah derhviegåetiem bigkedh gåabph maahta ööhpehtimmiem klaassetjiehtjielistie vaeltedh, jïh akte sijjie årrodh saemien gïelebeasan jïh gïelelïerehtæmman.
Tårnet skuvle aaj prosjektem åtneme (2012) man nomme "skuvle goh kultuvreguedtije mearoesaemien kultuvrese jïh mearoegöölemasse".
SKUVLE JÏH ØØHPEHTIMMIE
Skuvle
Eah byörh skuvleskovhtem jïh byögkeles skovhtem dåeriedidh jis nuepie gååvnese baajedh årrodh.
Dïhte lissiehtasse budsjedtesne lea ussjedamme dejtie evtemosth råajvarimmide.
Tjaaleldh saadtegh / aamhtsh åarjelsaemien sïjhtebe åarjelsaemien gïelesne vaestiedidh.
Tjaaleldh saadtegh /aamhtsh åarjelsaemien sïjhtebe åarjelsaemien gïelesne vaestiedidh.
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede. Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Tjaaledh gaskesadteme
Tjaaleldh gaskesadteme
Aerpievuekien daajroe
Lohkemestrategijh
Tjaaleldh maahtoe
Tjaaleldh latjkoe artisten jïh öörnedæjjan gaskem tjuara ohtsemen baalte bïejesovvedh.
dïjrh, baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemen mietie
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemi mietie
teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
soptsesh, tjihtesh, prievieh jïh aamhtese-provsa teeksth tjaeledh
teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie jïh aamhtesen mietie dïejveldamme
teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie lea jïh aamtesen mietie dïejveldamme
teeksth joekehts sjaangerine tjaeledh
ahkedh jïh maereles tjaeledh
bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
Tjaelieh åenehks tjaalegem uvtelassi muhteste jïh seedth dam Saemiedigkien gïelegoevtesasse eannan njoktjen 15. b.
Sïerkh guhkiem jæjla.
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies struktuvrine jïh mah såemiesmearan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïh jïjtse mïelh soptseste, såemies viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala hijven struktuvrine jïh mah tjïelkelaakan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïjtse mïelh maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan buerkeste jïh sjiehteles viehkiedïrregh nuhtjie
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala tjïelke struktuvrine jïh mah leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, såemies argumenth soptseste jïh jïjtse mïelh buerkeste joekehts tjaalegi jïh teemaj bïjre, sïejhme viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
ahkedh jïh jïjtjeste maereles tjaeledh
heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
Tjaelieh aktem åeniedimmiem jïjtsh baakoejgujmie.
Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh.
Tjaelieh dov löönemenommerem (löönemekåarhtesne tjåådtje).
Tjaelieh dov löönemenommerem jïh tjeakoesbaakoem
Tjaelieh nommem, adressem jïh reakedsbiejjiem bijjelesskuahpan ålkoebielesne.
Edtjim dam saemien nuhtjedh maam meehtim, maam damtim ij lij nuekies hijven?
Skultuvrem Rød, mij lea granihteste dorjesovveme (1999) lea tjiehpiedæjja Harald Bodøgaard dorjeme, jïh lij akte vadtese Bjørn Bygg AS'ste, Tromsø, gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001.
• Vuetjeme- jïh haarjanimmiedajve: Vaarjelimmie
Slabakova (2016) jeahta dle vihkeles dejtie haestiemidie mubpiengïelen lohkehtimmesne gaavnedh, jïh Slabakova juvnehte mijjieh tjiehtebe dej haestemigujmie skuvlesne barkedh jeanatjommes tïjjen.
Vitnijefaamoebaakoeh daelie bannerinie trygkesuvvieh mejtie klaassh jïh skuvlh mah lin meatan edtjieh åadtjodh.
Faamoebaakoegaahtjeme irhkemen vööste maam Saemiedigkie öörnedamme lij akte bielie daehtie barkoste.
Guevtie åtna skaavtegh sjïere klaerine mah vuesehtieh mij klaeride kåarhtesne maam vaeltedh.
Hajhkh teerneginie juktie vuajnah man gellie sillh luhpiem vaedtsedh.
Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes.
Laahkoeh
Soptsese
Tjåanghkoeåvtehke edtja dagkeres dåemiedimmiem jallh soptsestallemeplïerem bïedtedh.
Naemhtie guktie daate raeriestimmie vååjnoe daelie dellie bïegkefaamoesoejkesjh Luvlie Finnmaarhkesne eah sïjhth sjyöhtehke årrodh vielie bigkemasse.
Dagkerh gåetieh leah akte gaaltije gusnie daajroe jïh histovrije dan saemien siebriedahken bïjre jïh dej voenges siebriedahki bïjre gusnie leah.
Dagkerh tjaatsegh ååpsen daamtaj aktem ållesth daajroevåaromem fååtesieh gosse edtja stoerre bigkemh tjïrrehtidh.
Dagkerh klipsh maehtieh klijnedh jïh muvhten aejkien bieljie maahta gajhkanidh klipsen gaavhtan mearan bovtse gåatoemisnie.
Dagkerh kuvsjh tjarke læssanin mænngan laake åålmehskuvlen bïjre nænnoestamme sjïdti 1860. Jaepien 1826 dïhte voestes byögkeles lohkehtæjjaööhpehtimmie, seminaare, tseegkesovvi Trondenesne.
Daagkerh juhtemegeajnoeh gedtien dïpmebaaletje gïejh dåeriedieh, mah leah nænnoestamme topografijeste, jaevrijste jïh tjaetsieåerijste, jïh skilkemedahkoeh daejnie dajvine maehtieh itjmies konsekvensh åadtjodh.
Dagkerh lahtestimmieh tsåatskelesvoetem stuvrieh dejstie dïedteguedtije politihkerijstie mah leah nïerhkeme, tjïrrehtamme jïh dåarjoehtamme noerhkemegiehpiedimmieh luhkie jaepiej tjïrrh.
Nimhtie dah ryöknememaahtoeh viehkine maahta årrodh gosse saemien gïelem evtiedidh.
Daagkerh laavaenjostoeprosessh edtjieh barkoem iktedidh, jïh viehkiehtidh guktie akte buerebe daajroevåarome sjædta ovmessie arealegyhtjelassi bïjre.
- Gaajhkesh maehtieh dagkerh dåarjedimmieh dåarjoehtidh, jïh dah maehtieh badth dam skraejriem buektedh maam reerenasse dagke gegkeste.
Daan biejjien dagkerh faalenassh leah prosjekti tjïrrh, jïh eah leah ihkuve faalenassh.
Dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh vegetasjovnem jurjedh, sjiltigujmie jïh kultuvrebaalkajgujmie sjïehteladtedh, jïh bueriedidh, bæjjese bigkedh orresistie jïh vaarjelamme gåetieh sertedh.
Dagkerh krievemh maehtieh årrodh kroehkeme åvtelen barkoe aalka, jallh tjuara aktem vaarjelamme gåetiem bueriedidh antikvariske prinsihpi mietie.
Naemhtie datne dov löönemem orresth
Naemhtie gïehtele guktie gaajhkh kandidaath veeljeesovveme.
Naemhtie darjoeh
Naemhtie persovnesteemmem vadtah:
Dah tjilkemh edtjieh fylhkestjieltien gaskeviermesne gååvnesidh jih aaj hællojne gusnie aelhkie dejtie paehperidie vuejnedh.
Mov mïelen mietie dle vihkeles gæmhpoem nyjsenæjjaj reaktaj åvteste lissiehtidh.
Naemhtie maahtah raeriejgujmie båetedh
Naemhtie learohkh maehtieh aktem åajvoeh daajroem åadtjoeh saemien histovrijen, aerpievuekiej jïh siebriedahkejieleden bïjre.
Nimhtie maahta saemien gïelem jïh kultuvrem nubpien boelvese tjirkeslaakan buektedh.
Saemiedigkien mïelen mietie dle neavroebievneme jïh bïeljelimmie eah leah nuekies hijven dejtie saemien utniejidie daan biejjien, dan guhkiem ij gåaredh saemien gïelesne bïeljelidh, jallh bïeljelimmie saemiengielesne dorje guktie guhkebem vaasa bïeljelimmien jïh vualkajimmien gaskem.
Dan gaavhtan gujht tjuara maehtedh jiehtedh studijepoengedorjemasse viehkehte jollebe daltesidie båetedh Fishmanen gïeleåtnoedaltesinie.
Guktie tsiehkie lea, dle raaktan eevre geerve guarkedh dan gåhkese mijjieh daejrebe dle gaajhkh learohkh mah saemienlïerehtimmiem sijhtieh, dam sijjen tjïeltesne jallh maajhööhpehtimmien tjïrrh åadtjoeh.
Guktie lea daan biejjien, dle voernges åejvieladtjh eah dåhkesjh aktem ållesth gïelepolitihkem saemien gïelese buektiehtidh.
Naemhtie edtja jåarhkedh årrodh.
Edtja hævvi numhtie årrodh.
raeriestimmesne mieriesoejkesjasse tjåådtje.
Naemhtie jienebetaaleveeljemisnie steemmedh (akte kandidaatelæstoe)
Naemhtie forholdstaaleveeljemisnie steemmedh (jienebh kandidaatelæstoeh)
Dagkeres våajnoes seammavyörtegsvoete gïeli gaskem lea seamma tïjjen akte guvvie dan seammavyörtegsvoetese almetji gaskem.
Minngie-gietedalleme
Galhkuvereektehtse sæjhta sån aaj dejtie sjïere barkoesuerkide buerkiestidh dan vijriesåbpoe barkose saemien gïeligujmie.
Smaave lohkemetjoevkesh fïerhten tjirkijen buertesne dejtie murreds, smaave tjiehtjielidie tjïertestieh daennie gaajh stoerre tjiehtjielisnie.
-Smarttellefovne sagke væjkalåbpoe sjædta mijjese dovne privaate jïh barkosne.
Ohtje-foente
Tjirkeme jis vaenie beetnegh sjædta noeride mah råajvarimmieh noeride øørnieh
Smith gaskem jeatjah jeahta jillieveartenen daajroevuajnoe lea aaj sjïehtedamme jillieveartenen stuvremevuakan jïh aaj akte bielie faamoereeremistie.
-Smithen åssjaldahkh jïh daajroe leah almetjh madtjeldehteme abpe veartenisnie, jïh manne geerjene ihke åadtjoem dam govledh daesnie Saepmesne, Saemiedigkie presidente Aili Keskitalo jeahta.
Snåasesne lea åarjelh-saemien hearra kontovrinie.
Snåase tjïelte jïh Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte leah guektiengïelen tsiengelen 1. biejjien 2008 raejeste, jïh Snåase tjïelte lea dehtie miereste meatan sjidteme reeremedajven saemien gïelese.
Soptsestidie dov baerniejgujmie jïh voelpigujmie.
"Saemesth munnjien" akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie, dovne dah mah saemiestieh, ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh.
Saemesth munnjien
Saemesth munnjien!
Snåase lea vihkeles sijjie saemien kultuvrese.
SNÅSA Gïelem nastedh i Snåsa
Snåasesne akte gærhkoe.
Voestes saemien vætnoe Snåasen gærhkose sjïdti gosse Martha Jåma jïh altese mænnja Marja Leena aalteren boelvestahkem skåerrine skåårreme.
Snåasesne
Snåasen tjïelte lea åarjelsaemien dajven jarngesne.
Snåsa kommune og Nord-Trøndelag fylkeskommune ble tospråklig fra 1. januar 2008 og Snåsa kommune ble fra samme dato innlemmet som forvaltningsområde for sørsamisk språk.
Daate lea dejtie voestes råajvarimmieh mah edtjieh sijjesne årrodh tsiengelen 1. biejjien 2008. Jeatjah råajvarimmieh jïh bïevnesh åarjel-saemien sïjhtieh båateladtedh.
Snåasen tjïelten reereme lea 01.01.03 raejeste øørnedamme aktene 2-daltesemaalline gusnie doh ektievoeten åvtehkh fïereguhten goevtesasse leah riekte reeremeåvtehken nuelesne (raerieålma).
Snåasen montessorimaanagïerte lea dåarjoem åådtjeme göökte prosjektide.
Snåsa
SNÅSA
- Åarjel-saemien giele-jarnge
Snefrid Møllersen, psykologespesialiste, dr, psychol., Saemien nasjonaale maahtoedïenesje psykiske healsoevaarjelæmman jïh geeruvevoetese, Finnmaarhkeskïemtjegåetie.
Gaskemedtien aaltere julevsaemien lohkehtæjjide maadthskuvlesne lea 49 jaepieh.
Gaskemedtien aaltere julevsaemien lohkehtæjjide jåarhkelïerehtimmesne lea 39,25 jaepieh.
Gaskemedtien aaltere åarjelsaemien lohkehtæjjide lea 45 jaepieh.
Jarkemesïelkedahke dïhte voestes jïh minngemes sijjie sjædta dejtie turistide mah leah cruisesne Noerhte-Nöörjesne.
Soejkesje akte prijoriteradamme soejkesjebarkoe Regijovnaale soejkesjestrategijen sisnjelen Noerhte-Trööndelagese 2012-2016.
Soejkesjebarkoen bïjre Regijovnaale soejkesje arealeåtnose lea illedahke aktede regijovnale laavenjostoste.
Soejkesje fokusem åtnastaare- jïh sijjieevtiedæmman, mearoe- jïh mearoegaedtiesovne, monnehke arealeåtnoe, båatsoe, bïegke- jïh tjaetsiefaamoe, siebriedahkejearsoesvoete jïh mineraalevierhtieh.
Soejkesje lea ovmessie teemasuerkiej bïjre gosse lea åtnoen jih vaarjelimmien bijre arealijste mijjen fylhkesne.
Soejkesjen bïhkedassh sijhtieh aktem dahkoesijjiem tjïeltide vedtedh sijjen arealesoejkesjimmesne mij lea daajroes åvtelhbodti.
Soejkesjestaatuse Regijovnale soejkesjasse arealeåtnose.
Sofie Jomafjeld jaepien 1910 viejhkerem Etnografiske museeumasse sjïeledi, mij Jomafjeldesne Tronesne, Namdalesne tjaalasovveme. "
Pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse ussjedeminie laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien ïedtjh ryöktesth tsevtsedh.
Aajhterh jïh bievnijh ohtsede
Syøkijh tjuerieh jillieskuvlem-/ universiteeteööhpehtimmiem daej faagine utnedh.
Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh, aaj bïevnesh jeatjah byögkeles dåarjoen bïjre.
Ohtsije maahta vaestiedassem ohtsemasse veanhtadidh 3 askh mænngan ohtseme lea mijjese båateme, v. reeremelaaken § 11. Åvtelhbodti bïevnese reereme-aamhtesisnie seedtesåvva åvtelen aktem askem mænngan ohtsemem dååsteme.
Ohtsije maahta vaestiedassem ohtsemasse veanhtadidh 3 askh mænngan ohtseme lea mijjese båateme, v. reeremelaaken § 11.
Syøkije (laagh, institusjovnh, siebrieh, almetje):
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakoes utnedh, off.laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakosne utnedh, byj.laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakosne utnedh, off.laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele tjeakosne dam utnedh, off.laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syökije vaajtele tjeakosne dam utnedh. Vuartesjh, off. laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syökije vaajtele tjeakosne dam utnedh. Vuartesjh, off.laake §25.
Ohtsije tjuara aaj tjaelemedååjrehtimmien jïh skraejrien bïjre learose bievnedh.
Ohtsije
Ohtsije edtja aktem teekstem seedtedh medtie 10 sæjrojne.
Daase dåarjegh syökebe:
Syökh dåarjegh mubpijste?
Aelhkebe aaj baakoeh ohtsedh.
Dan åvteste maahta ohtsemidie sïjse seedtedh abpe jaepiem, jïh dah iktemearan gïetesuvvieh.
Ohtseme lea dej prioriterdimmiej sisnjeli Saemiedigkien budsjedtesne marijne jieliemidie 2018.
Ohtseme aktem faamoelinjam feerhmie mij lea 370 km guhkies, jïh edtja såemies dej stööremes båatsoedajvi tjïrrh Nøørjesne juhtedh.
Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne, jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh.
Maahta ohtsemh nyöjhkedh jis vååjnoe goh ij dejtie saemien iedtjide krööhkh.
Stoerretjåanghkoe ohtsemh guhkebe permisjovni bïjre jïh lutniestimmiem tjirkijebarkoste Saemiedigkesne sjæjsjele, juvnehtimmien mietie stoerretjåanghkoeståvroste.
Ohtsemh permisjovni bïjre ajve vadtasuvvieh gosse joekoen vihkeles fåantoeh gååvnesieh.
Ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh ekonomeles, maarkeden, teknihkeles, siebriedahkenåhtoen, kåansteles, faageles jïh jeatjah sjyöhtehke krööhkemi mietie, gaskem jeatjah mejtie ohtsijen lea nuepie prosjektem / råajvarimmiem dæjpeleslaakan tjïrrehtidh.
Ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh ekonomeles, maarkeden, teknihkeles, siebriedahkenåhtoen, kåansteles, faageles jïh jeatjah sjyöhtehke krööhkemi mietie, gaskem jeatjah mejtie ohtsijen lea nuepie prosjektem/råajvarimmiem dæjpeleslaakan tjïrrehtidh.
Maahtah aaj ohtsemem CV:ine seedtedh diekie, Snåsa kommune, Sentrum, 7760 Snåsa.
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem CV:ine seedth tjïelten åejviebielien tjirrh: www.royrvik.kommune.no
Ohtseme jarkelimmiej bïjre mah eah soejkesje- jïh bigkemelaaken nualan båata, ryöktesth Saemiedægkan seedtesåvva gïetedæmman.
Ohtseme dåarjoen bïjre byöroe tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh.
Ohtseme jijtse sjeemesne seedtesåvva dan fiere-guhten tjieltese mij prijoriteerie jih seedtie fylhkentjielten gåajkoe.
Seedth elektronihkeles syökemem.
Ohtsemem bööremes seedth elektrovneles goeresne, vuartesjh gaavnoes barkoeh mijjen gåetiesæjrosne, www.snasa.kommune.no.
Minngemes syökemebiejjie lea goeven 1 b.
Minngemes syökemebiejjie lea jåvleasken 27 b..
Ohtsememierie: Ræhpas
Ohtsememierie golken 15.b.
Ohtsememierie lea voerhtjen 1.b. daan jaepien.
Ohtsememierie lea guhkiedamme suehpeden 1.b. 2015 raajan, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Saemien sïelti ohtsememierie juktie meatan årrodh "Faamoe" -programmesne lea ruffien 11. b. 2019 jïh ohtsemegoere lea mijjen nedtesæjrojne jïh Saemiedigkien Facebook-sæjrosne.
Saemien sïelti ohtsememierie juktie meatan årrodh "Faamoe"-programmesne lea ruffien 11. b. 2019 jïh ohtsemegoere lea mijjen nedtesæjrojne jïh Saemiedigkien Facebook-sæjrosne.
Ohtsememierie bæjhkoehtamme sjædta mænngan.
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
Ohtseme-mierie: abpe jaepiem
Ohtseme-instanse: Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielte, Kultuvre-goevtese / Nord-Trøndelag fylkeskommune, Kulturavdelinga, Fylhken Gåetie, 7735 Steinkjer / Stientje.
Ohtseme-instanse: Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielte, Nord-trøndelag fylkeskommune, Rådet for funksjonshemmede, Fylhken Gåetie, 7735 Steinkjer / Stientje.
Ohtsemegoere olkese bïejesåvva Saemiedigkien gåetiesæjrosne tsïengelen 2015 aalkoelisnie.
Syökemegoerem Raarvihken tjïelten hïejmebielesne gaavnh.
Ohtsemegoerh jïh njoelkedassh Saemiedigkien gåetiesæjrose bïejesuvvieh gaskoeh tsïengelen 2015.
Ohtsemesumme lij bijjelen 5,8 millijovnh kråvnah jïh daelie dåårjeme ånnetji vielie goh 3 millijovnh juktie gïeleskreejremematerijellem evtiedidh.
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
Gihtjh raerien mietie åvtelen datne aalkah gorredidh jallh jarkelidh.
Healsoe
Ohtsh dåarjoem
Solengen lea hijven jïh njaelkie gïele mestie sïjhtebe jïjnjem govledh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Solidariteete lea NSR-se daerpies lahtese.
Akte budsjedte veartenen aalkoealmetjidie
Akte budsjedte veartenen aalkoealmetjidie / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
solidariteete jïh ektiebarkoe jeatjah aalkoealmetji- jïh vaenielåhkoen almetji gujmie giej elties sjïeresvoete jïh reaktah dyødtoeh
Solidariteete jïh laavenjostoe aalkoealmetjigujmie: viehkiehtidh guktie tsiehkie jeatjah aalkoealmetjidie buerebe sjædta politihkeles dåarjoen tjïrrh, maahtoem jïh dååjrehtimmieh juekedh, jïh viehkie råajvarimmide mah barkoefaamoem eevtjieh jïh jeatjah prosjekth
Nænnoes gïele- jih kultuvremaahtoe barkiji luvnie sæjhta kvaliteetem lissiehtidh saemien maanagïertefaalenassesne, jïh evtiedimmiem giehpiedidh olles nöörjen gïele veaksahkommes gïele maanagïertesne sjïdth, Mikkelsen jeahta.
Goh akte bielie latjkoste dle aaj akte konsultasjovnetjåanghkoe gaskem staateraerijem mij diedtem åtna saemien aamhtesidie jïh saemiedigkiepresidentem, fïerhten bieliejaepien.
Goh akte bielie aktede såemies gaskenasjovnale saemien kultuvreste, Noerhte-Trööndelaage aaj aktem åarjel-saemien almehtjïertem åtna.
Goh akte bielie kultuvrebyjresistie jïh reeremevåaroemistie dovne materijelle jïh immaterijelle kultuvremojhtesh leah meatan.
Gosse meatan programmesne åådtje 30 tæjmoeh raeriestimmine.
Goh vuesiehtimmieh kultuvremojhteseprosjektide leah Saemien Sïjten kultuvremojhtesevïhtesjadteme Gaejsienjaevrien dajvesne Gaalan, Bindalen jïh Namsskogan tjïeltine, jïh Noerhtealmetji jarngen vïhtesjadteme jïh vuesiehtimmie saemien kultuvremojhtesijstie Årøyesne Lyngesne.
-Goh akte jïjtse bielie tjåanghkoesoejkesjistie edtja aaj digkiedidh jïh raerieh vedtedh aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke daan biejjien dejnie ovmessie voengine mejnie mijjieh guessine mïnnebe, Åhrén jeahta.
- Goh akte illedahke daehtie goerehtallemistie dle Saemiedigkie raeriestimmiejgujmie båateme göökte vihties råajvarimmide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta, guhte dïedtem åtna saemien maanagïerti åvteste.
Dej prijoriteradamme barkoesuerkiej gaavhtan dle bïrrebe Innovasjovne Nöörjem joekoen sïeltetjomhpigujmie barkedh, jïh sïeltigujmie daejnie tjomhpine.
Staaten daaroedehteme- jïh assimileradimmiepolitihken gaavhtan, mij 1960-låhkoen minngiegietjien raajan ryöhki, jïjnjh saemieh eah leah saemien hïejmegïeline åtneme.
Stoerredigkien gïetedimmien gaavhtan St.bïevnesistie 34 (2001-2002) Kvalitetsreformen om høyere samiske utdanning og forskning, dle universiteetese aktem nasjovnaale dïedtem vedti saemien jïh aalkoealmetjen dotkemen, ööhpehtimmien jïh vuesiehtimmien åvteste.
Dan åvteste saemielaaken gïelenjoelkedassh jorkesieh guktie dah abpe laantem feerhmieh, dle daerpies joekehts njoelkedassigujmie.
Goh akte guhkiebasse barkoe reektestimmeste saemiedigkieraerie sæjhta aktem seminaarem hööltedh lesbiske, homofijle jïh transalmetji bïjre saemien siebriedahkine ruffien.
Goh akte bielie reerenassen ulmeste mij lij veahkam saernijste lissiehtidh saemien gïeline nedtesæjrosne regjeringen.no, dle akte dïenesje tseegkesovvi jarkoestimmide saemiengïelesne Departementenes servicesenterisnie jaepien 2010.
Dan åvteste saemieh edtjieh meatan årrodh jïjtje nænnoestidh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre, dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh gïelepolitihkesne.
Goh hijven viehkievierhtie kreekeaajhterasse vïenhtebe båetijen aejkien maahta nuepie sjïdtedh aktem ellies krievviem seedtijebaantigujmie elmeste skannadidh viehkine signaaledåastojem dronese dibrehtidh (Aspholm & Jørgensen, 2016).
"Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme - saemieh jïh nöörjen almetjh - jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh.
"Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme - saemieh jïh nöörjen almetjh - jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh.
Dan åvteste dle fylhkentjïelte lissiedåarjoeh åådtjeme Staatebudsjedten bijjelen, mah dåarjojne ektine fylhkentjïelteste jïh dejstie golme tjïeltijste Byjngetje Nåamesjevuemesne (Nærøy, Leka jïh Vikna), våaromem vadteme akten regijovnale jarkelimmieprosjektese, aktine fïerhtenjaepien mierine 6. mill. kråvnine.
Daaroedehtemepolitihken gaavhtan dle jïjnjh geerve saemieh mah eah leah saemien lïereme.
Goh akte voestes bielie daennie barkosne edtja aktem tjaalegevåarhkoem darjodh sjyöhtehke teemaj bïjre areale- jïh byjresepolitihkesne.
Åajvahkommes juvnehte salkehtimmie skïemtjijen staeriesdåaktaristie dorjesåvva gosse sovmehte skïemtjije demensem åtna, aktene laavenjostosne barkijigujmie tjïelten jeatjah healsoe- jïh hoksedïenesjistie.
Åajvahkommes stipende ij vadtasovvh seamma faagen sisnjelen vielie goh ikth.
EN:n mietie dle åarjelsaemien gïele akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie.
Goh dijjieh daejrede dle Saemiedigkieraerie guhkiem laajhteme aalkoealmetjh jïh reaktah eah vaarjelimmiem utnieh mineraalelaakine, jïh eah sijjen dïedtem steereme dej tjïelke rååresjimmiej bïjre nöörjen åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Goh akte bielie daehtie barkoste saemiedigkieraerie aaj ovmessie dotkijh jïh daajroebyjresh bööredamme tjaalegh ovmessie aamhtesi bïjre tjaeledh.
Goh akte lïhtse dejnie staaten åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, dle staath edtjieh "ååktedh, gorrredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem, orresjugniedimmieh jïh haarjanimmiem aalkoealmetji siebriedahkide, jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh ".
Goh akte lïhtse dejnie staaten åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, dle staath edtjieh "ååktedh, gorrredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem, orresjugniedimmieh jïh haarjanimmiem aalkoealmetji siebriedahkide, jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh".
- Goh åvtehke NBR-esne, manne dihte diedtem åadtjoejim barkedh guktie dah kriebpesjimmieh juhtiehmasse bøøtin.
Giesiegåatome I lea vaenemes tsavtseme gåetijste jïh infrastruktuvreste.
Giesien 2010 dïhte siebrie Luvlie Nåamesjen Dajve jïh Stiftelsen Saemien Sijte aktem gievriesæjroem gaavnin Raavrevijhken tjïeltesne.
Giesien 2013 Saemiedigkie 600 tjirkijh gaajhkijste veartenen aalkoealmetjedajvijste Altan gåajkoe bööredi.
Giesie Bassegohppesne lea rovmana maanide jih noeride.
Goh neebneme aalkolisnie dle Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle dïedtem åtna åarjelsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste, men kuvsjh aaj faalehte Tromsøn Universtiteetine ektine, jïh Saemien jolleskuvle kuvsjh Aajeginie ektine faalehte.
Goh aarebi neebneme dah tjïelth lissine gellie saamastallije lohkehtæjjah utnieh mah eah saemiengïelesne ööhpehth.
Goh aarebi neebneme dle maajhööhpehtimmiefaalenasse ånnetji joekehts orreme dejnie ovmessie gïeledajvine.
Goh aarebi neebneme tjaalegisnie dle mijjieh aerviedibie doh ellen jeanatjommes saamastallije lohkehtæjjah lohkehtæjjaööhpehtimmine mah annje barkeminie, leah ööhpehtimmiem åådtjeme mænngan goh golmenjaepien sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmie sjïehtesjamme sjïdti jaepien 1973. Jïjtsh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh tseegkesovvin sagke dubpiebasse, jïh Saemien jïlleskuvle tseegkesovvi jaepien 1989. Gellie saamastallije almetjh badth lohkehtæjjaööhpehtimmiem veeltin guhkiem dan åvtelen, jïh naakenh lohkehtæjjaööhpehtimmiem veeltin seamma tïjjen goh saemien gïelekuvsjh veeltin, vuesiehtimmien gaavhtan Oslon Universiteetesne, mearan dïhte universiteete saemien studijefaalenassh faalehti.
Dan åvteste saemien akte byögkeles gïele, dle byögkeles reereme tjuara vielie saemien nåhtadidh, jïh byögkeles bïevnesh tjuerieh aaj saemien gïelesne årrodh.
Goh Android-tellefovnine maahtah dam kroatiske tastatuvrem nuhtjedh, Hrvatski, mij joe dov tellefovnesne.
Goh reaksjovne laanteburrieministere Sylvi Listhaugen raeriestæmman mij jeahta båetijen aejkien edtja bovtsetaalide gaajhkide sïjtelåhkojde bæjhkoehtidh, Åhrén aktem vaatnoem åtna.
Goh reerenasse lea tjïertestamme dle daajroe dïhte mihte Noerhtedajvepolitihkesne.
Goh saemiej almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne, dle Saemiedigkien ulmie lea barkedh guktie saemiej vihkielommes reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh, mij lea akte våarome juktie gorredidh jïh nænnoestidh saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejielemem, jïh ihke dah ovmessie saemien aerpievuekieh gååvnesieh.
Goh saemiedigkieraerie manne daejtie institusjovnide garmerdem mah aktem hijven jïh nænnoes barkoem dorjeme.
Goh SP dle aaj ØSK almetjereaktalaaken tjïrrh meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne jïh jeatjah laaki åvtelen båata.
Goh statistihke vuesehte dle akte lissiehtimmie orreme studijepoengedorjemassesne saemien gïelesne, mearan jijnjh jeatjah gïelefaagh vueliehkåbpoe ohtsijelåhkoem jïh vueliehkåbpoe studijepoengedorjemassem utnieh goh vijhten jaepien gietjeste.
Goh teaterebarkije gellie jaepieh, sïjhtem mov dååjrehtimmien mietie jiehtedh vaenie daaroeh dååjroeh saemien teatere lea mij akt maam dah byöroeh pryjjedh.
Goh aarebi neebneme saemien teatere akte orre dåarjoe saemien tjeahpose jïh kultuvrejieliedasse 1970-låhkoen raejeste, jïh dan åvteste ij naan guhkies aerpievuekiem utnieh sov duekesne. Maahtam aerpievuekide Indijisnie, Japanisnie jïh Kinesne vuesiehtidh mah leah vielie goh 1000 jaepieh.
- Goh noere saemieh dle såemies aejkien heannadimmine båetebe gusnie ibie maehtieh eensi vaestiedassem vedtedh, jïh ambassadöörine sjïdtebe gaajhkide saemide.
Goh aalkoealmetjh dle saemieh reaktam utnieh råårestalleme sjïdtedh aamhtesinie mah maehtieh ryöktesth ulmiem dejtie åadtjodh.
Goh mijjieh joe daejrebe, saemien siebriedahke stoerre haestemi uvte tjåådtje juktie barkijh dåårrehtidh mah saemien gïelh haalvoeh, joekoen julev- jïh åarjelsaemien.
Goh mijjieh libie vuajneme daennie tjaalegisnie dle annje dïhte saemien skuvle aktem stuerebe låhkoem lohkehtæjjijste åtna bielelen faageööhpehtimmie, men læjhkan maahta aerviedidh daate akte unnebe dåeriesmoere goh aarebi, joekoen noerhtesaemien dajvesne låhkoe lea vuelege.
Guktie tabellesne 1.1. vööjnimh dle Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle dah jeanatjommes åarjelsaemien gïelestudenth åtna, dan åvteste dah aktem sjïere dïedtem utnieh åarjelsaemien gïelen åvteste.
Goh mijjieh figuvrijste bijjielisnie vuejnebe noerhtesaemien lohkehtæjjah leah dah mej jollemes pedagogeles maahtoe.
Guktie tabelleste 4.8 vuejnebe dle akte stoerre lissiehtimmie orreme studijepoengedorjemassesne noerhtesaemien gïelesne 2008 raejeste 2011 raajan, mearan akte vueliedimmie jaepien 2012. Naemhtie guktie Jon Todal lea vuesiehtamme gærjesne "Samiske tall forteller 4" dle akte vueliedimmie orreme learohkelåhkoste dej minngemes jaepiej mij saemien mubpiengïeline åtna maadthskuvlesne, mænngan akten boelhken lij akte naa stoerre lissiehtimmie dennie seamma learohkelåhkosne.
Guktie tabelleste vuejnebe dle Tromsøn Universiteete dam stööremes studijepoengedorjemassem åtna saemien gïelesne dej minngemes jaepiej, jïh institusjovne aaj joekoen jïjnjh ovmessie kuvsjh faalehte.
Aejlegen njoktjen 16.b. Arctic Winter Games (AWG) aalka Fairbankesne, Alaska.
Aejlegen doh juelkietjengkerenïejth aelkieminie gulliem vijredh, jïh rïhpestimmiegæmhpoe lea hïejmefavorihten vööste, Alaska.
Šoop Šoop 2020 edtja aaj viehkiehtidh guktie produsenth jïh åesiestæjjah daajroem åadtjoeh reeremen bïjre saemien identiteeteste jïh kultuvresne aktene kommersijelle ektiedimmesne
Šoop Šoop edtja akte orre areena årrodh saemien hammoedæmman, jïh tjåanghkoesijjie hammoedæjjide, produsentide, aerpievuekien vytnesjæjjide jïh åestiejidie
Sopstsesh åarjelsaemien gïelesne.
Åarjel-Nöörje
Åarjel- jïh julevsaemien dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne soptsesuvvieh, noerhtesaemien aaj lissine Såevmesne, enaresaemien ajve Såevmesne soptsesåvva, men luvliesaemien soptsesåvva dovne Såevmesne jïh Russlaantesne, jïh ånnetji aaj Nöörjesne.
Åarjeldajvi gåatomedajvh jïh juhtemegeajnoeh leah dovne topografijen jïh byjngetje darjomi gaavhtan eatnamisnie prååsehkåbpoe goh noerhtene.
Åarjelsaemieh Fovsendajvesne billieh bïegkepaarhkh leah aalkove galhkuvasse båatsose Fovsenisnie.
Åarjel-Saepmie
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke onne
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Vaajma
Åarjelsaemien bijpelejarkoestimmieh II - åarjelsaemien
Åarjelsaemien gærjabusse/Gærjah
Åarjelsaemien gærjabusse/Gærjah / Saemien gærjabussh / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Åarjelsaemien båaloe
Åarjelsaemien beapmoebihkedassegærjah
Åarjelsaemien ij leah læjhkan akte biejjieladtje gïele gellene lehkesne, jïh vaenie nuepieh saemien gïelem soptsestidh.
Åarjelsaemien sæjroe
Åarjelsaemien sisvege Sámi ođasmagasiidnesne - åarjelsaemien
- Åarjel-saemien interrege
NSR
Åarjelsaemien lïerehtimmie Nöörjesne faalasåvva åajvahkommes govhte skuvlijste, GaskeNöörjen saemieskovle, Åarjel-saemiej skuvle Snåasesne, Praahken byjjenimmie- jïh voengejarnge, Raarvihken skuvle, Röörosen jåarhkeskuvle (Aajege) jïh Kråangken jåarhkeskuvle.
"Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse- og sosiale spørsmål" jih Noerhte-Trøndelagen fylhke sæjta desnie diedtem vaeltedh goh barkije-åejvie.
Åarjelsaemien seminaare jïh saemien filmefestivaale
Sørsamisk
Åarjelsaemien: Åarjelsaemien dajvesne almetjh bårrode årroeh jïh aerpievuekien mietie jïjnjh maajhööhpehtimmielearohkh.
-Daelie åarjelsaemien aalka nænnoesåbpoe sjïdtedh, mænngan tjarke håvhtadamme orreme.
Åarjelsaemien gïele aktene jieliehtimmieprosessesne orreme, jïh daelie daamtaj jienebh maanah mah lïerehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemien gïelesne.
Åarjelsaemien gïelebiesie lea akte prosjekte Nordlaanten Fylhkenålman jïh Saemieskuvleståvroen tjïrrh Sveerjesne.
Åarjelsaemien gïeledajve
Åarjelh giele-dajve Noerhte-laantesne Saelhtie-vaereste jåhta jih fylhken gåajkoe Noerhte-Trøndelagesne jih nimhtie dihte sjiere dajve dehtie åarjelh-saemien ektievoeteste sjædta.
- Saemien Sijten evtiedimmie
Åarjelsaemien gïelen dïejvesedåehkie lea normeremeaamhtesh goerehtalleme guktie löönemebaakoeh galka tjaeledh jih guktie dejtie sojjehtidh.
Åarjelh-Trøndelagen tjielte lea Rørosen museumese diedtem vadteme abpe regiovnesne gorredidh,øøhpehtidh jih bievnesjidh saemiej kultuvre-aerpij bijre. Orre saemien barkoesijjie lea aaj disse veadtaldihkie, jaepeste 2002.
Åarjelh- Trøndelagen Fylhkestjielte Hedemarken Fylhkestjielte
Åarjel-Trööndelage jïh Hedmarhke
Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sosijaalepolitihke
Sosijaale domtoe, politigke dåarjoeh jïh ïedtjeles barkoeh viesjies tjïertide, leah dagkerh vierhtegh gustie NSR lea tseegkesovveme.
Sosijaale
Sosijaale joekehtsvoete jïh joekehtsgïetedimmie lea raessiefaktovrh mah healsoevaahram sjugniedieh.
Mijjieh maehtebe faalehtidh:
Sjïeregærjagåetiebarkije
Sjïerereektijen reektehtse saemiej bïjre Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjuvtjede joekoen dan geerve tseahkan dejtie saemien gïelide.
Sjïerereektije James Anayasen reektehtse almetjereaktaj jïh vihkielommes frijjevoeti bïjre aalkoealmetjidie, mij bööti 2011, lea akte vihkeles bielie daajroevåaroemistie daan bïevnesasse.
Sjïerevåarhkoeh
Sjïerevåarhkoeh//
Joekoen vihkeles mijjieh jienebh filmh åadtjobe maanide jïh noeride.
Joekoen saemiej reaktah jïjtjereeremen bïjre moenesovveme.
Joekoen eejhtegh mah eah saemien ietniengïeline utnieh, jïh mah saemien gïelelïerehtimmiem sijjen maanide veeljieh, lissie dåarjoem daarpesjieh juktie gorredidh maanah hijven gïeleevtiedimmiem åadtjoeh.
Joekoen julev- jïh åarjelsaemien gïelese daate vuekie maahta gaajh nuhteligs årrodh, juktie gïeleutnjijidie lissiehtidh.
Joekoen naemhtie ÅST:se mij lea ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne, men ajve maadthdåarjojne.
Joekoen Guovdageaidnun jïh Karasjohken tjïeltine mah tjåanghkan ovrehte govhteluhkieh saamastallije lohkehtæjjah utnieh mah eah saemiengïelesne ööhpehth.
Joekoen båatsoen bïjre joe daelie vuejnebe doh klijmajarkelimmieh haestemh sjugniedieh orre sjædtoe- jïh åhtehtsh-aarhtigujmie.
Joekoen åarjelsaemien dajvesne dle gellie jaepieh aktem jïjtse lohkehtæjjaööhpehtimmiem sïjhteme.
Joekoen geeruvh saemien noeri gaskem tjoeverieh vuastalidh.
Eeremes leah råajvarimmieh gujnide jih noeride vihkeles.
Joekoen smaave gaertenh leah vihkeles jis edtja våaromem saemien kultuvrese jïh saemien voenide tjåadtjoehtidh.
Joekoen sijjieh sjugniedidh gusnie maahta saemien nåhtadidh ovmessie kuvsjine.
- Joekoen vihkeles åarjelsaemien learoevierhtieh gååvnesieh, guktie vuekieh gïelelïerehtæmman evtiesuvvieh jïh maahtoe lohkehtæjjaj luvnie buerebe læssene.
- Joekoen vihkeles åarjelsaemien learoevierhtieh gååvnesieh, vuekieh dorjesuvvieh gïelelïerehtæmman jïh maahtoe lohkehtæjjaj gaskem læssene.
Joekoen vihkeles lea fokuse noere entreprenöörskapese.
Joekoen suerkieh mah leah vihkeles mojhtesasse sijhtieh arhkenidh varke.
Daabloem dorjesovveme goh guevtie.
Daabloem dorjesovveme goh baalka gusnie tsåahkah gååvnesieh aalkovistie orrijimmese.
Daabloen meatan leah raeriestimmieh mejtie maahtah kåartide tjaeledh.
Spïele (appe) lea læjhkan akte jïjtjeraarehke jïh frijje tjåadtjoen spïeledååjrese: ohtsije ohtsemisnie tjaala daate lea maanaj vaestiedasse filmese Pirates of the Caribbean, akte sjïere pleentege asveste, isveligkeste jïh aavoste tjöönghkeme aktene gieltegs jïh jeereldihkie spïelesne.
Daablosne leah nïeljie sjïere kåarth mah sjïere klaerieh utnieh. 1.
Spïele lea dorjemesovveme guktie spïelije iktesth aktem orre ulmiem åtna man vööste tjuara sïlledidh juktie guhkiebasse spïelesne båetedh.
Spïele aaj saemiengïelesne gååvnese jïh Saemiedigkie lea dåarjoem dïsse vadteme.
Daabloem dorjesovveme goh kaarte Nöörjen, Svöörjen jïh Såevmien bïjjelen.
Spiele: Nöörjen Aejlegeskuvlesiebrie spielide evtiedamme.
Sponsovrh eah ajve vedtieh juktie gïemhpe årrodh, men sijhtieh aarvoem profileringeste bååstede utnedh.
(sponsovrekonsulente Jacob Lund sïeltesne SponsorInsight NRK:se 2015) (...) Gellie sïelth sijhtieh bielieh kultuvrejieliedistie sponsadidh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh orreussjedimmine jïh sjugnedihksvoetine.
