Plána vuorddá vil gárvedimev Sámedikke politijkkárijs ja lájddijiddjijs.
De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij.
Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis.
Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj.
• sån guhti návroduvvá, hárdeduvvá jali ålgoduvvá, ij gåsik besa danen gå oassen le muhtem aktijvuodas mav iesj ij le válljim
Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo.
Nuoramus máná li aj buorre rádna, ja moadda máná javlli gájk buoremus mánájgárdijn le ietjá mánájt iejvvit ja ietjasa rádnaj ståhkat.
2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni.
Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen.
Oahppe galggi aj ietjasa ja guhtik guojmesa bargov árvustallat.
ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán.
Vuodo dási l Jubmela gieresvuohta, mij mijáv duosstu ulmutjin Jesus Kristus.
Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014.
Snuohpa mánájn - majt máhttá iesj dahkat?
Suoddjitjit nuorra ulmutjijt vádájs dubágajt adnet, de gávnnu láhka gånnå l tjáledum ij la loahpe dubágajt oasstet jus ij la 18 jage ållim.
Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan
2012 stáhtabudsjæhtta vuoset Ráddidus joarkká stáhta tsieggimdåjmajt vuorodit.
Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d.
Åhtsåmussaj gullu elfábmolinnja 370 km guhkkudagájn mij manná muhtem daj stuorámus tjæroj tjadá Vuonan.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30% diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat.
Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.
Jus vuordá, de vuojn ienep åhtsse le.
Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn.
Kursa aj galggi vaddet máhttelisvuodav studiemáhtudagáv oadtjot dábálasj studijijt joarkátjit.
Boatsoj ja luonndo - Sametinget
Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet.
Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs.
Pládna ådåjakmánno 2015 (gasskabåddåsasj åhpadus pdf-hábmen)
Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum.
Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin.
Ilá edna boahttsu guohtomluohko gávttuj båhtusav vaddá vaj viste binnu. Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá.
Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj?
Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
Máhttet åvddånbuktet njálmálattjat: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
Oahppe máhtti gæhttjat ja gulldalit ådåsijt ja dan láhkáj gárvedit ietjasa.
Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá.
Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá.
oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen.
Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj KsŠajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán.
Åtsådimságge duohtaduvvá várrogit skoadáj guodnán, gådtjåbåttsåj, tjåddågij jali vuolemusán bahtatjoalen.
2012 jahkáj oajvvaduvvá 233,650 millijåvnå kråvnå Sámediggáj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma.
Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas.
Båhtusav vaddá vaj gåroda diehkkonárre binnu dálven.
; an le oanegasj ájge tjadádimij maŋŋela máhttelis oadtjot álkkes riekknimárka
Åhpadus la vuostatjin dunji gut la sámeintegrerigav ja sámeskåvlåv mannam jali gänna la dan lágásj duohke.
Oahppe máhtti låkkav tjállet iesjárvustallen, jali åhpadiddjijn guládallat vaj iehtjáda e oattjo låhkåt árvustallamav.
Dån la strategak, dujna la buorre åtsådim- ja struktuvrakmáhtto vaj máhttá plánerit, deligerit ja lájddit dåjmav biejadum ulmijda.
tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá.
Åhpadiddje le åvdåtjis válljim kåserijav mij hiehpá aktisasj barggon klássan.
mánáj kultuvralasj identitehta åvddånibme ja ietjasa unneplågogiela anov galggá åvdeduvvát sierraláhkáj
stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu.
Praktihkalasj dahkamusá Gå la ålggobiejvve de máhtti oahppe válldet ietjasa goahtedivrijt fáron jali fámiljav / rádnajt aktan goahtedivrij dakkir bæjvváj gåhttjot.
Oahppe oadtju subtsasnamáv
låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij
Muhtema jáhkki ij la nåv vádálasj juhkat jus ij álu jugá, buojkulvissan val vahkkogietjijt, ihka vil dalloj ednagav juhká.
Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav.
Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis.
Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt.
Rámmapládna javllá mánájgárden le... sebrudakdahkamus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá... sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme.
Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev.
Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi.
Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner sávvaba vuojttijda edna vuorbev bálkájn.
Ællosujtto gávnnu Hedmarkas Finnmárkkuj, suohkan-, fylkka- ja Vuona ja Svieriga rijkkarája rastá.
(Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis).
Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná.
Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop Kristusa rubmahis ja varás.
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
 Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet
Dat mierkki aj váksjomijt ja åtsådallamijt gåvådit, diedojt tjoahkkit, vuojnoj åvdås argumenterit ja ålggobargos rapporterit, gæhttjaladdama ja teknologalasj åvddånimprosessa.
Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv..
Guhkásåhpadimtijmma Tjadádit aktan dav tjáledum dálkkediedádusáv.
Ij gávnnu duolla vuohke surggahit - gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges.
Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.
Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev.
Tjulástallat ja sämmibále fármudallat máhttá aj årrot hångel.
Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra.
Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes.
Prosjevta guovdásj gatjálvisá le guossa ja gånnå sihtap sámegielav adnet.
Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden.
Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum.
§ 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan
Mav diedá ietjat bájkálasj girkkohiståvrå birra?
Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt.
Muhtem dásijn le guhkásåhpadibme lagábu tjielggiduvvam.
árvustallat ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv.
Ájnas la vuorkkit maŋemus allamáksoduodastusáv ja vuosedit dav aktan dálkastjállagijn gå galggá dálkkasijt oasstet.
Organisasjåvnå mandáhtta le barggat ráfe ja sihkarvuoda vuoksjuj aktisasjbargo åvddånahttema baktu nasjåvnåj gaskan daj nieljijn fáhkasuorgijn.
Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren.
Oahppe galggi oadtjot juojddá majna rahtji.
Manen le muhttijn gássjel Jesusij jáhkket?
sierraláhkáj viellja Biejvve, mij midjij biejvev vaddá,
Stáhttaráde dættot ij le ájn visses gåktu terrorládadallam 2012-budsjehtav vájkkut.
Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit.
Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat.
Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája.
Boatsojäládus Svierigin le Svieriga vuodolága milta äládus sámijda várraj biejadum.
Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum, galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs, selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon, ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat.
Muhtem oahppe måvtåstuhttemijn nuppengielan vájvástuvvi.
Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subtssasav, tjálli sierra dåbddåmerkajt gå buohtastahtti subtssasijt duot dát kultuvras.
Lågå subttsasav ájn akti ja usjudalá dán birra:
Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva diededum lárkkamis gáhtu ja boahttsujt e ruoptus máhte stuoráp vájvij dagi doalvvot, oadtju dat tjiellde jali ällosujttimdajvva mij lárkkamav huksá äjgádij nammaj boahttsujt njuovadit ja vuobdadit.
Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009.
Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj.
Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij.
Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov.
Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot.
Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne.
Gájkka rievddadusá galggi dåktåris åtsåduvvat
Gievlle le biejve (ruoppsis gievllebielle) ja máno (alek gievllebielle) gåvåstahka.
Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá - Mij juogadip, mij la Vuona girkko bajemus
stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat.
dálkkediedádusájt dahkat ja dajt njálmálattjat skåvlå åhpadussajen jiednafijla baktu åvddånbuktet
Biednikluohkko mij Sámedikkes ávkkiduvvá ja njuolgga boatsojäládussaj guosská le biednikluohkko 45:1, Boatsojäládusa åvdedibme.
... giedav labuda birra gievllen, moatten gierden njittje badjel.
Sáme álmmuk Vuonan galggá oadtjot sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
Jus la sellaåtsådibme mij ij la iemelágásj de guoradallam dagáduvvá ja álu gåhtjoduvvá dåktåråtsådibmáj.
Dán mijá tjállusin le akta åvddåmerka mij vuoset gåktu le CV:av máhttelis dahkat ja tjállet.
Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan.
Niejda hähttuji aj åtsådimev guodnás vaddet.
Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda.
Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo.
duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj
Sihtap hiebadahttet viesso ja valjes dájdda- ja kulturiellemij buorre kvalitehtajn mij hábbmiduvvá, dagáduvá, åvddånbuvteduvvá ja muossáduvvá ja mij le sadjihin juohkkahattjajda.
Vaj buoremus vájkkudusáv giellaåhpadusás oadtjot vierddi åhpadiddje organiserit dav nav vaj oahppe fáladuvvi ienemus domenajs nammadum vuollelin.
ándagisluojttemråhkålvis 7 tj: Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit.
Presidænnta Aili Keskitalo l sieldes håjen ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadussaj.
Doajmmakonsesjåvnnå máhttá dåssju vatteduvvat dasi gænna le ávkástallamrievtesvuohta.
Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj.
Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran.
Ájnas la adnet sierra klássalanjáv gånnå sámegielåhpadus galggá jage tjadá.
Jus mánán li rapsa de l buorre anedum rapsajt biedjat plásstavuossaj åvddål gå dajt ruhkelihttáj håjggåt.
Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat.
Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt.
Roallaoavdástallam le aj gielladomedna.
Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat.
Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs.
Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám.
Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj.
Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves.
