Learohkh haakeneburrie-skuvlesne lin nuerebh saemiej learohkijstie jih eah lin dah seamma eadtjohke lierehtæmman goh dah saemiej learohkh.
Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
Destie dïhte maalestahke vuekine evtiedi gosse learohki minngemes maalestahkem Jesusen ektine ieriedin.
Sjïehtesjimmie dejstie orre lahtesijstie maahta gellielaakan darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan vïedtjespïeline.
Gosse daejnie barkeme dle almetjetjåanghkoeh tjïrrehtamme dejnie sjyöhtehke tjïeltine, jïh tjïelti politihkeles stuvreme lea hijven bïevnesh bååstede vadteme.
Fïereguhte siffere taaline jienebh sifferigujmie ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
Utnijegoerehtimmie mij Jarnge saemien starnegoerehtimmie darjoeji vuesehte ov-fuakeds lea dejnie starnebarkiji saemien gïelemaahtoe jïh dah sïevedieh tjïelkes toelhkeme ij leah hijven.
HSAN maahta pryövedh jïh sjæjsjalidh dan bïjre:
Veeljemisnie daan tjaktjen aaj akte voejhkelimmie steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries 20 tjïeltine (vuartesjh faaktaburhtjem)
jeereldihkie digitaale ohtsemestrategijh nuhtjedh juktie bïevnesh gaavnedh jïh viertiestidh mah dåeriesmoerh buerkiestieh ovmessie vuajnojste, jïh gaaltiji aajkoem jïh ïedtjem vuarjasjidh
laahkoestidh jïh soptsestidh mij dïhte neebne lea
Akte dejstie lea Laudate.
Maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh vaejlien vööste gååvnesieh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Dah maehtieh gihtjedh, guvvieh vaeltedh jïh maaje aaj guvviedidh.
Noerhtesaemien åajvahkommes Finnmaarhken jïh Tromsen fylhkine soptseste, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh Evenes Nordlaantesne Nöörjen bielesne.
bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh?
Dejtie noeride vaarjele lea aaltereraaste gåessie alkoholem åådtje åestedh: 18 jaepieh krogesne åådtje åestedh jïh 20 jaepieh systembolagesne åådtje åestedh.
Tjuara aaj dam vijriesåbpoe gïetedimmiem reerenassesne, dejnie jeatjah saemiedigkine jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeforuminie ållermaehtedh.
Learohkh dam filmem Med sennagress i støvlene vuejnieh.
buerkiestidh guktie tryjjesstaate evtiesovvi jïh buerkiestidh væhtah Nöörjesne daan biejjien
åadtjoeh dejtie lissieåaside maam dejstie orre
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen göökte vihkeles dåarjoehtimmiesuerkieh åvtese geasa saemiedigkieraerien raeriestimmesne budsjedtese 2015.
Barkoen tjïrrh faagine learohkh sijhtieh aelhkebelaakan aarvoem haestiemijstie guarkedh teknologijen jïh entreprenørskapen bïjre, jïh dah sijhtieh daajroem evtiedidh barkoejieleden jïh abpeveartenen, nasjovnaale jïh persovneles ekonomijen bïjre.
Aerpievuekien mietie dle saemien dajve vaenie guessiejielemh åtneme.
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose - barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
Statsbyggen støøremes gåetie daan baelien.
Mijjieh rohkelibie Jupmele edtja mijjese vedtedh maam daarpesjibie fïerhten biejjien, jïh mijjieh lïerebe gijhtedh gaajhki buerien åvteste, maam Jupmele mijjese vadteme.
Tjåenghkies terminologijeevtiedimmie jïh normeradimmie leah vihkeles juktie dam tjåenghkies våaromem gorredidh saemien gïelese.
Gosse væljoe gååvnese åejvieladtji jïh teknihkeles heaptoej baaktoe gaajvedh, dellie raeride gaavnebe.
såevmien saemiedigkie daelie saemiedigkine Nöörjesne jïh sveerjesne ektesne barka ohtsedimmiem åvteprovsjektese maam dotkeme- jïh faagevierhtiehjarngem dæjpa.
Jaepien 1968 dihte stasjovne veterinærlaboratorien bæjngolen bøøti jih Skjenneberge åvtehke desnie sjidti.
Tjuara sjïehteladtedh ihke dovne nïejth jïh baernieh jïjnjh dååjrehtimmieh matematihkefaagine åadtjoeh, mah positijve vuajnoeh jïh aktem nænnoes faagemaahtoem sjugniedieh.
Daate joekoen uvtemes dej aerpievuekien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen.
Saemiedigkie sæjhta fïerhten almetjen laakeviedteldihkie reakta saemien nåhtadidh gorresåvva, jïh vuajna daerpies dovne klååkemeöörnegem gïehtjedidh, jïh mejtie daerpies aktine vaaksjomeöörneginie.
Suejnie-tjuahpesne lohkehtæjja ovmessie såarhth vuesehte jïh vuesehte jïh buerkeste guktie suejniem tjuahpa.
Byögkeles suerkesne stoerre jarkelimmieh öörnedimmesne orreme mænngan doh gïelenjoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990.
Gosse faamoem åtna vuastalidh, dle soejkesjeåejvieladtje ij ajve tjoerh vuarjasjidh guktie dah råajvarimmieh saemien kultuvrem jïh jielemem tsevtsieh, (v. soejkesje - jïh bigkemelaakine § 3-1 jïh finnmaarhkelaakine § 4 (Bïhkedassh), men dah tjuerieh aaj pryövedh Saemiedigkine seamadidh råårestallemi jïh liktemi tjïrrh, dej veajkoej Saemiedigkie aktem råajvarimmiem nyöjhkoe aktine vuastalimmine.
Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh.
Gosse mierie nåhki dellie raeriestimmieh lin båateme learoehkijstie gaajhkine daltesinie jïh luhkie joekehts skuvlijste.
Teema lea "Jealajimmie - haestemh jïh orre vuajnoeh lïerehtimmesneš.
- Mannasinie sijjie daam nommem åådtjeme?
Learohkh 5., 8. jïh 9. daltesinie noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie saemiengïelesne.
Dah tseegkemh saemiej teaterij leah vihkeles åtnoem gosse saemien gïelem dæjpa. Teaterh leah
Biejjies ulmie Reerenassen politihke samiej gïelide våaromem darjodh juktie jearsoes båetije biejjiej saemien gïelh Nöörjesne - noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
Gærhkosne aaj gaavnedibie gosse mijjese mij vihkeles, gosse laavkodh, skylledh, pruvredh jïh juvledh.
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth. Pryöve lea gårredamme
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne seksem åtneme jallh ij.
Eatnemem almetjidie vadteme aavoen jïh åtnoen gaavhtan daennie veartenisnie.
Dïhte våarome akten nænnoes guektiengïelen lohkehtimmiemaallese joe maanagiertesne biejesåvva.
Learohkh maehtieh viehkiem åadtjodh raajesh darjodh.
Deelleme Learohkh vearoldebïevnesem deellieh aktene tjoejefijlesne lïerehtimmiesijjesne.
Dåehkie dejtie reaktide åtna dan prosjektese Kristusen gievlie.
Nedteportale Ovttas.no lea akte iemie sijjie aaj gïelejarngi materijellese jïh bæjhkoehtimmide.
jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste
Galkemh jïh saelhtieh laahpa gosse tjåejjie galka jïh voeksede.
Departemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh, lihtsine barkose saemien gïelem tjïrkedh, byöroe laaken tjïrrh hjemmelisnie nænnoestidh juktie gïehtjedidh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth laake gïelenjoelkedassij mietie berkieh.
Daalhkesh mah dåaktere, skïemtjesåjhtere jallh jeatjah barkijh hoksesne lea olkese tjaaleme gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie maam bijjemes 2 200 kråvnah fïerhten luhkiegöökteaskeboelhkem maaksa.
Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne.
Dle sïjhtem badth jiehtedh - baajh dov syjhtede sjugniehtovvedh. Vïenhth aelhkie jallh geerve darjodh maam Jupmele sæjhta, sijjeste maam datne jïjtje sïjhth.
maehtedh sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
Daelie datne steemmadamme tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
Aktem reelle jååhkesjimmiem åadtjodh saemiej laante- jïh vierhtiereaktijste.