Gïejh
Gihtjh buerebh mijjem byjjenimmie-nuepiej bïjre, mejtie nuekie maana-giertesijjieh, mejtie jearsoes-voete starnesne jïh voeresi-baelien, kultuvrelle faaleldahkh, tråjjadimmie, redtiesvihtjeme-bigkehtimmieh, vijreme-jïh gøøleme-nuepieh jïh sæjhtoe orre-skaepiedæmman.
Gihtjh buerebh mijjem byjjenimmie-nuepiej bïjre, mejtie nuekie maana-giertesijjieh, mejtie jearsoes-voete starnesne jïh voeresi-baelien, kultuvrelle faaleldahkh, tråjjadimmie, redtiesvihtjeme-bigkehtimmieh, vijreme-jïh gøøleme-nuepieh jïh sæjhtoe orre-skaepiedæmman.
Gihtjemegoere lij dorjesovveme dej teemaj jïh haestemi mietie mejtie båatsoealmetjh buerkiestin goh vihkeles båatsoejieliedasse.
Dah gyhtjelassh gihtjesovvin dejnie tjïeltine mah leah saemien reeremedajvesne.
gyhtjelasside dan saemien åålmegen reaktatsiehkien bïjre gosse lea reaktan, nuhtjemen jïh åtnoen bïjre laanteste jïh tjaetsijste".
Tjirkijh edtjieh gyhtjelasside bïeljelidh stoerretjåanghkoeståvrose reeremen baaktoe åvtelen ts. 12.00 seamma biejjien goh gihtjemetæjmoe lea stoerretjåanghkosne.
Gyhtjelasse mij båata lea mejtie daate barkoe læjjede raaktan dan åvteste barkoe lea golme departemeenti gaskem joekedamme; TOD - MMD - JD, Bjurstrøm jeahta
Gyhtjelasse:
Desnie edtja aaj tjåadtjodh guktie duvtie-vierhtieh dejtie skåårvedh.
Eeremes leah råajvarimmieh gujnide jih noeride vihkeles.
Jis gyhtjelassh barkoen bïjre åtnah, bïeljelh:
Vaestiedasse:
Sporte jïh gaarsjelimmie aktem vihkeles sijjiem utnieh saemien siebriedahkesne.
Gïeleambasadøørh
Maahta ajve gïelebarkojne lyhkesidh jis voenges siebriedahkh aaj leah sïemes dan bïjre.
- Gïelarenah leah vihkeles stuhtje barkoste saemien gïelide evtiedidh jïh nænnoestdih.
Gïelarenah jïh gïelebiesie
Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles dïejvese, nåhtadamme sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnasåvva.
Soejkesjen mietie edtja gïelejaepiem globaale konferansine galhkedh, galhkuvetjaatseginie mij væjsaldahkine sjædta dan guhkiebasse barkose vaarjelimmine jïh evtiedimmine aalkoealmetjegïelijste.
Gïelegoevtese
Gïeleaernie jïh Gïelem Nastedh datnem
 Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh juktie gïelem sertiestidh, dovne byjjes jïh ovbyjjes
 Gïeleguedtijh åtnasuvvieh goh eadtjohke vierhtie gïelelïerehtimmesne jïh ovmessie gïelesijjine
Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtiealmetjinie åtnasuvvieh gïelelïerehtimmesne.
Gïeleguedtijh akte stoerre vierhtie mij fer vaenie gïelelierehtimmesne åtnasåvva, dovne maanide jïh geerve almetjidie.
Gïeleguedtjïh akte stoerre vierhtie maam byöroe vielie nåhtadidh, dovne lïerehtimmien jïh dotkemen sisnjeli, jïh ektiedahkosne noeri jïh voeresi gaskem.
Gïeleguedtijh
Gïeleguedtijh aktem vihkeles råållam utnieh gosse edtja låhkoem lissiehtidh gïeleguedtijijstie.
Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh.
 Gïeleutnijh
Men gïeleutnijh gaskesem utnieh stoerre viermine slïektigujmie jïh jielemen tjïrrh, jïh gosse naemhtie dle gïele gaajh vihkeles sjædta goh identiteeteguedtije.
Gïelesuerkie
- Mijjen gïelh leah mijjen vihkielommes identiteetevæhtaj gaskem jïh vihkeles kultuvreguedtije.
Gïele lea soptsestidh, meatan årrodh siebriedahkesne jïh soptseste gie datne.
Gïele lea ojhte dovne akte privaate jïh akte byögkeles aamhtese.
Gïele lea stååkedimmie, govlesadteme, goerehtimmie jïh goerkese.
Jeatjah baakoejgujmie gïele joekoen daerpies mijjese almetjidie.
Gïele haalveme, soelkedassem jïh heartoeh vadta jïh lïerehtæmman sjïehteladta mij abpe jieledem ryöhkoe.
Gïele lea mojhtesh jïh naakede mij mijjem iktede.
Gïele vaenie åtnasåvva biejjieladtje jïh hïejmesne.
Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke.
Gïele hov fïerhten biejjien sopstesåvva mohte gååvnesieh jeatjah vähtah mejtie pruvkieh vååjnedh goh gïelem lea låtnoeminie.
Gïele lea vihkeles juktie mijjen identiteetem evtiedidh jïh damtedh, jïh maam akt jeahta gïeh mijjieh goh almetjh.
Gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme aalkoejielemi sisnjeli, jïh dah ovmessie jielemh aktem joekoen vihkeles råållam åtneme goh guedtijh saemien gïeleste jïh aerpievuekien daajroesertiestimmeste.
Gïelem utnedh
Tjuara maehtedh gïelem nuhtjedh gaajhkine siebriedahkesijjine.
Gïele maam akt jeahta gïeh mijjieh, jïh mijjen ektiedimmiem dan saemien ektievoetese nænnoestahta.
Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmarhkesne jïh Divtavuodnesne jïh sagki viesjiehtåbpoe Loabátesne, Gáivuotnesne jïh Snåasesne.
Gïele viesjiehtåbpoe desnie goh jienebelåhkoedajvesne, joekoen lea naemhtie dejnie voenine gusnie daaroedehtemepolitihke tjerkebe orreme.
Gielelaaken laavenjasse lea gielem vaarjelidh jih øøvtiedidh.
Dan åvteste aktem dïenesjem bæjhkoehtibie dan biejjien nedtesijjesne www.baakoe.org: akte digitaale baakoegærja gaajhkine golme gïeline jïh noerhtelaanti gïeline.
Gïele ohtje viehkiem daarpesje.
gïelefaageles evtiedimmie
Gïelefaageles evtiedimmie
Gïelem maehtedh jïh teeksth guarkedh galka goltelimmien, lohkemen jïh tjaelemen tjïrrh lïeredh gusnie tjaalaldahke aaj meatan.
Gïele, formellen maahtoe
Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gïeledotkeme lea vihkeles juktie aktem daajroebetniem gïeleevtiedæmman tseegkedh.
Giele
Gïele
Gïeleraasth eah laanti raasth dåeredh, men leah raasti dåaresth.
Saemien gïeleraasth eah rïjhkeraastide dåeredh.
Gïelekampanje "Saemesth munnjien" sov jïjtse ohtje våarhkoem baakojste jïh raajesijstie bæjhkohte daelie maam maahta nuhtjedh ovmessie ektiedimmine.
Gïelemaahtoe evtede gosse saemeste, jïh gïelemaahtaldahkine buerebe guarka guktie gïelem lïeredh.
Gïelebiesie lij akte laavenjostoe Dragen skuvlen jïh saemieskuvli gaskem Gällivarresne jïh Johkemehkesne.
Gïeliebiesieh jïh gïelelaavkomh leah gaajh hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Gïeleldh evtiedimmie sæjhta daerpies årrodh gosse edtja gïelem gorredidh jïh nænnoesåbpoe darjodh, jïh eevre vihkeles Saemiedigkien jïh jeatjah aktööri råållem jïh faamoem gïelepolitihkesne tjïelkestidh, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma buerkeste.
Språkløyper akte nasjonaale strategije mij lea tjïrrehtamme 2016-19. Ulmie strategijine lea maanagïerti gïelebyjresem jïh ektiedimmiem maanagïerten jïh skuvlen gïelebarkoen gaskem nænnoestidh, lohkehtæjjaj maahtoem bueriedidh gïeli, lohkemen jïh tjaelemen bïjre, gïeletsagkesh verkebe damtijidh, learohkelåhkoem giehpiedidh viesjies lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoetigujmie jïh learohkelåhkoem lissiehtidh joekoen hijven lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoetigujmie.
Gïele: Saemien gïele låammesne
Gïelebïevnese njieljie vihkeles barkoesuerkieh digkede juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Bæjhkohte gïelebievnesem Snåasen Hotellesne, duorastat gålkoen 22.b. Bæjhkoehtimmien sjïekenisnie aaj akte ohtjeseminaare sjædta saemien gïelen bijre.
Gïele jïh gaskesadteme
Gïeledajve: Gïelegeografeles dïejvese mij dajvem buerkeste gusnie akte gïele åtnasåvva.
Daelie stuerebe leavloem gïelelïerehtæmman bïejeme, jïh dah siebriedahkefaageles ulmieh leah vaananamme.
Gïelelohkehtimmie
Gïele / Lohkehtimmie jïh øøhpehtimmie
Gïelelïerehtimmie/gïelekuvsje - julevsaemien
Gïelesertiestimmie hïejmesne
Gïelesertiestimmie hïejmen ålkolen
Gïelesjïehtedimmie lea golme bieline juakeme, gusnie dïhte gåalmede bielie jienebh njoelkedassh jïh åeliedimmieh åtna goh doh göökte voestes bielieh.
Gïelesjïehtedimmie edtja gïelide gorredidh jïh vaarjelidh, jïh åeliedimmieh gïelereaktaj bïjre åtna.
Gïele Almetjh demensine eah daamtaj buektehth jiehtedh dam maam sijhtieh jiehtedh.
Gellien aejkien dle gïelepolitihke orreme fïerhten almetjen reaktan bïjre saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Gïelebaalhka lea tseegkesovveme ministerijstie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne mej dïedte saemien gyhtjelassi åvteste jïh daej laanti saemiedigkiepresidenth.
Gïele-Dåeriesmoerh guarkedh, soptsestidh jïh reaktoeh baakoeh gaavnedh.
Gïelevierhtiejarngh edtjieh viehkiehtidh hoksedh gïelereaktah jeenjebelaakan illesuvvieh, jïh edtjieh tjïelth jïh aktegsalmetjh viehkiehtidh saemiegïeleldh dïenesjefaalenassh åadtjodh.
Gïelevierhtiejarngh edtjieh aktem ikteden råållam utnedh jïh aktem raeriestæjjafunksjovnem.
Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline
Gïeletjåanghkoeh maajhööhpehtimmien sjïekenisnie jïh åarjelsaemien gïelebiesieh, aktene laavenjostosne svienske ööhpehtimmieåejvieladtjigujmie, leah joekoen vihkeles ihke daah learohkh edtjieh maehtedh sijjen gïelem evtiedidh akten gïelese maam maehtieh nuhtjedh gosse sinsitnine soptsestieh.
Gïeleseksjovnh åarjel-, julev-, noerhte-, enare-, jïh luvliesaemien gïelide edtjieh orre teermh jååhkesjidh jïh raerieh vedtedh guktie dejtie nuhtjedh.
Gïelejarnge akte goevtese sjædta ektievoetesne åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese.
Gïelejarnge edtja gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh ovmessie råajvarimmiejgujmie barkedh goh;
Gïelejarnge edtja gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh ovmessie råajvarimmiejgujmie barkedh goh; kuvsjh ovmessie prosjekth åehpiedehtemh maahtoem nænnoestehtedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gïelesijjieh sjugniedidh råajvarimmieh mah identiteetem sjugniedieh saemien årroejidie
Gïelejarnge Gïelem Nastedh aktem åarjelsaemien biejjielåhkoem dorjeme Åarjel-saemiej skuvlen learohkigujmie ektine.
Gïelejarngh ovmessie kuvsjh saemien gïelesne öörnedieh, jïh ovmessie gïeleprosjekth tjïrrehtieh.
Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh nåhtadidh juktie vuekieh sjïehtesjidh mah utniji madtjelesvoetem möölieh, jïh eadtjohkelaakan jïh voerkeslaakan dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah dåårrehtidh gïelejarngi darjoemidie.
Gïelejarngh leah akte dejstie Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmijste dejnie ovmessie gïeledajvine.
Voenges byjresh leah skraejriem vaalteme gïelejarngh tseegkedh juktie saemien gïelem jealajidh.
Dah gïelejarngh leah Unjárgesne, Deatnusne, Porsanggusne, Áltesne Finnmaarhkesne, Gáivuotnesne, Tromsøsne jïh Loabátesne Tromsesne, Evenesesne jïh Divtasvuodnesne Nordlaantesne jïh Röörosesne Åarjel-Trööndelagesne.
Gïelejarngh vihkeles institusjovnh
Gïelejarngh darjomh öörnedieh goh maana-iehkedh, voeresetjåanghkoeh, gïelebiesieh, teemafealadimmieh jïh dalhketjh darjoeh mah leah nuhteligs gïelelïerehtimmesne.
Gïelejarngh aaj jïjnjh kultuvrelle jïh identiteetesjugneden darjomh utnieh, gusnie gïele vielie jallh vaenebe åtnasåvva.
Gïelejarngh ovmessie haestemh utnieh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh dåårrehtidh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
Gïelejarngi ovmessie haestemh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh gïelemaahtojne jïh voenges maahtojne reebledh, evalueringe vuesehte.
Gïelejarngi mïelen mietie dle dah eah daejrieh guktie dej ekonomeles tsiehkie lea åvtese.
Gïelejarngi darjomh viehkiehtieh dam saemien gïelem våajnoes darjodh gietskies byjresisnie, seamma tïjjen goh dah leah sijjieh gusnie dajven saemieh maehtieh gaavnedidh.
Gïelejarngi darjomh leah dan åvteste vihkeles dovne maanide, noeride, geerve jïh båeries almetjidie.
Tjuara gïelejarngi ekonomijem tjarki lissiehtidh guktie dah nuepieh åadtjoeh guhkiebasse soejkesjidh, siebriedahken daerpiesvoeti mietie.
Doh learoevierhtieh mejtie gïelejarngh lea gïelelïerehtæmman evtiedamme, stoerre aarvoem utnieh jïh byöroeh olkese båetedh guktie gaajhkesh maehtieh dejtie nåhtadidh.
Gïelejarngh sijhtieh aaj maehtedh vielie leavloem bïejedh aerpievuekien daajroem tjöönghkedh mah annje dajvesne gååvnese.
Gïeleteknologije
Gïeleteknologeles dïrregh leah nuhteligs jïh hijven viehkievierhtieh dovne gïeleåtnoen jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan.
Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Gïeleteorijh tjïertestieh man vihkeles maanah åadtjoeh dïejvesegoerkesem, baakoeveahkam, raajesebigkemem jïh gïeleåtnoem evtiedidh dehtie raejeste dah leah smaave.
Gïelegoerehtimmie 2012 vihteste annje gaajh daerpies faagealmetjigujmie saemien gïelemaahtojne.
Gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte jïjnjh dejstie daan beajjetje eejhtegijste gaskem 30 jïh 40 jaepieh, eah saemien maehtieh.
Gïelegoerehtimmie 2012 badth vuesehte dah noerh jiehtieh dah eah dam njaalmeldh gïelem seamma hijven haalvoeh goh dah båarasåbpoeh.
Gïelegoerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien jïh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej saemien gïeligujmie.
Gïelegoerehtimmie vuesehte almetjh lïerehtimmiem sijhtieh jïjtse voengesne, jïh lissine byöroe soptsestimmiedåehkieh jallh jeatjah sijjieh utnedh gusnie maahta saemiestidh.
Gïelegoerehtimmie vuesehte julevsaemien gïele aktem nænnoes dåarjoem åtna maanagïerten jïh gïelejarngen tjïrrh, Arran julevsaemien jarngesne.
Gïele evtiesåvva reakadimmien raejeste jïh mijjem abpe jieledem dåerede.
Saemiedigkie læjhkan gïeleevtiedimmiebarkoem dovne jååhkesjamme jïh vaajtelamme.
Gïele aaj sæjhta vihkeles årrodh mijjen motorihkeles, sosijaale jïh emosjonelle evtiedimmesne.
Gïelejealajehteme daennie stoerre dajvesne dan åvteste sjïere haestemh dåastoeh.
24 (2012-2013) Framtidens barnehage (Båetijen aejkien maanagïerte) reerenasse raereste aktem mieriesoejkesjedåehkiem tseegkedh mij stillemem åådtje raeriestimmiejgujmie båetedh staeriedamme mieriesoejkesjasse maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside.
Dah buvrieh gelliesåarhts åtnoem åtneme, jïh joekehtslaakan bigkesovveme.
Stabbursdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
åvtehke / beetnehreerije jïh golme raeriestæjjah daej faagesuerkiej sisnjeli;
Staabe tjåanghkoem åtna måantan aereden, fïerhten våhkoen.
• jaabnedimmie jallh lissiehtimmie årroejijstie
Ahkedh goerpedahkh gåatomedajvine dorjesuvvieh gåabpaginie laantine gusnie konvensjovne lea faamosne.
Ahkedh jienebh nyjsenæjjah veeljieh dejtie aerpievuekien saemien voenges siebriedahkide laehpedh, jïh staaride jïh stuerebe jarngide juhtieh.
Ahkedh jienebh saemieh dejstie aerpievuekien saemien årromedajvijste juhtieh.
Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Sijjienommelaaken mieriedimmie § 7 vihteste dastegh akte sijjienomme jienebegïeleldh nommh åtna, dle edtja gaajhkide gïelide, mah åtnasuvvieh dennie sjyöhtehke dajvesne, sjiltine nåhtadidh.
Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne.
Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjovnaale laaki mietie, jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka.
Elliesvïhnesjimmie
Elliesvïhnesjimmieh - saemien 2
Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
Jis seamma jïjnjh steemmah, tjåanghkoeåvtehken steemma muana, jis mij akt jeatjah ij leah nænnoestamme daennie tjåanghkoeöörnegisnie.
Staath meatoeh vædtsoesvoete nyjseni vööste lea akte dåeriesmoere siebriedahkesne mij gaajhkem jeatjah evtiedimmiem heerrede aalkoealmetjesiebriedahkine.
Staate, nöörjen laaken mietie, nasjovnale ulmiej jïh gaskenasjovnale konvensjovni mietie dïedtem åtna gorredidh saemieh maehtieh sijjen jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Staate aaj almetjerïekteles dïedtem åtna hoksedh saemieh jïjtje åadtjoeh sijjen jïjtsh jielemh reeredh.
Staate, daejnie faalenassine, jarka aktede fuelhkiejåartaburrese akten industrijejåartabårran.
Staate diedtem åtna sjïerehealsoedïenesjen åvteste (skïemtjegåetie, neavroebïevnemedïenesje, skïemtjebïjledïenesje, psykatrijen intstitusjovnh).
Staate dïedtem åtna ihke kultuvre buektehte jieledh jïh lea monnehke.
Staaten lea diedte bertedh guktie mijjieh saemieh maehtebe meedijah jïh teknologijem kultuvrøøvtiedimmesne nuhtedh jïh ov-viedteldh lahtestalledh.
Staaten akte reaktadiedte saemide nuepieh vedtedh altese kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Staaten akte dïedte sjïehteladtedh saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh laake- jïh budsjedtenænnoestimmiej tjïrrh.
Staate lea seamma boelhken aktem radikale juvrepolitihkem jïh -reeremem sjïehtesjamme, aktine stoerre lissiehtamme juvrelåhkojne goh illedahke.
Staate jïh Saemiedigkie diedtem utnieh daerpies bïevnesh jïh materijalem buektedh, mah leah daerpies salkehtimmiebarkosne.
Staaten healsoevaaksjome aktine bïhkedæjjine barkeminie, maam fylhkenålmah edtjieh nuhtjedh gosse vaaksjomem tjïrrehte.
Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh.
Staaten Kaarhtevierhkie eatnemenommh jïh jeatjah nommh nænnoste, mah eah sijjienommelaakesne jallh mieriedimmine tjåadtjoeh.
Staate Bufetaten baaktoe lea tjåadtjoehtæjja foestegåetide, beredskapgåetide jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnide.
Staate sæjhta stuerebe gaertenh luhpiedidh viehkine konsesjovneraastide lutnjedh gaskem jeatjah mielhkiedorjemassegaertienidie.
Statistihkh areaaleåtnose jïh tsavtseme areaalese leah åehpiedahteme jaepieboelhkegåatomesåarhten jïh båatsoesïjti mietie.
Statistihke aaj aktem tjielke ektiedimmiem vuesehte gaskem låhkoem saemien kuvsjijste mejtie akte institusjovne faalehte, jïh dam tjåenghkies studijepoenge-dorjemassem saemien gïelesne.
Statistihke jïh registreradimmie saemien gïeleåtnoste
Statistihke - taalh åtnasovveme goh argumeenth.
Staate-gærhkoejarkelimmiem gietede bieliekapihtelisnie 5.16 våaroeminie dejnie mij gohtjeåvva staate-gærhkoeliktese Stoerredigkesne 2008, jïh dïhte prosesse dej jeatjahtahteme tsiehkiej bïjre, staaten jïh gærhkoen gaskem.
Staaten åejvieladtjh jarkelimmieh ånnetji ånnetji båatsoereeremisnie darjoeh bielelen eensilaakan evalueradamme jïh vuarjasjamme, jïh bielelen eensilaakan Saemiedigkine jïh båatsojne rååresjamme.
Staaten åejvieladtjh læjhkan dam bijjemes dïedtem utnieh sjïehteladtedh guktie saemien siebriedahke jïjtje nuepiem åådtje sov siebriedahkebigkemem vijriesåbpoe evtiedidh.
● Staaten åejvieladtjh edtjieh dan varke gåarede Saemiedigkiem bievnedh gosse orre aamhtesigujmie nïerhkieh mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh magkerh saemien iedtjh jïh tsiehkieh mah maehtieh gïetedamme sjïdtedh. ● Mænngan goh Saemiedigkie bïevnesh sjyöhtehke aamhtesi bïjre åådtjeme, dle Saemiedigkie edtja bååstede bievnedh dan varke goh gåarede jis vaajteles vielie konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Öörnegh mejgujmie staate lea nïerhkeme dejnie aajkojne båatsoem viehkiehtidh, maehtieh ov-vaantojne båetedh jeatjah haestemigujmie mej uvte båatsoealmetjh tjåadtjoeh, men mah åejvieladtjh eah guarkah.
Statnett sentralenedtem vijrede jïh buerede juktie sertiestimmiem elektrisiteste nænnoestehtedh baatsadahke- jïh faetiedajvi gaskem, jïh sijjiem vedtedh orre el-dorjemassese.
Staatebudsjedte bæjhkoehtamme sjædta båetijen måantan ts. 10.00.
Håjnarostoe staatebudsjedteste
Håjnarostoe staatebudsjedteste / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Raereste Statsbyggen gïehteldimmiebudsjedtem nænnoestidh 130 millijovnh kråvnajgujmie juktie sjïehteles jeatjah gåetieh skååffedh dejtie departementide mah eah vielie maehtieh sijjen gåetieh nåhtadidh daaresjimmien mænngan.
Staateministere Erna Solberg, klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft jïh ålkoerijhkeministere Børge Brende sijhtieh nöörjen reerenassen åvteste årrodh.
Måantan, suehpeden 7.b. staateministere Jens Stoltenberg veartenen stööremes jïh bööremes evtiedamme dotkemejarngem CO 2- reejnemasse rïhpesti.
Staateraerije Audun Lysbakken Nöörjen åvteste vaestiedi.
Staateraerije idtji naan raeriestimmieh sjïere råajvarimmide utnieh juktie saemien nyjsenæjjide reeremedajven ålkolen aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
Staateraerije aaj tjïerteste annje dle lij rikti daejrieh mah konsekvensh daaresjimmie åtna dan 2012-budsjedtese.
Staatedåarjoe sertesovvi Saemiedægkan jaepien 2002 mij daan jaepien raejeste Beaivvášen ihkuve dåarjoem reerie lissine veertetjïeltese Guovdageaidnu.
Staatuse dejtie mah eah leah fasseldamme Gïeh dah?
Sijjie: Diehtosiida, Guovdageaidnu
Stiellie: SIEBREDAHKESGÅETESNE
Sijjienommh
STEINKJER
Steemmevedtemem aktene læstosne tjaala.
Steemmedåastoje datnem veeljmenjoelkedassigujmie beagkohte, jïh dutnjien skuahpah vadta mïsse edtjh steemmeleahpide bïejedh.
Steemmedåastoje tïjjem jïh sijjiem tjaala bijjelesskuahpesne, jïh dam ikte lïjmesje.
Dov steemme seedtesåvva dov hïejmetjïelten gåajkoe ryöknemasse.
Dov steemme ij hiejhtesovvh jalhts datne båajhtode darjoeh!
Dïhte gïele mij åtnasåvva lea kåanstegïele (syntetiske) jallh almetjen.
Jis dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh, tjuara veeljemebarkije steemmeleahpide steempeldidh åvtelen datne dejtie steemmeleahpaskuahpese bïejedh.
• Steemmeleahpa bïspedajveraerien veeljemasse edtja klaerien skuahpan sïjse.
• Steemmeleahpa åålmegeraerien veeljemasse edtja veelkes skuahpan sïjse.
Steemmeleahpah tjuerieh steempelem utnedh jis edtjieh jååhkesjamme sjïdtedh.
• steemmeleahpide steempeldidh
Steegkeme juhtemegeajnoej gaavhtan maahta aaj daerpies sjïdtedh bovtside bïjligujmie foeresjidh, mij lissie barkoem jïh vielie maaksoeh vadta båatsoeburride jïh vielie slæjhtoes sjædta bovtside.
staarine tjerkebelaakan tsiehkesjidh gusnie saemieh
Nænnoes roehtsh
staarine nænnoes saemien buerie- jïh øøhpehtimmiefaaleldahkh maanide, noeride jïh båarasåbpojde
Nænnoes skreejreme kultuvrese, gïelese jïh gaskenasjovnaale barkose
Stiellie: SIEBREDAHKESGÅETESNE
Altese stijle jïh vuekie leah jorkesamme jaepiej tjïrrh, jïh sov tjeahpoen tjïrrh vuesiehtamme satne lea tjiehpiedæjja stoerre taleentine.
jis im guarkah dellie gihtjedh
Akte barkije daam orre barkoem eelki skïereden 2018, jïh dïhte lea tïjjem daan raajan nuhtjeme Saemiedigkine jïh barkoelaavenjassigujmie åahpenidh.
Vuartasjibie guktie lea jïh mejtie lea sjiehteles daan barkose.
Barkoe åarjelsaemien dajvesne tseegkesåvva Sijti Jarngesne jïh barkoe julevsaemien dajvesne tseegkesåvva Árran julevsaemien jarngesne.
kriebpesjamme vaarjelimmieprossesh voengen bïjre gelkieh vuertedh goske reaktah leah tjïelkesovveme
eevtjedh guktie jijjedehteme- jïh gåassomefaaledh saemien goeren mietie saemien dajvine tseegkesovvedh
Skreejredh guktie jienebh saemiengïelen bæjhkoehtimmieh tjiehpieslidteratuvreste båetieh noeride.
 Skreejredh guktie ïedtje læssene saemien kultuvren, gïelen jïh histovrijen bïjre
jienebh saemiengïelen starnebarkijh øøhpehdæmman skreejrehtidh, vg lissiepoengigujmie, låhkoe- jïh stipendøørnegigujmie
Stipendi stoeredahkh leah naemhtie:
Stipendi stoeredahke:
Stipende vadtasåvva almetjidie mah saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline vaeltieh.
Stipenden bïjre jollebe ööhpentæmma
Stipende vadtasåvva learoehkidie jåarhkeskuvlesne mah:
Stipende jïh dåarjoe
Stipendh jïh dåarjoeh
saemien learoehkidie giej lea saemien faagegievlesne, dejtie stipeendeøørnegem vuartasjidh aaj båetije aejkiej åvteste
stipeendøørnegh mah Saemiedigkie reerie, dah gelkieh uvtemesth faagedajvide gusnie daerpies saemien maahtoem utnedh
Stivreme, ealamadtje jïh reeremeøøhpehtimmiem utnedh.
Naestievåarhkosne medtie 1200 tihtelh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre jallh leah tjaalasovveme aktene dejstie saemien gïelijste.
Skierden regijovne aktem stoerre kuvsje- jïh konferansesuerkiem åtna, jïh Trondheim Lufthavn Værnes lïhkesvoetem vadta nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale maarkedidie.
STJØRDAL
SDJ-dajve voenges siebriedahkh feerhmie mejtie vuarjesjeminie goh joekoen vihkeles juktie saemien kultuvrem jïh jieliemassem vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh Saemiedigkie sjïere viehkiedïrregh åtna daejtie dajvide.
Abpe SDJ-dajve, viertiestamme jeatjah dajvigujmie Saltfjellet noerhtelen, doh seamma tendensh vuesiehti, bielelen pendlerelåhkoe.
SDJ-dajve lea joekehts, dan åvteste dah dam vueliehkommes låhkoem dejstie fasseldamme almetjijstie utni dejnie göökte aalteredåehkine aaltarisnie 25-34 jaepieh, jïh jollemes fasseldimmielåhkoem utni dejnie golme aalteredåehkine bijjelen 55 jaepieh, viertiestamme dej göökte jeatjah dajvigujmie.
SDJ-dajve lea mahte 60 prosenth Nöörjen dajveste Saltfjellet noerhtelen, jïh ånnetji vielie goh 14 prosenth årroejijstie leah seamma dajvesne.
Stoerre dåehkie
Butenschøn-moenehtsasse stoerre vuartoeh
Storfjord språksenter - Omasvuotna/ Storfjord
Stoerre ïedtje Gïelemoenehtsen barkoen bïjre
Stoerre sertiestimmieaarvoe daehtie prosjekteste Saemiedigkie veanhta daate prosjekte lea akte sille reaktoe haaran, ihke daate prosjekte bæjhkohte dah båatsoeiedtjeladtjh eah leah dam daerpies voerkelimmem åtneme maam edtjin utnedh dejnie arealesoejkesjebarkojne, jïh dam pryøvoe staeriedidh, gaskem jeatjebem sjïehteladtedh govlesadtemasse jïh aktivyøki goerkesasse dej joekehts arealeutniji gaskem.
• vielie fryöjstehke sjïdteme goh årromesijjie jallh sijjieh sïeltide
Akte dagkeres maadthkvota lea aalkoelistie 3000 tonn, men Saemiedigkie tsihkestahteme dan bïjre tjuerieh jaabnan råårestalledh, gusnie edtja våaroemasse bïejedh:
Birrie aaj stuerebe sjïehteladtemem vuarjasjidh guktie maahta jeatjahlaakan katekete-, diakone- jïh hearradïenesjasse båetedh, dejtie mah saemiestieh.
Dïhte stööremes bielie dåarjojste, 4,9 millijovnh kråvnah, lea jåhteme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
Stööremes fåantoe juktie saemien båarhte veeljedh lea baakoeh fååtesieh, jïh ihke tuhtjie ij saemien nuekies hijven soptsesth.
Stoerredigkie faamoem vedti Saemiedægkan mieriedimmieh nænnoestidh saevegeåtnoen bïjre.
"Stoerredigkie Reerenassem birrie aktem salkehtimmiem darjodh dan varke gåarede saemiej jïh mubpiej reakteste mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen, dan nuelesne akte unnebe kvote vinhtside unnebe goh luhkie meeterh, jïh aktem minngebe aamhtesem dan bïjre Stoerredægkan buektedh"
Stoerredigkie lea bijjelen 20 jaepieh jïh gellien aejkien jeahteme akte saemiepolitihkeles ulmie dam jeanatjommesem sjæjsjalimmiefaamoste aamhtesisnie sertiestidh mah joekoen leah saemiej bïjre, dan saemien siebriedahkese.
Stoerredigkie jïh reerenasse dïedtem utnieh laaken mietie, gorredidh guktie fïerhte saamastallije almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh, mearan Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh.
Stoerredigkien almetjehealsoebïevnese tjïerteste man daerpies lea laavenjostoem utnedh suerkiej dåaresth siebriedahkesne, jïh tjïerteste man vihkeles lea sïerredimmien jïh ålkoestimmien/sosijaale eksklusjovnen vööste gæmhpodh, joekoen dan psykiske healsoen gaavhtan. (HOD, 2015).
Stoerredigkien gïehtjedimmie- jïh konstitusjovnemoenehtse sjæjsjali dæjstan voerhtjen 25.b. 2017 aktem ræhpas govlehtimmiem hööltedh akten saetniesvoetekommisjovnen bïjre saemien jïh kveenen årroejidie Nöörjesne.
Stoerredigkien jielememoenehtse daelie proposisjovnem jarkelimmiej bïjre båatsoelaakesne gïetede.
Stoerredigkien ålkoerïjhkemoenehtse sov raeriestimmine reerenassen noerhtedajvebïevnesasse bööti voerhtjen 11.b. Ålkoerïjhkemoenehtsen jienebelåhkoe raereste akte jïjtse daajroestrategije byöroe dorjesovvedh Noerhte-Nöörjese daelie, goh akte bielie dejstie råajvarimmijste noerhtedajvesne.
Stoerredigkie aktem orre mineraalelaakem nænnoesti jaepien 2009, bielelen Saemiedigkie jååhkesjamme, jïh vaallah dejtie darjoemidie gænnah mejtie laakeraeriestimmie sæjhta stuvrehtidh.
Stoerredigkiepresidente Olemic Thommessen håaleme aaj NRK:n nedtesæjrojne gååvnese.
Åajvahkommes gaajhkesh jalletje ööhpehtimmiem utnieh, dan åvteste ij naan saemien scenetjeahpoeööhpehtimmie gååvnesh.
starnedimmien saemien baakoebarkoem dåarjodh
Dåarjoe lea daejtie maaksojde mah iemielaakan fealadimmien nualan båetieh, daan nuelesne:
• Sïelth jïh byjresh dåarjedidh mah sijhtieh jïjtjemse evtiedidh tjomhpi jïh sïelteviermiej sisnjeli
 Jienebh jïh orre gïelesijjieh evtiedidh
Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje
Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh
Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte
Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre
maanasyjhtemen dajvekontovren tseegkemem Altesne dåårjeme
Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Dåarjoe Uit:se
Dåarjoe vuesiehtæmman teaterestuhtjeste
Gellie kultuvreprosjekth dåarjoeji
saadtesimmieh tjelmehts almetjidie jïh båarasåbpojde dåarjodh, religijovne teeksth mah baantese lohkesovveme
Vaallah luhpie plonterdidh jallh reegkesligke garmerdimmiem vuesiehtidh rååresjimmine.
Gijjie akte åehpies barkoebyjresedåeriesmoere.
Strand jïh jienebh (2017) leah gellie noerhtelaanti goerehtimmieh gïehtjedamme guktie bigkeme bïegkefaamoste maahta bovtsen dåemiedimmiem tsevtsedh.
Strategijh Gïelelutnjemisnie sijhtieh Saemiedigkien stuvremetjaatseginie årrodh dan guhkiebasse barkose juktie Vaajmoegïelem bæjjese fulkedh.
STRATEGIH
Strategijh:
VUEPSIE MÅÅHTEDIMMINE
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Giele
Strategijesoejkesje edtja faamosne årrodh gaajhkide saemide abpe Nöörjesne, jïh mijjieh jaehkebe daate sæjhta meatan årrodh healsoefaalenassem saemide bueriedidh, aaj dej saemien voernges dajvi ålkoli.
Strategije:
Geerve raessiem jïh vieliebarkoem vihtiestidh.
Struktuvrejarkelimmieh dej minngemes jaepiej leah siebriedahken evtiedimmiem tjarke tsevtseme.
Dah struktuvrh leah stïeresne daelie, jïh dah jeanatjommes tjïelth vierhtieåtnoen bïjre laavenjostoeh.
gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
teeksth boelhki jïh aamhtesi mietie bïejedh jïh ellies lohkemeboelhkem raajesijstie tjaeledh
Studenth eah learoepoengh åadtjoeh, men lïerehtimmiem jïh bïhkedimmiem åadtjoeh jïh maehtieh sijjen manusidie geervehtidh ööhpehtimmesne, Juuso jeahta.
Studeenth tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh guktie dah buektiehtieh saemien nuhtjedh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan.
Studenth mah leah almetjeregisterisnie Nöörjesne maehtieh lissine stipendem studijidie åadtjodh saemien gïeline jïlleskuvline jïh universiteetine Såevmesne jïh Sveerjesne.
Studenth mah jollebe ööhpehtimmiem sïjhtin julev- jïh åarjelsaemien gïelesne daamtaj sveerjen universiteetide vöölkin juktie gïelestudijh desnie tjïrrehtidh.
Studenth jïlleskuvline jïh universiteetine Nöörjesne.
Studijejaepien 2015-2016 UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete idtji naan ohtsijh utnieh sov vïjhtenjaepien lohkehtæjjaööhpehtæmman integreradamme maasterinie saemien gïelesne (Altaposten 24.2.16), jïh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie Saemien jïlleskuvlesne aaj joekoen vuelege studentetaaligujmie baaverdamme gellie jaepieh.
studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
Studijesiebrieh leah vihkeles geervelïerehtimmiesijjieh.
Goerehtimmie fysiske skilkemedahkojste saemien båatsoedajvesne vuesehte akten dajven sisnjelen 5 km elmielinjesne gåetijste jïh infrastruktuvreste, guktie lea daesnie gaertjiedamme, medtie 89 prosenth abpe jaepieboelhkegåatoemistie jïh juhtemegeajnojste leah tsavtseme skilkemedahkojste.
Goerehtimmie tsevtsiemistie jaepieboelhkegåatoemistie lea aktanamme daatajgujmie Byjresedirektoraateste jarkelimmien bïjre skilkemefrijje eatnemedajvine (INON) jaepien 1988 raejeste 2013 raajan.
Studijesne golme tjaatsegh - akte vijries vitenskapeles reektehtse, akte åeniedimmiereektehtse jïh akte policy tjaatsege.
Dah studijh julevsaemien gïelesne edtjieh gaskem jeatjah lohkehtæjjastudentide årrodh.
Goerehtimmie lea tjïrrehtamme joekehts tsiehkiejgujmie tsevtsemedajven bïjre, dsj. gåhkaldahke skilkemedahkoste.
Goerehtimmie stoerre joekehtsh vuesehte, jearohke mehtie såarhts tsevtsiemistie, magkeres gåatomedajve, man jïjnje dajve lea bigkesovveme aarebi jïh darjome dajvesne.
Studijepoengedorjemasse saemien gïelesne sæjhta annje vihkeles årrodh juktie siebriedahken daerpiesvoetide hoksedh, jïh statusem nænnoestehtedh saemien gïelide.
Studijeprogrammh saemien gïelesne jollebe daltesisnie sijhtieh meatan årrodh statusem nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide, dovne saemien siebriedahkesne, men aaj stoerresiebriedahkesne.
Goerehtimmieh guktie gedtieh jïh caribou tsavtseme sjidtieh maehtieh dan åvteste jeenjemasth låemties bovtside sertedh.
Goerehtimmieh giehpiedamme åtnoem dajvijste åtna mah leah 3-5 kilomeeterh guhkies dajven sisnjelen tseegkeldahkeste.
Studije lea sjïehteladteme guktie dïhte 15 studijepoengh vadta akten boelhken mij ryöhkoe 3 askh.
saemiengïelen lohkemefaaleldahkh jïllebe daltesinie buaranidh jïh væjranidh, dovne dejtie mah eah saemien voestes gïeline utnieh
Studije ööhpehtimmiem feerhmie duedtievuekiej bïjre, åtnoe maasjinijste, vuesiehtimmie jïh lïerehtimmie teknologijesne jïh aaj doekeme jïh maarkededoekeme.
Learoe edtja tjaeliji maahtoem lutnjedh tjaelijevoeten bïjre, juktie dejtie buerebe nuepieh vedtedh manusem tjaeledh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien.
Ståvroen lïhtsege Nöörjen Saemiej Rijhkesiebresne (NSR N) Maja Kristine Jåman håhkoe åadtjoe aaj båetije biejjide båatsojne jïh båatsojste jieledh.
Ståvroeh edtjieh dan åvteste laavenjostedh jeatjah sjyöhtehke guejmiejgujmie akten gamte tjåanghkan bïejeme faageles moenehtsen tjïrrh mah edtjieh raerieh vedtedh, gusnie gaskem jeatjah dajve-aajhterh, båatsoesïjth, jeatjah byögkeles åårganh mej bïjre lea, goh gedtiemoenehtsh, vaerieståvroeh, jieleme, jïjtjevyljehke siebrieh, gaskem jeatjah eatneme- jïh byjresevaarjelimmiesiebrieh jïh jeatjah saemien ïedtjeladtjh desnie gusnie sjyöhtehke.
Ståvroeh edtjieh hoksedh aktem ållesth jïh iktemearan reeremem reereles raasti dåaresth jïh mierien sisnjelen eatnemegellievoetelaakeste jïh vaarjelimmiemieriedimmeste dan akten vaarjelimmiedajvese.
Jaepien 2012 Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe (SPR-S) nænnoesti aktem SáFá2-prosjektem aelkedh, juktie aktem Noerhtelaanti saemien faage- jïh vierhtiejarngem tseegkedh.
Njoktjen Veterinærinstituhten ståvroe sjæjsjali goevtesem orrijidh Tromsøesne jïh barkoem giehpiedidh Harstadesne.
Stuvremedåehkesne tjirkijh 7 aalkoealmetjedajvijste jïh dej staath.
Stuvremedåehkesne tjirkijh Saemiedigkeste, NordNorsk Reiseliv jïh akte fealadassegïehtelimmie fïerhtede daejstie golme noerhtemes fylhkijste.
Stuvremedåehkien sov byögkeles aalkoebiejjiem åtna dæjstan suehpeden 2.b. 2017 Altesne.
 Barkoem eevtjedh saemien terminologijeevtiedimmine
saemien gïelem jïh saalmevuekieh saemien ålmegejieliemisnie nænnoestidh
Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh / Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh
Daajroem saemien aerpievuekien jïh histovrijen bïjre veaksahkåbpoe darjodh, jïh aaj våaromem juktie saemien kultuvremojhtesh gorredidh jïh vaarjelidh
gaske-viermide nænnoestidh
Nænnoestidh jih tjiertestidh man vihkeles saemien kultuvre, giele jih ektievuekie leah.
Nøørjen Saemiedigkie, Noerhtelaanten - Noerhte-Trøndelaagen - åarjelh Trøndelaagen - jih Hedemarken fylhkestjielth edtjieh ektesne barkedh.
starne- jïh sosijaalsåelemen profesjovne- jïh maadtøøhpehdimmide nænnoestidh, maahtoeh gellienkultuvren jïh gelliengïelen tsiehkiej bïjre veadtaldihkie sjïdtedh
Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme
Båatsoem nænnoestahta goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem jieliemisnie lissehte
Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem båatsosne lissiehtidh
Båatsoesaemiej maahtoem nænnoestehtedh
haestemem jïh darjomenuepide saemien filmese jïh TV-ese nænnostidh
Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie
Laavenjostoem nænnoestahta
Saemien lidteratuvrem nænnoste 5,1 millijovnh kråvnajgujmie
Saemiedigkien dåarjoeöörnegh saemien gïelese dam saemien gïelebarkoem dåarjohte.
Saemien gïelebarkoem nænnoestahta
Saemien Gærhkoeraeriem øøkonomine jïh barkijigujmie nænnoestidh
saemien maanan reaktah nænnoestamme, maanasyjhtemisnie åadtjodh jïjtse kultuvrem, gïelem jïh jaahkoem utnedh.
Bïhkedimmiedïenesjem duedtesne veaksahkåbpoe darjodh
Nænnoestimmie almetjereakteste, juktie aalkoealmetji laante-jïh vierhtiereaktah jååhkesjidh, jïh jååhkesjimmie dagkaristie reaktijste nasjovnale laakine tjïrrehtidh, leah dannasinie vihkeles orreme Saemiedigkien barkosne, tseegkemen mænngan.
Konferansen sjïekenisnie aaj akte ministeretjåanghkoe öörnesåvva man ulmie lea aktem latjkoem jååhkesjidh mij laavenjostoem nænnoestahta aalkoealmetji lïerehtimmien bïjre, gaskem jeatjah konferansi tjïrrh båetijen aejkien.
• nænnoestehteme regijovnale jarngijste
Nænnoestehteme båatsoste
Akte dejstie vihkielommes råajvarimmijste, gosse universiteete edtji sov jïjtse saemien strategijesoejkesjem saetniedehtedh, lij saemien gïelem nænnoestehtedh.
Nænnoestehteme jïh jealajimmie dehtie luvliesaemien/skoltesaemien gïeleste lij jarngesne prosjektesne.
Sum
Sunniva Skålnes
SUPU 'sne vïjhte lïhtsegh jïh Saemiedigkieraerie lea dejtie nammoehtamme.
SUPU, e-påaste: supu@samediggi.no
SUPU aktem frijje råållam åådtjeme jïh maahta dej aamhtesigujmie barkedh mejtie tuhtjieh sjyöhtehke.
SUPU aktem vihties mandaatem jïh öörnedimmiem åådtjeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste.
SUPUn åvtehke aervede medtie 50 noerh,16 jïh 30 jaepiej gaskem, Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste sijhtieh meatan årrodh konferansesne.
SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
SUPU
Vaestiedassh vuesiehtieh doh jeanatjommesh aktem naa hijven - hijven jieledekvaliteetem utnieh, men 5% almetjijstie aktem dan vuelege skåårem utnieh guktie dïhte maahta aktem nåakebe psykiske healsoem daejriehtidh.
Vaastoedåehkesne 151 almetjh.
Vaestiedasse:
Haasta Svenska Bibelsällskapet aaj julevsaemien bijbeletjaalegh nedtese bïejedh.
Haasta Svenska Bibelsällskapet aktem barkoem aelkedh juktie Dam båeries testamentem jarkoestidh julevsaemien gïelese, aktene laavenjostosne dejnie nøørjen Bibelselskap, uvtemes dejtie urremes tjaalegeraajrojde Dennie nøørjen gærhkosne jïh Sveerjen gærhkosne.
Sveerjen saemien bibliografije
Svonni lea noerhtesaemien gellielaakan eevtjeme, jïh altese gïelebarkoe lea joekoen vihkeles orreme noerhtesaemien evtiedimmien gaavhtan Sveerjesne.
/ SWIFTadressem utnedh.
Demensevæhtah sijhtieh skaaran stoeredahken mietie jeerehtidh, jïh gusnie skaara sjugniehtåvva aajlesne.
Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan.
PPD-faaleldahkem saemien dajvine vååjnehtidh jïh saemien maahtoem faaleldahkesne nænnoestidh
- Saemien gïelh våajnoes darjodh lea aaj daajroem buektedh.
Saemien våajnoes sjædta tjaalegegïelen tjïrrh.
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea dovne akte ulmie jïh akte vierhtie.
Saemien gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
Saemien gïele våajnoes sjædta
Gïelh våajnoes darjodh lea symbovle ektiedæmman, almetjh dajvesne årroeh jïh jååhkesjimmiem vadta.
Gïelh våajnoes darjodh lea vihkeles fïereguhtese, dan åvteste gïele lea persovneles jïh identiteetem vadta jïh lea lïhke ektiedamme domtesidie.
Gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie, gaskem jeatjah ovmessie sjiltine, gïelem staatusem jïh nåhtoem nænnoste.
Gïelh jeenjemes vååjnoe tjaelemegïelen tjïrrh.
Gosse gïelh leah våajnoes dellie dïhte gïeli statusem siebriedahkesne lutnjie.
Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR ("Laanteburrie, eatneme jïh eejehtallemeåssjele, jïh aaj båatsoe") lea aaj joekoen vihkeles, juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh, soejkesjeåejviladtji luvnie.
Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR ("Laanteburrie, eatneme jïh eejehtallemeåssjele, jïh aaj båatsoeš) lea aaj joekoen vihkeles, juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh, soejkesjeåejviladtji luvnie.
Syökemegoerem Raarvihken tjïelten hïejmebielesne gaavnh.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakoes utnedh, off. laake §25.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakosne utnedh, byj.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh, læjhkan mejtie syökije vaajtele tjeakosne dam utnedh.
Syøkijh tjuerieh jillieskuvlem- / universiteeteööhpehtimmiem daej faagine utnedh.
Fasseldamme almetjh SDJ-dajvesne, gubpede båetieh?
Fasseldamme almetji aaltere
Fasseldimmie lea mahte guektiengïerth sjïdteme jïh akte stuerebe lissiehtimmie goh jeatjah gaavhtan laantebielesne jïh Nöörjesne, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Fasseldimmie jåartaburresne jïh göölemisnie lij medtie 10 prosenth dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne jaepien 2012, jïh abpe laantese doh jielemh lin ånnetji vielie goh göökte prosenth.
Fasseldimmie kultuvrejielieminie læssene dejnie saemien dajvine.
Fasseldimmie byögkeles suerkien sisnjelen Man stoerre byögkeles sektovre?
Fasseldimmie jïh ööhpehtimmie Ööhpehtimmiedaltese ovmessie jielieminie.
Öörnege lea naemhtie, edtja tjirkijesijjide joekedidh krirriej/dåehkiej gaskem steemmelåhkoen mietie maam fïereguhte veeljemelæstoe åådtje.
Systeeme edtja bïjlevuejiejidie vuaptastehtedh bovtse lea geajnosne jallh geajnoen lïhke.
Tjïjhtjeluhkie prosenth dejstie ellen giefiesommes leah nyjsenæjjah.
Tabelle 3.1. såemies sïejhme væhtah fasseldimmesne vuesehte dejnie ovmessie dajvine.
Tabelle 3.3 vuesehte SDJ-dajve aktem lissiehtimmiem utni fasseldimmesne industrijesne.
Tabelle 4.11 aktem bijjieguvviem vadta guktie alkohovleåtnoe lea åarjelsaemien båatsoealmetji luvnie, viertiestamme jeatjah årrojigujmie Nöörjesne, jïh vuesehte man daamtaj alkohovlem jåvka jïh man daamtaj stuerebe veahkah alkohovleste jåvka.
Tabelle 4.2 vuesehte joekedimmiem prosentesne dejstie sjïere væhtijste vaastoedåehkesne.
Tabelle 4.3 aktem bijjieguvviem vadta vaastoedåehkien ektiedimmien bijjelen båatsose, råållah, barkoesuerkie jïh ekonomeles jearohkevoete.
Tabelle 4.4. vuesehte man stoerre låhkoe båatsoealmetjijstie mah fysiske/kråahpeles maajsoeh åehpies healsoevaahrine dååjroeh.
Tabelle 4.5 vuesehte Saemien jolleskuvle lea dïhte institusjovne mij dah jeanatjommes studijepoengh dorjeme saemien gïelesne boelhken, ållesth 4752. Dan åvteste Saemien jolleskuvle aaj jeenjemes studijefaalenassh åtna, dle aktem tjïelke ektiedimmiem studijefaalenassen jïh studijepoengedorjemassen gaskem vuejnebe, juktie van jienebh studijefaalenassh akte learoesijjie saemiengïelesne faalehte, van stuerebe studijepoengedorjemasse sjædta.
Tabelle 4.5 vuesehte guktie båatsoealmetjh tïjjedeadtovem, tjoeperdimmiem jïh njoelkedasseleavloem reektieh sijjen barkosne.
Tabelle 4.6 vuesiehtimmieh vadta guktie båatsoealmetjh tuhtjieh byögkelesvoete båatsose vuartesje.
Tabelle 4.9 vuesehte 95% båatsoealmetjijstie darjomigujmie jielieminie mah raessiem jïh vieliebarkoem vedtieh, jïh fïereguhte 67% jïh 71% jielieminie unnemes 4 ovmessie såarhts bigkemedarjomigujmie mah raessiem jïh vieliebarkoem vedtieh.
Tabelle bijjielisnie vuesehte teaterh stoerre reereles vierhtieh nuhtjieh juktie vierhtieh ohtsedh sijjen tjiehpeles produksjovnide, laavenjostoeguejmieh ohtsedh jïh latjkoej bïjre råårestalledh.
Tabelle vuesehte alkohovleåtnoe båatsoealmetji luvnie åarjelsaemien dajvesne lea naa seamma goh alkohovleåtnoe jeatjah almetji luvnie laantesne gosse lea man daamtaj alkohovle jovkesåvva.
Tabelle aktem stoerre ïedtjem saemien lïeredh vuesehte dej gaskem mah eah saemien ietniengïeline utnieh jïh laedtiej luvnie.
Tabelle aktem kuvsjem vuesehte gusnie studijepoengh dorjesovveme ikth.
Tabelle aaj vuesehte dah kuvsjefaalenassh jeerehtieh jaepeste jaapan.
Taabuaamhtese
Gaskesadth maaje ryöktesth dejgujmie, juktie vielie bïevnesh åadtjodh sjyöhtehke gïelelïerehtimmiefaalenassi jïh darjomi bïjre.
soptsestimmiem aelkedh, orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
Gæjhtoe ihke åadtjoem meatan årrodh daam noerekonferansem rïhpestidh, jïh aaj håalomem dijjese hööltedh ånnetji mænngan.
Gæjhtoe Baakoegærjetje
Gæjhtoe mov åvteste
Gæjhtoe mov åvteste jïh lahkoe seminaarine!
Gæjhtoe mov åvteste.
Gaskesadth jis dov gyhtjelassh
Gaskesadth sæjroen tjåadtjoehtæjjam.
Gaskesadth daam faagegoevtesem mij bööremes vuekien mietie maahta dov gyhtjelassh vaestiedidh.
Govlesadth mijjine.
Håalemh leah bæjhkoehtamme dejnie gïeline håalijh mijjese dejtie deelleme.
Håaleme goevten 6.b. 2014 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Håaloje baakoem stuvrie tjåanghkoeåvtehkasse, jïh jïjtjemse striengkieslaakan hööltie dan aamhtesasse maam gïetedeminie.
Håalemh, lahtestimmieh jïh tjaalegh stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegijstie.
Håalemh jïh tjaalegh saemiedigkiepresidenteste jallh Saemiedigkieraerien mubpijste lïhtsegijstie.
Håalemh jïh tjaalegh
Soptsestimmiesyntese lea nomme akten sjïere daataprogrammese, mij teekstem jarkele almetjen soptsestæmman.
soptsestimmiesynteseprogramme maahta teekstem bæjjese lohkedh jallh soptsestimmiem åadtjodh jeatjah daatijste.
Gåalometïjje juakasåvva seamma stoeredahken mietie goh dej ovmessie dåehkiej stoeredahke lea, men læjhkan guktie dåehkieh vaenie tjirkijigujmie vielie håalometïjjem åadtjoeh goh lin sïjhteme åadtjodh stoeredahken mietie.
Doh taalh parentesesne vuesiehtieh man gallesh learoehkijstie mah saemien voestesgïeline åtneme.
Taalh eah maam jiehtieh man itjmies dïhte fysiske jïh psykiske trïegkenasse lea, men daejriehtieh dååjrehtimmie sïerredimmine jïh miedteles hatsves dahkoejgujmie byjreskistie lea ïskeres jolle.
- Dah taalh leah tjïelke;
- Dah taalh leah tjïelke; Ååpsen jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah dej giefiesommes gaskem veartenisnie.
- Taalh vuesiehtieh hijvenlaakan gåarede noerhtene, men mijjieh daejrebe barkoesijjieevtiedimmie ij leah seamma hijven dejnie aerpievuekien saemien årromedajvine.
Taalh areaaletsevtiemasse, båatsoen aerpievuekien daajrojne ektine gåatomedajvi bïjre, byöroe åtnasovvedh goh bielie daajroevåaroemistie juktie båatsoen areaalh gorredidh, akte vihkeles krïevenasse juktie båatsoem tjåadtjoehtidh jïh Nöörjen nasjonaale jïh gaskenasjonaale åeliedimmieh bæjjese fulkedh juktie saemien kultuvren materijelle våaromem gorredidh.
Taalh tsavtseme areaalese, båatsoen aerpievuekien daajrojne ektine gåatomedajvi bïjre, byöroeh åtnasovvedh goh akte bielie daajroevåaroemistie juktie båatsoen areaalh gorredidh.
Taalh Bane NOR:ste vuesiehtieh ruevtieraajroe ållesth 514 bovtsigujmie plåavhkesi Nordlandsbanesne jaepien 2017, mestie maaksoe vielie goh vïjhte millijovnh kråvnah sjïdti.
Taalh duedtiejieliemistie vuesehte dïhte gaskemedtien vytnesjæjja lea jearohke gïehtelimsdåarjoste ihke altese gïehtelimmie edtja onne dïenestem åadtjodh.
Taalematerijaale lea veedtjeme aktede nasjonaale goerehtimmeste jielede- jïh barkoetsiehkijste mah leah vihkeles dan psykiske healsoen jïh jieledekvaliteeten gaavhtan saemien båatsoeårroji luvnie (Båatsoen aarkebiejjie).
Taalematerijaale leah veedtjeme aktede nasjonaale goerehtimmeste, "Båatsoen aarkebiejjie", mij lea goerehtalleme gellie faktovrh mah ulmiem utnieh dan psykiske healsose jïh jieledekvaliteetese saemien båatsoealmetji luvnie Nöörjesne.
Taalematerijaale mijjen goerehtimmesne daejrehte jeenjemasth dle åajvahkommes sïerreden vuajnoeh jïh dahkoeh, mejtie åejvieladtjh, meedijah jïh almetjh båatsoen ålkolen åtnose vaeltieh gosse båatsoealmetjigujmie gaskesedtieh, mah psykiske napkemem sjugniedieh.
Vaeltieh veeljemekåarhtem meatan gosse edtjh steemmadidh.
Bïhkedæjja lea Hanne Lena Wilks, jïh Laila Wilks jïh Nils Ove Gustafsson leah vierhtiealmetjh.
Vaeltieh meatan maam jïjtje åtnah goh naaloeh, tyjje, skrovre, skåerrie, laejkie, jeatjah gaavhtan maahtah dam åestedh kuvsjesne / tjåanghkosne.
Bovtse eeremasth krievvine jeala mij jeenjemasth eatnamisnie vaanterde jïh maam almetjh ajve gïetede göökte golme aejkieh jaepien.
Daemieskrievvietjïerth
Deatnun tjïelte lea tjåadtjoehtæjja prosjekten åvteste "Samisk lovspråk".
Tana Kulturskole Mánáid Teahter.
Tana og Omegn Sjølaksefiskeforening göölijh åtna Tanafjovlen, Varangerefjovlen, Laksefjovlen, Kvalsunden jïh Altafjovlen bïjre.
Tanja Staldvik Wallervand Goevtesen åvtehke / Avdelingsleder
Åssjaldahke lea saemien edtja iemie bieline årrodh aarkebiejjeste dovne dejtie mah saemiestieh jïh daaroestieh.
Dïhte åssjaldahke lea evtiedimmielaanth mah luejhtemh skåajjijste giehpiedieh stoerre beetneh-aevhkieh åadtjoeh.
Åssjaldahkh jååktatjistie, Aili Keskitalo
Jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie
Teehpeme jieledekvaliteeteste, barkoefaamoste jïh healsoste evtiesuvvieh tïjje doekoe, jïh ij leah iktesth aelhkie fåantojde gaavnedh.
Gosse jielede nåhka dellie dïhte aaj akte siebriedahkedåeriesmoere, jïh akte stoerre vaejvie dejtie mah baetsieh saemien dajvine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Ij dïedtem vaeltieh
Juvrh vielie krööhkestieh goh gåatomekreekh
Tårnet skuvle Åarjel Varangeren tjïelte lea 23 400 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie låavthgåetiem tseegkedh moereste maam edtjieh nuhtjedh goh ålkoeskuvle jïh mij sjeahta dejtie learoehkidie mah leah svihtjemeheaptoes.
Tårnet skuvle, Åarjel Varangeren tjïelte
Aamhtesem gïetedæmman vaalta stoerretjåanghkosne
Jeatjah unnebelåhkoegïelh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh.
Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play'sne daan biejjien jïh Appstoresne 15.12.14. Mænngan sæjhta tastatuvrem orrestidh jienebh nuepiejgujmie - goh baakoestaeriedimmie jïh baakoegeervehtimmie.
Tastatuvre gaajhkide saemien gïelide dåarjohte mah Nöörjesne åtnasuvvieh daan biejjien, dovne noerhtesaemien, åarjelsaemien jïh julevsaemien.
Vaeltieh steemmeleahpide mejtie sïjhth nuhtjedh
Vaeltieh histovrijem bååstede
stuerebe prosjeektem aatskadamme guktie barkoeh laanteburresne tjirkedh
aatskadamme aalkoealmetjekontovrem Murmanskesne tseegkedh
saemien gïelejarngi jïh Saemiedigkien gaskem viermienektiebarkose eevtjeme
aatskadamme, jïh nualan tjaaleme, ektiebarkoemååhtedimmiem Romsen- jïh Finnmarhken fylhketjielti gujmie, dejnie ulmine gelkieh regijonen saemien råajvarimmieh nænnoestidh
eevtjeme saemien gïelen reeremedajvem vijriemdidh
Sjaevehtsvoete jieledem vaalta
Aamhtesebarkoe sjisjnjelh jïh bæjngolen sov barkoedïedtesne jïh joekehth viermievierhkine
Teatere lea vihkeles deerpege gosse edtja åarjelh-saemien kultuvrem, gielem, identitetem jih jijth-damtesem nænnoestidh.
Teatere akte tjeahpoehammoe mij tjiehpiedæjjah fasselde jieniebistie sjangerijstie. Dorjehtæjjah, daanhtsojh, dramatihkerh, hammoedæjjah, musihkerh, scenehammoedæjjah jïh jïjnjh jeatjebh.
Teatere lea vihkeles deerpege gosse edtja åarjelh-saemien kultuvrem, gielem, identitetem jih jijth-damtesem nænnoestidh.
Teatere lea institusjovnh, scenetjeahpoe lea dïhte mij vuesiehtamme sjædta teaterisnie jïh teateristie, jïh frijje scenetjiehpiedæjjijste jïh scenetjeahpoedåehkijste.
Dejnie eelkin 1985 jih dennie åårganisasjovnesne leah eadtjohke saemieh meatan.
Teatere edtja barkedh dej saemien dajvi sisnjeli Nöörjesne.
Teatere edtja aaj maehtedh teaterevuesiehtimmieh vedtedh jeatjah sijjide laantesne jïh dejnie saemien dajvine Noerhtelaantine jïh aaj ålkoelaantesne dastegh budsjedte dam luhpede".
) Teatere lea mierievierhkie juktie orre jïh laejhtehks lidteratuvrem jïh dramatihkem evtiedidh.
Teatere mierievierhkine sjædta juktie orre jïh laejhtehks lidteratuvrem jïh dramatihkem evtiedidh.
Dåarjoe juakasåvva N-T Teatere-siebreste / N-T Teatersamlag.
Teatere jïh scenevuekie
Teaterestuhtjen våarome lea gærja "Långa Lappflickanš maam tjaelije Åke Lundgren lea tjaaleme.
Teaterestuhtjen våarome lea gærja maam tjaelije Åke Lundgren lea tjaaleme.
Teatere
Teaterebarkoe maanide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie lea akte prioriteradamme suerkie.
Joejke - musihke - soptsese - gïele - histovrije - vuajnoe - filosofije - kultuvrelle kodah jïh konteksth.
Teateri leah jïjtsh prosjektereeknehlåhkoe fïerhten teatereproduksjovnese.
Teaterh daamtaj aktem produksjovnem utnieh fierhten jaepien mij ryöknesåvva goh daan jaepien "åejvieproduksjovne".
Teaterh edtjieh feeledh, jïh edtjieh uvtemes vuartasjæjjide spealadidh desnie gusnie dah årroeminie.
Teateri stilleme maahta væjranidh guktie dah aaj dïedtem vaeltieh dan åvteste mij lea bijjielisnie neebneme, men manne mov uvte vuajnam sjïere "scenetjeahpoe-laboratovrijh" aktine lïhke ektiedimmine dovne akademijese jïh dan praktihkeles teaterasse sov sjugniedæjjajgujmie jïh dorjehtæjjajgujmie.
Teatere prosjekteteaterinie barki bielelen naan ihkuve byögkeles dåarjoe 2002 raajan. Jaepien 2002 raejeste 2012 raajan, mearan Ada Einmo Jürgensen teaterem stuvri, teatere prosjektebaseradamme gïehtelimsdåarjoeh utni jïh Saemiedigkien ihkuve budsjedten sïjse bööti jaepien 2012 raejeste.
Teatere lea ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne jïh maahta prosjektevierhtieh ohtsedh Saemiedigkeste, tjïelteste, Finnmaarhken fylhkeste jïh ovmessie amatöörteateresiebrijste.
Teatere maahta frijje scenetjeahpoevierhtieh ohtsedh dovne Saemiedigkeste, Nöörjen Kultuvreraereste, fylhkijste jïh jeatjabistie seamma premissine goh frijje scenetjiehpiedæjjah, aktegstjiehpiedæjjah jïh dåehkieh.
Teatere aaj jïjtse gaarvoeh jïh såemies jïjtse reeremem lååjkedi.
Teatere tjuara jeanatjommesem sov teaterestuhtjeproduksjovneste jïh feelemijstie darjodh goh prosjektebarkoe.
Saemien kultuvrem våajnoes jïh jielije darjodh goh bievnije jïh gïeltege.
Magga, Lajla Mattsson: Norsk-sydsamisk ordbok, Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja, Idut 2009
åarjelsaemien aamhtesi bïjre, dellie ektiebarkoemååhtedimmiem dorjeme Åarjel-Trøøndelaagen, Noerhte-Trøøndelaagen, Noerhtelaanten jïh Hedmarhken Fylhketjielti gujmie
Væhtavuekiestandarde UTF-8 daerpiesvoetide feerhmie saemien tjaelemevæhtide.
- Teknihken maaksoeh
Teknihkeles jïh jeatjah barkijh goh: Kluhtierdæjjah, måaladæjjah, rekvisitöörh, gåarojh, tjoevkese- jïh tjoejeteknihkerh, sminkadæjjah, inspisienth, teknihkeles scenebarkijh.
Teknologije tjuara liehties årrodh, guktie maahta dalhketjem bïejedh gellide kreekide, jïh tjuara arktiske daelvieklijmesne guhkiem juhtedh.
Teknologije jïh viehkievierhtieh maehtieh aaj viehkiehtidh jearsoesvoetem jïh jïjtjeraarehkevoetem vedtedh.
 Teknologeles dïrregh mah leah sjïehteladteme saemien væhtide
Teekste lea jarkoestamme noerhtesaemien gïeleste dejtie jeatjah saemien gielide.
Ij edtjh teekste bæjhkoehtamme årrodh aarebi.
Teekstedorjemasse: Karen Elle Gaup Ann Solveig Nystad Anne-Karin Hellesöy Inger Seierstad Inga Wernolf
Teekste- soptsestæmman systeme akte hijven dïrrege jïjnjh gïelekultuvride veartenisnie.
Teekste- soptsestæmman-systemem edtja evtieididh sïejhme åtnose, jïh edtja maehtedh ovmessie teekstesåarhth lohkedh jïh gaajhkh bielieh gïetedidh dehtie saemien grammatihkeste jïh reaktoetjaeliemistie eensilaakan.
Telemarksforskning aktem fryöjstehkepyramijdem nåhtede juktie evtiedimmiem buerkiestidh.
ryöknedh 1-20 saemien, jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
Aamhtese 1: Histovrije jïh voenges gårreldimmie
Aamhtese 2: Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne jïh abpe Saepmesne
Aamhtese 3: Gåetievaarjelimmien jïh jeatjah vaarjelimmien bïjre
" Teema lea veeljeme Nöörjen maadthlaakeheevehtimmien 2014 sjïekenisnie.
Edtja aamhtesem gïetedidh forumen voestes biejjien.
-Aamhtese vihkeles mijjese jïh mijjieh sïjhtebe mijjen dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh juktie jïjtjeirhkemem jïh aemieluesemem heerredidh, Keskitalo jeahta.
Teema lea "Jealajimmie - haestemh jïh orre vuajnoeh lïerehtimmesne".
Konferansen teema lea aarkebiejjien rasisme.
Teema "Mij saemien healsoe" lea gellielaaketje, jïh dovne mijjem goh saemien politihkerh, dijjem goh faagealmetjh jïh abpe saemien siebriedahkem haasta daam tjïelkestidh.
Nyjsenekommisjovnen aamhtese EN'sne daan jaepien lea vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste.
Daan stuhtjen teema lea skoltesaemiej kultuvre jïh histovrije raastesne jillieveartenen jïh russiske bielien gaskem.
Kuvsji teemah leah gaskem jeatjah vïhtesjadteme sïelteste, dorjesevïhtesjadteme, reeknehlåhkoetjaeleme jïh ohtsemegoeride gïehtelimsdåarjoeöörnegasse buerkiestidh.
Tjåanghkoen aamhtese lea aktem saemien neavroebievnemedïenesjem tseegkedh.
Tjåanghkoen aamhtese lea healsoe- jïh hoksefaalenasse saemien skïemtjijidie tjïeltehealsoedïenesjen sisnjelen, vijriesåbpoe evtiedimmie SANKS:ste, tseegkeme saemien healsoepaarhkeste jïh nammoehtimmie ståvroelïhtsegijstie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
Teemagærjetjh edtjieh skraejrine årrodh jïh våaroeminie årrodh ussjedæmman gosse ovmessie teemajgujmie barka mah leah ektiedamme maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside.
Aamhtesh mah daerpies gïehtjedidh:
Teemah
Ulmie: Daabloen ulmie lea reejremen jïh gaahtjestallemen gavhtan eadtjaldovvedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem.
Aamhtse: Daabloen aamhtsh leah: manne jïjtje, mov fuelhkie jïh mov maadtoe.
Aamhtse: Daabloen aamhtsh leah: vuelkeme, gumhtie vuelkedh, gusnie leah jïh gåabpah båetedh.
Gieleambasadøørh gielekampanjen "Saemesth munnjien " bïjre soptsestieh
Måjhtelh man joekoen åajvoeh, mijjieh annje jïjtjene gïelh utnebe.
Man hijven lea jis buektiehtibie jienebh gïeleutnijh åadtjodh gosse aalkoealmetjegïeli gaskenasjonaale jaepiem aavoedibie.
Terje Sørvik fylhkenraerie regijovnale evtiedæmman jïh kultuvrese
Dïejvesedåehkie lea nännoestamme normeremh dååhkasjehtedh guktie lea raeriestamme.
Terminologije edtja aaj meatan årrodh dennie åarjelsaemien digitaale baakoegærjesne nedtesne - http://www.baakoe.org mij lea akte laavenjostoe Tromsøen universiteeten jïh Saemiedigkien gaskem.
Terminologijeevtiedimmie jïh åtnoe saemien gïeleste jollebe ööhpehtimmesne jïh dotkemisnie lea vihkeles biehkieh ihke gorredidh saemien maahta gaajhkene lehkesne åtnasovvedh, jïh aktene jolle daltesisnie.
TEESTADIMMIE BÏELJELIMMIESYSTEEMESTE "ANIMAL SENSE"
Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem
Lïhke gaskese gaajhkesigujmie
The imagineNATIVE Film + Media Arts Festival lea akte aalkoealmetji meedija- jïh kåanstefestivaale, mij öörnesåvva fierhten jaepien Torontosne Canadesne.
Duedtie
Raerielïhtsege (NSR)
Thomas Åhren
Kjell Jøran Jåma
Thomassen veanhta Rággon fokuse noere entreprenöörskapese Noerhte-Saltesne maahta akte sjïere faamoe sjïdtedh prosjektese, dan åvteste dïhte maahta viehkiehtidh otnjegem jarkedh dej noerigujmie mah dejtie stoerre staaride juhtieh.
Thomassen tjïerteste Saemiedigkien budsjedte jïh saemien siebriedahke tjarke tsevtseme sjidtieh reerenassen faatoes væljoste daerpiesvoetide jååhkesjidh saemien siebriedahkesne.
Tibet - 60 jaepieh ritneminie lea 60 jaepieh fer guhkie Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta satne tsiehkeste Tibetesne tjarke tjoeperde.
Tibetaanerh leah gymhpeme jïh annje sijjen almetjereaktaj jïh kultuvrelle vyörtegsvoeten, sijjen gïelen, sijjen histovrijen jïh religijovnen åvteste gæmhpoeminie.
Tibetaanerh reaktan åvteste gæmhpoeh akten åvtetje aajkan, akten daan baalan jïh akten båetijen aajkan.
- Learohkh aeriebistie leah soptsestamme tsagkesi bijre destie voestes jaepeste.
Aerebi lin saemieh skaehtiem maakseme prosenti mietie, mohte destie bøøti ihke naaken neebnin vaenebh bovtsh ennh reaktah.
Aarebi dan vööste eadtjohkelaakan barkeme daaroedehtemepolitihken tjïrrh.
Aerebe lea gøøkte gærjah maanide tjaaleme.
Tidligere regelverk / Stipendh jïh dåarjoeh / Saemiedigkie - Sametinget
Aarebi jïjnjh studenth åarjelsaemien Sveerjesne lohkin, daelie vielie åtna mej gaskem maahta veeljedh nöörjen learoesijjine.
Aarebi vaaksjomh vuesiehtieh dah joekehtsh jeenjemasth sjïdtieh dan åvteste akte eensi vuekie fååtese tjïelten dïedtide, juktie saemien learoehkidie lïerehtimmiem vedtedh saemien gïelesne.
Aarebi goerehtimmieh vuesiehtieh tjïelth mah saemienlohkehtæjjah inkluderadieh dennie sïejhme pedagogeles barkijedåehkesne skuvlesne, buerebelaakan sijjen saemienlohkehtæjjah utniehtieh goh tjïeltine gusnie saemienlohkehtæjjah ajve oktemierien berkieh.
Aarebi låhkoeh gærjeste Samiske tall forteller, vuesiehtieh ahkedh jienebh saemieh staaride juhtieh.
Aarebi vitnijh: 2008: Finn Hågen Krogh Odd Isak Kappfjell 2011: Gaarsjelimmiestipeende: Christer Kjønsø Karlsen, Silje Wilsgård jïh Marie Sofie H. Hætta Kultuvrestipeende: Marja Helena Fjellheim Mortensson 2014: Gaarsjelimmiestipeende: Ole Mathis Sara Nedrejord jïh Aslak Ole Eira Kultuvrestipeende: Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen 2016: Gaarsjelimmiestipeende: Rakel Birkeli jïh Jan Arthur Reinås Kultuvrestipeende: Anna Linea Fjellheim Varsi jïh Ella Marie Hætta Isaksen 2018: Gaarsjelimmiestipeende: Benedicte Guttorm jïh Sajane Karina Olsen Kultuvrestipeende: Anna Kaisa Partapuoli jïh Johan Daniel Turi
1970-låhkoen aalkoelisnie barkoem eelki juktie pryövedh aktem saemien kultuvrejarngem Röörosne tseegkedh.
Tïjjemierie sæjhta årrodh daej vïjhte evtebi studijejaepiej.
Ij leah annje latjkeme gåessie.
Tiina Sanila-Aikio, saemiej åvteste Såevmesne
Voestes gietjeste lij geerve fylhkesskaehti-kontovride daejredh guktie edtjin dåemiedidh dovne momsine jih skaehtine båatsoejieliemistie.
Antirasistiske Senter'asse maahtah tjeakoes årrodh, dah maehtieh tsiehkieh pollisese bieljelidh dov åvteste, meedijam gaskesadtedh, webhotellem gaskesadtedh jallh sæjroen tjåadtjoehtæjjam gaskesadtedh.
Daate lij skuvle mij adtjegh juhtiemasse båateme,mohte mov vierhtiedimmien mietie, ij lij daate naan madtan skuvle.
Bååstedeserteme kåanste-, kultuvrehistovrijes- jïh arkeologeles daeverijstie heannede stoerre bieline veartenistie.
Dah lohkehtæjjah leah beavneme daate råajvarimmie lea dej maahtoem nænnoestahteme juktie kvalitatijve hijven lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh.
Bïevnesh mah bååstede båateme tjïeltijste NoerhteTrööndelagesne jiehtieh foenth leah akte vihkeles tsavtshvierhtie evtiedimmiebarkose jïjtse tjïeltesne/regijovnesne, jïh nuepieh vedtieh voengepolitihkeles eadtjohke årrodh jielemeevtiedimmiebarkosne.
Maahta bïevnesh bååstede seedtedh diekie: feedback@divvun.no, jïh lissiehtassh orre teermide maahta vedtedh nedtesijjesne: http://gtsvn.uit.no/termwiki /
Maahta bïevnesh bååstede seedtedh diekie: feedback@divvun.no, jïh lissiehtassh orre teermide maahta vedtedh nedtesijjesne: http://gtsvn.uit.no/termwiki/
Faaleldahkh maanide, noeride jïh eejhtegidie / åelide tjoeverieh daaletje fuelhkieleahtan mietie, jïh daejredh saemieh abpe laantesne årroeminie.
Faalenasse sjyöhtehke aamhtesh magasijnine buakta.
jienebh teelemedisijnen faaleldahkh saemien dajvide
Maahta aaj faalenassem joekehtslaakan dååjredh; healsoedïenesje åtna satne aktem hijven saemien faalenassem sjïehteladta, mearan utnijh eah dam tuhtjh.
Faalenasse nedtesne Abpe konferanse streamine seedtesåvva nedtesne, bæjjese vaaltasåvva jïh iktemearan olke bïejesåvva.
• Aktem ööhpehtimmiefaalenassem faalehtidh mij nuepieh vadta dam daajroem vejtiestidh man mietie jieleme gihtjie.
Dejtie jeenjemes tihtelidie akte Quize gærjeste, jïh programme registrerede man gellie gærjah learohke låhka jïh mennie daltesisnie vaadtsa, jïh lohkehtæjja maahta juvnehtamme tihtelh sïjse bïejedh fïerhten learoehkasse.
Gïelebaalhka Gulliegïele vadtasåvva tjåanghkosne dejtie noerhtelaanti ministeridie jïh saemiedigkiepresidentide Helsingforsesne bearjadahken 21.11.14.
Daan beajjan maehtebe gærjapaahkh darjodh gærjagåetide, skuvlide jïh maanagïertide.
Daan barkose raerielïhtsege Marianne Balto sæjhta kultuvrejielemeaktööride bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh man bïjre daate strategije byöroe sisveginie utnedh
Dïsse 2,5 millijovnh kråvnah læjkobe.
Daan vihkeles barkose dle Saemiedigkie sæjhta raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, kultuvreiedtjeladtjijste, öörnedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie.
Akten håaloemasse maahta gossege 3 replihkh vedtedh.
Eejhtegidie / dijjese mah eejhtegi åvteste mah leah Åarjel-saemiej skuvlen guessievåhkosne våhkoen 46 Snåasesne:
• Raajan golme nommh tjaeledh jeatjah veeljemelæstojste.
Raajan golme nommh lissiehtidh steemmeleahpesne.
Gïelelastoem madtjeldehtedh
Maereles juridihkeles jïh ekonomeles mierietsiehkieh utnedh
Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh.
Akte hasteme barkoesijjieh skååffedh paarrebielide seamma barkoemaarkederegijovnesne.
Dan åvteste gåetieh fååtesieh dle geervebe barkoemaarkedese dåårrehtidh dejnie miehtjies regijovnine.
Saemien lïerehtimmievierhtieh utnedh lea eevre daerpies jis gïele edtja hijvenlaakan evtiesovvedh, jïh aktem hijven lïerehtimmiefaalenassem gorredidh saemien learoehkidie.
Gaavnoes darjodh jïh bievnedh saemien learoevierhtiej bïjre saemien learoevierhtiejarngen tjïrrh, Saemiedigkien nedtesæjroen tjïrrh jïh learoevierhtiesijjen Aktesne tjïrrh nedtesne
Tjaktjese dle Saemiedigkie aktem Tjiehpiedæjjakonferansem öörnede mij akte sijjie sjædta raeriejgujmie båetedh, digkiedidh, jïh tjiehpiedæjjah åadtjoeh tjeahpoem vuesiehtidh.
Fïerhten gearkan lea bijbelen baakoeh jïh jeatjah teeksth, jïh aaj laavenjassh mah aamhtesasse sjïehtieh.
Daate tsiehkie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem ij leah ajve ektiedamme reeremevoetese laanten jïh vierhtiej bijjeli, jallh man jïjnje almetjh maehtieh dejtie nuhtedh, men seamma jïjnje jeatjah bielide jieliedistie, goh slïekte, sertiestimmie aerpievuekien daajroste jïh ektievoete dajvide.
Ektiedimmiem utnedh akten daejstie gïelijste daennie saemien gellievoetesne lea akte aarvoe saemide, daate aarvoe lea aaj akte våarome daan gïelebïevnesasse.
Leajhtadimmie bigkie dejtie veanhtadimmide almetje åtna ihke systeeme guarkoe sov daerpiesvoeth, mah dååjrehtimmieh almetjh åtna systeemen vuajnojde jïh daejtie daerpiesvoetide gorredidh, jïh mejtie lïhkesvoetem jïh tsevtsemefaamoem sjæjsjalimmieprosesside åtna (Grosse, 2012).
Leajhtadimmie lea jearohke dejstie veanhtadimmijste mejtie åtna ihke systeeme dov daerpiesvoeth guarkoe, mah dååjrehtimmieh mejtie systeemen vuajnoejgujmie åtna daejtie daerpiesvoetide, jïh guktie systeeme daejtie daerpiesvoetide gorrede, lïhkesvoete jïh tsevtsemefaamoe sjæjsjalimmieprosesside.
Leajhtadimmie jïh kultuvre leah mårhkanamme.
Tjåanghkose håalojh lin bööresovveme mah guhkiem leah båajhtoeh bïevnesh jïh konspirasjovnh saemiej bïjre, saemien reaktaj jih Saemiedigkien bïjre buakteme.
Sjïehtedimmieh krïevenasside mah leah aelhkie tjïrrehtidh dejtie årroejidie mah aktene sijjesne årroeminie, maehtieh joekoen geerve sjïdtedh jieliedasse jïh barkose sjïehtesjidh akten dåahkan mij sijjeste sæjjan jåhta.
Sjïehtedimmieprosessh lissie barkoem krievieh jïh daamtaj jueriedisnie guktie illedahke sjædta (Kalstad & Brantenberg, 1987).
Daaletje learoevierhtieh åarjel- jïh noerhtesaemien mubpiengïeline sjïehtedidh
kriminalsåjhtoem saemien utniejidie sjiehtesjidh
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Sjïehtedamme saemien kultuvrejieliemidie
Sjïehtedamme faalenasse dåehkide
Juvnehtimmieh gærjesne Saemien taalh soptsestieh 7 vuesiehti man vihkeles lea tjïertestidh båatsoen dåarjoem akten monnehke evtiedæmman, åtnoenjoelkedassh hammoedidh mah leah båatsoen aerpievuekien daajroen mietie jïh juvrepolitihkem evtiedidh mij båatsoem jïh jeatjah gåatomem miehtjesne krööhkeste (Riseth 2014).
 Sjïehteladteme aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjide desnie gusnie almetjh
• Desentraliseradamme minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmiem sjïehteladtedh
 Sjïehteladtedh ihke hijven gïeleråajvarimmieh mah prosjektine aalkeme, ihkuve
• Vielie ektiedahkose sjïehteladtedh jielemen jïh FoU-institusjovni gaskem
Gaavnedimmiesijjieh jïh viermieh sjïehteladtedh kultuvrejielemeaktööride
• Sjïehteladtedh ålkoelaanten baarkoefaamoem dåårrehtidh jih sjïehtesjidh
Saemiedigkieveeljemasse 2005 lea NSR-n Rijhketjåahkoe Aili Keskitalom, Guovdageaidnu, presideentekandidaatine veeljeme.
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh ahkedh jienebh sijhtieh saemien maajhööhpehtimmien mietie gihtjedh båetijen aejkien, jïh jienebh maanah sijhtieh sijjen saemienlïerehtimmiem åadtjodh goh maajhööhpehtimmie, dagke vuesiehtimmien gaavhtan gïeletjåanghkojne ektine.
Tjåanghkan dellie vierhtievåarome jïh daajroevåarome aktem reaktavåaromem sjugniedieh Nöörjen dïedtese båatsoen åvteste goh saemien kultuvreguedtije jieleme (Skogvang 2009).