Muhtemij jali muhtem histåvrråj tjanádum liehket vaddá identitehtav.
Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
Ettjin åvvå fálaldagá boade, ja danen prosjækta vas ådåsis almoduvvá jagen 2013.
Ednama sáme ávkkimav le gássjelis duobbmoståvlån duodastit muhtem bájkijn danen gå Svieriga juridijkalasj vuogádahka vuododuvvá ednambarggokultuvrraj.
Ij ga navti máhte liehket ahte le juohkka ájnna sáme dievnastusvuosstájvállde duogen definerit suv dárbov hiebadum varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs.
• Man álu bierri skåvllå ja æjgáda tjåhkanit skåvllåjage birán?
Sij máhtti duola degu temátijmajda vuoras sámegielagijt gåhttjot.
Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn.
Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj.
Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin.
Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli.
Goavgge máhttá dahkat dav vájvven luossjvedit ja buoragit oadet.
Vádá l vil stuoráp ulmusj sjiervvedávdas soaboduvvá jus la guoddnánarkkem sämmibále gå l guopparinfeksjåvnnå danen gå li smávva luottanime tsuottsajn mij dahká infeksjåvnåjt giehpebut oadtju jali såhpu.
Åvddål gå boahttsujt doalvvogoahtá galggá ássjáj gulle tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj diededit jus máhttelis.
tjielggit ja riekknit haddeindeksajn, kråvnnåárvujn, duohtabálkkájn ja nominála bálkkájn ja merustallat sisbåhtusav, værov ja divudijt
Oahppe hæhttu oahppat mij la aktisasjbargo sisadno, ja viehkev oadtjot gehtjatjit gåktu doajmmá ulmij hárráj.
Oahppe galggi oahppat duov dáv barggamvuogev duola dagu prosjæktabargov.
Konvensjåvnnå biologalasj valljudagá birra jages 1992 (KBV) guosská aj sámeriektálasj åvddånahttemij, sierraláhkáj guosská dát artihkkalijda 8j ja 10c.
le avtaárvvusasj varresvuohta- ja sosiálfálaldahka sáme pasientajda, dagu álmmuk ietján.
Bæssá aj mierredum sajijda sjielvvi konferánssasálan.
Ietjá máhttelisvuohta le biesskedit gåvåjt avijsajs ja magasijnajs ja dahkat gåvådallamfámiljav.
Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo.
Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993.
Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin.
Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli.
Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán.
Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá.
Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs.
Máná gudi li snuohpasa máhtti bielljenávlagav oadtjot gå tsuottsa bieljen båhtåni.
Moadda vahko maŋebut muhttijn ådåsismanádibme dagáduvvá.
2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan.
Gå uddni sjnjuktjamáno 8. biejve ávvudallap rijkajgasskasasj nissunbiejvev ja 100 jage nissunij jienastimriektáj Vuonan, de le ájnas mujttet vájku lip guhkás ållim, de le ajtu vil váttsos, javllá sámedikkepresidænnta Egil Olli.
Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla.
Maria ja Josef lijga suv æjgáda.
gåvådit sjelehtav ja diehkojt ja tjielggit dárkkelit gåktu rumáj labut
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen.
Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås.
Dån máhtá: Dån dádjada man birra mij ságastip ja vássteda åvtåjn bágojn
Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj.
Vuorrasap mánájda máhtti ållessjattuga ådå ståhkusijt álgadit, duola dagu njuolgadusståhkusa jali ietjá aktisasj ståhku sa ma soajt ti ietjá mánájt sisadnet.
Dárbasj má sujtujn aktavuodav válldet
Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen.
Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.
Dav vuoset muhtem guoradallam mav Norut Alta - Áltá le dahkam Nordlandsforskning / Nordlánda dutkama siegen Sámedikke åvdås.
39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage.
Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt.
Stiftaj barggogåhtjos le åvdedit ja gähttjat tjoaggulvisiellemav.
Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu.
Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju.
Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán.
Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge.
Moadda klassihkalasj teáhtera d. d.. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj.
Ja Jubmel - sån diehtá mij munji le vuogas.
Rijbadimtsuojggidusá ja diehto gæhttjalime dahkamusáj birra máhtti dunji vaddet oahppijdat vidjurij birra ja majt Aktisasjbarggo åhpadiddjeguojmij vuodulasj tjehpudagáj birra
råhkålvis 8 Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot).
Oahppe hæhttuji diedolattja makkir máhtudakmihtojn sij barggi.
ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra duon dán kultuvran ieŋŋelskgielak rijkajn ja Vuona rijkan, ja aj sáme kultuvran
Máhttodepártemænnta galggá aktan sámedikkijn diedojt juohket æjgádijda, auohkanijda, ja mánájgárddeæjgádijda sáme mánáj rievtesvuodaj birra ja makkár fálaldagá ja doarjjaårniga gávnnuji.
Juohkka æjgáda sávvi åvddånimev sijá mánájda, ja skåvllå le ájnnasamos viehkkijs dan åvddånibmáj.
Sæmmi ájggeguovdelis le biedjat vuodon ietjá árbbedábálasj sáme æládusájt degu guollim, ednambarggo, duodje ja ietjá miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá.
Jus dån jali iehtjáda gudi mánáv dåbddi lihpit mårålasj duv máná åvddånime birra, galggá suohkan ja PP-virgge árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra.
Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut
Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi.
Máhttet låhkåt: Oahppe ietjasa subttsasav duolla låhki, avtatrajes, riekta jienadi ja luondulasj intonasjåvnåjn.
Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna.
Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda.
Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv.
Sellaåtsådime baktu li dávdav máhttám ielvvet ja máhttelisvuohta garrasit skihppát unnu.
Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit.
Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta.
Ž Manen duv galggap bálkkit?
Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no / samer næhttabielen.
Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes / Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget
Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit.
Suohkan bærrájgæhttjá jut gájka gejn le guláskuddamriektá bessi javllamusáv buktet ja sáddi ássjev sáme nammakonsulænntadievnastussaj tjállemvuoge oajvvadusá diehti.
Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012.
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen.
- Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj.
De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta.
Luonndovaljesvuodalága 8 paragráffa nuppát lahtasin javladuvvá oajválattja galggi dættodit máhtov man vuodo li buolvaj åtsådallama anos ja aktisasjdoajmma luondos, dasi gullu aj dakkir sáme adno, mij máhttá viehkken luonndovaljesvuoda guoddelis adnuj ja suodjalibmáj.
Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo guhti duv åhtså.
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes
Mij dáhpáduváj sijáj gudi suv birra lidjin?
Barggijbiejve Bihtámin moarmesmáno 2010 temajn Iellembirás
3.2 Buojkuldagá ja báhkoano - sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan
Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto.
dålkkut ja adnet teknihkalasj ja matematihkalasj diedojt guládallamijn
Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá.
Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij.
Gåjkkådimvuohke le sierra ájnas gahtsomájge maŋŋegietjen ja gå le lievnno.
Dálásj ådåájggasasj ällosujtto vuododuvvá bierggobuvtadibmáj ja le ednamrávkke.
Gähttjala dahkat nåv vuohkasit mánnáj gå máhttelis.
Ep ållu diede galles bukti ságastit, tjállet, låhkåt jali dádjadit sámegielav uddni.
Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt.
Gejda barggi stáhtan, lánndadikkijn ja kommuvnajn stivrriduvvá sjávovälggogisvuohta almulasjvuohta- ja sekretässalágas valla gudi barggi priváhta sujttovadde lunna galggi tjuovvot patiänntasihkarvuohtalága njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra.
gávnnuji bargge máhttudagáj suomagielan,
Dåktår álu vásstádusáv laboratåvrås oadtju avtan jali guovten biejven.
dåbddåt ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij dåbddomerkajt dagu tjiega, rabda ja jalgudagá ja figuvrajt tjuolldet ja namádit gåvvusijt dåj dåbddomerkaj milta
Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep.
Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn.
6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå.
Jubmela rijkka ietjastis bådisj vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkådallap mijá lusi aj boahtá.
Oadtju hähkka-p-tablehtav ienemus nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudagájn ja varrresvuohtaguovdátjijn.
tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa.
identifiserit mij le ja mij ij le gielalattjat muoduk ieŋŋelskgiela ja ietjas iednegiela gaskan
Čákkit la barggojuohkusa namma manna umasslágásj formálalasj ja sahte lájddijiddje sáme sebrudagás gåhtjoduvvin bargatjit ássjijn gåktu mij ållidip Iellembirrasav ja Iellembirrasa bagádiddje prinsihpajt umasslágásj juohkusijn ja organisasjåvnåjn sáme sebrudagán.
guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit
Vijddábut de li ållessjattugijn Åhpaduslága § 4A-3 milta rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj dat jages gå li 25 jage dievdde.
I agev dárbaha sidjij guorrasit jalik sijáv doarjjot vájk mav dahki.
Dat mierkki siján le aj åvdåsvásstádus dievnastusáv fállat mij le sáme pasientaj gielalasj ja kultuvralasj dárbojda hiebaduvvam.
Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet.
Nammadus le fágalasj duodastuvvam dåjmaj oajvvadusáj baktu oajválattjajda vaddám sierralágásj máhttelisvuodav sámepolitihkalasj ulmijt ållidit ma lulujin sebrudakåvddånahttemav nuorttan nannit.
Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav.
Åtsålvis Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve!
Ž Majt vidá jage duogen dagá?
Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran.
Ienep dutkamav álgadit sáme kulturæládusáj birra
åvddånbuktet ietjas lávllagij, juojggamij, báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserema baktu
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
ságastit virgij ja barggoiellema birra
Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat.
D. Gåktu galggi bargge nubbe nuppev gehtjadit ja viehkedallat?
Oahppe oadtju dáv kåserijav juogedum elektronalattjat jali páhppára nanna.
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan.
Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit.
Sáme organisasjåvnå 1970-lågos dåjmalattjat barggin dan vuoksjuj váj galggin rijkajgasskasasj álggoálmmukbargguj sæbrrat duola dagu Álggoálmmugij væraltráde (WCIP) ásadime baktu jagen 1975.
tjuorggat ja gåvådit gávagijt parameterhámen ja merustallat dákkár gávvagij ruossimtjuorgav
Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj.
Åhpadiddje ij bierri jårggålit ienebuv gå dárbulasj le, nåv vaj oahppe dádjadi ávkálasj la oahppat sámegielav.
Máhttá dåbddut vaj viehket jur dalloj, valla goavgge boahtá ruoptus ja de máhttá väráp sjaddat.
Mån dárbahav viehkev dáv bágov dádjadit
Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat:
vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn
Jus dasi sjiehtada de viertti dav kontráhktaj åttjudit. Dakkir ássje vierttiji vattugisláhkáj tjáleduvvat ja åvddåla såbaduvvat.
Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
Gájkka boatsojmerka li boatsojmärkkaregisstarin tjoahkkidum.
Áhttje mijá guhti le almen.
Bivddám, dábmam, båhtjåm, bårråm li dav, ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum.
Rijddotjoavddemráde sijddabielen le diedo rijddotjoavddemráde birra nuortta- ja julevsámegiellaj.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
gulldalit ja dádjadit sosialalasj ja geografalasj variántajt autentalasj diles
Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij.
Oahppopládna vuoset matematihka máhtudakmihtojt viddnofágalasj oahppoprográmmajn 1T-Y ja 1P-Y.
Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni.
Dan båttå ásaduvvá seminárra Columbia Universityn ájggegávdan vuoratjismáno 24. ja 25. biejvijt væráltkonferánsa loahppadokumenta sisano birra gånnå Sámedigge aj oassálasstá.
Gå bielljetsuodtsa l savvám, mij álu åvvå ruvva manná de máhttá lávggot iemeláhkáj.
Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam.
Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet.
Mujte iesmiedogis barggo le árvulasj CV:aj biedjat.
Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet.
Jus la skoadov ierit tjuollam
formulerit luonndofágalasj gatjálvisájt juoŋga birra massta oahppe imájdallá, oajvvadit vejulasj tjielggidusájt, plánav dahkat ja guoradallamijt tjadádit
Lehkus njálmálasj ja / jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan.
Dá guokta kultuvra viessoba nubbe nuppe guorralakkoj.
Ja moaddása li abmasa sjaddam dan ådåájggásasj teknologijasebrudahka mij le maŋemus lågij jagij åvddånam.
Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj.
Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen.
Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat.
Danen le luondulasj juohkkahattjaj guhti le girkkon gástaduvvam, girkkon aj konfirmeriduvvat.
Máhtudakmihttomiere båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijt, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt.
Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko.
De le dal dujna máhttelis oadtjot ienep diedojt ietjat oahppejuohkusa båhtusijs ruvábut gå åvddåla.
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 3. ja 4. jahkedásijn.
2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj.
Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen danen gå oahppe galggi subtsastit, ságastit ja buohtastahttet subttsasijt.
Lágadis la nuppástit seksuálak tjerda diehti.
Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán.
AN:a Mánájkonvensjåvnnå duodas sáme mánáj riektáv giela, kultuvra ja åsko adnuj.
Álu infeksjåvnnå vássá muhtem biejvijs.
Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå.
Lågå oajvvadusáv ieŋŋilsgiellaj jali dárogiellaj dánna:
• Vuodna hæhttu sihkarasstet jut álmmukregistar ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet
Dá mærrádusá lágan li dahkam nav vaj Sámedigge hæhttu tjielggit ietjas vuodov pládnabárgo oassálasstemij.
Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda
• Dágástallit gåktu sihtabihtit dajt oahppijt tjuovvolit gudi li nievrebun jali buorebun gasskamieres.
Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam.
Máhtti aj hárjjidallat riekknit millimehterij ja centimehterij.
Sämmi l jus dujna l barggoiellemmáhtalgisvuohta ekonomidjas, bargges, IT:as ja sisŋásjdievnastusás.
Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam
Vájkkudit dasi ahte riektáprosessa massta kárttimbarggo le oassen vieleduvvá
Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka
Jus nuppástuvvá de l buoremus dav giehttot ja viehkev oadtjot nuppástimev hieredit.
Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka.
Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán.
Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá.
Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut.
Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån.
Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i..:
Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt.
Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam
suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen.
Lijkku gus rádnaj bioj mannat?
Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv ja giehttu gåktu tevstajt jårggålit ja hiebadit.
Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri.
Diedádus le rievddam åvdep diedádusás 2005 rájes " Sámedikkeráde diedádus sáme mánájgárdij vuoksjuj " ja " Sáme mánájgárdij strategalasj pládna 2008-2011 " joarkka.
Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal.
Jánndurin la dárbulasj ienep låssjkusis gå majt jáhkká, buojkulvissan jagák máhttá ienep gå lijttarav dárbahit.
Gå sellarievddadusá árrat ielveduvvi ja dálkuduvvi, le dat dahkam vaj skoahtotjåttåbårredávdda dajt maŋemus 40 jagijt la oalle binnum.
tjállet rapportajt ja gåvvidimijt ja avtagærddásasj digitála tevstajt dahkat
válljit duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævov, ja adnat dajt iesjrádálattjat gå gielav le oahppamin
Kultuvrraæládusá maj vuodo le sámekultuvrra, luonndo ja birás máhtti sjaddat ájnas æládussan moatte sáme sebrudahkaj, javllá rádeájrasAnn-Mari Thomassen.
Dákkár gatjálvisá e ságájdáhttemin hieba.
Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli.
Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda.
Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi.
Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat.
Pláni: Gatjálvisájs majt le ájádallam åvddåla moatte li álu ságájdahttemin vássteduvvam- danen ájádalá moadda ietjá gatjálvisájt.
Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti.
Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan.
Máhttelis le aj organiserit skåvllåbiejvev nåv vaj oahppe iejvviji sámegielav mierredum ájgijda biejvenalluj, duola degu juohkka ideda.
Moaddása oajvvadi dárbahip ådå vælggogis sjiehtadusáv duodden Kyotoj, mij mierret USA:j nuoskodimlåbijt ja mij mierret nuoskodimbinnedime ja dálkádakhiebadime ruhtadimev hæjos lándajn.
Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le.
anályjssajuohkusa mandáhttá ij le statistihkav dahkat, valla gávnnat ja kommenterit ieme statistihkav.
Dát merkaj aj gárvedit, dahkat ja hárjjánit låhkåt ieŋŋilsgielak tevstajt duon dán sivá diehti, ja duot dát guhkkudagás ja gássjelisvuodas.
Majt máhtá buoredit: Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti
Jus dávdda gávnnu soahpomsuodjelágan, de máhttá brevav jali telefåvnnåságastimev oadtjot muhtem duostudagás gånnå gåhtjoduvvá ietjas åtsådit.
Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim.
Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le.
Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå.
Presidænntaj la ájnas gå Nuortta-Hålogalánda biskåhpan li buorre diedo sáme sebrudagás ja girkkoiellemis.
Muhttijn aj åtsådibme dagáduvvá gehtjadittjat vaj e buojkulvissan plasentas bátsidusá gávnnu skoadon.
ståhkat, gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn
Dát láhka l dagádum suoddjitjit mánájt vuoras ulmutja dagojs vastes dagojs majt e sidá vuorrasap ulmutjis.
Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.
Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá " sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas
gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin
Gávnnu moadda lágásj skálma, d.d. barggoskálma / prosæssaskálma ja vuosádallamskálma / árvustallamskálma.
Dánna oahppe galggi vuosedit ietjasa máhtudagájt gå dálkkediedádusájt dahki, gånnå li akta jali ienep dájs bágojs: dálkke, dálkkemerka, muohta ja fierdda.
válljit hiebalgis mihttimavtadagájt ja riekknistit iesjgeŋga mihttimavtadagáj gaskan
Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet.
Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin.
Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven.
Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn
Sámedigge gæhttjal vájkkudit sihke Vuona ja iehtjádij rollav REDD + dåjman rijkajgasskasasj birástagáj åvddånahtedijn, váj dat sihke dahká ahte dálkádakgássaj luojttem giehpeduvvá, ja ganugahttá biologalasj valjesvuoda binnedimev ja åvdet guoddelis åvddånahttemav álggoálmmugijda gudi trohpalasj vuovdijn viessu ja bierggiji.
Majt mierkki Pedagogalasj - psykologalasj virgge (PP-virgge) Virgge mij bagádallá suohkanav hiebadime birra mánájda gænna li sierralágásj dárbo.
Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda.
Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat.
giehtadallat, faktoriserit ja álkkedit algebrauttrykkajt, dajt praktihkalasj dilijda tjadnat, foarmmalij, parantesaj ja fraksjåvnåj riekknit ja neljudakgárgadisájt adnet
nRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj.
Man ednagav la juhkam dav mierret.
Dát doadjá prinsihpajt rádádallamsjiehtadusán Sámedikke ja stáhta gaskan.
Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá.
Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn.
Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám.
Maŋŋela gå ållessjattukåhpadimprográmma álgij, le registreridum stuoráp rekrutterim vijddábut låhkåmijda sámegielan.
Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj gárvedimen, komponerimin ja tevstaj divodimen.
Slávgán la virgálasj stáhtus, valla dat ij la álmmukslávggá mij åvdåstahttá gånågisrijkav Vuonav álmmukriektálattjat ja stáhttariektálattjat.
Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs.
Rapportta "Evaluering av Sametingets søkerbaserte tilskuddsordninger for samisk språk " åvddån biejaduváj Sámedikken mánnodagá 18.02.13.
Ij galga dálkudit mánájt gudi li nuorabu gå guhtta máno gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldet.
Duodden dán dáhtátjoahkken gånnå máhtá gávnnat bágojt ja termajt, gávna risten.noŠan adjáj:
Jus mánná ij njamáduvá, de máhttá njidtjemielkkemålssomav vaddet, rijssa- jali májsajubtsav máná álddara gáktuj.
Juska vil oarre de l riektá abårtåv dahkat váni darbaha ietjas tjielggit ietjá ulmutjij.
Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav.
Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte.
Åvddål gå gähppá li ållåsit åvdeduvvam de li sierraláhkáj rasje suovvaj.
Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat.
• Máhtá gujttit jus mánná ij sierrapedagogalasj viehkev oattjo
50 skallidim- / konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno
Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda.
Oahppe hæhttu aj buoragit dádjadit gåktu sån doajmmá.
Pressan ja median le sierra lanjá, ja hiebadahtedum la radio- ja televisjåvnnåsáddimijda Sámedikke tjåhkanimijs.
Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam.
Dálla le muhtem barggojuogos manna li ájrrasa dájs ásadusájs, buktám guoradallamav mij oajvvat máhtsadit oasev dájs gávnijs daj gudá dávvervuorkájda ma li Sámedikke háldon.
Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32).
Rieknimtjehpudagá åvddånibme ieŋŋliskgiela hárráj merkaj adnet tállajt ja rieknimav gå åvddånahttá repertoarav matematihka termajs ieŋŋliskgiellaj ma li viettjadum bæjválasj iellemis, ja dábálasj ja fágalasj ássjijs.
Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån.
Gávtse jagágin álgij sån karriærav balæhttadánssen.
Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn.
Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.
Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat.
Máhttet låhkåt: Oahppe låhki duov dáv dålusj subtsasav, giehtov, dijdav ja ietjá tevstajt ma tiebmáj gulluji.
Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit.
Sámedigge vuojnná dárbov láhtjet kursajt udnásj æjgádijda le mierredime giela åvddånahttemav boahtte ájgijda.
Maõria (gudi årru boandás ja demokráhtalasj stáhtan) li aj dåjmalattja iemeálmmukkonferánsajn ja giellakonferánsajn gånnå diedojt juohki ietjasa giellaællánahttemij birra.
Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963.
Máhttá aj vaddet PSA-åtsådimev jus dåktår gullá muhtem prostahta rievddadusájt gå åtsåduvvá, rievddadime ma máhtti buktet moattelágásj vájvijt ja dávdajt.
Oahppe máhtti tjåhkanit temáplakáhta birra ja såbadit ságastallam galggá sábmáj.
Duodjevuobdde máhtti åhtsåt prosjæktadoarjjagav ja dan láhkáj nannit manov duojes dagádum ietjá duodjárijs
Tjoahkkáj juolloduváj 426,5 millijåvnå Sámediggáj ja 890 millijåvnå sáme dåjmajda.