Aaj vihkeles starnesijjieh goerehtieh dam maahtoem gosse barkoem vedtedh jïh dah daarpoeh vååjnesasse gosse ööhpehtimmieinstitusjovnine gaskasadta.
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele gaajhkh nåake soejkesjh jïh abpe nåake syjhtedem bahhesne tsööpkie, veartenisnie jïh mijjesne, mah sïjhtieh heerredidh Jupmelen nomme aejlieståvva jïh dan rïjhke edtja båetedh.
Storsunden daah raasth (Kaarhtelissie 2): Storsunden luvhtie meatesth ruevtiegeajnoem laantegeajnose Storträskliden - Koler, daam geajnoem jeanose Lillpiteälven, daam jeanoem geajnoekroessese noerhtejallelen Lillpite, destie geajnoem Granträsk:n gåajka, vyjrehkåbpoe geajnoem Liden bijjelen dahkoe Arridsträsk:se, debpede geajnoem Teugerträsk:n bijjelen Storsund:n gåajka.
Daajroevåarome vierhtiedåehkeste jïh dotkijijstie edtja goh våarome årrodh rååresjimmietjåanghkojde Saemiedigkien jïh saemien voenges siebriedahki jïh siebriej gaskem.
Maahta pryövenassem åadtjodh darjodh juktie dåaktere sæjhta goerehtidh jis cancerecellh gååvnesieh prostatareavseste.
Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien voestesgïeline njaalmeldh jïh saemien voestesgïeline tjaaleldh.
Daate goere maahta akte hijven våarome årrodh vuarjasjimmiesoptsestallemidie lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
Matematihke lea betnesne stoerre bieline mijjen kultuvrehistovrijeste jïh juktie logiske ussjedimmiem evtiedidh.
Såemies smaave tjïeltine ij leah daerpies vielie goh bieliebarkoe.
Ulmie lea duedtiem evtiedidh goh akte jieleme lissiehtamme dïenestinie jïh doekeme jïjtsedorjeme vaarojste.
Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe, sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh "saamastallije nöörjen almetjh ".
PSA lea ïebne maam prostatesne produseereme jïh vïrrese båetieh.
Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne - jaememe.
Numhtie ij leah privaate hoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan plastikkirurgije, mij ij leah medisijneles skreejrehtamme.
Naakene maahta vaejviem damtedh mohte varki orrije.
Jalline: Gátterats staasjovneste Ruoidnačohkka gåajka (jælloe 1360) dahkoe åarjemes Ruoidnajávri:se, dellie rïektes sievine jeahkan Beajojiekna (jælloe 1475), debpede rïektes sievine Váhttečohkka gåajka (jælloe 1494), debpede rïektes sievine jaevrien Basejávri noerhtemes loektese, destie seamma jaevrien åarjemes loektese, destie jis rïektes sievine (jiehkien Basejiekna dåaresth) jaevrien Leirvatnet luvlemes loektese, dellie rïektes sievine tjahkese Storsteinsfjellet (jælloe 1379).
rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
goerehtimmie aaj vuesehte onne jeajtahdehteme lij orreme.
Lohkehtæjja byöroe Eallam vïhtesjidh mearan laavenjassigujmie barka, jïh gihtjedh guktie ussjede.
digitaale dïrregh nuhtjedh gosse edtja jïjtse tjaalegh bæjhkoehtidh
Laakeuvtelassen sisvege njoelkedassh reaktide såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem utnedh reereminie jïh dåapmestovline.
Learohkh aktem baakoelæstoem darjoeh maam nåhtadieh gosse jarkoestieh.
gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
Sjïehteles pumpem maahta apotehkesne åestedh.
Jaepien 2012 dle Barkoevaaksjomem lissiehtamme tjåanghkan 15 millijovnh kråvnajgujmie.
Faagi jih byjresken gaavhtan lij skuvle buerie.
Mijjieh rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja sjugniehtovvedh, jïh mijjieh rohkelibie mijjieh sïjhtebe Jupmelen syjhtede mijjem stuvrie, mijjen jielemh, mijjen fuelhkie jïh maadtoe, åålmege, mijjen gærhkoe, hearrah jïh mijjen åvtehkh voenine, staarine, laantine.
Sæjroe Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre?
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje Duojáriid ealáhussearvise jïh Sámiid Duodjise juktie studijh aelkedh dorjemassesne, maarkededoekemisnie jïh doekemisnie.
reaktide buerkiestidh mejtie åtna goh utnije, jïh utnijen etihkeles dïedtem digkiedidh
Dan åvteste vaenie daejrebe maam Ealla maahta.
• Dåhkasjehtemeöörnemem saemien toelhkide tseegkedh
Barkoe- jïh ektiedimmmiedepartemeente dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti 2009.
Moenehtsen bïjre mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie saemien gïelide vuartasjidh
heannadimmieh, gusnie abpe stoerrefuelhkie jïh sliekte leah meatan.
Maam gïelebïesine Aotearoesne / New Zealaantesnie dorje, ij lij dan orre.
Daate dan åvteste Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie jienebh göölemisnie aelkieh, jïh dan åvteste dovres vïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
Dovne almetjh jïh institusjovnh (maanagïerte, skuvle jïh mubpieh) maehtieh tjeakoeslaakan soptsestidh jïh raerien mietie gihtjedh PP-dïenesjen luvnie.
Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe (daaroen BUK) jallh plearoeh dov tjïeltesne?
Baajh learohkidie heannadimmieh darjodh mah maehtieh sjyöhtehke årrodh.
Bïevnesisnie aktem orre otnjegem åehpiedahta dan båetijen aejkien saemien kåanste- jïh kultuvrepolitihkese.
Naaken tsagkesh læjhkan dan vihkeles guktie daerpies dej bijre dallah soptsestidh.
Dïhte iktesth aktide gårroehbielesne tjaala, jallh ajve muvhtine?
Dan mænngan lohkehtæjja saemien nåhtede jïh jarkoste jis daerpies goerkesimmien gaavhtan.
Guktie saemien gïeline sjædta båetijen aejkien lea gidtjh guktie fïereguhte mijjeste saemien nåhtede goh akte iemie govlesadtemegïele, jïh guktie siebriedahke sjïehteladta ihke daate edtja gåaradidh.
Joekoen sïjhtin aktem såarhts pruvviem utnedh Dambon lïhke.
saemien lidteratuvre, saemien teatere jïh saemien filmh aaj vihkeles gïeleldh identifisereme jïh guarkoem gïelen bïjre.
Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem 26. jïh 27. artigkeli mietie galka skålhtijen naasjovnen valutese biejedh.
- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie, sisvegem soptseste, sjïehteles bïevnesh tjaaleginie gaavna jïh nuhtjie, veelebe buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede jïjtjeraarehke våaroemisnie, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie
Orre digitaale baakoegærja olkese båata / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Dellie hijven ussjedidh cellepryövenassevaalteme hijven vuekie canceren vööste vaarjelidh.
Åhrén jeahta bïevnesh mejtie båatsoeåejvieladtjh leah vadteme eah leah nuekies hijven orreme.
ovtjïelke årrodh. Gihtjh vihtieslaakan jïh åadtjoeh vihties vaestiedassh: ‐ Mov krirrie sæjhta skuvlem nænnoestidh.
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne
Maahta gellie centimeterh sjïdtedidh måedtie askine.
Jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne dle tjuara gïelem jïh tjaalegh haalvedh.
Fïerhten jaepien jïjnjesh dejstie meatan naaken dan gærhkoen ektesne.
Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea.
Dah leah stoere joekehts dej ovmessie saemien byjressiebredahkij gaskem jïh dah joekehts saemien dajvij gosse man jïjnjh saemien lea aarkbeajjetjen ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïele.
Baajmen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasten luvhtie Sipmehkejaevresne Sipmehkejohkese, daam tjaetsiegohkedahkem dahkoe gusnie Gavostjohkem gaavnesje, daam tjaetsiegohkedahkem jaavran Leipikvattnet, dellie jaevrien Leipikvattnet dåaresth jïh jeanoej Bjurälven jïh Storälven mietie (dïhte raaste dan eekese Leipikvattnet 1:1 Straejmien tjïeltesne) rijhkeraastese, dellie rijhkeraasten mietie Sipmehkejaavran.
Jalhts gaajhkh noerh eah leah seamma væjkele meatan år-rodh veeljeminie, ij leah badth numhtie dah eah iedtjem utnieh politihkesne.
Daate sæjhta saemien maanide jïh noeride aktem nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem vedtedh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Krirresne maahtah øøhpehtimmiem åadtjodh politihkeles barkoejgujmie.
Daaletje aalkoealmetjereakta våaroeminie åtna saemiej histovreles reaktah jååhkesjidh, gaskem jeatjah mearoegaedtie- jïh fjovlegöölememasse saemiej årromedajvine.
Daate lea mij akt maam Saemiedigkie veanhta lea vihkeles tjïelkestidh tjïeltereformesne.
Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9).
- Vihkeles aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe sertiestamme sjædta båetije boelvide.
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
- Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh lissiehtamme darjoemidie voengesne, jïh gïelejarngi darjomh edtjieh stuvresovvedh dejstie voenges daerpiesvoetijste gusnie gïelejarngh leah, Keskitalo jeahta.
Gïelebiesieh leah hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Dïhte aaj jeahta jalhts dïhte saemien siebriedahke lea gåhkese båateme dle ibie annje mieriem jakseme, vaallah nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale gænnah.
stinkes skreejremeråajvarimmieh, mah juhtieh, maahta neebnedh:
Voenesne buerie laakan dej noere saemiejgujmie gåaredi.
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem saemiengïelesne skååffedh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje. (§ 3-7).
Lohkehtæjjan jih eejhtegi ektesne maahta orre vuepsieh soejkesjidh.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Dennie saemien siebriedahkesne jïjnjh ovmessie siebriedahkevuekieh.
Goerehtimmieh vuesiehtieh saemien maanah aktem stuerebe vaahram utnieh narrahtihks dåemiedimmiem dååjredh.
 Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh?
maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh.
Faatoes reekteme aarebi aamhtesinie sæjhta vihkeles årrodh vuarjasjimmesne.
Eatnemefaage maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh jåarhkeööhpehtimmesne Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine, jïh Jåa3 mænngan lissiebigkemisnie sïejhme studijemaahtose.
Daan sjïekenisnie Saemiedigkie gaajhkide institusjovnide, siebride, aktegsalmetjidie jïh tjïeltide böörede dååjrehtimmiejgujmie jïh raeriestimmiejgujmie båetedh.
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtidh viehkine ryöknemesïevijste, tabellijste jïh sööjladiagrammeste, jïh prosessen bïjre soptsestidh, jïh maam dah illustrasjovnh daatamaterijelli bïjre soptsestieh
Vuajnah: Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
Dihte lea jijtjemse garanasine dorjeme jih gihtjie Aigine Lavram Satnem dåeriedidh.
- Daate sæjhta kvaltiteetem bueriedidh byøgkeles reeremasse, jïh tijjem sjugniedidh maam gaskem jeatjah maahta nåhtadidh verkebe aamhtesegïetedæmman jïh barkojde mah krïevieh almetjh stïeresne, jïh persovneles gaskesem, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Lohkehtæjja aktem gaagkoem åehpiedahta jallh aktem jallh jienebh daeverh vuesehte, mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie.
Udir.no - Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien
jeatjah faagh, prosjekth jïh teemah
Healsoe- jïh skïemtjehokse åesehts mahte gaajhkine laantedigkine jïh regijovnine jis nuerebe 20 jaepien.
30. artihkele lea mahte seammalaakan goh 27. artihkele SP. ' sne, dejnie joekehtsinie aalkoealmetjh leah sjïerelaakan neebneme BK.
Snjaltjen 1. b. raejeste dle krieveme giehpiedamme barkoetïjjese permidteringesne, vihth våålese bïejeme 40 prosentese.
Moenehtse edtja vuarjasjidh fleksijbele vuekieh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta gïelem nuhtjedh, jïh krööhkeste tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
baakoedåehkieh, syjjehtimmiem jïh baakoeseerkemem raajeselearosne buerkiestidh gosse gïeline jïh teekstigujmie barkeminie
Maajhvååjnoereportasjh snåaseste jïh Divtasvuodneste åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
buerkiestidh mah dïedth, reaktah jïh nuepieh meatan årrodh, maanah jïh noerh utnieh
Jis dej bïjre vuarkoes årrodh dellie geervebe voenenskuvlh orrijidh saemien dajvine jïh ij maehtieh dam darjodh åvteli dam goerehtidh.
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenæjjah vædtsoesvoetem dååjroeh, jïh doestedh dan geerve aamhtesen bïjre soptsestidh.
Mineraalereeremen direktovrate edtja nuepiem vedtedh dajveaajhterasse, Saemiedægkan, tjïeltide jïh dan sjyöhtehke dajveståvrose jïh båatsoen sïjteståvrose lahtestimmine båetedh gosse ohtsemem gïetede.
stööremes tjïerte lea Luvlie- jïh Jilliefinnmarkesne jïh Noerhte-Tromsesne.
Manne ussjedamme dejtie mah åadtjoejin guhkiebasse jieledh dah mah beetsin, fïerhten biejjien mænngan.
Vïrreme galhkoe naan biejjien mænngan.
soptsestidh byökeles joekehts aamhtesi bïjre
Göökten asken gietjeste onne Danica reakasovvi Manilesne.
Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth, jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden, lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre.
Dejnie sisvegisnie gaajhkem gaavnh, dovne gåaroes veeljemeleahpa mejtie jijtje maahtah tjaeledh.
- Akte joekoen hijven daltese orreme daan jaepien ohtseminie, jïh mijjieh aaj geerjene ihke dan jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sijjen musihkesne, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dah jeatjahdehtemh lin j.g. stuerebe bieliem dåarjoste juaka goh n.j. "variabelen dåarjoe" mij saemiengïeleldh avisjide.
Jis maam akt aajmene dellie daarpesje boernesgåetiem skreepedh.
Saemiedigkie jienebh väjkeles barkijh daarpesje, jih barkoesijjiem faala haestemigujmie jih gielteges laavenjassigujmie.
Spïele lea dorjemesovveme guktie spïelije iktesth aktem orre ulmiem åtna man vööste tjuara sïlledidh juktie guhkiebasse spïelesne båetedh.
Dijakonije Dijakonije lea gærhkoen sosijale barkoe.
Jis destie juhtedh dellie dïhte båetije boelve dan lihkesvoete jïh maahtoe byjreskesiebredahken, eatnemen jïh aerpievuekien jielemij bïjre dassanieh jïh terminologijen dïsse sjïehtesjamme.
Jis ij maana sïjhth njammedh maahta pryövedh buhtjedh jallh pumpedh jïh mielhkiem bustetjinie vedtedh.
Dam dorje gosse beetnegh vedtieh jïh gosse barkijh stïllieh, v.g lohkehtæjjah, dåakterh, ekonomh jallh hearrah.
matematihkeles symbovlh jïh lahtestimmievuekieh nuhtjedh juktie matematihkeles ektiedimmieh tjïelkestidh gosse edtja laavenjassh loetedh
Ij lij dam bøøreme jiehtedh. Dihte liegkese dan ålvas nåake munnjien sjidti.
nr. 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh daarpoeh tjiertestidh ihke saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie barkijh gååvnesidh gieh saemiengïelem jïh kultuvrem demtieh.
Daan sisvege ulmieh iedtjeles jïh væjranamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh åarjelsaemien åtnoem byjjes tsiehkine jienede.
Dan åvteste geerjene ihke hijven prosjektigujmie nearhka mah jienebh jïh orre sijjieh skaepiedieh gusnie maahta dejtie gïelide provhkedh, staaten tjaelije saemien aamhtesidie, Raimo Valle jeahta.
Learohke maahta damtijidh jïh buerkiestidh guktie naan teermh jæjhteme
Daate sæjhta jiehtedh daah beetnegh ajve edtjin åtnasovvedh maanagïertine, ij jeatjah laavenjassine.
Ij mij Svïenske gærhkosne dam vuekiem nyrhte, læjhkan maahta ussjedidh maam daate sæjhta vuesiehtidh.
PP-dïenesje edtja g. j. maanide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh guktie dah edtjieh maanide / learoehkidie sjïehteladtedh mah dam daarpesjieh.
gyhtjelassh darjodh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre, ussjedidh jïh meatan årrodh faagesoptsestimmine dej aamhtesi bïjre
Maahtoedepartemente sæjhta vierhtieh bïejedh eevtiedæmman barkijij gïelemaahtoem saemien maanajgïertesne jïh maanajgïerth saemien maanajgujmie.
Budsjedte daan golmenjaepien prosjektese lea ovrehte 25,5 millijovnh kråvnah (3,1 millijovnh euro).
Soptsestimmiesijjie 3 Såemies almetjh dållebealesne tjahkasjieh jïh biejjieladtje aati bïjre soptsestieh.
Seammalaakan saemien gïelem dan dagkere dööpmestovlese mij dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne daejtie tjïeltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijste vïedteldahkesne.
digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Aanta tjabreminie taalesïeven mietie svihtjedh gosse edtja dam barkoem darjodh (15 - 3).
statistihken åevjieaamhtesinie geografijen lihkemem, deadta saemien årromesijjieh saltvaerien noerhtelen.
Dah guvvide nåhtadieh mah dah, jallh lohkehtæjja vaalteme.
AKTE GAAHPOEH JÏH OVJEAROHKS PREESSE Akte gaahpoeh jïh ovjearohks preesse sæjhta jiehtedh dah redaksjovnh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh soptsestidh, ovjearohks behtjiedimmiem åejvieladtjijstie, aajhterijstie jallh jeatjabijstie faamojne jallh sjïere daerpiesvoetigujmie.
Vuartesjh aaj aktem jïjtse boelhkem vuarjasjimmien bïjre vuelielisnie.
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Jeenjh dajvine gusnie saemien gïele lea vaenidimmie lea dïhte kontinurligen gïeleldh reproduksjovnem boelveste boelvese fassehte maanajgïertesne jïh ööhpehtimmesne saemien maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Daelie stuerebe leavloem gïelelïerehtæmman bïejeme, jïh dah siebriedahkefaageles ulmieh leah vaananamme.
Tjuara daam lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Gosse kondomem våålese jårrestamme, gïesh dam ånnetji bæjjese viht jïh gïesh våålese guktie ij vielie aajmene jårrestidh.
Buerkiestimmie lij daate idtji naan stoerre ïedtjem utnieh saemien almetjidie, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Aaj gåarede skuvlebiejjiem öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh saemien dåastoeh vihties tijjen, abpe biejjiem, vuesiehtimmien gaavhtan fïerhten aereden.
Datne maahtah jeatjah almetji åvteste rohkelidh
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Dan mænngan barkoem heejhtin juktie aktem jïjtse åarjelsaemien kultuvrejarngem tseegkedh, jïh sijjeste eelkin barkoem stuvredh råajvarimmiej vööste.
Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh.
ryöknedh jïh taalide nuhtjedh govlesadtemisnie
Muvhtene aaj sjiere gieledåastoesijjie tsegksovveme. Jis naemhtemes gååvnesh veeljemebiejjesne dellie maahtah gieleleahpesne lohkedh gusnie sijjie jih gåessie gaahpene leah.
Jïjtsevuarjasjimmie maahta aaj viehkine årrodh ihke learohkh aktem tjïelkebe guvviem åadtjoeh jïjtsh maahtoen bïjre ryöknedimmesne.
Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh, jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse.
Daenbijjien gååvnese ohtje systematisereme dotkeme åarjoelsaemien jïh julevsaemien gïelesne.
Aaj reerenassen budsjedteproposisjovnesne tjåådtje "Daajroe saemien kultuvren bïjre lea vihkeles dejnie dajvine gusnie sjyöhtehke" Reeremesoejkesjh såemies vaarjelimmiedajvide leah daesnie.
Dåehkieh jïjtjh soptsestieh mejnie sijhtieh barkedh.
Dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme dellie njieljie klååkemevåhkoeh.
Saemien gærhkoeraerie Dennie nøørjen gærhkosne lea Gærhkoetjåanghkoen åårgane, jïh edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Daesnie aaj gåetiesijjieh varangeresaemiej årromesijjijste tjaktjege, medtie 12- jïh 1400 Kr. m. Noidiidčearrusne / Kjøpmannskjølen gellie kilomeeterh bååreldahkigujmie gierkijste mah orrijieh jorpeligke giedtine.
bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh, jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste
Lij govleme man geerve lij dejtie åemiehkidie foeresjidh vaereste dåvvese, gusnie gærhkoe lij dan aejkien goh ij lij naan geajnoe dohkoe.
Madtan-laakan govledh jih vuejnedh aaj maahta dåeriesmoerine sjidtedh trååjjemen, lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan.
Konferanse Alta 2013 lea dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjesiebriedahken ryöjredimmie veartenekonferansese.
Raereste faamoem pråastide barkose seehtedh bispedajveraaran bïejedh, mij daan biejjien joe såaknen hearrah jïh jeatjah åålmegehearrah barkose seehtie.
Ibie mijjieh veasoeminie dajvine gusnie dåaroe.
voesteges lea guhkiem tradisjovne gïeledaajroen barkoe jeatjah såevmienugrijen gïelesiebredahkigujmie.
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine ju...
www.infonuorra.no lea bïevnestimmiedïenesje saemien noerij åvteste.
Aevhkies ryökneminie barkedh goh akte vihkielommes maehtelesvoete jïh matematihke saemiengïelesne, vuesiehtimmien gaavhtan veahka, haamoe, svihtjeme rommesne jïh mohtedimmie.
Vihkeles daejredh mijjieh geerve almetjh maehtebe hijvenlaakan viehkiehtidh irhkemem, narrahtimmieh jïh daaresjimmiem giehpiedidh, jis ajve måjhtajibie mah mïelh mijjieh buektebe - vuesiehtimmien gaavhtan buertiebealesne. "
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejielemi gaavhtan
b Nomme: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Aaltere: 19 Årromesijjie: Oslo / Skånland Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien. Geerjene jïh eadtjohke
 Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Åvtelhbodti barkoe: Lohkh Årroehvåårege ‐ plaakaten kap. 1.
unnebelåhkoepolitihkese daelie medtie 80 miljovnh daalh sjädta.
Abpe biejjien: Aalkoealmetjeregijovnh sjïere tjåanghkoeh hööltieh.
Manne vienhtem mijjieh maehtebe gihtjedh mejtie departemeente lea sov bööremes væljojne rååresjamme, jïh dejnie ulmine sïemes sjïdtedh naemhtie dej dïedte lea, Ellinor Marita Jåma jeahta.
Ulmie lea våaromem bïejedh juktie jearsoes båetije biejjiej saemiengïelide Nöörjesne.
Learoesoejkesje daaroen learohkidie saemien voestes gïeline Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehptimmie jïh viehtiedimmie daaroen lïhkesgïele.
Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse, dåastoejasse jïh tseahkan.
Jupmelen rïjhken bïjre saerniedi, dam maam ij reaktoen mietie, aassjoesti. Åavtoeh darjoeji jïh skïemtje almetjh staarnedehti.
Jis maereles maam akt dæjpeles darjodh dejnie aamhtesinie, goh bååhkesjidh jallh beapmoeh jurjiehtidh, dellie darjome jallh tjöövke maahta akte gïelesuerkie årrodh.
Daelie dïhte akte aajhtoe båatsoen ekonomeles, ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten vööste gåabpaginie laantine.
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gosse bussesne tjahkesje mij firrie jallh gosse gearketjegeajnosne sygkelde.
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh.
Lobbyisme jallh lobbygiehteldimmie lea amma korridovrepolitihke.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea guktie edtja soptsesh tjaeledh, jïh ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh.
Mïrrestalleme- jïh sierredimmietjirkije aamhtesh gïetede jïh namhtah raeriestimmiem vadta sierredimmieaamhtesinie.