Nimhtie jijnjh tsagkesh gaskems sjidtin.
Tjåanghkan 18 bæjhkoehtimmieh dåarjoem åådtjeme daan jaepien.
Tjåanghkan 86 tjïelth jïh njieljie frijjeskuvlh jïh golme staateles skuvlh saemienlïerehtimmiem utnieh Nöörjesne.
Dah institusjovnh vihkeles byjresh tjåadtjoehtieh.
Seehteme sjugniehtåvva akten juvnehtimmien mietie saemiedigkieraereste.
Dåarjoe aerviedamme sjædta buerkiestamme ohtsemen jïh prosjektebuerkiestimmien mietie, raajan 500 000 kråvnah.
Dåarjoe lea aerviedamme mestie man gellie saemien goevtesh leah maanagïertesne jïh man gellie saemiengïelen barkijh goevtesinie (gaertjiedamme bæjjese göökte saemiengïelen barkijidie fïerhtene goevtesisnie).
Dåarjoe kultuvremojhtesevaarjelæmman lea vadtasovveme dovne saemien institusjovnide, tjïertide jïh siebride, privaate almetjidie, aajhteridie vaarjelamme gåetijste, jïh såemies jeatjah privaate jallh byögkeles aktööride.
Dåarjoe Saemiedigkeste edtja aktem orre healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmiem aelkedh, SAMINOR 3.
Dåarjoe dorjemassese saemien plaeride jåhta, jïh dorjemassese julevsaemien jïh åarjelsaemien plaeriesæjrojde.
Dåarjoe edtja viehkiehtidh guktie doh tseegkeme saemien teaterh maehtieh jïjtjemse tjiehpeles evtiedidh, scenetjeahpoem jolle daltesisnie darjodh jïh maahta scenetjeahpojne feeledh guktie dah goh areenah kultuvredååjresidie jïh kultuvrebeagkoehtæmman sjidtieh, jïh ihke gïele åtnasåvva jïh våajnoes dorjesåvva.
Dåarjoe saemien mïrrestallemesiebride lea ohtsijebaseradamme jïh seamma daltesisnie orreme gellie jaepieh.
Dåarjoe 225.000 kråvnine lea vadtasovveme Saemien gåatan Oslosne, jïh dåarjoe 140.000 kråvnine lea vadtasovveme Eisevárluhppu jïjtjevyljehkevoetejarngese Kárášjohkesne.
Dåarjoereereme
Dåarjoedïenesth tjaalasuvvieh reeknehlåhkose dan jaepien dåarjoe vadtasåvva, guktie doh byjngetje dåarjoeh leah 2016-reeknehlåhkosne, men seamma tïjjen vuestieposteradamme goh laajkoe balansesne.
Dåarjoedåastojh daan dåarjoeöörnegasse leah bertemh jïh faagebyjresh maanagïertigujmie ektine.
Saemiedigkien budsjedtedejtie dåarjoeöörnegidie buerkeste.
Dåarjoeöörnegh
Dåarjoeöörnege saemien gïeleprosjektide ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste.
Dåarjoen stoeredahke ryöknesåvva buerkiestamme ohtsemen mietie budsjedtine jïh prosjektebuerkiestimmine, raajan 400 000 kråvnah.
Dåarjoe gaskenasjovnaale råajvarimmide aaj prioriteradamme sjædta Saemiedigkien ohtsemebaseradamme dåarjoeöörneginie kultuvren sisnjelen.
Dåarjoeh kultuvredarjomasse daejtie
- baatarimmieh jih tjaangedæjjah - guvvie-tjeahpoeh jih tjeahpoe-vætnoeh - svihtjeme-heaptojh - ålkoe-spielh jih feestivalh - voeresh - ålkoe-åårganisasjovnh jih skøøhteme-siebrieh - saemieh - histovrije-siebrieh jih Kultuvrevaarjelimmie-åårganisasjovnh
Dåarjoe jieliehtæmman pijtesaemien gïeleste
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Dåarjoe åarjelsaemien gïeleprosjektide
Dåarjoe guektiengïelen tjïeltide jïh fylhkentjïeltide
Abpe dåarjoe ij maaksasovvh åvtelen abpe prosjekte lea gaervies jïh jååhkesjamme reektehtse lea sïjse seedteme.
Dïhte jååhkesjimmie maam Saemiedigkie lea raeriestimmine laakenænnoestimmide vadteme, göölemereaktan bïjre jïh gorredimmien bïjre göölemistie goh vierhtievåarome saemien kultuvrese, aktine laakeproposisjovnine fulkesamme sjædta Stoerredigkesne, jïh Stoerredigkie göölemereaktam jååhkesje mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne.
Minngemosth maahta gaajhkh tsevtsemedajvh fïerhten såarhts jaepieboelhkegåatoemasse tjåanghkan bïejedh statistihkese, mij vuesehte man jïjnje fïerhtede såarhts jaepieboelhkegåatoemistie mij lea fïerhten gåhkaldahken sisnjelen gåetijste jïh infrastruktuvreste, dsj. man stoerre prosentelåhkoe areaaleste mij lea tsavtseme.
Minngemosth såemies raeriestimmieh båetieh vuajnojde jïh dahkojde saemien scenetjeahpoen båetijen aejkien bïjre, mejtie leam tjuvtjiedamme nasjonaalestaatese Nöörje jïh Saemiedægkan Nöörjesne.
Minngemosth tjoerem Gïelevåhkoem neebnedh, mij lea akte dejstie råajvarimmijste Gïelelutnjemisnie, jïh aaj Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide.
Minngemosth tjïerteste man vihkeles orreme dejnie voerkelimmine jïh barkojne saemien teologijen jïh kristelesvoetegoerkesen bïjre, dej minngemes jaepiej (3.5.9).
Seamma aerviedimmie dorjesåvva fïerhten såarhts jaepieboelhkegåatoemasse.
Seamma låhkoe nyjsenæjjide lij ånnetji bijjelen govhte prosenth.
Seamma mierie lea faamosne aamhtesidie gïehtjedimmiemoenehtsistie jïh stoerretjåanghkoeståvroste.
Saemiereaktamoenehtse lea seammaplïeres öörnegh raeriestamme dejtie dajvide Finnmaarhken ålkolen, goh dah mah Finnmaarhkesne tseegkeme Finnmaarhkelaaken tjïrrh.
Seamma statistihke ij gååvnesh bovtsen jïh bïjlen gaskem geajnosne, men dåeriesmoere lea seamma.
Seammalaakan dle ajve ånnetji 10 prosenth dejstie kaarrijste jollebe ööhpehtimmine mah lin seamma aalteredåehkesne.
Vaaksjome jeatjah gaavhtan raeriesti dah gïelepolitihkeles buerkiestamme biehkieh dåarjoeöörnegisnie (rïektesisnie dåarjoe juktie plaeriesæjroeh darjodh julev- jïh åarjelsaemien gïelesne nöörjen voenges plaerine) edtjin preessedåarjoste vaaltasovvedh, jïh dejtie Saemiedægkan sertiestidh.
Fylhkenålmah Nordlaantesne, Tromsesne jïh Finnmarhkesne vaaksjomem saemien learohki reaktajgujmie tjïrrehtin jaepien 2011.
Vaaksjome sæjhta akte bielie årrodh dehtie vijriesåbpoe barkoste voeresepaahkeste.
Vaaksjomefaamoe edtja Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeentesne årrodh, men naemhtie guktie Saemiedigkie edtja bïhkedassh vaaksjomebarkoen sisvegasse jïh prioriteradimmide vedtedh.
Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane tjuara våajnoes årrodh guktie fïereguhte daajra giejnie edtja govlehtalledh, jïh åårgane tjuara byögkeles institusjovnh eadtjohkelaakan vaaksjodh.
Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemien gïelide
Råajvarimmie 10 Goerehtallemepryövenassem lohkemisnie jarkoestidh jïh sjïehtedidh saemien gïelese
Råajvarimmie 11 Vaaksjome tjïelti jïh fylhkentjïelti tjïrrehtimmine ööhpehtimmie-reakteste saemien gïelesne
Råajvarimmie 12 Staeriedimmie faage- jïh tæjmoejoekedimmeste
Råajvarimmieh 13 Viermie maajhööhpehtæmman
Råajvarimmie 14 Laavenjostoe Sveerjine saemienööhpehtimmien bïjre
Råajvarimmie 15 Prosjektelaavenjostoe saemienööhpehtimmien bïjre raasti rastah
Råajvarimmie 16 Saemien learoevierhtieh - dorjemasse, deallahtimmie jïh jarkoestimmie
Råajvarimmie 17 Bïevneseråajvarimmie reaktoen jïh dïedten bïjre saemienlïerehtæmman
Råajvarimmie 19 Saemien geervelïerehtimmieprosjekte
Råajvarimmie 1 Bïevnesh tseegkemen bïjre maanagïertefaalenassijste saemien maanide
Råajvarimmie 20 Åarjelsaemien gïelelïerehtimmie geerve almetjidie
Råajvarimmie 21 Alfabetaseradimmieprogramme geerve almetjidie Tromsesne
Råajvarimmie 22 Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie
Råajvarimmie 23 Råajvarimmie juktie dårrehtidh saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne
Råajvarimmie 24 Goerehtalledh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies
Råajvarimmie 25 Tjeavadimmie bielijste studijelaajkoste
Råajvarimmie 26 Åarjelsaemien maanagïerteråajvarimmieh
Råajvarimmie 27 Julevsaemien maanagïerteråajvarimmie
Råajvarimmie 28 Saemien gïeleråajvarimmieh maanagïertesne
Råajvarimmie 29 Åarjelsaemien gïelebiesie
Råajvarimmie 2 Maahtoeevtiedimmie fokusinie gïelese
Råajvarimmie 30 Julevsaemien gïelebiesie
Råajvarimmie 31 Karrijeerebïhkedimmie saemien learoehkidie jïh kandidaatide
Råajvarimmie 32 Kuvsje maajhööhpehtimmiepedagogihkesne
Råajvarimmie 33 Evtiedimmieprosjekte NoerhteTrööndelagen fylhkentjïeltesne
Råajvarimmie 34 Raeriestimmie jåarhkeskuvline åarjelsaemien dajvine
Råajvarimmie 36 Jealajimmie luvliesaemien gïeleste jïh kultuvreste
Råajvarimmie 37 Jealajimmie pijtesaemien gïeleste jïh kultuvreste
Råajvarimmie 38 Saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartasjidh
Råajvarimmie 39 Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkijste
Råajvarimmie 3 Gïeleskreejremeseminaare
Råajvarimmie 40 Evalueringe jåarhkeööhpehtimmeste
Råajvarimmie 41 Vaaksjomeöörnegen mieriedimmieh vihtiestidh
Råajvarimmie 42 Toelhkedïenesjh healsoesïeltine
Råajvarimmie 43 Vaaksjome
Råajvarimmie 44 Seammavyörtegs dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
Råajvarimmie 45 Jiehtegegïetegærja maam edtja healsoe- jïh hoksedïenesjisnie nåhtadidh
Råajvarimmie 46 Bïevnesh saemiengïelesne NAVsne
Råajvarimmie 47 Utnijegoerehtimmieh
Råajvarimmie 48 Dåarjoe bijbelejarkoestæmman
Råajvarimmie 4 Evtiedimmie pedagogeles materijelleste
Råajvarimmie 50 Jarkoestimmie/sjïehtedimmie tjaalegijstie gyrhkesjæmman
Råajvarimmie 51 Skaehtieetaate - vijriedamme faalenasse saemiengïelesne
Råajvarimmie 52 Dåårrehtimmie saemiengïelen faangkegåetiebarkijijstie
Råajvarimmie 53 Kriminaalehoksen jarnge mij maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre
Råajvarimmie 54 Saemien gïele ovvaantoeraerine
Råajvarimmie 55 Vielie saemien gïele jïh kultuvregoerkese pollisesne
Råajvarimmie 56 Nænnoestehteme saemien gïeleste pollisesne
Råajvarimmie 57 Saemien gïelh sjïehtesjidh elektroveneles programmvaarosne
Råajvarimmie 58 Dårrehtimmie almetjijstie saemien maadtojne Pollisejolleskuvlese
Råajvarimmie 59 Jienebh reerenassen tjaatsegijstie saemiengïelesne bæjhkoehtidh
Råajvarimmie 5 Saemien lohkemejarnge
Råajvarimmie 60 Reeremeteermh
Råajvarimmie 62 Jååhkesjimmieöörnege saemien laakejarkoestimmide
Råajvarimmie 63 Krïevenasse tjåenghkies væhtaåtnoen bïjre byögkeles darjoemidie
Råajvarimmie 64 Saemien staeriedimmiedïrregh - ihkuve gïehtelimmie- jïh evtiedimmiesiebrie Divvunese
Råajvarimmie 65 Goerehtalleme jïh evtiedimmie saemien baakoegærjijste
Råajvarimmie 66 Goerehtalleme geajnoesjiltadimmeste saemien gïelesne
Råajvarimmie 67 Saemiegïelen gaavnedimmieesijjieh maanide jïh noeride
Råajvarimmie 68 Nænnoestehteme saemien gïeleste sosijaale meediji tjïrrh
Råajvarimmie 69 Bïevnesh saemiengïelesne noeride
Råajvarimmie 6 Goerehtalleme learohki vuarjasjimmeste saemienlïerehtimmeste
Råajvarimmie 70 Saemien plaerieh - lissiehtamme åtnoe julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeleste
Råajvarimmie 71 Åarjelsaemien meedijejarnge
Råajvarimmie 72 Åestemeöörnege saemien lidteratuvrese
Råajvarimmie 73 Lidteratuvrestipende saemien noeride
Råajvarimmie 74 Evtiedimmie saemien dotkemistie jïh jollebe ööhpehtimmeste
Råajvarimmie 75 Dotkememaahtoem bæjjese bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
Råajvarimmie 76 Åtnoem goerehtalledh saemien gïeleste
pdf Råajvarimmie 77 Noerhtelaanti saemien faage- jïh vierhtiejarnge
Råajvarimmie 78 Konferanse saemien skuvledotkemen bïjre
Råajvarimmieh 7 Bihkedimmieh learoesoejkesjidie
Råajvarimmie 8 Bïevnesh minngebe ööhpehtimmie- jïh barkoenuepiej bïjre noeride ussjedamme
Råajvarimmie 9 Statistihkem saemienlïerehtæmman jåarhkeskuvlesne darjodh
Dah råajvarimmieh viehkiehtieh seammavyörtegs sovnedimmievuekieh sjugniedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta,
Praahken skuvle råajvarimmide tjïrrehte Aajege Saemien gïele- jïh maahtoejarngine ektine Rørosesne.
Råajvarimmie lea vihkeles juktie dam raasten dåaresth julevsaemien laavenjostoem nænnoestehtedh.
Råajvarimmie lea jåhteme 2009 raejeste, golme fïerhtenjaepien tjåanghkoejgujmie dovne julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvesne.
Råajvarimmien ulmie lea maanagïertebarkiji gïelemaahtoem jïh kultuvrelle maahtoem saemien gïelesne nænnoestehtedh julev- jïh åarjelsaemien dajvine.
Råajvarimmie lea statusem nænnoestahteme julevsaemien gïelese, jïh julevsaemien gïele jïjnjem hijven ållermaehtemem åådtjeme meedijinie.
Edtja råajvarimmiem tjirrehtidh jïh finansieradidh öörnedæjjine ektine.
Edtja råajvarimmiem virjiedidh guktie jienebh julevsaemien learohkh nöörjen bieleste maehtieh meatan årrodh.
Nordlaanten fylhketjïelte jïh Gjensidigestiftelsen aaj råajvarimmiem dåarjoehtieh.
Råajvarimmieh guktie vielie geeruvh vuastalidh, tjoeverieh gorremdidh.
RÅAJVARIMMIEH JUKTIE KREEKEPLÅAVHKESIMMIEH GIEHPIEDIDH
Råajvarimmieh maanide jih noeride, jih råajvarimmieh mah svihtjeme-heaptojh sjiehtedieh, prijoriteeresuvvieh.
Tjuara dannasinie råajvarimmide sjïehtedidh gïeli joekehts daerpiesvoetide.
Råajvarimmieh:
Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan.
Råajvarimmien aajhtere maahta dispensasjovnen bïjre syökedh vaarjelimmienænnoestimmijste.
Råajvarimmieh mah daase dåarjoeh Noerhte-Trøøndelaagesne sæjhta prijoriteeresovvedh.
Råajvarimmieh mah leah sjïehtedamme dejtie sjïere daerpiesvoetide saemien årroji luvnie, jïh mah aktem ellies jïh iktedamme faalenassem gorredieh gusnie abpe viehkiesvaalhtese laavenjostoe jïh kultuvrelle vuajnoem jïh goerkesem åtna.
Råajvarimmiesoejkesje gorrede dah faangkh hijven bïevnesh saemiengielesne åadtjoeh, jïh edtja aelhkebe sjïdtedh saemien nuhtjedh gosse faangkegåetesne tjahkesjeminie.
Dah jarkoestimmieh leah gåetiesæjrojne Tromsøen jïh Vadsøen faangkegåetine.
Aalkoe: Dallegh, latjkebe dan bïjre.
Jalhts numhtie, saemien jïh nöörjen gïelh eah leah seammavyörtegs jïh mïrrestallije gïelh daan beajjetje siebriedahkesne.
Jalhts vuelege dåårrehtimmie jïh studijepoengedorjemasse viertiestamme jeatjah faagigujmie, dle UiT tjåadtjohte jïh nænnoestahta dejtie saemiengïelen studijeotnjegidie.
Jalhts nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale nænnoestimmieh gååvnesieh, dle læjhkan akte guhkies sïlle gaskem dam reaktam gïelem nåhtadidh, jïh dam tjïelke nuepiem gïelem nåhtadidh jïh gïelem evtiedidh siebriedahkesne.
Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
Man gellie tæjmoe
Man gellie tæjmoeh
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme.
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme:
Raerie govlesadtemisnie
Dæjstan ruffien 11.b. dle ålkoekonserte Altan jarngesne gusnie voenges skuvlh leah meatan.
Dæjstan voerhtjen 29. b. saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjirkijh gaavnesje Siebriedahkejearsoesvoeten jïh riejriesvoeten direktovraateste, Hammerfesten,Tromsøen jïh Lyngen 110-sentraaleste, jïh tjirkijh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvesne.
Dæjstan goeven 8.b. lea arktiske biejjie aalkoealmetjepaviljongesne.
Luhkie studenth lea tjaelijelearosne aalkeme jïh learohkh sijjen voestes tjåanghkoem åtna ruffien galhkuvisnie Altesne.
Tittel: EN-n gaskanaasjovnen gïelejaepie 2008. Guktie lea gïeletsiehkie?
Tittel: EN-n gaskanaasjovnen gïelejaepie 2008.
Tjaaleldh saadtegh / aamhtsh åarjelsaemien sïjhtebe åarjelsaemien gïelesne vaestiedidh.
Tjåangkoe edtja fierhten jaepien årrodh, reereme- jih politiske daltesisnie.
Tjaelije
Tjaktjen Tjåanghkoe
Dïenesjh / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Dïenesjh
Tjiehpies.
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem gaavnedh.
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem / gåetiem gaavnedh.
Tjielten nualan Snåasesne sijhtieh reereme-lihtsegh giele-jarngem rihpestidh.
Tjïelten ståvroe lea nænnoestamme: "aktem jielijes voengem " jïh jeatjah vihkeles tsiehkieh soejkesjisnie nænnoestamme.
Tjïeltesoejkesjen sïebriedahkedajve
Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka.
Tjoerede gaajhkh reeknegh mïerhkesjidh.
Tjoerh healsoefaage maahtoem utnedh
Tjöökeviehkie 13,6% barkoeh fïerhten gåalmeden hïeljen.
Tjuara nasjovnaale signaalh jïh ulmieh regijovnaale politihkine sjïehtedidh, jïh dorjesovvedh regijovnaale jih voenges ellies illedahkide.
Tjuara sjïehtedimmiem politihkeles prosessine darjodh jïh leavloem bïejedh dejtie haestiemidie voenges siebriedahkesne.
Gøøkte jaepiej mænngan dihte barkoesijjie moenesovvi staaten konsulentese gien diedte edtji årrodh båatsoejielemem abpe laantesne stuvredh.
Göökte biehkieh åtnose vaaltasovveme: ditneste gååreme mij skraejriem åtna saemien ornamentihkeste, jïh vijsies baakoeh J. Quigstads våarhkojste.
Göökte almetjh leah traumatiseradamme, fïereguhtelaakan.
Göökte aavrehke skuvleklaassh vitnijinie sjïdtin:
Göökte eevre fïerske tjaelijh leah dåarjoem åådtjeme Saemiedigkeste noeregærjide.
Goerkesadteme
daaroengïeleste saemiengïelese aarkebeajjetje tsiehkijste jarkoestidh
jarkoestidh jïh maahtoeh utnedh jarkoestimmien bïjre gosse galka jarkoestidh
jarkoestidh jïh maahtoe jarkoestimmien bïjre utnedh gosse edtjieh jarkoestidh
aamhtesh skuvlen bïjre daaroengïeleste saemiengïelese jarkoestidh
Toelhkestimmie byögkeles suerkesne
Tommy Somby
Bijjietjåanghkoe Balisne jaepien 2007 dannasinie aktine guektienjaepien råårestallemeprosessine nïerhki, juktie barkoem lissiehtidh, mij soejkesjen mietie edtja Københavnesne orrijidh.
Saemiedigkien tjirkije
Tor Gunnar Nystad
Toril Bakken Kåven
Torkel Rasmussen, dåakteregraden stipeendiate gïelesosijologijesne, daan beajjetje gïeletsiehkiem goerehtalle sov tjaalegisnie. Dihte tjïelkeste guktie gïeletsiehkiem maahta gïehtjedidh.
Torkel Rasmussen, dåakteregraden stipeendiate gïelesosijologijesne, daan beajjetje gïeletsiehkiem goerehtalle sov tjaalegisnie. Dihte tjïelkeste guktie gïeletsiehkiem maahta gïehtjedidh.
Torkelen vuajnoen mietie dihte låhkoe lea ååpsem onne.
Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Gålkoen duarstan 12 b. reerenasse sov raeriestimmiem böökti staatebudsjedtese 2018.
Guektiengïelevoete - daan beajjetje tsiehkie, haestemh jïh veanhtadimmieh, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Guektiengïelevoete - daan beajjetje tsiehkie, haestemh jïh veanhtadimmieh, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Guektiengïelevoete - vierhtieh åarjelsaemien
Guektiengïelevoetevierhtieh åarjelsaemien: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte vierhtieh joekede fïerhten jaepien juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh Noerhte-Trööndelagesne.
Guektiegïeledåarjoe lea dïhte stööremes dåarjoepåaste Saemiedigkie reerie, jïh lea dannasinie Saemiedigkien vihkielommes tsavtshvierhtie juktie saemien gïelem evtiedidh.
Guektiengïelevoetedåarjoe jarkerostoe maaksoestuvreme maalleste ulmiestuvreme maallese, gusnie ryöknemevåarome lea golme bieline juakeme, juktie dåarjoem joekedidh tjïeltide reeremedajvesne saemien gïelide.
Guektiengïeledåarjoe ij leah læssanamme dejnie sïejhme åasalissiehtimmine siebriedahkesne.
Sæjhta guektiengïeledåarjoem, maam Saemiedigkie reerie, nåhtadidh goh akte evtiedimmiedåarjoe gïelevierhtietjïeltide.
Dïhte ållesth effekte skilkemedahkojste jïh sturrije darjomijstie lea stuerebe goh summe fïerhtede skilkemedahkoste edtji årrodh.
Abpe ohtsemeåasa:...
Ållesth dle 96 tjiehpiedæjjah saemien dajvine årroeh, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Tråante goh laante-bielien åejvie-staare lea aaj "saemien-staare ".
Tråante-låavthgåetie akte læhkoe
Aerpievuekien kultuvredïejvesh (folklore): Nöörje dåårje aktem systemem sjïehteladtedh juktie aerpievuekien kultuvrelahtesh riekteles vaarjelidh.
Aerpievuekien kultuvredïejvesh: Nöörje maahta dåarjodh aktem radtjoes systemem riekteles vaarjelæmman sjïehtesjidh.
 Aerpievuekien baakoeh jïh dïejvesh leah vihtiestamme jïh åahpenamme
Aerpievuekien gïeledajvh
Dovletji vierhtieh, vuekieh j'lh maahtoe lea boelveste boelvese vijriebasse vadtasovveme saemiej d'ieves g'ieline.
Aerpien maahtoe
Aerpievuekien daajroe
Barkoe lïhtsigujmie
Aerpievuekien daajroe reeremisnie - Saemien jïlleskuvle Árbediehtu-prosjekten baaktoe
Aerpievuekien daajroe: Nöörje maahta dåarjodh aktem radtjoes systemem riekteles vaarjelæmman sjïehtesjdih, mij vååjnoe goh immaterijelle reakta, men tsihkestahta aate maam edtja vaarjelidh lea tjielke tjïelkestamme jïh gaertjiedamme, jïh daate lea eensi laahpehtsi bïjre.
Aerpien maahtoe jïh g
Aerpievuekien saemien åtnoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh naemhtie guktie dïhte eatnemegellievoetem gorrede.
Staate ij leah aerpievuekien saemien åtnoem, goh vijreme, lidteme, miehtjiesdajveste vierhtieh veedtjedh, båatsoe jïh gööleme, jååhkesjamme goh våarome reaktah ribledh.
Tradisjovnen mietie dïhte åarjel-saemien kultuvre lea stinkes gårreldahkesne jieleme-darjomasse, jïh båatsoe lea dan dïehre skearkagamme edtja daan kultuvren åejvieguedtije årrodh.
Aerpievuekien mietie dle åarjelsaemien kultuvre lea tjarke viedteldihkie båatsose mij åejvieguedtijinie evtiesovveme dehtie åarjelsaemien kultuvreste.
Aerpievuekien mietie dle raeffies barkoeboelhkh båatsoealmetjasse nuepiem vadteme lïegkedidh, men ahkedh jienebh krïevenassh sjïehtedimmiej bïjre vieliebarkoem vedtieh mah lïegkedimmieboelhkide hearaldehtieh.
Saemieh leah aktesne orreme staati raasten jïh boelvejoekehtsi namhtah.
Aerpievuekien mietie dle saemien gïele akte bielie dehtie såevmien-ugrihken gïeletjïerteste mij lea dennie uralen gïelefuelhkesne, men dah leah juehkelde orreme sijjen lïhkemes slïektijste (balto-såevmien) vielie goh 3000 jaepieh.
Saemide maanah jïh noerh sjïere sijjieh fuelhkesne jïh byjresisnie.
Aerpievuekien mietie nyjsenæjjah jïh kaarrh ektesne dïedtem utnin jieliemassen åvteste aalkoejielemi sisnjeli, gusnie nyjsenæjjah maaje råållam utnin goh dïhte mij jåarhki dorjesidie evtiedidh, jïh dïhte mij jeatjah baalhkan skååffi dan tjåenghkies jieliemassese.
- Trååleri voestes deallahtimmiedïedth leah faamosne, jïh edtjieh steeresovvedh nænnoestimmie sisvegen mietie.
-Trååleri voestes deallahtimmiedïedth leah faamosne, jïh edtjieh steeresovvedh nænnoestimmie sisvegen mietie.
Golme dejstie pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh, govhte jåarhkeööhpehtimmiem julevsaemien gïelesne utnieh.
Tjåanghkoeh tjåanghkoesijjine: Tjåanghkoesijjie tjïeltesne nuhtjesåvva guktie nøødtedh lahtestidh, goh jielemesiebrieh, jj.
Moerevaaroesuerkie haestemh åtna konjunktuvretsiehkien jïh onne voenges tjoehpemen gaavhtan.
Golme iktemierien pryöveboelhkh dehtie elektrovneles bovtsebïeljelimmiesysteemeste E6-geajnosne Saltoduottaren bijjelen vihteste systeeme dåajvoje nuepiem jïh jienebh åtnoesuerkieh åtna.
Golme tjoelth monnehkevoetese
Golme vitnijh Gulliegïelebaalhkeste / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Golme vitnijh Gulliegïelebaalhkeste
Daltese
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
Trollheimen vaarjelimmiedajveståvroe
Troms fylhkentjïelte:
Tromsøn faangkegåetie göökte barkijh åtna mah saemiestieh.
Romsan tjïelte lea saemiengïeleldh maanagïertefaalenassem staaresne vijriedamme, jïh jienebh maanah sijhtieh maanagïertefaalenassem åadtjodh mij saemien gïelem jïh kultuvrem våaroeminie åtna.
Tromse
Tråante goh laante-bielien åejvie-staare lea aaj "saemien-staare".
Jaahkoeøøhpehtimmiem gietede bieliekapihtelisnie 5.7. Aalkoevisnie buerkeste ånnetji man gellie barkijh gååvnesieh, jïh man jïjnjem olkese vadteme saemien jaahkoeøøhpehtimmien sisnjelen.
Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste.
Aajhtoeh jïh deerjemh
Jearsoes mierieh guktie jienebh duestieh aelkedh saemien nåhtadidh, jïh buerebe nuepieh gïelelïerehtimmiem åadtjodh, sijhtieh vihkeles tjoevtenjebaakoeh årrodh jis edtja skreejredh dejtie aelkedh saemiestidh.
Diedtieh Logg på
Fealadimmiedåarjoe:
Fealadimmiedåarjoe
Fealadimmiedåarjoen lea ræhpas ohtsememierie.
Turnusebarkoe Raarvihken håksoejarngesne.
Tuva Sirin Schall Mikkelsen, Oslo, lea jïengehockeyem spealadamme gellie jaepieh jolle daltesisnie, jïh jienebh bronsemedaljh jïh göökte sïlpemedaljh vaalteme.
TV lea daerpies meedija maam voerkeslaakan nuhtedh dovne saemien gïelem gorredidh, saerniej jïh saemien filmevuesiehtimmien tjïrrh.
Edtja ræjhtoeh reaktaj bïjre, mah jijhtieh mænngan Finnmaarhkekommisjovne feelth salkehtamme, akten jïjtse sjïeredåapmestovlese buektedh, man nomme miehtjiesdajvedåapmestovle.
Twitter.com/wcip2014 Aalkoealmetji Twitter-kanaale ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014.
Tjïelke gïele
- Joekoen Divtasvuodna-aamhtesen jïh dan faatoes riejriesvoeten gaavhtan åarjelsaemien dajvesne lea daerpies prioriteradidh maahtoem lutnjedh psykiske healsoevaarjelimmien sisnjelen julev- jïh åarjelsaemien dajvesne.
Vesties jïh narra-Stihke dåemiedimmie gedtesne, mobijlesne jïh sosijaale meedijinie daamtaj stoerre tsåatskelesvoetem åådtje.
Juktie balanse fååtese ööhpehtimmesne, ekonomijesne jïh faamosne tjoeli gaskem dellie doh voenges siebriedahkh vielie prååsehke sjidtieh jïh dïhte orrestimmiem jïh orresjugniedimmiem heerrede.
Udir.no - Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
Udir.no - Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
Udir.no - Mojhteselæstoe tjaaleldh saemien gïelese
Udir.no - Gihtjehtimmiegoere
Udir.no - Sámi soga lávlla og Norges nasjonalsang, joiketradisjon og joik i dag
Dastegh ovgeahpan dellie tjuara voestegh pryövedh rååresjidh jïh dan mænngan kanne liktedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie.
Ovbyjjes sertiestimmie gïeleste boelveste boelvese lea dïhte vihkielommes garantije akten jielije saemien gïelese.
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete ij annje kandidaath utnieh illeme saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine dan åvteste studijeprogramme ij leah gååvnesamme nuekies jaepieh annje.
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete (Norges arktiske universitet) lea ånnetji ånnetji aaj akte vihkeles aktööre sjïdteme juktie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne ööhpehtidh.
Golme jaepieh UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete lea vïjhtenjaepien lohkehtæjjaööhpehtimmiem faalehtamme maasterinie saemien gïelesne.
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete noerhtesaemien faalehte goh ammesgïele lohkehtæjjaööhpehtimmesne 5.- 10. klaasse, jïh lektovreööhpehtimmiem dejtie mej saemien ietniengïeline.
Våhkoen 13: raerietjåanghkoe Guovdageaidnusne
Våhkoen 34: raerietjåanghkoe Sommarøyesne
Våhkoen 43: raerietjåanghkoe Tråantesne
Våhkoen 4: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
Ovmessie aktöörh jïh siebrieh leah Ööhpehtimmiedirektoraatine jïh reerenassine ektine, staateministere Erna Solbergen jïh daajroeministere Torbjørn Røe Isaksen baaktoe, aktem åeliedihks latjkoem signeradamme gusnie guejmieh edtjieh ektesne barkedh juktie maanide jïh noeride aktem hijven lïerehtimmie- jïh byjjenimmiebyjresem vedtedh.
Sjiere kuvsjh ovmese faagine
Joekehts laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh
Dah maehtieh joekehthlaakan hijven jïh tjirkes vuesiehtimmiemierieh darjodh buerie saemien jïjtjeguelmiem øøvtiedidh.
Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh jïh, tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh.
ovmessie prosjekth
Joekehts reaktah jïh joekehts gïelh
Daan jaepien sesjovnesne ajve Saemiedigkie jïh Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie mah leah meatan Nöörjen delegasjovnine ektine, man åvtehke lea Arne Eggereide Byjresedirektovraatesne.
Vuelielisnie akte åenehks buerkiestimmie dejstie ovmessie maallijste.
Vuelielisnie evtiedimmiem learohkelåhkoste buerkiestamme dejtie minngemes luhkie jaepide.
Faagebiejjesne sijhtebe gaskem jeatjah reerenassen lhbtiq-dahkoesoejkesjem åehpiedehtedh, jïh reektehtsem prosjekteste "The Only Gay in the village", gusnie dotkijh leah healsoebarkijh gihtjehtamme jieniebinie tjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne, juktie goerehtidh guktie akte lhbtiq-perspektijve dïenesjijstie gorresåvva.
Nuelesne bïevnesh gaajhki gïelejarngi bïjre, jïh bïevnesh aaj jeatjah institusjovnide mah faalenassem vedtieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
Nuelesne håalemh mïerhkesjimmeste, jïh svaalhtesh saernide jïh lahtestimmide.
Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop ' ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop'ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
Mearan tjåanghkoeh daesnie aaj Saemiedigkien beapmoesijjie ræhpas guesside.
Dennie tjåanghkosne Guovdageaidnusne nuepide digkiedin juktie gaavnedimmiesijjieh tseegkedh dejtie saemien voeresidie jïh aktem jïjtse skïemtjegåetiegoevtesem staaresne tseegkedh.
Tjåanghkosne gellie saemieh jïh jeatjah goltelæjjah daejtie vuajnojde vuastalin.
Noerhtelaanti Raerien sesjovnesne Reykjavikesne goevten 28.b. 1995, dah noerhtelaanti ministerh sjæjsjalin, mah dïedtem utnieh saemien gyhtjelassi åvteste, aktem laavenjostoem tseegkedh juktie noerhtelaanti saemiekonvensjovnem buektiehtidh.
Gosse Tromsøn Universiteetem tseegki 1972, dle tjïertesti institusjovnen lin jïjnjh laavenjassh mejtie edtji Noerhte-Nöörjesne gorredidh, juktie siebriedahkejieleden daerpiesvoeth hoksedh aktene vijries goerkesisnie.
Stoerretjåanghkojne Saemiedigkesne gaajhkesh dovnesh reaktam utnieh saemiestidh jallh daaroestidh jïjtsh sjaavnjoen mietie.
Prosjekteboelhken barkeminie ihkuve beetnehdåarjoem gorredidh, guktie jarnge maahta ihkuve öörneginie sjïdtedh.
Dennie mierien nuelesne, Saemien gærhkoeraerien diedten jïh vierhtiedaerpiesvoeten bïjre, desnie tjuvtjede raerien stoerre mandatesuarkan jïh raereste 1 raeriestæjjabarkoem tseegkedh noeride (100%), jïh 1 raeriestæjjabarkoe diakonijese / kultuvrese /aalkoealmetjidie (100%), jïh læssanamme darjoebudsjedte.
Öörnedimmie lea ræhpas gaajhkesidie.
ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
Goerehtimmie dorjesovvi åvtelen staateles åejvieladtjh aktem jarkelimmiem tjïrrehtin dennie voenges båatsoereeremisnie 2014.
Goerehtimmieh maehtieh aaj vueptiestidh mejtie jeatjah fåantoeh dejtie jarkelimmide mah sjugniehtuvvieh.
Goerehtimmie dorjesovveme naan almetjigujmie mah leah saemielåhkose tjaalasovveme.
Båatsoen evtiedimmiefoente (BEF), Healsoe Noerhte DHG, Saemiedigkie, Finnmaarhkeskïemtjegåetie HF, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie (NBR), Saemien nasjonaale maahtoedïenesje psykiske healsoevaarjelæmman jïh geeruvevoetese (SANKS), jïh SANKS DjE-foente leah goerehtimmiem maakseme.
Goerehtimmien åssjele lij daejredh man gellie mah aktem dejstie saemien gïelijste haalvoeh njaalmeldh jïh tjaaleldh, mennie aalterisnie dah, gåessie gïelem nåhtadieh jïh mennie mieresne saemien gïele åtnasåvva ovmessie tsiehkine.
Goerehtimmie ulmine utni båatsoen aarkebiejjiem vihtiestidh guktie båatsoe meehti dam guarkedh jïh nuhtjedh, viehkine våaromem vaeltedh båatsoesaemien jieledeveartenisnie jïh båatsoealmetji daajroem, aarvoeh, njoelkedassh jïh barkoeh meatan vaeltedh dotkemebarkoen sïjse.
Goerehtimmie, maam Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente lij dorjeme, aktem saemien bieliem utni.
Goerehtimmie lij akte bielie dehtie voenges utnijegoerehtimmeste maam gaajhkine NAVkontovrine fylhkesne tjïrrehti.
- Goerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien vijriesåbpoe barkose gïeligujmie.
Goerehtimmie vuesehte voestesgïelen soptsestæjjah daejrieh guktie dah maehtieh nulle objeektem nuhtjedh.
Goerehtimmie vuesehte akte gåalmehtse eejhtegijstie jiehtieh maanah læjhkan eah dam saemien lïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh laaken mietie utnedh.
Goerehtimmie vuesehte jienebh dejstie saemienlohkehtæjjijste pedagogeles maahtoem fååtesieh viertiestamme mubpiej lohkehtæjjaj gaskemedtine Nöörjesne.
Goerehtimmie vuesehte daan biejjien dle jeenjemasth ajve dej jeanatjommes noeri gaskem maanagïertesne jïh skuvlesne saemien soptseståvva.
Goerehtimmie vuesehte såemies dajvine dellie bijjelen 60 prosenth daehtie dajveste leah tsevtsemedajven sisnjelen jaepien 2011.
Goerehtimmie vuesehte daan biejjien jienebh noerh goh aarebi maehtieh saemien tjaeledh, seamma tïjjen saemien vaenie åtnasåvva goh akte tjaaleldh reeremegïele.
Goerehtimmie vuesehte golme vïjhte almetjijstie veeljieh nöörjen nåhtadidh jalhts lij nuepie orreme saemiestidh.
Goerehtimmie aaj vuesehte dah saemien dajvh vaenie innovasjovnem utnieh.
Goerehtimmie aaj vuesehte akte njealjehtse dejstie mah maehtieh noerhtesaemien hijvenlaakan soptsestidh, ajve ånnetjilaakan veeljieh saemien nuhtjedh gosse naakenigujmie soptsestieh, jalhts dah aaj saemien maehtieh.
Goerehtimmie aaj vuesehte jïjnjh almetjh tuhtjieh dah ånnetji saemien maehtieh, men ij goh nuekies juktie doestedh gïelem nåhtadidh.
Goerehtimmie aaj vuesiehti bovtse tjerkebe tsavtseme sjïdti gïehtelimsboelhken goh tseegkemeboelhken, jïh vååjnoe goh tjoeje bïegketurbinijste bovtsem vielie hearaldahta goh almetji darjomh tseegkemeboelhken.
Goerehtimmieh saemien båatsoste Nöörjesne leah åejviefokusem åtneme bovtsese, produktiviteetese jïh dejtie organisatovreles tsiehkide.
Goerehtimmieh vuesiehtieh raajan 49% saemien nyjsenæjjijste Nöörjesne leah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjreme jïh vaanoej gaavhtan systeemesne dah eah dam daerpies viehkiem åadtjoeh.
Goerehtimmieh vuesiehtieh siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen orrijieh.
Goerehtimmieh vuesiehtieh saemien maanah aktem stuerebe vaahram utnieh narrahtihks dåemiedimmiem dååjredh.
Goerehtimmiereakta mineraalide, mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, luhpiem staateste kreava (§13).
Goerehtimmiereaktan sisvege lea ektiedamme disse mij lea daerpies vuarjasjidh, juktie vuarjasjidh mejtie mineraalh gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh (§19).
Goerehtimmiereakta bööremes prijoriteetine aaj akte krieveme jis edtja evtiedimmiereaktam åadtjodh.
Goerehtæjja diedtem åtna Mineraalereeremen direktovratem, dajveaajhterem jïh dajven utnijem bieljelidh, golme våhkoej åvtelen barkojne nearhka (§18).
Statusen nuelesne maahtah vuejnedh mejtie maahtah orrestidh jallh ij.
Raeriestimmiej nuelesne tjaalegen minngiegietjesne sæjhta råajvarimmide tjuvtjiedidh mah maehtieh dorjesovvedh juktie saemien nænnoestehtedh lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Daan mearan maanagïerten lea gellie haestemh dååjreme dan åvteste saemiengïeleldh maanagïertefaalenasse lea goevtesinie öörnedamme nöörjen maanagïertesne.
Gosse daejnie barkeme dle almetjetjåanghkoeh tjïrrehtamme dejnie sjyöhtehke tjïeltine, jïh tjïelti politihkeles stuvreme lea hijven bïevnesh bååstede vadteme.
Gahtjestallemisnie galka kåarth sigkedh mah jiehtieh maam galka darjodh vihties tæjmosne mij daablosne tjåådtje.
Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta, jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien.
Ij ööhpehtimmiesoejkesje abpe dam maahtoeulmiem jaksh.
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
UNESCO lea EN'i sibrie ööhpehtæmman, vitenskapese, kultuvrese jïh kommunikasjovnese.