Iehtjáda vas luovviji ietjasa ájnegissubttsasijs, sjáŋŋara sisbielen tjálli ja sæmmi boahta aj sáme árbbedábij milta.
tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam
Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá.
Gätjástus la várrogit álgget vaj ij njálmmáj garrasit tsåhkkå ja labuda njuoktjamav guojmenis njálmen dalága.
Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna).
Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån.
Muhtem oahppe måvtåstuvvi gå diehti nágin galggá låhkåt jali gulldalit sijá subttsasav.
Juogosloagga 1, álggoloagga Dát juogosloagga aneduvvá åvddål gå dáhká ja tjadát roallaoavdástallamav.
§ 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan
sáme aktijvuodan le vuostatjin sáhkan sámegielav adnet divna DGT aktijvuodajn, dsj. sáme namá galggi
Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli.
Danen la sieldes ájnas juhkusav vaddet juo infeksjåvnå álgo rájes.
Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj.
Mav ietjat konfirmasjåvnnåájge gáktuj sávada?
Merkaj biologalasj oarbbenijn gudi li álmmuktjáledum umasse årudagájn la guhtik allamáksosuodje.
Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit.
Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat?
Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj.
nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav. Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv.
Dán vijdedime symbåvllån le plussamærkka REDD namá duohkáj biejadum, váj sjaddá REDD+.
Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj.
biejaduvvi giellasujttodagojda rijkalasj
Dánna aj gávna boatsojmerkajt: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.bamma.no
- Gájbbádus juhte Nussir ASA hæhttu boahtet ájgás ælloæládusájn dåjmaj birra le huoman positijvva, jus dal råkkådahka ij álgeduvá vajku dakkir såbadus ij sjatta.
Buojkulvissan máhtti ienep åhpadiddje aktan guoradallat jali oahppe mátti tjadádit dav jus máhttelis le.
Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij.
Jus lihtov hiejtet vierttiji muttágis oare hiejttemij gávnnut.
Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj.
Jubmel vaddá - Mij juogadip nanostahttá sáme
Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev.
Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda.
Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga.
Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj.
Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat.
Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra.
Mánájgárden galggi máná liehket oassen jasska aktijvuodas.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011.
árvustallat gålådimev ja kredihttakårtå anov ja biedjat budsjehtav ja ruhtalågov riekknimárkkaj
Innovasjon Norge háldat viddnudakájgodum rudájt duodjeæládussaj.
Merkaj máhttá fáladuvvat åvdep dán máno gálvov dálkasboargálin ja máno gálvov vas ietjá bájken.
A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka?
Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn.
Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs / åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja
Árbbediehto: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj mij vuojŋalasj riektáv sulástahttá, jus dat mij galggá suodjaluvvat tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum, ja ahte li dádjadahtte tjuolldusa.
Ij diehttu jus njunnjespraddja viehkedit bielljenávlladahkaj.
Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn jali patiänntaoahttsijn dan lanndadikken gånnå årru oattjotjit diededimev gejna galggá aktavuodav válldet oattjotjit nuppev vuojnov. Lågå ienebuv: Jus ij la dudálasj sujtujn.
Dánna buojkoduvvá gåktu guhkásåhpadibme máhttá aktiduvvat interaktijvvalasj oahppamvuoduj.
Ráddidus le dahkam doajmmaplánav sámegielajda.
Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj.
o Sæbrram lip álggoálmmugij væráltvijddásasj oajvvetjåhkanibmáj dálkádakrievddamij birra Anchoragen 2009 vuoratjismáno, ja gasskasjiehtadallamijda Bangkokan ja Barcelonan åvddål Københámna dálkádakoajvvetjåhkanime AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan.
Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma / Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma.
Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus.
Dibde oahppijt gulldalit moallánagájt ja maŋŋela javllat dajt.
Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji
akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj.
Álggovijor vaj dat galggá fámon årrot la dálkkasa majt ålgus mij gullu allamáksosuodjáj.
Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj.
Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam.
Tjalmme bæssá vuojŋadit dan sjávos luondon, madi dahpadum muŋŋkacella låhkåmij li biejadum hiebalgis láhkáj gallerijan.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan.
Oahppe aj galggi åvdutjis dåbddåt tállabágojt ja ræjddotállajt.
Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko.
Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken.
TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj.
Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj.
gåvådit, tjuorggat ja ságastallat ietjas váksjomij birra gæhttjaladdamijs ja luondos
Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009).
Luondulasj oassen dassta le aj sáme sierralágásj mihttoavtadagá ja rieknimvuoge.
Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin.
Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat.
Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj.
dádjádit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra iesjgeŋga jábe tjadá
Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden.