Tu'tǩǩumuužž da tu'tǩǩeemteäggtõõzz õõlǥ'či koordinoida õhttsažtuâjast valdiai, aartkla suåvtõõzz da äv.
Vasu täävvtõzzân lij päärna jii'jjesnallšemvuõđ da puärrsi vuäinnmõõzzi lokku vä'lldmõš toimmjumuužž järjstumuužžâšt jm. päärna ǩiõčclâ'sttmuužž, taarbb da puõ'tti ääi'j vuäinnmõožž, päärna miõlǩiessi ää'šš, ravvõsvuõđ da päärna persoonlaž tue'rjj da ohjjeemtaarbid.
Vu'vddvaaldšemve'rǧǧpõõrtid tuejjed sää'mǩiõllsaž kääzzkâ'sttem-õõutilååkk saa'mi dommvoudda.
Snimldõk: Inga-Briitta Magga.
Plaan lij õin tarbb õõudâsviikkâd ââlddbužže tue'jjeemnää'l õhttsažtuâ'jast sää'mvuu'vd personkåå'dd, puärrsi da jee'res õhttsažtuâ'jjlaivui'm.
Privatoummu, joouk le'be õhttsažkåå'dd Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest da Ruõššjânnmest vuei'tte tuejjeed e'tǩǩõõzz ee'jj 2014 ciist vuäǯǯjest.
Prograamm pooddâst vuäitt friijeld čuä'jted musiikk- le'be jee'res kultturprograammid.
Tän ǩiiđ lij alttuum še nuõrttsää'mǩiõllsa abbâz ǩiõttǩee'rjtemtuâjj.
Tukes da låå'voocci le'jje läittam tu'mmstõõǥǥi diõtt Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõ'tte.
Ouddmättõõzz vueitet järjsted jun- a pei'vvhååidâst le'be škooulâst.
Lää'ǩkpiizzar välddtuâjjan lij tuåimmjed saa'mi vuõiggâdvuõđid kuõskki aa'šši valmštõõlljen da aa'šši ou'ddepu'httjen sää'mtee'ǧǧ vaaldšmest.
Päärna, piârri da personkåå'ddin čõõđtum saǥstõõllmuužži vuađâlt raajât håiddâ'kksai päärnai peâmmplaan.
Čeä'ppvuõđpeivva ää'rbvuâlžânji kuulli sää'm kulttuu're kuõskki šlaajjâst jeät leäkku veâl tuejjuum tu'mmstõõǥǥid.
Tuâjj-joukk lij ǩee'rjtam lääddas da čõõđtam Akwé: Kon vuä'ppõõzzid.
Sää'mtee'ǧǧi vuei'ne'lm mie'ldd Lää'ddjânnam ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž vääžnmõs teäddäärvin â'lǧǧe lee'd čõõđtemnallšem pukin Lää'ddjânnam tuejjumuužžâst, jiâ-ka hå't mâka energiapolitiikklaž kõjldõõzz vuäǯǯ mõõnnâd pâ'jjel Lää'ddjânnam ooumažvuõiggâdvuõđi vääžnmõs teäddäärvi.
Ǩiiđ pei'vvmä'tǩǩ " Johtin meara gáttai " / " miârr-riddu " riâžžât ǩie'ssmannu aalǥâst vuâlla škooulekksaid.
Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tuâjjtobddmõõžž koontâr- da ǩee'rjtue'lljõstuâjain.
Tuåimmpäi'ǩǩ lij Sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkåå'ddest Sajoozzâst.
Vuâđđlää'jjvälljkåå'dd vuä'pstõs i'llakku teâuddjõõvvâm.
Luâđ ââlǥče kuullâd kõskksaž vue'ssen päärna juõ'ǩǩpei'vvsaž jie'llem.
Oulu ärvvtõõllmõ'šše vuässõ'tte še Â'vvel lookkjiškooul Villasat - joukk taansineez Doaivut da vuoimmehuvvat (Tuäiv da pe'ttõõttmõõžž).
Nuõrttsää'mǩiõl mainsteeji mie'rr lij pâ'jjel 350.
Mä. aanarsää'mǩiõl jåårǥlõ'tti Saammal Morottaja
8:40-9:00 Saa'mi pannmaterialaž kultturpreeddan suõ'jjõs Lää'ddjânnmest Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjåå'đteei da vää'rrsaaǥǥjåå'đteei jiâ taarbâž lee'd sää'mtee'ǧǧ vuä'ssla.
Seämma poodd puõ'đi miõ'lle saa'mi histoor da tõn ääi'j ǩiõččlõõttâmvue'ǩǩ, klasstõõllâd saa'mid vue'lab roodd vuâlla kuullven.
Čiõ'lǧǧeei tuâjjan lij håiddad vaaldšemšuurmõ'sse kuulli juõ'ǩǩpeivvsaž vaaldšemvuõđlaž tuâjaid, mâ'te ââ'nned huõl sää'mtee'ǧǧi da takaisååbbar valmštõõllmest vaaldšemšuurmõõzz håiddmen vuä'ssäiggsen Sää'mkulttuurkõõskõs projektšuurmõõzz tuâjaid.
Â'vvel pââibužškooul: Sara Nuorgam (tâ'vvsää'm)
Alttõõzzid sää'mtee'ǧǧ nõõm da saaǥǥjåå'đteei ämmatnõõm mu'ttem diõtt tuejjii sää'mtee'ǧǧ vuässlaž Asko Länsman.
Ä'šštobddituâjj-joouk tuåimmepiijjâm-alttõõzz Lää'ddjânnam ri'ǩǩe, â'lǧǧe čõõđted da tuåimmepiijjmõš âlgg ä'lǧǧed ä'lššânji Lää'ddjânnam riikk da sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjain, ", nääi't õõlǥat saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi, kåå'tt lij tuåimmjam še meersaž 8 (j) - ä'šštobddituâjj-joouk saaǥǥjåå'đtee'jen.
Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs ve'ǩǩe suåppi õllškooultu'tǩǩõs, pirrõsaa'šši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da ri'jttjeei eŋgglõsǩiõl silttumuš.
Sää'mte'ǧǧ lij čõõđtam õhttse'žže kääuc ođđ materiaal ee'jj 2014 vuõssmõs neä'ttli äi'ǧǧen.
Saa'mi päärnaikulttuurkõõskõs juätkk sää'mpäärnai- da nuõri ǩiõl da kulttuur tue'rjjumuužž tuåimmjem tuâjjpõõrti, teemmpeei'vi da čeä'ppvuõđpeei'vi pääi'ǩ.
Vuõssnaroodi ää'rbvuâlaž teâđaid kuõskki biodiversiteettsuåppmõõžž 8 j aartiikli'žže kuõskki Akwé:Kon - vuä'pstemvuõtt lij valddum testtâânnmõ'šše Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan ta'rǩǩeem poodd.
Ǩerjja ko'lle še ääi'jab čõõđtum tuâjjǩee'rj 5- da 6 - klaassid.
Anne-Maret Labba - vää'rrvuä'sslaž Sammeli Salonen
Sää'mte'ǧǧ da Meä'cchalltõs liâ puättam saaǥǥstõõllmõõžžeez mie'ldd tõõzz, što nõõmtum tuâjjä'rttel valmštââll Akwé:Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuužž Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan raajjmõõžžâst.
Čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât sää'mtee'ǧǧ da Suä'đjel kåå'dd õhttsažtuâjjan.
Maaddârääkk mainnsi da Ánná da Saammâl maainstem vuârai kõõskõst vuäitt mättjed aanarsäämas hää'sǩeld.
Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuä'ppõõzz Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuužžâst pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââ'nnem- da
Sää'mte'ǧǧ lij vuâđđääm sää'm ǩiõlltuâjj-ciist, koonn ju'rddmõššân lij u'vdded tobdstõõzz sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peä'lest tuejjuum o'nnstemnallšem tuâjast Lää'ddjânnmest.
Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv lij bie'ǩǩ Nuõrr Kulttur- podd.
Sää'mte'ǧǧ reäšš ođđ nõmmǩeâštõõttmõõžž, koon jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsi'jdde ee'jjest 2012 valmštõõllâm vue'lnn åårrai Sää'mkulttuurkõõskõ'sse tõn miârkksõõvvmõõžž da tuåimmuužž mie'lddsaž nõmm.
Meeraikõskksaž aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8 (j) and related provisions) valmštââll biodiversiteettsuåppmõõžž puõ'tti vuä'ssbie'llsåbbar, kåå'tt såbbrõõžžât ee'jjest 2012 Indiast da valmštââll alttõõzzid vuä'ssbie'llsåbbar aartikla 8 (j) kuõskki tu'mmstõkkân.
" Leäm šiõǥǥ miõlâst sää'mtee'ǧǧ såbbar primmum tuåimmjemprogra'mme.
Rau'ǩǩeš sää'maa'šši tâ'vvjânnamlaž ve'rǧǧorgaan raajjâd e'tǩǩõs tõ'st mä'htt puõ'tti ainsmâ'ttem saaǥǥstõõllmõõžž vuei'tet čõõđted.
Sää'mvuu'd viiǥǥât meeraikõskksaž kongressää'ššlai tie'ttemvuõ'tte määŋgpeällsi'žžen da nåkam miârkksõõvvi sååbbarpäi'ǩǩen, kåå'tt lij jee'resnallšem."Aanra puä'tte tõk põrggâz da organisatiad, kook haa'lee noorõõttâmpooddâst jeänab, ko joukktu'ri'smmpääi'ǩ le'be pue'rben sää'mkulttuur da o'dinakaivuõđ luâđ tuåimmjeei kääzzkõõzzivui'm ", särnn ha'ŋǩǩõõzz jåå'đtee'jen va'lljuum aanarneǩ, šâddvuõđstes nuõrttsä'mmlaž Marja Männistö.
Tâ'vvjânnamlaž sää'm ǩiõllcistt - Gollegiella
Tuâjj-joukk oudd veâl alttõõzz, što åå'n oođeem määŋgnallšemvuõttstrategiia da tuåimmjemprogra'mme, mie'rǩǩeet veâl på'rddǩerjja ođđ tuåimmtuâjaid ää'rbvuâlaž teâđai suõ'jjeem diõtt.
Mädd- da meä'cctäällmimisteria lij raukkâm sää'mtee'ǧǧest ceâlkâlm kue'llšee'llemlää'jj obboođumuužžâst valmštõõllâm tuâjj-joouk smiõtldõõǥǥâst.
Tuâjj-joukk âânn vääznai ä'ššen, što kåå'dd še vä'ldde lokku vuä'ppõõzz ha'ŋǩǩõõzzeez beä'lnn.
Proje'ktt-tuâjjla tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââtt sää'mkultturkõõskõs Sajõõzzâst.
Siõreest päärnaž mättji sosiaalaž čeä'ppvuõtte, tue'jjeed tuââ'jj da âânnet luâđ reeǧǧesvuõđid da pirǧǧeed kõõrâs luâđâst.
Pääkkte'm Akwé: Kon vuä'ppõõzz liâ valmštõllum õõutsââ'jest alggmeerai võboršee'ǩǩivui'm da primmum biodiversiteettsuåppâm vuä'ssbie'llsåbbrest ee'jjest 2004.
Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei ämmatnõõm vaajtumuš ŠpresidenttânŠ lââ'zzte'čči äärvouddmõõžž da čiõlǥe'čči saaǥǥjåå'đteei tuõđnallšem stattuuzz narood ee'ttǩâ'sttem orgaan saaǥǥjåå'đteejan.
Ǩee'rj kärtteei, Salli Parikka (Wahlberg), lij kärttääm määŋgaid pärnaid da nuõrid jurddum ǩee'rjid (www.salliparikka.com).
Tuâjj-joouk saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštumuužž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nu'tt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla."Vääžnmõs ministeriad da ve'rǧǧnee'ǩǩ čõnnõ'tte ooudâsviikkâd saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđaid.