Unesco lea jeahteme akte bielie gaajhkijste gïelijste veartenisnie sæjhta gaarvanidh jis ij råajvarimmiejgujmie nïerhkh juktie gïelide vaarjelidh.
- Noerh eah saemiepolitihkem pryöjjedh.
Noerh, jïjtjeirhkeme ïh aemielueseme lea akte dejstie aamhtesijstie mejnie Saemiedigkie ååntjestallajoekoen daan jaepien.
Noerekonferanse lea Noerhte-Trööndelagen vaestiedasse Noeri fylhkendægkan, jïh bïhkedassh mah daesnie vadtasuvvieh leah vihkeles signalh guktie RES edtja prijoriteradidh.
Noerekonferanse Noerekonferanse lea fylhken vihkielommes politihkeles gaavnedimmiesijjie noeri jïh politihkeri gaskem.
• Ungdomspolitisk plattform Nord-Trøndelag fylkeskommune 2012-2015
NOERITSIEHKINE
-Noere saemien nyjsenæjjah edtjieh daejredh dah eah edtjh töölledh leerhkehtalledh sijjen paarrebielijste, jïh noere saemien kaarrh edtjieh daejredh ij leah luhpie tsaepmedh juktie ovvaantoeh loetedh, reaerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
- Sjïere nuepie saemien lidteratuvrem våajnoes darjodh
Sjïere govlesadtemeprosjekte åarjelsaemien dajvesne - Sámediggi Sametinget
Sjïere govlesadtemeprosjekte åarjelsaemien dajvesne
• Universelle hammoe
Universiteeth noerhtene njueniehkisnie sjïere studijefaalenassigujmie
Nordlaanten Universiteete aktem konferansem teeman bïjre öörnedi, gusnie vihkeles dotkijh suerkesne sijjen dotkemem åehpiedehtin.
Nordlaanten Universiteete dïedtem åtna julevsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Nordlaanten Universiteete aktem faageles vuarjasjimmiem vuekeste dorjeme, jïh vihtiestamme dïhte sæjhta gaajh nuhteligs årrodh juktie saemienlïerehtimmiem radtjoes darjodh.
Nordlaanten universiteete lea aaj aktem julevsaemien kandidaatem seehteme juktie vihtieslaakan studentedåårrehtimmine barkedh julevsamien gïelestudijidie.
Nordlaanten universiteete studijh julevsaemien gïelesne faalehte bachelorgraaden raajan.
Dellie Nordlaanten Universiteete veelji julevsaemien gïelem åvtese buektedh goh akte gïele mij lij læsseneminie, jïh akte dïrrege murreds barkoenuepiejgujmie.
Universiteete Oslosne lij dïhte voestes institusjovne mij saemien jollebe ööhpehtimmiem Nöörjesne faalehti.
Universiteete Tromsøsne aaj aktem plearoeh laavenjostoem tseegkeme såemies gïelejarngigujmie.
Tromsøn Universiteete aktem lissiehtimmiem åtna studijepoengedorjemassesne fïerhten jaepien.
Romsen universiteeten lea haamoe jïh diedte saemien dotkemen jïh jïllebe øøhpehdimmien åvteste
Universiteete Romsesne jïh Saemien Jïlleskuvle lea aalkeme saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem soejkesjidh.
Universiteete/jïlleskuvleööhpehtimmie, vuelebe daltese - Gaajhkesh mah aktem universiteete- jïh jïlleskuvleööhpehtimmie tjïrrehtamme, mij raajan njieljie jaepieh ryöhkoe jaepien 1997/1998 raajan.
• Aellieh mojhtesem haestedh mij såaneminie, aellieh gihtjh måjhtah...
Bielelen doh filmh mejtie lååjkedibie NORWACO-latjkoen tjïrrh mijjen goevtesisnie Guovdageaidnusne.
Bielelen gööleme, lidteme jïh gueliebïepmehtimmie jïh ånnetji dehtie byögkeles reeremistie jïh vaarjelimmeste, gusnie gaskemedtien aaltere lea ånnanamme naan askigujmie.
Ij leah luhpie dååsveridh, prarrohkelaakan dåemiedidh jallh gupmierdidh.
Aalkoealmetjh abpe veartenisnie veartenekonferansese ryöjredemnie, jïh gaajhkh 7 regijovnh sijhtieh voerhtjen 2013 åvtelen sijjen regijovnale ryöjredimmietjåanghkoeh tjïrrehtidh.
Aalkoealmetji gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkie (GCG) tjirkijh åtna ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie.
- Aalkoealmetji sijjieh vååjnesasse båetieh galhkuvetjaatsegisnie Alta 2013.
Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine, dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh, dan gåhkese gåarede.
Jïjnjh aalkoealmetjh gaajhkijste EN:n 7 aalkoealmetjeregijovnijste leah stïeresne Parisesne.
Aalkoealmetjh Russlaantesne aalkoealmetji ihkuve tjåenghkies tjirkijem Regijovneraaran veeljieh mubpien boelhkese, tjaktjen 2013 raejeste jïh tjaktjen 2015 raajan.
Aalkoealmetjh aktem tjåenghkies jïh sjïere reaktam utnieh sov materijelle jïh immaterijelle kultuvrem vaarjelidh.
Veartenen aalkoealmetjh joekehts, jïh daamtaj geerve jieledetsiehkiej nuelesne jielieh.
Aalkoealmejth maehtieh loetemh faaledh båetije biejji staeries evtiedimmien muhteste.
Aalkoealmetjedïejvese ij leah ektiedamme dejtie mah voestegh bööti.
Aalkoealmetjedïejvese jïh aalkoealmetjereaktah eah leah arkeologeles vihtiestimmide ektiedamme, mah vuesiehtieh gie voestegh bööti.
Konsultasjovnelatjkoe staateles åejiveladtji jïh Saemiedigkien gaskem stuvrehte aalkoealmetjh Nöörjesne edtjieh meatan årrodh, jïh latjkoe jeahta edtja laaki jïh råajvarimmiej bïjre rååresjdih mah saemien iedtjh ryöktesth tsevtsieh.
Aalkoealmetjh jïh saemien artisth leah meatan
Aalkoealmetjeforume, International Indigenous Peoples Forum on Climate Change (IIPFCC), barkoem iktede jïh Saemieraerie lea lïhtsege stuvrememoenehtsisnie.
aalkoealmetji raastendåaresth reaktah, jïh raeriestimmie råajvarimmiej bïjre juktie EN'en barkoem nænnoestidh aalkoealmetjereaktajgujmie, Olli minngemosth jeahta.
Eah galkh aalkoealmetjh altese dajvijste voengedeerjeldigkie bigkemi åvteste tråågkesovvedh, vg ålja-, gassh- jïh maelmiereeblemh jïh tjaetsiedeemmemh.
Edtja aalkoealmetjidie varke meatan vaeltedh prosessine juktie gorredidh olles gaskenasjovnale almetjereaktaj jïh aerpievuekien saemien jieliemi vööste mïedtelh, mejtie aaj edtja aktem båetije aejkiem gorredidh.
- Aalkoealmetjenyjsenæjjah ååntjestellieh tjoevkesem rasismese goh våarome vædtsoesvoetese, alkoealmetjenyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh åejvieladtjijste jïh militæreste, jïh aaj nyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh dåaroen jïh mijnabïejemen gaavhtan.
Ååpsen jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah dej giefiesommes gaskem veartenisnie.
Aalkoealmetjenyjseni gaskem lea jienebh mubpijste mah vædtsoesvoetem dååjroeh.
Aalkoealmetjenyjsenæjjah abpe veartenem leah jiene-jienebe meatan barkoemaarkedesne.
Aalkoealmetji nyjsenæjjaj aerpievuekien daajroem åvtese buakta goh vihkeles gosse aalkoealmetji siebriedahkem evtede.
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Akte jïjtse tjaelijesijjie mij lea Københavnesne dejtie aalkoealmetjesiebride, dah govhte ihkuve åårganisasjovnh, dåarjele: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
Aalkoealmetji raeriestæjja Barentstjaelemesijjesne, Anja Salo, lea Barkoedåehkien tjaelije.
Aalkoealmetji lihtsehlåhkoeh tjoeverieh Barentseraeresne jïh Arktigke raerien åårganine nænnodh.
Aalkoealmetjereakta staatide åelede aalkoealmetji indivijduelle jïh tjåenghkies eeke-, aajhtere- jïh åtnoereaktah goerehtalledh jïh damtijidh.
Aalkoealmetjereaktah gorredieh dah saemieh edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen almetjh sov kultuvrem evtiedidh, sov jieledevuekiem tjåadtjoehtidh jïh nuepiem utnedh aktine åålmeginie årrodh aaj båetijen biejjien.
Aalkoealmetjereaktah
Aalkoealmetjereaktah reaktide dejtie almetjidie feerhmieh mah joe lin dajvesne åvtelen nasjovnalestaate tseegkesovvi, bene mah idtjin ååktemem åadtjoeh goh seammavyörtegs.
Aalkoealmetji reakta meatan årrodh jïh staaten dïedte konsultasjovnh tjïrrehtidh leah vihkeles maadthprinsihph ILO-169'sne, jïh aaj meatan jieniebinie artihkelinie konvensjovnesne.
Aalkoealmetji gïelh leah joekoen prååsehke - Unescon læstoen mietie håvhtadamme gïeli bijjeli medtie 2680 gïelh leah håvhtadamme, jïh gaajhkh saemien gïelh leah daennie læstosne.
Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste
Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
Aalkoealmetjh leah medtie 5 prosenth veartenen almetjijstie, men leah 33 prosenth dejstie veartenen ellen giefiesommes 900 millijovnh almetjijstie.
Raeriej gujmie barkedh
Soejkesjen raeriej gujmie barkedh jïh gaskestallemetjåanghkoeh utnedh
Barkoe prosjektesoejkesjimmeste jïh raeriestimmie soejkesjeprogrammese
 Mandaatem darjodh vaaksjome- jïh klååkemeåårganese saemielaaken gïelenjoelkedasside
Kommunion as dejtie dorjeme.
sjïere tjaalegem gøølemen bïjre buakteme, gusnie barkoevuekieh, ulmieh jïh uvtebïejemh
nyjsenæjjabrosjyrem dorjeme mearan saemïelåhkoen tjaeliehtimmien bïjre
Aktem strategeles soejkesjem darjodh juktie saemien maajhööhpehtimmiem sjïehteladtedh, lea akte vihkeles bielie dejnie vijriesåbpoe barkojne reektehtsistie.
Vijriedimmie varke gamtebaanteste aaj dejnie ij-kommersijelle dajvine fylhkeste lea vihkeles jielemeevtiedimmien jïh årromelastoen gaavhtan.
Ööhpehtimmie ekonomeles frijjevoetem jïh daajroem vadta jïjtsh veeljemh jieliedisnie darjodh.
Økonomije jïh reereme ööhpehtimmiem
Ij leah aelhkie taalh ööhpehtæmman bïejedh båatsoe- jallh båatsoeektiedamme faagi sisnjeli dan åvteste båatsoealmetjh daajroem jïh tjiehpiesvoetem vejtiestieh gosse meatan båatsosne maanabaelien raejeste.
Ööhpehtimmie jïh byjjes maahtoeh økonomijesne, reeremisnie jïh daejredh guktie reeredh jïh åvtehkedååjrehtimmie leah tsiehkieh maam vuartasjibie.
Ööhpehtimmiedirektovraatem birri vaaksjomem jåerhkedh 2012.
Ööhpehtimmiedirektovraate lea aktem gööktejuakeme govlehtimmiem tjïrrehtamme orre maalli bïjre faage- jïh tæjmoejoekedæmman, jïh sov juvnehtimmieh Maahtoedepartemeentese seedteme.
Ööhpehtimmiedirektovraate lea reekteme akte dagkeres goerehtalleme sæjhta fer guhkiem ryöhkedh jïh fer dovres sjïdtedh.
Ööhpehtimmiedirektovraate lea bïhkedimmieh dorjeme learoesoejkesjidie dejtie sïejhme faagide Maahtoelutnjemisnie (ML06) jïh Maahtoelutnjeme - Saemien (ML06-S).
Ööhpehtimmiedirektovraate statistihkem deallehte maadthlïerehtimmien bïjre fïerhten jaepien, aaj jåarhkelïerehtimmien bïjre, gærjese Samiske tall forteller.
Ööhpehtimmiedirektovrate
Lissine Maahtoedepartemeente ööhpehtimmiedirektovraatem birri aktem mierievierhkem evtiedidh saemien maajhööhpehtæmman aktene lïhke laavenjostosne Finnmarhken fylhkenålmine jïh Nordlaanten fylhkeålmine. Daate mierievierhkie edtja dïrreginie årrodh Fylhkenålmide guktie lissiehtamme kvaliteete jïh seammavyörtegsvoete faalenassine sjidtieh, jïh bïevnesh vadta skuvle- aajhteridie, eejhtegidie jïh learoehkidie.
Ööhpehtimmiedirektovraate dan mænngan soejkesjem tjåanghkan geesi jïh dam åehpiedehti sjyöhtehke byjresidie.
Ööhpehtimmiedirektovraate edtja råajvarimmine vijriesåbpoe barkedh 2013.
Ööhpehtimmiedirektovraate edtja jïjtsh tabellh statistihkine bæjhkoehtidh, mah vuesiehtieh man gellie learohkh jåarhkelïerehtimmesne, mah lïerehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh.
Ööpehtimmiedirektovraate ussjede statistihkem bæjhkoehtidh saemien bïjre jåarhkelïerehtimmesne sijjen nedtesæjrojne.
Ööhpehtimmiedirektovraate vuarjesje mejtie daerpies orre trygkedh/jïh jallh dejtie staeriedidh, Saemiedigkine ektine.
, Ööhpehtimmiesiebrie, Skuvli laantesiebrie, Eejhtegemoenehtse maadthlïerehtæmman jïh Eejhtegemoenehtse maanagiertide, mah gaajhkesh leah manifeetem jååhkesjamme.
Joekehtse ööhpehtimmesne saemien nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea stoerre, jïh lea læssanamme dej minngemes 15 jaepieh.
Ööhpehtimmieinstitusjovnh gusnie ohtsije lea learohke jallh studente edtjieh vihtiestidh krïevenassh leah illeme.
Ööhpehtimmieinstitusjovnh daelie sijjen profijlem evtiedieh jïh jïjtjemse sjyöhtehke darjoeh sjïere studijigujmie, mah joekoen sijhtieh maahtoem eevtjedh gaskenasjonaale suerkine.
Ööhpehtimmiedaltese fasseldamme almetji luvnie jeerehte dejnie golme geografeles dajvine.
Aarhskuvle- øøhpehtimmiem.
* Ålkone: Dålle jïh prïhtjege.
Byöroe eksamineradimmiem saemiengïeleldh lohkehtæjjijste sagke buerebe premijeradidh universiteetide jïh jïlleskuvlide goh daan biejjien.
Bielelen vihtiestimmiem dan bïjre utnedh, dle maahta ussjedidh jeatjah suerkieh goh pollise, reaktasuerkie jïh kriminalehokse aaj maehtieh plearoeh tsiehkieh utnedh, dan åvteste gïele- jïh kultuvremaahtoe fååtese.
Jis eah gaajhkesh leah meatan dle ij gåaredh dejtie haestiemidie raastedajvine loetedh, Keskitalo jeahta.
Jis ibie daam gorredibie dle saemien maanaj jïh noerh maehtieh dejtie sjïdtedh mah mïrhtoem læjjadieh.
Dej studijefaalenassh bielelen lij sïjhteme joekoen geerve årrodh skuvleaajhteridie aktem eensi jïh kvalitatijve hijven saemienlïerehtimmiem faalehtidh dejtie learoehkidie mah reaktam dïsse utnieh.
Reeremedajven ålkolen dle saemieh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jis unnemes 10 learohkh dam sijhtieh, jïh dan guhkiem dah leah akte dåehkie 6 learohkigujmie.
Bielelen åvtelhbodti bïeljelidh dle Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vihtiesti aktene saerniesaadtegisnie voerhtjen 2011 guktie båatsoeburriejreereme edtji jorkesidh.
Jis ij hijven mierietsiehkieh utnieh dle visjovnh jïh hijven ulmieh eevtjemen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste, sijhtieh onne aarvoem utnedh.
Ålkoelaantesne åvtelhbodti steemmadimmie orrije mubpien minngemes bearjadahken veeljemebiejjien åvtelen.
Maahtah ålkoerijhkeministeren håalemem våålese leessedh daesnie.
Haesteles barkoeh vijries jïh orre faagebyjresisnie
Gïelejarngide akte haesteme gosse eah mierietsiehkide åvtese daejrieh.
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea akte haesteme dan åvteste tjaalegegïelen histovrije lea naa åenehks skuvleektiedimmesne, jïh naa stoerre joekehtsigujmie dejtie ovmessie gïeledåehkide.
Haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
Haesteme lea daam tjåadtjoehtidh, gaskem jeatjah dotkemem nænnoesåbpoe darjodh byjresinie.
Haesteme lea dah eah naan laakevïedteldihkie reaktam utnieh miehtjesne vuejedh juktie ïebnide veedtjedh, men lea jearohke dispensasjovnem motovrefealadimmielaakeste åadtjodh.
Akte haesteme gosse ij guhte aktem bijjemes dïedtem åtna aelkedh jïh iktedidh dagkeres laavenjostoem.
Men daesnie akte haesteme dan åvteste daah tjïelth maahtoem jïh vierhtieh fååtesieh juktie krievemidie illedh.
Haesteme lea, lissine reaktaperspektijvese, ulmiestuvreme tsavtshvierhtieåtnoen tjïrrh, buerebe ekonomeles mierietsiehkieh sjugniedidh orre vïnhtside, tjåadtjoehtidh dåastovesijjiem dejtie mah guelieh deallahtieh, jïh orre göölijh göölemebarkose skååffedh.
-Haesteme lea saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestehtedh, guktie dah jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem utnieh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie, Silje Muotka jeahta.
Dïhte haesteme maam Saemiedigkie vuajna lea vaanoe faagealmetjijstie jïh lohkehtæjjijste mah maehtieh studentide lïerehtidh.
Haestemh
Haestemh jïh nuepieh aktegssuerkide leah veelebe ållermaahteme jïjtsh suerkiestrategijinie (vuartesjh 1. lissietjaalegem)
Jis tjielte daej nebneme dajvine reeremedajvesne (forvaltningsområde) meatan båata, dellie sjiere giele-tsiehkie dijveldimmien nualan båata.
Krïevije kråahpebarkoem darjodh gosse fysiske skïemtjelassem/haeviem åtna maahta starnedehtemem giehpiedidh, jïh vaahram lissehte orre haevieh åadtjodh akten giehpiedamme reaksjovnemaahtoen jïh tsåatskelesvoeten gaavhtan.
- tjaalegh hammode mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme jïh jïjtse tjaalegh jarkele raeriej jïh krïevenassi mietie
goerehtalledh guktie teknologije jïh siebredahken jeatjahtahtemh saemien jïh gïelem åtnoem dæjpa jïh dïejveldidh mij dïhte aerpiemaahtoeh daaletje siebredahkesne
gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi, rijmi jïh raajroejgujmie
gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
Gïehtjedimmie gïelem utnedh
Destie maam mijjieh saemien gïeletsiehkien bïjre daejrebe daan biejjien, dle maahta nuhteligs årrodh govhte joekehts tsiehkieh vuartasjidh:
Dej lohkehtæjjataali mietie mejtie mijjieh daennie tjaalegisnie vuajneme, dle maehtebe guarkedh akte stoerre låhkoe saemienlohkehtæjjijste fååtese Nöörjesne.
Möölemen våarome lea daltese jaapan 2012. Vuartesjh aaj 7. kapihtelem, ulmie- jïh illedahkestuvremen bïjre.
Tjåanghkoen våarome lij akte reektehtse mij laejhtehks tsiehkieh vuepteste gelliej dåastoji luvnie daan beajjetje gïehtelimsdåarjoste.
Bæjhkoehtamme 2015 Tjïelte- jïh orrestimmiedepartementeste Tjaalege aaj daaroen, orredaaroen jïh luhkie ammesgïeline
Doh bæjhkoehtimmieh mejtie Saemiedigkie dåårje daan jaepien viehkiehtieh hijven jïh jeereldihkie saemien musihkem eevtjedh, jïh manne aavodem jïjnjem hijven musihkem govledh jaepiej åvtese, raerielïhtsege Olsen minngemosth jeahta.
Ij badth goerehtimmiedåehkide haastadihks nominatijvem utnedh, dan gaavhtan mahte seammalaakan gåabpaginie gïeline nominatijvem utnedh.
Mijjieh lååjkedibie skuvlide jïh maanagïertide lïhkemes almetjegærjagåetien baaktoe.
Luvsegem jïh syøkemegoerem tjïelten hïejmesæjrosne gaavnh. www.royrvik.kommune.no
Miehtjeslaante galka maadthjieliemidie saemiej vuekiej jïh båeries åtnoej mietie tjirkesovvedh.
Miehtjieåtnoe - Øyvind Ravna
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Reerenasse Miehtjiesdajvedåapmestovlem nammohte mænngan Saemiedigkine rååresjamme, jïh desnie akte åvtehke njieljie ihkuve lïhtsegigujmie jïh göökte sæjjasadtjigujmie.
Miehtjiesdajvedåapmestovle edtja våaromem vaeltedh Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsisnie, gosse aamhtesem gïetede.
Miehtjiejieleme
Saemiej jïjtjereeremereaktah leah dovne jïjtsh eatnemen maelmieh utnedh guktie saemide bøøremes.
 Darjoje tjiehpiedæjjah: musihkerh, daanhtsojh, laavlojh jïh dorjehtæjjah
1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne.
Lissine moenehtse gellie råajvarimmieh raereste maanagïerte- jïh skuvlesuerkesne, gaskem jeatjah skuvli bïjre mah tjuerieh soejkesjh utnedh akten ållesth saemiengïeleldh faalenassese, sertiestimmien bïjre maanagïerteste skuvlese, jïh raastenrastah laavenjostoen bïjre.
Lissine daejtie skuvlide, göökte skuvlh lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne utnieh skuvlesne.
Lissine dle gujht jïjnjh saemienlohkehtæjjah sijhtieh sijjen lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaeltedh jeatjah learoesijjine båetijen aejkien.
Lissine daejtie taalide golme åarjelsaemien saamastallije almetjh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh, men eah lohkehtæjjine barkh daan biejjien.
Dorjehtæjjah lin Gustav Kappfjell, Jåvva Barruk, Sagka Stångberg, Paul Vesterfjell jïh Anna Jacobsen (r. Kappfjell) Dïhte minngemes neebneme, laavenjostosne Sagka Stångbergine sveerjen raedtesne ligan ståvroeåvtehkh gellie jaepieh, tsevtsiedæjjah teateren baersieldæmman jïh veasoemasse.
Dorjehtæjjah leah noere amatöörh.
daerpiesvoeth goerehtidh, rihpesjielemevuekien saemien faaleldahki bïjre maanide jïh noeride
Salkehtimmie reaktijste eatnemeåtnose
Salkehtimmie lea dovne fysiske goerehtimmieh, vïrrepryövah jïh guvviegoerehtimmie aajleste.
Dah salkehtimmieh sijhtieh akte bielie årrodh kommisjovnen våaroemistie konklusjovnh vaeltedh.
Salkehtimmesne jïjnjh råajvarimmieh mah åajvahkommes leah joekedamme daejnie dåehkine: Gïelegorredimmie jïh jealajimmie saemien gïeleste, dotkemegïele, dotkeme, jollebe ööhpehtimmie jïh råållajoekedimmie, laavenjostoe jïh iktedimmie.
Daelie salkehtimmie edtja akten gamte govlehtimmieprosessese saemien siebriedahkesne.
Salkehtimmie ussjede raerieh buektedh dejtie jïjnjh gyhtjelasside mejtie ij vaestiedassem utnieh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre tjïeltereformesne.
Salkehtimmie maam moenehtse lea dååsteme, vuesehte dïhte histovrijes daaroedehtemepolitihke lea hijvenlaakan tjïelkestamme.
Sïjhth vuertedh gïerkehtsem vuetjedh Klijma- jïh byjresedepartemeente joe 2017 raeriestimmiem govlehtæmman seedti jarkelimmiej bïjre juvremieriedimmesne, mij gaskem jeatjah sïjhti jiehtedh luhpiedidh gïerkehtsem vuetjedh åvtelen dïhte skaaram darjoeji göökte prosjektedajvine: Fovsenisnie Trööndelagesne jïh Romsesne.
Utsjoken tjïelte jïh Deatnun tjïelte aaj saemienlïerehtimmien bïjre maanagïertesne laavenjostoeh.
Utsjoken skuvle Såevmesne jïh Sirman skuvle Nöörjesne lïerehtimmien bïjre laavenjostoeh saemien gïelesne jïh kultuvredaajrosne.
IT-systemh målsodh fïnkese.
Bispetjåanghkoen tjirkije
Dïhte feegreme Den som...
* Vuasahtalleme histovreles guvvijste maanagïerten 10 jaepijste.
Vuasahtallemen fokuse lea monnehkevoete.
Lahtestimmieh båatsoste jïh gihtjehtimmieh byråkraatigujmie jeatjah ektiedimmine aaj vuesiehtieh åejvieladtji daajroe lea faatoes, dagke dan åvteste båatsoe ij leah dan våajnoes siebriedahkesne jïh vaallah vuajnelgh goh ekonomeles vihkeles (Jernsletten 2002).
jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
im daarpesjh baakoeh daamtaj ohtsedidh gosse tjïertestem
soptsestidh jïjtsh domtesi, deahpadimmiej jïh våajnoej bïjre
- tjaala aelhkies raajesigujmie jïh teekstegårredimmine, jïh såemiesmearan ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
- veele jïh sjïehteles baakoeveahkine tjaala, jeereldihkie raajesebigkemem jïh ovmessie såarhts teekstegårredimmievuekieh haalvoe, jïh ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
- tjaala sjïehtedamme raajesigujmie, teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine, jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
laavloeh, vuelieh, baakoeraajroeh jih vaajesh draamine vuesiehtidh
Moenehtse juvnehte maereles vuekieh aaj evtiesuvvieh juktie jaahkods statistihkem låhkoen bïjre saemiengïeleldh almetjijstie Nöörjesne juhtiehtidh.
Moenehtse juvnehte mierieh dan laavenjostose vihtiestamme sjidtieh noerhtelaanti konvensjovnesne.
Moenehtse sæjhta læjhkan jiehtedh vååjnoe goh vaenie dokumentasjovne gååvnese guktie daaroedehteme sjugniehtovvi voengesne jïh guktie daaroedehteme lea aktegsalmetjidie tsavtseme.
Moenehtse teknologeles vuekieh digkede mah leah vihkeles saemien gïelide jïh vuarjasjimmiejgujmie båata laakemieriedimmien bïjre toelhkeåtnoste.
Moenehtse tjoeperdeminie ihke vaenie sjïehteladteme saemien gïeleåtnose sïejhmelaakan, jïh joekoen åarjel- jïh julevsaemien gïele- jïh kultuvregoerkesasse healsoe- jïh hoksesuerkesne.
Dah leah veeljesovveme dej haestemi jïh nuepiej gaskem mah leah 3. kapihtelisnie buerkiestamme, jïh dejstie raerijste mah tjïeltijste jïh RES-guejmievoeteste båateme.
Moenehtse lea madtjeles Stoerredigkien nænnoestimmine mij jeahta barkijh saemien maanagïertine edtjieh saemien maehtedh, jïh veanhtede daate bæjjese fulkesåvva daerpies laake- jïh mieriedimmiebarkojne, jïh aaj vierhtiejgujmie guktie daate maahta sjugniehtovvedh.
Moenehtse raereste nuepiem maajhrååresjæmman sjïehtesjidh saemiengïeleldh dåakterigujmie bïhkedimmieöörneginie ektine telematihken bijjelen, dejtie staeriesdåaktaridie saemien skïemtjijigujmie.
Moenehtse raereste laakine mieriedidh gïelevaarjelimmietjïelth jïh gïelejieliehtimmietjïelth edtjieh byögkeles saemien tjïeltenommh utnedh.
Moenehtse raereste laakine mieriedidh aktem individuelle reaktam gïele- jïh kultuvresjïehtedamme dïenesjidie saaht gusnie almetje dïenesjem dååste.
Moenehtse raereste laakine mieriedidh byögkeles åejvieladtji dïedtem bïevnesh, goerh jïh standardprievieh saemien gïelide jarkoestidh mah joekoen fïereguhten reaktajearsoesvoeten jallh skïemtjijearsoesvoeten bïjre.
Moenehtse raereste aktem ihkuve årgaanem tseegkedh.
Moenehtse raereste gaajhkh tjïelth edtjieh dïedtem utnedh saemiengïeleldh maanagïerte-faalenassem faalehtidh dastegh eejhtegh dam sijhtieh.
Moenehtse raereste vuekieh tseegkedh mah maehtieh Saemiedigkien sijjiem nænnoesåbpoe darjodh soejkesjimmesne jïh evtiedimmesne orre programmesoejkesjijstie Dotkemeraeresne.
Moenehtse raereste joekehtadteme njoelkedassh åtnose vaaltasuvvieh dejtie joekehts tjïeltide.
Moenehtse raereste akte dïedte vadtasåvva gïelevaarjelimmietjïeltide dam sjyöhtehke saemien gïelem sjïehtesjidh goh tjïelten reeremegïele jïh goh tjåanghkoegïele, nöörjen gïelen baalte tjïelten reeremisnie.
Moenehtse raereste golme saemien gïelevierhtiejarngh tseegkesuvvieh Saemiedigkien nuelesne, akte åarjelsaemien gïelevierhtiejarnge, akte julevsaemien gïelevierhtiejarnge jïh akte noerhtesaemien gïelevierhtiejarnge.
Moenehtse raereste jååhkesjimmiefaamoe jarkoestæmman laakijste saemien gïelide edtja Saemiedægkan bïejesovvedh, men tjïerteste faagedepartemeenth dïedtem utnieh laakh jïh mïeriedimmieh jarkoestidh jïh jarkoestamme laakh staeriedidh sijjen dïedtesuerkine.
Moenehtse raereste doh tjïelth Guovdageaidnu/Kautokeino, Kárášjohka/Karasjok, Unjárga/Nesseby, jïh Deanu/Tana gïelevaarjelimmietjïeltine sjidtieh.
Moenehtse raereste byögkeles årgaanh saemien gïeledajvesne edtjieh dïedtem utnedh gyhtjelassh vaestiedidh dennie sjyöhtehke saemien gïelesne dïenesjegievlesne, dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh.
Moenehtse raereste reakta gïhtjehtimmesne saemiestidh edtja faamosne årrodh abpe laantesne, jïh edtja faamosne årrodh desnie gusnie dïenesjedahkoe gååvnese, daan nuelesne gïhtjehtimmie sijjesne.
Moenehtse raereste reakta saemiestidh mearan fangkegåetesne tjahkasjieh edtja aaj faamosne årrodh dejtie faanghkegåetide daennie laantesne, guktie åarjel- jïh julevsaemien gïeleåtnoe aaj meatan vaaltasåvva.
Moenehtse raereste reaktam lïerehtæmman saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh gïelevaarjelimmie- jïh gïelejieliehtimmietjïelti ålkoli nænnoestahteme sjædta, gosse unnemes krïevenasse luhkie learohki bïjre geahpene golme learoehkidie.
Moenehtse raereste Saemiedigkie Nöörjesne aktem gïeleårgaanem tseegkie, Saemien gïeleraerie.
Moenehtse raereste Saemiedigkie edtja mieriedimmiem vihtiestidh åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste, jïh Saemiedigkiem juvnehte daah vierhtieh jeenjemasth åtnasuvvieh juktie gïelejieliehtæmman sjïehteladtedh maanagïertine - jïh skuvline.
Moenehtse raereste Saemiedigkie håksa gïelegoerehtimmieh tjïrrehtidh mejtie gåarede viertiestidh jïh mah gïeleevtiedimmiem guhkiebasse vuesiehtieh.
Moenehtse raereste Saemiedigkie barkoem aalka aktine saemien dotkemebïevnesinie goh akte sille åvtese juktie aktem ållesth saemien dotkemepolitihkem evtiedidh.
Moenehtse raereste saemien nommh stoerrestaaretjïeltine sjïere dïedtine saemien gïelen åvteste jïh fylhkentjïeltine dej aerpievuekien saemien gïeledajvi sisnjeli, jïh nænnoestimmiefaamoem saarnohte byögkeles saemien nommh vihtiestidh.
Moenehtse raereste gïelevierhtiejarngh edtjieh jïjtsh maanagïerte- jïh skuvletjåadtjoehtæjjah utnedh.
Moenehtse raereste Staaten kaarhtevierhkie edtja nænnoestimmiefaamojne årrodh saemien nommide voenide jïh gaertienidie jïh Saemiedigkie edtja nænnoestimmiefaamojne årrodh nommide båatsoesïjtine.
Moenehtse raereste dastegh juerie gusnie saemien gïeledajve lea, dellie Saemiedigkien vuajnoe edtja våaroemisnie årrodh.
Moenehtse raereste såemies stoerrestaarh edtjieh sjïere dïedtem saemien gïeli åvteste utnedh.
Moenehtse raereste daan beajjetje laejhtemeöörnegem saemielaakesne jåerhkedh.
Moenehtse raereste gaskem jeatjah saemiengïeleldh maahtoe jïh/jallh voestesreakta jienebelaakan tjuerieh åtnasovvedh gosse edtja almetjh barkojne seehtedh, joekoen gïelevaarjelimmietjïeltine, men aaj jeatjah byögkeles årgaanine mah leah stuvreme saemien årroji vööste.
Moenehtse raereste dan åvteste staaten bijjemes dïedte tjuara tjöönghkesovvedh goh akte bijjemes suerkie dejtie skuvlide mah åarjelsaemien lïerehtimmiem faalehtieh jïh åarjelsaemien maanagïertide.
Moenehtse aktem rïekteles våaromem saemielaakesne raereste mij jeahta Saemiedigkien barkoe vaarjelimmine jïh guhkiebasse evtiedimmine saemien gïelijste Nöörjesne ellieslaakan jallh såemiesmearan maahta sertestovvedh akten gaskenasjonaale ektiesaemien årgaanese.
Moenehtse aktem katagoriseradimmiem tjïeltijste raereste daan beajjetje saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
Moenehtse raereste aktem guhkiedimmiem dïedteste juktie saemiengïeline beagkoehtidh.
Moenehtse raereste orre reeremelaavenjassh Saemiedægkan, jïh moenehtsen mïelen mietie maahta maereles årrodh vuarjasjidh mejtie byöroe vihtiestimmiem toelhkeluhpiedimmijste jïh jååhkesjimmiem laakejarkoestimmijste saemien gïelide Saemien gïeleraaran bïejedh.
Moenehtse vijriedimmiem raereste dejstie nasjovnaale barkoedåehkijste Saemien nasjovnaale maahtoejarngesne - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete (SANKS) guktie stuerebe faagebarkoedåehkie sjædta fïerhtene kontovresne dovne julev- jïh åarjelsaemien dajvesne.
Moenehtse saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman (Butenschøn-moenehtse) nammoehtamme sjïdti Maahtoedepartemeenteste akteraeresne Saemiedigkine jaepien 2010.
- Moenehtsen raeriestimmie lissiehtamme laavenjostoen bïjre hïejmen jïh skuvlen gaskem, jïh jïjtsh programmigujmie nierhkedh irhkemen vööste, mah leah sjïehtedamme saemien skuvlide saemien rïektesvoeten bïjre, manne vïenhtem lea vihkeles viehkiedïrregh mejgujmie byöroe dallatjinie aelkedh, Muotka jeahta.
Moenehtse tsïhkestahta moenehtsen raeriestimmieh rååresjimmine jïh jeatjah digkiedimmine åtnasuvvieh Saemiedigkien jïh staateles åejvieladtji gaskem.
Moenehtse tjïerteste lissiehtamme åtnoe saemien gïelijste byögkeles reeremisnie, goh jarkoestimmie laakijste, mieriedimmieh, bïevnesh, beagkoehtimmieh jïh goerh saemien gïeline, viehkehte terminologijem evtiedidh.
Moenehtse daerpiesvoetem tjïerteste maahtoem nænnoestehtedh saemien gïeline jïh saemien kultuvresne, healsoe- jïh hoksesuerkien sisnjelen jïh joekoen staateles maanavaarjelimmiedïenesjisnie.
Moenehtsisnie daah lïhtsegh:
Moenehtse lea faageles buerkiestamme raeriestimmiej tjïrrh råajvarimmide, åejvieladtjide aktem sjïere nuepiem vadteme saemiepolitihkeles ulmieh saetniedehtedh mah maehtieh siebriedahkeevtiedimmiem nænnoesåbpoe darjodh noerhtene.
Moenehtse aktem sjïere tsåatskelesvoetem åtneme guktie tsiehkie lea åarjelsaemien maanagïerte- jïh lïerehtimmiefaalenassese, dan åvteste åarjelsaemien gïele aktene joekoen nåake jïh prååsehke tsiehkesne gosse gorredimmiem jïh jieliehtimmiem gïeleste måjhtele.
Moenehtse lea sov vuarjasjimmine jïh raeriestimmine råajvarimmide dan åvteste fokusem åtneme dïsse maam åtna goh haestemh juktie daam reaktam åadtjodh.
Moenehtse lea dan gåhkese dah leah vuajneme gåarede, ekonomeles konsekvensh salkehtamme dejstie raeriestimmijste råajvarimmide.
Moenehtse lea seamadamme daej ulmiej bïjre:
Moenehtse lea dajvide sjisseradamme åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelide, jïh meala Saemiedigkie tjuara aktem veelebe vihtiestimmiem darjodh gïeledajvijste.
Moenehtse våaroeminie åtna mejtie aajkoe lea saemien gïelh gorredidh jallh jieliehtidh.
Moenehtse lea evtiedimmievæhtah, daerpiesvoeth jïh ulmieh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman salkehtamme, jïh gellie tjïelke råajvarimmieh buakteme.
Moenehtse maahta juvnehtimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose vedtedh dej aamhtesi bïjre mejtie dïhte bæjjese vaalta gïetedæmman.
Moenehtse maahta goerehtimmieh Saemiedigkien reeremisnie darjodh mejtie dïhte åtna goh daerpies Saemiedigkien gïehtjedimmien gaavhtan.
Moenehtse vihteste gïelereaktah åajvahkommes leah gaertjiedamme saemien gïelen reeremedajvese, mesnie 10 tjïelth leah meatan daan biejjien.
Numhtie dle moenehtse sjïehteladta edtja aelhkebe sjïdtedh njoelkedasside nuhtjedh, jïh joekehtadteme vuekieh maehtieh åtnose vaaltasovvedh.
Moenehtse våaroemasse beaja dïhte dej-baaletje daaroedehteme stoerre konsekvensh åtneme guktie saemieh gïelem nuhtjeme eevre mijjen tïjjen raajan.
Moenehtsen mïelen mietie maahta maereles årrodh Bådåddjose aktem sjïere dïedtem vedtedh julevsaemien gïeleåtnose sjïehteladtedh, jïh Verdalen faanghkegåetie dïedtem åådtje åarjelsaemien gïeleåtnoen åvteste, jïh Vadsø jïh Tromsøen faanghkegåetie edtjieh annje dïedtem utnedh noerhtesaemien gïeleåtnose sjïehteladtedh.
Moenehtse meala doh åejviehaestemh maadthlïerehtimmien sisnjelen leah saemien learohkh eah sijjen reaktam lïerehtæmman åadtjoeh saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Moenehtse meala Saemiedigkie byöroe stuerebe nuepiem utnedh aamhtesh sjæjsjalidh mah leah joekoen vihkeles saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Moenehtsen mïelen mietie tjuara dan åvteste aktem lissie fokusem bïejedh juktie saemien gïelide nænnoestehtedh, jïh byöroe sjïere tsåatskelesvoete dïsse årrodh dan minngeben luhkiejaepien guktie barkoe lea seamma stoeredahkesne goh doh åeliedimmieh staate åtna dej saemien gïeli åvteste.
Moenehtsen mïelen mietie tjuara aaj akten stuerebe faalenassese saemien meedijasisvegistie sjïehteladtedh, jïh daerpies aktine gemtebe faalenassine julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Moenehtse aaj meala daate sæjhta viehkiehtidh guktie aelhkebe sjædta dejtie tjïeltide saemien årrojigujmie skraejriem vaeltedh meatan sjïdtedh saemien gïeledajvesne.
Moenehtsen mïelen mietie byöroe akte stuerebe reakta årrodh saemien gïelem nuhtjedh reaktasuerkesne goh dïhte mij faamosne daan beajjetje njoelkedassi mietie, mah ajve leah faamosne dejtie riektide embeetegievline mah ellies jallh såemies mearan leah meatan reeremedajvesne.
Moenehtse meala daerpies jarkelimmiejgujmie åejvieladtje- jïh råållajoekedimmesne Saemiedigkien, staaten, tjïelti jïh jeatjah byögkeles suerkiej gaskem.
Moenehtsen mïelen mietie lea daerpies aktine laakejarkelimmine, guktie reaktah saemien gïelh nuhtjedh jienebelaakan almetjasse gårrehtalla.
Moenehtsen mïelen mietie tjuara teknologeles dïrregh maajhööhpehtæmman jïh aktem noerhtelaanti laavenjostoem dåarjoehtidh juktie digitaale learoevierhtieh evtiedidh.
Moenehtse meala aaj daerpies saemien gïeletjirkijinie, maam Gånka staateraeresne jaepieboelhkese nammohte raeriestimmien mietie Saemiedigkeste.
Moenehtse meala daate sæjhta nuepiem gaertjiedidh juktie gïhtjehtimmiem åadtjodh dennie sjyöhtehke saemien gïelesne.
Moenehtse meala joekehtadteme tjïelti njoelkedassijste sæjhta jiehtedh fïerhten tjïelten tsiehkie krööhkestamme sjædta.
Moenehtse meala doh dååjrehtimmieh mah leah dorjesovveme barkoen tjïrrh Saemien Gïelegaaltijisnie aktem hijven våaromem beaja daan tseegkemasse.
Moenehtse meala åejviehaesteme lea hoksedh gïelenjoelkedassh bæjjese fulkesuvvieh.
Moenehtsen mïelen mietie tjuara badth tjåavomem gïelenjoelkedassijste nænnoestehtedh buerebe bïhkedimmine, laavenjostojne jïh dialogine ovmessie suerkiej gaskem.