Daate dåarjoeöörnege nuepiem vadta ihke skuvlh åadtjoeh aerpievuekien daajrojne jïh saemien miehtjieåtnojne barkedh gosse dåarjoem åadtjoeh maam sïejhme tjïelten budsjedth jïh skuvleaajhteri våaroehtimmieh eah maeksieh.
Jienebh kaarrh goh nyjsenæjjah eah jåarhkeskuvlem illh.
Saemiedigkie lea gellie dajvh gaavneme gusnie akte bigkeme maahta skaaroehtidh jallh irhkedh kultuvremojhtesidie.
Buerebe sjïdti jis orgele laavloemasse sjïehti.
stealladidh - jih ij barre lijrieh - dam saemien
baakoeh, lahtesh utnedh mah eatnamasse vïedteldihkie
Goh saemiej almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne, dle Saemiedigkien ulmie lea barkedh guktie saemiej vihkielommes reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh, mij lea akte våarome juktie gorredidh jïh nænnoestidh saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejielemem, jïh ihke dah ovmessie saemien aerpievuekieh gååvnesieh.
- Jis Gallas dam sæjhta dellie dah aktem stoerre nuepiem åtna barkoesijjieh sjugniedidh mah våaromem utnieh dovne saemien kultuvresne jïh ålkoejieliedisnie.
Desnie edtja aaj tjåadtjodh gusnie gaaltijh gaavneme.
Saemiedigkie lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem skreejrieh, goh dåarjoe learoevierhtide, saemien lidteratuvre, ööhpehtimmiestipendh jnv..
gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh leah jarnges.
Lohkh tiltaksplanen for samiske innsatte og domfelte (råajvarimmiesoejkesjem saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme) (nöörjen)
Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie.
Gaajhkem dam dorje juktie vihties årrodh jis lea cancere jallh ij.
Reektehtse gaskem jeatjah vuesehte naa jeenjesh dejstie vytnesjæjjijste mah daan biejjien gïehtelimsdåarjoem dåastoeh, jeenjemasth åesteme dorjesh vijriesåbpoe duekieh, goh jïjtsedorjeme jïh aerpievuekien duedtiem duekieh.
Saemiedigkien akte stoerre dïedte ihke daaletje politihke jïh aarvoeh mah reeresuvvieh gaajhkide saemien årroejidie feerhmieh, aaj dïhte bielie maam såemies tuhtjieh lea ammes.
Dam maehtebe garmedidh.
Hijven gåerede tjuvliestidh baenieregulereminie jallh piercinginie.
Tjïeltereforme - saemien vuajnoe, raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen
Aaj raeriestimmine båateme juktie 15 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie straejmiefasseldimmiem Reerenassekvartaalesne bueriedidh.
eah saemien maanaj sveerjesne leah seamma reakta goh saemien maanaj Nöörjesne.
Såevmien saemiedigkie-presideente Tiina Sanila-Aikio edtja seminarijem rïhpestidh.
Maehtedh lohkedh: Learohkh sov soptsesem galkojne, ahkedh, reaktoe jiehteginie jïh iemie intonasjovnine soptseste.
Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie.
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije.
Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948, gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh.
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe maadthskuvlesne.
Aaj dovne bïevneshtjåanghkoeh j.n.v..
Juktie båetije aejkiem saemien gïelese gorredidh, dle såemies mierietsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
- Åejvieulmie lea aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem hijven kvaliteeteste sjugniedidh, maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
Jis ij maana sïjhth byöpmedidh dellie ij daarpesjh beapmoeh byöpmedidh.
joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
Gaskesadth daam faagegoevtesem mij bööremes vuekien mietie maahta dov gyhtjelassh vaestiedidh.
- Saemiedigkie lea gellie jaepieh eadtjohkelaakan våaroehtamme dåarjoem vedtedh dejtie mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
buerkiestidh guktie daajroe kreeki jïh ledtiej dåemiedimmien bïjre åtnasuvvieh vijremisnie, göölemisnie, lidtemistie jïh båatsosne, jïh dåeriesmoerh digkiedidh nuhtemen bïjre mijjen vijrevierhtijste
Guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / bïevnesh åvtese vedtedh våajnoes vuelielisnie:
Bene aaj tjuara guvvieh, illustrasjovnh jïh metaforh saemien gïeleste,
Daamhtaj maahta tjoelmedidh jis båajhtode guarkeme jïh vaahram unnede daate ikth vielie deahpede.
Dah voestes gærjah saemiengïelesne bööti 1600-låhkosne. 1600-1700-låhkosne saemien lidteratuvre tjaalasovvi dej seamma bokstavigujmie goh nöörjen jïh sveerjen.
gosse Kåfjord tjïelte saemiengïelen reeremedajvesese meatan lij lea dan vihkeles saemien gïelen evtiedimmie dennie dajvesne.
Dovne politihken krirrieh jïh jeatjah dåehkieh maehtieh læstoem stealladidh veeljemasse.
Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea gåatomedajve Vapsten saemiensïjtese.
- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no, "Viktige meldingerš nuelesne
vuesiehtimmieh gaavnedh heannadimmine mah leah viehkiehtamme daan beajjetje Saepmiem jïh Nöörjem hammoedidh, jïh digkiedidh guktie siebriedahke lij maahteme sjïdtedh dastegh dah heannadimmieh lin jeatjahlaakan orreme
Jeenjh dejstie råajvarimmijste hijven juhtieh, jïh dejstie saemiengïelh tjerkebe posisjovnem siebredahkesne åadtjoeji.
jïjtsh åssjalommesistie jïjtsh teekstem tjaeledh, dan mænngan teekstem mubpiejgujmie vierhtiedidh
Naan laantedigkijste maaksovem bååstide maaksa jis tjuara vuertedh guhkiem latjkeme tïjjen mænngan.
Mieriedimmieh laakeproposisjovnesne göölemereaktan bïjre.
Dïhte ovmessie tsiehkiej åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan ij sïjhth, ij nuepiem utnieh, lyjhkoe seksem utnedh persovnine seamma tjoeline jallh ïedtjem åtna jeatjah seksem utnedh enn tsïnneboetjemem.
Dan åvteste akte faamohts strategije aalkoem aktede orre mineraalegïehteldimmeste dan tjarke dåarjedidh gosse stoerre byjreseligke haestemh jïh faatoes dïeneste maarkedinie, Muotka jeahta.
Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles
Naan aejkien lohkehtæjjah meehtin naemhtie jiehtedh: "Dohte væjkalåbpoe juktie daaroen giele veaksakåbpoe gåetesne."
"ajveš båajhtode tjaala, jallh mejtie ij sijjie-aarvoem guarkah, tjuara goerehtidh maam Tanja ussjede, jïh man åvteste dïhte 71 tjaala sijjeste 17.
Raeriestimmiem idtji jååhkesjimmiem åadtjoeh, dan åvteste dïhte jienebelåhkoe jeehti iemie tjaatsestimmieaaltere faamoeaalterem dåerede
Dannasinie dam vïrrepryövenassem gohtje, venöse pryövenasse.
satne jïjtjemse saemine vååjnoe.. saemien goh hiejmegïelem åtna, jallh unnemes akte eejhtegijstie, aahka gon aajjah, maadteraahka gon maadteraajjah åtneme jallh utnieh saemien goh hiejmegïele, jallh lea maana aktede mij joe lea tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Bieljelh Seniorraeriestæjjam Ingeborg Larssen, tell 78 47 40 00 jallh e-påaste: ingeborg.larssen@samediggi.no.
Vïjhte askh mænngan daarpesjibie annje daejredh juktie guarkedh.
faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora 'sne jïh fauna' sne noerhtedajvine
- Mijjieh joekoen geerjene ihke Mari Boine sæjhta mijjen prosjektem dåarjoehtidh, jïh akte stoerre earoe mijjese raaktan dïhte edtja stïeresne årrodh rïhpestimmesne.
• Maahtoedepartementen dïedte g. j. laakh darjodh jïh njoelkedassh nænnoestidh, stuaremh- jïh vierhtiehsoejkesjh saemiengïelesne jïh jeatjah joejkoen learoesoejkesjinie, faage- jïh tæjmoejuakadimmie, bijjies bïevnesh aamhtesidie jïh konstultasjovnh saemiedigkine.