Nuõrttsää'mǩiõl jåårǥlõ'tti - Merja Fofonoff
Ciistsumm lij 15 000 eu'rred, kåå'tt miõđâd privatoummid, jooukid, õhttsažkoo'ddid, organisaatiaid le'be stroi'ttlid, kook lie o'nnstam tuejjeed sää'mǩiõl ou'dde miârkkšõõvvâmnallšem tuâi sää'mǩiõl ooudâsviikkmõõžžâst.
Mij, Sää'mtee'ǧǧ da čeä'ppnee'ǩǩin da ǩiõtt-tuâjain õõlǥči õhtteed viõǥǥeez õhttsaž sää'mkultturpolitiiklaž prograamm tuejjumu'šše.
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV da tõ'st III-II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 2448,54 - 2505,49 eu'rred / mp).
Ceâlkâlmraukkmõõžž mie'ldd smiõtldõõǥǥ vuâđain raajât ministeria ve'rǧǧooumažtuâjjan e'tǩǩõs halltõõzz e'tǩǩõssân da nu'tt ee'jj sizz kue'llšee'llemlää'ǩǩen.
Lää'ssteâđaid tuâjast oudd lää'ǩǩpiisar Aimo Guttorm, te'l.
tâ'vvsää'm nomiini da tuâjjsaa'ni soojtemšlaai da uvddum muä'dd ouddmiârkai soojtumuužž.
Maacctõõzz mie'ldd vuä'ǯǯum teâđ âânet äu'ǩǩen sä'mmla håiddâkksai peâmmtuââ'j õõuđâsviikkâmtuâ'jast.
Valdiain âlgg u'vdded sää'mtegga piiriee'jji põõšši teäggtõõzz äimm-muuttõõzz šiõttõõvvmõ'šše, tõn tu'tǩǩumu'šše da jiijjâz äimmpolitiikk ooudâsviikkmõ'šše.
Vaalpââ'jj juätkkai ee'jj 2015 loopp räjja.
Vuõiggâdvuõttministeria lij puättam vuâstta ǩee'rjin, kåå'tt kuâskk takai rä'tǩǩumuužž äiggavuäǯǯam diõtt saa'mi vuõiggâdvuõttstattuuzz pue'reem diõtt jee'res vaaldšemvuu'din da lää'jjšiõttõõzzâst.
Sä'mmla håiddâkksai peâmmtuââ'j ohjjumuužžâst tue'jjeet õhttsažtuââj Sää'mtee'ggain.
/ VI mie'ldd vuâđđpä'lǩǩ lij 1 489,69 eu'rred / mp, koon lââ'ššen määu'set 24% sää'mvuu'd lââ'zz da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi tuâjjtobddâmlââ'žž.
Plaaneei tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mtee'ǧǧ piizarkåå'dd sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst.
Aanarsä'mmla Matti Morottaja tuejjeem nõmme'tǩǩõs Sajos lij va'lljuum sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž vuõi'ttjen.
Lââ'ssen sakkeemve'rǧǧkonttrest lij occum da ju'n vuõǯǯum Sajos nõ'mme jiijjâz säi'mmkodd addrõõzzin www.sajos.fi
Te'l ko õõlǥtummuužž riâššat pei'vvhåiddpääi'ǩest, õuddmätt'tõzze šiõtteed teu'dded še pei'vvhååidlää'jj.
tää'zz pââ'jde suei'nn- da peälddko'rvvõõzzid. Vuõsstuâjjan tuärjjõõzzin staanâd
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VII.
Sää'mte'ǧǧ lij piijjâm täävtõssân sosial- da tiõrvâsvuõttvuu'dest što sä'mmlaid jurddum sosialvuu'd kääzzkõõzz liâ plannum miârkkšõõvee'l saa'mi jii'jjes kulttuur šõddâmaalǥin, sä'mmlai ä'rbbvuõtt äärv da jie'llemvue'ǩǩ lokku vää'ldee'l da što kääzzkõõzz čõõđtet sää'mǩiõlin da saa'mi jii'jjesvaaldšem vuâđast.
- sää'm ǩiõlâst da kulttuurest
Lââ'ssen haa'lääm spä'ssbõõžžâd sää'mtee'ǧǧ da sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Sámi Duodji taarbi lokku välddmõõžžâst ".
Sä'mmla materiaalbaaŋk õõudâsviikkmuš interne'tte lij vääžnai sää'mǩiõllsai håiddâkksai peâmmaunstõõzzi õõutsâ'jja noorrmužže håiddâkksai peâmmpersonkåå'dd da puärrsi áánnma.
Ruõcc, Lää'ddjânnam da Taar Sää'mtee'ǧǧ di Ruõšš saa'mi õhttsažtuâjjorgan, Saa'mi Parlamentaarlaž Suåvtõs (SPN), vuârdd tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž ooudâsviikkâd saa'mi raajid pâ'jjel mõõnni õhttsažtuâj veâl pue'rab årra, lââ'zztee'l saa'mi õ'httekuullmõõžž da raajjâd SPN:st saa'mi õhttsaž pââimõs võboršeǩǩnallšem orgaan jiijjâz-i vaaldšemraajõõzzin.
Sää'mǩiõll lij sää'm alggmeer ǩiõll.
Čeä'ppvuõđpeivva riâžžât buss jåå'đtumuužž juõ'ǩǩ å'rnn sää'mvuu'din.
 raajât mainnzin da ärvstõõllmuužžin vue'ss juõ'ǩǩpei'vvsaid tuåimid
ää'šš ou'ddepu'htti Inga-Briitta Magga, lää'ǩǩpiisar Aimo Guttorm da vuâllaǩee'rjtam.
Sää'mkulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saa'mid pue'rab ouldõõzzid jii'jjesnallšee'l ââ'nned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jie'llemvue'ǩǩtuejjumuužžâs di håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saa'mi takai jie'llemvue'jji šõddmõõžžid.
Jeä'ǩǩespââi voddõõttjen liâ Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari da Rune Leskinen di Inga Juuso, Johan Anders Bær da Niko Valkeapää.
Cistt ooudald vuäǧǧai juä'tǩǩed tuâi sää'mǩiõl staattuuzz kaggäm pirr da sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi pue'reem ou'dde.
Alggmee'r õhttsažtuâ'jj lij alttuum sä'mmla päärnaikulttuurkõskkõõzz tuåimest päärnai kulttuur beä'lest.
Máret Sára Máret Sára lij šõddâm e. 1947 Pessjooǥǥâst Porsanger kåå'ddest Taarrâst.
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩeemriâššmõõžž õõlǥtemtää'zz IV da tõ'st II klaass mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 2 458,77 eu'rred / mp).
Nuõrisuåvtõs puätt tuõjjstõõllâd nuõripolitiikklaž aa'šši pirr da tuåmmai sää'mnuõri õhttsaž jiõnnân, nu'tt meeraikõskksânji ko še sää'mvuu'din.
Koontârpiizar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 41 §:fâst.
Pekka Aikio jåå'đat sää'mtee'ǧǧ vaal-lu'vddkåå'dd
Sää'mǩiõl jeälltem tuåimmtuâjjprograamm e'tǩǩõs lij u'vddum ministrid
Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäggteei lij EU:n Interreg IV A Nord Sää'mjânnam.
Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da sää'mǩiõl jeälltumuš da staanumš puõ'ttiääi'jest.
Jee'res čuä'jtõõzz liâ še pue'ttmen - teâđtep tõin mâ'ŋŋlakast!
Saa'mi ǩiõtt-tuâjjlai seä'rvv Sámi Duodji ry vuässââtt čuäjtõõđee'l da kaaupšee'l ouddseez.
čiâss 15.15 - 16.00 Ooudâsviikkâmpeei'vi õ'httepiijjmõš da sää'm pannmu'šttempuõccâmvuõđ håiddpälggaz ooudâsviikkâm meä'rtumuš.
Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz såbbar õhttvuõđâst rie'ššeš u'ccseminaar, koon teemmen le'jje nuõripolitiikklaž ää'šš.
Naroodlaž tää'zzest âlgg raajjâd äimmlää'jjid, kooi vie'ǩǩin čõõggât kaa'stid da teäggtet äimm-muuttõõzz čõggâmtuåimid da staanât vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđid äimm-muuttõõzzâst.
Lââ'ssteâđaid: Pia Ruotsala, sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sää'mte'ǧǧ, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
Kåå'dd jå'ttee hanǩǩõõzz raajeel'l õhttsažtuâ'jjsuåppmõõžž.
Projeekt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc
Tuåimtam: Anni Näkkäläjärvi
Ǩiõllciist vuei'tet u'vdded ouddmiârkkan ǩee'rjlaž, njää'lmlaž le'be jee'res aa'šši diõtt, kook lie jee'resnallšem tuåimmjemvuu'din.
Puk tuåim aartikla 8 (j) tuåimmepiijjâm diõtt â'lǧǧe valmštõõllâd da čõõđted õhttsažtuâjast alggmeeraivui'm. "
11.15-11.20 Ǩiõlltuâjj-ciist ǩeeiǥumuš Kultturminister Stefan Wallin
Da vuârdam ää'lšest, što ä'lǧǧep tuejjeed tuâj tän histoorlaž ää'šš pirr, le'be nu'tt, što vuäǯǯap äigga sää'msuåppmõõžž kolmmen jânnmest, ko'st jälstep ", juä'tkk Egil Olli.
Aanarsää'm ee'jjest 2011 čõõđtum čõhččlookkânpââi aabbâs lij vuäǯǯam pa'ldde tuâjjǩee'rj
Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
Tõi'd tue'jjeet takainalla õhttuum jie'llemvue'ǩǩen le'be jä'rrsi ämmti kuâŋŋ.
Persoon liâ klasstõllum še jie'nnǩiõl mie'ldd. Ǩiõllsaž klasstõõllmõš lij stäbbjab ä'šš: Sää'mtee'ǧǧ mie'ldd statistiikkid âlgg ââ'nnet tå'lǩ koon-ne årra puu'tt u'vddjen, ko vuâlla 18-âkksai jie'nnǩiõl i'lmmtumuužž liâ sä'ttnallšem, jiâ tää'rǩeld u'vddum da jiõnstemvuõiggâdvuõttâkksain määŋgas kue'dde i'lmmteǩâni jie'nnǩiõles.
Sää'mčeä'ppnee'ǩǩi Marja Helander da Outi Pieski Sajo'sse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet da čuäjtet mââibaarǥjeä'ǩǩää 3.4. čiâss 20 ä'lǧǧem sää'm kulttur jeä'ǩǩääst.
Päärnaivui'm ââlǥče âânned nut jiânnai ko mååžna luâvas karttvuađlaž õlmmumuužž.
Parlame'ntt priimi vue'ssmannust kuåivâslää'jj 169 § mie'lddlaž muttâz, koon mie'ldd Tukes vuäitt vuâđđõttum määi'nest ooʒʒi raukkmõõžžâst malmmooccâmlåå'v le'be kå'llšku'lljeemlåå'v viõǥǥâståårram juätkkjumuužž le'be kuåivâslåå'v le'be kuåivâs-staanvuõđlåå'v kuõskki tu'mmstõõǥǥâst mie'rreed, što låå'vest õhttlõvvõttum tuåimmtuâjaid vuei'tet läittmõõžžâst huõlǩâni riõmmâd låå'pptu'mmstõõǥǥ jää'ǩǩtee'l."Parlamee'nt tuejjeem muuttâs leäi teâpstum da sää'mte'ǧǧ tuejjii e'tǩǩõõzz veâl vaaldšemvä'lljkåå'dd kuullâm õhttvuõđâst, što ou'ddelgo kuåivâslää'jj riõmât mu'tted, vue'rtet Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt linnjjumuužž kuåivâslää'jj tiu'ddepiijjmõõžžâst.
Vee'rj tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst.
Päärnast lij pâi ǩiine ooumaž ǩeäzz na'ddjõõttâd, ǩeäst vuäitt kõõččâd, jos i'lla jiõčč piâzzám tuõtti pohttmõžže le'be jos lij ärvvstõõllámpohttmõõzzâst pannaainâs.
- Lää'ddjânnam âlgg tiuddeed meeraikõskksaž da halltõsprogra'mme ǩee'rjtum õõlǥtumuužžeez sää'm-meer da sää'mǩiõl ou'dde.
Sää'mte'ǧǧ lij pe'cclest sää'mvuu'd åålǥbeä'lnn jälsteei sää'mpäärnai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst.
Tuåimmjemplaan âânn se'st sää'mtee'ǧǧ vä'lddtäävtõõzzid di tää'rǩes õhttsaž da sektorpuõttlaž täävtõõzzid sää'mtee'ǧǧ vaalpâjja 2012-15.
Sää'mte'ǧǧ vuâđđad õ'httekuullâmvuõ'tte nuõrisuåvtõõzz da nuõripiisar vee'rj.
Čuä'jtõõzz leäi o'hhjääm Ville Köngäs, tõt vuâǯǯai ǩiiččee'jid loŋŋned mie'ldd, ta'nssjee'jin leäi šiõǥǥ hooddlaž musiikk mie'ldd ta'nssjumuš da koreografia leäi šiõttlânji vä'ǯǯlõs.
SPN ouddlâstt, što bioenergii âânnmõõžž lââ'zztumuš ij vuâǯǯ lââ'zzted u'ccčuõmârkaa'stid da õõlǥat, što u'ccčuõmârkaa'stid âlgg cõggâd viõkksõs si'lljee'jin.
Sij čõõđtem čiõlǥtõs Nuõrti-Aanar sää'mǩiõllsai pääi'ǩnõõmin lij spesialnalla vääžnai nuõrttsää'm- da aanarsää'm ǩiõli kulttuursaž luõttu kuulli teâđ seillmu'šše.
Proje'ktt-tuâjjla tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkulttuurkõõskõs Sajoozzâst.
Kâskka Aanar ceerkavsiid, Juutuajooǥǥ riddu ja Aanarjääu'r õõldâsvuõ'tte kaggõõtti Sää'mkultturkõõskõõzz vuõđđu mu'vrješ metallsylinder, koon sizz le'jje pijjum vuâđđǩe'rjj (nellj jee'res ǩiõll šiõttõõzz; lää'ddǩiõllsaž, aanarsää'mǩiõllsaž, nuõrttsää'mǩiõllsaž da tâ'vvsää'mǩiõllsaž), âânnmõõžžâst åårrai smavvteä'ǧǧnorldõõǥǥ, Aanrest i'lmmstõõvvi pääiklažga'zeâ'tid (Inarilainen, Avvir. Lapin kansa ja Pohjolan sanomat) da saa'mi ä'rbbvuõđ, Sámi Duodji - ooudâsmiârkin pravvum ǩiõtt-tuâjaid.
Jeeresnallšem sää'nnpaarid (säännpaar, kook rätkje kueimstes õõut jiõnnõõzz vuâđalt) siskldeei tiivti veäkka vueitet u'vdded päärnže peäggtâ'stted tõst mä'htt jiõnnõõzzid ââned saani räätktõõllmužže.
Sä'mmla håiddâkksai peâmmtuââ'j šuurmõs õudde puõ'tti va'ǯǯlõzzân lij sää'miõllsa škoouljum personkåå'dd vuä'ǯǯamvuõtt.
- Â'vvel tâ'vvsää'mǩiõllsaž joukkpiârpei'vvpõõrt tuejjumuužž staanumuš 15 621,30 €
Sää'mparlamentnee'ǩǩi konferenss noori õ'htte sää'mtee'ǧǧivui'm va'lljuum vuä'sslaid da Ruõšš saa'mi võboršee'ǩǩid.
Lää'ddǩiõ'lle ciist nõmm lij " kultakieli ".
Me'äcchalltõs haa'lad vä'ldded saa'mi kulttuur ââ'nnem oudldõõzzid lokku, nu'tt puârast ko vuäitt.
- Sää'mǩiõllsaž â'lddhoi'ddjeei ââ'ǩǩoummihuõ'lle 38 025 €
Sää'mǩiõll vuõssmõzzân le'be nu'bben ǩiõllân
Ǩiõlvuađlaž teâđstumuš rääjj vuâđ lookkâm - da ǩe'rjjtem silttumužže.
- konseert ǩiõččmõš leäi vuäittmõõžžâst še YLE Sápmin live stream vuõlttõssân internee'ttest.
Sää'mtee'ǧǧ 3.12. riâššâm seminaarâst Levist saaǥǥstõ'lleš saa'mi kultturpreeddan suej taarbin.
Proje'kttsihteeri lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz VI.
Sää'mte'ǧǧ tuäivv, što Mädd- da meä'cctäällministeria oudd puõ'ttiääi'jest še Meä'cchalltõ'sse vaalmâsvuõđid suåvtõõllâd meä'ccreeidaid da Meä'cchalltõõzz puu'tteemtäävtõõzzâst saa'mi dommvuu'dest čåuddââđčeš.
- Sää'mǩiõllsaž dommveä'ǩǩteei Veahkki vuä'sttemkääzzkõssân 25 575 €
Kalevi Kasala, Päivi Kasala da Tarja Lehmuskoski
Ärttlid raajeest täid päärnaid piijât jee'res ärttlid sää'mǩiõl âânnem ra'vveem diõtt.
Vääžnmõs täävtõssân liâ õinn sää'mpäärnai kiõl da kulttuur nâânumuš saa'mi dommvuu'dest.
GOLLEGIELLA - Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllcistt jue'jjet čâhčča 2014
Sää'mtee'ǧǧ teâđai mie'ldd Meä'cchalltõs lij vuä'ppõõzzi suåvvtumuužžâst vuõssmõs ve'rǧǧneǩ obb maai'lm mettkää'vest.
Čuä'jtõõzz leäi o'hhjääm Rosa Pietikäinen da tõ'st ta'nssje Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf,
Aanar pââibužškooul: Jussa Seurujärvi (aanarsää'm), Piäkká Moilanen (aanarsää'm), Ylva Hakovirta (aanarsää'm), Irina Saijets (tâ'vvsää'm da nuõrttsää'm) da Nina Nuorgam (tâ'vvsää'm)
 šeelet ǩeä'ssa kue'l sääi'mivui'm, vuä'ggee'l, perhoin, katiskain, kuu'ǩǩes seeimain, puä'rrvin
Čeä'ppvuõđpeei'vest va'lljeet sää'mnuõri võboršee'ǩǩid Nuõri kulttur MOVES - po'dde, kåå'tt ââ'net Oulust 20.-22.5.2011.
Minister Wallin peäggti, što son teâtt Lää'ddjânnmest jälstee'jen ruõccǩiõll ooumžen, mõõnn tobddsaž tobddmõš lij jie'lled ǩiõllminoriteettest.
Suä'đjel lookkjiškooul: Riinamari Mustonen (tâ'vvsää'm) da Anni-Saara Aikio (tâ'vvsää'm)
Vuâđđlää'jj da sää'mtee'ǧǧilää'jj valmstõõllmest da šeâttuum lää'jji takai vuâđđjurddjin vuõ'lǧǧeš tõ'st, što saa'mi jie'nnǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldšem lij ooudâsviikkâm nallšem, ij-ga mââiårra åårsteeijaž.
Tâvvsää'mǩiõll lij õhttsaž Tâ'vv-Kaloott vuu'vdest da nuõrttsää'mǩiõl Ruõššjânnemst da Lää'ddjânnmest jällsteeji nuõrttsä'mmlai sest.
Prograammâst lij musiikk, stuällõõttmõš da sie'brjõõttmõš.
Snimldõõǥǥin Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ vuäzzla Tuomas Aslak Juuso da Asko Länsman di vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Erkki Lumisalmi.
24 Valle Pentti Viljo Heikki Puäʒʒooumaž Aanar
Sää'mtee'ǧǧi personkåå'dd ođđ te'lfonnââmar käunnje addrõozzâst www.samediggi.fi > Kontakt-teâđ
- Sää'mǩiõllsaž â'lddhoi'ddjeei, Männikkö kääzzkâ'sttemdomm, juâǥǥas Hilla-Puolukka 31 650 €
Sää'mtee'ǧǧ puõ'tti vaal tuåimtet čâhčča 2011.
Kioto protokoollast kaa'sti uuccumuužž ve'rddõõllâmpââ'jjen lij u'vddum ee'ǩǩ 1990.
Taarr da Ruõcc sä'mmla še vuässõ'tte såbbra.
- päärna persoonlaž da ǩiõlvuađlaž õuddnumuužž ärvvstõõllmuužž
Snimldõõǥǥâst YK vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi spesialteâđteei, professor James Anaya Ruä'vnjaarǥâst.
Sää'mǩiõlâst i'llakku škooulâst tõõzz kuulli vuõssnarood ǩiõl staattus, maainsti Seurujärvi-Kari.
Tea'tterǩeâšttõõttmõ'šše liâ i'lmmtõõttâm kutt jee'res tea'tterjoukkâd.
Privatoummu, organisaatiad, stroi'ttel da ve'rǧǧnee'ǩǩ Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest da Ruõššâst vuei'tte tuejjeed e'tǩǩõõzz ee'jj 2014 ciist vuäǯǯjest.
Vuõssaarǥ 3.4. kultturjeä'ǩǩää da seärad 4.4. meerprää'zneǩ tää'rǩab prograammâst teâđtet mâ'ŋŋluben.
KHO linnjjii kuåivâslää'jj suåvvtumuužžâst sä'mmlai dommvuu'dest
Juõ'ǩǩpei'vvsa tuååim, porrmõž da šõddâmpirrõz
Åskkooumaž tuejjad kue'ssreeisaid Euroop Suåvtõõzz vuä'ssbie'lljânnmid čiõlggeem diõtt riikk ooumažvuõiggâdvuõttvue'jj.
Kulttuurlaž teâđstumuužž veäkka ooumaž vuäitt fi'ttjed jee'resnallšemvuõđi õhttvuõđid.
Pirrõspiisar vee'rj tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõ'šše kuulli aa'ššid, jeä'rben valmštõõllâd kuåivâslää'jj da biodiversitee'ttsuåppmõõžž tiu'ddepiijjmõ'šše kuulli tuâjaid.
Tâ'vvjânnmin, Lää'ddjânnmest da Ruõšš õõldâsvuu'din uraan kuåivvâztuâjj da ha'ŋǩǩumuš, kuåivvâstuåimmjumuš da atompä'rttšõõvvmõš vuäit'či pråppâ'tted saa'mi ä'rbbvuõđ mie'lddsai jie'llemvue'jji tuåimmjemoudldõõzzid.
Sää'mǩiõli puõttiääi'j staanumuš lij vääžnai meersaž ha'ŋǩǩõs, kåå'tt lij valddum halltõsprogra'mme.
Sõddâmpirrõõzzâst vuâmmšet staanvuõđ da dommnallšemvuõđ lââzzen tuåimmsââ'ji toimmjemvuõtte, luâđ âlddsõsvuõtte da tõzz, mä'htt tõk o'vdde vueittemvuõđ sä'mmla ärbbvuõđ serddmužže luâđalt.
Juâkksaž vuäitt vuässõõttâd õõutin kaartin.
Sää'mte'ǧǧ nõõmad jåå'đtemkådda kutt vuässla.
Seminaarâst puõ'đi õlmmsa, što sää'mkulttur suej pue'rumuš õõlǥat lââ'ss resuurzzid da vuä'pstemvuõđ.
Tuärjjõõzz teäggtõs lij puuttâm tääu'je'ld kõõskrää'jest, ij-ǥa pukid taarbseejid da tuärjjõsmääi'nid tiuddeeja ooccjid leäkku vuõittum miõttâd teaggtõs.
Lââ'ssen i'lmstõ'vve nuu'bb teädldõõǥǥ aanarsää'mǩiõllsaž tuâjjǩee'rjest
Ruä'vnjaarǥâst mie'ldd liâ i'lmmtõõttâm kolmm ä'rttel / voddõõtti.
Oou'dbuž lââ'ssteädldõk i'lmmstõõvi mõõnni tä'lvvmannust da tõt leäi kaaupšum miâlggâd sõrgg loopp räjja.