Moenehtse meala laavenjassh mah gïelevierhtiejarngide bïejesuvvieh maanagïerte- jïh skuvlesuerkiej sisnjeli, leah dïenesjh faalehtidh jïh sjïehteladtemefunksjovnem utnedh, joekoen gosse orre saemiengïeleldh faalenassh edtjieh tseegkesovvedh.
Moenehtse meala Saemiedigkie aaj byöroe aktem stuerebe reeremedïedtem åadtjodh saemien gïeli åvteste sïejhmelaakan.
Moenehtse meala saemien sijjienommh leah vihkeles kultuvremojhtesh, mah aaj bïevnesh vedtieh jïh viehkiehtieh saemien gïelh våajnoes darjodh.
Moenehtse meala saemiengïeleldh maanagïerth leah dïhte vihkielommes aktegsråajvarimmie juktie vaarjelimmiem jïh jieliehtimmiem saemien gïelijste gorredidh.
Moenehtse meala gïeleteknologije lea akte krïevenasse ihke saemien gïelh edtjieh maehtedh guhkiebasse jieledh goh åtnoegïele aktene daajbaaletje siebriedahkesne.
Moenehtse meala faalenasse tjuara læssanidh.
Moenehtse aaj meala Saemiedigkie edtja aktem råållam utnedh evtiedimmesne autorisasjovnepryövijste saemien gïelide, jïh raereste Saemiedigkie toelhkeluhpiem vadta dejtie toelhkide mah autorisasjovnepryövem dåhkasjamme.
Moenehtsen mïelen mietie byöroe aaj vuarjasjidh jïjtsh kontovrh tseegkedh Röörosne, Tråantesne jïh Tromsøesne laavenjostosne healsoesïeltigujmie dajvine.
Moenehtse jïh lïhtsegh maehtieh frijjelaakan meedijasse soptsestidh, jïh bæjjese vaeltedh dejtie aamhtesidie dah sijhtieh jeatjah suerkiejgujmie.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh saemien nommh jïh sijjienommh tjuerieh maehtedh reaktoelaakan tjaalasovvedh, jïh daate aaj vihkeles jearsoesvoeten gaavhtan, joekoen neavroe-etaatide.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh man vihkeles lea gorredidh fïereguhten daerpiesvoeth jïjtse saemien gïelesne soptsestidh, jïh meala reakta saemiestidh (jïjtse buerkiestimmiem vedtedh) aktene reaktatjåanghkosne edtja faamosne årrodh abpe laantese.
Moenehtse sov salkehtimmiem deelli "Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning" maahtoeministerese ruffien 20.b. 2012.
Moenehtse tjïerteste dam faatoes daajroevåaromem irhkemen bïjre saemiej learohki luvnie jïh saemien learoehkijstie, jïh gihtjie mejtie doh nasjovnaale skraejrieh jïh skuvlebyjreseprogrammh dejtie saemien learoehkidie dåastoeh.
Moenehtse vuajna daerpies vielie gaavnoes bïevnesh gååvnesieh dovne reaktaj jïh dïedti bïjre saemiengïeleldh almetjidie, jïh daerpies tjïelkestidh mah dïedth byögkeles åårganh utnieh dej saemien årroji åvteste.
Mijjieh gaajhkem tjåanghkan bïejebe löönijen/gærjagåetien vaajtelassen mietie.
Moenehtsen raeriestimmie lissiehtamme åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta vielie toelhkestimmiem tsïhkestehtedh, mij rïektesisnie sæjhta jiehtedh hijven vuekieh tjuerieh evtiesovvedh maajhtoelhkestæmman.
Moenehtse edtja jarkelimmieh raeriestidh mah sijhtieh areaalevaarjelimmiem nænnoestehtedh båatsosne, jïh laakenænnoestimmieh vuartasjidh mah leah bovtsetaalen bïjre, saemiedigkiepresidente Keskitalo jeahta.
Moenehtse edtja orre öörnegh, råajvarimmieh jïh njoelkedassh raeriestidh mah leah ektiedamme vaarjelæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste julevsaemien, åarjelsaemien jïh noerhtesaemien.
Moenehtse edtja gaskeselïhtsine årrodh saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskem, bene aaj goh govlehtimmieinstansine jïh "vaeptiebïenjine" Saemiedigkien vööste, gosse lea noereaamhtesi bïjre.
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh guktie jienebh saemien lierieh jïh nuhtjieh, jïh dan åvteste gorredieh tjïelth jïh jeatjah dïenestevedtijh barkijh utnieh saemien gïelemaahtojne.
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh jienebh saemien lierieh jïh saemien nuhtjieh, jïh mah destie huksieh tjïelth jïh jeatjebh mah dïenesjh faalehtieh, almetjh saemien gïelemaahtojne utnieh.
Moenehtse edtja aaj raastem vuartasjidh privaaterïekteles stuvremen jïh byögkelesrïekteles reeremen gaskem, jïh sïjtebielien sijjiem vuarjasjidh.
- Moenehtse edtja dejtie sisnjelds tsiehkide båatsosne vuartasjidh, jïh maahta vielie jarkelimmieh raeriestidh mah prosessh gorredieh mah leah vïedteldahkesne jïh legitimiteetem utnieh båatsosne.
Moenehtse edtja fleksijbele vuekieh vuarjasjidh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta jïh mah krööhkestieh tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
Moenehtse edtja vuarjasjidh fleksijbele vuekieh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta gïelem nuhtjedh, jïh krööhkeste tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
Moenehtsen åvtehke sjidti ekspedisjovs-sjefe Helge Christensen. Mohte idtji dihte moenehtse barkh dan radtjoes-laakan guktie vaajtelin juktie ij lij tjaalege riejries aerebi goh jaepien 1974.
Moenehtsisnie, mij edtja dejnie ållesth gïehtjedimmine båatsoelaakeste barkedh, daah almetjh:
Moenehtse åajvahkommes toelhkemoenehtsen raeriestimmiem dåarjohte mij jeahta toelhkeautorisasjovne saemien gïelide edtja akte bielie årrodh dennie sïejhme autorisasjovneöörnegisnie.
Moenehtse tseegkemem Saemien healsoepaarhkeste dåarjele jïh juvnehte Saemien healsoepaarhkem vijriebasse evtiedidh goh aalkoealmetjejarnge, faalenassigujmie sjïerehealsoedïenesji sisnjeli somatihke, psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete.
Moenehtsen våarome lea gaajhkh saemien gïelh leah seammavyörtegs jïh mïrrestalleldh gïelh, dovne gaskemsh jïh nöörjine.
Moenehtsen salkehtimmie golme bielieh åtna.
Moenehtse tjïerteste moenehtse dennie guhkiebasse barkosne daaroedehtemeprosessen salkehtimmeste, dah åajvahkommes gïeleaspektide vuartasjamme, naemhtie guktie mandaate sjïehteladta.
Moenehtse staaten dïedtem tjïerteste abpe åarjelsaemien lïerehtimmien åvteste, maanagïerteste jåarhkeskuvlese jïh geervelïerehtæmman.
Moenehtse veeljesåvva Saemiedigkien tjirkiji gaskem forholdstallprinsihpen mietie.
Moenehtse sæjhta dan åvteste tjïertestidh jieniebidie daejstie råajvarimmijste lea stoerre juerie ektiedamme åasa-aarvehtsidie, jïh daah råajvarimmieh jienebh analyjsh jïh salkehtimmieh daarpesjieh juktie åasaeffektide ryöknedidh.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh akte hijven saemiengïeleldh maanagïertefaalenasse mij jåarhka akten saemiengïeleldh skuvlese lea dïhte vihkielommes aktegsråajvarimmie juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh jieliehtidh.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh gelliej veajkoej sæjhta dovne maereles jïh daerpies årrodh krïevenassem buektedh gïeledaajroej bïjre barkoeseehteminie, seammalaakan goh krïevenasse nöörjendaajrojne plearoeh barkojde.
Moenehtse sæjhta aaj tjïertestidh årgaanh tjuerieh dåårrehtimmie- jïh maahtoesoejkesjh evtiedidh juktie jienebh saemiengïeleldh almetjh seehtedh, jïh baalhka mij maahta mubpiej baalhkine gaahtjedh lea akte sjyöhtehke viehkiedïrrege.
Moenehtse sæjhta tjarke staatem haestedh aktem åeliedihks latjkoem tseegkedh saemien gïelelaavenjostoen bïjre Sveerjine jïh Såevmine.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh dah mah dagkeres permisjovnem åadtjoeh, aaj byöroeh maehtedh stillemem åadtjodh dïenesjedïedten bïjre årgaanesne permisjovnen mænngan.
Moenehtse sæjhta tjïertestidh jieniebidie daejstie råajvarimmijste lea akte haesteme orreme ekonomeles jïh reereles konsekvensh salkehtidh, såemies mearan akten faatoes statistihkevåaromen gaavhtan.
Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
saemien gïelen reeremedajvem vijriemdidh
jienebh geeruven namhtah faaleldahkh noeride byjresisnie
saemien toelhkefaaleldahkem skiemtjegåetine vijriemdidh
Vijriedamme reakta saemien healsoe- jïh sosiaalesektovrem utnedh.
• Dongkememaahtoem jieliemisnie evtiedidh
jïjtsh åssjalommesistie jïjtsh teekstem tjaeledh, dan mænngan teekstem mubpiejgujmie vierhtiedidh
tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkeste jïh evtiedimmiedaerpiesvoetijste saemien siebriedahkine
● tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkien jïh evtiedimmiedaerpiesvoeten bïjre saemien siebriedahkine.
orre learoe-vierhtieh øøvtiedidh
Orre learoevierhtieh evtiedidh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne
fasseldimmiem evtiedidh jïh lissiehtidh marijne jielemi sisnjeli
Sïejhme jïh/jallh digitaale learoevierhtieh evtiedidh
Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese
Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe)
Gïelejarngide vijriesåbpoe evtiedidh -Saemiedigkieraerie sæjhta, gosse govlesadta dej ovmessie gïelejarngigujmie, vuartasjidh mah nuepieh jïh daerpiesvoeth mah gååvnesieh jïh mejtie tjuara krööhkestidh dennie vijriesåbpoe barkosne gïelejarngi råålline båetijen aejkien, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
• Sijjieh evtiedidh gusnie dovne fryöjstehke årrodh jïh orrejidh
Evtiedimmie aktede monnehke jih joekehtamme regijovnaale arealepolitihkeste.
Evtiedimmie byjresestandardijstie, mah dam materijelle våaromem saemien jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvrese gorredieh, lea vihkeles jis edtja aktem monnehke evtiedimmiem gorredidh.
 Nænnoes lïerehtimmiemaallh evtiedidh lïerehtæmman saemien voestes- jïh mubpiengïeline
Terminologijeevtiedimmie lea vihkeles juktie maehtedh dejtie saemien gïelide nuhtjedh dejnie jeanatjommes siebriedahkesijjine.
Eevre daerpies terminologijem evtiedidh gaajhki siebriedahkesuerki sisnjeli, ihke edtja maehtedh gïelem nåhtadidh dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli.
Evtiedimmie terminologijeste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie leah vihkeles saemien gïelen gaavhtan.
Evtiedimmie nuepieh vadta dovne skïemtjijebåehtjierdimmien, daajroeevtiedimmien jïh dotkemen sisnjeli.
sjïere beetnehøørnegigujmie saemien learoevierhtieh jïllebe øøhpehtæmman øøvtiedidh, uvtemesth faagide mah joekoen vihkele saemien siebredahken øøvtiedæmman
Saemien meedijah øøvtiedidh lij dovne demokratijen jïh gïelepolitigken tsiehkie.
Evtiedimmie maajhööhpehtæmman lea jeenjemasth seammalaakan goh dihte ållesth learohkelåhkoeevtiedimmie saemien gïelesne.
Evtiedimmie vuesehte mijjieh - akten guhkies jïh soejkesjamme barkoen tjïrrh - maehtebe aktem nænnoes gïelebetniem tseegkedh aaj daejnie dajvine.
Evtiedimmie jïh åtnoe dejstie saemien gïelijste
Evtiedimmiebarkoe akte laavenjostoe Divvunine jïh Giellateknojne Tromsøn Universiteetesne.
Evtiedimmiebarkoe aalka gålkoen daan jaepien.
Evtiedimmielaanth, aalkoealmetjh jïh smaave såålestaath leah aktene joekoen nåake tsiehkesne, jïh leah dah mah leah prååsehkommes klijmajarkelimmide.
Øøvtiedimmie- jïh jorkestimmiebarkoe
Evtiedimmievæhtah saemien siebriedahkine.
Evtiedimmie: ABC-Company E-skuvla.no teknihken evtiedimmiem jïh grafihken haemiem dorjeme. Bendik Kråvik Schøien tyde.no åvtebieliem dorjeme.
Nuhteme eatnemevierhtijste - Christian Nellemann
Vaarjelimmiedajvereereme jïh eatnemegellievoete - Jan Åge Riseth
Evtiedimmiereakta mineraalide mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, ohtsemen mietie vadtasåvva disse mij goerehtimmiereaktam bööremes prijoriteetine åtna, jïh mij maahta tjïelkestidh mineraalh goerehtimmiedajvesne gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh. (§29).
Vaajteles åtnoeh:
Vaajteles maahtoeh:
Vaajtelibie byjjes dåhkasjehteme skïemtjesåjhterem 60% barkose.
Vaajtelibie maahtah dallah aelkedh.
Vadsøn faangkegåetie aktem barkijem åtna mij saemeste.
Eadtjohke årrodh tjïeltine saemien dajvine
• lissie jïjnjem ålkone årrodh maanajgujmie tïjjen åvtese
• lissie jïjnjem ålkone årrodh learohkigujmie, aaj sïejhme skuvletæjmojne jïh SEÖ:sne
Ektievoetesne mubpiejgujmie årrodh
Dåemiedimmie Maahta aaj jarkelimmieh sjugniehtovvedh dåemiedimmesne jïh persovnelesvoetesne, jïh geerve tsiehkieh maehtieh jijhtedh nåake dåemiedimmien gaavhtan.
Årrode aktem maam maahta girmedh.
Årrode voelpe.
Tjyölkehkåbpoe årrodh guktie mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh dïedtem vaeltieh saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
meatan orreme jïllebe øøhpehtimmiem saemien noeride nænnoestidh
• Årroeh tjyölkehke, nuhtjh aelhkies gïelem jïh vaeltieh bæjjese ajve aktem teemam.
Valentina Sovkina, saemiej åvteste Russlaantesne
Veeljeme bïsperaereste jïh Gærhkoetjåanghkoste
Veeljeme åålmegeraereste
Veeljeme dorjesåvva forholdstallprinsihpen mietie.
Veeljemebarkije edtja: kroessem bïejedh almetjelåhkosne (datne maahtah gihtjesovvedh jïjtjemdh legitimeradidh)
Veeljememoenehtse aamhtesh gïetede gusnie Saemiedigkien storretjåanghkoe edtja veeljemh nænnoestidh åårganidie Saemiedigkien sisnie jallh ålkolen.
Veeljememoenehtsisnie akte tjirkije fïerhtede dåehkeste jïh åvtehke jïh mubpieåvtehke stoerretjåanghkoste veeljesuvvieh.
Veeljememoenehtse:
Ij gåaredh veeljemekåarhtem legitimasjovnine nåhtadidh.
Veeljemekåarhte ij leah legitimasjovne.
Saemiedigkieveeljemen veeljemekåarhte lea plaave.
Veeljemekåarhte / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Låhkoe tjaaleasovveme veeljemelåhkose
Veeljemelaake kreava akte veeljije, guhte lea ovnohkens steemmedåastoejasse, edtja jïjtjemse legitimeradidh.
Veeljemelåhkoe
Veeljemetjåanghkoe edtja saemien tjirkijh veeljedh bïspedajveraeride Noerhte-Hålogalaanten jïh Åarjel-Hålogalaanten bïspedajvine, jïh lïhtsegh Saemien gærhkoeraaran nammoehtidh.
Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien bïjre
Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
Veeljemejoekedimmie lea göökte aejkieh.
Veeljemeöörnege / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Saemiedigkien veeljemeöörmege våarominie prinsippem åtna galka åvtelhbodti veeljedh gellienålmagievline.
Veeljemeöörnege
Veeljeme moenehtsidie, faageraeride jïh raeride mij Saemiedigkesne dorjesåvva, forholdstallprinsihpen mietie dorjesåvva jis mij akt jeatjah ij leah neebnesovveme.
Vaanterdimmiehaalle dejtie ovmessie darjomesidie ektede, seamma tïjjen goh vaanterdimmiehaalle lea gåetien vihkielommes tjiehtjele.
Vaanterdimmiehaalle
Vangberg, Åasta: Tjaangh gåatan
• Tjaetsiefaamoevierhkieh: NVE
Sæjjasadtjh:
Sæjjasadtje
Sæjjasadtjh:
Varangerhalvøya nasjovnaalepaarhkeståvroe
Varangerenjaarkesne jïh aejresne Varangerfjovlen jïh Deatnu-jeanoen gaskesne gaajh jïjnjh gïejh gedtiebivtemistie, dovne goh vijremesvaalkh jïh bååreldahkh.
Tråanten mubpien åvtehke Hilde Opoku (MDG) aarebi jeahteme Tråanten tjïelte tjuara maam akt darjodh juktie TrønderEnergi bigkiefaamoeprosjeekteste laehpedh.
Tjïelten mubpie åejvie Ronny Berg, Alta Raeriestæjja Elin Fjellheim, Engerdal Tjïelten åejvie Jens Johan Hjort, Tromsø Pollisemïestere Ellen Katrine O. Hætta, Kirkenes Bijjiedåaktere Frøydis Nystad Nilsen, Kárásjohka Professovre Jon Todal, Guovdageaidnu Stipendiaate Inga Lill Sigga Mikkelsen, Divtasvuodna
- Guktie mejtie giehtjedimmie-tjaalege skuvlen bijre tjaalasovvi?
Várdobáiki barkeminie juktie laavenjostoem gïelevierhtiejgujmie tseegkedh Sveerjen bielesne.
Várdobáiki sámi guovddáš - Evenašši/Evenes
Várdobáiki - saemien jarnge, lea dïedtem åådtjeme piloteprosjektine nïerhkedh, juktie saemien gïelem marhkesaemien dajvine jealajidh.
Mijjen soptsesh jïh vuelieh eah leah performatijve jïjtsisnie, men evtiedamme aktene ektiedimmesne mubpiejgujmie, gusnie maaje ij lij jienebh goh fuelhkie/maadtoe.
Gïjren 1855 juvlelgi Liksjosne, men naaken kråahpem öösti, dam bæjjese kroehki jih seedti Vitenskapsmuseeten gåajkoe Stuehkesne.
Gïjren 2012 aktem utnjiegoerehtimmiem saemien gïelesne tjïrrehti Finnmarhkesne.
Gïjren 2013 Maahtoedepartemeente Saemiedigkine råårestalleme juktie orre faage- jïh tæjmoejoekedimmiem vihtiestidh skuvlejaepien 2013/2014 raejeste.
Mijjen prinsihph tjïeltereformesne
Mijjen laavenjostoeguejmieh:
Mijjen gïelh leah håvhtadamme nåhkelidh.
Mijjen aalkoealmetjeviellh jïh - åabpah jeatjah dajvine veartanisnie byjreshaestemigujmie jïjtsh giefiesvoeten åvteste jielieminie.
- Mijjen tjåenghkies posisjovne lea dahkoej vööste stuvreme, jïh desnie orre ussjedamme raeriestimmieh mejstie aalkoealmetjh abpe veartenisnie sijhtieh aevhkiem utnedh, jis dejgujmie vijriesåbpoe barka veartenekonferansesne.
Mijjen voestes åssjaldahke aktede gåeteste
Mijjen åvtetje aejkie, mijjen båetije aejkie.
Mijjen åejvielaavenjasse sæjhta årrodh nænnoes jïh hijven gïelebyjresh tseegkedh, mah nuepiem vedtieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh gïelem nuhtjedh voengesne.
Jeerehtse saemien gïelen tsiehkien gaskem jïh saemien siebriedahkesne vååjnesasse båetieh daerpiesvoetine jïh tsiehkine tjïeltine.
Gellielaaketje jielemh
Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Mijjen bööredimmie akten ektie barkose dej vaajteles laakejarkelimmiej bïjre lea annje ræhpas, jïh lea akte sagke buerebe vuekie goh faamoem nuhtjedh bielelen måjhtelidh dam faamohtsvoetem daate båetijen aajkan sjugnede.
Várjjat Siidaakte soptsese jieledefaamoen bïjre maam vijreme, bivteme jöh gööleme Varangerisnie åtneme 12 000 jaepiej tjïrrh, gosse orrijin gedtiem vijredh jïh båatsojne eelkin, dan tïjjen bïjre gosse jåartaburrie lissiejielieminie sjïdti, jïh ektiedimmiej jïh ektiedahkoen bïjre almetji jïh eatnemen gaskem.
Mijjen kultuvre lea vïedteldihkie mijjen åtnoe- jïh årromedajvine.
Mijjen åålmegebiejjie lea naa noere, ajve 21 jaepien båeries.
Upmejen universiteete Embedded Systems Lab. lea bieljelimmiesysteemem evtiedamme jïh hammoedamme. Teknologije seedtijinie lea sïejhme 805.15.4 866 MHz radiobåaroeh.
Bïeljelimmiesysteeme lea vuesiehtamme daate maahta hijven nuepieh vedtedh, mænngan dam jieniebinie goh 700 bovtsine pryöveme golme iktemierien daelvieboelhkh.
Mijjen barkoe tjïeltereformine
Mijjen dïjre lea saemien gïele lea vihkeles jïh nuhteligs.
Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta, jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Mijjen gaskenasjovnaale barkoe lea dovne laavenjostoem evtiedidh saemiejgujmie Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne, jïh hoksedh dah dïedth mejtie staath utnieh, aaj våajnoes sjidtieh dahkojne jïh rïektesisnie, veartenen jïjnjh aalkoealmetjidie.
Mijjen ulmie lea dam aerpievuekien mïerhkesjimmiem gorredidh jïh nænnoestehtedh, jïh uvtedh maaksoeh daejnie lissiemïerhkesjimmine båatsose bïejesuvvieh Muotka jeahta.
- Mijjen ulmie lea göölemejielemem nænnoestehtedh mearoegaedtien siebriedahkine, jïh dellie eevre vihkeles mijjese orre göölijh barkose dåårrehtidh.
- Mijjen ulmie lea bïevnese ij edtjh ajve buerkiestidh jïh digkiedidh maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja maanagïertegyhtjelassine utnedh.
Saemiedigkien ulmie lea seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie, seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie.
Mijjen ulmie lea aaj dah mah dejtie orre learoevierhtide darjoeh dejtie geervehtieh golme jïh bielie jaepine.
Mijjen goerehtimmie ij leah mööleme man gellie jaepiebarkoeh lea, men dan åvteste reekteme 46,1% lin meatan ellies tïjjen jïh 45, 4% lin meatan bielietïjjen, dellie sån daate sæjhta jiehtedh vaestiedassh daennie goerehtimmesne åajvahkommes båetieh dehtie dåehkeste gusnie båatsoealmetjh aktem stoerre barkoeektiedimmiem båatsose utnieh.
Mijjese haestemh goerkesadtedh guktie eatnemem nuhtedh, ihke ibie misteh darjoeh mijjen kultuvren maadtegen vuestie.
Mijjen haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
Mijjen visjovne båetien aejkien siebriedahkese lea desnie gusnie almetji jïh dåehkiej joekehtsh eah naakenem ålkosth, jïh desnie gusnie gellievoete vuajnelge goh dïhte iemie.
• gïeth bïssedh jïh maanide viehkiehtidh guktie dah hijven gïetebïssemerutijnh lierieh
• gïeth bïssedh jïh learoehkidie hijven gïetebïssemerutijnh lïeredh
• stååkegaevnieh jaabnan bïssedh
• dalhketjh jaabnan bïssedh, vuesiehtimmien gaavhtan nedtepreejrh
Bïssh gïeth åvtelen maanagïertese båetede, jïh dallatjinie gosse gåatan båetede.
Bïssede gïetide åvtelen skuvlese båetede, jïh dallatjinie dijjieh gåetide båetede.
Vaskulæære demense lea sturremi gaavhtan vïrrefoeresjimmesne aajlese, daamtajommes goh akte vïrredåmhpa jallh akte verteme aajlesne.
Gosse faagebyjresh jïh viermieh tseegkesuvvieh saemien jarngedajvine, dellie seammavyörtegs healsoedïenesjefaalenassh sijhtieh saemien siebriedahken daerpiesvoeth våaroeminie utnedh.
- Gosse ekonomeles dåarjoem göölijidie vadta mah göölemevïnhtsem åestieh jïh mah sijhtieh jieliemisnie aelkedh, mijjen håhkoe lea skreejrehtidh guktie almetjh dejnie dajvine årroeh, jïh aarvoem jïh fasseldimmiem sjugniedidh saemien mearoegaedtine jïh fjovledajvine.
Gosse dåarjoem vadta skåårvemidie vïnhtsine, bueriedimmieh voenges dåastovesijjijste, jïh dorjeseevtiedimmine viehkiehtidh marijne jielemen sisnjelen, maahta buerebelaakan viehkiehtidh monnehke göölemebyjresh tjåadtjoehtidh jïh veaksahkåbpoe darjodh, saemien mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine.
Gosse faamoem åtna vuastalidh, dle soejkesjeåejvieladtje ij ajve tjoerh vuarjasjidh guktie dah råajvarimmieh saemien kultuvrem jïh jielemem tsevtsieh, (v. soejkesje - jïh bigkemelaakine § 3-1 jïh finnmaarhkelaakine § 4 (Bïhkedassh), men dah tjuerieh aaj pryövedh Saemiedigkine seamadidh råårestallemi jïh liktemi tjïrrh, dej veajkoej Saemiedigkie aktem råajvarimmiem nyöjhkoe aktine vuastalimmine.
edtja gåatomelaantine bigkedh båetijen aejkien dellie åejvieladtjh, soejkesjæjjah jïh bigkijh tjuerieh våaroemasse bïejedh dejtie almetjerïekteles krïevenasside.
- Gosse maanaj skuvlematerijellem prioriteradibie sïjhtebe viehkiehtidh ihke jienebh saemien maanah åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh.
- Viehkine fokusem bïejedh guktie mijjieh edtjebe gïemhpe sinsitnien vööste årrodh, gegkiestibie mijjieh viehkiehtamme hijven relasjovnh skuvline bigkedh, jïh learohkh aktem voerkes vuajnoem teemese åådtjeme.
Guedtijes voengepolitigkem jïh ïedtjeles kultuvrevaarjelimmiepolitigkem tjirkedh, dellie saemien eatneme- jïh kultuvremaadtoeh båetije boelvide tjirkesovvedh.
-Gosse daam seminaarem dåarjobe, Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh dïedtem vaeltedh ihke båatsoesaemieh nuekies bievnesh daej prosessi bïjre åadtjoeh, gosse båatsoeåejvieladtjh eah leah daam dïedtem vaalteme, raerielïhtsege Thomas Åhrén jeahta.
Jis aaj SIM-kåarhtem beaja gaajhkide signaaledåastoejidie dellie ruevtieraajroevuejije, jïh aaj båatsoeburrie, maahta tekstebïevnesem jallh bïeljelimmiem åadtjodh gosse akte kreeke lea signaaledåastojem aktiveradamme.
Dïhte mij saemien Nøørjen jeatjah maanide dovne siejhme sjædta jis fierhten biejjien skuvline jïh maanagiertine vååjnese.
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva, gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede.
Tjåanghkoeåvtehke haasta doh tjirkijh mah leah akten raeriestimmien vööste dam vuesiehtidh viehkine tjuedtjielidh.
Gosse Saemiedigkieh jïh åejvieladtjh dejnie golme laantine ektesne tjihkedieh dejtie raeride gaavnedh dellie sïjhtebe gujht aktem nænnoestimmiem saemien gïeleste åadtjodh mij bueriedimmieh jïh tjåenghkies raerieh sjugnede.
- Gosse jienebh ööhpehtimmiem åadtjoeh voestesviehkien jïh HLR:n bïjre, dellie jienebh sijhtieh bïerkenidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Gosse ohtsememieriem guhkiedibie dellie daam nuepiem åadtjobe.
Jis daerpies gåetiem bueriedidh, edtja dam darjodh Saemiedigkine ektine.
Voteradimmiedalhketjh nuhtjedh jïh tjåanghkoeåvtehke haasta dejstie tjirkijidie mah leah akten raeriestimmien vööste, tjuedtjielidh.
Bigkemeprosjekth: Prosjektenommere jïh prosjektenommere
Demenseskïemtjelassesne jarkelimmieh aajlesne sjugniehtuvvieh.
Demensine sæjhta ånnetji ånnetji dåeriesmoerh sjïdtedh mujhtedh jïh guarkedh maam mubpieh jiehtieh, joekoen gosse jeenjesh stïeresne jïh jienebh seamma tïjjen soptsestieh.
Jis gaajh sjïere haestemh gosse jielemegïehtelimmine orrije aktene tjïeltesne, dle maahta staatusen bïjre syökedh goh jarkelimmietjïelte ("Staateles lissiedåarjoe jarkelimmietjïeltine").
Jis edtja reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelese tjïrrehtidh, dle Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre tjuara våaroeminie årrodh.
Aktene staeriedimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassijste, gusnie Saemiedigkie raereste dah abpe laantem feerhmieh, dle sæjhta joekoen vuejnedh saemiengïeleldh faagealmetjh fååtesieh.
Aktene dagkeres vuarjasjimmesne sïjhtebe Saemiedigkien bieleste konsultasjovni bïjre birredh departemeentine, Åhrén minngemosth jeahta.
Viehkiem åadtjoejimh rektovreste jih lohkehtæjjiste guhth lin barkeminie Suortesne (Sortland) gusnie. Desnie kuvsjh øørnin båatsoesaemide, guktie åadtjoejin lieredh skuvteridie provhkedh jih dåvvodh.
Gosse öörnegem nænnoste edtja dajven gïeleåtnoem krööhkedh.
Jieniebinie sïjsetsaekieminie ij leah ohtsijh orreme saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman Saemien jïlleskuvlesne.
Jis jïjnjebh prosjeekth jïh jïjnjebh bæjhkoehtimmieh/buerkiestimmieh åtnah, tjaelieh dellie dejtie mubpien bealan...
Gosse åvtelbodti steemmedh aktene jeatjah såaknesne goh årromesåaknesne, tjoerh steemmeleahpah dov såaknese veedtjedh daestie, www.kirkevalget.no.
Damtijimmesne biehkieh byjreskinie åtnasuvvieh goh viehkie juktie mujhtedh.
Viehkine daehtie bïevnesistie, jïh akten hijven dijalogen tjïrrh voernges åejvieladtjigujmie, dle Saemiedigkie veanhtede dah ekonomeles mierieh saemien gïeleevtiedæmman Nöörjesne tjarke læssanieh.
Viehkine smaave jïh energijeradtjoes radioseedtijijstie mah leah tjeapohkebaanti sïjse bïejesovveme, dotkijh daelie systeemem evtiedamme jïh pryöveme mij edtja bïjlevuejiejidie bïeljelidh gosse bovtse lea geajnoen gïetskesisnie.
-Gosse dagkeres maahtoem gaajhkide maanagïertelohkehtæjjide Nöörjesne sjïehtesje, daate tjuara aaj våajnoes sjïdtedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
Kandidaateveeljemisnie voestegh ajve dejtie nommide ryöknoe mah leah nr. 1 steemmeleahpine.
Dïhte barkije aktem desentraliseradamme saemien gïelekuvsjem (tjaelemegïele) aalkeme Tromsøn Universiteetesne.
Baalte bïejeme lea saemiedigkieraerien reektestimmie båatsoepolitihken bïjre maam digkiedin Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien 2015.
Fïerhten daabloe-dåehkie maahta jïjtsasse kåarth darjodh.
Lissine akte læstoe maam tjïelth maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh åvtelhbodti steemmah seedtedh dan tjïeltese mij edtja aktem åvtelhbodti ryöknemem darjodh saemiedigkieveeljemasse.
Lissietjaalege: Saemiedigkien lidteratuvrestrategije - nænnoestamme Saemiedigkieraereste ruffien 2019.
1. LISSIETJAALEGE - REGIJOVNALE SOEJKESJH JÏH STRATEGIJH
Edtjh lissietjaalegegoerh påastesne seedtedh goh aarebi.
- Gosse dam voenges healsoesuerkiem orrestahta dellie tseegkeme Dajvemedisijnen jarngeste sæjhta akte sïlle reaktoe otnjegen vööste årrodh juktie seammavyörtegs dïenesjefaalenassh evtiedidh saemien skïemtjijidie julevsaemien dajvesne, Olsen jeahta.
Gosse elektrovneles tjaalasovvemem faalehtibie dle gegkestibie jienebh dejstie mah krïevenasside illieh, veeljieh jïjtjemse tjaalasovvedh jïh eadtjohke meatan sjïdtieh båetije veeljemisnie, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Nommetjåarvoeminie.
Nuuk-tjåanghkosne dah jeanatjommes inuihti jïh saemiej åvtehkh stïeresne.
Gosse löönemekåarhtem darjoeh, dellie dov nomme, påastesijjie, reakedsbiejjie jïh persovnenommere tjaalasuvvieh.
Gosse orre maanagïerte- jïh skuvlejaepie aalka byöroe saemienkuvsjem eejhtegidie jïh åelide faalehtidh mej maanah mah saemienööhpehtimmiem åadtjoeh.
Skuvlen alkoelistie 1968, idtjin naan learoeplaanh jallh learoevierhtieh gååvnesh.
Gosse studenth bæjjese veelti Kriminaalehoksen ööhpehtimmiejarngese tjaktjen 2012, dellie lij 19 ohtsijh mah saemiestin.
Ektesvuekiebarkoeh Duedtie-institusjovni- jih duedtiebarkijgujmie dorje juktie learohkh maehtieh leerehtimmie-barkose båetedh jih "svennelaavenjassem" vaeltedh.
Saemiedigkien representasjovnh leah daennie öörnegisnie: stoerretjåanghkoen åvtehke, presidente, stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegh jïh saemiedigkieraerien lïhtsegh.
Saemiedigkieveeljemen muhteste laante lea juakasovveme 7 veeljemegievline:
Saemien maajhööhpehtimmesne dejtie ellen nööremes learoehkidie akte klahke byöroe viehkine årrodh lïerehtimmesne dåastojeskuvlen luvnie.
Saemien jilleskuvlesne åajvahkommes gaajhkh kuvsjh saemien gïelesne.
Mijjieh edtjimh giehtjedidh magkarinie byjresisnie båatsoeeburrie-skuvlese bøøremes. Lissine edtjimh aaj daerpies-voetem vierhtiedidh båatsoeburrie-skuvlen gaavhtan jih aaj orre learoe-plaanem juhtiemasse biejedh.
- Lissine øøhpehtimmide klaassetjiehtjielisnie lin aaj vaanterdimmieh.
Baaltele lissiehtidh jïh vielie leavloem vedtedh dan årrome- jïh religijovnehistovrijese mij Ceavccageađgi / Mortensnesne gååvnese, dle dah golme jeatjah dajvh jïjtje åajvoeh kultuvrehistovreles kvaliteeth utnieh.
Baaltele lissiehtidh jïh vielie leavloem vedtedh dan årrome- jïh religijovnehistovrijese mij Ceavccageađgi/Mortensnesne gååvnese, dle dah golme jeatjah dajvh jïjtje åajvoeh kultuvrehistovreles kvaliteeth utnieh.
Dennie minngemes orre rååresjimmesne daehtie latjkoste jaepien 2005, idtjin sïemes sjïdth daan latjkoen bïjre.
Ved spørsmål om sametingsrådets overnatting kan politisk rådgiver Runar Myrnes Balto kontaktes på tlf. 97773778.
Jis steemmahedtie såemies voteradimmine dellie moenehtseåvtehken steemma mij illedahkem nænnoste.
Fokusedajvh nænnoestidh
Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie Sentralt stedsnavnregister (SSR) Statens kartverken regijovnekontovrese.
Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie).
Nænnoestimmie jarkelimmien bijre maadthnjoelkedassine dorjesåvva jienebelåhkojne dejstie steemmijste mah vadtasuvvieh.
Nænnoestimmieh mieriedimmiej jïh njoelkedassi bïjre mejtie Saemiedigkie laaken mietie lea faamoem åådtjeme nænnoestidh.
Nænnoestimmie aalkoen bïjre jïh soejkesjeprogrammeste
(§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide).
Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie.
nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje.
Gosse vaarjelimmiemieriedimmieh darjoeminie, Saemiedigkie rååresje åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, latjkoen mietie Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem, bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine.
Bigkeminie jïh jeatjah darjoeminie, jïh aaj gosse njoelkedassh hammode jïh politihkeles nænnoestimmieh dorje, dellie konsekvensesalkehtimmieh fååtesieh guktie jieledekvaliteete jïh healsoe båatsoesaemide gïetedamme sjædta.
Soejkesjeboelhken nåhkelimmesne reerenasse sæjhta, Saemiedigkine ektine, aktem galhkuvereektehtsem darjodh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide.
Veeljemisnie lïhtsegh tjïelteståvrose jïh fylhkendægkan veeljebe.
Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine, desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese, § 7).
Geajnoedirektovraate lea Regijovnine noerhte govlesadteme staatusen bïjre jaapan 2012.
• Geajnoeh: Nasjonaale geajnoedaatabaanghke (daaroen NVDB)
Muvhth geajnoelaajroeh eah dam daerpies kvaliteetem utnieh jielemen skovhtedaerpievoeten mietie, daesnie loesejieleme mearoegaedtesne akte hijven vuesiehtimmie.
Geajnoe mij optismem jïh jaahkoem vadta båetijen aejkien bïjre, dam tjuara båatsoe jïh dïhte saemien jïjtje nuepiem åadtjodh vaedtsedh.
Geajnoeh sijhtieh heaptojne årrodh guktie bovtse iemielaakan eatnamisnie baalkerde, bielelen geajnoeh dejnie dajvine mah joe jïjnjem infrastruktuvrem utnieh, jallh geajnoeh mah joekoen vaenie valkesem utnieh.
Bihkedæjja sæjhta gaervies årrodh giesien 2013 åvtelen.
Bïhkedæjja "Reindrift - Konsekvensutredninger etter plan og bygningsloven" bijjieguvviem vadta sjïere tsiehkiej bijjeli båatsosne mejtie tjuara vuarjasjidh, jïh dah daerpiesvoetese tjuvtjiedieh akten ellies vuarjasjimmien bïjre båatsoen aerpievuekien åtnoste dajveste, aaj båatsoen laejhtehks faktovrh jïh aktivyöki barkoe dej gaskem, jïh dejstie tjåenghkies effektijste (kumulatijve effekte).
Bïhkedæjja konsekvensesalkehtæmman båatsose tjïerteste daerpies aktem ellies vuarjasjimmiem båatsoen aerpievuekien dajveåtnoste darjodh man bïjre lea, dan sisnie båatsoen laejhtehks faktovrh jïh ektiespïele dej gaskem.
KS:n bïhkedæjja båatsose tjïerteste daerpies aktine ellies vuarjasjimmine båatsoen aerpievuekien dajveåtnoste man bïjre lea, aaj båatsoen laejhtehks faktovrh jïh ektiedimmie dej gaskem, jïh KS edtja dejtie tjåenghkies effektide skilkemedahkojste tjïelkestidh (kumulatijve effekte).
Bïhkedæjjabarkoeh duedtesne
Bïhkedæjja mieriedæmman konsekvensesalkehtimmien bïjre soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie kreava: "Jis akte soejkesje jallh råajvarimmie ellieslaakan jallh såemieslaakan lea båatsoedajvi sisnjeli, dajvh mah leah unnemes gåatomelaanth jïh dajvh sjïere aarvojne, joekoen juhtemegeajnoeh, skïeredahkelaante, suehpedslaante, vihkeles dajvh, dajvh gusnie mïerhkesje, raarhkoe jïh leekede, daate maahta konsekvensesalkehtimmieh krïevedh jis daah dajvh lea joekoen vihkeles saemien miehtjiejieliemasse jïh båatsose.
Bïhkedimmieh vuesiehtieh guktie maahta learoesoejkesjidie toelhkestidh jïh rïektesisnie åtnasovvedh, jïh edtja dåarjojne jïh skraejrine årrodh dennie voenges barkosne learoesoejkesjigujmie.
Bïhkedimmieh saemien gïelese voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah gaajhkine golme saemien gïeline.
Bïhkedimmie aajhteridie jïjtsistie vaarjelamme gåetijste
Båatsoen båetije aejkie
Båatsoen båetije aejkie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
buerie- jïh syjhtemefaaleldahkh saemide saemiej vierhtegi mietie
Velferdeöörnegh
buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse teekstem tjaeledh
sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse tjaelieminie
Saemien båarhte veeljie
Veeljh dorjesem
Veeljh BIBSYS (Saemiedigkien gærjagåetie ij leah daesnie)
Veeljh BIBSYS
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle sisbielie gaahpode, jïh damta tjiehtjele lea seamma tjïelke jïh aktelaaketje goh aktene låavthgåetesne.
Buerie båeteme!
Buerie båeteme museeumebeajjan
BUERIE BÅETEME SAEMIEN NEDTE-JAAHKOEÖÖHPEHTÆMMAN
Buerie båeteme, Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen
Velkommen!!
Buerie båeteme, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Buerie båeteme, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
VERDAL
Veartenen healsoesiebrie (WHO) reektesti gålkoen 2014 vielie goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja tjuara veanhtadidh satne vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh dååjroeh naan aejkien jieliedisnie.
Veartenen immaterijellereaktasiebrie (WIPO)
Veartenekonferanse lea jaepien 2014.
Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York ' sne, gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh, buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie.
Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York'sne, gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh, buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie.
Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata
Veartenen eatnemevierhtieh våaromem vedtieh almetji jielede, beapmojde jïh healsose.
Veartenesiebriedahke lea EN'i tjïrrh vihtiestamme dah åejviehaestemh akten monnehke evtiedæmman leah giefiesvoete, teehpeme biologeles gellievoeteste, bårranimmie byjresedaalhkesijstie jïh almetjesjugniedamme klijmajarkelimmieh.
- Vearelden aalkoealmetjh jarnges rollem utnieh guktie økosystemh tjïrkedh jïh nænnoes voenges økonomijem tseegkedh.
Veartenen aalkoealmetjh vuarjasjamme sjidtieh goh eatnemen giefiesommes, prååsehkommes jïh marginaliseradamme almetjh.
- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh, mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje.
Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie, vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine.
Aarvoe abpe SDJ-dajvese lea medtie vïjhte prosentepoengh vueliehkåbpoe orreme goh laanten taale daan luhkiejaepieboelhken.
Aarvoevåarome saemien gïelese
Aarvoesjugniedimmieprogramme
Aarvoesjugniedimmieprogramme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Mearoegaedtien vierhtegh ektievoeten maelmijste tjoevere tjerkebe ståvrojne nænnoestidh, byjres reereminie jïh dåarjegh guktie vuasah øøvtiedidh jïh maarhnabarkose.
Aarvoesjugniedimmieprogramme jielemekombinasjovnide jïh saemien fealadassese ulmine åtna:
Vihkeles krøøhkestidh
Vaallah Saemiedigkie gænnah jallh naan jeatjah byögkeles suerkie maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh.
Vaarjelimmie båatsoen dajvijste
Saemien kultuvremojhtesh jïh byjresh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh
Vaarjelimmiemieriedimmieh dejtie ovmessie nasjovnaalepaarhkide leah daesnie.
Gånka staateraeresne edtja eatnemegellievoetelaaken mietie vaarjelimmiemieriedimmieh nænnoestidh.
Vaarjelimmiemieriedimmie jïh gånkan resolusjovne
Vaarjelimmiedajvereereme jïh eatnemegellievoete - Jan Åge Riseth
Vaarjelimmiedajvh, dovne nasjovnaalepaarhkh, eatnemevaarjelimmiedajvh jïh eatnemereservaath reeresuvvieh vaarjelimmiemieriedimmien mietie fïereguhten vaarjelimmiedajvese.
Vaarjelimmiedajveståvroeh edtjieh vaarjelimmiedajvide reeredh dej mieriej mietie mah leah vaarjelimmiemieriedimmesne nænnoestamme, dejnie Gånkan resolusjovnine mij vaarjelimmiemieriedimmiem lissehte, jïh aaj eatnemegellievoetelaaken nænnoestimmieh.
Vaarjelimmiedajveståvrojne
Tjïelteståvroeh, fylhkendigkie jïh Saemiedigkie vaarjelimmieståvrojde veeljieh.
Verneplanarbeid / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Vaarjelimmie aaj vaarjelimmie aarvojste.
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh traderadimmieprosessen jieledekrïevenassh gorredidh
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh, nænnoestehtedh, jieliehtidh jïh guhkiebasse evtiedidh mijjen kultuvrelle vuekieh
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh våajnoes darjodh, beagkoehtidh jïh sisvegem, mïelem jïh sijjiem vedtedh mijjen kultuvrelle vuekide, akten daaletje jïh båetijen aejkien kontekstesne.
Vaarjelimmie jïh reereme kultuvremojhtesijstie leah dan åvteste akte vihkeles bielie Saemiedigkien barkoste.
Vaarjelimmie jïh guhkiebasse evtiedimmie saemien kultuvreaerpeste tjuara bæjjese lokngesovvedh akten nasjonaale jïh gaskenasjonaale reeremedaltesasse
VERRAN
Tsiehkie lea vïerremes julevsaemien gïelese gusnie lohkehtæjjavaanoe joe lea geerve, jïh maahta aerviedidh dïhte sagke vïerrebe sjædta.
Saemiedigkietjirkijinie årrodh lea akte tjirkijebarkoe maam dïedtem åtna darjodh.
Noerhten
NSR
- Veterinærinstituhte Tromsøesne lea vihkeles maahtoem båatsoen jïh arktiske laanteburrien bïjre bæjjese bigkeme.
Jåa1 Hammoedimmiem jïh vætnoem vaeltieh.
Jåa2 Hammoedimmien jïh duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Gaajhkesh mijjieh maehtebe ånnetji darjodh ihke gïelh edtjieh vååjnedh.
Maehtebe statusem saemien gïelesne tjaeledh, såemies saemien baakoeh nuhtjedh, jallh amma lyjhkedh jïh videovh saemiengïeleldh sisveginie juekedh.
Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Mijjieh juvnehtibie
- Mijjieh akten mïrrestalleldh saemien siebriedahken åvteste barkebe seamma reaktajgujmie, dïedtigujmie jïh nuepiejgujmie dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
- Daelie Beapmoevaaksjoeminie ektine barkebe guktie fjovlegööliji baalhkanuepieh maehtieh læssanidh frijje göölemistie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Mijjieh 13 millijovnh kråvnah læjkobe juktie Gïelelutnjemem bæjjese fulkedh, mij sæjhta gïelebarkoem gelline suerkine nænnoestidh, Olsen jeahta.
Mijjieh jienebh profesjonelle fealadasseaktöörh daarpesjibie mah tjïelke hijven dorjesh faalehtieh mej mietie gaskenasjovnaale fealadassemaarkede gihtjie, Muotka jeahta.
Mijjieh gujht eensi lutnjemem daarpesjibie saemien learoevierhtieh darjodh, jïh daelie vïenhtebe reerenasse mijjen åssjalommesh goltele jïh Saemiendigkien mierieh tjirkie juktie learoevierhtieråajvarimmiem dåeriedidh, mubpie presideente Laila Susanne Vars minngemes jeahta.
Mijjieh birrebe dejtie sjyöhtehke sïjtide mijjine soptsestidh jis sæjhta Saemiedigkine govlesadtedh aamhtesen bïjre, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Dan åvteste dijjen vuajnoej bïjre birrebe ulmiej bïjre akten monnehke båatsose.
-Mijjieh birrebe healsoeministerem gorredidh Saemiedigkie nammoehtimmiereaktam åtna healsoesïeltide, saemiedigkieraerie Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Mijjieh Byjresedepartementine seamadimh mandaaten bïjre, jïh gïeh mah edtjieh meatan årrodh aktene jïjtse byögkeles moenehtsisnie mij siebriedahken prååsehkevoetem jïh sjïehtedimmiem konsekvenside klijmajarkelimmijste salkehteminie daelie.
Idtjimh siemes sjidth daej aamhtsi bijre jallh gusnie skuvle edtji tseegesovvedh. Mijjen aarvoeh lin juakaldihkie.
Mijjieh tjoevkesem, musihkem jïh gaarvoeh nuhtjebe.
Mijjieh biejjiem juekebe abpe vearteninie, mijjen laantine jïh voenine.
Mijjieh limh meatan Nöörjen delegasjovnesne Københavnesne, Cancunesne jïh Durbanesne guejmietjåanghkojne EN'i klimakonvensjovnesne, dovne politihkeles jïh reereles daltesistie.
Daah aaj sjïehteledtieh juktie saemien gyhtjelassh prosti'sne jïh prostitjåanghkosne digkiedieh, jïh dah edtjieh aarebi 1 jaepie vaaseme mænngan barkosne aalkeme, maehtedh aktem unnemes låhkoem liturgijen tjaalegijstie lohkedh, saemiengïelesne.
Tjuara aaj dam vijriesåbpoe gïetedimmiem reerenassesne, dejnie jeatjah saemiedigkine jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeforuminie ållermaehtedh.
Moenehtse aaj Nöörjem birrie vaestiedidh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh ihke luvliesaemieh Neidenisnie jïh Pasvikesne maehtieh buektiehtidh sijjen bovtsegåatomereaktah jïh jeatjah kultuvrelle darjomh gorredidh.
Aaj åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh tjïelten åårganisasjovnesne, jïh abpe åarjelsaemien dajvesne.
Vierhtieh aaj vadtasovvin Deatnun jïh Varangeren museumesïjtese juktie Skoltestaaresne dåvvodh jïh gorredidh, Nasjonalpaarhkeståvrose Øvre Pasvik juktie goerehtalledh saemien kultuvregïejh bietsine, jïh Kvalsunden tjïeltese akten mojhtesetaavlese dan saemien lohkehtæjjese jïh tjaeliejasse Anders Larsen.
Aaj sån nuekie bïeljelimmiesysteemem juhtiehtidh ajve daelvege, gosse stööremes vaahra plåavhkesimmieh sjugniehtuvvieh.
Daerpies vielie daejredh guktie båatsoen gåatome dennie areaalesne mij lea aajmene lea bigkemistie jïh maehtieh nuepiem giehpiedidh sjïehtedimmieh darjodh klijmajarkelimmide, dan åvteste gaskem jeatjah nåakebe sjædta reservegåatomedajvh gaavnedh.
Aaj hijven moenehtse aktem vielie ållesth jïh öörnegen mietie barkoem raereste, mij trïegkenassem heerrede jïh stuerebe voerkesvoetem skuvlesne vadta saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Aaj akte krïevemasse dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie ståvrose nammohte, edtjieh maehtedh dej bijjemes ulmiej mietie barkedh Saemiedigkien båatsoepolitihkese.
Vijriesåbpoe dle vaahravyljehke kapitaale fååtese juktie jieniedimmieh jïh jielemen evtiedimmienuepieh dåarjoehtidh.
Vijriesåbpoe akte fulkemedåehkie tseegkesovveme mij edtja evtiedimmiem maanagïertelohkehtæjja-ööhpehtimmesne fulkedh jïh vuarjasjidh, daajroem tjïrrehtimmien jïh effekti bïjre reformeste juekedh sjyöhtehke utniejidie.
Vijriesåbpoe aaj krïeveme råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie barkiji gïele- jïh kultuvremaahtoem nænnoestehtedh ektiedamme dejtie saemien årroejidie.
Vijriesåbpoe aaj vihkeles daajroem luvliesaemien/skoltesaemien jïh pijtesaemien bïjre gorredidh.
Vijriesåbpoe dle vihkeles nyjsenæjjaj råålle jïh barkoe aerpievuekien jielieminie våajnoes sjidtieh jïh vyörtegsvoetem åadtjoeh.
Vijriesåbpoe dle hijven jïh daajroes ööhpehtimmienuepieh åvtese dejnie saemien gïeline eevre vihkeles juktie siebriedahken maahtoedaerpiesvoeth gïeline dåastodh.
Vijriesåbpoe dle guejmieh daan bïjre seamadamme:
Jåarhkeevtiedimmie dorjesijstie laampeste jïh sïrveste
Jåarhkeevtiedimmie dorjesijstie laampeste jïh sïrveste / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
• Noerekonferansem vijriebasse jåerhkedh jïh evtiedidh
Moenehtse aaj raereste saemien voestes- jallh mubpiengïeline edtja obligatovreles årrodh gïelevaarjelimmietjïeltine.
Vijriebasse raereste bielieh Nøørjen gærhkoen fïerhten jaepien øøkonomeles dåarjoste Gærhkoen Vearteneraaran jïh Lutheren Vearteneseabran læjkodh siebriej aalkoealmetjebarkose.
Raereste aaj Saemiedigkie edtja vielie dïedtem vaeltedh bïhkedimmien jïh raeriestimmien åvteste dejtie saemien gïelejarngide.
Raereste aaj akte aevhkie jis gïelejarngh maehtieh vielie våajnoes sjïdtedh, aaj dej saemien byjresi ålkolen.
Vijriebassse raereste aktem dotkememaahtoem evtiedidh goh våarome dejtie dåårrehtimmiestrategijidie, mah sjïere vuepsiem utnieh.
bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
Vijriebasse dle maanagïertelaake jaepeste 2005, tjïeltide saemien dajvine dïedtem vedti ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.
Jåarhkelïerehtimmie
NSR sæjhta:
Jåarhkeskuvlh
Vijriesåbpoe dle aaj dej reaktaj bïjre mejtie saemieh goh aalkoealmetjh Noehtelaantine utnieh.
Vijriebasse sopteste dej saemien prosjekti bïjre, jïh darjomi bïjre jaahkoeøøhpehtimmiejarkelimmien mierien sisnjelen.
Vijriesåbpoe dle sjæjsjalamme aktem barkoedåehkiem tseegkedh mij edtja aktem gaskenasjovnale laavenjostoedïrregem evtiedidh, mij edtja åljadearjoen vööste årrodh Arktisen mearosne.
Finnmarksfakultetet Tromsøen Universiteetesne aaj dåarjoem dååsteme golme joekehts prosjektide mah bæjjese vaeltieh vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine, aalkoealmetjh jïh sosijaale barkoe, jïh goerehtalleme dejstie jieledehaestiemijstie mejtie akte båatsoealmetje healsoedåeriesmoerigujmie dååste gosse NAV:ine gaskesadta.
Nöörje aaj åeliedimmieh saemiej åvteste åtna gaskem jeatjah daej laaki tjïrrh: Saemielaake, Finnmaarhkelaake, Soejkesje- jïh bigkemelaake, Kultuvremojhteselaake, Båatsoeburriejlaake, Ööhpehtimmielaake jïh Sijjienommelaake.
Vijriesåbpoe dle lïerehtimmie julevsaemien gïelesne skuvlesne aktem vihkeles råållam åtneme.
Saemiedigkieraerie aaj jienebh prosjekth dåårjeme mah edtjieh saemien kåanstem jïh kultuvrem ålkoelaantesne åehpiedehtedh.
Saemiedigkieraerie aaj vuajneme maereles unnebe staarh meatan vaeltedh gïeledajven sïjse, jïh raereste dan åvteste kategorije gohtjesåvva staaretjïelth sijjeste stoerrestaaretjïelth, guktie gïelemoenehtse raereste.
Vijriesåbpoe damtijidh jïh digkiedidh ovmessie haestemh vöörhkeminie jïh nuhtjemevoetine daehtie materijaleste.
Vijriesåbpoe dahkoesoejkesje aaj aktem jïjtse kapihtelem åtna dotkemedaerpiesvoeten jïh daajroeevtiedimmien bïjre.
Vijrebe maahtah lohkedh gieh dåarjedamme.
Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne.
Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh.
Moenehtse tjuara aaj mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste vuartasjidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Vijriesåbpoe dle moenehtse tjuara mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste gïehtjedidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Vijriesåbpoe dle goerehtimmiereakta aaj luhpiem dajvese feerhmie barkoeh darjodh, dan nuelesne våarhkoesijjieh daerpies dalhketjidie.
Vijriesåbpoe bæjjese bigkedh jïh öörnedimmiem målsodh saemien kultuvreinstitusjovnijste
Vijriesåbpoe barkoe
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenh aaj sïerredimmiem dååjroeh dovne sijjen jïjtse etnisiteeten bïjre jïh ihke dah leah nyjsenæjjah.
NVE aaj beevni reektehtse ij sïjhth ulmiem utnedh bïegkefaamoevïerhkide mejtie joe lea luhpie vadtasovveme, men dïhte maahta ulmiem åadtjodh bïegkefaamoeohtsemidie mah daelie leah gïetedimmesne energijeåejvieladtji luvnie.
Vijriesåbpoe vuesehte dejtie kultuvreraeriestæjjide Noerhte-Hålogalaantesne, Åarjel-Hålogalaantesne jïh Nidarosen bispedajvine, jïh Gærhkoeraerien kultuvreraeriestæjja byøroe vihties diedth utnedh gyrhkeles kultuvrebarkoen sisnjelen, sjïehtedamme dan saemien gærhkoejieliemasse.
Vijriesåbpoe jeahtasåvva, edtja sïejhme åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle darjomen mietie, gorredidh jïh madtjeldehtedh.
Dah regijovnale dotkemefoenth edtjieh aaj lissiehtamme dotkemekvaliteetine viehkiehtidh, jïh hijven FoU-byjresh regijovnine evtiedidh, mah maehtieh meatan årrodh gaahtjemisnie.
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh gosse Saemiedigkiebïevnesem saemien gïeli bïjre dorje.
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh juktie Saemiedigkien bïevnesem saemien gïeli bïjre hammoedidh, Jåma buerkeste
Aalkoealmetjh edtjieh aaj aktem bieliem baalhkeste åadtjodh gosse vaaroeh doekeme mah leah sjædtoej jallh jeatjah organismi gen-materijaleste dorjeme, jis aalkoealmetji aerpievuekien daajroeh åtnasovvin gosse gen-vierhtiem nuhtin.
Jåarhkeööhpehtimmie "Barnevern i et minoritetsperspektiv" lea evalueradamme, jïh tjaktjen 2012 raejeste vihth faalesovvi jolleskuvline Finnmarhkesne, Lillehammerisnie, Oslosne jïh Telemarhkesne.
Jåarhkeööhpehtimmie maahtoem vadta, dïhte lea kuvsjh mah studijepoengem vedtieh, mohte minngieööhpehtimmie mij ij studijepoengem vedtieh.
Sæjhta aaj nuhteligs årrodh privaate jïh byögkeles aktööride jïh institusjovnide dam saemiengïeleldh maahtoem goerehtalledh jïjtsh suerkien sisnjelen, guktie iktegisth maehtieh dåårrehtimmiesoejkesjem jïjtsh institusjovnese hammoedidh.
Vytnesjæjja Lilian Urheim sæjhta Hammoedimmien jïh duedtien bïjre soptsestidh mearan Jacob Adams sæjhta duedtien reaktavaarjelimmien bïjre håalodh.
Vijriesåbpoe fulkemedåehkie sæjhta ulmide dåarjedidh aktene orre mieriesoejkesjisnie, institusjovnide bïhkedidh jïh raeriestidh jïh akten kvaliteetebueriedæmman ööhpehtimmine sjïehteladtedh.
Sïjhtebe aaj healsoestruktuvride vuartasjidh gaajhkide saemide.
Reektehtse aaj vuesehte aktöörh mej dïedte vierhkievierhtiej åvteste juktie saemien gïelelïerehtimmiem jïh lïerehtimmiem saemiengïelesne nænnoestidh, eah nuekies bæjjese fulkh mejtie råajvarimmieh bueriedimmieh vedtieh.
Vijriesåbpoe dle vuesehte ILO-konvensjovnese nr 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN'i konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jïh EN'i bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
Mijjieh saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekiedaajroem vihtiestibie
Vielie bïevnesh barkoen bïjre, bïeljelh:
Mijjieh libie eadtjohke juktie hijven åeliedihks gaskenasjovnale latjkoeh åadtjodh giehpiedimmien bïjre klijmagaassijste.
Mijjieh eadtjohkelaakan barkebe juktie nasjovnale sjïehtedimmiestrategijh hammoedidh klijmajarkelimmide, jïh vuartasjibie olles dah dejtie saemien iedtjide nåakelaakan tsevtsh.
Gaajhkesh mijjieh dïedtem utnebe doh vihkielommes almetjereaktah gorredidh dejtie ellen prååsehkommes almetjidie veartenisnie.
Mijjieh ektesne dïedtem utnebe sinsitniem dåastodh seahkarimmine jïh jååhkesjimmine, Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Gaajhkesh mijjieh gïelem vaarjelibie gosse dam nuhtjebe.
Mijjieh tjoerebe tjïelke nasjovnaale njoelkedassh utnedh jis edtjebe daejnie lyhkesidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Mijjieh libie jearohke dotkemebyjresh mah healsoem saemien årroejidie dotkoeh jïh goerehtellieh hijven mierietsiehkieh utnieh, jïh Saemiedigkie sæjhta daejnie dåarjojne dejnie viehkiehtidh.
Mijjieh dan åvteste geerjene ihke Aarborten tjïelte lea båateme goh gåalmede åarjelsaemien tjïelte, jïh destie dïedtem vaalta ihke saemien gïele edtja jielije gïeline årrodh aaj båetijen aejkien.
Mijjieh dannasinie geerjene ihke tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh ihke saemien gïelh edtjieh jielije gïelh årrodh aaj båetijen aejkien.
Dan åvteste libie duedtiesiebride bievneme mijjieh prosessine nïerhkebe jeatjah öörnegh gaavnedh sijjeste daan beajjetje öörnege, Muotka jeahta.
Mijjieh libie sïemes mijjieh edtjebe loesevierhtiem hijvenlaakan reeredh, men mearoeloesegöölijh leah ååpsen jïjnjh gaertjiedimmieh åådtjeme göölemisnie, jïh 1994 raejeste dle vaenebe goh akte lehkie aajmene dejstie mearoeloesegöölemesijjijste mah leah åtnosne.
Mijjieh akte institusjovne mij vitnijh sjugniedibie, saemien vitnijh, dovne scenesne jïh vuartasjæjjaj luvnie.
- Mijjieh geerjene ihke mijjieh daan jaepien budsjedtesne libie maahteme dåarjoem vedtedh mij gïelelïerehtimmiem skreejrehte, maanaj jïh noeri lohkemem nænnoestahta, jïh mij lissine lea sjïehtedamme dejtie mah sjïere learoevierhtieh gïelelïerehtimmesne daarpesjieh, lïhtsege saemiedigkieraeresne Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh dåarjoem vadteme dan gellielaaketje ohtsemidie.
Mijjieh govlehtimmieinstanse arealeaamhtesinie seammalaakan goh fylhkentjïelth
Vierhtiej åejvieåssjele lea funksjovnelle guektiengïelevoetem utnijidie åarjelsaemien gïeline buektiehtidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
Vierhtienommere.
-Mijjieh badth daejrebe akte stoerre haesteme faageles maahtoe fååtese, jïh daerpies maahtoelutnjeminie jïh jaabnan bïhkedimmine vierhtiealmetjijstie dejnie saemien gïelejarngine.
- Daelie libie aktene hijven prosessesne Statsnettine gusnie mijjieh pryövebe raerieh gaavnedh guktie akte bigkeme edtja dan vaenie kultuvremojhtesh irhkedh goh gåarede, Schanche jeahta.
- Mijjieh daelie sïemes sjïdteme akten laavenjostoelatjkoen bïjre mij sæjhta saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh statusem vihkeleslaakan lutnjedh dehtie mij lea saemien Båddådjosne, Thomassen jeahta tjåanghkoen mænngan.
Mijjieh gujht annje daesnie:
Mijjieh aaj sjuesjiedibie dejnie hijven evtiedimmine joejken sisnjelen, Olsen jeahta.
- Mijjieh aaj garmeres juktie aktem væjkeles saemien juristem mij lea nyjsenæjja, åvtehkinie utnebe laakemoenehtsisnie;
- Mijjieh tuhtjebe vihkeles aktem nasjovnaale riejriesvoetem utnedh mij aaj saemien daerpiesvoeth jïh reaktah krööhkeste.
- Mijjieh tuhtjebe vihkeles gïelejarngi darjomh edtjieh saemien årroji daerpiesvoeti mietie årrodh, dan åvteste vihkeles voenges saemien siebrieh jallh institusjovnh leah meatan evtiedimmesne dejstie darjoemijstie mejtie jarngh faalehtieh.
Mijjieh ibie naan goerkesassem utnieh vædtsoesvoetese jïh seksuelle daaresjimmide saemien maanaj vööste, jïh sïjhtebe meatan årrodh vihkeles strategijh darjodh daennie aamhtesisnie, Larsen jeahta.
Mijjieh ååntjestallebe jielemen dennie orre reeremisnie gorresåvva, jïh sæjhta daam båetijen aejkien.
Mii leat sámit
- Mijjieh garmeres juktie dïhte ellen voestes saemien laakemoenehtse lea nammoehtamme daelie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh NBR:n åvtehke Ellinor Marita Jåma jiehtieh.
Mijjieh mijjen histovrijem, mijjen kultuvreaerpiem jïh mijjen kåanstem jïh kultuvrem garmerdibie.
- Mijjieh joekoen geerjene ihke göökte dan åajvoeh artisth goh Mari Boine jïh Nive Nielsen leah jeahteme dah sijhtieh daam, aalkoealmetjidie, vihkeles konferansem orrijidh.
- Mijjieh joekoen madtjeles lïhtsegigujmie Fjovlegöölememoenehtsisnie.
-Mijjieh joekoen geerjene mijjieh maehtebe dåarjoem vedtedh daan prosjektese.
-Mijjieh joekoen geerjene ihke Mari Boine sæjhta mijjen prosjektem dåarjoehtidh, jïh akte stoerre earoe mijjese raaktan dïhte edtja stïeresne årrodh rïhpestimmesne.
Vaajtelibie byjjes dåhkasjehteme skïemtjesåjhterem 60% barkose.
Mijjieh aktem båatsoeburriejreeremen åadtjobe bielelen luhpiesvoete.
Mijjieh dam saeveginie jïh åålmegelaavloeminie heevehtibie.
Ibie mijjieh oktegh daan biejjien heevehth.
Mijjieh heevehtibie feestine, njaelkies beapmojne jïh gelliesåarhts jïh joekehts darjomigujmie saemien siebriedahkine.
- Mijjieh buektiehtimh Saemiedigkien gruvapolitihkem jarkelidh, mij lij eevre tjaajanamme, jïh mijjieh aaj buektiehtimh aktem tjïelke ijje Nussirasse åadtjodh Saemiedigkesne.
Mijjieh saemien kultuvremojhtesh aaj daesnie gaavnebe.
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem seedth dan tjïelten hïejmesæjroen tjirrh.
Mijjieh soptsesidie soptsestibie mah joekehtsem darjoeh, mah almetjem evtiedieh jïh mijjieh dam saemiengïelesne darjobe. (...).
Mijjieh aaj veanhtadibie aktem guvviem åadtjodh guktie dåarjoedåastojh dåarjoem nåhtadieh, jïh guktie öörnege reeresåvva.
Saemiedigkie njieljie vihties laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine åtna fïerhten jaepien maanagïerten, maadthlïerehtimmien jïh jollebe ööhpehtimmien bïjre.
Mijjieh radtjoes laakan barkimh, soptsestimh moenehtsen sekretærine jih aaj 21 learohkigujmie mah lin skuvlesne aerebi vaadtseme.
Mijjieh aavoedibie Altese Majesteete Gånkese dam barkoem vuesiehtidh maam darjobe saemien gïelen åvteste Karasjohkesne, tjïelten åejvie Svein Atle Somby jeahta.
Ibie vielie jååhkesjh mijjen nyjsenæjjah jïh nïejth vædtsoesvoetem jïh seksuelle vædtsoesvoetem dååjroeh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
1970-80-låhkoen idtjimh annje naan profesjonelle saemien scenetjiehpiedæjjah utnieh, bielelen Nils Utsi mij lij dïhte voestes saemie mij ööhpehtimmiem vaalteme Staaten Teaterejïlleskuvlesne (daelie KIO) jaepiej 1964-1967. Daan biejjien Saepmien leah gellie profesjonelle ihkuve barkijh jïh frijje scenetjiehpiedæjjah gaajhki sjangeri sisnjeli.
Mijjen lin aaj vaenieh learoevierhtieh.
Mijjieh gegkestibie daate kampanje edtja viehkiehtidh guktie jienebh vuerkiehtieh saemien nuhtjedh jieniebinie sijjine, skreejrehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne, åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh jieniebinie jïh orre sijjine jïh saemien gïele åtnasåvva byögkeles ektiedimmine.
Mijjieh gegkestibie dov gïknjelassh båetieh jallh datne båasarosth, jïh vaestiedassh gaavnh mah leah staaran dutnjien.
Mijjen håhkoe lea jienebh sijhtieh saemiestidh, jïh maahta geerve årrodh, jïh akte stoerre sïlle, gïelem naakenigujmie jarkelidh mejgujmie vaane daaroestidh. Sïjhtem dijjem haestedh latjkoem darjodh aktine jeatjah almetjinie, dåtnoeh edtjeden aelkedh sinsitnine saemiestidh.
- Mijjieh gegkiestibie Finnmaarhken fylhkentjïelte aaj prosjektem dåårje, Muotka jeahta.
-Mijjieh hævvi gegkiestibie daate prosjekte sæjhta duedtiemïerhkem nænnoestehtedh jïh eevtjedh abpe Saepmesne, jïh naemhtie meatan årrodh staatusem vielie lutnjedh duadtan hijven kvaliteeteste - jïh destie aaj dïenestem duedtiejieliemisnie, Muotka jeahta.
Mijjen håhkoe lea lohkememïestere åarjelsaemien gïelesne sæjhta lohkemasse skreejrehtidh jïh lohkemem luste darjodh.
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh.
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Mijjen aaj håhkoe gïelevåhkoe sæjhta pruvviem bigkedh saemien jïh nöörjen kultuvren gaskem, jïh naemhtie buerebelaakan vuerkiehtidh saemien gïelh jïh nöörjen gïele leah seammavyörtegs gïelh siebriedahkesne.
-Mijjieh gegkiestibie akte nænnoesåbpoe noerhtelaanti laavenjostoe sjædta saemien filmedorjemassen bïjre båetijen aejkien.
Mijjieh gegkiestibie dåarjoe edtja skreejrehtidh jienebh noerh gööleminie nierhkieh, Silje Karine Muotka jeahta.
Gaajhkh mijjieh vaarjelimmiem, jearsoesvoetem, jååhkesjimmiem jïh ektievoetem daarpesjibie
Mijjieh gaajhkesh nuepiem åådtjeme åehpies sjïdtedh såemies dej saemien heartoehtæjjajgujmie seerijen tjïrrh NRK:sne daan tjaktjen.
Mijjieh joe vuajneme jienebh dej mietie gihtjieh.
Mijjieh maehtebe badth veanhtadidh daate buerebe våajnoes sjædta daan beajjetje maadthlaakesne, goh 200 jaepien gietjeste.
- Mijjieh gaskem jeatjah aktem lissiehtimmiem vuajneme saemiengïeleldh baernijste mah aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman syökoeh, jïh mijjieh tuhtjebe daate akte joekoen hijven otnjege, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Mijjieh meatan orreme aalkoealmetji abpeveartenen bijjietjåanghkosne klijmajarkelimmiej bïjre Anchoragesne voerhtjen 2009, jïh gaskerååresjimmine Bangkokesne jïh Barcelonesne åvtelen klijmabijjietjåanghkoe lij Københavnesne EN'i klijmakonvensjovnesne.
Dan åvteste jaehkebe Fjovlegöölememoenehtse sæjhta akte vihkeles dåarjoe årrodh akten positijve evtiedæmman mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemistie noerhtene, Sjåstad, Sandberg, Knutsen jïh Muotka minngemosth jiehtieh.
Mijjieh dan åvteste vuajneme daerpies daate orre öörnege aaj aktem tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide åtna, raerielïhtsege Larsen jeahta.
 Akte aerpie maam sïjhtebe meatan vaeltedh jïh guhkiebasse evtiedidh mijjen tïjjen sïjse jïh båetijen aejkien sïjse
Mijjen akte almetjeveeljeme krirrie gusnie 49% nyjsenæjjah jïh 51% kaarrh, presidente Egil Olli jeahta.
Mijjen akte stoerre CD-våarhkoe joejkigujmie jïh saemien musihkine.
Mijjen akte stoerre våarhkoe dovne faagelidteratuvreste jïh tjiehpieslidteratuvreste maanide jïh geerve almetjidie, dejnie joekehts saemien gïeline.
Mijjen akte tjåenghkies ulmie jielemelatjkojne.
Mijjen håhkoe lea jarkelimmie båatsoelaakeste sæjhta hijven illedahkh vedtedh båatsoesaemiej aarkebeajjan, jïh destie aaj hijven årrodh båatsoesaemiej healsose.
Mijjen akte stoerre magasijne t...
Mijjen akte ektie saemien kultuvreaerpie mijjen njieljie laantine - tjoerebe ektesne barkedh
- Mijjen leah jienebh sjïere aamhtesh saemien siebriedahkesne mah vuesiehtieh daerpies saemien healsoefaalenassem nænnoestehtedh jïh ij dam våålese bigkedh, guktie Finnmaarhkeskïemtjegåetie dorje juktie beetnegh spååredh.
Mijjieh libie råajvarimmieh raeriestamme, joekoen lïerehtimmien jïh bïevnesebarkoen sisnjeli.
- Mijjieh libie Saemiedigkien bieleste pryöveme dejtie gåaskodh daennie aamhtesisnie, men gaatesjen ij vååjnh goh mijjieh dam buektiehtibie.
Mijjieh libie sïjhteme gulliegernieh juekedh mejtie mijjieh gaavneme: bijbelen tjaaleginie, saemien vijsieslidteratuvresne, histovrijen heannadimmine, guvvine jïh musihkene.
Vaallah mijjen naan veaksehks byögkeles vuekieh mah leah boelveste boelvese sertiestamme aerpievuekien mietie, goh jïjnjh jeatjebh, aaj arktihkeles aalkoealmetjh darjoeh.
Daesnie libie pryöveme sjïere væhtah SDJ-dajvesne vuesiehtidh viehkine fasseldimmiem joekedidh jielemen, kaarri jïh nyjsenæjjaj, aalteren, ööhpehtimmien jïh jeatjah ovmessie væhtaj mietie.
Daelie libie bijjelen gaektsie jaepieh gïehtelamme daejnie prosessine, jïh ibie maehtieh jååhkesjidh gaertjiedimmieh göölemetïjjesne daan boelhken gaskem jeatjah dan åvteste ij gåaredh orre göölijh dåårrehtidh daan göölemevuakan, Muotka jeahta.
Mijjieh jïjnjh iedtjije histovrijh gåetiej bïjre govleme.
- Mijjen leah göökte tjïelth gusnie saemien lea jienebelåhkoegïele.
Ibie gujht maehtieh jaehkedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkesne, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Men mijjieh vaenie vihtiestimmiem utnebe guktie gïeline daejnie jielieminie daan biejjien.
- Ibie maehtieh vïenhtedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Ibie mijjieh naan guhkies lidterære aerpievuekiem utnieh.
- Mijjieh dåarjoem vadteme 18 orre CD-bæjhkoehtimmide.
-Mijjieh libie saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredamme meatan årrodh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Mijjieh libie Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrine ektine aktem laakemoenehtsem tseegkeme mij edtja raeriestimmiejgujmie båetedh jarkelimmiej bïjre båatsoelaakeste, guktie laake dåarjoem jïh legitimiteetem åtna saemien siebriedahkesne.
- Faageorrestimmien tjïrrh libie tjïelkelaakan fokusem bïejeme dïsse mij lea vihkielommes saemienööhpehtimmesne.
Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh
Mijjieh gåhkese båateme, men læjhkan aktem guhkies geajnoem aajmene vaedtsedh juktie gorredidh gaajhkh saemien maanah aktem maanagïertefaalenassem åadtjobe sijjen gïelen jïh kultuvren bïjre, naemhtie guktie maanakonvensjovne sjïehteladta.
- Mijjieh daejrebe saemien noerh vaenebe juvkieh goh jienebelåhkoen årrojh, men gelline suerkine mijjen fer vaenie daajroe saemien noeri jïh geerve almetji åtnoen bïjre ovmessie såarhts geeruvevoetevierhtijste.
- Daelie libie tjïelkebe goerkesem åådtjeme guktie akte dejstie vihkielommes dïrregijstie saemiepolitihkesne edtja åtnasovvedh.
-Mijjieh aktem vierhtiedåehkiem tseegkeme mij edtja gïehtjedidh guktie daan beajjetje reereme miehtjiesdajvijste lea daerpiesvoetide sjïehtedamme dejtie mah miehtjiesdajvide nuhtjieh, Åhrén jeahta.
- Mijjieh aaj 1,2 millijovnh kråvnah ovmessie råajvarimmide tjïeltine vadteme mah laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine utnieh.
Mijjieh aaj aktem ohtje daajroem utnebe aalteren bïjre saemienlohkehtæjjaj gaskem, mij maahta maam akt jiehtedh mejtie mijjieh boelvemålsomi uvte tjåadtjobe saemien lohkehtæjjaj gaskem.
Mijjen aaj akte dïedte mij guhkiebasse ryöhkoe goh dïhte saemien siebriedahke.
Mijjen aaj tjaekeds håksoejarnge.
Mijjieh aaj aktem laavenjostoem aalkeme Justijsedepartemeentine juktie daajroem vædtsoesvoeten bïjre lissiehtidh lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
Sisnjelds libie aaj saemien terminologijeevtiedimmine barkeme, jïh gellie jaepieh aktem jïjtse suerkiem åtneme mij sijjienommigujmie jïh terminologijine barka.
Mijjieh aaj vuesiehtamme man gellie mah lohkehtæjjine orrijieh julev- jïh åarjelsaemien dajvesne jïh daate mijjese jeahta mijjieh tjoerebe jienebh lohkehtæjjah ööhpehtidh goh dïhte nominelle daerpiesvoete jeahta.
Mijjen aaj reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
Mijjen aaj akte stoerre daerpiesvoete orre learoevierhtieh evtiedidh gaajhkine golme saemien gïeline.
Mijjen aaj dåarjoeöörnegh dagkaridie prosjektide, gusnie ulmiedåehkie gaskem jeatjah lea museumh jïh aajhterh jïh utnijh kultuvremojhtesijstie.
Mijjieh aaj aktem prognosem dorjeme gusnie aervede guktie lohkehtæjjaveahka maahta sjïdtedh båetiji jaepiej, jïh mej råajvarimmiejgujmie daerpies nïerhkedh juktie saemien lïerehtimmiem nænnoestehtedh jïh evtiedidh.
- Mijjieh libie sïjhteme aelhkiehtidh dam nuepiem Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh.
Mijjieh libie haasteme mïerhkesjimmieh, darjomh jïh jeatjah råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie saemien gïelh våajnoes darjodh.
Mijjieh libie Rørosesne minneme jih dam gåetesne råakeme guktie dihte maahta soptsestidh guktie skuvle juhtiehtasse bøøti jih guktie siepmieh lin skuvlesne voestes jaepien.
- Mijjieh veeljeme jïh joekedamme stipeendem njieljie noeride mah hijvenlaakan vuesiehtieh mejnie saemien noerh gïehtelieh tjeahpoen jïh gaarsjelimmien sisnjeli, jïh gusnie gaajhkesh leah hijven illedahkh åådtjeme jïh syjhtedassh utnieh enn væjkalåbpoe sjïdtedh sijjen sjangerinie.
-Mijjieh learoevierhtieh prioriteradamme mij lohkemehaarjanimmiem feerhmie julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne, jïh dåarjoem vadteme evtiedæmman smaave gærjide mah leah aelhkie lohkedh jåarhkedaltesasse.
- Mijjieh reaktah jih tråjjesfaalenassh utnebe mej bijre jeatjah aalkoealmetjh ajve maehtieh nïekedh.
Mijjieh aktem lïhke jïh hijven laavenjostoem Saemiedigkine åtneme gosse ryöjrehtamme moenehtsem tseegkedh.
Mijjieh guvvieh, gærjah, filmh, tjoejenassh, lïerehtimmiedeerpegh, tjaalaldahkh, jïh digitaale vierhtieh tjööngkeme guktie aelkebe dutnjien sjædta lohkehtæjjine årrodh saemien skuvline.
Noerhte-Trööndelagesne govhte joekehts innovasjovnebyjresh mah leah meatan vaaltasovveme nasjovnaale programmine.
Mijjieh libie vuajneme daate barkoe lijsie, jïh Saemiedigkie nuepiem åtna veartenen almetjevuajnojde tsevtsedh reaktoe haaran.
Dej minngemes luhkie jaepiej libie vuajneme åejvieladtjh leah dovne båatsoen jïh Saemiedigkien aatsolen vuajeme sov politihkesne.
Mijjieh libie gïehtjedamme maam maahtojde dah utnieh, pedagogeles jïh gïeleldh.
Mijjieh lïhke dialogem utnebe Eatnemevaarjelimmiesiebrine jïh Ebrieskåajjefoentine dennie gaskenasjovnale klijmabarkosne.
Mijjieh libie tjïertestamme man vihkeles lea bïevnesh prioriteradidh båatsoesaemide, jïh libie haasteme båatsoeåejvieladtjide dam darjodh.
- Mijjieh libie veeljeme dejtie suerkide våaroehtidh gusnie daerpiesvoete stööremes, vuesiehtimmien gaavhtan sagke stuerebe lissiehtimmiem vedtedh Åarjelsaemien kultuvrefestivaalese.
Vihkeles aaj barkedh guktie daate provsjekte båetije biejjieh maahta juhtedh.
Vihkeles aaj Interreg-barkoem nænnoestidh jih øøvtiedidh.
Vihkeles gaajhkh reeknegh hijvenlaakan mïerhkesjidh.
Vihkeles lea aaj beetneh-vierhtieh ohtsedh guktie jienebh maehtieh giele-barkojne giehtelidh mah mediasse sjiehtieh.
Vihkeles leah barkijes, sïjhth vaestiedassh barkojne gaavnedh, jïh maahtah vijrieslaakan ussjiedidh.
Vihkeles leah noeride jih gujnide båatsoe-jielemasse meatan vaeltedh jih nimhtie håhkesjidh båatsoe-jieleme aaj sæjhta juhtiemisnie årrodh båetije jaepieh.
Vihkeles lea Rørosese giele-jarngem vedtedh guktie giele-, maahtoe-, jih kultuvre-byjrese stinkes sjædta.
Vihkeles lea satnan riektesh våaroeminie utnedh gosse edtjh saemiej iedtjieh, vuekiej jih jielemen bijre bievnesidh.
Vihkeles!
Mijjieh maaje sïjtijste govlebe dej dååjrehtimmiej bïjre dennie orre reeremisnie gosse dïhte aalka juhtedh daelie, Åhrén jeahta.
VEDTH GÏELEM NSR-se!
VIII.
- Mijjieh aktem prosessem veanhtadibie juktie saemien tsevtsemefaamoem båatsoeståvrosne nænnoestehtedh, jïh vuertieminie orre ståvroelïhtsegh nammoehtidh goske dovne ståvroe jïh funksjovne lea mijjen veanhtadimmiej mietie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
-Mijjieh bööredibie gaajhkh duedtieïedtjeladtjh sijjen lahtestimmieh Saemiedægkan buektedh dan varke gåarede, saemiedigkieraerie Berit Marie E. Eira minngemosth jeahta.
Mijjieh bööredibie gaajhkh mijjen kraannah, voelph jïh meatanårrojh meatan årrodh heevehtimmesne.
- Mijjieh saemiedigkieraeresne sïjhtebe dam saemien siebriedahkem haestedh mijjine ussjedadtedh.
Mijjen prinsihpe barkosne lea reerenassen ulmieh tjïeltereformesne mah leah stuvreme båetijen aejkien vööste, joekoen ulmieh hijven jïh seammavyörtegs dïenesti bïjre jïh nænnoesåbpoe voenges demokratije, aaj tjuerieh faamosne årrodh dejtie saemien årroejidie.