Jaahkoeøøhpehtimmie edtja aaj viehkiehtidh dejtie mah leah kristesovveme, kristegassjine
Marijne jielemh sjïehtesjidh goh akte iemie bielie saemien fealadasseste
Vuarjasjimmieh jïh lahtestimmieh lohkehtæjjeste aaj daesnie.
jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje tjïelkeste saemien maanah jïh noerh reaktoem utnieh øøhpehtimmiem jïh tjaalegh jïjtse gïelesne åadtjodh (m. Gud gir - Vi deler, kapihtele 8).
Jïjnjh sijjine ij daarpesjh maeksedh jis nuerebe 20 jaepeste.
Datne råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh jïjnjh lahtesh jieliemasse ektiedamme
• Nöörje tjuara nænnoestidh sosijale- jïh starneinstitusjovnh saemiengïelereeremedajvine mah dïenesjimmieh saemiengïelesne faelieh.
göökte saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspesne jïh Dearnesne.
Akten veele giehtjedimmien mænngan reaktoejearsoesvoeten öörnegijstie reeremisnie, dle reerenasse sjæjsjalamme akte velferdtjirkije ij edtjh tseegkesovvedh.
goevtese maanide jïh noeride (BUP) sjïerestarnedïenesjh faala poliklinijhtken faalaldahke, dygnefaalaldahke fuelhkide jïh noeride, jïh ööhpehtimmie- jïh bïhkedimmiefaalaldahkh.
Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012.
Skuvle jïh lohkehtæjjah sjeavohthvoetedïedtem utnieh dan aajnehken learohken pryövenassen illeldahki bïjre.
Jis maana dan snoelken maahta maanese njuenietrahpenassh jallh njueniesprejjem vedtedh.
Departemente lea etatem haesteme kontinuerlijen njoelkedassh jïh bæjkoehtimmieh jarkoestidh nænnoestimmiej mietie, jïh jarkoestamme njoelkedassh jïh bæjhkoehtimmieh åålmehtehtedh.
Akte stuerebe kultuvrebaalkaprosjekte lea Spildra grendelaagen prosjekte Kvænangen tjïeltesne mij edtja kultuvremojhtesh sjïehteladtedh Spildrasne, mij 400 000 kråvnah åadtjoeji.
Bæjhkoehtimmie maahta aaj laejhtemem åårganisasjovnen vööste årrodh jallh sïejhme fiejlieh skïemtjijevihtiesvoetesne maam daarpesje staeriedidh.
Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere.
Dellie tjirkijebolaage reaktam åtna daejredh maam daarpesje guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam maaksose åtna.
men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh. Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gierve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh
Maahtah ussjedidh guktie lïj gosse datne lååvkesovvih.
Daate bïevnese daerpiesvoetide jïh haestiemidie tjoevkede mah siebriedahkesne gååvnesieh, jïh raeriestimmieh buakta mah edtjieh tsiehkiem saemien gïelese bueriedidh.
Learohkh aktem reklame-jallh doekemesplakatem darjoeh.
Daesnie barkeminie juktie haestemidie aalkoealmetjenyjsenæjjide meatan åadtjodh galhkuvetjaatsegisnie.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie aktem laavenjostoelatjkoem åadtjobe Saemiedigkine.
Maam tjuerieh darjodh juktie nuekies veele soptsestidh?
Dah pryövenassh seamma goh 8. daltesinie guktie skuvlh maehtieh 8. daltesi illeldahkh mohtedieh illeldahkide 9. daltesistie seamma jaepesne.
- Dejpeladtje, mijjen vuajnoeh eah govlelgh jïh ij ïedtjem sjugnedh gosse åehpiedahta aktem strategijem mij leah dorjeme mijjen åejjiej bijjelen mah daesnie noerhtene årroeh.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem evtiedidh.
Laadth - gielesen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Luvlene: Rijhkeraasteste Holdern luvnie jaevrien dåaresth dan åarjemes loektese, dellie Holdersströmmen mietie jaavran Torrön.
Staateraerije idtji naan raeriestimmieh sjïere råajvarimmide utnieh juktie saemien nyjsenæjjide reeremedajven ålkolen aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
Øørnege hijven sjïdti, bene åssjelem - jienebh meatan veeljemisnie- idtji jaksh.
Vuesiehtimmien gaavhtan gïeth jïh juelkieh varki aalkovisnie sjïdtedieh.
Bïejh tjåanghkan sujhtemen jïh hoksen, maadthskuvlen, maanagierten jïh sosijale jïh maanavaarjelimmien prosenth.
Gosse edtja gorredidh, eevtjedh jïh saemien gïelem evtiedidh, dle jïjnjh haestemi uvte tjåådtje mejtie Saemiedigkie oktegh ij buektehth loetedh.
Guektiengïeledåarjoe ij leah læssanamme dejnie sïejhme åasalissiehtimmine siebriedahkesne.
saemien gïele tjuara gaajhkine areninie nuhtjedh gusnie saemieh gaavnedieh jïh råekieh, dan gaavhtan vihkeles saemiej gïelij arenidie jïh gaavnedimmiesijjide gïehtjedidh.
Dah viedteldihkie åvteguvvieh maadthlaakesne demokratijen, reaktajearsoesvoeten, seammavyörtegsvoeten jïh håalemefrijjevoeten bïjre, mijjem saemide viehkiehtin mijjen jïjtse nasjovnaale parlameentem evtiedidh.
Dååjresh eatnamisnie utnedh lea akte ræjhkoes gaaltije jieliedisnie saemien kultuvresne.
1983 raejeste goevtese akte jïjtse gærjagåetie sjïdti - Sámi sierrabibliotehka / Saemien sjïeregærjagåetie, beetnehdåarjojne staateste.
Snåase lea vihkeles sijjie saemien kultuvrese.
Learohke dah ellen jeenjemes tjoevtenje-baakoeh tjaala mah maehtieh sjyöhtehke jïh vihkeles årrodh
11 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh ihke barkijh gååvnesieh mejgujmie maahtoeh utnieh såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelesne, gåessie daerpies aajnealmetjegaskesidie dejnie byjjesfaamojne.
Daajram dah lyjjes lin gosse dagkeridie sijjide böötin.
Dej minngemes luhkiejaepiej dle jïjnje heannadamme juktie åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh identitetem bæjjese bigkedh.
Reektestimmie edtja akte våarome årrodh akten dahkoesoejkesjasse mïrrestallemasse, jïh edtja råajvarimmide sjïehtesjidh Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedtine.
Dastegh dïhte 16-jaepienvoejhkelimmie dorje guktie jienebh veeljijh sjïdtieh gosse dah 18 jaepieh illieh, dellie ojhte maam akt jakseme, veeljemedotkije veanhta.
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine noerhtelaanti laavenjostojne, Saemien paralmentarihkeles raerien jïh noerhtelaanti saemieministeri tjïrrh, ihke saemiein gïele stuerebe sijjiem åådtje tv-kanaaline, dvd-filmine jïh gaskeviermiesæjrojne mah leah maanide jïh noeride sjïehtedamme.
Reerenasse jïh dåarjoekrirrieh akten råårestallemetjåanghkose bööredin dæjstan suehpeden 26. b. akten lissiehtahkesoejkesjen bïjre geeruvevoetese, gusnie Saemiedigkieraerie lij stïeresne jïh håaloeji.
Joeksaahka lij vijremen nyjsenen jupmele, mij vijrijidie vijremelæhkoem vedti.
/ Maanavaarjelimmie / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
● Saemiedigkie edtja aaj maehtedh aamhtesh bæjjese vaeltedh mej bïjre Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Reeremedajvem saemien gïelese edtja vijriedidh 13
Manne geerjene vuejnedh daate biejjie gellie såarhts öörnedimmieh åtna gellene lehkesne laantesne, aaj desnie gusnie dïhte saemien ij leah dan våajnoes biejjieladtje.