Hå't sää'mtee'ǧǧ liâ tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž priimmânsaaǥǥstõõllmõõžžin bie'ǩǩen valdiai ee'ttkâ'sttõõzz, saa'mi jiõnn lij õhttsaž.
Hetta pââibužškooul: Marianne Ketola (tâ'vvsää'm), Morten Labba (tâ'vvsää'm), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tâ'vvsää'm), Nils-Matti Näkkäläjärvi (tâ'vvsää'm) da Nea-Maria Valkepää (tâ'vvsää'm)
Šiõǥǥ vaaldšemvuõđlaž tuâjai da täällvaaldšem tobddmõš ǩiõččât ouddõssân.
Lappalainen i'llakku vue'lǧǧmen meädda Njeä'llmest, leša šuu'remen tuåimmjumuužžes še ceerkavsi'jdde õõutsââ'jest Mä'rjj kappjines.
Sajos vä'lddõõnni, kåå'tt lij sää'mte'ǧǧ, ååcc åå'n Sajos põ'rtte TUÅIMMPÄI'ǨǨTEEVVAI mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 28.12.2011 looǥǥee'l.
sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosiaalvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mjuâkkaz Plaaneei vee'rj.
Tuåimmjumuš čõõđtet riâššee'l vuâlla škooulâkksaid päärnaid sää'mǩiõllsaž pei'vvhååid le'be äävnallšem vuõsspeâmmamtuåimmjumuužž di škooulnee'ǩǩid jeä'ǩǩespei'vvtuåimmjumuužž ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž ââ'nee'l.
Tuâjj-joouk lij alttääm biodiversitee'ttsuåppmõõžž vuâllaǩee'rjtamjânnmi vuä'ssbie'llsååbbar (COP).
- Te'l ko Pää'nntuõddâr håidd- da ââ'nnemplaan valmštõõllmõš o'nnast puârast, Akwé:Kon - vuä'ppõõzzi
Mi-nister Wallin ǩee'rjti, što lij rämm miõlâst tõ'st, što sää'mnuõr liâ nu'tt oddel sää'mkulttuur kâddmõõžžâst da ooudâsviikkmõõžžâst. "
Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz (Poske) vä'lddkååddlaž spesialtuâjjan lij meä'rtõllum sää'mǩiõllsa narood kääzzkâ'sttemtaarbi lokku vä'lddmõš taarbšemnallšem tuâjain.
Sää'mkultturkõõskõõzz Sajos vuâđđǩie'đj mu'vrješ Aanrest põrtt tuâjjmääddest nelljdpeei'v ǩie'ssmannu 10. pee'iv 2010 čiâss 14 a'lǧǧi prää'zneǩpooddâst.
Ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžžâst cisttlu'vddkå'dd priimi ärvvtõõllmõ'šše 142 nõmme'tǩǩõssâd (e'tǩǩõõzz liâ teâđtõõzz õhttõssân), kook le'jje rajjum da tuåimtum ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži mie'lddsânji.
Enontekiö lookkjiškooul: Juhán-Tuommá Magga (tâ'vvsää'm) da Kiia Näkkälä (tâ'vvsää'm)
Vuõrâsooumaž ohjjad aktiivlažnalla päärnai siõrršõddmuužžid tuä'rjjeel seämmast päärnai sää'mǩiõlâânnmuužž.
Ää'šš ǩiõtt'tõõlât 24.8.2011 tâ'vvjânnmlaž meertiõrvâsvuõttkonfereenssâst Turkust.
Minna Lehtola, vää'rrsaaǥǥjåå'đteei - vää'rrvuä'sslaž Anna-Katariina Feodoroff
11:00-11:15 Sää'm ǩiõlltuâjj ciist vuâđ Ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjåå'đteei, Erkki Lumisalmi Ǩiõlltuâjjciist tuejjeei mainstemvuârr
Meä'cchalltõõzz, Sää'msuåvtõõzz da Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥstõllum õhttsažmaadârdõs PEFC - meä'ccsertifiointkriteerân sää'mkulttuur da sää'mjie'llemvue'jji staannâm diõtt puätt cõggâd ođđ risttreeidaid vuu'di mäddââ'nnmest.
Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz vuäǯǯam teâđai mie'ldd Â'vvel paalǥâskåå'dd jurddân lij vuõssaarǥ 26.9.2011 altteed puõccui päkk-kåddmõõžžid.
SPN âlgg tuåimmjed ooudâsviiǥǥee'l ođđsmõõvvâm energiivue'jji âânnmõõžž.
- Nuõrttsää'mǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Če'vetjääu'r voudda 33 262,50 €
Enontekiö lookkjiškooul: Emma Eira (tâ'vvsää'm), Mira Kärki (tâ'vvsää'm) da Lars-Aslak Tornensis (tâ'vvsää'm)
Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeivva liâ i'lmmtõõttâm 24 musiikk voddõõttjed le'be ä'rttel.
Mu'st leäi rämm kaaunõõttâd ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummin da saaǥǥstõõllâd sui'n. Lää'ddjânnam saa'mi staattuuzzâst da saa'mi staattuuzz da lää'jjšeâttmõõžž ooudâsviikkâm taarbi diõtt.
Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât ta'nni Hetta škooulkõõskõõzzâst 13.-14.3.2013.
Pekka Sammallahti Tâ'vvsää'm-lää'dd-tâ'vvsää'm sää'nnǩee'rjest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lij še i'lmmstõõvvâm ođđ teädldõk.
Meä'cchalltõs lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧin ju'n alttääm vuä'ppõõzzi suåvvtumuužž Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan raajjmõõžžâst, vuõssmõssân maai'lmest. "
- õhttsažtuâ'jj puärrsi, sooǥǥ da jä'rrsivui'm
Tuâjjǩe'rjj âânn se'st abbâz siiskõ'sse vuâđđõõvvi hää'sǩes da eunnai jie'nnǩiõl silttõõzzid ooudâs viikki tuâjaid õhttse'žže 126 seiddad.
4. jee'res (kuuhlaž- da uu'lectea'tter, performance-čuäjtõõzz, stand up da
Uccjooǥǥ sää'mlookkjiškooul: Tommi Länsman (tâ'vvsää'm)
- Mu'st lij rämm tuõttâd, što jeälltemprograamm raajjmõš ouddan, Näkkäläjäu'rr tuõtti da spä'ssbõõžži še tõn, što valdiasuåvtõs lij čõnnõõttâm halltõsproggraammâst sää'mǩiõli jeälltemprograamm čõõđtumu'šše da resurssmâ'ttmõ'šše.
Kõõskõõzz se'st puätt lee'd še sää'mǩe'rjjpõrtt.
Snimldõõǥǥâst: Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt 2011, koon valmštee'jen lij ǩiõtt-tuâjjlaž Matleena Fofonoff.
Nõmm ee'ttǩâstt sää'mkulttuurkõõskõõzz miârkksõõvvmõõžž sä'mmlaid õõldâs- da äärv tobddâm päi'ǩǩen.
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VI da tõ'st II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 1796,98 eu'rred / mp).
 riâššat video- da netti kaaunõõttmuužžidjee'resårnnjällsteeji sä'mmlai vui'm
Motorlaž vuađđčeä'ppvuõtte lie väʒʒmõš, urččmuš, njoiggmõš, vuelǧǧumuš, ǩiddvä'lldmõš, čihččmõš di tääkkmõš..
Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuä'ppõõzz Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuužžâst pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââ'nnem- da raajjâmlää'jj tuåimmepiijjmõõžžâst.
Nõmm âlgg lee'd hie'lǩe'ld jee'res ǩiõlin ceä'lǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
"Kå'llmuõrâž" - ǩe'rjj lij čõõđtum alggaalǥâst ee'jjest 1990 ruõššǩiõllsaž teâdldõkkân.
ŠSää'mparlamentt Š-nõõmtõs čiõlǥe'čči Länsman mie'ldd jeänab sää'mtee'ǧǧ tuâjaid da stattuuzz.
Päärnai ǩiõlâânnemnaali määŋgbeä'llsen čõõđtumužže päärnaid vueitet jue'ǩǩed uu'cces ärttlid õuddmiârkkan ââ'jj mie'ldd.
Katainen da suu halltõsprograamm sää'mregisttrumuužž teâuddjumuš tiuddmie'reld
Lââ'ssen tuärjjõõzz pääi'ǩ staanâd puäʒʒhoi'ddjeejai ooudnallšem ci'sttjumuš.
Lää'ddjânnmest liâ nu'tt 2000 persoon, kook maainste jie'nnǩiõllân tâ'vvsää'mǩiõl.
Loŋŋnem tõn risttreeidast, mii leäi tõn poddsaž sââddai mooččâdvuõđ da määŋgnallšemvuõđ di oummu klasstõõllâm- da kåårbõõššâmtaarb kõõskâst.
Čeä'ppvuõđpeivva liâ i'lmmtõõttâm 22 musiikk voddõõttjed le'be â'rttled, koin liâ õhttse'žže 150 ǩeâšttõõttmõ'šše vuässõõttjed.
Håiddâkksai peâmm plaanmuužžâst da čõõđtumuužžâst ââned huõl sooǥǥbie'li kõskksa tääzzäärvv čõõđtumuužžâst nu't, što päärnaž vuäitt õuddned sooǥǥbie'llrool vuõrddji raajjtõõzzikani.
Ǩiõlvuađlaž da kulttuurärbbvuõđ juä'tkkumuužž ferttai õõudeed õhttsažtuâ'jast pääiklaž õhttsažkåå'ddin.
Päärnai pei'vvhåidd lij vuađđkääzzkõs, koonn järjstumuš lij kåå'dd õõlǥtummuš da koonn teä'ǧǧvuõtt šâdd vuõss-sââ'jest õhttsažkåå'dd tie'ǧǧin.
Sää'm ǩiõlltuâjj ciist miârkktõs lij u'vdded tobdstõõzz sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlâž tuâjast Lää'ddjânnmest.
Miõđlaš, staanlaž påread di vuõrâsoummu da päärna kõskksaž na'ddjõs da tää'zzärvv smellkâstte päärna aktiivlaž ǩiõl âânnmužže.
Sää'mǩiõlin juu'rdet tâ'vv-, aanar- da nuõrttsää'mǩiõlid.
Vuõccu škooul: Sunna Nikodemus (tâ'vvsää'm)
Sä'mmla ceerkvest - seminar Sajoozzâst
- sää'm ǩiõllsuåvtõõzz čiõ'lǧǧeei da piisar da tu'mmstõõǥǥi tuåi'mmepiijjen tuõjju kuulli aa'ššin
ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon'nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da nu'tt še sää'mǩiõl
Tuäivam, što tu'mmstõõǥǥ mie'ldd õhttsažtuâjj Tukesin šõõdči tõnnallšem, mä'htt lää'jjšiõtteei lij jorddam.
Sää'mǩiõli seillmõš õõlǥad, što õhttsažkå'dd rää'jj ǩiõli sei'llmužže da õuddnumužže ri'jttjeei õuddldõõzzid.
Mie'ldd õhttsažteâđtõssân vä'lddkåå'ddlaž čeä'ppvuõđpeei'v šeâttmõõžž, koid jää'ǩǩtep še jii'jjen vu'vddčeä'ppvuõđpeei'vin.
Ciist miârkktõs lij sme'llkâ'tted ciist vuäǯǯai kaggâd veâl ooudâs sää'mǩiõl ou'dde tuejjuum tuâj da sme'llkâ'tted pukid ve'rǧǧnee'ǩǩid kaggâd sää'mǩiõl staattuuzz.
 tobbdstõõđât sä'mmlai ärbbvuâđlaž talkkâmraazziid da tõõi âânnmužže
Kue'llstumuš lij leä'mmaž čueđi ee'jji sä'mmlai ä'rbbvuõđ mie'lddsaž jie'llemvue'ǩǩ.
 kâârjed oollaid, pâânet snalddjin, kååđet rää'n
Sajos lij saa'mi parla menttpõrtt da määŋgpeällsaž tuåimmje mkõõskõs di vuõinnlõõttâm- da kaaunõõttâmpäi'ǩǩ.