Mijjieh dan åveste gaajhkem gohtjebe infrastruktuvre jïh jielemeviermie.
Mijjieh dam gohtjebe Bååstede.
Mijjieh maehtebe, gaajhkesh dovnesh, jïjtjene nuepiejgujmie, mijjen buaratjommesem darjodh ihke gïele gååvnese aaj båetijen aejkien.
Ibie maehtieh dam jååhkesjidh, raerielïhtsege Muotka jeahta.
Maehtebe seamma hijven deelledh goh dah mah åejviestaaresne.
Ibie goh maehtieh jååhkesjidh akte nyjsenæjja vïjhte saemien nyjsenæjjijste seksuelle vædtsoesvoetem dååjroeh.
Mijjieh garmeres maehtebe neebnedh, Kystkultursenteret Norveg Viknesne, jïh dïhte hearlohke Gaske-jijje-operaje Steinvikholmesne.
Mijjieh garmeres maehtebe neebnedh "Namsos Rock City ", Kystkultursenteret Norveg Viknesne, jïh dïhte hearlohke Gaske-jijje-operaje Steinvikholmesne.
Mijjieh maehtebe faalehtidh: - murreds laavenjassh - eadtjohke barkoeguejmieh - baalhka maahtoen jïh latjkoen mietie - hijven pensjovneöörnegh
Annje ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne gæmhpoeminie.
Mijjieh dïedtem damtebe jïjtjemh båetije aejkiej bïjre, jïh jeatjah aalkoealmetji mïeli åvteste.
Mijjieh damtijibie sisvegisnie.
Monnoeh limen ektesne veterinær-skuvlesne vaadtseme jih gosse manne dam aamhtsem dan åvtese juhtihtim, dellie dihte dallah edtjohke båatsoeburrie-skuvlem øørnedh.
VIKNA
Daesnie teermese politihkeles tjeahpoe båetebe, men ibie edtjh dam daesnie digkiedidh.
- Mijjieh sïjhtebe aaj bïjre jarkan mïnnedidh, unnebe tjåanghkoeh hööltedh juktie raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Mijjieh bååstede disse båetebe raeriestimmiej nuelesne.
- Mijjieh bååstede båetebe bööredæmman seminaarese, men desnie moenehtsen åvtehke sæjhta aktem åenehks aalkoehåalemem utnedh.
Vihkeles tjaatsegh Ovmessie tjaatsegh leah dorjesovveme ovmessie aalkoealmetjeforine goh akte bielie ryöjredimmesne veartenekonferansese 2014.
Dah jeatjah saemiej museum, Sijti Jarnge, Rørosen museume jih saemiej museumh Sveerjen raedtesne, ektesvuekie-barkij sjidtieh. Jeatja ektievuekie-institusjovnh aaj daerpies jih vihkeles sjidtieh.
Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne
Vihkeles bielieh dej gellielaaketje bieliejgujmie mah båatsosne gååvnesieh, maehtieh pruskiehtamme sjïdtedh. (Eira, 2014).
Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Vihkeles aarkebiejjien Gaajhkesh dovnesh daarpesjieh haalvemem dååjredh jïh nåhtose årrodh.
Vihkeles kultuvrehistovrije
Vihkeles aktine våajnoes gïeline
Vihkeles åårgane
Vïhkeles dïrrege
Viktor Inge Paulsen
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh / SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sïjhth steemmeleahpesne jarkelidh maahtah:
Sïjhth dov baakoevåarhkoem vijriedidh, orre jïh jienebh saemien baakoeh jïh jiehtegh lïeredh?
Sïjhth vielie daejredh mijjen gaaltiji bïjre?
Villmoe dihte båatsoejielemen økonomien bijre øøhpehti.
Villmo dihte voestes redaktøøre Båatsoejieleme-saernesne (Reindriftsnytt / Boazodoalloođđasat).
Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine
Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Ibie mijjieh gaajhkem buektehth daejnie dåarjojne, men saemiedigkieraerie sæjhta dïedtem vaeltedh desnie gusnie staate ij dam darjoeh, Thomassen jeahta.
Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Sæjhta lohkemelastoem jïh tjaelemeaavoem nænnoestidh
Sæjhta aerpievuekien mïerhkh heajjoedidh noerhkemen tjïrrh bieljieklipsijste
Dan åvteste dle nommegaahtjemem öörnebe.
- Ibie tjoerh gåessie gih tsiehkiem Tibetesne åajaldidh, jïh tjoerebe jåerhkedh tsiehkide tjïertestidh goske tibetaanerh leah rïektesvoetem åådtjeme, saemiedigkiepresidente minngemosth jeahta.
- Tjoerebe saemien dorjesh vielie jaksoemieresne darjodh jeatjah årroejidie, juktie daerpiesvoete lea desnie.
-Ibie tjoerh naan vædtsoesvoetem töölledh lïhke ektiedimmine jïh dan åvteste dle saemiedigkieraerie ojhte sæjhta goerehtidh mah faktovrh mah vædtsoesvoetem sjugnedieh saemien siebriedahkesne.
Tjoerebe vierhtiealmetjh utnedh mah maehtieh daejnie nïerhkedh:
Ibie tjoerh håhkoem gåajparostedh akten politihkeles loetemen bïjre, men manne ussjedem daate lea akte dejstie aamhtesijstie maam aaj maehtebe riektesne pryövedh, Keskitalo soptseste.
-Mijjieh tjoerebe laavenjostosne reerenassine hoksedh tjïelth saemien lïerehtimmiem faalehtieh learoehkidie, guktie mijjieh jienebh gïeleutnijh åadtjobe båetijen aejkien, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Tjoerebe irhkemen vööste barkedh fïerhten biejjien, Ánná Káisá Partapuoli jeahta, Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsen åvtehke.
Mijjieh tjoerebe buektiehtidh destie dïenestem åadtjodh bielelen mijjieh mijjen kultuvrem biejstebe.
-Mijjieh tjoerebe njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah mijjen daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh, leah aelhkebe nuhtjedh jïh fleksijbele vuekieh utnieh, Sanner jeahta.
Mijjieh aktem ellies geatskanimmiem fååtesibie barkosne vædtsoesvoetine lïhke fuelhkine saemien byjresinie.
Tjoerebe aaj doestedh tabu'ide haestedh mah leah ektiedamme tjoeleidentiteetese juktie siebriedahkem guhkiebasse evtiedidh.
- Tjoerebe healsoesïeltemodellese vuartasjidh.
Mijjieh tjoerebe dam nåake evtiedimmiem jarkelidh dejnie saemien dajvine, Balto jeahta.
- Mijjieh tjoerebe dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh hijven dïenesjh hoksedh dejtie saemien årroejidie, Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
- Mijjieh vïenhtebe gaajhkh maanah jïh noerh reaktam utnieh byjjenimmiem jïh lïerehtimmiem åadtjodh aktene byjresisnie gusnie irhkeme jïh trïegkenasse eah gååvnesh.
- Mijjieh vienhtebe gaajhkh mah saemiestieh edtjieh seamma reaktah utnedh saemien gïelem nåhtadidh goh dah mah nöörjen soptsestieh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Mijjieh mïelebe jeatjah dåarjoeöörnegh leah vielie maereles juktie duedtiejielemem nænnoestehtedh, goh vuesiehtimmien gaavhtan barkoestipende, saemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren jeahta.
-Mijjieh mïelebe mij akt tjuara dorjesovvedh juktie gorredidh mijjieh lïhkebe ulmiem båetebe akten båatsoepolitihken bïjre mij lea almetjerïekteles standaarden mietie, jïh maam båatsoejieleme jïjtje maahta leajhtadidh, Muotka jeahta.
Mijjieh mïelebe daah tjïelth leah vierhtietjïelth, jïh vaajtelibie daah tjïelth edtjieh maehtedh såemies laavenjassh gorredidh mah nåhtojne sjidtieh abpe siebriedahkese, Keskitalo jeahta.
Mijjen mïelesne ij leah reaktoe ahte saemien båatsoeburriejieleme jïh saemien kultuvre tjuara sveehkedh juktie dagkere risikaabele prosjeekten åvteste.
Mijjieh vienhtebe vihkeles gaajhkesh åadtjoeh aarkebiejjien raasismen bïjre daejredh, jïh meedija aktem vihkeles råållam åtna.
Mijjieh argumenth åadtjobe daate fer dovres.
• Bïegke-faamoetseegkeldahkh: NVE
- Bïegkefaamoebigkeme Storheiesne lea akte prosjekte maam Saepmie raaktan ij maehtieh jååhkesjidh.
- Bïegkefaamoebigkeme lissine båata dejtie jeatjah soejkesjamme skilkehtasside gåatomedajvine, goh vuesiehtimmien gaavhtan bigkeme geajnojste, ruevtieraajroe, el-faamoelinjah jïh hæhtjoebigkeme, juktie naakedem neebnedh.
6 B lea vitnijeplakaatem dorjeme Gyllenborg skuvleste.
2A lea vitnijeplakaatem dorjeme Karasjok skuvleste.
Gaahtjemen vitnjie åasam åådtje, jïh nommem bæjhkoehtibie laavadahken, tsïengelen 25. b. 2014.
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
Vitnije baalhkeste, mij lea 10.000 kråvnah, lea dïhte skuvleklaasse mij rïhkeden / golken 24. b. åvtelen dam eadtjajommes plakaatem dorje.
Vitnije baalhkeste, mij lea 10.000 kråvnah, lea dïhte skuvleklaasse mij rïhkeden/golken 24. b. åvtelen dam eadtjajommes plakaatem dorje.
Vitnijeplakaath sijhtieh åtnasovvedh Saemiedigkien nasjovnaale jïh voenges barkosne irhkemen vööste.
- Vitnjieplaakate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste abpe laantesne jïh voengesne.
Vitnijeplakaate sæjhta akte vihkeles biehkie sjïdtedh juktie kampanjem våajnoes darjodh, Muotka tjïerteste.
Faamoebaakoeh mah vitnin lin naemhtie:
- Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh dïenestem sjugniedidh jïh jielemem evtiedidh mij våaroeminie åtna aktem aerpievuekien jïh jïjtsedorjeme duedtiem.
-Mijjieh sïjhtebe vihkeles haestemh digkiedidh båatsojne, men aaj mah nuepieh båatsoe åtna juktie evtiesovvedh akten monnehke jieliemasse, seamma tïjjen goh dejtie gïengeles roehtside utnehte mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna, Åhrén jeahta.
-Mijjieh sïjhtebe Rørosen tjïeltem jïh årroejidie læhkoehtidh dah leah meatan vaaltasovveme jïh aavoedibie åarjelsaemien gïeleskreejremen bïjre laavenjostedh, Keskitalo jeahta.
-Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh lissiehtamme darjoemidie voengesne, jïh gïelejarngi darjomh edtjieh stuvresovvedh dejstie voenges daerpiesvoetijste gusnie gïelejarngh leah, Keskitalo jeahta.
Mijjieh sïjhtebe dah mah joekoen kultuvrejielemigujmie gïehtelieh edtjieh dejtie bööremes nuepieh utnedh sagke stuerebe maarkedh jaksedh sijjen dorjesigujmie, saemiedigkieraerie Silje Muotka minngemosth jeahta.
Mijjieh sïjhtebe dah aamhtesh, mejtie kristusen gievlie bæjjese vaalta, edtjieh sjyöhtehke domtedh dan jieliedasse datne jielieminie.
Mijjieh vaajtelibie datne, mij edtja dam materjijalem nåhtadidh goh skyllije jallh skyllijen lohkehtæjja, edtjh damtedh datne maahtah lissiehtidh jallh beelhkedh, jeatjahlaakan tjaeledh, jallh laahpehtidh - jallh sïevem nualan bïejedh.
Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh, juktie ajve naemhtie mijjieh hoksebe gïele guhkiebasse jeala jïh orre boelvh åadtjoeh gïelem lïeredh.
-Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh.
- Mijjieh sïjhtebe hijven lidteratuvrem faalehtidh gaajhkide boelvide jïh gaajhkine saemien gïeline, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Sïjhtebe hijven lidteratuvrem faalehtidh gaajhkide boelvide jïh gaajhkine saemien gïeline.
Mijjieh sïjhtebe konferanse edtja dam voenges siebriedahkem Altesne meatan vaeltedh, Oskal jeahta
Mijjieh sïjhtebe nuepiem vedtedh gaajhkh saemien gïelh registreradidh, aaj luvliesaemieh jïh pijtesaemien, raerielïhtsege Lars Filip Paulsen jeahta.
Mijjieh sïjhtebe siebriedahke edtja lissiehtamme daajroem jïh goerkesem åadtjodh saemien gïeli, kultuvren jïh siebriedahken bïjre.
-Mijjieh sïjhtebe saemieh mah nåakebelaakan guvlieh edtjieh nuepiem utnedh jïjtsh haestemi bïjre jïjtse ietniengïelesne soptsestidh dan bïjre mij lea govlemen bïjre, jïh dåarjohte dan åvteste daam barkoem juktie saemiengïelen plearoehalmetjh dåårrehtidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Mijjieh sïjhtebe saemien gïele edtja gaatojne, vaeresne jïh skuvlesjaljosne govledh.
Mijjieh sïjhtebe saemien edtja våajnoes årrodh sosijaale meedijinie.
Mijjieh sïjhtebe daejredh mejtie gïeleprosjektevierhtieh saemien gïelem eevtjieh, mejtie saemien gïeleåtnoem lissiehtieh, jïh mejtie dåarjoeöörnege saemien årroejidie jaksa.
Mijjieh dejtie læhkoehtibie jïh gegkiestibie stipeende dejtie viehkehte guhkiebasse jåerhkedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Mijjieh sïjhtebe dannasinie tjïertesidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe.
Mijjieh dov åssjaldahkh jïh raerieh gïelen jïh gïeleevtiedimmien bïjre sïjhtebe.
Mijjieh vaajtelibie tjiehpies barkijem mij lea væjkeles jeatjebi barkijigujmie barkedh.
-Mijjieh sijhtebe aktem nænnoes barkoem utnedh saemien kultuvrejieliemidie mah edtjieh gorredidh ihke jienebh maehtieh veasodh dejstie saemien kåanste-jïh kultuvrebarkojste.
Mijjieh ållesth gïelelutnjemem siebriedahkesne sïjhtebe, jïh daerpies dovne tjïelten jïh byögkeles reereme, jieleme, privaate jïh byögkeles aktöörh jïh datne goh privaate almetje stuerebe dïedtem vaeltieh saemien våajnoes darjodh jïh saemien nuhtjedh.
Mijjieh vaajtelibie aktem orre saemien nommem maanagïertese jïh aktem orre logo ' em, mij symbovlihkem saemien kultuvreste åtna.
Mijjieh jienebh ohtsemh öörnegasse sïjhtebe, gaajhkijste dajvijste, men maaje aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvijste.
- Mijjieh læhkoehtibie Jose Francisco Cali Tzay:m dejnie vihkeles barkojne, jïh gaajhkesh mijjieh daam nammoehtimmiem dåarjoehtibie, Keskitalo.
- Mijjieh aktem hijven logo:m vaajtelibie maam maehtebe nuhtjedh gelliej jaepiej åvtese, akte logo mij lea bïevneseåeride sjïehtedamme, jïh mij vuesehte Suaja maanagïerte akte åarjelsaemien maanagïerte.
Mijjieh sïjhtebe göölemetïjje guhkebe sjædta naemhtie guktie tjåådtje mijjen tjåenghkies lahtestimmesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Mijjieh sïjhtimh ohtsemidie ahkedh gïetedidh.
- Mijjieh sïjhtimh daejnie gaahtjemisnie skuvlide viehkiehtidh daennie vihkeles barkosne irhkemem jïh daaresjimmieh heerredidh skuvline.
Mijjieh haestebe maanah leah vaenie jeatjah maanajgujmie ektine astoeaejkien, jïh byöroeh eeremasth ålkone stååkedidh.
- Mijjieh skuvleklaassh haestebe meatan årrodh daennie barkosne.
Mijjieh teaterem profesjovnellelaakan darjobe, teateren gaajhki viehkievierhtiejgujmie.
- Mijjieh vïhtesjadtebe LBD sæjhta aktem obligatovreles guektiengïerth mïerhkesysteemem sjïehtesjidh, mestie vieliebarkoe jïh seapan vieliemaaksoeh jieliemasse sjædta.
Mijjieh vïhtesjadtebe, öörnedibie jïh gorredibie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh
Virhtienommere låhkojne 5 aalka jïh 5 taallh åtna.
Programmen tsavtshvierhtieh edtjieh regijovnale evtiedimmiem sjugniedidh.
Faagegïele
Lahtestimmieh
Viehkiehtidh reaktaprosesside ååktedh mejstie goerehtallemebarkoe lea akte bielie
Ij maehtieh vuarjasjidh guktie illedahke sjædta aktede skilkemedahkoste bovtsen gåatomelaantesne bielelen ellieslaakan daejredh guktie båatsoe dajvem nuhtjie.
giehtjedimmieh petrolejummebarkoen bïjre kriebpesjamme guktie voengem krøøhkeste, guktie båatsoem jïh gøølemem dæjpa jïh dovne Barensedajvem aalkoe-almetjidie
Darjoe
Barkoeh desnie leah saerniestimmieh, kuvsje-giehtelimmieh, kultuvremojhtsh vaarjelimmieh, sjiere gærjahbarkoeh mah saemide veadaldihkie j.n.v.
Gïehtelimmie Nöörjenmearosne jïjnjh darjomh sjugnede jïh destie jïjnjh vijries illedahkh sjædta, jïh Statoilen gïehtelimmie jïh dïhte jeatjah byjrese Skïerdesne leah vihkeles aarvoesjugniedimmien gaavhtan regijovnesne.
Ellies viehkiedæjjah dan barkose leah Saemien sjiere bibliovteke jih Noerhtelaanten fylhkesbibliovteke.
Finnmaarhkekommisjovnen joekehts barkoeh leah jïjtse mieriedimmesne struvrehtamme.
Lïerehtimmieulmieh
Noerhtesaemien
Lohkh jienebh
Vuesieh gaajkesh saakh
Mijjieh aaj laavenjostebe klijmapolitihkeles strategiji bïjre Saemien Parlamentarihkeles Raeresne mij lea akte raastedåaresth saemien laavenjostoeåårgane saemide Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Mijjieh saemieh akte åålmege, jïh reaktam jïh frijjevoetem utnebe jïjtje mijjen jïjtse båetijen aejkien tjïelkestidh.
Mijjieh saemieh jis byjreshaestemigujmie mijjen ræjhkoesvoeten åvteste.
Mijjieh limh meatan salkehtimmiemoenehtsisnie 5. bieliesalkehtæmman: Sjïehtedimmie jïh dåvvoden råajvarimmieh Norwegian Arctic Impact Assesment'isnie (NorACIA) mij syntesereektehtsem darjoeji; Klimaendringer i norsk arktisk.
-Mijjieh tjoerebe jïjtje reeredh jïh daajroem eekedh mijjen jïjtse aerpie-aamhten (DNA) bïjre, jïh saemieh iktemearan tjuerieh staaten åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie råårestalledh juktie maehtedh daam evtiedimmiem fulkesidh jïh tsevtsedh, Olsen jeahta.
Mubpie presidente vijriesåbpoe tjïerteste Saemiedigkie gaskem jeatjah sæjhta giehtjedidh guktie dåårrehtimmie pedagogeles barkijijstie læssene, guktie dah maahtoem saemien gïelesne jih kultuvresne utnieh.
Mubpie presideente Vars raasisteles dahkoeh laajhta jïh garmerde dejtie mah sijjen histovrijigujmie åvtese båetieh.
Mubpie presidente Vars tjïerteste daate akte haesteme gosse Saemiedigkien daaletje dåarjoeöörnegem måjhtele.
- Mijjieh vuejnebe dovne aalkoehealsoedïenesjen jïh sjïerehealsoedïenesjen leah stoerre haestemh gosse edtjieh seammavyörtegs healsoedïenesjh saemien årroejidie faalehtidh.
Mijjieh vuejnebe vihkeles öörnegh sjïehteladtedh guktie maanavaarjelimmiedïenesje nåhtose sjædta dejtie saemien maanide.
Mijjieh vuejnebe jaapan 2010, dellie lij julevsaemien 1 mij aktem storre dorjemassem utni, 288 studijepoengh, mearan julevsaemien 2 aktem mahte seamma stoerre dorjemassem utni jaepien mænngan.
Mijjieh vuejnebe evtiedimmie aalkoealmetji jïh aalkoealmetji reaktide gaskenasjovnaale sijjesne aktem tjïelke ulmiem åtna guktie dïhte nöörjen saemiepolitihke jïh saemien reaktah evtiesuvvieh tjïeltine jïh saemien årromedajvine.
Mijjieh vuejnebe dovne njoelkedassh leah nåake sjïehtedamme daan beajjetje siebriedahkese, jïh maahtoe fååtese, Sanner jeahta.
-Mijjieh utnebe vihkeles åarjelsaemieh maehtieh saernieh jïh jeatjah sjyöhtehke aamhtesh jïjtsh gïelesne gaavnedh.
- daajroem vuesehte, buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- Daelie jeenebe learoevierhtietjaelijh jïh bertemh vuejnebe mah sijhtieh learoevierhtieh darjodh.
Aaj vuejnebe saemien gïelh leah vihkeles fïereguhten gïeleutniejasse, saemien årroejidie jïh evtiedæmman saemien siebriedahkeste.
Mijjieh aaj vuejnebe vihkeles stuerebe jïh vielie staabijle faagebyjresh evtiedidh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman, gusnie akte saemien ållesth perspektijve gorresåvva.
Saemieh ïedtjem vuesiehtieh sijjen gïelem dotkedh universiteetine jïh jïlleskuvline?
Mijjieh tjïelkelaakan aktem viesjiesvoetem vuejnebe tjirkijeraeriestimmiejgujmie mah leah Stoerredigkesne freemmeme, gidtjh Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie (NBR) eah rååresjamme sjïdth åvtelen dah gïetesuvvieh.
Vis flere
Åssjaldahke "Akte jielijes voene vaeresne"
Vuajnoe jïh åejviebarkoeh
Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh, jïh kvaliteetese.
Mijjen saemien siebredahkide øøvtiedidh, dellie edtjebe båeries jïh dotkeme maahtoeh iktedidh.
Edtjebe annje hoksedh learohki lea jearsoe jïh hijven skuvlebyjrese.
Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese.
Mijjieh edtjebe ektesne barkedh saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, presidente Keskitalo jeahta.
-Edtjebe jïjtje maehtedh jïjtjemh kultuvreaerpiem reeredh.
Mijjieh edtjebe mijjen bieliem dåårrehtimmiedïedteste vaeltedh studiji åvteste stipendeöörnegigujmie jïh eadtjohke dåårrehtimmine learoehkijstie jåarhkeskuvline.
Mijjieh aavoem sjugniedibie meatan årrodh aktene siebriedahken ektievoetesne jïh aktene histovrijes ektievoetesne.
Mijjen maanaj gaavhtan dle byörebe hijvenlaakan ussjedidh mej aamhtesi bïjre mijjieh åajvahkommes soptsestibie gosse buertiebealesne tjahkasjibie.
Nåhtedh raeride maam åådtjeme jïh tjaelieh aktem bueriedamme låhkoem åeniedimmeste.
Vuesehth åeniedimmiem lohkehtæjjese jallh jeatjabidie, guktie datne maahtah raerieh åadtjodh guktie maahtah åeniedimmiem bueriedidh.
Daan jaepien akte naa stoerre jarkelimmie Maadthlaakeste dorjesåvva.
Mijjieh joekoen gellie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne fååtesibie dovne skuvlide jïh maanagïertide.
Mijjieh aelkebe luejhtemeluhpiem laejhtedh jïh jåerhkebe aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen.
Mijjieh aelkebe njieljie pilovtemaanagïertigujmie, jïh dan mænngan jienebh maanagïerth edtjieh meatan vaaltasovvedh.
Vistnes jïh Nellemann (2007) vuesiehtin voenges goerehtimmieh bovtsen dåemiedimmeste mij lij ryöktesth tsavtseme almetji darjoemijstie, daamtaj vaenie jïh åenehks effekth gaavnin, mearan regijonaale eatneme-ekologeles goerehtimmieh stuerebe gåatomedajvijste daamtaj stuerebe effekth gaavnin.
Mijjieh strategijh dåarjobe juktie dåvvoden råajvarimmieh buektiehtidh goh alternatijve energijedorjemasse, jis dah aaj leah reaktoe aalkoealmetjidie.
Visuelle tjiehpiesvuekieh
Mijjieh faalebe:
Mijjieh aktem stuerebe nasjovnale programmem dïsse daarpesjibie.
- Mijjieh jienebh struktuvrh saemien healsoedïenesji bïjre daarpesjibie, jïh julevsaemien healsoeviermie sæjhta maahtoem buektedh maam aaj Saemiedigkien bieleste daarpesjibie.
Mijjieh jienebh noerh jïh geerve heartoehtæjjah daarpesjibie mah irhkemen vööste berkieh.
Mijjieh saemien sïelth daarpesjibie mah maehtieh raeriestæjjine årrodh jeatjah saemien gründeridie juktie dah saemien kultuvrem jïh haestemh demtieh dan kommersijelle gïehtelimmien bïjre, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Mijjieh dagkerh institusjovnh daarpesjibie, jïh mijjieh dej væljoem daarpesjibie juktie saemien siebriedahkedaerpiesvoeth dåastodh.
- Mijjieh tjïelke saemien håalijh daarpesjibie mah daam dïjrem buektieh dovne skuvlesne, noerebyjresisnie jïh siebriedahken siebrine.
Mijjieh daarpesjibie tjïelke saemien håalijh mah daam dïjrem soptsestieh dovne skuvlesne, noerebyjresinie jïh siebriedahkesiebrine.
- Mijjieh ööhpehtimmiem jïh voerkelimmiem daarpesjibie aalkoealmetjeturismen sisnjelen.
Mijjieh vïenhtebe jis gaajhkh laanten maanah åadtjoeh saemien gïeline åahpenidh, dellie dïhte sæjhta viehkiehtidh gïeli statusem nænnoestidh jïh lissiehtamme goerkesem gïeleldh joekehtsi bïjre vedtedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Mijjieh vïenhtebe jis lissiehtamme lohkemelastose skreejrehte, dellie aaj sæjhta tjaelemelastose skreejrehtidh.
Mijjieh vienhtebe iedtje aamhtesasse gååvnese, dovne museumebyjresinie Nöörjesne, Noerhtelaantine jïh gaskenasjovnales, jïh salkehtimmie maahta vuesiehtidh guktie jïh man åvteste byöroe bååstedefoeresjimmiem tjïrrehtidh, Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Mijjieh reeremesoejkesjh stealladibie
Mijjieh dej gïejine vaanterdibie.
Mijjieh limh gellien aejkien Lodegisnie gusnie pryøvemestasjovne jih mijjieh limh aaj meatan båatsoesaemiej ektine gosse Iidnesne tjøønghkeminie.
Mijjieh aaj Finnmarkesne vaanterdimh gusnie learohkh åadtjoejin meatan gosse slaaterdimmieh jih iervemh.
Mijjieh bïhkedibie aajhteridie saemien gåetijste mah leah vaarjelamme, jïh mejtie maahta vaarjelidh
Mijjieh aaj båatsoen aerpievuekiem tjïertestibie goh akte jieleme mesnie abpe fuelhkie lea meatan.
Mijjieh daejrebe daesnie jïjnjh sjugniedihks entreprenöörh gååvnesieh gaskem jeatjah hammoedimmien, musihken jïh fealadimmien sisnjeli, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Mijjieh daejrebe gellie saemieh eah domth sijjieh leah åajva-almetjinie jallh hïejmesne dennie saemien ektievoetesne sijjen tjoeleidentiteeten gaavhtan, jïh dah sjaevehtsvoetem dååjroeh.
Daejrebe meedijafaalenasse åarjelsaemien gïelesne lea onne, jïh akte dejstie Saemiedigkien stoerre barkojste lea raaktan åarjelsaemien meedijafaalenassem nænnoestidh, gaskem jeatjah journalisth dåårrehtidh mah åarjelsaemien soptsestieh.
- Mijjieh daejrebe reerenasse tuhtjie vihkeles mineraalegïehteldimmiem dåarjedidh, jalhts reektehtsh båetieh faatoes dïenesten bïjre jïh ekonomeles haestemi bïjre suerkesne.
Mijjieh daejrebe jeenjesh saemienlohkehtæjjaj maahtoen mietie gihtjie gellede lehkeste, jïh jis edtjebe aktem aarvehtsem darjodh man gellie saemienlohkehtæjjah mah leah daerpies båetijen aejkien, tjoerebe aaj aktem aarvehtsem utnedh man jeenjesh mah lohkehtæjjine orrijieh.
Mijjieh daejrebe sïejhme gïelefaagh aktem stoerre vueliedimmiem åtneme gellie jaepieh, dovne jåarhkeööhpehtimmesne jïh jollebe ööhpehtimmesne, gusnie jienebh gïeleotnjegh leah hiejhtesovveme dej minngemes jaepiej.
- Mijjieh daejrebe gïeletsiehkie lea joekoen joekehts tjïeltine.
Daejrebe låhkoe maadthskuvlelearohkijstie mej saemien voestesgïeline lea naa jiebne, men låhkoe learohkijstie mej saemien mubpiengïeline, ånnene.
-Mijjieh daejrebe vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea akte taabuaamhtese aaj saemien siebriedahkesne.
- Mijjieh daejrebe nåake vuajnoeh gååvnesieh saemiej bïjre dan åvteste tjïelke jïh eensi daajroe mijjen bïjre fååtese, jïh mijjieh gujht aaj daejrebe saemien maanah mïedtelimmieh, trïegkenassem jïh irhkemem dååjroeh, dan åvteste dah leah saemieh.
Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa'ste/New Zealand, maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori.
Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru'ste/ Wales, dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste, gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh.
Ibie eevre veele daejrieh man jïjnjh almetjh mah maehtieh soptsestidh, tjaeledh, lohkedh jallh guarkedh saemien daan biejjien.
Daejrebe hov man gellie mah ööhpehtimmiem utnieh saemien lohkehtæjjainstitusjovnijste.
Mijjieh aaj daejrebe man gellie tjïelth mah saemienlïerehtimmiem faalehtieh.
Mijjieh gyhtjelassi bïjre daejrebe mah leah identiteetese ektiedamme jïh guktie lea smaave siebriedahkine jieledh, jïh mijjieh psykiske vaejviej bïjre daejrebe.
Sïjhtebe barkedh guktie gaajhkh saemieh jïh joekoen saemien voeresh, vyörtegs healsoe- jïh hoksefaalenassem åadtjoeh, jïh laavenjostosne Saemiedigkien voereseraerine sïjhtebe saemien voeresestrategijem hammoedidh.
Sïjhtebe vierhtieh nuhtjedh haestedh, skreejrehtidh jïh tsevtsiehtæjjine årrodh guktie gaajhkesh meatan sjidtieh sijjiem vedtieh saemien gïelide siebriedahkesne.
Mijjieh sïjhtebe barkoem fulkesidh NOU'ine 2010:10 Sjïehtedimmie akten klijmese jarkelimmesne Mijjieh limh meatan salkehtimmiemoenehtsisnie 5. bieliesalkehtæmman: Sjïehtedimmie jïh dåvvoden råajvarimmieh Norwegian Arctic Impact Assesment'isnie (NorACIA) mij syntesereektehtsem darjoeji; Klimaendringer i norsk arktisk.
Mijjieh sijhtebe annje eadtjohke årrodh EN-systemeesne, Arktiske Raeresne jïh Barentslaavenjostosne.
Gosse stïeresne dennie nöörjen delegasjovnesne sïjhtebe jïjnjem åvtese buektedh mejstie tjoeperdeminie, raerielïhtsege Muotka jeahta.
Sïjhtebe daesnie naan vuesiehtimmieh neebnedh.
Sïjhtebe aalkoelisnie dam darjodh åarjelsaemien dajvesne.
- Mijjieh sïjhtebe saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredidh meatan årrodh mijjen politihkem hammoedidh daennie suerkesne, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Mijjieh sïjhtebe bååstede båetedh dåårrehtimmiedaerpiesvoetese mænngan daennie tjaalegisnie.
- Mijjieh sïjhtebe hammoedimmien bïjre daehtie bïhkedasseste rååresjidh juktie gorredidh persovnedaatah gorresuvvieh, Muotka tjirkie.
Mijjieh sijhtebe aktem bïevnesem buektedh Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jaepien 2015.
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh akten jielije jïh gellielaaketje kåanste- jïh kultuvrejieliedasse hijven kvaliteeteste mij sjugniesåvva, dorjesåvva, vuesiehtamme jïh dååjreme sjædta, jïh maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
Mijjieh aaj sïjhtebe jienebh edtjieh saemien nuhtjedh dam daamtaj goh gåarede, jïh eeremasth gaajhkene lehkesne.
Sïjhtebe aaj lohkehtæjjaj maahtoem saemiengïelesne buerkiestidh.
Mijjieh sïjhtebe aaj vielie daejredh guktie viehkieabparaate dejtie saemide dååste mah vædtsoesvoetem dååjrieh, jïh mejtie saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe viehkieabparaatesne gååvnese, Vibeke Larsen jeahta.
Mijjieh sïjhtebe mijjen ulmieh jaksedh daejnie:
Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs gåetieh åadtjoeh, jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh.
Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs hïejmh åadtjoeh jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh.
- Mijjieh sïjhtebe dallatjinie vuartasjidh guktie maahta aktem båatsoeståvroem hoksedh mij juhtieminie.
Mijjieh sïjhtebe tsevtsiedæjjine årrodh juktie tseegkeme struktuvrh, laakh jïh mieriedimmieh eah edtjh heaptojne årrodh olles saemien siebriedahkedaerpiesvoeth loetesovvh.
Mijjieh sijhtebe reaktoen bijre vaarjelidh jeatja-laakan årrodh.
Mijjieh vuesiehtibie mijjieh maehtebe, jalhts mijjieh libie guhkede dovne saemien jïh nasjonaale faagebyjresijstie.
Mijjieh geerve almetjh læjhkan dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh.
Knut Vareide, Telemarksforskning.
Knut Vareide, Telemarksforskning.
Voejem darjodh
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh barkedh guktie gaske-viermieh Saemiedigkien jih jåarhkeskuvli gaskems sjædta aaj dejtie skuvlide mah leah reeremedajvi bæjngolen.
Voestes gietjeste edtjieh Saemedigkien barkoem duvtedh jih Saemien Sijtem øøvtiedæmman bijjiedidh.
Geervelohkehtimmie lea daerpies råajvarimmie jieledebueriem bijjiemdidh, jïh nimhtie dellie buerebe nuepiem barkoem ohtsedh.
Geervelïerehtimmie
Geerveööhpehtimmie
Geervelïerehtimmie saemien gïelesne lea vihkeles jis geerve almetjh edtjieh buektiehtidh saemien gïelem nuhtjedh sijjen maanajgujmie jïh siebriedahkesne.
Geervelïerehtimmieprogramme Saemien jolleskuvlen tjïrrh, jïjnjh geerve almetjidie nuepiem vadteme gïelem lïeredh.
geerve saemiej reaktah saemien lohkedh, laaken jïh beetnehøørnegi tjïrrh tjirkesovvedh
Geerve almetjh goh maanah.
Vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke ektiedimmine jïh tjirkijijstie jienebelåhkoesiebriedahkeste.
- Vædtsoesvoete akte radtjoes vuekie nyjsenæjjide beadtodh jïh dejstie faamoem vaeltedh.
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea akte itjmies dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte meadtoe.
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea aaj akte itjmies mïrrestallemedåeriesmoere.
- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste akte veartenevijries dåeriesmoere, jïh ibie maehtieh veanhtadidh gænnah daate jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste ij leah akte privaate aamhtese.
Vædtsoesvoete nyjseni vööste ij leah akte privaate aamhtese.
-Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste lea aaj akte dåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkine leah naakede destie maam edtja digkiedidh gosse saemiedigkieraerie sov reektestimmiem buakta tjoelemïrrestallemen bïjre stoerretjåanghkose mubpien våhkoen.
Vædtsoesvoete aalkoealmetji nyjsenæjjaj vööste lea akte gellijste tsiehkijste maam åvtese buakta resolusjovnesne, jïh desnie staatide haasta råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie dagkeres vædtsoesvoeten vööste gæmhpodh, nasjovnale jïh voenges daltesisnie.
- Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie aalkoealmetjenyjsenæjjijste darjoeh guktie gaajh gïerve sjædta dan buaratjommesasse jarkelidh, bielelen naan sjïere råajvarimmieh.
Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie
Voteradimmie aktene daejstie vuekijste dorjesåvva.
Tjåanghkoeåvtehke lea åvtelhbodti bïeljelamme guktie voteradimmievuekie edtja årrodh jïh stoerretjåanghkoe lea dam vuekiem jååhkesjamme.
Saemiedigkien noereraerien jïh voereseraerien veanhtadimmieh tjïeltide, SUPU jïh voereseraerie
Vuartasjibie guktie leah jïh mejtie leah sjiehteles daan barkose.
Vuartasjibie guktie lea jïh mejtie lea sjiehteles daan barkose.
Vuartasjibie mejtie leah sjiehteles barkose
Vuartsjh tjaalegem gusnie tjåådtje diedte-joekedimmien bijre, kultuvre-laaken mietie, §3 ektievuekiediedte.
VUELKEME-JIELEME
Vuepsie dennie teaterinie lea barkoem juhtiehtidh guktie nuepie sjædta gaajhkide åarjelh-saemiej dajvide Nøørjesne jaksedh.
vierhtiedidh gaaltijh åtnoe, dej sisvegh, aalkoereakta jïh persovnevaarjelimmie
vierhtiedidh saemien gïeletsiehkiem sïebredahkesne jïh viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie
vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmieh vierhtiedidh
jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
vierhtiedidh jïh joekehtslaakan goltelidh mejtie ulmide jïh tsiehkide sjïehtedamme
vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
magkerh vierhtieh reklamesne jïh saerniestimmiemedijine leah jïh jïermestalledh guktie dah almetjidie dijpieh
Vuarjasjimmie ohtsemijstie jïh våaroehtimmie ohtsemi gaskem
Faagem vïerhtiedidh
Faagem vierhtiedidh
Dïhte njoelkedasse vuarjasjimmien bïjre, jïh misse edtja leavloem bïejedh gosse edtja saemien kultuvrem krööhkedh Finnmaarhkesne, aaj faamoem åtna ekspropriasjovnen bïjre dajveaajhteren mineraalijste.
Daerpies dellie iktemearan vuarjasjidh, jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne.
Wapichan-almetjh Guyanesne Åarjel-Amerijhkesne leah akte dejstie daan jaepien vitnijijstie.
WCIP2014 Aalkoealmetji nedtesijjie ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014.
Web-tv
Wencke Brennan gærja Samene i rettssystemet jaepeste 2005 orre daajroem buakta guktie reaktasuerkie Finnmarhkesne saemien gïelem nåhtede, jïh guktie saemieh daam dååjreme.
WGIP raeriestæjjastaatusem åtna Regijovneraaran jïh Berentsen-raaran (Barents Euro-Arctic Council - BEAC), jïh dan åvteste aktem sjïere staatusem åtna dan byjjes struktuvren sisnjelen Barentselaavenjostosne.
Wikimedia Norge 200.000 kråvnah dåarjojne åådtje prosjektese Saemien digitaale gïeleareenah.
Wikimedia Nöörje Saemien jïlleskuvline jïh Universiteetine Romsesne laavenjostoe.
Winge (2016) tjïerteste lea joekoen vihkeles båatsoen aerpievuekien daajroe meatan vaaltasåvva gosse jarkelimmieh areaaleste soejkesjeminie, konsekvensesalkehtimmine jïh konsultasjovnelatjkosne Saemiedigkien jïh staateles åejvieladtji gaskem, guktie veelebe njoelkedassh maehtieh dorjesovvedh guktie båatsoen ïedtjh vååjnesasse båetieh jïh krööhkeme sjidtieh bigkeme-aamhtesinie.
www.ntfk.no
www.royrvik.kommune.no
www. Royrvik.kommune.no
www.learoevierhtieh.no
Ohtsemem bööremes seedth elektrovneles goeresne, vuartesjh gaavnoes barkoeh mijjen gåetiesæjrosne, www.snasa.kommune.no.
www.
SISVEGE:
NSR
Ytreberg lij akte göökte tjiehpiedæjjijste mij måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajagujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
Bæjngolds mierieh leah vuesiehtimmien gaavhtan ekonomije, mah spïelesijjieh jïh man stoerre scene dej, teknihkeles nuepieh feelemisnie, jïh jienebh. 3.3 Tråante 2017 -akte politihkeles, tjiehpeles jïh kultuvrelle manifestasjovne Saepmeste
Aajhtoeh bæjngoelistie mijjen aerpievuekien jieliemidie haestieh, jïh båatsoe lea sjïerelaakan behtjiedamme.
Bïevnesh:
Vielie bïevnesh haallen bïjre jïh mij desnie gååvnese åådtje jis biejjieladtje åvtehkinie soptsesth Tommy Hæggernæs, tell.
Daan sjiekenisnie sæjhta vuarjasjidh mejtie edtja vielie saemiengïelese jarkoestidh.
Jeatjah råajvarimmieh jïh bïevnesh åarjel-saemien sïjhtieh båateladtedh.
Sijjieh gusnie saemien kultuvrine barkedh lea vihkeles dovne maahtoen jih jielemen gaavhtan jih gusnie aaj nuepie almetji gaskesvoetem nænnoestidh.
Edtjieh aaj barkedh guktie øøvtiedidh faaleldahkem Elgåen sjidtemesæjjan.
Jis tjielte daej nebneme dajvine reeremedajvesne (forvaltningsområde) meatan båata, dellie sjiere giele-tsiehkie dijveldimmien nualan båata.
jienebh aelkieh saemien-gielem lohkedh
Zorrostiftelse
Ž Lihtsegh guht dej aamhtsijgujmie berkieh, tjoeverieh diedtem vuesiehtidh, saemiej kultuvrem vaarjelidh jih aaj ektievoetide ovmese dajvine gorredidh.
Ž Åarjelh-saemiej dajvide daerpies nænnoestidh ovmese darjomijgujmie jih saemieh jijtje tjoeverieh nuepieh åadtjodh vuepside jaksedh.
Fylhkestjielth jih Saemiedigie edtjieh laavenjostedh daan barkoen bijre juktie