- Saemiedigkieraerie Bivdim barkojne læhkohte juktie akte nænnoes jïh tjïelke gïele sjïdtedh mearoesaemien ïedtjide, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Jis edtja daejtie ulmide jaksedh dle sæjhta daerpies årrodh faamoesuerkieh jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Guovdageaidnu lea öörnedamme goh tjiepiedæjjatjïelte nommere golme Nöörjesne.
Saemien voestes gïeline daerpies viehkiefaage mubpide faagide.
Dastegh geerve buerkiestidh mestie akte vihties nomme båata, learohkh aaj maehtieh goerehtidh mejtie jeatjah sijjienommh gååvnesieh mah seamma aalkoem jallh gïetjiem utnieh.
Daamhtemes båehtjierdimmie lea naan vuekie soptsestallemeterapije, medisijnh jallh sleapkedh.
Jeenjesh dan åvteste tuhtjieh sovnedimmie lievlebe sjædta.
Jeatjah lehkesne veartenisnie (vuesiehtimmien gaavhtan luvlie-asiatiske laantine) ietniengïele åtnasåvva goh dïejvese dan gïelese dan etnihkeles dåahkan mestie almetje båata, saaht guktie gïelemaahtoe lea.
gaskem jeatjah dejnie jaahkoevoetine mah gårrelgieh åålmegidie jïh gyrhkesjimmieektievoetese, gusnie saemieh tjåanghkanamme.
Barkoe saemien jarkoestimmine jïh sjïehtedimmine teeksth gyrhkesjæmman gaajhkh golme saemien gïelide lea gærhkoeraeresne / saemien gærhkoeraerie.
Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre, jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre.
Vuarjasjimmie Daesnie digitale maabpah maehtieh sjïehteles vuarjasjimmievuekie årrodh.
Tjaalege Tijje ektesne soptsestalledh lea tjaalasovveme lohketæjjijse jih eejhtegijsti Osen tjieltesne, Hordalaantesne.
Raerie aaj gyhtjelassh åtna dan siebriedahkeekonomeles vuarjasjæmman mij dorjesåvva, jïh veanhta ij akt aalkoealmetjereaktide nuekieslaakan krööhkestamme daejnie vuarjasjimmine.
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie lea noerhtesaemien ryöknesovveme goh akte håvhtadihks gïele.
Dah aaj maehtieh viehkine årrodh abortedåastovem skïemtjegåetesne bïeljelidh.
Åtnoe saemien gïelem gyrhkesjimmesne ij leah saemielaakesne regulereme.
Kontinuiteete vaarjelimmesne jïh monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte mij eatnemevåaromem saemien kultuvrese vedtieh.
- Akte stoerre juvretjïerte konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine.
saemiedigkie aaj eejhtegidie bïevnese guktie dah maehtieh tjoelmh loevenidh.
Såemies bööremes lïerieh gosse soermide nåhtadieh, mearan jeatjebh bööremes lïerieh gosse vuejnieh jïh giehtjedieh.
Datne maahtah åvtelhbodti steemmadidh bearjadahken raajan, veeljemen åvtelen, men dov lea dïedte steemmadidh dan varke guktie steemma ryöknemesæjjan båata måantan 09.09.2013 åvtelen ts. 21.00.
Tjaatsesth mij sæjrojde klaasse tuhtjie bøøremes.
Artihkele 27 vihteste: "dejnie staatine gusnie etnhikeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkoeh, dle dah mah leah dejstie, eah edtjh sijjen reaktam dassedh, jeatjah lïhtsegigujmie sijjen dåehkeste, jïjtse kultuvrem eevtjedh, jïjtse religijovnem bæjhkodh jïh utnedh, jallh jïjtse gïelem nåhtadidh."
 Maan dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne?
Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje.
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh... 9
Mijjieh vienhtebe iedtje aamhtesasse gååvnese, dovne museumebyjresinie Nöörjesne, Noerhtelaantine jïh gaskenasjovnales, jïh salkehtimmie maahta vuesiehtidh guktie jïh man åvteste byöroe bååstedefoeresjimmiem tjïrrehtidh, Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Laake sisvegem tjïelkeste dejnie bijjemes prinsihpine mejtie Maadthlaake § 110 tseegkie.
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 2. daltesasse möölehte?
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah nåake tsiehkiej nuelesne jielieminie gusnie vaallah nuepiem utnieh ööhpehtimmiem vaeltedh, hijven ietniehealsoem åadtjodh, jallh vaarjelimmiem åadtjodh sohti jallh tjuerpies daaresjimmiej vööste.
Dan lissine læjhkomasse lidteratuvrese dåarjoeöörnemisnie evtiedæmman saemien lidteratuvride saemiedigkie jïjtje dåarjoeöörnegem bertemidie mah gærjah saemiengïelesne olkese vedtedh.
Daate lea vielie goh nuktehtjevoete.
• Dah golme saemien gïelh, noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, gelkieh seammaleejns gorredimmienuepieh.
damtedh jïh guarkedh skuvlen nommem jïh daltesem.
sijjiej, almetji jïh gïeli bïjre soptsestidh, jïh aktem feelemem Saepmesne soejkesjidh jïh åehpiedehtedh
Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka, auditovrije jïh gaajhkh tjåanghkoetjiehtjelh digitaale toelhkedïrregh utnieh.
Akte gamte gaskese Saemiedigkine, institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie saemiej jïh unnebelåhkoej luvnieSaemiej jïh unnebelåhkoej akte gamte gaskese Saemiedigkine, institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie.
Daesnie akte raeriestimmie lïerehtimmiedarjomigujmie, gusnie maajhööhpehtimmiem jïh interaktijve lïerehtimmiesijjiem aktene:
vihkeles jeenjh daajroeh guktie faktovrh gos man stoerre bieliem saemien åålmegistie, bårros saemien orreme, byjres mïele jïh kultuvrellen jïh gïelen unnebelåhkoetsiehkie vadta ovmessie tsiehkieh dan saemien gïeleldh evtiedimmien åvteste dejnie ovmessie saemien dajvine.
Dïhte mubpie raeriestimmie råajvarimmide lea akte dåarjoe man mietie tjuara syökedh, gusnie ulmie lea stååkegaevnieh evtiedidh mejtie edtja ålkone nåhtadidh, jïh mah gellievoetem vuesiehtieh saemien kultuvresne, Vars jeahta.
Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata
Jis ih sïjhth Scandinavian keyboard nuhtjedh maahtah aaj dam kroatiske tastatuvrem Hrvatski nuhtjedh, mij joe dov tellefovnesne.
Tjirkije: Gun Margret Utsi Sæjjasadtje tjirkije: Roy Kvitfjell
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, gorredimmie reaktajearsoesvoeteste jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine, dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh, dan gåhkese gåarede.
Kildijnesaemien jïh tersaemien tjaalasuvvieh aktine modifiseradamme kyrillijen alfabetine.
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Juktie dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh.
Learohki barkoeh jïh plakath gïelelohkehtimmesne maehtieh viedtjine gævnjasjidh bielelen sijjien bïjre gæmhpodh.
§ 1 Daennie protokollesne leah tjïelkestamme magkerh dajvh båatsoesïjth jïh saemiensïjth nubpene rijhkesne åadtjoeh båatsose nuhtjedh nimhtie guktie 6. artigkele jeahta dennie konvensjovnesne Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre.
Dellie ussjedim man gaavhtan idtji saemien giele voestes sæjjan båetieh.
Bene akte sjïeke maahta årrodh gosse naan daalhkesem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan antibiotika, maam dah nuhteges bakterijerh murhkie mah tsåvhnosne guktie goebperh maehtieh aelkedh sjïdtedidh.
4. daltesen mænngan
Kirsten Isaksen, noerhtesaemin tjirkije / Noerhte-Hålogalaanten bispedajv
Åejvieboelhkesne edtja saemien gïelem goerehtalledh gusnie vihkeles aamhtesh jïjtjene gïeleåtnosne, daaletjegïelesne jïh guktie gïeleåtnoe beajjetji tsiehkine lea.
Dan bijjelen ij goh maehtieh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese klååkesovvedh.
Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh, mestie aaj goerem åådtje.
Harald Eia ij rikti vienhth altese steemme ulmiem åtna.
Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh.
gïetegærjesne orre daarpies digkiedimmiem guarkoen bïjre ulmeste rehabiliteremen jïh bååstedevualkemen åvteste saemien byjreskesiebredahkese.
Lohkh vielie Arctic Winter Games 'n bïjre dej byögkeles gåetiesæjrosne.
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse gïelebiesine orreme.
Uvtemes gosse 20-30 jaepieh, gosse pruvrieh, dah åadtjoeh dam maam staate faalehte, vuesiehtimmien gaavhtan maanatjirkeme.
gosse kontinuitetem gaarvani saemiengïele aarkbeajjetjen gïeline destie båata jeenjh maanah jïh noerh gieh ööhpehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh eah gaavnh saemien goh ektiebarkemegïeline ij gåetesne jïh ij byjressiebredahkesne.
Jis dah eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadtedh dellie åådtje åålegh dam daejredh.
strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen jallh ryöknedimmietjiehpiesvoeten bïjre.
Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh, edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken, dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne.
Dejtie badtjine gååvnesieh mejnie maahta tsïnnem, tsïnnebangsemh jallh boetjem jïh gåalojde bådtjadidh.
Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie.
Aalkoste dah kristegassjh gyrhkesjæmman tjåanghkenin.
buerkiestidh jieleme-, barkoevaeltije- jïh barkoevedtijesiebride jïh dej sijjiem barkoejieliedisnie, jïh faktovride mah baalhka- jïh barkoetsiehkide nænnoestieh
Saemiedigkie aktem bïevnesem maanagïertiej bïjre saemien maanide tjaelieminie.
Jielije bovtsh jïh heanteme bovtsh jïh bovtseste mij jeatjah jïjtsen åtnose maahta dan nubpien rïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah.
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh orre baakoeh jïh lahtesh lïeredh.
Leessh våålese pdf-goerem vuelielisnie, dievhtieh dam jïh seedth dam dov nommevæhtine Saemiedægkan.
Maehtedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjïertestidh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh tjaeledh. Lohkehtæjja maahta dejtie, mah joe maehtieh tjaeledh, eadtjalgehtedh nommide tjaeledh dej sijjen lïhkemes slïekten bïjre saemiengïelesne.
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesinie jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
Daate akte golmenjaepien prosjekte mij eelki 2010.
Ij naan jeatjah ryöjredimmieh.
Guvvie: Jan Arne Varsi
Dah ryöknemetjïelth veeljemegievline dam minngemosth ryöknemem darjoeh.
Vihth jaepiem gåetesne aerebi goh Raavrvijhkese vøølki jih desnie staaten realskuvlesne gøøkte jaepieh veedtsi. Dan mænngan vijhte jaepieh gåetesne aerebi goh vihth jeatja skuvlese.
Jïjtje vïenhtem akte råajvarimmie mejnie maahta aelkedh lea tsåatskelesvoetem jïjtjemh vööste stuvredh.
buerkiestidh guktie åtnoe vaarojste jïh dïenestijstie lea evtiesovveme Nöörjesne, jïh utnijereaktide buerkiestidh
Dåarjoem saemien kultuvreinstitusjovnide raereste lissiehtidh 1,7 millijovnh kråvnajgujmie.
Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne.
daltesisnie pryövenassh tjïrrehtieh golken 13. b raejeste golken 23. b raajan.
Guhkiebasse maahta aaj baajedh learohkem dååjrehtimmiem åadtjodh ovmessie taalesïevh nuhtjedh (ovmessie mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese
sgM:n leah golme termedåehkieh, akte noerhtesaemiengïelesne, akte åarjelsaemiengïelesne jïh akte julevsaemiengïelesne jïh dej lihtsegh lea faagealmetjh dejstie golme saemiedigkijste jïh gïelealmetjh dejstie ovmessie gïeledajvijste.
Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh jïh bueriedidh.
Maarja lea ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme goerehtallemepryövesne.
Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste
Mojhtesh mijjese gearehke jïh vyörtegs.
Goh akte bielie daehtie barkoste saemiedigkieraerie aaj ovmessie dotkijh jïh daajroebyjresh bööredamme tjaalegh ovmessie aamhtesi bïjre tjaeledh.
Evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste sjïehteladtedh, staateles åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem nænnoestahta.
Daate sæjhta negatijve konsekvensh åadtjodh jåartabårran saemien dajvine.
Fylhkentjïelte Fylhkentjïelten stuvremeåårganh vååjnoeh goh dah mah tjïeltine.
Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie?
Daate hov joekoen vihkeles barkoe, mohte ij lij gie aerebi dagkarinie barkojne giehtelamme. Idtimh giejtie gænnah maehtieh man bijre gihtjedh.
Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje.
Gåatomemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
Edtja maehtedh damtijidh, toelhkestidh jïh bïevnesh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaalegijstie gærjine, plaerine, åtnoebïhkedimmine, njoelkedassine, brosjyrine jïh digitaale gaaltijinie.
Saemiedigkie dam jeanatjommesem sov politihkeles barkoste ektede politihkeles bïevnesinie ovmessie aamhtesi bïjre.
Jis vielie bïevnesh jïh vihtiestimmiekrïevenassh sijhth- vuartesjh ohtsemegoerem jïh Saemiedigkien njoelkedassh öörnegasse jallh gaskesadth Saemiedigkine.
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpojste bigkie.
Jeenjh barkojste saemiedigkien ektesne barkedh.
Lïerehtimmievuekiem veeljedh darjomasse, maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan meatan årrodh barkoesoejkesjisnie.
Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Ööhpehtimmie åålmegepedagogese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine.
Aaj tjaaleldh raerieh bïevnesasse båateme almetjijstie, institusjovnijste jïh siebrijste.
Sveerjen gärhkoe golmeluhkie stiftine juakeme.
Faage edtja skreejredh eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne jïh demokratijesne, jïh dååjrehtimmieh destie vedtedh.
Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven veeljemem darjoeji / n abpe laantesne?..
Ulmie lea, maahta gaajhkide faaledh dejtie gieh saemiengïelen ööhpehtimmiem sijhtieh - noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh jallh åarjelsaemiengïele.
Goerehtimmie mij guhten reaktavaeniedimmien bïjre maahta dennie rïjhkesne tseegkesovvedh gusnie reaktah vaenebh sjidtieh.
Tsïnne, boernengåetie jïh munniestuehkie mah kråahpen sisnie dah sjïdtedieh.
Gosse learohkh heamtuvrh tjaelieh, responsem åadtjoeh akten voesteslåhkose.
Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmiem åtna.
Learohkh heamtuvrh luhkieh goh skraejrie, jallh lohkehtæjja heamtuvrh dejtie låhka.
- Gïeh maehtieh maam akt dejnie darjodh?
- Mijjieh badth daejrebe akte stoerre haesteme faageles maahtoe fååtese, jïh daerpies maahtoelutnjeminie jïh jaabnan bïhkedimmine vierhtiealmetjijstie dejnie saemien gïelejarngine.
Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta jïh tjïelke jïh gellielaaketje gïeline.
Nyjsenæjjaj våajnoe lea vihkeles tjuevtenje gåessie orre staeries ulmieh buktiehtidh illedh, jïh dannasine sïjhtem manne galka nyjsenæjjaj vuajnoem nænnoestidh gaajhkne daaltesinie, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Vaeltieh våaromem akten aejkien dijjieh lidh guessine naakeni luvnie, mah dejpeladtje jielemigujmie gïehtelieh
Daesnie tjïelth edtjieh sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Lissine nænsåemies skuvlh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne faaledh jallh joekoen saemien faagine jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne naan kuvsjide jallh sjïere tjïertide.
damtijidh jïh nuhtedh jïjtsevoetide proporsjovnaale, båastode proporsjovnaale, lineæære jïh kvadratiske funksjovnide, jïh vuesiehtimmieh vedtedh praktihkeles tsiehkide mejtie maahta daej funksjovnigujmie buerkiestidh
Mïnnemh ietniehokse- jïh maanahoksedåastoevisnie (MVC jïh BVC) åesehts ellies laantesne.
Åarjene: Daehtie loekteste tjaetsiegohkedahkem Jitnemenjaavran jïh vyjrehkåbpoe dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.