Saa'mi puärrsituâi kuälmad ooudâsviikkâmpeei'vi vuâđđjurddjen liâ: Ooumažärvvsaž puä'resvuõtt. Mâi'd vahssâmve'rǧǧnee'ǩǩ oudlde sosialhuõl jälstemkääzzkõõzzin?
 õhttsažtuâ'jj jä'rrsi håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi, ǩiõllristtjeä'nn da - ee'jj, sä'mmla media, sie'brrkåå'ddi da õhttõõzzi vui'm
Sää'mǩiõli staattus lij vaarvuâlaž tõ'st huõlǩâni, hå't sää'mǩiõli vue'ǩǩ måttmi pääi'ǩin lij puärrnam mõõnni ee'jjin.
Päärna mättje vuâmmšekani vä'ldded västteemvuõđ tuâ'jaineezz da åårrmest õõutsââ'jest piârrjest da pirrõõzzâst.
Peei'v äi'ǧǧen lââ'ssen riâžžâ'ttem panee'lsaaǥǥstõõllmõš ää'vad vuäittmõõžž jurddjid vuâmmšâ'ttem saaǥǥstõõllmõ'šše.
Ciist nõmm lij Sää'm ǩiõlltuâjj cistt
Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjäu'rr maainsti sää'm pannmateriaalaž kulttuurpreeddan suejjeem vue'jjest Lää'ddjânnmest da sää'mtee'ǧǧ kõskksaž õhttsâžtuâjast.
Šeâttmõõžž liâ primmum sää'mtee'ǧǧ halltõõzz såbbrest 25.5.2010.
Teäddkaartâst lie snilmdõõǥǥ da tõid lij sniimmâm Ulla Isotalo.
 šeelet kue'l sääi'mivui'm, nue'ttee'l, kuu'ǩǩes seeimain, kolkktee'l da puä'rrvin
Lää'ddjânnam, Ruõcc da Taarr sää'mtee'ǧǧi ee'jji mie'ldd plaanuum ođđ ǩiõllõhttsažtuâjj aa'lji ee'jj aalǥâst.
Juvvá Lemet, Klemetti Näkkäläjärvi, juätkk sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đtee'jen õi'dde älggam vaalpââi ääi'j.
Sajoozz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi.
Ciist vuäǯǯai vuei'tte e'tǩǩeed sää'm ǩiõllsuåvtõõzz vuässla da vää'rrvuässla ǩiõllsuåvtõõzz såbbrest.
Jeä'leest määŋgkulttuurlaž pirrõõzzâst ooumaž kaaunââtt juõ'ǩǩpeei'v nuu'bb kulttuurõlmstõõǥǥid da rä'tktõõzzid.
Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mõõutilååǥǥ plaanraajji
Adjágas voddõõđi Vancouver olympia poodd kultturproggraammâst da lij puârast vuâsttavalddum da siõs-sum bändd nu'tt dommjânnmest Taarrâst di meeraikõskkseld.
 ǩe'rjjtõõllmuš (snimldõõǥǥ, pirstõõzz) håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi kõõskâlt
- Tuäivam, što mij sää'mtee'ǧǧest pâ'sttep čuä'jtet jiijjân vuäinlmen täid aa'ššid nu'tt puârast da tärkka, što Lää'ddjânnam mââimõõzzâst radifiiad suåppmõõžž.
Tõt âlgg še tuåimmjed õhttsažtuâjast halltõõzzkõskksa äimm-muuttõs paneel da Aartkla Suåvtõõzzin.
Saa'mi ä'rbbvuõtt mie'lddsa jie'llemvue'jj taarbše täid niâvvaid tuâjstes, leša täidd õõlǥ'či ooudâsviikkâd nu'tt, što tõk le'čče uu'ccab kaa'st tuejjee'jen da eärben motorbie'ǩǩid õõlǥ'či raajjâd staanje'ben da luõttu uu'ccben ǩiõjid kue'đđjen.
joortõõzzin, kåå'tt lij õhtt maai'lm vuõssmõs vuä'ppõõzzin tuejjuum joortõs.
Nuõrttsä'mmlain vääžnai õhttsažkå'ddvuõđ lââzzteei raajji lie jm čeekulttuur, ä'rbbvuõđ mie'lddsa siõr, sää'mkadreâl, pe'ssertuâ'jj, vuä'ddtuââ'j da rään kååđđmuš.
Puõ'tti tuåimmjem plaanumuužž diõtt Sää'mte'ǧǧ da Enontekiö kå'dd ka'rttje sää'mpiârrji haa'leemvuõđ vuässõõttâd tâ'vvsää'mǩiõllsaž ǩiõllpie'sstuåimmjumu'šše Enontekiö kåå'dd vuu'dest.
Vâ'ǯǯelvuõttân lij vuä'ǯǯad päärna kommunkâstted še kõskkneezz sää'mǩiõlle.
Ä'šš peäggtet še Lää'ddjânnam halltõõzz ooumažvuõiggâdvuõttčiõlǥtõõzzâst ee'jj 2009 äi'ǧǧen.
Mâŋŋa ärvvtõõllmõõžž cisttlu'vddkå'dd tu'mmji, što puättam nõõmin ij käunnjam ni õhtt šeâttmõõžži mie'lddsa õõlǥtõõzzid tiuddi e'tǩǩõs.
Tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž valmstõõllmõš da ouddnumuš lij leämmaž ku'ǩes prosess da tõt lij valmštõllum tâ'vvjânnamlaž ä'šštobddiä'rttlest kolmm ee'jj.
Piârrji jee'resnallšemvuõđ da jeeresnallšem ärvvva'lljõõzzi teađstumuš lij kuei'mmvuõđ õõlǥtumuš.
Päärna ferttai vuä'ǯǯad jiõčč vuâmmšed kåått koonn a'ššu õhttan da vueinned tõn vuâđalt obbaa'ššid.
Håiddâkksai peâmm pedagoglaž vâ'ǯǯelvuõttân lij u'vdded päärnže miõllsõs, määŋgbeä'llsaid mättjem ǩiõ'ččlâsttmuužžid ǩiõl da kulttuurkõskkvuõđin nu't, što päärnaž ǩiõččlâ'stt tõid ärvvsõs ä'ššen da son tuâ'stt še ǩiõččlâddet da ošvtõõttât.
Ǩiõllsuåvtõõzz da sää'mǩiõl konttâr tuâjjan lij sää'mǩiõll-lää'jj ooudâsviikkmõš da vahssmõõžž lââ'ssen pue'reed sää'mǩiõl staattuuzz da kaggâd sää'mǩiõl staattuuzz õhttsažkåå'ddest.
 riâššat sää'mpäärnai õhttsaid juõ'ǩkâkksaid čeä'ppšõddmuužžid
Päärna, puärrsi da sooǥǥ u'vddem maacctõs veäǩǩad personkåå'dd teâđsted ko'st lij onnstum da ko'st lij pue'rumuš.
Tõt valmštââll sää'mtee'ǧǧ såbbra kõõ'ǩǩab äi'ǧǧkõõsk plaan sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi raajjmõõžžâst da oudd piiriee'jji sää'mtee'ǧǧ såbbra da Sää'mjânnam läänhalltõ'sse čiõlǥtõõzz sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõ'šše čuäjtum valdiaveä'ǩǩvuõđi ââ'nnmest.
 musiikk, jooik, leeu'd, livđet, laulli
Tuäivam, što åskkoummu saakk vää'ldet tu'mmjem vuâlla riikksuåvtõõzzâst, ko tõt saaǥǥstââll tän čõõuč Ilo-suåppmõõžž ratifâ'sttmõõžžâst ", maainsti saaǥǥjåå'đteei.
Sää'mǩiõllsaž pei'vvhåiddmužže puõ'tti päärnai sää'mǩiõl vaaldšummuš vuäitt lee'd seämma jee'res tääzzin.
Kõõskõõzz raajjâmtuâj liâ ju'n alttuum joo'tti neä'ttlest da tõt õõlǥči vaalmštõõvvâd ee'jj 2011 loopp mõõnee'st.
Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte
Sää'mǩiõllsaž joortõõzzid lij raajjâm Anu Katekeetta.
Ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjast täävtõssân lij, što Lää'ddjânnam ratifioimââ'ttči ILO 169-suåppmõõžž vuõssnarood- da sooǥǥnaroodi vuõiggâdvuõđin.
 tobbdstõõđât sääm nõmmärbbvuõtte da nõõmm o'vddmõžže
Te'l ku taarbšak sää'mǩiõl diõtt ǩiõlljåårǥlõ'tti da tuulk ä'šštobddmõõžž, kaaunak sij kontakt-teâđaid vue'lnn åårrai liiŋkâst.
Sää'mte'ǧǧ, Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosiaaltuââ'j siltteemkõõskõs da Sámisoster ry lie leä'mmaž mie'ldd toimmjumuužžâst.
Napapiiri pââibužškooul: Katja Anttonen (tâ'vvsää'm), Eero Anttila (tâ'vvsää'm) da Jussa Rahko (tâ'vvsää'm)
Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuužž liâ valmštõõllâm Meä'cchalltõõzz da sää'mtee'ǧǧ nõõmtum õhttsaž tuâjj-joouk, koozz sää'mte'ǧǧ lij nõõmtam vuä'sslaid.
Nõõm tuäivveš, što tõn suåvvtumuš le'čči meeraikõskksanji da liâggsânji âânnmõõžž tiuddi.
Šää'mtee'ǧǧ sååbbar vuäitt vuâđđeed taarb mie'ldd še jee'res vee'rjid.
Åå'n suäna vuäǯǯa tâ'vvjânnamlaž ǩiõllciist Gollegiella 2010.
Määŋgsââ'jest lij rajjum 3- da 5-âkksai päärnai õuddnumuužž seurrjumužže puärrsi, vuä'pstempaaiǩi da pei'vvhååid õhttsažtuâ'jjmall.
U'ccčuõrmmâz loŋŋnâ'tte äimm-muuttõõzz eärben aartklažnallšem vuu'dest da näkkam kaa'sti uuccumuš lij vuõssärvvsânji vääžnai äimm-muuttõõzz cõggmõõžžâst.
Sää'mtee'ǧǧ võborše'ǩǩen kuâŋŋprograammâst leäi lää'ǩǩpiizar Aimo Guttorm.
Sää'mte'ǧǧ vä'ldd lokku, što ga'zeâtpressasetõs (398/2008) ij tuõđ vuäittmõõžži nalla sää'mǩiõllsa ga'zeâtpreezz tuärjjõõzz tuärjjõsmääi'ni diõtt, ku tõk liâ čuu'd kõrrâz.
Nu'tt 70% sää'mpäärnain jälste sää'mvuu'd åålǥbeä'lnn.
Põõrt vääžnmõs pääi'ǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâ'sttempääi'ǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääi'ǩ: čuäjtõõllâm- da määŋgtuåimm-pääi'ǩ, ǩe'rjjpõrtt di restrantt.
Projee'kt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc
Iinte'mes inn musikkpoodd rie'ššeš vuõssmõs vuâra Sää'mkultturkõõskõõzz Sajõõzzâst da tõn šillju rajjum festivaalvuu'dest.
Pia Ruotsala lij sää'mtee'ǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar.
Riâžži: Oulu Aa'rhelkå'dd, Ceerkavhalltõs, Aanar sie'brrkå'dd, Sää'mte'ǧǧ, Giellagas-Institutt da SámiSoster rõ.
Pori lookkjiškooul: Saana Lappalainen (tâ'vvsää'm)
Såbbrest valmštõ'lleš strategii, biodiversiteettsuåppmõõžž aartikla 10 (c) õhtteem diõtt aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk tuõjju.
Strooite'lteevvai tuâjjan lij ââ'nned huõl Sajos paai'ǩi juõ'ǩǩpei'vvsaž čiistmõõžžâst da lââ'ssen taarb mie'ldd veä'ǩǩted såbbri da noorõõttâmpooddi praksiizz riâššmõõžžin.
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz III.
Sää'mtee'ǧǧ såbbar priimmâm teä'ǧǧplaan jåå'đat sää'mtee'ǧǧ vaalpââi teäggtõõzz ooccmõõžž da teäggtõõzz âânnmõõž.
Riikkveä'ǩǩvuõtt määu'set Sää'mtee'ǧǧ pääi'ǩ sä'mmlai dommvuu'd koo'ddid.
Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon'nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da nu'tt še sää'mǩiõl jeälltumuš da staanumuš puõ'ttiääi'jest.
Piisar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst.
Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti toobdâlmlââ'zz.
Sä'mmla lie mättjam jii'jjes jeä'llstemvuudin lee'd jee'res ǩiõli da kulttuurivui'm õõutsââ'jest da tän diõtt lie täu'jja määŋgǩiõllsa da ovdde äärvv puerr ǩiõllčeä'ppvuõtte.
JIE'LLIKARTT: Po'dde vuei'tet vuõltteed ee'jjin 2006- 2009 rajjum vuänkõsjie'llikaartid, koin jäänaš raajji liâ nuõr le'be päärna.
Päärnaž mättai lää'ddǩiõl mâŋŋlubust takainalla škooule mõõneest.
Parlamenttaarlaž suåvtõs tuärjjad Ruõšš saa'mi ǩiõččlõõttmõõžžid jiijjâz võboršeǩnallšem orgaan vuâđđeem diõtt da ouddlâstt še Lää'ddjânnam, Ruõcc da Taar halltõõzzid tuärjjeet Ruõšš saa'mi ǩiõččlõõttmõõžžid.
Sää'mǩiõllsilttee'ji personkå'ddha'ŋǩǩumuužžid - pii'jee'l sää'mǩiõl silttumuš vee'rjhååid oudldõssân le'be pue'rrvuõttân - vuei'tet pue'reed måå'ǩǩtõõlǩani jiijjâsǩiõll-sai kääzzkõõzzid.
Sää'mtegga da Sää'm-musikkkõõskõ'sse vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
Täävtõssân lij vuäǯǯad aabbâs vuõssklassnee'ǩǩi âânnmõ'šše.
Programm fi'ttjâtt Tâ'vv-Ruõcc, Tâ'vv-Lää'ddjânnam da Tâ'vv-Taarr di Sää'mvuu'did.
Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjåå'đtemvuõtt se'rddji Lää'ddjânnmest Ta'rre
Sä'mmlai dommvuu'vd kåå'ddin Enontekiöst, Aanrest, Suä'đjlest da U'ccjooǥǥâst lij čõõđtum Sää'mte'ǧǧ čuäjtõõzz mie'ldd sä'mmlai / sää'mǩiõllsai sosiaalkääzzkõõzzi õõdâsviikkâm õõutilååkkhanǩǩõš 1.9.2007- 31.12.2009.
Sää'mkulttuurest piâr lij veeidas sosialaž õhttsažkå'dd, ko'st ruåttkõskkvuõđ da õhttekuullâmtobddmuš lie eärben vääžnai.
Sää'm kultturmie'rrtie'ǧǧest jue'jjet piiriee'jji ooccmõõžžâst veä'ǩǩvuõđid sää'mčeäppõõzz da - kulttuur jee'res vuu'did di sää'morganisaatiaid.
Kultturpiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij piisarkåå'dd vä'lddtuåimmpääi'ǩest sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Kultturpiisar vä'lddtuâjjan lij tuåimmad
Enontekiö, Aanar da U'ccjooǥǥ kåå'ddin järjste puärrsipoo'ddid, koin saǥstõlleš sä'mmlai håiddâkksai peâmmtuââ'j siiǩlaž õõdâsviikkmest da sä'mmlažvuõđ lokku vä'lddmest håiddâkksai peâmmplaanâst.
Ciist vuäǯǯai liâ Máret Sárá da Lajla Mattsson Magga.
Kulttuurkõõskõõzz tuejjad da vuä'mast Senaatt-ǩiiddõs da tõn bruttošorrõs lij nu'tt 4 800 m².
Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV.
Arvvõozzi mie'ldd vä'jjaǥ bie'll saa'min maainâst sää'mas.
Tuâjj-joouk saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštumuužž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nu'tt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla."Vääžnmõs ministeriad da ve'rǧǧnee'ǩǩ čõnnõ'tte ooudâsviikkâd saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđaid.
Tä'st lij vuä'nkânji ärvtõõllâmkomitea vuâđđjurddi, mõ'nt sami suäna Máret Sára da Lajla Mattsson Magga vuäǯǯa ciist ee'jjest 2010.
viikkâd ooudâs ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs, toobdâlm vä'ǯǯlõs vaaldšemvuâlaž tuâjain, jåå'đtumuužžâst da tâ'vvjânnmlaž õhttsažtuâjast, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd di ri'jttjeei taarr- / ruõccǩiõl da šiõǥǥ lää'ddǩiõl silttõõzz.
Hetta pââibužškooul: Niki Kumpulainen (tâ'vvsää'm), Anni-Sofia Löf (tâ'vvsää'm) da Fiia Kimmel (tâ'vvsää'm)
Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnallšemSää'mkulttuurkõõskõs šâdd lee'd Lää'ddjânnam saa'mi vaaldšem da kulttuur kõõskõs.
Veâl 1930-lååǥǥast Aanarjääu'r ruõkkâmsââ'jest le'jje kuäivvam saa'mi vuei'vvkäällaid rooddmättnallšem tu'tǩǩumuužžid (åå'n täk vuei'vvkääll liâ kâ'l maacctum mååusat).
mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 27.6. - 31.8.2012 kõskssaž äigga tuõjju valmštõõllâd jeä'rben kuåivâslåå'ppooccmõõžžid kuõskki ceâlklmid.
Ee'jj 2012 aalǥâst looǥǥe'l Dommjânnmlažǩiõli tu'tǩǩeemkõõskõõzz organisaatia mottji da nõmmân šõõddi Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs da oođumuužž mie'ldd sää'mǩiõl tu'tǩǩeei vee'rjid si'rddeš Oulu universiteett Giellagas-institu'tte.
Ha'ŋǩǩõõzz praksiizz čõõđtem diõtt sää'mte'ǧǧ ååcc
Ǩeâšttõõttmõš lij äävai pukid Lää'ddjânnam, Euroop Union da tõn ha'ŋǩǩõslää'jjšiõttõõzz pi'rre kuulli jânnmi meerlaid, kuä'ss-a viõǥǥâst åårrai suåppmõõžži da lää'jji mieĺddsânji.
Jäänaž sää'mpäärnain šâdd kuei't ǩiõl da kulttuur piârrjin.
Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩ vuä'ssõ'tte såbbra Lää'ddjânnam riikk delegaatiast.
Tiina Sanila da Sonja Sanila
Sää'mkultturkõõskõõzz Sajoozz valmštõõvvâm ooudâst Aanar ceerkavsiid da Sajos lij alggum markknâ'stted še meeraikõskksaž kongress- da noorõõttâmpäi'ǩǩen.
"Meä'cchalltõs tu'mmai ââ'nned tän tuâjjvue'jj še puõttiääi'jest ", låppad Sanna-Kaisa Juvonen.
Čeä'ppvuõđpeei'v reä'šše Sää'mte'ǧǧ, Saa'mi päärnaikulttuurkõõskõs, Ruä'vnjaarǥ gåårad da Ruä'vnjaarǥ sää'mseä'rvv Mii ry..
 raajât õõutilooǥǥ õhttân lõõnnjâst " õhttsažkå'ddlõõnjj ", ko'st päärnai piârri da vuä'ssla vuäitte päärna puutee'st le'be viiǯǯee'st išttled da ju'lsted kââ'ff
Tuärjjõs vuâđđââtt sää'mvuu'd paalǥâskoo'ddi teâuddjam rekknâ'sttumu'šše puäʒʒhåiddee'jjest 2007-2008.
Tuâjjvue'ǩǩ lij leämmaž pukid vuä'sspeä'lid läädnai da tuåimmji puârast. "
 jie'llji ǩiõ'jji tõbđdemsiõrid, re'ppsiõrid
Â'vvel pââibužškooul: Áilu Arianaick (tâ'vvsää'm)
Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd tne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
Ǩiõllciist tää'vtõssân lij pue'reed sää'm ǩiõl ooudâsviikkmõõžž ââ'nmõõžž da seillmõõžž Taarrâst. Ruõccâst, Lää'ddjânmest da Ruõššjânnmest.
Sää'mtee'ǧǧ liâ tuäivvam, što saaǥǥstõõllmõõžž vuäitčeš jie'lled sõõrǥab äi'ǧǧtaaulin, leša vääžnmõš lij ää'šš ouddnumuš.
Cistt miõđtet vuõss-sââ'jest ve'rǧǧnee'ǩǩid da õhttsažkoo'ddid da spesialvuâđđjurddjin privatpersoonid.
- raajjâd alttõs obbvälddlanallšem da ku'ǩesää'ij ǩiõččâmvue'jj mie'lddsa sää'mǩiõl stooidâmprogrammân.
Lââ'ssen määngas to'bdde, što sij liâ kuei'tǩiõllsaž.
Päärna jii'jjesnallšem tuåimmjemnääĺ vääldet lokku juõ'ǩǩpei'vvsain tuåimin.
Kuei'mmvuõđást puärraz, ruått da tuâ'jjla lie tääzzverdsaž, leša jee'resnallšem päärna tobddi.
Sä'mmla teâđ, čeä'ppvuõđ da äärvv serddje vuõ'sssââ'jest tuåimi da tobddmuužži mie'ldd di njälmmlaž ärbben puõlvvõõǥǥâst nu'bbe.
Sää'mvuu'vd kåå'ddin lie suåppmõõžž Ruõččjânnam da Taarrjânnam âlddvuu'vdi kåå'ddivui'm håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi vuä'sttmuužžâst rååst raajj.
Seminaar poodd ǩeeiǥad vuõssmõs Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt.
Põõrtristtmõš lij mie'rr prääzkjed alggee'jjest 2012.
- päärnai sää'mǩiõl da kulttuur ravvumuužžâst
- Sámi Giellagáldu, Sää'm ǩiõllka'lddi ij leäkku ni voo'ps õhttân päikka čõnnum kõõskõs pâ ǩiõllõhttsažtuâi õhtteei Lää'ddjânnam, Ruõcc da Taarr sää'mtee'ǧǧi kõõskâst.
Ǩeâšttõõttmõ'šše vuäitt vuässõõžžâd mäŋggsab ku õõutin e'tǩǩõõzzin da tõid vuäitt vuõltteed seämma konfeârtâst.
Sää'mkultturkõõskõs Sajoozz raajjmõ'šše lij miõttum 5 miljoon eu'rred Euroop unioon vu'vddooudâsviikkâmfoond vaa'rid
Sää'mkulttuurkõõskõõzz jurddâm lij raajjâd saa'mid pue'rab ouldõõzzid jii'jjesnalla ââ'nned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jie'llemvue'ǩǩtuejjumuužžâs, håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saa'mi takai jie'llemvue'jji šõddmõõžžid ooudee'l.
050 524 2109, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
 mainnâz, arvvtõõzz, tiivtt
Saa'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv 2011 Uccjooǧǧâst
Vee'rj tiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääi'j.
Lää'ddjânnam sää'mǩiõl kolle meeraikõskksaž klasstõõllmuužž (UNESCO Red Book) mie'ldd vaarvuâ'llsaid kiõlid.
Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ lää'ǩǩpiizar Aimo Guttorm, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
Čuä'jtõõzz leäi o'hjjääm Riina Lindberg da tõ'st ta'nssje Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala da Laura Kaaretkoski.
Ǩeässa 2002 tu'mmješ vä'ldded sää'mǩiõl, EU:n komissia tuõđsânji vaarvuâlaž ǩiõli progra'mme.
Sä'mmlai håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâmtuâ'jj jå'ttji hanǩǩõõzzâst jå'ttuum saametiim ä'šštobddi vuä'sslai tuåimest.
Persoon kiõččlâ'stt sä'mmla identiteettes neä'vvai mie'ldd.
Täärǩben ǩiõ'ččee'l pihttzimaall vuäitte vaajjtõõllâd še sooǥǥi le'be piârrji sest.
Lää'ddjânnam riikk lij lää'jjšeâttmõõzzineez di meeraikõskksaž suåppmõõžžin čõnnõõttâm staanâd sää'm alggmeer ǩiõl da kulttuur ooudâsjuä'tǩǩumuužž da ooudâsviikkmõõžž.
Vaalpââi äi'ǧǧen sää'mte'ǧǧ ǩiččlââtt raajjâd ođđ vee'rjid sää'mtegga sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzid, saa'mi dommvuu'd åålǥbeälla jälstee'ji saa'mi vuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõ'šše, pirrõs- da kuåivâslää'ǩǩaa'šši ou'dde pu'httmõ'šše sää'mtee'ǧǧest di vuâđđeed sää'm jie'llemvue'ǩǩfoond, koin tuärjjeet sää'mjie'llemvue'jjid da ää'rbvuâlaž teâđ ruõkkmõõžž ää'rbvuâlaž sää'mjie'llemvue'jjin.
Håiddâkksai peâmmpersonkåå'dd lij pue'rr tobddstõõttâd jä'rrsi alggmeerai šiõǥǥ nää'lid ǩiõl da kulttuur serddmužže puõ'tti puõ'lvvõõǥǥid.
SPN räukk valdiaid oou'deed såbbrest tän tuâj čõõđtumuužž.
Aanrõõž jällste õõut valdia da õõut kåå'dd se'stt.
Te'l ko ooccjen lij privatvuõiggâdvuõđlaž õhttsažkå'dd le'be sǩiâŋkksie'brr, õõccmõ'šše âlgg piijjâd mie'ldd õhttsažkåå'dd le'be sǩiâŋkksie'brr kuõskki registervä'lddõk di mââimõsân ravvjum teä'ǧǧââ'nnemčiõ'lǧǧtõs, tuåimmjemmaainâs da tiillta'rǩǩeempõ'mmai.
Päärnaid riâžžât hå't čiõrstõõllmõš da jie'rjin vuejjmõš.
Koontârpiizzar tuõjju ko'lle juõ'ǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di veä'ǩǩted pro'jeekt rekknâ'sttemtuâjast.
Håiddâkksai peâmmõõutilååǥǥin raajât päärnai jååđtemvuäpstõõzzid di suåvad taarbšeest õõutveäkka päärnai puärrsivui'm ke'rjjvuađalt päärnai vuä'ssõõttmuužžâst jm. motorǩealkk - võõnâs - dn. jååttmuužžid da tõin õõlǥtum staan- neä'vvain (suõ'jjkeä'pper, peä'lšštemlii'jvv).
Luâđlaž määŋgkulttuurvuõtt lij vuađđan õhttsažvasttumumužže, ko'st nuu'bbid persoonid da kulttuurid šiõttõõlat tääzzärvv mie'ldd..
Tuâjj-joouk mie'ldd sää'm ǩiõll-lää'jj teâddjumuš tiuddmie'reld ooudald ve'rǧǧnee'ǩǩi sää'mǩiõl ââ'nnem lââ'zztumuužž, jeä'rben saa'mi dommvuu'dest.
Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââ'nnem da ää'rbvuâlaž sää'mjie'llemvue'jjid jåå'đteei lää'jjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vää'ldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paai'ǩin Akwé: Kon - vuä'ppõõzzid.
Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz tuâjjan lij ooudâsviikkâd:
Håiddâkksai peâmmtuââ'j siisǩe arvstõõllâm veäkka viiǥǥâd õõudâs håiddâkksai peâmmtuââ'j aarǥtoimmjumuužž nu't, što håiddâkksai peâmm vuäitče mååžna puârast va'stteed juõǩǩka päärna taarbid da håiddâkksai peâmmtuââ'j õhttân kääzzkâsttemnää'llen piârrji taarbid..
Koin-ne vuu'din bioenergii noorrmõš sträššai vuõssnaroodi jie'llemåårrmõõžžid.
- oobbe'ld sosialvuu'd säi'mmnallšem, määŋgämmatlaž da määŋgtuåimmjemnallšem kääzzkâ'sttemåå'blǩid, tuâjjmõõntõõllmõõžžid, konsultaatia di tõõzz kuulli ǩiččlõddâmtuåimmjumuužž,
SPN vuäinn, što pâi õõut ee'jj kaa'sti piijjmõš ve'rddõõllâmpââ'jjen kääzzkââst'či jee'res valdiaid panntää'zznallšem ärvvsânji da vuei'ttjââtt'či vue'jj, ko'st praksiizzâst måttmin valdiain ij taarbâž tuejjeed ni voo'ps kaa'stuuccummuužžid.
Tä'bbe vuei'ttep prää'znkâ'stted tõn risttmõõžž da lee'd räämmast tuâi o'nnstumuužžâst.
Meersaž biodiversitee'ttstrategia da - tuåimmproggramm
Tuâjj-joukk oudd alttõõzz vue'jj teevvam diõtt 28 tuåimmtuâi da siâssmõõžžid.
da vuõssmõs Lää'ddjânnmest säämas čõõđtum räiddkaa'rtipirstem vue'ppes Smávva oahpis ráiddogovaid sárgumii.
Mättjemest da identiteett ravvumuužžâst vä'ldded lokku niõđi da paarni jäänmõsân jii'jjesnallšem nää'l toimmjed.
Päärna kue'ddted tobddstõõttâd ođđ porrmõšaunnsid da njâdded jee'resnallšem porrmõõžžid.
Sä'mmlai dommvuu'vd åålǥbeä'lnn sää'mǩiõlin obbpei'vvsaž pei'vvhåidd lij vuä'ǯǯamnalla Ruä'vnjaarǥâst, ko'st lie 7 päärna.
Karigasnjaarǥ škooul: Matias West (tâ'vvsää'm) da Nora Pieski (tâ'vvsää'm)
sää'm vs. ǩiõllaa'ššipiizar Outi Paadar Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
Lââ'ssen kõõskõ'sse šâ'dde lee'd õhttsažââ'nnempääi'ǩ, mâ'te auditoria da määŋgtuåimm- da kääzzkâ'sttempääi'ǩ.
Ǩee'rj kue'sttemnalla piijjmõõžžâst va'sttad Minna Saastamoinen.
Ää'vai da na'ddjõõddi påread päärna puärrsi da personkåå'dd kõõskâlt räjje vuađđ toimjeeiji õhttsažtuõ'jju päärna õudde.
Čuä'jtõõzz vuei'tte lee'd laulli, juõi'k (luohti, livđe, leu'dd), rockia, räppiä, jiõglvaž musiikk, instrumenttaalaž musiikk le'be minimusiikla.
Prää'zneǩ juätkkai sajoozzâst pukid äävai kultturjeä'ǩǩääin čiâss 20.00.
Puäʒʒhåiddmuužž suåvtõlle kue'llstumužže da meä'ccjumužže.
Sä'mmlaž ä'rbbvuõđ mie'lddsaž tiâttmõš lij obbvuõtt, kåå'tt lij čõnnum ooumže da luõttu.
Åå'n nuõrttsaa'min jäänaš vuä'ss jäälast Aanar kåå'dd vuu'dest da nuõrttsää'mǩiõl maainstee'ji lååkkmie'rren ärvvlõõđât nu'tt 350 maainsteei.
Jie'llmez vaaldšumužže son rääjj õhttvuõđid kulttuurlaž rää'tktõõzzi kõsǩǩe da âânn rä'tktõõzzid äu'ǩǩen jie'llem vaaldšumuužžâst.
Ha'ŋǩǩõõzzâst sme'llkâ'ttet kulttur- da luâtt-tu'rii'smâst persteei persoonid riõmmâd põrggjen da kääzzkõõzzi spraavdõõttjen Sajo'sse puõ'tti ää'ššlažjooukid.
Lââ'ssen âlgg kõskkeed sää'mǩiõllsaž pei'vvhååid tarjjumu'šše lää'jj oudldemnalla, ko tõ'st jåått mie'ldd vääžnai sää'mǩiõl jeälltem da kulttuur jie'llemviõkksaž tuâi kaggmõš da ravvumuš.
Ha'ŋǩǩõõzz ooudâsviikkâmtuâi ooudâsmie'rren tuejjeeš vuäppsid sää'm puärrsi- da vuõsspeâmmamtuõjju.
Sää'm parlamenttaarlaž suåvtõõzz sååbbar priimi õõlmâsceälkkmõõžž tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž ouddnumuužžâst saaǥǥstõõllâm ä'lggem poodd.
Sä'mmla lie pâi jeä'llam luâđ âlddsõs jie'llem da jeä'llmõš lij leä'mmaž čõnnum luâđjårrõzze da ee'jj-jårrõzze.
Kaartin ruõššǩiõllsaž vuõssmõs ǩe'rjj da åå'n čõõđtum nuõrttsää'mǩiõllsaž ǩe'rjj.
Ta'vvjânnmlaž Sámi giellagáldu (Sää'm ǩiõllka'lddi) (Saamen kielikaltio) - ha'ŋǩǩõs õhttad piõdggnam sää'm ǩiõllõhttsažtuâi.
Looppâst haa'lääm särnnad jiijjan da sajoozz õõ'nnji peä'lest lää'đes spä'ssbõõššmõõžžid Sajoozzteâuddjumu'šše vaikktam da vuässõõttâm privat tuåimmjee'jid da organisaatiaid; nu'tt teäggtee'jid, Senatt-Ǩiiddõõzzid, Aanar kådda, arkktehttplaanee'jid da jee'res plaanee'jid, vahssjid ko urkku'vddjid.
Vaikktõõzzid sää'mkulttuu're ärvvtõõlât obb plaaneemproseezz ääi'j
- Sää'mǩiõllsa pei'vvhååid staanumuš Uccjooǥǥ ceerkavsiidâst 45 675 €
SPN maadârd, što valdia kõskksa tu'tǩǩeemstrooi'tel õõutsââ'jest põrggji da saa'mi ä'rbbvuõtt mie'lddsai jie'llemvue'jji võboršee'ǩǩivui'm altte'či näkkam ooudâsviikkâmtuâj jå'ttlânji.
Tuâjj-joukk e'tǩǩad sää'mǩiõl jeälltem diõtt määŋgbeällsaž tuåimmtuâjaid
Âlddõhttsažkå'dd da vä'lddkulttuur vaaikte piârri naa'lid mue'ǩǩeed päärna identiteett.
Sää'mte'ǧǧ lij obbžurr saa'mid vuâđđlää'jjest stannum vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõ'šše Lää'ddjânnmest.
Uccjooǥǥ sää'mlookkjiškooul: Oula Järvensivu (tâ'vvsää'm) da Hilda Länsman (tâ'vvsää'm)
Risttreidd šõddmuužžid ohjjeed saǥstõõlee'l päärnai da vuõrâsoummi kõõskâlt suåvtõlee'l..
Čuä'jldõs lij dramaattlaž - kåå'tt vuârai pâ'lddad di hää'sǩâtt, sä'rnn Marry Ailonieida Somby.
Looǥ Klemetti Näkkäläjääu'r mainnâz obbvuõđstes Sää'mparlamentnee'ǩǩi konfereenssi čõõđtõõzz teâddjumuužžâst (lääddas da tâ'vvsäämas)
Veerjlaž ceâlkâlmkõõrv ođđ vuâđain riâžžât čâhčča 2014.
Mõõnni čõõuč sij pu'htte eurooplaž minoritettä'rttli laaulǩeâšttõõttmõõžžâst Liet internationaalsaž ciist Lää'ddjânnma.
Täk vaaiktõõzz puä'tte nuõrttjest ortodoksiååskâst.
Vuõ'ttivõboršee'ǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeu'rin.
 mainsted päärnže määŋgnallšem da - miârkkšeei mainnsid
Hetta pââibužškooul: Paulus Näkkäläjärvi (tâ'vvsää'm), Marielle Labba (tâ'vvsää'm), Jouna Näkkälä (tâ'vvsää'm) da Saija Alamattila (tâ'vvsää'm)
SPN teäddad veâl tõn, što lâu'ŋŋ i'llakku ođđsmõõvvi energiivue'ǩǩ.
Näkka m tu'mmstõõǥǥi mie'ldd ha'ŋǩǩõs lokkõõvi loopplânji vuõiǥǥ årra da riikk tuåimmpaai'ǩi raajteei Senatt-Ǩiddõõzz vaa'ldi ha'ŋǩǩõõzz praksiizz čõõđtumuužž huõđđu čõhčča 2007.
Suu tuåimmpäi'ǩǩen lij Sää'mtee'ǧǧi takai koontâr Aanar Riutulast.
Sä'mmlast musiikkest lij vääžnai kulttuurlaž da õhttsažkå'ddlaž miârktõs.
ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem (sää'mtee'ǧǧest u'vddum asetõõzz 1727/1995). Vee'rj
SPN haa'lad vä'ldded lokku pue'rben še suåppmõõžž artiikka 10 (c), kåå'tt mie'rrad, što suåppâmvue'ssbeä'lin âlgg suõ'jjeed da peälšted biologiinallšem resuurzi ä'rbbvuõđ mie'lddsa âânnmõõžž, ä'rbbvuõđ mie'lddsa kulttuurlaž vue'jji mie'lddsânji,
Kilpisjärvi škooul: Ingasofia Kalttopää (tâ'vvsää'm)
Ha'ŋǩǩõs õhttad viiđ sää'mǩiõl (tâ'vv-, aanar-, nuõrttsää'm-, luulaja- da saujjsää'm) tuâjjlaid õhttân ǩiõlltuâi raajjâm resursskõõskõssân.
Te'l ko ooccjen lij privatvuõiggâdvuõđlaž õhttsažkå'dd le'be sǩiâŋkksie'brr, õõccmõ'šše âlgg piijjâd mie'ldd õhttsažkåå'dd le'be sǩiâŋkksie'br kuõskki registervä'lddõk di mââimõsân rav- vuum teä'ǧǧââ'nnemčiõ'lǧǧtõs, tuåimmjem-maainâs da tiillta'rǩǩeempõ'mmai.
Sååbbar e'tǩǩad vuä'ssbie'llsåbbra, što tõt priimči tuåimmjemprograamm takai luâđââ'nnem suõ'jjeem diõtt õhttsažtuâjast alggmeeraivui'm."Lää'ddjânnmest aartikla 10 (c) kuâskk jeä'rben sä'mmlai puäʒʒhååid da jee'res ää'rbvuâlaž jie'llemvue'jjid.
Kulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saa'mid pue'rab oudldõõzzid ââ'nnet da ooudâsviikkâd kulttuurjii'jjesvaaldšem di oou'deed takai jie'llemåårrmõõžžeez.
Tâ'vvjânnamlaž sää'mtee'ǧǧi saaǥǥjåå'đteei da valdiai sää'maa'ššin va'stteei ministeer noorâ'tte Oslost vue'ssmannu 25. peei'v suåppât saaǥǥstõõllmõõžži äi'ǧǧtaaulâst da mõõntõõllâmvue'jjin.
Sää'mtee'ǧǧi takaisååbbar mie'ldd vu'vddvaaldšem ooudâsviikkâmha'ŋǩǩõs mâânn võõ'ps rââi sä'mmlaid vuâđđlää'jjest da sää'mtee'ǧǧlää'jjest stannum jie'nnǩiõl da kulttuur kuõskki årrsa jiõččvaaldšem.
Eeu'nid da ååblǩid tobddstõõttmuš konkreettlaž neä'vvai mie'ldd lij ju'n miõllsõs.
Še persoonkå'dd maainâst kõskkneezz pâi ǩiõllpie'ss ǩiõl.
Määŋg nallšemvuõđ čõõđtumuš oo'vdče vueittemvuõđ pue'rben sä'mmlai ärbbvuõđin da õhttuum jie'llemvue'jjin puåđ vuä'ǯǯai piârrji taarbi lokku vä'lddmužže pei'vvhåiddaai'ji järjstõõllâm- da håiddamnaali čõõđtumuužžâst.
Vaaldšemšuurmõõzz vä'lddtuâjjan lij jåå'đted sää'mtee'ǧǧ halltõõzz vuâlažvuõđâst sää'mtee'ǧǧ vaaldšem, ekonoom da personkåå'dd, tuåi'mme piijjâd sää'mtee'ǧǧ tu'mmstõõǥǥid di plaaneed da ooudâs juä'tǩǩed sää'mtee'ǧǧ tuåi'mmjumuužž.
Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv 2010 riâžžât Ruä'vnjaarǥâst kue'httpeivvsaž poddân pâ'zzlâšttammannust.
Â'vvel lookkjiškooul: Ville-Riiko Fofonoff (nuõrttsää'm), Mari Guttorm (tâ'vvsää'm) da Sunna Nousuniemi (tâ'vvsää'm)
Vee'rji tuåimmtuâi liâ mie'rtum šää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst.
Nuõrttsää'mǩiõll lij Lää'ddjânnmest mainstum sää'mǩiõlin pukin jäänmõzzân vaarrvuâ'llsaž.
Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vest 2015 musiikk da tea'ttertuâjjpõõrt
Zoja Nosova looǥǥi ǩee'rj mainnsid nuõrttsäämas liânt ool, ko'st tuâjj-joukk Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio da Seija Sivertsen õ'nne huõl tõ'st, što mainnâž šõ'dde ǩee'rjtum ânn'jõž nuõrttsää'm ǩee'rjtemvuâkka.
Lää'ddjânnmest mainstum aanrõž - da nuõrttsää'mǩiõlid klasstõõlât tuõđsânji vaarvuâ'llsaid ǩiõlid.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhus / Sää'mnuõri kuõi'ttpeei'v čeäppvuõđpei'vv riâžžât Ruä'vnjaarǥâst Nuõripõrtt Mondellast kâskka gåårad njuhččmannu 7.-8. peei'vi.
Tuåimmsââ'ji âlddsõõzzâst lij vueittemvuõtt kåvvaz da jä'rrsi sä'mmlai ärbbvuâđlaž šeljjraajlmi ceäggtumužže.
Saa'miõõutilååkk va'sttad saa'mi pue'rrjie'llemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kåå'tt lij Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz vä'lddkååddlaž spesialtuâjj.
Lij vääžnai tue'jjeed personkåå'dd tuâ'jastvuäittem õudde, tuâ'jjnohjjumužže da škoouljumužže.
040 719 2997, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
Nu'bben puättam e'tǩǩõs låånat 200 eeu'rin da kuälmeen puättam 100 eeu'rin.
Lââ'ssen tuäivvap ämmatlaž silttumuužž, õhttsažtuâjjooddid, sää'mǩiõl ǩe'rjjlaž silttumuužž di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji.
Sajos lij nõmmân vuä'nkõs, âppšeei da hie'lǩeld miõ'llepâššneeja.
Päärna doomm da håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi raavâs õhttsažtuâ'jj tuä'rjjad päärna jiõn ko'lljumuužž..
Tät cistt da täk sǩiâŋk liâ peä'cc vue'ddin njõđđum vuä'ddnää'pp vuä'ddču'ǩǩ loo'ǩǩin, lei'bbtiskk da säähharne'cc, da tõi valmšteei lij ǩiõtt-tuâjjlaž Matleena Fofonoff Nje'ǯǯjääu'rest, Aanrest.
Ha'ŋǩǩõsäi'ǧǧ lij 6 mannu da ha'ŋǩǩõõzz mie'rräiggsaž projektšuurmõssân pa'lǩǩeeš hum.
Ee'jj 2007 statistiikk mie'ldd ju'n pâ'jjel 70% vue'll 10- âkksain sää'mpäärnain jällste sä'mmlai dommvuu'vd åålǥbeä'lnn.
Päärnaž mättai suåvtõollâd, jue'ǩǩed da toimmjed õõutsââ'jest.
Raajjâmha'ŋǩǩõõzz teä'ǧǧââ'nnemarvvlõs lij nu'tt 12 miljoon eu'rred, ko'st EU-teäggtõõzz vuässõs lij 5 miljoon eu'rred.
Sä'mmla håiddâkksai peâmmtuââ'j ohjjumuš šâdd Lää'ddjânnmest vuõss-sââ'jest Lää'ddǩiõlle, U'ccjooǥǥ kåå'ddest toimmai sää'mkiõllsaž håiddâkksai peâmmtuâ'jj ohjjeei.
Ha'ŋǩǩõõzz jåå'đteei Anne-Maria Magga maainsti, što ha'ŋǩǩõs nåårr õhttsažtuõjju vitt sää'mǩiõl da ååu'c ä'šštobddituâjain tuåimmjeei ǩiõlltuâjjla, kook ee'ttkâ'stte pukid ha'ŋǩǩõõzz kiõlid.
Cisttlu'vddkå'dd tu'mmji siâssõõllâd, što heä'rvvehdtõõzz " Eloa ikkunassa " puä'đet ââ'nnet 1. riâdd ikknin da ehdtõõzz " Riskuna " 2. da 3. riâdd ikknid.
- Čiõlǥtõs puätt teâttan valdiai halltõ'sse, saa'mid da õõlmâsvuõ'tte da tõt maadârdet YK ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõ'šše.
Sajos sâdd lee'd sää'm ä'rbbvuõ'tte vuâđđõõvvi kulttur-, vaaldšem-, škoou'l'jem- da siltteemkõõskõs di määŋgåå'blkaž nõõrõõttâmpõrtt.
SSää'mte'ǧǧ tuäivv leekk da šiõǥǥ ǩie'ssluõvâsvuõđ pukid!
Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttii 1.1.2013 õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǧǧõõzz, kåå'tt poott 30.6.2014.
Såbbrest jie'lleš temaattlaž saaǥǥstõõllmõõžž biodiversitee'ttsuåppmõõžž aartiklai 8 (j) da 10 (c):n õhtteempääi'ǩin.
Tuåimmpäi'ǩǩ lij Sää'mtee'ǧǧ personkåå'ddest Sajoozzâst.
Lââ'ssen kõõskõ'sse šâ'dde õhttsažpääi'ǩ mâ'te auditoria, uu'ccab sååbbarpääi'ǩ, määŋgtuåimm- da kääzzkâ'sttempääi'ǩ di nu'tt 60-päiǩǩsaž resttrantt.
Mõõnni ee'jj son lij čõõđtam kue'htt ǩee'rj sää'nnštoo'ppjõõzzin.
Ärvvstõõllmušooddai õuddnumuš veäǩǩad päärna pro'blee'mpaaiǩin.
Vee'rj o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs ve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tuâjjtobddmõõžž koontârtuâjain.
SPN vuäinn äimm-muuttõõzz veiddsab vuârrvaikktõõzzâst: juätkkjeei pirrõskueârmtumuš da lâssnam luâđree'ǧǧesvuõđi äu'ǩǩumuš tuejjee šiõttlõõvvmõõžžâst vai'ǧǧääb da seämma vaikktõs lij še sää'mjie'llemvue'jji da jie'llemvue'jj / pi'rǧǧeemvuõđ šiõttlõõvvmõõžž vuârrvaikktõõzzâst muttstõõvvi äimmåårrmõõžžid.
Päärnže raajât privaat håiddâ'kksai peâmmplaan (vasu) õhttsažtuâ'jast päärna puärrsi le'be jä'rrsi päärn huõlâânnmest västteei oummivui'm.
Tuâi o'nnstemnallšem håiddmõõžžâst veä'ǩǩte Strooite'lteevvai tu'tǩǩõs le'be va'stteei da ri'jttjeei tobddmõš ođđäiggsaž õõlmâs paai'ǩi čiistmõõžžâst di šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd da lue'ǯǯjeei tuâjjvä'lddmõš.